Sündinud 26.02.1932 Tartus
Ornitoloog
Allikas:
Eesti Ornitoloogiaühing / Estonian Ornithological Society http://www.eoy.ee/yhing/auliikmed/renno.htm
Foto:
Sakala. http://www.sakala.ajaleht.ee/340594/astmeline-tulumaks-loob-motteid/
Blogi toimetab Veronika Raudsepp Linnupuu
Prosaist Terje Tõeveer sündis 22.02.1907 Olustvere vallas teenistuja perekonnas. Õppis aastatel 1916–1920 Reegoldi algkoolis ja 1920–1922 Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Siirdus siis Tartusse lapsehoidjaks ja alustas ajakirjanduses kirjanduslikke katsetusi.
Astus 1925 Viljandi tütarlaste gümnaasiumi, kust 1929. aastal tuli lahkuda ajalehes „Oma Maa“ avaldatud följetoni pärast.
Sooritas 1930. aastal küpsuseksamid Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ning astus samal aastal Tartu Ülikooli õigusteadust õppima, kuid pidi peatselt katkestama majanduslikel põhjustel.
1933–1940 oli abielus vabakutselise literaadi Friido Toomusega. Tegi kaastööd „Olionile“ ja muule ajakirjandusele. 1940 töötas ametnikuna Tallinnas kinnisvarade hooldamise korraldamise komitees.
Arreteeriti Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal, järgnes vangipõlv Tallinna, Lavassaare ja Stutthofi (Poolas) koonduslaagris, vabanes 1945. aasta kevadel. Lõpetas 1950 TRÜ õigusteaduskonna ning töötas õpetajana Tartu tehnikumides ja aastatel 1952–1954 Taevaskoja Laste Tuberkuloosi Sanatooriumi koolis.
Siirdus 1957. aastal Tallinna, kus töötas ametnikuna Balti Manufaktuuris jm.
Endise Fašismivangide Koondise liige.
Majanduskriisi aastail (1929–1933) sattus kriisiseisundisse ka kool. Uue algkooli- ja palgaseaduse ning majanduskriisiga kaasnenud koondamiste tõttu oli õpetajaskond mures ja ärevil. Õpetajate huvid vajasid kaitsmist. Valter Horm iseloomustab monograafias Aleksei Jansonist seda ajajärku, eriti 1930. aastat süngetes värvides: “Haridusministri kohale asunud kogupõllumees Jaan Hünerson alustas massilist koolide ja klasside koondamist, õpetajate vallandamist, demokraatliku kallakuga õpetajate seminaride sulgemist ja ühtluskooli süsteemi lammutamist. Tolleaegsed mõjuvamad ajalehed olid häälestatud kooli ja õpetajaskonna vastu, süüdistasid õpetajaid pahempoolsuses ega leidnud ruumi kooli ja õpetajaskonna päevamuredele” (4, lk 75).Sellistes tingimustes panid 22 õpetajat 1930. aastal kokku väikese põhikapitali (1000 krooni) ja otsustasid hakata omal riisikol ilma igasuguse organisatsioonilise toetuseta andma välja Õpetajate Lehte. Üks agaramaid eestvedajaid oli EÕL-i abiesimees, Tallinna Linna Pedagoogilise Muuseumi rajaja ja direktor Aleksei Janson, kellest sai lehe esimene vastutav toimetaja. Tegevtoimetaja ja väljaandja ülesannetes tegutses EÕL-i tolleaegne sekretär (ja lehe juriidiline omanik) Julius Elango.
Allikas: Ekstra, Viivi. 75 aastat õpetajate lehte // Haridus (2005) Nr. 9, lk. 4-6