kolmapäev, 6. aprill 2016

6. aprill – August Maramaa 135

August Maramaa
(6.04.1881 Aakre vald, Tartumaa – 26.12.1941 Lesnaja küla, Kaiski rajoon, Kirovi oblast, Venemaa)
Kuni 1921 Marfeldt
Töötanud Viljandis ja Viljandimaal õpetaja ja koolijuhina, oli Viljandi linnapea, I Riigikogu liige. Avaldanud algkooli matemaatikaõpikuid
135 aastat sünnist

August Maramaa (kuni 1921. aastani Marfeldt) sündis 6. aprillil 1881. a. Tartumaal Aakre vallas Suurekõrva talus. Hariduse omandas 1891.-1897. a. Rõngu valla Astuvere külakoolis, Aakvere valla Rebaste õigeusu abikoolis ja Rõngu kihelkonna Tilga õigeusu kirikukoolis. 1897.-1902. a. õppis ta Tartu Õpetajate Seminaris. Seejärel algas koolimehetöö: algul Vastsemõisa ministeeriumikoolis, kust ta 1906. a. revolutsioonilise tegevuse pärast vallandati, hiljem Tõrva algkooli juhatajana. Järgnes abielu Anna Roossoniga ja siirdumine Viljandisse algkooli juhatajaks. Abielust sündisid pojad Ülo ja Kalev ning tütred Maimu, Salme ja Linda.

I maailmasõja päevil oli A. Maramaa telefonist. Juba enne sõda oli ta endale nime teinud, “Postimehe” juubelialbumis-leksikonis (1909. a.) on ta märgitud artikliga kui agar seltsitegelane (Helme-Tõrva ja Viljandi haridusseltside asutaja), “Postimehe” ja “Lastelehe” autor. Ka õpetajana oli Maramaa väljapaistvalt võimekas, hea metoodik ja osav sulemees. Varakult hakkas ta kirjutama õpikuid, juba 1907. a. ilmus esimene “Rehkenduse ülesannete kogu” (1918. a. viies trükk). 1920.-1930. a. avaldas aukartustäratava hulga matemaatikaõpikuid. Nende lehitsemisel rabab nende praktilise eluga seotus: protsendivõtmist õpetatakse Eesti rahvaloenduse andmeil, tekstülesannetes on kasutusel kohalikud sõiduhinnad, ilmastikuvaatlused, loodusrikkused. Eraldi rahandusülesannete peatükk käsitleb hoiusummat ja intressi, laene, veksleid, tulumaksu jm. Õpikute väljaandmiseks asutas Maramaa Viljandisse oma kirjastuse “Siir”. Kirjastuse tulu aitas Maramaal peret ülal pidada ja ehitada 1926. a. Uueveski teele maja. Maramaal oli ka arhitektuurihuvi. Ta näitas oma raamatutes missugused ruumid, kui suured ja missuguses järjekorras peavad koolimajas olema. A. Maramaa oli põhiametilt matemaatikaõpetaja ja erakonnakuuluvuselt sotsiaaldemokraat (1920.-1922. a. esimene Riigikogu liige A. Rei valitsuses).

A. Maramaa omas Eesti Punase Risti 3. kl. teenetemärki ja mitmeid Vene aumärke. Maramaa nimega seostub Viljandi omariiklusaegne areng. August Maramaa oli üks tolleaegsetest kohalikest omavalitsustegelastest, kes oli Eesti Vabariiki ülesehitava ja ümberkorraldava töö (linnade majandus- ja sotsiaalsfäär, planeerimine ja ehitus, heakord, hoolekanne, haridus, tervishoid, kultuur) tegelikke elluviijaid.

August Maramaa oli Viljandi linnapea 1919-1921, linna volinik 1921-1927, uuesti linnapea 1927-1939. Töö linnapeana 1920. aastate algul polnud kerge. Linna elanike arv oli kasvanud, halduspiirkond kitsaks jäänud, uusi hooneid vajasid paljud asutused (koolid, haiglad), halvas seisus olid tänavad ja kanalisatsioon. Eelarvet kurnas rängalt hoolekanne, tööpuuduse süvenedes kasvas ka abivajajate arv. Maramaa ja sotsiaaldemokraatlik volikogurühm taotlesid neil aastail järjekindlalt hoolekande-, haridus- ja tervishoiukulude suurendamist. Hoolekanderahad kahe- ja kolmekordistusid lühikese aja jooksul. Hoolekandeministeeriumi toetusel organiseeriti töötutele hädaabitöid. Kui olid alanud hädapärased ehitus- ja heakorratööd, pidas linnavalitsus silmas juba ka kaugemat perspektiivi linna planeerimiseks. Telliti arhitekt E. Haabermannilt linna planeerimiskava. Selle järgi jagati ehituskruntideks Uueveski ja järveäärne ala, tööstuspiirkonnaks kavandati raudtee ümbrus ja äritsooniks Tallinna tänav. 1929. a. saadi A. Soansilt uus plaan, mille järgi pidid linna tulema moodsad kodarjalt lähtuvate tänavatega aedlinnakud; kavandati uus elurajoon Paalalinna. Linna ilu- ja heakorra tagamiseks moodustati 1928. a. “puhtusekomisjon”, mis kontrollis nii asutusi kui ka eraomanikke.

Maramaa rakendas linna heakäiguks kogu oma tööjõu, organisaatori-, kõne- ja kirjamehevõimed, arenenud ilumeele ja väga teadliku arhitektuurihuvi. Tema eluunistus oli teha Viljandist vaba rahva vääriline musterlinn, kus tuksub jõukas äri- ja tootmistegevus, kus on kaasaegsete hoonetega linnasüda ja inimsõbralikud aedlinnaalad, palju parke, platse, puiesteid, mälestussambaid, muuseum, teater jt. kultuuriasutused, heas korras ajaloomälestised, spordiväljakud ja supelrannad. Tulevikunägemuses heiastus idülliline sisemaakuurort, mis tõmbab ligi puhkajaid ja turiste.

1941. a. A. Maramaa arreteeriti ja 1942. a. ta suri Kirovi vangilaagris.
(Allikas: 10 Maramaa võistlust : A.Maramaa nimeline matemaatika ülesannete lahendamise võistlus/toimetanud Toomas Rähn. - Viljandi : Viljandi Arvutikool, 2001)


Jaak Pihlak
August Maramaa

Ta sündis 6. aprillil 1881. aastal Tartumaal Aakre vallas talurentniku peres. Kuni 1922. aastani oli perekonnanimeks Marfeldt, siis eestistati Maramaaks. Ta sai üldhariduse Astuvere külakoolis, Aakre õigeusu abikoolis ja Rõngu õigeusu kirikukoolis. Astus 1897. aastal Tartu Õpetajate Seminari, mille lõpetamise järel 1902. aastal asus tööle õpetajana Viljandimaale Vastemõisa. Kahe aasta pärast sai Maramaast Vastemõisa 2-klassilise ministeeriumikooli juhataja. Jaanuaris 1906 tagandati ta koolijuhataja kohalt seoses 1905. aasta sündmustega. Järgnevalt töötas õpetajana Viljandi Wilhemsoni erakoolis ja Tõrva algkoolis. Alates 1913. aastast tegutses Viljandi algkooli juhatajana.

Esimesest maailmasõjast tuli August Maramaal osa võtta telefonistina. Järgnevalt tegutses taas Viljandis sama kooli juhatajana. Ta oli üks Viljandi Hariduse Seltsi ja Helme-Tõrva Hariduse Seltsi asutajaid. Ka riigielu korraldamisest tuli August Maramaal osa võtta. Aastatel 1920-1922 oli ta I Riigikogu liige. Seejärel tegutses aastatel 1922-1927 Viljandi 5. algkooli õpetajana. Asutas oma Kirjastuse „Siir“ ja avaldas arvukalt mitmesuguseid matemaatikaõpikuid. Tema sulest on ilmunud ja aabits, vene keele õpik ja raamat kaasaegse koolimaja põhijooniste kavanditest. Koolilõpetajana juhtis ta aastatel 1923-1927 Viljandimaa Õpetajate Liidu tegevust, olles selle esimees.

Jaanuaris 1927 toimunud Viljandi Linnavolikogu valimistel said sotsiaaldemokraadid taas enamuse ja August Maramaast sai linnapea pikkadeks aastateks. See tegevusperiood kujunes tal Viljandi jaoks väga viljakaks. Ehitati moodne hotell EVE, uus rekoda, rannakohvik, haigla, lastekodu, vanadekodu jne. Rajati lennuväli, Uueveski basseinid, staadion, uus turg, alustati Paala linnaosa ehitamist. August Maramaa pidas linna heakorda nii tähtsaks, et 1928. aastal modustati isegi linna ilu ja puhtuse komisjon. Sündisid uued pargid ja puiesteed. Eesmärgiga meelitada Viljandisse rohkem turiste kirjutas linnapea 1934. aastal sisuka raamatu „Viljandi“.

Kuid 1939. aastal, pärast kaksteist aastat kestnud linnapea ametit, loobus August Maramaa kandideerimast ja läks Tallinna Kopli kinnisvarade juhatajaks. Kui Eesti Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel okupeeriti, siirdus ta Läänemaale ja töötas Vigalas õpetajana. Aga juba 12. jaanuaril 1941 arreteeriti Maramaa, juunis küüditati ta Kirovisse.

August Maramaa hukkus 26. detsembril 1941 Kirovi vanglas. Abikaasa Anna küüditati samuti Nõukogude Liitu. Poeg Ülo mõrvati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Tütar Maimu pidi aastaid end varjama. Kahel tütrel, Salmel ja Lindal, õnnestus pääseda vabasse maailma.

Hinnates äärmiselt suurt tööd Viljandi ja tema kodanike hüvanguks, valis Viljandi Linnavolikogu August Maramaa 31. mail 1996 Viljandi teiseks aukodanikuks. Seda tuli kahjuks teha postuumselt.

On mõneti sümboolne, et just August Maramaa ettepanekul valiti 1934. aastal Viljandi Linna esimeseks aukodanikuks kindral Johan Laidoner.

Väärikaima linnapea auks on ühele Viljandi puiesteele antud August Maramaa nimi. Alates 1992. aastast toimub Viljandi kooliõpilastele iga-aastane august Maramaa nimeline matemaatikakonkurss.
(Allikas: Sakala kalender 1997)


Heiki Raudla
August Maramaa grandioossed plaanid

August Maramaa oli sõjaeelses Eesti Vabariigis Viljandi linnapea kokku ligi 16 aastat. Ta kirjutas poolsada raamatut, millest põhiosa moodustasid matemaatikaülesannete kogud, kuid olid ka lastejutt, raamat koolimajade projektidest, maavalitsuste kaotamisest, Viljandit tutvustav brošüür ja palju muud. Maramaa oli oma põhiloomult õpetaja: põhjalik, järjekindel ja uuele aldis.

Õnnestumised
Tavaliselt kirjutatakse Maramaaga seoses ikka ja jälle neist asjust, mis tal õnnestusid: Uueveski basseinide rajamine, raekoja renoveerimine, rippsilla ülespanek, poiss kalaga skulptuuri toomine purskkaevule, lennuvälja rajamine ja lennunduse arendamine.

Siis veel staadioni rajamine, Irve ausamba ülespanek, linna piiride laiendamine, teede ehitus, turuplatsi kolimine, rannakohviku ehitamine, metsakalmistu asutamine, koolimajade ehitus, üleminek Ulila elektrile, EVE-maja püstitamine ning suure hulga puude ja põõsaste istutamine. Maramaal oli visioone, mis ulatusid kaugele üle tema aja.

Siiski ei õnnestunud tal kõiki mõtteid ellu viia. Nende hulgas oli selliseid, mis sobisid küll oma aega, ent mis nüüd tunduvad veidrad ja naljakad. Maramaa oli jõuline isik. Ometi ei hakanud ta oma plaane iga hinna eest ellu viima, kui nägi, et vastuseis on suur.

Elluviimata plaanid
1919. aastal tegi Maramaa ettepaneku asutada Eesti vaprate vägede auks lossimägedesse «Vabaõhu Museumi». Seal oleksid kõik oma maa puud, taimed, linnud, ehitused, mälestusmärgid ja geoloogilised iseärasused. Lisaks asuks seal Eesti muistne talu koos rahvarõivas elanikega. Volikogu võttis selle ettepaneku isegi vastu.

Grandioosne kava jäi küll ellu viimata, ent pisike loomaaed rajati hiljem lossimägedesse siiski. Teiste hulgas olid seal kaks kitse, põder Juku ning faasanid.

Terve, tugev ja lasterikas pere oli Maramaale väärtus, mida ta alati rõhutas. Pärast 1927. aastal Tartus esimesel rahvusliku kasvatuse kongressil esinemist selgitas ta, miks on maal vähe lapsi. «Taluperemeestest on väga paljud poissmehed,» kõneles ta. «Aga see veel ei tähenda, et neil üldse lapsi poleks. Talus töötavad naisteenijad toovad sügisel talust lahkudes ühes väikese palganatukesega kaasa ka lapse. Vabariigi valitsusel tuleks mõelda sellele, kuidas sundida poissmeestest peremehi endale perenaisi muretsema.»

Vanapoiste maks
1919. aasta ühe volikogu koosoleku naelaks kujunes vanapoiste maks. Maramaa pidas sütitava kõne, milles rääkis kõigepealt Prantsusmaa ja siis Eesti rahva väljasuremisest ning teatas kurbusega, et meie maal on surmade arv sündide omast kümme protsenti suurem.

Lõpuks tegi ta ettepaneku kehtestada vanapoiste maks: «See maks sunniks rohkem abielusid soetama. Maksu peaksid maksma kõik mehed, kes on üle 35 aasta vanad

Läbirääkimised võtsid seejärel üsna lõbusa tooni. Volinikud ei olnud Maramaa seatud vanusepiiriga nõus ega jõudnud ka kuidagi kokkuleppele, millest alates üht meest vanapoisiks pidada, ning see maks jäigi Viljandis vaid kavatsuseks.

Mõnes Viljandimaa vallas vanapoiste ja -tüdrukute maks siiski kehtestati. Näiteks Aidu vallas, kus üle 30-aastased vanapoisid ja kaks aastat koos elanud lasteta abielupaarid pidid maksma 50 protsenti kõrgemat isikumaksu. Vanatüdrukute maksumäär oli 25 protsenti. Raha kasutati vaeste ja lasterohkete perede toetamiseks.

Ajakirjanduse kui neljanda võimuga tuleb hästi läbi saada, seda arvestab peaaegu iga poliitik. Ka Maramaa teadis seda hästi, aga ikkagi andis ta 1929. aastal oma au haavamise eest «Sakala» vastutava toimetaja Erwin Laarmanni kohtusse. Kohus karistas Laarmanni ühekuulise üksikvangistusega. See oli pretsedenditu lugu ka tol ajal.

1934. aastal on Maramaal peas mõte alustada linnas võimla ehitamist. Isegi koht oli valmis vaadatud. 1938. aastal selgus lõplikult, et majandusministeerium ehitamiseks raha ei anna ja nii jäi ehitus ära. Võimla valmis alles 1955. aastal, aga enam-vähem Maramaa kavandatud koha peale.

Lavastatud kohtuistungid
August Maramaa osales 1930. aastatel aktiivselt lavastuslikes seltskondlikes kohtuprotsessides. Need olid tollal väga moes ja Ugala teater oli nendel puhkudel tavaliselt publikut puupüsti täis ning lõbu oli kõigil laialt.

Kord peeti kohut moodsa naise üle, teinekord võõrapärase nimega eestlase üle. Kord oli kohtualuseks vanapoiss. Maramaa esines neil protsessidele tavaliselt süüdistajana.

1935. aasta 13. mai emadepäeva aktusel Ugalas rõhutas Maramaa oma kõnes emaarmastust laste vastu. Kõne teises osas laskus ta sotsiaalpoliitiliste probleemide omapärasele lahendamisele, tungides taas õige kõvasti kallale vanapoistele ja oli tänulik vallasemadele, kes hoolitsevat meie rahvaarvu juurdekasvu eest.

«Kui maad ähvardab hädaoht, siis just vallasemade lapsed on need, kes hakkavad kaitsma meie põduraid vanapoisse,» ütles ta. Need sõnad tekitasid saalis lõbusa meeleolu ja käteplagina. Lõpuks esines kõneleja väga originaalse ettepanekuga: tuleb luua emade palga seadus. Igale emale tuleb ilmale toodud laste eest palka maksta; palka tulevat maksta nii abielus kui vallasemadele; raha selleks pidavat saama neilt, kellel pole perekonda. See ettepanek kõlab vägagi tänapäevaselt.

Ka kooliteema oli Maramaale alati hingelähedane, ent siingi keeras ta mõnikord vindi üle. 1935. aastal keelas Maramaa Viljandi algkoolides saiade müügi, sest võileib sisaldavat saiast rohkem vitamiine.

1938. aasta jõulupühade eel teatas Maramaa, et ta on otsustanud linnavalitsuses sisse seada niinimetatud musta raamatu, kuhu kirjutatakse üles kõikide nende laste nimed, kes tabatakse ulakuste tegemiselt. Lapsevanemad asusid ägedalt protestima ja seegi mõte maeti kalevi alla.

1935. aastal tõusis teravalt üles algul Viljandi rahvamaja, hiljem Viljandi kultuurihoone ehitamise küsimus. Viimati nimetatus pidid lisaks teatrile peavarju leidma muuseum ja raamatukogu.

1936. aastal asutati isegi sihtasutus Viljandi Kultuurihoone. Teatriinimesed leidsid, et vaja on eraldi teatrimaja. Maramaa pidas seda ideed liiga kalliks. Uus teater, mis pidi rajatama Mõisa tee ja Politsei tänava vahelisele maa-alale, jäi ehitamata. Viljandlaste unistus sai teoks alles 1981. aastal, mil Valuoja kaldale kerkis moodne teatrimaja.

1930. aastate lõppu ilmestasid üldse grandioossed projektid. 1938. aastal kuulutas Viljandi linnavalitsus eesotsas Maramaaga välja Vabaduse platsi ümberehitamise projekti. Konkursile esitati kaheksa kavandit, üks uhkem kui teine. Võitnud projekti autoriks osutus Roman Koolmar. Projekt jäi ellu viimata.

Grandioosne projekt
Veelgi grandioossem oli Valuoja oru kujundamise plaan. Sinna pidid tulema neli tiiki, lehtlad, raidkujud, purskkaevud, sillad ja sillakesed. Seegi mõte jäi teostamata.

Aga teisalt, kui plaane ei ole, siis ka midagi ei juhtu. See, mida ta teha suutis, kaunistab tänapäevani Viljandit ning on eeskujuks praegustele ja tulevastele Viljandi linnapeadele.

Näiteks Maramaa unistus muuta Viljandi sisemaa kuurordiks elab viljandlaste mõttes veel tänapäevalgi.

Elulugu
• August Maramaa sündis 6. aprillil 1881 Aakre vallas Tartumaal. Õpetajaametiks vajaliku hariduse sai ta Tartu Õpetajate Seminaris, mille lõpetas 1902. aastal, ja asus tööle Vastemõisa ministeeriumikoolis. Juba 1907. aastal kirjutas ta koos Richard Tiitsoga rehkenduse ülesannete kogu.
• 1909. aastal abiellus August Maramaa Anna Roossoniga. Peresse sündis viis last.
• Õpetajana töötamise katkestas aastaiks 1915—1917 teenistus Vene armees. Ilmselt just seal puutus ta kokku poliitikaga ja tutvus sotsialismiideedega. Aastail 1917—1919 töötas Maramaa taas õpetajana.
• 1919. aastal sai August Maramaast ESDTP liige ja esimest korda Viljandi linnapea. See periood lõppes 1921. aastal, mil Maramaast sai Riigikogu liige. Veidi üle aasta istus ta rahvaasemiku toolil, kuid siis loobus, sest oli tegudeinimene. Ka ei piisanud pere ülalpidamiseks Riigikogu liikme napist sissetulekust.
• Maramaast sai taas kooliõpetaja ja õpikute kirjutaja ning Viljandi volikogu liige.
• Teist korda sai August Maramaa Viljandi linnapeaks 1927. aastal ja siis juba kuni 1939. aasta lõpuni. Seejärel valiti Viljandi linnapeaks Albert Vilms.
• Maramaast sai pärast seda Tallinnas aktsiaseltsi Kopli Kinnisvarad juhatuse esimees ning asjaajaja-direktor, seejärel õpetaja Penu algkoolis.
• August Maramaa arreteeriti 6. jaanuaril 1941 ja ta suri 26. detsembril 1941. Tema süü seisnes selles, et ta tegi oma tööd hästi ning julges ja suutis olla tubli linnapea.
(Allikas: Sakala)


August Maramaa skulptuur
Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses - autor skulptor Aili Vahtrapuu, avati 3. augustil 2007. aastal.


Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill 1881 - 26. detsember 1941) isikut ja tema linnapeaks oleku tegusat eluperioodi. Kuna linnaruum koosneb ka linna lahti mõtestavatest legendidest, siis raekojast väljanud linnapea ette sattunud koer annab võimaluse taaselustada muhedad seigad Viljandi linna ajaloost. Näiteks muretseti kunagi Maramaa poolt kehtestatud koerte maksustamise tulust Viljandi linnas "Ugala" teatrile klaver.

Skulptuuri väärtustab lan-valgusriba, mida on Eestis veel vähe kasutatud. Augut Maramaa oli Viljandi linnapea aastatel 1919-1921, linna volinik 1921-1927 ja uuesti linnapea 1927-1939. Linnapeana pühendus August Maramaa sellele, et Viljandist saaks kaunis sisemaa puhkelinn, kus on arenenud äritegevus ja tööstus ning kus on palju rohelust. Maramaa juhtimisel rajati Viljandisse palju puiesteid, parke, tänavaid ja uusi linnaosasid, ehitati staadion, EVE-hotell, uus raekoda, rippsild lossimägedesse, neli koolihoonet, haigla, rannahoone ja palju muud.

Tänane Viljandi on ilus linn paljuski tänu linnapea August Maramaa tegevusele. Ka tänapäeval jätkatakse mitmete tema julgete ideede elluviimist. 8. jaanuaril 1941. aastal August Maramaa arreteeriti. sama aasta 28. mail otsustas NKVD erinõupidamine määrata August Maramaale nõukogudevastase tegevuse eest üheksa aastat vangilaagrit. August Maramaa suri 26. detsembril 1941. aastal Kirovi oblastis Kaiski rajoonis Lesnaja külas.
(Allikas: Viljandimaa Turismiinfo)
Lisaks lugemisoovitusi:
Raudla, Heiki. August Maramaa aeg : Viljandi kroonikad 1918-1940 : [pedagoog ja omavalitsustegelane : 1881-1941] / Heiki Raudla ; [eessõna: Malle Vahtra]. - Viljandi : Viljandi Muuseum, 2004. - 207, [2] lk. : ill., portr. - August Maramaa raamatud : lk. 203-204. - Bibliograafia lk. 205-207

August Maramaa. Minu mälestused 1905. aastast. – Viljandi muuseumi aastaraamat 1999. - lk. 173-178
Foto: Viljandi Muuseum
Omavalitsuste probleemid olid Maramaale alati südamelähedased. 1933. aastal ilmus tema sulest raamat „Maavalitsuste kaotamine ja valdade ümberkorraldamine“, mis võib-olla oli mõneti eeskujuks haldusreformi korraldajatele. Kuid linnapea ei jäänud kõrvale ka ühiskondlikust tegevusest. Alates 1936. aastast juhtis ta Viljandimaa Õhukaitse Ühingut. Juunis 1919 toimunud Viljandi Linnavolikogu valimistel said sotsiaaldemokraadid enamuse ja moodustasid linnavalitsuse. August Maramaast sai esimest korda Viljandi linnapea, sellele kohale jäi ta kuni 1921. aasta augustini.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar