Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

esmaspäev, 16. juuli 2012

Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat

Sõjaväe ja tsiviilelanike suhted
Rööppealkiri Estonian Yearbook of military history 2 (8) = War and civilians
Eesti Sõjamuuseum
Peatoimetaja Toomas Hiio
Viimsi : Eesti Sõjamuuseum ; Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012
328 lk. : ill.

Eesti sõjaajaloo aastaraamat on eelretsenseeritav, kuid ka laiemale sõjaajaloo huviliste ringile suunatud ajakiri.

2012. aasta number koosneb põhiosas eelmise aasta sõjaajalookonverentsi Sõda ja ühiskond: suhted sõjaväe ja tsiviilelanike vahel ettekannetele põhinevatest artiklitest. Tartu ja Tallinna ajaloolaste kõrval on autorite seas ka Rootsi, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide teadlased – nende artiklid on eesti keelde tõlgitud - ning käsiteldavad teemad ulatuvad keskajast 21. sajandi alguseni. Lisaks on ajakirjas artiklid Eesti Vabariigi sõjalaevastiku esimestest aastatest ja ideoloogilise sõja väljendustest sovetiaegses Eestis. Pikem artikkel käsitleb ka veebipõhise Eesti ohvitseride andmekogu koostamisega seotud allikakriitilisi ja metodoloogilisi küsimusi.

Aastaraamat on illustreeritud kümnekonna arhiivifotoga.

Eesti etümoloogiasõnaraamat

Koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar
Eesti Keele Instituut
Kaane kujundanud Aadam Kaarma
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2012
792 lk.

Eesti etümoloogiasõnaraamat on raamat eesti keele sõnade päritolust. See on esimene Eestis koostatud ja Eestis ilmuv etümoloogiasõnaraamat. Sõnaraamat koondab endas eesti ning ühtlasi uurali või kitsamalt läänemeresoome tüvevara päritolu alal seni tehtud uurimistöö tulemusi. Sõnaraamat tugineb varasematele etümoloogiasõnaraamatutele, laensõnarühmi käsitlevatele monograafiatele ja etümoloogiaalastele artiklitele. Sõnaraamatus on üle 6600 märksõna, eesti tüvevara ajaloo ja etümoloogiateaduse metoodika lühiülevaade ning teiste keelte sõnade register.

Eesti tippjuhid 2012

Toimetaja ja projektijuht Jane Suu
Eessõna: Meelis Mandel
Tallinn : Äripäeva Kirjastus, 2012
560 lk. : portr. 
Sari Äripäeva raamat: Eesti majanduse leksikon

Äripäeva Tippjuhid 2012 leksikonis on CV-line info 1860 tippjuhi kohta, koos rohkete fotodega. Tegemist on mahuka leksikoniga, kasulikku infot on esitatud kogumiku 560 leheküljel.

Äripäeva leksikon Tippjuhid 2012 on 2002. aastast ilmuma hakanud Eesti majanduse leksikoni sarja 19. raamat. Kümne aasta jooksul on Äripäev järjepidevalt kogunud ja kajastanud läbi Eesti ettevõtete tippjuhtide ja võtmeisikute elulugude majandusajalugu. Kokku on Äripäeva esrinevates leksikonides avaldatud juba üle 20 000 unikaalse võtmeisiku andmed.

Erich Kõlar

Kuulake ennast muusikasse
Koostanud ja kommenteerinud Jaak Viller
Toimetaja Tiina Mattisen 
Kujundus: Piia Ruber
Tallinn : Eesti Teatriliit, 2012
422, [1] lk. : ill., portr.

„Vanemuise” kui muusikateatri säilimisele, hootisele õitsengule ja siiani püsivale vaatajahuvile on tugeva baasi rajanud sellega tõsiselt ja ennastületavalt tegutsenud n-ö sõjajärgne põlvkond kauase muusikajuhi Erich Kõlari eestvedamisel. Selle teose kaks peamist ja võrdselt olulist uurimisobjekti on „Vanemuise” muusikapoole saavutused ja mured ning pikka aega muusikajuhi ja dirigendi kohustusi täitnud Erich Kõlar.

Haaknõela külm helk

Tõnu Trubetsky & Kalev Lehola
Eesti punk 1972-1990
Kujundaja Jan Garshnek
Tallinn : Kunst, 2012
332, [1] lk. : ill.

Kiimane Krokodill: „Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus  kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, šefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat. Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi. Veelgi enam, täiesti ootamatult selgus, et tüdrukutele meeldivad hoopis korralikud poisid. Me ajasime harjad maha, õppisime selgeks lipsusõlme, astusime keskkooli, sukeldusime tudeerimisse ja unustasime pungi.”

Kaardikirg

Ken Jennings
Geograafianohikute kirev maailm
Tõlkija Triin Olvet
Toimetaja Mari-Epp Tirkkonen
Kujundaja Rein Soonsein
Eessõna: Heino Mardiste
Tallinn : Äripäev, 2012
326 lk. : ill.

Kaartidel on veider võim äratada uudishimu ja sütitada kujutlusvõimet ka neis, kes koolis geograafiatunde silmaotsaski ei sallinud. „Kaardikirg“ kõneleb selle tulemusena sündinud lugudest, millest enamik on naljakad, mõned ehmatavad, üks koguni kriminaalne ning viimne kui üks silmaringi tublisti avardav.

Olemata ise geograaf, suudab 2011. aastal Amazoni 20 parima raamatu hulka valitud „Kaardikire“ autor Ken Jennings rääkida kartograafiast ja geograafiast nauditavalt ja kõigile mõistetavalt. Jennings astub igas peatükis sisse uude kaartidega seotud valdkonda. Ta vaatleb kaupmehi antiikkaartide laadal ja harutab lahti haruldaste kaartide haruldase varguse loo, kohtub kõiki maailma riike külastanud „süsteemsete reisijatega“, sukeldub maailma suurimasse kaardivaramusse USA Kongressi raamatukogus, hulgub geopeituritega kõige veidramatesse paikadesse peidetud aarete otsingul, muretseb ameeriklaste geograafilise kirjaoskamatuse üle, uurib fantaasiakaartide joonistajate mõttemaailma, seikleb koos maanteehuntidega ning imetleb kõiketeadjatest teismelisi geeniusi National Geographicu geograafiaviktoriini finaalis. Jennings ei unusta paberkaartide kõrval ka kartograafia kaasaega ning pühendab terved peatükid Google Mapsile ning geopeitusele – just see on tema arvates meelelahutus, mis arvuti- ja telekapõlvkonna lapsed uuesti toast õue toob.

Ekskursioon Jenningsi juhtimisel viib lugeja vaikselt ja märkamatult ümbermaailmareisile läbi üllatuste, sõnamängude ja paraja portsu ennenägematult põnevate kaartide.

Raamatule on eessõna kirjutanud Tartu Ülikooli geograafia osakonna emeriitdotsent Heino Mardiste.

Lapsevanemale vaktsineerimisest

Kuulo Kutsar
Toimetanud Ruth Mägi
Kaanekujundus: Jan Garshnek
[Tallinn] : Pegasus, 2012
126, [1] lk. : ill.


Paljud ohtlikud laste nakkushaigused on kadunud või esinevad harva. Seetõttu on nii mõnelgi emal-isal tekkinud kujutelm, et neid nakkushaigusi ei esine enam üldse, et lastel puudub nakatumise võimalus ning seetõttu pole vaja lapsi vaktsineerida.


Loomariik setu rahvalauludes

Sirje Õim
Rööppealkiri Eläjäriik seto rahvalauluh
Toimetaja Urmas Sutrop
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2012
232 lk., [8] l. ill. : ill. 
Sari Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast, 6

Käesoleva raamatu ülesandeks on anda ülevaade loomade ja loomanimetuste esinemisest setu rahvalauludes. Materjaliks oli J. Hurda „Setukeste laulude” I köite osa „Lihtlaulud”. Selles ulatuses selgitatakse välja, missugustes laulutüüpides üldse esineb loomi või loomanimetusi ning missugused neist just siin esinevad. Iga esinemuse juures püüame analüüsida selle tähendust, püüame välja selgitada, missugused loomanimetused esinevad otseses, missugused kaudses tähenduses.

Läbi kohtade aegade kätte. Vive Tolli

Vappu Thurlow
Toimetanud Tiina Aug
Kujundanud Katrin Kaev
Sissejuhatus: Mai Levin
Tõlge inglise keelde: Vappu Thurlow
Tallinn : V. Thurlow, 2012
336 lk. : ill.


Kunstiajaloolase Vappu Thurlowi uurimus Katrin Kaevu kujunduses käsitleb Vive Tolli loomingut 1950. Aastatest kuni tänaseni: vabagraafikat, raamatuillustratsioone, eksliibriseid; samuti tutvustatakse kunstnikku kui mõppejõudu. Juttu tehakse ka graafiku elu- ning perekonnaloost. Reprodutseeritud on suurem osa tema olulistest töödest, viimaste nimekiri koos näituste loetelu jt. andmetega on ära toodud raamatu lõpus.



Mi uma savvusann

Kokkosäädjä ja kunstnik Epp Margna
Toimõndi Külli Eichenbaum ja Leelo Laurits
Võro : Võro Selts VKKF, 2012
128 lk. : ill.

Võrukeelne raamat tutvustab vana Võromaa ja Setomaa suitsusaunu ning selle kandi saunatavasid.

Mujal Eestis võib kohata üksikuid kasutusel olevaid suitsusaunu, aga paljudes Võromaa taludes ja elamistes on suitsusaun au sees. Raamatus on pildid ja lood paarikümnest selle kandi talusaunast ning juttu on ka mõnede turismitalude suitsusaunadest. Kirjas on juhatusi suitsusauna kütmise kohta ja meelespea saunalistele, kes suitsusaunas veel käinud pole. Kohalikke saunatavasid hästi tundvad võrokesed on raamatusse kirjutanud lugusid nii saunas käimisest kui saunas liha suitsutamisest. Teada saab nii vanadest kommetest kui ka praegusaegsetest tavadest, sekka on mõni naljakas lugu saunaskäimisest. Raamatust ei puudu ka suitsusauna kujunemise ajalugu ehk sanna lugu.

Kokkuvõtted eesti-, inglise-, soome- ja vene keeles.

Muinsuskaitse aastaraamat 2011

Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond
Toimetajad Mari Loit, Kais Matteus
Tallinn : [Muinsuskaitseamet], 2012
128 lk. : ill.

„Muinsuskaitse aastaraamat 2011“ võtab kokku möödunud aasta olulisemad restaureerimistööd, uuringud ja huviväärsed leiud üle Eesti ning sisaldab artikleid muinsuskaitse ja restaureerimise teemadel laiemalt. Kajastamist leiavad muuhulgas Narva vanalinna osaüldplaneeringu koostamine, miljööalade kehtestamise ja kaitse ajalugu ning Setomaa kultuuripärand. Lugeda saab konserveerimistöödest Koguva külas ning Suurgildi hoone, Eesti Panga muuseumi, Peterburi Jaani kiriku, Piiri kõrtsi jpt ajalooliste hoonete restaureerimisest. Kunsti rubriik annab ülevaate maalinguleidudest Tartus ja Koeru kirikus. Nii mõndagi põnevat tõi aasta ka arheoloogidele Mihkli- ja Harju-Risti kirikust. Ajaloopeatükk tutvustab Meleski klaasivabrikut, Tootsi turbatööstust ja Tallinna vanasadamat ajaloolistel plaanidel. Teemad ei piirdu vaid Eesti praktikaga – maailmapärandirubriigis käsitletakse muinsuskaitseprobleeme Gruusias ja teaduslikku restaureerimist Jaapanis.

Artiklid on kirjutanud arhitektid, restauraatorid, (kunsti)ajaloolased, muinsuskaitsjaid ja hoonete omanikud, kokku ligi nelikümmend autorit.

Aastaraamat on suunatud kõigile huvilistele.

Naise tervis

Gillian McKeith
Tervise teejuht naisele igaks eluetapiks
Tõlkinud Pille Runtal ja Julika Laulik
Toimetanud Leelo Laurits
Kujundanud Lauri Tuulik
Tallinn : Pilgrim, 2012
415, [1] lk.


GILLIAN McKEITH näitab teile, kuidas saavutada kontrolli oma hormoonide üle, nii et võite purjetada läbi puberteedi, särada raseduse ajal ning minna läbi menopausi graatsiliselt ja väärikalt.

Õppige toime tulema kõigi oma kehas toimuvate muutustega, nii et võiksite olla parima füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise juures ja saaksite hakkama kõigi probleemidega, mida keha – ja elu – teie teele veeretab.

Suur püsikuraamat

Andreas Barlage ja Frank M. von Berger 
1800 püsilille, ilukõrrelist ja sõnajalga
Saksa keelest tõlkinud Monika Reedik
Tallinn : Varrak, 2012
288 lk. : ill.

Kes armastab vähest hoolt nõudvat õiterohket ja põnevat aeda, jääb püsililli kasvatades kindlasti rahule. See rikkaliku fotomaterjaliga teos annab põhjaliku ülevaate ligi 1800 püsikuliigi ja -sordi kohta, mis on ka Eestis vabalt saadaval. Kirjeldatakse taimede välimust, nende kasutusviisi ja nõudmisi kasvukohale, hooldamisele ja paljundamisele. Lisaks selgitatakse tänapäevaseid aia kujundamise põhimõtteid ja seda, kuidas luua harmoonilist taimekooslust. Kõike seda teades ja silmas pidades edenevad taimed teie aias hästi ning pakuvad rõõmu ja silmailu paljudeks aastateks. Raamatus toodud andmed vastad Eesti oludele.

Teatrielu 2009

Kogumik
Koostanud Madis Kolk
Kroonika Aivi Reimand
Tallinn : Eesti Teatriliit, 2012
337, [1] lk. : fotod


„Teatrielu 2009“ koosneb kolmest osast, sisaldades analüüsivaid artikleid 2009. aastal teatrielus toimunust, ajaloolist tagasivaadet ning kroonikat.Teatrielu 2009 kaudu saab aimu lavastustest „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“, „Onu Tomi onnike“, „Kes kardab Virginia Woolfi?“, „Pea vahetus“ (NO99); „Hecuba pärast“, „Meie, kangelased“, „Ma armastasin sakslast“ (Tallinna Linnateater); „Can’t get no/Satisfaction“ (Kanuti Gildi SAAL); „Umbes“ (Võru Linnateater); „Ballettmeister“, „Raimonds“ (Endla); „Vombat“ (Eesti Draamateater); „Ingel, ingle, vii mind taeva...“ (VAT Teater); „Unistuste vabariik“, „Indiate uurimine“ (Von Krahli Teater); „Manon“, „Cosi fan tutte“ (Rahvusooper Estonia); „Imearst“, „Richard III“ (Vanemuine) ning veel mitmetest teistest. Lisaks vaadeldakse väiketeatrite mitut palet, 2009. aasta suveteatris toimunut ning analüüsitakse käibetõe „Eestil puudub kultuuripoliitika“ paikapidavust. Teatrimälus saab Lea Tormise kaudu sõna Kaarel Ird. Autoriteks on Ott Karulin, Heidi Aadma, Kristi Eberhart, Anneli Saro, Jaak Allik, Hedi-Liis Toome, Aare Pilv, Ivika Sillar, Pille-Riin Purje, Ireene Viktor, Evelin Lagle, Kerri Kotta, Valle-Sten Maiste, Maris Peters, Lea Tormis ning Ülle Toming.




Tunded tumestavad mõistuse, ehk, Miks võib meie tsivilisatsioon hukkuda

Mihhail Ležepjokov 
Tõlkinud Guido-Eugen Jakobson
Toimetanud Linda Järve
Tallinn : Pegasus, 2012
214 lk.

Inimene peab end arukaks, kuid sageli ennetavad meie emotsioonid mõistust ja juhivad meie käitumist. Tuntud psühholoog-praktik ja mitme psühholoogialase bestselleri autor Mihhail Ležepjokov tõestab selles raamatus veenvalt, et just meid piitsutavad tunded on paljude haiguste, konfliktide ja pettumuste põhjuseks. Tema unikaalne metoodika õpetab neid emotsioone juhtima, vabastab hirmudest ja aitab saada õnnelikuks.

Autori väitel tekivad nii stress kui ka füüsilise keha haigused sellest, et inimese emotsioonid ennetavad alati mõtet. Oskus eraldada mõtet tundest on tarkus ja vaimsus, milleks kaasaegne inimene ei ole veel võimeline. Füüsika, keemia ja teised teadused arenevad väga kiirelt, kuid vaimsel alal edasiliikumine puudub; meie mõtlemine ei ole veel saavutanud isegi sellist taset, mis iseloomustas enne meie ajaarvamist elanud mõttetarku. Miks nii? Iga järgmine põlvkond peaks ju olema eelmisest targem?

Materiaalses maailmas on avastatud seadused, millele toetudes võime kõikides valdkondades areneda, vaimses maailmas aga progressi ei ole, sest vajalikud seadused puuduvad. Ležepjokovi professionaalne praktika võimaldas jõuda järeldusele, et need seadused on siiski olemas ning inimene peab avama end seni teadmata küljest – vaimsest-emotsionaalsest.

Mihhail Ležepjokovi „õnneretseptid“ aitavad elada haigusteta, stressideta ja solvumisteta. Igaühe õnn on tema enda kätes, selle suunas tuleb teha kõigest seitse sammu.

esmaspäev, 9. juuli 2012

Киев

Путеводитель
Авторы текста: И. Кочергин, В. Киркевич
Москва : Аякс-Пресс, 2012
167 с. : ил.
Серия Русский гид Полиглот

Киев - не просто город, это еще и город-символ, и таким он стал почти с самого своего основания. В 882 г. новгородский князь Олег (Вещий), захватив Киев и "сев" в нем, сказал: "Да будет матерью городам русским..." И город, несмотря на свою непростую многовековую историю, несмотря на разрушения, тяжелые годы оккупации, сумел остаться тем, что связывает воедино три славянских народа - русский, украинский и белорусский.

laupäev, 7. juuli 2012

Siin me oleme [DVD]

Muusikaline mängufilm
Tallinn : Eesti Ajalehed AS, [2012]
1 DVD (1 tund 7 min) : värv
Sari Eesti filmiklassika : 11

Režissöör-lavastaja Sulev Nõmmik

Stsenaristid Sulev Nõmmik, Enn Vetemaa
Laulutekstid: Enn Vetemaa
Operaator-lavastaja Enn Putnik
Muusika: Ülo Vinter
Kunstnik Lembit Roosa
Kunstnik-lavastaja Kustav-Agu Püüman
Operaatorid Kaljo Jõekalda, Dorian Supin
Helirežissöör Vambola Vällik

Idüllilise Muhu kaluritalu õuele veereb ühel heal suvepäeval „maanteemuhk“, millest väljub üksteise järel kolm kentsakat tegelast: kreemikookidega ilmselgelt sina peal olev Kohviveski, tema kiitsakas kaasa John ja salapärane sensuaalne punapea.

Pikk tee pealinnast on võetud jalge alla selleks, et veeta looduskaunis kohas suvepuhkus, kuid hea jandi traditsioone järgides asjad mõistagi nii libedalt ei lähe. Kapriise ja kuraasi täis Kohviveski keerab taluelu pea peale, kisub kõigiga tüli ja lööb taluperemehel mokagi lõhki. Nappidesse suveöödesse mahuvad veel kosjad, kaklused, angerjad lakas ja palju muud.

Kultusfilmi staatusesse jõudnud linateos ei olnud oma nooruses kuigi populaarne, Sulev Nõmmik võttis esilinastusejärgset leiget ja isegi negatiivset tagasisidet väga südamesse. Ka mitmed filmis olnud näitlejad ei olnud oma rollide üle just kuigi uhked: teosele heideti ette liigset operetilikkust.

Kõigele vaatamata on tegu Eesti ühe populaarseima komöödiaga − Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmiku stsenaariumist on pärit nii palju kilde, et kogu filmi tekst justkui olekski üks pikk tsitaat.
Allikas: Eesti filmiklassika eestifilm.epl.ee

Sel suvel on lugemissaalis üleval põgus näitus Eesti filmides esitatavatest lauludest. Kuna Eesti filmides on läbi ajaloo kasutatud palju väga head muusikat, oli näitusel eksponeeritavate laulude valik näituse koostajale raske ülesanne. Seetõttu otsustasime korraldada linnaraamatukogu töötajate seas väikese küsitluse Eesti filmides esitatavate  lemmikute kohta. Kokku anti 12-palli süsteemis 669 häält 27 erinevale filmis kõlavale laulule või heliteosele. Alljärgnev muusikapala saavutas 71 punktiga väärika teise koha



Tuntud ka pealkirja all „Kui on meri hülgehall”. Lauri Nebeli (Timmu) ja Kadri Jäätma (Liina) esituses kõlas laul Eesti Telefilmis 1978. aastal Juhan Smuuli monoloogi „Suvitajad” ainetel vändatud ülipopulaarseks saanud komöödiafilmis „Siin me oleme!” (aluseks muusikal „Suvitajad”, 1977). Filmist on tuntud ka pala „Tagametsa tango”.
Allikas: laulud.ee