Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

pühapäev, 29. märts 2020

29. märts - Erni Hiir 120

29. 03.1900 Karjanurme k, Taagepera v, Helme khk - 27.10.1989 Tallinn
Kirjanik
120 aastat sünnist

Kirjanik Erni  (Ernst) Hiir sündis 29. (vkj 16.) märtsil 1900 Helme kihelkonnas (toonane Viljandimaa) Taagepera vallas Karjatnurme külas talurentniku pojana. Haridustee algas Taagepera vallakoolis Alal ja jätkus Tartu reaalkoolis, mille lõpetas 1918. Samal aastal ilmus esimene luuletus Postimehes.  

1920-1921 õppis Erni Hiir Tartus A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis ja osales vabakuulajana Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna loengutel. Edasi tegutses kutselise kirjanikuna. Kirjandusse tuli futuristliku katsetajana, tõsisemalt võetava luuletee alguseks peetakse 1926. aastat. Kuulus rühmitusse „Kirjanduslik orbiit“ ning oli „Arbujate“ luulesuuna kritiseerija. Tema luules on rohkesti ekspressionistlikke stiilivõtteid ning ühiskonnakriitikat, see on retoorilise stiiliga, sageli taotluslikult kunstliku keelega.  „Oma loomingus olen püüdnud sulatada realismi, romantismi, klassitsismi- olen ühte tiiglisse püüdnud segada otsivat vaimulaadi, argipäeva ja paatostki“, on kirjanik ise 1936. aastal öelnud. 

1927. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige korduvalt kuuludes selle juhatusse, 1945-60 oli Erni Hiir ENSV Kirjanike Liidu Tartu osakonna vastutav sekretär. II maailmasõja ajal oli evakuatsioonis Leningradis ja Tšeljabinski oblastis. Kuulus alates 1944. aastast Kommunistlikusse parteisse. 

Nõukogude ideoloogia omaksvõtmine tõi murrangu Hiire loomingusse. Temast sai nõukoguliku eluhoiaku propageerija. Tema luuletused on loosunglikud, deklaratiivsed. Hiirelt on ilmunud rohkesti valikkogusid, ta on tõlkinud vene nõukogude luulet, I. Krõlovi valme, L. Tolstoi romaani „Ülestõusmine“. Ta on avaldanud artikleid ja teatriarvustusi. Eesti NSV teeneline kirjanik aastast 1978. 

Erni Hiir suri 27. oktoobril 1989 Tallinnas. 13. augustil 2009 avati Tõrvas Erni Hiire mälestustahvel.

Foto http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/hiir02x.html (vaadatud 11.05.2020)

Allikad:
Hiir, Erni // Eesti kirjanike leksikon. - Eesti Raamat, 2000. Lk 114
⦁ Hiir, Erni // EE : Eesti Entsüklopeedia : 14 kd : Eesti Elulood. - Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. Lk 89
Erni Hiir // Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Erni_Hiir (vaadatud 11.05.2020)
Eesti kirjanduse ajalugu : IV kd : 2. raamat. - Eesti raamat, 1984. Lk 175-180

Biograafia koostas: Marju Roosileht

laupäev, 28. märts 2020

28. märts - Ants Matsalo 125

Eesti sõjaväelane ja Vabaduse Risti kavaler
Ants Matsalo 125
28.03.1895 Kolube t, Turvaküla, Paistu khk - 2.02.1945 Norilski vangilaagris

Eesti sõjaväelane ja Vabaduse Risti kavaler Ants Matsalo (kuni 1935. aastani Hans Matson, 1935–1938 Hans Matsalo) sündis  28. märtsil 1895 Kolube talus Turvakülas Paistu  kihelkonnas. Omandas üldhariduse kohalikus vallakoolis ja Viljandi linnakoolis. Sõjalise hariduse sai Gatšina lipnikekoolis ja Alalisväe Ohvitseride Kursustel ning 1926. aastal lõpetas Kõrgema Sõjakooli.

Võttis osa I maailmasõjast 1915-1917 nooremohvitserina. 

Vabadussõjas osales 2. jalaväepolgu roodu ning pataljoni ülemana, võttes osa paljudest lahingutest ja saades haavata. Osutatud teenete eest annetas Eesti Vabariigi valitsus talle Vabaduse Risti II liigi 3. järgu.

Pärast Vabadussõda jätkas teenistust 2. jalaväerügemendis, 3. diviisi staabis ja kindralstaabis. 1932–1934 oli Viljandis paikneva Sakala üksiku jalaväepataljoni ülem, ühtlasi ajutine Viljandi garnisoni ülem. Tema juhtimise all kolis pataljon Tallinna tänavasse, hoonesse, kus praegu asub Kultuuriakadeemia. Võttis osa Vabadusristi Vendade Ühenduse Viljandi osakonna tööst ning oli Sakala Partisanide Ühingu abiesimees. 

Aastast 1934 oli 1. diviisi staabi ülema kt, alates 1939 3. diviisi staabi ülem. 1938 ülendatud koloneliks. 

Ants Matsalo arreteeriti NKVD poolt 18. juunil 1941, ta suri 2. veebruaril 1945 Norilski vangilaagris (teistel andmetel Siblagis). 

Tema ja ta venna Jaan Matsoni sünnikohas Paistu vallas endise Kolube talu juures avati 23. veebruaril 2008 mälestuskivi.



Foto:  https://www.geni.com/people/Ants-Matsalo-Hants-Matson/6000000009877201475

Allikad:

Biograafia koostas: Marju Roosileht


reede, 27. märts 2020

27. märts - Rivo Saaremäe 25

Lauatennisist
Rivo Saaremäe 25
Sündinud 27.03.1995 Viljandis

Lauatennisist Rivo Saaremäe on Viljandi lauatenniseklubi Sakala sportlane ja Viljandi spordikooli lauatennisetreener. 

Rivo Saaremäe on Viljandimaa meister meesüksikmängus ja meespaarismängus 2010-2012, segapaarismängus 2011, 2012. 

Sakala karikasarja parim noormängija 2009-2011 ning neljakordne karikasarja võitja. 

Võitnud seitse medalit Eesti meistrivõistlustelt (seisuga 2018) ning korduvalt osalenud Eesti koondise mängudes.

Foto: Elmo Riig https://sakala.postimees.ee/4148041/rivo-saaremae-pistab-valismaal-reketi-ukse-vahele (vaadatud 04.05.2020)

Allikad: 
Viljandi lauatenniseklubi Sakala 30 // Viljandi Lauatennise Klubi Sakala. 2018. Lk 11, 18, 23.
Viljandi Spordikooli koduleht URL: http://spordikool.viljandi.ee/oppetoo (vaadatud 04.05.2020)
Rivo Saaremäe // Vikipeedias URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Rivo_Saarem%C3%A4e (vaadatud 04.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

kolmapäev, 25. märts 2020

25. märts - Peeter Raotma 80

 Peeter Raotma 80
25.03.1940 Viljandi – 8.12.2007

Peeter Raotma on õpetanud C. R. Jakobson nimelise Viljandi 1. Keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli juristina. Töötas pikka aega oma erialal ning ostu-müügiosakonna juhatajana eestlaste Siberi firmas ja Viljandi suurettevõtteis. Täiendas end Ungaris ja Soomes.

Värsse on kirjutanud kooliajast peale, kuid avaldama hakkas alles elu viimastel aastatel. Tema luulet on ilmunud Sakala, Päevalehe ja Maalehe veergudel ning valimikes „Valguseoks“, samuti kogumikus „Sakala kalender“.
Luulekogu „Tähetunnelis“ leidis tunnustust ajalehes „Sirp“ ja Kanada eestlaste ajalehes „Eesti Elu“.

  • Olen luuletajast hoor (2007)
  • Tähetunnelis (2004)

teisipäev, 24. märts 2020

24. märts - Kadri Vollmann 80

Foto Peeter Kümmel: 
https://sakala.postimees.ee/282373/viljandis-peetakse-esimest-mahelaata
(vaadatud 5.05.2020)
Koduloo-uurija, põllumajandustegelane
Kadri Vollmann 80
Sündinud 24.03.1940 Tartus

Kadri Vollmann (snd Evert) sündis 24. märtsil 1940 Tartus. Õppinud Uusna algkoolis. Küüditatud perega 1949. aastal Siberisse, kus õppis Tšanovski 45. algkoolis. 1954. aastal jätkas õpinguid Türi keskkoolis. 1960. aastal lõpetas Tallinna Ehitustehnikumi autoteede ja sildade eriala ehitustehnikuna. 

1990. aastast alates täiendanud ennast põllumajanduse, maheviljeluse ja külade arengukavade koostamise alal. Alates 1991. aastast 300-aastase põlise Everti talu (Viljandi vald, Saareküla) perenaine. 

Ühiskondlikult aktiivse naisena kuulub Kadri Vollmann Uusna Haridusseltsi ja Viljandi Valla Külade Ümarlaua juhatusse, ta on Eesti Biodünaamika Ühingu liige, aktiivne Viljandimaa OTT eestvedaja, MTÜ-de Viljandi kasupered ja Seltsiks Sinule liige, olnud Viljandi Maanaiste Ühenduse juhatuse esinaine. On andnud suure panuse Eesti mahepõllumajanduse arendamisesse. 

Kadri Vollmann on uurinud Everti talu aja- ja asustuslugu, Nigoli suguvõsa ning koostanud Everti suguvõsa näitliku sugupuu. Juhendanud õpilaste uurimistöid „Uusna mõisa ringsurnuaed“ ja „Uusna haridusseltsi sõjaeelne tegevus“. 

Allikad:


Foto Elmo Riig https://sakala.postimees.ee/633572/ott-kogus-palju-mottekaaslasi (vaadatud  05.05.2020)
Biograafia koostas: Marju Roosileht

pühapäev, 22. märts 2020

22. märts - Ülo Ruubel 90

Ülo Ruubel 
22.03.1930-01.04.2010

Mulkide Seltsi taasasutamise eestvedaja, seltsi vanem ning auliige.  Esimese üleilmse Mulkide kokkutuleku algataja ja Tallinna Mulkide Seltsi vanem. 

2018. aasta 26. mail avati Mulgi vallas Leeli külas Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva puhul Mulke seltsi tammemets, kuhu on istutatud ka Ülo Ruubelile pühendatud puu.



Foto: Mulkide Almanak nr 20 lk 63

Allikad:

  • Mulkide almanak nr 19. Tartu : Mulkide Selts, 2009. Lk 6, 7, 10 
  • Mulkide almanak nr 20.  Tartu : Mulkide Selts, 2010. Lk 63
  • Saar, Ene. EV 100. sünnipäeva aastal ja V Mulgi peo ajal 26. mail tõi Mulkide Selts Mulgimaa südamesse kaks näitust ja istutas tammemõtsa // Eesti Kultuuriseltside Ühendus (2018) 31. mai. URL: https://kultuuriseltsid.ee/ev100/2018/mulkide-selts-rajas-tammemetsa-ja/ (vaadatud 1.06.2020)


Biograafia koostas: Marju Roosileht

pühapäev, 15. märts 2020

15. märts - Silvia Soro 45

Näitleja, näitekirjanik, dramaturg, lavastaja ja teatripedagoog 
Silvia Soro (snd Sarrap) 
Sündis 15. märtsil 1975 Tallinnas

Lõpetas 1993 Tallinna Õismäe Humanitaarkeskkooli ja 1997 näitleja erialal Viljandi Kultuurikolledži.   Õppis 2010 näitleja ja näitekirjaniku erialal Berliini Kunstiülikoolis ning omandas samal aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis teatrimagistri kraadi.

Töötanud 1997–1998 Ugalas dramaturgina ja 1998–2004 näitlejana, olnud aastast 2004 Karksi Valla Kultuurikeskuse noorteteatri O, 2008–2012 C. R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi näiteringide ja 2009–2012 Ugala noortestuudio juhendaja, 2009–2011 August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi teatri- ja draamaõpetuse õpetaja ning aastast 2012 Viljandi Gümnaasiumi teatristuudio juhendaja ja avaliku esinemise õpetaja. 

Õpetanud 2011–2012 Viljandi Kultuuriakadeemias esituskunstide disaini teooriat ja olnud aastast 2013 samas rakendusteatri lektor. Teinud noorte- ja harrastustruppidega lavastusi, ühtlasi lavastanud aastast 2008 Nava Laval.  Kuulunud 2005–2012 Noore Tantsu Festivali korraldusmeeskonda. 

Kirjutanud telestsenaariume („Padjaklubi“) ja laulusõnu. Silvia Soro on 2013. aasta Eurovisioonil  Birgiti poolt esitatud laulu „Et uus saaks alguse“ sõnade kaasautor.

Silvia Soro on abielus Ugala teatri näitleja Arne Soroga.

Allikad:
Silvia Soro // Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Et_uus_saaks_alguse (vaadatud 12.05.2020)
Soro, Silvia // EE : Eesti Entsüklopeedia URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/soro_silvia1 (vaadatud 12.05.2020)

Foto: https://viljandi.jaani.eelk.ee/laste_ja_peretoo_toimkond.php (vaadatud 13.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

laupäev, 14. märts 2020

14. märts- Kalle Küttis 70

Haridustegelane Kalle Küttis sündis 14. märtsil 1950 Kohtla-Järvel

Õppis Kohtla-Järve I keskkoolis ja lõpetas 1973. aastal Tartu Ülikooli füüsilise geograafia erialal. Hiljem õppinud Tartu Ülikoolis psühholoogiat ja 2003. aastal kaitses magistrikraadi koolikorralduse teemal.

Kalle Küttis on töötanud Mustla keskkoolis õpetaja ja direktorina, Viljandi Maavalitsuse haridusnõunikuna ja haridusosakonna juhatajana. Kalle Küttis pidas 2004-2009 Viljandi maavanema ametit. 2009-2013 Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler üld- ja kutsehariduse alal. Alates 2013 Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht.

Kalle Küttis on olnud Viljandi Haigla nõukogu liige ja Tiigrihüppe Sihtasutuse nõukogu esimees.

Tunnustused: 
  • Valgetähe teenetemärk IV klass 
  • The Grand Cross of Commander of Order (Leedu Vabariigi autasu) 
  • Kuldne teeneterist (Poola Vabariigi autasu)

Allikad:
⦁ Eesti maavanemate loend // Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_maavanemate_loend (vaadatud 13.05.2020)
Kalle Küttis // Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Kalle_K%C3%BCttis (vaadatud 13.05.2020)
⦁ Kalle Küttis // Haridus- ja Teadusministeerium URL: https://www.hm.ee/sites/default/files/kuttis_pdf_0.pdf (vaadatud 13.05.2020)
⦁ Kalle Küttis saab haridusministeeriumis uue töö // Äripäev (2013) 24. aprill URL: https://www.aripaev.ee/uudised/2013/04/24/kalle-kuttis-saab-haridusministeeriumis-uue-too (vaadatud 13.05.2020)

Foto http://www.eestikirik.ee/pohikooli-ulesanne-opi-tundma-ennast-ja-oma-andeid/ (vaadatud 13.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

neljapäev, 12. märts 2020

12. märts - Jaan Soots 140

Kindralmajor
Jaan Soots 140
12.03.1880 Küti t, Helme khk - 6.02.1942 Solikamski vangla

Kindralmajor Jaan Soots sündis 12. märtsil (vkj 29. veebruaril) 1880. aastal Helme khk Küti talu perepojana. Õppis Helme vallakoolis, Helme kihelkonnakoolis ja Riia Õpetajate Seminaris. 

Astus vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse. Õppis Vilno (Vilniuse) sõjakoolis ja omandas kõrgema sõjaväelise hariduse Nikolai Sõjaväeakadeemias Peterburis 1913. aastal. 

Esimeses maailmasõjas oli Jaan Soots kindralstaabi ohvitser, sel ajal algas tema koostöö Soome kindral Mannerheimiga. Oli Mannerheimi vanemadjutant ja ajutine staabiülem. 1916. aastal suunati Jaan Soots õppima Kiievi Lennukooli, pärast mida oli lühikest aega lennuväe käsundusohvitser. 

1918. aastal, kui algas Vabadussõda, asus Jaan Soots Operatiivstaabi ülemana juhtima Eesti kaitseväge. 1919. aastal määrati ta Sõjavägede Ülemjuhataja staabiülemaks. Tänu tema täpsusele ja korraarmastusele toimus sõjalise operatsioonide ettevalmistus  edukalt. Samal aastal kuulus Jaan Soots Nõukogude Venemaaga toimunud läbirääkimiste rahusaatkonda ning tema kindlameelsus ja raudne loogika tagas, et Eesti piir sai meile sobilikku paika. 

Vabadussõjas osutatud eriliste teenete eest annetas Eesti riik Jaan Sootsile Vabadusristi I liigi 1. järgu, Läti riik tunnustas teda koostöö ja abi eest Karutapja 3. ja 2. järgu ordeniga. 

Pärast sõda lahkus Jaan Soots sõjaväeteenistusest ning temast sai aktiivne poliitik. Ta oli riigikogu, rahvuskogu ja riiginõukogu liige, sõjaminister 1921-1923 ja 1924-1927. Jaan Sootsi teeneks on Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuse loomine. 

Alates 1934 oli Jaan Soots Tallinna linnapea ja 1938-1939 Tallinna ülemlinnapea. 

Viljandimaal osales ta Kaitseliidu Sakala maleva juhatuse töös ja oli Vabadusristi vendade Ühenduse Viljandi osakonna esimees. Ta algatas kindral Johann Laidoneri mälestusmärgi paigaldamise tema sünnikohta. Jaan Soots oli „Mulkide Selts Tallinnas“ esimees alates 1934. Elupõlise poissmehena oli tal aega osaleda paljude seltside ja organisatsioonide töös. Ka Karula talu Viljandimaal, mille ta sai Eesti riigilt Vabadussõjas osutatud teenete eest, vajas majandamist.

Helme vallavolikogu valis Jaan Sootsi 1940. aasta märtsis Helme valla aukodanikuks. 

1940. aasta septembris vahistas NKVD Jaan Sootsi Tallinnas tema korteris. Järgnesid ülekuulamised ja surm Solikamski vanglas 6. veebruaril 1942. 

Küti talu õuel avati 1990. aasta 21. aprillil mälestuskivi Eesti riikluse rajajale, Tartu rahulepingule allakirjutanule Jaan Sootsile.

Allikad: 
  • Pihlak, Jaak. Mulkide seltsi esimene vanem kindralmajor Jaan Soots // Mulkide Almanak 14. - Mulkide Selts, 2004. Lk 26-27.



Biograafia koostas: Marju Roosileht

laupäev, 7. märts 2020

7. märts - Ants Taul 70

Rahvamuusik ja lennundusentusiast Ants Taul on sündinud 7. märtsil 1950 Tõrvas Riidaja kooliõpetaja ja rahvamuusiku Johannes Tauli ning maalikunstnik Lehte Tauli peres.

1974. aastal lõpetas Ants Taul Eesti Põllumajanduse Akadeemia insener-hüdrotehnikuna, 1986-1988 õppis Heino Elleri nimelises muusikakoolis akordioni erialal. 

Ants Taul, keda ka Torupilli-Antsuks kutsutakse, on eesti torupillitraditsiooni taaselustaja ja edendaja. Torupille hakkas ta meisterdama 1970. aastatel ja tegeles sellega kuni 21. sajandi esimese kümnendi keskpaigani. Tänaseks on torupillide meisterdamise üle võtnud tema poeg Andrus. Ants on tegelenud torupillimängu õpetamise ning pereansambel Tuulepill juhendamisega. Ants Taul on ka väga hea lõõtsamängija. Ants Taul on õpetanud Tõrva Lastemuusikakoolis akordioni- ja Viljandi Kultuurikolledžis torupilli- ning lõõtsamängu.

Inseneriharidusega mees tegeleb ka lendamisega, lennuamet on andnud talle lennuõpetaja tunnistuse. Ta on endale ehitanud motodeltaplaani, millega käib Lõuna-Mulgimaad õhust üle vaatamas ja on sõidutanud ka torupillitalu külalisi.

Praegu on Ants Taul tegev Helme kihelkonnas Riidajal Tauli Torupillitalu tegevjuhina. Ants Tauli tütred Anu ja Triinu Taul on tunnustatud muusikud.

Tunnustused:
2000 Aasta isa
2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk torupillitraditsiooni taaselustamise eest Eestis
2014 Mulgimaa Uhkus

Allikad:


Foto:  https://www.mulgimaa.ee/mulgimaast/rahvaluule-rahvalaulud-regilaul-mulgimaal/ (vaadatud 14.05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

neljapäev, 5. märts 2020

5. märts - Mari Vallikivi 45

Mari Vallikivi (sündinud 5. märtsil 1975) on õppinud aastatel 1993–1997 Eesti kunstiakadeemias kunstiteadust, töötanud kirjastuses toimetajana, kureerinud mitusada näitust ning pidanud loenguid. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid. Tema eriala on autsaiderkunst, naivism ja harrastuskunst.

Mari Vallikivi on alates 2003. aastast juhatanud Viljandis Kondase Keskust. Ta on kureerinud näituseid Viljandi Linnagaleriis ja Kondase Keskuses, uurinud autsaiderkunsti. Alates 2004. aastast on Mari Vallikivi teostanud välitöid Eestis uurimaks erivajadustega inimeste, naivistide ja harrastuskunstnike loomingut, mida ta ise nimetab piiriäärse kunsti maailmaks. 

Mari Vallikivi kuulub Kultuurkapitali Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukokku, olles selle aseesimees.

2020. aastal ilmus Mari Vallikivi koostatud raamat „Viljandi motiiv“, kuhu on koondatud 100 Viljandit kujutavat kunstiteost, mille on loonud suuremal või vähemal määral Viljandiga seotud kunstnikud.

Kuula, kuidas kirjanik Urmas Vadi Mari Vallikivi juures töövarjuks käis: https://vikerraadio.err.ee/806805/toovari-mari-vallikivi

Allikad:

Biograafia koostas: Marju Roosileht

pühapäev, 1. märts 2020

1. märts - Jaan Roots 160

Foto: Mesinduse käsiraamat. Kirjastus Valgus, 1968. Lk 12
Kooliõpetaja, mesinik
Jaan Roots 160
1.03.1860 Polli mõis - 3.02.1935

Kooliõpetaja Jaan Roots sündis 1. märtsil 1860 Polli mõisas mõisakupja peres. Õppis Karksi kihelkonnakoolis ja Viljandi kreisikoolis. Omandas õpetajakutse Fr. Hollmanni seminari juures Tartus. 1877. aastast Polli Longi kooli õpetaja. 

Jaan Roots oli Viljandi Mesilasepidajate Seltsi asutaja ja kauaaegne juhatuse liige.  See selts oli Eesti esimene iseseisev mesinduse organisatsioon. Jaan Roots töötas kooliõpetaja ameti kõrvalt mesinikuna 58 aastat, katsetas erinevaid tarutüüpe ja mesindusmetoodikaid. Tema eestvedamisel töötati seltsi juures välja üks esimesi Eesti oludesse sobivaid mesitarusid, nn Viljandi taru. Nimetatud tarutüübi joonised ja ehitamise õpetus avaldati 1905. aastal ajakirjas „Mesilane”. 

1912-1917 oli Jaan Roots Viljandimaa mesinduse instruktor ning hiljem Polli põllutöökooli mesinduse õpetaja. Lõuna-Eestis (Viljandi- ja Pärnumaal) oli Jaan Rootsil mesindusalaste nõuannete, teadmiste ja uute metoodikate levitamisel suur roll. Ta avaldas rohkelt mesindusalaseid kirjutisi ajalehtedes ja ajakirjades ning pidas loenguid.

Jaan Roots kuulus Polli valla volikokku, oli Karksi Majanduse Ühisuse juhatuse liige, Nuia Ühispanga juhatuse liige. 

Jaan Roots suri 3. veebruaril 1935.

Allikad: 
             Mesinduse käsiraamat. - Valgus, 1968. Lk 11, 12.
             Roots, Jaan // Eesti avalikud tegelased. - Eesti Kirjanduse Selts, 1932. Lk 279
             Rohtla, Antu. Mesilastarude areng läbi aja : Kokkuvõte Loengust vabariiklikul mesinduspäeval Uulus 31.07.2010.a. // Mesindus.ee URL: https://mesindus.ee/files/antu_rohtla_-_mesipuu_labi_ajaloo_-_31.07.2010_uulus.pdf (vaadatud 19. 05.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht