Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 8. mai 2009

Ihu, hinge ja tervise heaks : 5/2009

Elmar Salumaa
Süstemaatilise teoloogia käsiraamat ehk «Dogmaatika märksõnades»
17. raamat sarjast EELK Usuteaduse Instituudi toimetised
EELK Usuteaduse Instituut, 2008


Raamat on Elmar Salumaa süstemaatilis-teoloogiline ehk dogmaatiline peateos. Teoses on kasutatud märksõnade süsteemi, mis autori enese arvates annab igale õppijale võimaluse kergesti orienteeruda kristliku teoloogia ja dogmaatika põhiõpetustes ning teda parajasti huvitavates üksikküsimustes.

Kultuur : 5/2009

Martin Puhvel
Põlistelt põldudelt : Põhja- ja Loode-Euroopa rahvaste folkloorist ja vanemast kirjandusest
Sari Ilmatargad
Ilmamaa, 2009


Käesoleva valimiku rahvaluulealased kirjutised tegelevad peamiselt võrdleva folkloristikaga, nii soomeugrilaste kui ka teiste põhja- või loodeeurooplaste mõtte- ja fantaasiavallas. Kirjandusteostest on lähema vaatluse all anglosaksi eepos «Beowulf», keskaegne inglise värssromaan «Sir Gawain ja Roheline Rüütel», Geoffrey Chauceri kuulsaim teos «Canterbury lood», dramaturg Christopher Marlowe' looming ja William Shakespeare'i «Hamlet». Martin Puhvel (sündinud 1933) on olnud Montrealis McGilli ülikooli õppejõud ja professor varasema inglise keele ja kirjanduse, vanaislandi keele ja rahvaluule alal. Temalt on ilmunud ulatuslikke «Beowulfi»-teemalisi uurimusi, samuti rohkesti folkloristika- ja varase kirjanduse alaseid artikleid rahvusvahelises teadusperioodikas.

Krista Aru
Üks kirg, kolm mõõdet : Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom
6. raamat sarjast EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost
Eesti Kirjandusmuuseum, 2008

Karl August Hermann, Jaan Tõnisson ja Kusta Toom tegid ajalehte oma parima oskuse, tahtmise ja tõekspidamistega. Neil oli ajakirjaniku-toimetaja hing ja nende ajaleht oli kui hinge avatud raamat.

Eesti Rahva Muuseumi 100 aastat
Eesti Rahva Muuseum, 2009

Idee eesti muuseumist sündis ja arenes koos eesti rahva eneseteadvusega. 1909. aastal sai seni vaid üksikute inimeste südameasjaks olnust muuseum kogu eesti rahvale. Raamat annab ülevaaate muuseumi mõtte tekkimisest 19. sajandil kuni kaasaegse muuseumini aastal 2009. Raamatul on kuus autorit, kes käsitlevad erinevaid ajaperioode. Kõiki artikleid ühendav põhiidee on muuseumi suhe oma rahva ja ühiskonnaga. Ühe sajandi jooksul on muuseumil olnud nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Üle on elatud kaks maailmasõda ja mitu okupatsiooni. Kord on olnud muuseumi peaülesandeks kogumistöö, kord teadustegevus või töö avalikkusega. Muuseum ei ole enam koht, kus ainult kogutakse ja eksponeeritakse kultuuri. Tänapäeva muuseum on ka ise kultuurifenomen.

Ajalugu ja ajalooteadused : 5/2009

Inna Põltsam – Jürjo
Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel
Argo, 2009


Rikkalikult illustreeritud raamatus on püütud panna kokku võimalikult hea ja tähenduslik pilt Liivimaa väikelinnast, sealsetest inimestest, nende igapäevasest elust ja tegevusest. Raamat tegeleb Uus-Pärnu kirjeldamise, kaardistamise ja analüüsiga Liivimaa sõjale eelnenud poolsajandil. Töö ajaline raam on konkreetselt 16. sajandi esimene pool (1500–1558/62). Sellesse aega mahub mitmeid kaaluka tähtsusega sündmusi nii Liivimaa kui ka kogu Euroopa ajaloo kontekstis. Nendest vaieldamatult kõige tähtsam oli kogu Euroopas kiriku, riigi ja ühiskonna alustugesid liigutanud reformatsioon, mille ümber koondusid ka olulised sotsiaalsed, poliitilised ja kultuurilised arengud linnas. Säilinud linnaraamatute sissekanded kätkevad endas informatsiooni rae tööst, kinnisvaratehingutest jms, ent kogu selle materjali “taga” on sajad linnaelanikud, nende elu ja inimsuhted.

Tähelepanu on pööratud linna igapäevaelu aspektidele, nagu linnakodaniku elamu ja elukeskkond, pere- ja ametisuhted, abielu ja perekond ning naise sotsiaalne staatus, elanikkonna sotsiaalne struktuur, rahvuslik ja geograafiline päritolu, linnavalitsemine, suhted maahärraga ning kiriklikud olud ja reformatsioonisündmused Uus-Pärnus. Olukorras, kus ettekujutus Eesti linnast keskajal ja varase uusaja algul rajaneb peaasjalikult Tallinna ajaloo käsitlustel, aitab Põltsam-Jürjo uurimus seda selgelt ühekülgset pilti märgatavalt avardada ja mitmekesistada.

Raamatu aluseks on Tallinn Ülikooli juures 2008. aastal kaitstud doktoriväitekiri, mille uurimisobjekt on "Liivimaa väikelinn — Uus-Pärnu näitel 16. sajandi esimesel poolel".

Andres Laipea ajaveebistInfopartisan : Konservatiivne ajaveeb võib leida väikse kokkuvõtte peamiselt sellest osast, mis puudutab mittesakslasi ehk „Eestlastest 16. sajandi Uus-Pärnus“ SIIT

Charles Gerndorf
Külalised merelt : Eesti Vabariiki aastail 1920-1939 külastanud sõjalaevad
Olion, 2009


Ülevaade käsitleb välismaa sõjalaevade, samuti riigipeade (Soome, Poola) ja Rootsi kuninglike külaliste ametlikke ja sõprusvisiite Eesti vabariiki aastatel 1920-1939. Vaatluse all on ka sõbralike riikide sõjalaevade õppe-eesmärgilised sõidud meie vetes ja merepiiride rikkumiste juhtumid.

Algmaterjalina on kasutatud tolleaegses ajakirjanduses avaldatud informatsiooni. Ülevaadet täiendavad külalissõjalaevade tehnilis-taktikaliste omaduste ja nende laevade käekäigud ja saatuse lühikirjeldused. Lõpuosas esitatu põhineb Eesti Riigiarhiivis säilinud materjalidel ja selles on käsitletud ajakirjanduses avaldamata jäänut, sh külaskäikudega seotud diplomaatilisi andmeid ja muid tähelepanu väärivaid sündmusi.

Illustreeriv osa sisaldab üle saja enamuses Eesti trükimeedias seni avaldamata foto. Raamat on mõeldud Eesti mereajaloo selle osa vastu huvi tundvate inimeste silmaringi laiendamiseks.

Christian Kelch
Liivimaa ajaloo järg
NB! Kaaneümbrisel pealkirjaks: Liivimaa kroonika järg
Eesti Ajalooarhiiv, 2009

Võib vist liialdamata väita, et pikki sajandeid olid just vaimulikud sageli need, kes jäädvustasid meie ajalugu. Liivimaa ajalookirjutuse alusepanija Henrik oli lätlaste preester, ordukroonikate riimijad kandsid vaimuliku vennaskonna mantleid, kuulsaim siitmailt pärit kroonik Balthasar Russow pidas Pühavaimu pastori ametit. Ja kirikuõpetaja oli ka "viimaseks tähtsamaks balti kroonikuks" peetav Christian Kelch (1657–1710).

Kelchi suurteos, Liivimaa ajalugu, koosneb õieti kahest osast, millest autori eluajal, 1695. aastal, jõudis trükivalgust näha vaid mahukas esimene köide, mis käsitleb Eesti- ja Lätimaa minevikku kuni 1690. aastani. Kroonika teine osa, nn. Continuation, milles vaadeldakse peaasjalikult Põhjasõda, jäi aga kauaks manuskripti ning levis vaid väheste käsitsi valmistatud ärakirjade kaudu. Põhjuseks niihästi Kelchi surm 1710. aastal kui ka samal ajal aset leidnud võimuvahetus Eesti- ja Liivimaal. Vaevalt et tsaarivalitsus oleks lubanud levitada Kelchi rootsimeelset ajaraamatut. Meeltmööda poleks see olnud ka paljudele raamatus nimeldasa märgitud isikutele. Alles 1875. aastal tegi Johannes Lossiuse publikatsioon kroonika jätku kättesaadavaks laiemale asjahuviliste ringile. Seda usinamalt on ajaloolased kasutanud Kelchi teost 20. sajandil. Liialdamata võib väita, et tegemist on tähtsaima Põhjasõja sündmusi Eestis kajastava allikaga, pealtnägija kirjeldusega, milles uurija jaoks nii oluline faktirohkus rõivastatakse vähemalt samaväärtuslikku eluolulisse rüüsse.

Enn Küngi artiklit „Meie esimene ajaloolane“, mis ilmus ajalehes Sirp (nr. 15, 17.04.2009) on võimalik lugeda SIIT

Mike Cronin
Iirimaa ajalugu

Valgus, 2009

Professor Mike Cronin toob Iirimaa ajaloo meieni eelkõige tähtsamate poliitiliste sündmuste ja isikute kaudu. Oleks lihtne öelda, see keskendub lihtsalt Iirimaa ajaloole, kuid ka autor tõdeb oma teose sissejuhatuses, et on raske kujutada Iirimaad ja iirlasi ajalugu jutustades ühtsena: „Kui riigi mineviku ja tuleviku üle endiselt sedavõrd ägedalt vaieldakse, on ajalookirjutamine raske. Kui näiteks Suurbrittannias ja Ameerika Ühendriikides võib ajaloolane viidata mõningatele kauaaegsetele ja kokkulepitud uskumustele nagu näiteks ühised religioonid või valitsemissüsteemid, siis Iirimaa ajaloo kohta ei ole ainsatki vaatenurka.“

Iirimaad võiksid poliitilisel pinnal ehk kõige paremini iseloomustada kogukonnad – usulised, poliitilised, rahvuslikud, sugulaslikud. Esimesed elanikud saabuvad Iirimaale umbes 10 000 a. e.Kr.. Umbes 700 eKr asustavad keldid suure osa Gaulist ja Inglismaast, kus põliselanikud sulanduvad ühte keltidega. Viiesaja aasta jooksul võtab keldi kultuur ehk La Tene ka Iirimaal võimust. Keldi Iirimaa ei ole poliitiliselt ühendatud ega allu kindlatele reeglitele. Ühtsus on tagatud keele ja kultuuriga. Maa oli jagatud 150 tillukeseks kuningriigiks, mida kutsuti "tuath"iks. "Tuath"ide kuningad allusid kõrgemale kuningale, kes omakorda allusid viiele provintsi kuningale. Selline süsteem tekitas pidevaid segadusi. Ligi sada aastat enne Kristuse sündi saabuvad saarele gaelid ning 300 aastat peale Kristust veel hõimud keda tuntakse šotlastena. Veidi hiljem jõuab Iirimaale ka ristiusk. Iirimaa tähistabki Püha Patricku näol ristiusu kodu. Koos briti sissetungiga loeti Iirimaa vanasti ja osaliselt ka tänapäeval Suurbritannia osaks. Loomulikult on võõrvõimu kohalolu väikeriiki veelgi palju killustatumaks kujundanud.

Iirimaa poliitilist elu on lisaks erinevate hõimude võimumängudele tugevasti mõjutanud katoliikliku kiriku tugev positsioon ning pikka aega puudunud tsentraliseeritud võim. Tänapäeva Iirimaast rääkides meenub esmalt Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vaheline lõhe, IRA (Iiri Vabatahtlik Armee).„Iirimaa ajalugu“ lugedes tekib tahtmine tõmmata paralleele eesti ajalooga, mis on samuti täis veriseid mässe ja ülestõuse. Muidugi tuleb tõdeda, et iirlased on läbi ajaloo püüdnud vastu seista kõigele, mis on ohustanud nende vabadust. Salajane vastupanu (feenid), poliit-sõjalised organisatsioonid (Sinn Fein, IRA) on loonud kuvandi iirlasest kui mässajast.

Iirlased ja Iirimaa on siiski midagi enamat – nad on muutliku staatuse, identiteedi ja omavaheliste suhetega põnev saarerahvas. Nende ajaloo mitmetahulisuse nägemiseks sobib see raamat kenasti. Mike Cronin on vilunud teejuht ning tema raamat on abiks kõigile, kellele pakub huvi selle põneva saare huvitav ja tihtipeale keerukas ajalugu.

Raamatu kaanelt:
Jutustus Iirimaa ajaloost kaheteistkümnendast sajandist kuni tänapäevani. Raamatus käsitletud olulisemate teemade hulka kuuluvad gaeli kultuuri areng, inglaste sissetung, sajandite jooksul toimunud usulised konfliktid, võitlus autonoomia saavutamiseks ning tänapäevaste rahutuste keerukas olemus. Selle loo olulisteks osadeks on Iirimaa panus kultuuri valdkonnas ning Iiri diasporaa mõju.

Esteetika ja kunst : 5/2009

Boris Bernstein
Visuaalne kujund ja kunstimaailm : Ajaloo polüfoonia
Sari Heuremata
TÜ Kirjastus, 2009

Monograafiasarjas „Heuremata“ avaldatakse kirjandusteaduse, kultuuriteooria ja –semiootika, visuaalkunstide ja teatriteaduse alaseid originaaluurimusi. Sarja avaraamatu autor on Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kunstiteaduste doktor, EKA doktor honoris causa, Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Boris Bernsteini saab saabuval sügisel 85. aastaseks. Ta on Odessas sündinud eesti kunstiteadlane, kes juba pikemat aega elab USAs.Viieks peatükiks jaotatud raamatus, analüüsib ta eri meetodeid - semiootikat, kultuuriteooriaid, stiilikriitikat, analüütilist filosoofiat jms. sünteesides kujutamiskunsti ajalugu alates Piibli Moosese teisest käsust kuni 21. sajandi kunstinähtusteni. Mustvalged reprod aitavad kirjutatud ilmestada.

Eesti Ekspressis ilmunud Harry Liivranna raamatututvustust saab lugeda SIIT

Krista Piirimäe
Tartu kunst XXI sajandi algul
Tartu Kunstnike Liit, 2009


Kauni kujundusega album tutvustab 38 põnevamat maalijat, skulptorit, joonistajat, graafikut ja installatsioonimeistrit, kes on ilmestanud Tartu kunstielu aastatel 2000-2007, olles seega esimene ülevaateteos viimase 30 aasta jooksul Tartu kunstist. 98 leheküljel on 85 reproduktsiooni, igalt autorilt 2 kuni 4, lisaks olulisemad andmed kunstnike elu ja loomingu kohta ning nende endi mõtted omaenese kunstist. Sissejuhatuses on selgitatud albumi koostamise põhimõtteid ning esitatud ülevaade Tartu kunstielust pärast II maailmasõda. Rikkalik ja mitmekesine pildivalik ning kakskeelsed (eesti ja inglise keeles) tekstid teevad raamatu paeluvaks nii Tartu, Eesti kui ka turistidest kunstihuvilistele.

Frédéric Morvan
Louvre : Muuseumi teejuht kogu perele
Koolibri, 2009

Kuidas avastada maailma kõige suuremat muuseumi? Kust alustada? Millises saalis näeb Mona Lisat? Kuidas äratada lastes huvi Egiptuse ajaloo vastu? Louvre’i teejuht aitab avastada maailma suurimat muuseumi. Raamatus on väljatoodud tähtsamat meistriteosed koos selgitustega ning täpsed juhised nende leidmiseks. Muuseumi külastajatel on võimalus saada osa kirja algusaastates Mesopotaamias, egiptlaste igapäevaelust, Kreeka mütoloogiast, Rooma vabariigist ja impeeriumist, keskaja kultuurise ning Euroopa ajaloost alates renessansist kuni Suure Prantsuse revolutsioonini välja.

Need, kes raamatu muuseumi giidiks kaasa võtavad, saavad meeldejääva kogemuse osaliseks. Illustratsioonid kunstiteostest ja selgitavad tekstid aitavad kogemust suurepäraselt elavdada. Louvre`i muuseum ise on nagu suur ajalooraamat, milles jutustatakse kultuurist selle algusaegadest 19. sajandini välja.

Teose sisu on vahetult seotud ajaloo- ja kultuurialaste õppekavadega koolis. Käesolev raamat võimaldab Louvre`i fantastilist kollektsiooni ka ilma Pariis sõitmata kogeda.

Haridus ja kasvatus : 5/2009

Peep Leppik
Lapse arendamine algab hällist : Raamat emale-isale
TÜ Kirjastus, 2009


Lapse arendamise-õpetamise tulemust on võimatu ette näha, sest selle aluseks on mõõdetamatu ja personaalne sünnipärnane intellekt (A-intellekt). Samas on arendamise protsess ise midagi niisugust, mida ei saa jäädvustada ega eriliselt kontrollida. Seepärast põhjendabki osa vanemaid lapse edasijõudmatust koolis nö. Väheste sünnipäraste võimetega, tunnistamata oma vähest tööd lapse arendamisel. Ulatuslikud uuringud maailmas on tõestanud, et iga lapse arendamiseks on olemas suured võimalused. Seejuures on vaja silmas pidada mõningaid lihtsaid põhimõtteid, mida antud raamatus on rõhutatud.

Autor käsitleb sünnipärast intellekti; kasvamise, arengu ja küpsemise olemust; lapse liigutuste ja keelelise arengu probleeme; mõtlemist ja selle arendamist jms.

Esimesed 7 lehekülge (tiitelleht, eessõna ja sisukord) PDF formaadis SIIT

Sirje Raadik
Õpime õues mängides
Sari Hea tunni võti
Ilo, 2009

Raamat on mõeldud alushariduse ja esimeste kooliastmete õpetajatele, samuti teistele lastega tegelevatele täiskasvanutele, kellele meeldib lastega õues õppida, mängida ja mängides õppida.

„Õpime õues mängides” sisaldab ligi 200 mängukirjeldust, mida saab õuetundides kasutada. Mängud sobivad erinevate ainete integreeritud õppeks.

Muusika. Kino. Teater. Sport : 5/2009

Mardi Valgemäe
Pihtimusi : Artikleid ja arvustusi lavakunstist ja kirjandusest
Eesti Keele Sihtasutus, 2009

Mardi Valgemäe kriitikakogumik käsitleb kirjandust ( Ristikivi, Unt, mesilased eesti luules), teatrit (Unt, Undusk, Kivirähk, Kivastik, «Kalevipoeg», «Kuningas Ubu»), tantsu (Murdmaa, Von Krahli «Luikede järv»), filosoofiat (Kõiv, Emerson, eksistentsialism) ning ooperit ja arhitektuuri. Raamat sisaldab ka lühiartikleid pseudo-Shakespeare'ist, Eugene O'Neill'ist, Poola teatrist ja Mozartist.

Jaanus Kriisk
Boss : Mälestusi Fred Kudust
J. Kriisk, 2008


Fred Kudu oli legendaarne kergejõustikutreener, kellel olid suured teened kergejõustiku mitmevõistluse arendamisel Eestis. Tema paremate õpilaste hulka kuulusid 1964. aasta Tokyo olümpiamängude hõbemedaliomanik Rein Aun, legendaarne Heino Lipp, Euroopa juunioride meister Valter Külvet, Euroopa meister Linda Ojastu ja paljud teised. Ta oli pikka aega ka NSVL koondise mitmevõistluse vanemtreener ning Müncheni olümpiamängudel võitsid tema hoolealused Nikolai Avilov ja Leonid Litvinenko kuld- ja hõbemedali. Raamatuga on kaasas DVD "Elu nagu kümnevõistlus".

Kulle Raig
Esimene üles : Kuum suvi 1968
K&K, 2009

Raamat räägib võrkpallist ja 1968. aasta kuumast suvet, jäägitust pühendumisest ja vaimustavast meisterlikkusest. See on lugu meeskonnast, kes otsusekindlalt loobus teistele omasest üks-kaks-kolm-mängust ja lõi täiesti oma stiili. «Esimene üles!» tähendas vastast üllatanud rünnakut esimeselt söödult ja kiiret mängu, mis vaimustas publikut kodus ja võõrsil. Kalev 68 virtuoosne mäng köitis ka fotograafe. «Mind ei huvita sentimeetrid, sekundid ega punktid, mind huvitab spordi psühholoogia, see, mis toimub sportlasega sajandiksekundit enne või ka pärast otsustavat lööki, viset, hüpet... Ma tahan näidata inimestele seda, mida nad tribüünilt ei näe.» Need sõnad kuuluvad kogu maailmas tuntud spordifotograafile Igor Utkinile.
NB! Raamatuga on kaasas dokumentaalfilm «Mäng», mida soovija saab küsida üldlugemissaali letist

Loodusteadused ja geograafia : 5/2009

Teleskoobid eile, täna ja homme
2009. aasta märtsikuu Horisondi lisa

Galileo Galilei ehitas 400 aastat tagasi teleskoobi ja hakkas sellega siis peaaegu kohe ka tähistaevast uudistama. Galilei olevat esimese teleskoobi valmis saanud 1609. aasta juunis, veidi suurema aga augustis. Taevavaatlusi alustanud ta sügisel. Horisondi märtsinumbri TELESKOOBI-eria annab Tartu Observatooriumi teadur ja astronoomia aasta korraldaja Eestis Kalju Annuk ülevaate tähtsamatest etappidest optiliste teleskoopide arenguloos. Autor kiikab ka tulevikku ja tutvustab, milliste teleskoopidega astronoomid lähematel aastakümnetel Universumit uudistama hakkavad.

Martin Karu ja Lars Trunin
Teadmiste raudvara (1. osa)
Märter, 2009


Pole tähtis, kas õpid põhikoolis, gümnaasiumis või koolitee juba ammu unustatud – see raamat sobib ideaalselt Sulle! Selle raamatu kaante vahelt leiad põhjalikud, kuid lihtsasti arusaadavad kokkuvõtted, mida peab iga täismees kindlasti tundma ja mida võib pidada tugevate teadmiste esimesteks tugisammasteks. «Teadmiste raudvara» konspektid on järgnevates õppeainetes: matemaatika, keemia, füüsika, eesti keel, inglise keel, ajalugu, bioloogia ja geograafia.

Michael Kohn
Mongoolia läbi aegade : Ameerika ajakirjanik nomaadide maal
Pegasus, 2009

Tšingis-khaan tuiskas seitsme sajandi eest mööda Mongoolia ääretuid steppe, ja Michael Kohn on maailma ühes kaugeimas nurgas sealse taltsutamatu rahva hulgas tõenäoliselt peaaegu sama palju ringi rännanud. See, et ta suutis ajalehe Mongol Messenger toimetajana uurida Mongooliat Ulaanbaatarist Gobi kõrbeni nii paukuva pakasega talvedel kui ka lämmatavalt palavatel suvedel kõigest 50 000 tugrikuse (see võrdub 60 dollariga, kui teil ei juhtu arvutit käepärast olema) kuupalga eest, teeb tema jutustuse kummalistest paikadest ja veelgi kummalisematest inimestest tunduvalt tähendusväärsemaks. Kirjeldades oma seiklusrikast rännakut planeedi kõige eraldatuma ja salapärasema maa külmunud stepiavarustes, suudab Michael Kohn lugejat ühtaegu nii harida kui ka lõbustada. Tema täpselt kajastav kirjutamisstiil on omane reporterile, kes tajub hetkeolukordade globaalset mõju, ent samal ajal teeb ta Mongoolia loodusest ja elanikest värvikaid visandeid nagu kõige osavam portretist. Ta maalib lugejale teabest pakatava pildi, kus isegi kõige ebaharilikumaid tegelasi koheldakse väärikalt, vältimata seejuures nende elus peituvat irooniat. Värvikas ülevaade kommunismijärgsest Mongooliast kirjeldab põhjalikult traditsioonilist kultuuripärandit ja ühtlasi käsitleb väljakutseid ning probleeme, millega riigil on tulnud alates 1990. aastast rinda pista. Michael Kohn elas ja töötas Mongoolias aastatel 1998-2000 ning naaseb sinna aeg-ajalt uudiseid kajastama ja märapiima maitsma. Lonely Planeti kaastöölisena on Michael tegutsenud ka Iisraelis, Colombias, Usbekistanis, Lõuna-Aafrikas ja Tiibetis.

Poliitika, majandus ja seadusandlus : 5/2009

Jaan Sootak
Kuri karjas
83. raamat sarjast Eesti mõttelugu
Ilmamaa, 2009


Olla kriminaalõiguse professor, kes Jaan Sootak ameti poolest just nimelt on, pole väliselt ehk kuigi atraktiivne, kuid tema põneva raamatu kangelasteks on kurjategija ning õigusemõistja läbi aegade ning moraalselt ületab see teos iga kuulsaimagi kriminaalromaani. Raamat avab probleeme, mida me teame ja aimame, kuid mis on eduühiskonna propaganda poolt enamasti avalikust teadvuse ja kõlbluseküsimuste ringist välja tõrjutud. Autor valgustab nii kriminaalõiguse ajalugu kui õiguskeele loomise keerdkäike. «Eesti mõtteloo» sarjas jätkab Jaan Sootak (60) elava autorina seda rada, millel on seisnud omal kombel klassikuiks saanud möödaniku õigusteadlased Konstantin Päts, Jüri Vilms, Jüri Uluots, Ants Piip, Ilmar Tammelo, Nikolai Maim.