Taim, mis tappis Sokratese ja teised botaanilised kurikaelad
Raamat kuulub sarja „Looduse lood“
Tänapäev, 2017
268 lk.
Autor ei kirjutanud seda raamatut
selleks, et hirmutada inimesi loodusest eemale hoidma. Tegelikult on eesmärk
hoopis vastupidine. Kõigile teeb rohkem looduses viibimine head – ent peaksime
alati aru saama, et loodus on võimas. Ja ühel päeval võib taimeriigi tumedam
pool end meile ilmutada ja kui see juhtub, peaksime olema selleks valmis.
Taimed väärivad valvsat austust.
Nad võivad meid toita ja tervendada, ent ka hävitada. Mõne selles raamatus
esineva taimega on seotud üsnagi skandaalsed lood. Üks taim, surmaputk, tappis
Sokratese, ning kõige pahelisem taim kõigist – tubakas – on nõudnud 90 miljoni
inimese elu. Milline väike stimuleeriva mõjuga põõsas põhjustas sõja? Upsujuurt kasutasid Vana-Kreeka elanikud ühes
kõige varajasemas keemiasõjas.
Võite aastaid oma aeda harida,
ilma et kunagi tunnetaksite sellise taime
nagu käoking halba mõju – selle taime rõõmsailmelised sinised õied
sisaldavad mürki, mis toob kaasa lämbumissurma. Tuntus nõiajoogina keskajal
kindlustas taimele staarirolli Harry Potteri lugudes, kus professor Snape seda
pruulib oma abilise jaoks.
Milliseid taimi kasutavad
Lõuna-Ameerika ja Aafrika pärismaalaste hõimud noolemürkidena praegugi? Milleks
kasutatakse Amasoonase kaapivääti? Millise puu otsas kasvavad beetlipähklid?
Beetlipähkli mälumise komme ulatub tuhandete aastate tagusesse aega. Ja mis on
riitsinus ning kuidas seda kasutatakse?
Miks on surmavad mais, rabarberi
lehed, aeduba e. türgi uba, india pähkel ja kartul? Milliseid tervisehäireid
tekitab tungaltera, mida teravailjapõldudelt ikka püütakse eemaldada?
Tungalteri on erinevatel rohttaimedel ja teraviljal üle 50 liigi.
Kui mängu tuleb päike, siis
fototoksilised taimed rakendavad teda oma laastamistöös – nende mahl kõrvetab
nahka siis, kui see on päikese käes. Mõnel puhul teeb taime või selle viljade
söömine inimese tundlikuks päikesepõletuse suhtes. Üks kõige fototoksilisemaid
taimi on hiid-karuputk.
Üsna laialdaselt kasvatatav
inglitrompet tekitab nägemisprobleeme, mistõttu tuleks taimest eemale hoiduda. Alraun
ei pruugi olla maavitsaliste sugukonna kõige hullem kõrilõikaja, ent kindlasti
on tal kõige hirmsam kuulsus. Milline on alrauni e. mandragora mõju inimesele?
Oli levinud uskumus, et alraun kisendab, kui ta maa seest välja tõmmata-
mõnikord nii valjusti, et karjed tapsid igaühe, kes neid kuulis.
Taimed, mis on koletislikult
halbade kommetega, väärivad samuti, et neid tuntaks – pueraariad on Ameerika
lõunaosariikides õginud sõidukeid ja hooneid. Kohutav laibalill haiseb
surnukehade järele, lihasööja kanntaim on suuteline nahka pistma hiire.
Vilistav okkaline akaatsia pakub peavarju agressiivsete sipelgate armeele, kes
ründavad kõiki, kes puu lähedale satuvad.
Kui raamat teid lõbustab, ehmatab
ja valgustab, on autor oma ülesandega hakkama saanud. Ta pole botaanik ega
teadlane, pigem kirjanik ja aednik, kes on loodusmaailmast võlutud. Siit
raamatust leiab kõige põnevamad ja kurjemad taimed tuhandetest, mis maailmas
kasvavad. Ja lõpuks – ärge eksperimenteerige tundmatute taimedega ega
alahinnake taimede väge.
Kasutage mürgiste,
raviotstarbelist ja söödavate taimede määramiseks usaldusväärseid allikaid. (Internetis
ringleb suur hulk valeinfot, selle usaldamisel võivad olla traagilised
tagajärjed.) Autor ei kohkunud raamatus kirjeldamast ka joobnustavaid taimi, ta
tegi seda hoiatamise eesmärgil.
Amy Stewart kinnitab, et on
taimeriigi kriminaalsest elemendist lummatud. Talle meeldivad head võllaroad,
olgu siis tegemist aianäitusel välja pandud tohutu kütus-piimalillega,
söövitava mahlaga pliiats-kaktusega, mis tekitab nahale rante, või kõrbes
õitseva hallutsinogeense sortsi-ogaõunaga. Ja need saladused ei hiili ringi
kusagil kaugel džunglis, need on peidus meie endi aedades.
Raamatut luges: Kersti Joonsalu
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1415323
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar