Kuumad 90ndad : … ehk plahvatuslikult nostalgilised lood meie lähiminevikus : koostatud Delfi kogutud mälestuste põhjal
Eesti Päevaleht, Delfi, 2008
1990-ndad olid rahutud ja muutlikud aastad, mille sisse jäävad omariikluse taastamine, ühiskonna vabanemine, metalliäri, allilmasõjad, turumajanduse pealetung koos pingviini-jäätise ja unistusega paremast elust. Ühtlasi on tegemist ainulaadse kogemusega tänases Lääne-Euroopas - me oleme elanud ühiskonnas, mis on teinud läbi täieliku muutuse. Et mälestused sellest erilisest ajast ei tuhmuks, kutsus Delfi internetiportaal inimesi üles oma mälestusi neist aastatest ka teistega jagama. Lõpuks kogunes meenutusi nii suur hulk, et need mälupildi ja lood leidisd tee selle raamatu kaante vahele, internet sai raamatuks. Ajaloolisele tõele pretendeerimata on sellesse raamatusse koondatud lihtsate inimeste jutustatud ja fotografeeritud pildikesed 90ndatest, meile kõigile nii olulistest aastatest.
Sõna jõul : diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamiselTartu Ülikooli Kirjastus, 20086. ja 7. augustil 2008 Jõhvis toimunud konverentsi raames ilmunud kogumik.
Käesolev kogumik ning sellele eelnenud konverents on esimesi tõsiseid katseid hinnata pagulaskonna rolli eesti iseseisvuse püsimisel ja taastamisel. See on väärtuslik panus ületamaks vaimset võõrandumist ning lahustamaks mürki, mida kommunistlik diktatuur kodueestlastesse immutada üritas, et eesti rahvast lõhestada ning pagulaste kui eesti Vabariigi järjepidevuse kandjate rolli moonutada.
Sisukorrast:
- Eessõna (
Tunne Kelam)
- Eesti diasporaa kujunemine ja areng.
(Tiit Tammaru, Kaja Kumer-Haukanõmm, Kristi Anniste)
- Ümberasumisliikumise ja eesti asunduste ajaloo historiograafia
(Tiit Rosenberg)
- Eestlased Venemaal ja taasiseseisvunud Eesti
(Anu Korb) - Eesti eksiilvalitsus: riigi järjepidevuse hoidmise vastuoluline projekt
(Vahur Made)- Soome välispoliitika ja Eesti iseseisvuse taastamine
(Heikki Rausmaa)
- Võõrsil tehtud noorsootöö kui eestluse hoidja ja kandja
(Mervi Raudsaar)- Muusika osast diasporaaeestlaste identiteedis
(Triinu Ojamaa, Aune Valk, Kanni Labi, Kristel Karu-Kletter)
- Freedom for Estonia!
(Mari-Ann Kelam)
- Mälestused väliseesti tegevusest
(Juta Ristsoo)
- Lühiülevaade välisvõitlusest USA-s ning eesti Rahvuskomitee Ühendriikides tegevusest
(Marju Rink-Abel)- Balti Nõukogust ja vabadusnõudlusest
(Raivo Kalamäe)- Väike Eesti Tšehhis
(Iivi Zàjedovà)
- Raadio Vaba Euroopa
(Toomas Mattson)- Vatikani Raadio eestikeelsed saated
(Vello Salo)
- Eestile lähedal, kuid ometi kaugel
(Jüri Estam)- Võõrsil Eesti iseseisvumist toetavad üritused meie elus
(Aire Kolbre Salmre)- Isiklikud mälestused seoses Eesti iseseisvuse eest võitlemisega
(Tarvo Toomes)
- Tagasi sünnimaale
(Ago Ambre)
- Väliseestlased vahendavad eesti sõnumit maailmale
(Siiri Aulik, Tiia Raudma)- Eestist noores eas ümber asunud baltisakslaste tagasivaateid
(Gert von Pistohlkors)- Miks tegutseda Eesti eest…
(Vello Ederma)
- Eestlased välismaal – õppetunnid tuleviku tarbeks
(Dag Hartelius)
Lähiajalugu : gümnaasiumi tööramat. I osaAutorid Tiina Kilumets, Katrin Mikk, Björn Piibur ja Tarvi SiilabergAvita, 2008Gümnaasiumi tööraamat „Lähiajalugu“ on mõeldud kasutamiseks koos Mart Laari ja Lauri Vahtre õpikuga „Lähiajalugu gümnaasiumile“ I-II. Selles käsitletakse 20. sajandi ajaloo sõlmküsimusi mitmesuguste ajalooallikate kaudu. Nende kohta koostatud küsimustele vastuseid otsides peab õpilane rakendama õpikust saadud teadmisi, kasutama tööraamatus viidatud allikmaterjali, vajaduse korral ka lisamaterjali. Mõne küsimuse puhul pole eesmärk leida see n-ö õige vastus, sest tihtipeale seda polegi. Eesmärk on suunata õpilane analüüsima, mõtlema ja oma arvamust kujundama.
Kieran Williams
1968 Praha kevad ja selle järelkajad : Tšehhoslovakkia poliitika 1968 -1970Olion, 2008William Kieran käsitleb oma raamatus nn Praha kevadet – katset ehitada Tšehhoslovakkias «inimnäoline» sotsialism – ja selle mahasurumist Nõukogude Liidu eestvedamisel aastail 1968-1970.
Miks alustati reformi Alexander Dubčeki kommunistliku juhtimise all? Mida kavatseti saavutada? Miks halvenesid Tšehhoslovakkia ja Nõukogude Liidu juhtkonna suhted sedavõrd, et suurriik otsustas ulatusliku sõjalise sekkumise kasuks? Ja miks just augustis 1968?
Kuidas anti reformile tagasikäik ja taastati autoritaarne kord ühiskonnas, mis oli näidanud, et eelistab reformi? Kuidas toimus see autoritaarne restauratsioon massilist terrorit kehtestamata? Missugune oli juhtivate reformaatorite enda osa reformi kuhtumises? Mis roll oli julgeolekujõududel?
Inimkonna rändeatlasIlo, 2008
«Inimkonna rändeatlas» jutustab kaasahaarava loo inimkonna levimisest ja liikumisest meie suurepärases elupaigas – planeedil Maa aegade algusest kuni tänapäevani. Rändemarsruutide looked läbivad tihedalt kogu inimajaloo kangast, kord ühinedes ja ristudes, siis taas laiali hargnedes.
Kaardid, ajaskaalad, arheoloogilised leiud, fotod ja kunstiteosed elustavad lugeja silme ees ilmekalt selle pika ja käänulise eepilise loo.
P. G. Maxwell-StuartPaavstide kroonika : paavstid Peetrusest tänapäevaniSinisukk, 2008Raamat laiale lugejaskonnale unikaalse teatmematerjaliga:
- Kõigi 266 paavsti, alates Peetrusest kuni Benedictus XVIni, elulookokkuvõtted, mis annavad ettekujutuse neist paeluvatest isikustest – vagadest hingekarjastest, suurtest riigimeestest, sõjapealikest ja kunstimetseenidest;
- Ulatuslik ülevaade ristisõdadest, Avignoni ja Borgia paavstidest, aga ka kolmekümne üheksast vastupaavstist;
- Graafilised skeemid annavad ühe pilguga haaratava pildi iga paavsti ametiaja pikkusest ja tähtsamatest sündmustest sel ajal;
- Lühiandmed paavstide kohta annavad põhiteabe, näiteks pärisnime, varasema karjääri ja perekondlikud suhted;
- Jutustust rikastavad kaasaegsete ulatuslikud tsitaadid toonastest allikatest;
- Arvukad lisaartiklid alates Peetruse haua väljakaevamisest kuni katoliikliku vastureformatsioonini;
- 317 illustratsiooni (neist 112 värvilised), sealhulgas paavstide portreed ja rinnakujud, Vatikani kunstiaarded ja maakaardid.
Robert NermanAegna
Tallinn : R. Nerman, 2008Tallinna lahe kirdeküljel asuva Aegna saare kujunemislugu algas koos jää taandumisega Eesti looderannikult 11 000 aastat tagasi. Jää sulades jäid küngaste ja voortena maha liustike kuhjatud kruusa- ja liivalademed ning rändrahnudena lebama Soomest ja Skandinaaviast liustike toodud kaljupangad. Sel ajal tekkis pikioos Viimsi poolsaare kaguserval. Aegna veealune kõrgendik ja selle ümbruses asunud karid moodustasid Viimsi poolsaarega ühtse geneetilise terviku.
Aegna hakkas merepinnast kerkima umbes 3000 aastat tagasi. Esialgu ulatus merest välja vaid väike laid. 8. sajandil e. Kr. oli see vaid 1 km² suurune ja 2-3 meetri kõrgune. Neotektoonilise kerke mõjul hakkas see väike lapike kasvama. Tänapäeval on kunagise laiu kohal saare keskosas kõrgendik, mis ulatub ligi 11 meetrit üle merepinna. Suhteliselt hiljuti, vaid mõnisada aastat tagasi ühines Aegnaga Lemmik, mis kasvas kokku mitmest väikesest saarekesest. Praegu on saare pindala 293 ha. Arvatakse, et saare kasv jätkub peamiselt loodesse jääva madalmere arvel, kuhu ei pääse murdlainetus. Aegna satelliitsaar Kräsuli tekkis 1000-1100 aastat tagasi.
Võrreldes mandril asuvate küladega, on elu Aegnal olnud alati erinev. Seda on mõjutanud eelkõige saare isoleeritus. Ka tänapäeval sügistormidest kuni kevadeni pole lihtne saarelt mandrini saada. Saar on väheviljaka pinnase tõttu olnud ebasoodne maaviljeluseks ning tema väikesed mõõtmed seadsid piire ka rahvastiku osas. Praegust Aegnat võib võrrelda lihvimata teemandiga, kuid paraku on see teemant väga habras väärotsuste suhtes. Poolikud meetmed tulemusteni ei vii. Aegna võiks kujundada Eesti pärandkultuuri näidispiirkonnaks. Aegna maastikukaitseala koos sealse hoonestuse ja infrastruktuuriga oleks ühtlasi ka tõhus panus nii Tallinna kui ka eesti riigi maine tõstmisel.
Aegna on perifeerne ala nii Tallinna kui ka Viimsi suhtes. Sellistest aladest on alati kõige vähem talletatud materjale. Aegna saare ajaloo uurimisel on teerajajaks olnud Heino Gustavson. Väikese Aegna ajalugu on täis rikkalikke ja eripalgelisi sündmusi. Viimaste aastate positiivsed muutused lubavad loota, et Aegnast kujuneb hästi kaitstud ja korralikult hooldatud, laialdaselt tuntud ja hinnatud piirkond, kus on suudetud optimaalselt tervikusk ühendada saare mitmekesine looduskooslus ja ajaloopärand.
Leen Jõesoo
Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine
Rahvusarhiivi juhised
Rahvusarhiiv, 2008
Enamik dokumente, mis asutuses igapäevase asjaajamise käigus tekivad, on küll olulised, kuid kasutatavad suhteliselt lühikese aja vältel. Nende säilitamine „igaks juhuks“ on aga liigagi kulukas. Igal aastal tekib avalikus sektoris lühiajalise säilitustähtajaga dokumente väga suurel hulgal – ca 10 km. Nende tundmine, eristamine pikema säilitustähtajaga dokumentidest ja regulaarne hävitamiseks eraldamine võimaldab oluliselt kokku hoida asutuse arhiivile kulutatavat ressurssi. Selleks, et lühiajalise säilitustähtajaga dokumendid säiliksid kasutatavatena ettenähtud aja jooksul, saab kõiki ressursse kulutada optimaalsemalt. Seda enam on võimalik kindlustada olulisemate ja väärtuslikumate dokumentide nõuetekohane säilitamine.
Juhise eesmärk on anda soovitusi Rahvusarhiivi arhiivijärelevalve alla kuuluvatele asutustele dokumentide säilitustähtaja määramiseks ja arhivaalide hävitamiseks. Juhis ajakohastab ning täpsustab soovitusi ja nõuandeid, mis on muutunud pärast Rahvusarhiivi hindamispoliitika põhimõtete vastuvõtmist 2003. aastal. Peamised muutused on seotud dokumentide loetelude põhise hindamise (eelhindamise) rakendamisega.
Säilitustähtaja määramise ja arhivaalide hävitamise kõrval käsitletakse juhises hindamise ehk arhiiviväärtuse kindlaksmääramise teemat ainult selles ulatuses, mis annab juhise sihtrühmale vajalikud taustteadmised.
Ivo Vahur
Eesti lähiajaloo rütmid : (Ühe põlvkonna lugu)Tallinn, 2008
Raamat eesti ajaloo ühe põlvkonna pikkusest (20 aastat) loost 1985-2004. Need 20 aastat olid eesti rahvale erakordselt teguderohkeks ajaks. Kogu see lugu NSV Liidust väljumisest ja üleminekust Euroopa Liitu osutus sedavõrd pikaks ja sündmusterohkeks, et kogu loo terviku taju kippus selle keerises killustuma ja hägustuma. Selle selgendamise eest just käesolev raamat hoolitsebki. Peaaegu kogu selle 20 aasta jooksul suutis seda läbiv teoses käsitletav 40 kuuline rütm säilitada oma algse selguse ja teravuse.
John KeeganTeise maailmasõja atlasTänapäev, 2008Käesolevas raamatus väljenduvad Teise Maailmasõja ulatus ning tagajärjed kaartidel. Kajastatakse lisaks lahingutele ja muudele sõjalistele operatsioonidele ka sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi arenguid. Tähtsamate lahingute, taktika, uue relvastuse ning väejuhtide kirjeldused aitavad mõista sõja üldpilti.
Raamatu peatoimetaja on mainekas briti ajaloolane John Keegan, kaastöid on teinud muuhulgas C. D. Bellamy, Michael Orr, Richard Overy, Norman Stone ja H. P. Willmott. Raamatus võib leida enam kui 125 kaarti ja diagrammi kesksetest sündmustest, samuti kronoloogilisi tabelid ja soovituslike materjalide linkidele Internetis.
Tuleb mainida, et Eestist, eestlastest ja üldse Baltimaid on üsna vähe mainitud, kuid üldine jõudude liikumine ja suundumused annavad kena koondpildi tolleagesetest sündmustest nii ajaloohuvilistele kui ka õpilastele.
Nõukogude piir ja lukus elu
Meie mälestusedKoostanud Enno TammerTammerraamat, 2008
396-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast „Meie mälestused“.
Raamat „Nõukogude piir ja lukus elu“ on järg varemilmunud teostele „Nõukogude aeg ja inimene“ (ilmus 2004) ning „Nõukogude kool ja õpilane“ (ilmus 2006).
Koostaja:
“Kui ma lõpuks pärast pikemat pausi jõudsin taas kolmanda nõuka-raamatu pooleliolevate tekstijuppide juurde, märkasin järjepidevamalt ja süvenenumalt töötades, kui paeluv on alateema «Minu esimene välisreis».
Neid mälestusi ei olnud väga palju. Neid ei saanudki palju olla, sest väga paljudel Eesti NSV inimestel ei olnudki nõukogude võimu ajal võimalust oma esimesele välisreisile sõita.
Mida rohkem see alateema mind aga paelus, seda enam koorus minu jaoks nähtavamaks alateemaga «Minu esimene välisreis» seonduv märksa suurem märksõna – (nõukogude) piir. Selle märksõna külge annab pookida tähendusrikkaid lisandeid ja seoseid.
Piir ees. Üle piiri. Piiri taga.(….)
Igal juhul sundis tähendusrikka märksõna „(Nõukogude) piir“ alla mahtuv alateema „Minu esimene välisreis“ mind üle vaatama/lugema varem tehtud pikemaid eluloointevjuusid tuntud Eesti inimestega. Kaljo Kiisk, Lia Laats, Kalmer Tennosaar, Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Valve Kirsipuu, Jaan Talts, Ivo Linna, Toomas Sulling, Allar Levandi, Jaak Uudemäe.“
Nende inimeste mälestuskatkete kasutamisel oli väga selge põhjus ja põhjendus – neil tekkis rohkem võimalusi pääseda piiri taha. Samuti on hr. Tammer kasutanud palju dokumentaalset teksti ja tsiteerinud, refereerinud arhiividokumente, Postimehe kodulehekülje netikommentaatorite mälestusi.
Mälestused on korrastatud eraldi lugudeks ning sobitatud vastava põhi- ja alateema alla.
Matti Klinge
Läänemere maailmKirjastus Ilo, 2008Soome ajalooprofessori Matti Klinge teos manab lugeja ette Läänemere ruumi kui dramaatilise ajalooga ning pidevas muutumises oleva piirkonna. Käsitlus hõlmab kõiki Läänemere ümbruse maid ja rahvaid 11. sajandist tänapäevani ja näitab, kui mitmetahulised ja olulised on olnud aastasadade jooksul nende vahel sõlmunud sidemed. Mitmedki autori seisukohad on ajaloolaste seas esile kutsunud ägedat poleemikat. Eesti keeles on varem ilmunud Matti Klinge «Soome lühiajalugu» (1992) ja «Meie muistsed mereriigid» (2007).
Peter McHoy ja Pamela Westland
Edward Norman
R. P. Nettelhorst
Anton Szandor LaVey
Miguel de Unamundo
Theresa Foy DiGeronimo
Helena Sunnydale
