Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 17. jaanuar 2012

Kuidas tunned maailma?

Liis Juust, Urmas Kase
Maailma turismigeograafia
Tallinn : Argo, 2011
256 lk. : ill.

Õppevahend on eelkõige suunatud reisimise, turismi ja vaba aja veetmise erialade õppijatele ja õpetajatele maailma turismigeograafia teemade mõistmiseks ja toetamiseks. Samuti kõigile täiendõppijatele, turismivaldkonnas tegutsejatele ning ka teistele maailmast ja turismigeograafiast huvitatuile

Kurtide spordilood

Tallinn : Eesti Kurtide Spordiliit, 2011
88 lk. : ill.

Eesti kurtide sportlaste seast on sirgunud hulgaliselt tugevaid tegijaid, kel seatud kõrged eesmärgid. Neist kõige andekamad ja töökamad on suutnud jõuda nii kurtide tiitlivõistlustel kui ka Eesti noorte ja täiskasvanute kuuljate meistrivõistlustel pjedestaalile, ja seda vaatamata üha sagenevatele takistustele.

Tänavu tähistab Eesti Kurtide Spordiliit oma 20. aastapäeva.

Kutsumust järgides

Aare Tamm
Tallinn : Allika, 2012
212, [3] lk., 12 l. ill.

Raamat annab ülevaate autori teenimistööst erinevates kogudustes, tema armastusest looduse ja loomade vastu ning rõõmudest perekonnas, tööst tuhast tõusnud Ridala palvemajas ja suurest 90ndate ärkamisajast.

Pastoritöö kõrvalt on Aare Tamm olnud vaimuliku seminari rektor, koolijuht ja vallavolikogu esimees. Ta on olnud aktiivne poliitikas ja ühiskonnaelus. Koos abikaasa Tiiuga on ta üles kasvatanud kuus last.

Lapseootus ja kilod

Marge Mahla
Tulevase ema elustiil
Toimetanud Anu Jõesaar
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2011
80 lk. : ill.

Lapseootele jäädes võid tabada end mõttelt, et nüüd võib kaalujälgimise mõneks ajaks unustada, sest toiduga patustamine jääb raseduse kasvamise varju. Mõnus on ka diivanil pikutada ning oodatavast lapsest uneleda.

Tegelikult on toitumine raseduse ajal omamoodi kaalujälgimine, et kehakaalu tõus jääks normi piiridesse ning et toiduvalik oleks parim nii naise kehale kui lapse arengule. Samuti on liikumine väga vajalik nii heaks enesetundeks, lihastoonuse hoidmiseks kui ka energia kulutamiseks.

Raamatus on lihtsalt ja lühidalt kokku võetud tänapäevased seisukohad raseda tervisliku elustiili kohta. Toitumissoovitused on koostanud Tartu Tervishoiukõrgkooli ämmaemandate õppejõud Marge Mahla. Liikumisnõuannete osast leiad ka aeroobikatreener Rica Varuli koostatud treeningukava, et kodus harjutades head vormi säilitada.

Leningrad

Anna Reid
Piiramisrõngas linna tragöödia, 1941-1944
Tallinn : Varrak, 2011
450, [2] lk., 8 l. ill. : ill., kaart.

Anna Reidi raamat räägib inimkonna ajaloo kõige ohvriterohkemast linna blokaadist – Leningradi piiramisest. Enne Vene revolutsiooni kandis Leningrad linna asutaja Peeter I järgi nime Peterburi ja oli Vene keisririigi pealinn. Kui kommunistlik kord kahekümne aasta eest kokku varises, sai linn endise nime tagasi, aga iseäranis vanematele asukatele on see endiselt Leningrad ning seda mitte niivõrd Lenini kui nende ligikaudu veerand miljoni tsiviilelaniku auks, kes peaaegu üheksasada päeva – septembrist 1941 jaanuarini 1944 – kestnud piiramise jooksul surnuks nälgisid. Leningradis suri umbes kolmkümmend viis korda rohkem inimesi kui sai surma Londoni pommitamiste ajal ja neli korda rohkem kui Nagasaki ning Hiroshima pommitamisel kokku.

Ajaloolane Anna Reid on töötanud konsultandi ja äriajakirjanikuna, aastail 1993-1995 elas ja töötas ta Kiievis ajakirja Economist ja ajalehe Daily Telegraph kirjasaatjana, aastail 2003-2007 juhtis aga poliitikauuringute mõttekoja välispoliitika programmi. Tema sulest on varem ilmunud raamatud „Šamaani rüü: Siberi põliselanike ajalugu” (2003, e.k 2008) ja „Piirimaa: retk läbi Ukraina ajaloo” (Borderland: A Journey Through the History of the Ukraine, 2000). Anna Reid elab koos abikaasa ja poegadega Londonis.

Liiva Juri Iisa mustrid

Mustrikogu koostas ja joonistas ümber Anu Kabur
Türi : Saara Kirjastus, 2011
32 lk. : ill.
Sari Meite Muhu meistrite mustrid

Noore romaanikirjaniku pihtimused

Umberto Eco
Tallinn : Tänapäev, c2011
247, [1] lk.

Itaalia semiootik, filosoof ja medievist Umberto Eco (snd 1932) avaldas oma esimese romaani „Roosi nimi” ligi 50-aastaselt. Nüüdseks on ta kirjutanud kuus romaani, mis köidavad võrdselt nii masse kui ka kõige nõudlikumat lugejat. Käesoleva raamatu neljas pihtimuslikus essees vaatab varsti 80-aastaseks saav Eco tagasi oma romaanikirjaniku teele. Ta räägib põhjalikult oma romaanide sünnist ja nende kirjutamisele eelnenud uuringutest, enda loomemeetoditest, fiktiivsete romaanimaailmade „ehitamisest” ning suhetest oma lugejate ja tõlgendajatega. Lisaks uurib ta teadus- ja ilukirjanduse ning reaalsuse ja väljamõeldise vahelisi õhkõrnu piire, küsides, miks läheb meile nii sageli tegelikkusest rohkem korda väljamõeldis. Viimases essees heidab Eco nii enda kui ka teiste loomingule tuginedes vaimuka pilgu pöörastele kirjanduslikele loeteludele.

Sporditähed 2011

Rööppealkiri Estonian Athletes of the Year
Toimetaja ja tekst: Gunnar Press
Tallinn : Eesti Olümpiakomitee, 2011
94 lk. : ill.

Raamat võtab kokku 2011. spordiaasta säravamad sündmused.

Taastumine ja tervislik toitumine

Rein Jalak
Tallinn : Pegasus, 2011
218, [1] lk. : ill.

Raamat annab ülevaate taastumise positiivsest mõjust meie organismile, erinevatest taastumisprotseduuridest ja nende õigest metoodikast.
Materjal on koostatud nii sportlastele kui spordiharrastajatele.
Raamatus on toodud üle 200 erineva venitusharjutuse, mis aitavad saavutada paremaid tulemusi ning ennetada vigastusi. Tervisliku toitumise peatükk annab ülevaate puu-, aed-, teraviljade jm tervislikust toimest meie organismile.

Tehnoloogia ja loovus

Autorid: Voldemar Ansi, Villu Baumann, Ain Jepišov, Kaido Kaas, Urmas Kaljuvee, Tiit Kobrusepp, Pärt Kukk, Paul Kunman, Urmas Kuusik, Ben Kõrgemäe, Aron Lips, Elmo Meius, Peeter Mändla, Geenart Nagel, Vilmar Olviste, Urmas Pohlak, Endel Rihvk, Jaan Roht, Mart Soobik
Toimetaja Mart Soobik
Tallinn : Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit, 2011
151, [1] lk. : ill.

Uus ja eestimaine kõigile tehnoloogiahuvilistele mõeldud tehnoloogiaõpetuse käsiraamat jaguneb kahte ossa: esimene osa on teoreetiline, ehk tehniline ja tehnoloogiline teave, mis hõlmab kokku 20 teemat-
Tehnoloogia inimese teenistuses
Materjalid ja nende töötlemine
Esemete kavandamine ja kujutamine
Loovus ja innovatsioon

Teine osa on praktiline ehk variante tööde eripalgeliseks valmistamiseks on mitmeid. Käsiraamat on illustreeritud värviliste piltide ja joonistega.

Aastavakk 2012

20. maarahva teatmik-kalender
Vastutav väljaandja Ülo Russak
Tallinn : Kirilille Kirjastus, 2011.
160 lk. : ill.

Teatmik ilmub juba 20. aastat jäädes mahukaimaks maaettevõtjale ja -elanikule suunatud väljaandeks.

Aastavakk 2012 teeb kokkuvõtte aasta tähtsamatest sündmustest maamajanduses, annab tulevikuteavet uutest suundumustest ning aitab lugejal plaane seada 2011. aastaks ja pikemaks perioodiks.

Teatmiku väljaandmist toetab Eesti Põllumajandusministeerium.

Autoajastu

Fotoalbum
Rööppealkiri The photo album of the Estonian car era
Koostajad Mairo Rääsk ja Mariliis Hämäläinen
Varbuse (Põlvamaa) : Eesti Maanteemuuseum, 2012
174, [2] lk. : ill.

Tehnikaajaloo seisukohast on 20. sajand murrangulise tähtsusega. Tehnika kiire arengu tõttu on toimunud ülisuured muutused inimeste suhtluskäitumises. Lühenesid vahemaad ja kasvasid kiirused. 19. sajandi lõpus välja töötatud sisepõlemismootor ning sellele järgnenud auto leiutamine tähistas maanteetranspordis revolutsiooni algust, ehkki esialgu ei ennustanud uuele leiutisele eluõigust peale mõne üksiku fanaatiku mitte keegi. Ometi läks just vastupidi.

Maanteemuuseumi töötajate poolt koostatud fotoalbumi eesmärgiks on tutvustada viimase 115 aasta jooksul toimunud olulisemaid autoajastuga kaasnenud muutusi ja arenguid Eestis. Rohkem kui 140 fotost koosnev album on jagatud kolmeks erinevaks ajaperioodiks. Iga ajaperioodi sees vaadeldakse konkreetsele ajastule iseloomulikku keskkonda ja sõiduvahendeid. Raamatu keskmes on inimene oma muutunud käitumise, harjumuste ja vajadustega.

ERSO

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester : raadioansamblist riigi esindusorkestriks
Rööppealkiri Estonian National Symphony Orchestra : from a radio ensemble to a national orchestra
Koostanud Maarja Kasema
Tallinn : Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, 2011
142, [1] lk. : ill.

Ülevaade Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tegevuse algaegadest kuni tänapäevani: karismaatilised peadirigendid, mainekad külalisdirigendid, võim ja vaim, kontserdid, turneed, salvestused. Raamat on pühendatud ERSO 85. aastapäevale, selle koostamisel on tuginetud ERSO arhiivimaterjalidele, pressis ilmunud artiklitele ja arvustustele ning Ivalo Randalu, Maia Lilje, Tiina Mattiseni, Toomas Velmeti, Maarja Kasema ja Virve Normeti seni avaldamata uurimustele.

Raamatut illustreerivad ligi 200 fotot ja arhiivimaterjalide reproduktsiooni.

GITIS. Eesti stuudio Moskvas 1948-1953

Koostajad Iivi Lepik ja Anne Tuuling
Tallinn : Eesti Teatriliit, 2011
587 lk. : ill.
Eesti teatrilugu Teatrikoolid ; 5

GITIS – Государственный институт театраль- ного искусства им. А. В. Луначарского; A. V. Lunatšarski nimeline Riiklik Teatrikunsti Instituudi (praegu Vene Teatrikunsti Akadeemia) alguseks loetakse 22. septembrit 1878, kui loodi muusika ja draama kool, 1922. aastal muudeti see riiklikuks teatriinstituudiks. GITIS-e nime kandis õppeasutus aastast 1934, seal koolitati muusika- ja sõnateatrite lavastajaid ja näitlejaid, teatriteadlasi, ballettmeistreid ja -pedagooge. GITIS’e eesti stuudio tegutses Moskvas 1948–1953.
GITIS’e eesti stuudio lõpetavad ja suunatakse V. Kingissepa nimelisse Tallinna Riiklikku Draamateatrisse näitlejateks Ervin Abel, Lembit Anton, Virve Aruoja, Leili Bluumer, Ben Drui, Ita Ever, Endla Hermann, Erich Jaansoo, Tõnis Kask, Kalju Karask, Harry Karro, Kaljo Kiisk, Virve Kiple, Olev Kitsas, Grigori Kromanov, Arvo Kruusement, Aasa Käsi, Silvia Laidla, Asta Lott, Aksel Orav, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Vello Rummo, Karin Sepre.
Kaasa toodi diplomilavastused: August Jakobsoni „Võitlus rindejooneta”, Pierre Augustin Caron de Beaumarchais’ „Pöörane päev ehk Figaro pulm”, Maksim Gorki „Barbarid”, Konstantin Simonovi „Noormees meie linnast”, Veniamin Kaverini „Kaks kaptenit”.

/.../ Raamatut tulebki võtta nii uuemate kui ka kaugemate mälujõgede peegeldusena – toeks nappi ajastulist faktoloogiat ja ehedaid ajastudokumente stuudio kroonikavihikute ja omaaegsete kirjade näol.. Lugeja täelepanu tahaks juhtida asjaolule, et tookordsest ajast pärit ja kunagiste studistide hilisemad, õpiaega tagantjäele meenutavad ja hindavad tekstid on raamatus kirjapildiliselt eristatud. Ja sellele, et tegemist pole uurimusliku monograafiaga, vaid subjektiivsetest meenutuskildudest koostatud mosaiikse läbilõikega ühe kollektiivi kujunemisest ja teatriõppest väljaspool Eestit./…/

Stuudio lõpetanute pikaaegne roll ja tähendus mitte ainult Eesti teatri, vaid ka televisiooni ja filmikunsti jaoks ei vaja ülerõhutamist. Kuigi mitmed studistid ise on juba meist lahkunud. Aga mõnigi osaleb ka tänases eesti kultuurielus!

Lea Tormis

neljapäev, 5. jaanuar 2012

Looduslikud pühapaigad

Juhend kaitsealade valitsejatele
Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Maailma Kaitsealade Komisjon, kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga "Inimene ja biosfäär"
Toimetajad Robert Wild ja Christopher McLeod
Sarja toimetaja Peter Valentine
Tõlkinud Antenna Translations OÜ ja Anna-Liisa Lutsar
Eestikeelse väljaande toimetaja ja kaanefotod: Ahto Kaasik
Eessõnad: Kalev Sepp, Thomas Scaaf
[Tartu] : Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, [2011]
XXV, 106 lk., [12] lk. ill. : ill.

Väljaandmist on toetanud Christensen Fund, LTS International, Sacred Land Film Project, UNESCO ja WWF International.

Rahvusvaheline Looduskaitseliit (The International Union for Conservation of Nature – IUCN) on suurim loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioon maailmas. IUCNi eestvedamisel on ellu kutsutud kõik ülemaailmsed looduskaitselepped ning ta on aastakümneid suunanud ja kujundanud riikide looduskaitsepoliitkat erinevates piirkondades. Käesoleva looduslike pühapaikade haldamise juhendiga on IUCN asunud otsustavalt korraldama inimkonna vanimate looduskaitsealade kaitsmist.

2008. a oktoobris Barcelonas toimunud IUCNi maailma looduskaitse IV kongressil kiitis Eesti koos enam kui saja riigiga heaks resolutsiooni 4.038 „Looduslike pühapaikade tunnustamine ja kaitse kaitsealadel”. Sellega kinnitati looduskaitsealade valitsejatele mõeldud juhend ning kutsuti üles kaitsma looduslike pühapaikade kultuurilisi ja vaimseid väärtusi igat liiki kaitsealadel. Maavalla koja ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse koostöös ning Keskkonnaministeeriumi heakskiidul ilmuv juhend toob rahvusvaheliselt heaks kiidetud pühapaikade haldamise põhimõtted Eesti looduskaitsesse ning rikastab maastike ning elurikkuse kaitsmist. Juhendi suunised täiendavad oluliselt ka Kultuuriministeeriumi kinnitatud looduslike pühapaikade arengukava meetmeid.

Käesolev juhend on Eestis suunatud eelkõige Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja RMK töötajatele, kes kavandavad ja korraldavad looduskaitse all olevate pühapaikadega seotud tegevusi alates riiklikust poliitikast kuni vahetute hooldustöödeni. Kuid nagu juhendis on märgitud, on see vajalik kõigile ametitele ning inimestele, kes tegelevad pühapaikade haldamisega looduskaitsealadel või mujal. Juhendi rakendamine eeldab teatud suhtumiste muutust. Eesti põlisrahvas on oma tõekspidamistest ning tavadest lähtudes hiites ja teistes looduslikes pühapaikades loodust kaitsnud tõenäoliselt sama kaua, kui inimene on meie maad asustanud. Põlisrahva maausulistest tõekspidamistest ja tavadest lähtuvat ajaloolist kaitsekorraldust tuleb tunnustada ning lõimida see pühapaikade osas riiklikusse looduskaitsesse.

Kalev Sepp
Rahvusvaheline Looduskaitseliit,
asepresident, nõukogu liige

Teavik täistekstina SIIT

Salme Vainlo. Mulgimaa võlu ja valu

Abja : Kodukuru, 2011
559 lk.

Raamatu on kokku pannud Abja-Paluojas elav pensionär Salme Vainlo, kellele on südamelähedane Alistegunde/Halliste kihelkonna mälestuse säilitamine. Lugude korjamise ja redigeerimisega on ta tegelenud viimased kuus aastat.

Mahuka raamatu üheksas peatükis on läbilõige Halliste kihelkonna ajaloost muistsest ajast kuni tänapäevani. Lugejale pakutakse rännakut pühadesse hiitesse ning Mulgimaa kaunisse loodusesse, kus tembutab.Vanapagan; ta tutvub siinkandi talumeeste, mõisnike ja üleilma kuulsate mulkidega läbi ajaloo.Raamatu keskel on väike fotoseeria lugudes käsitletud isikutest ja kohtadest, kaanel on maaliline vaade Kariste järvele.

Olen vabatahtlik, muudan maailma!

Toimetanud Liis Kängsepp
Fotod Joosep Martinson
Korrektuur Anu Rooseniit
Kujundanud Aide Eendra, Ecoprint
Tallinn : Siseministeerium, 2011
64 lk. : ill.

„Säravad näited tavalistest inimestest, kes vabatahtliku tööga tegelevad, on just see, mis aitab valdkonda kõige paremini tutvustada ja uusi inimesi kaasa haarata,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler raamatu saamisloost. “Samuti saavad raamatu näol kasuliku õppematerjali koolid, sest vabatahtlike lood on õpilastele praktiliseks näiteks ühiskonnaõpetuse tunnis,“ lisas minister.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ on ühtekokku nii haarav lugemine kui hariv õppematerjal, andes hea läbilõike tänastest vabatahtlikest. 20 tublit inimest erinevas vanuses ja erinevatelt tegevusaladelt meie ümber räägivad raamatus õhinaga oma lugu, millest igaüks on omamoodi ja kordumatu. Nad jagavad nippe ja näpunäiteid ning vastavad küsimustele, miks tasub vabatahtlik olla ning kuidas seda hästi teha.

Raamat on pühendatud nende inimeste lugude kaudu kõikidele vabatahtlikele ja vabatahtlikke kaasavatele ühendustele ning sellega tähistatakse tänavuse vabatahtliku tegevuse aasta kordaminekuid.

„Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ on välja antud regionaalministri tellimusel Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames. Raamatu esitlus toimus üle-eestiliselt tähistataval kodanikunädalal.

Raamatu eksemplarid saadeti üle Eesti 206 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumisse. Lisaks on raamatut võimalik laenutada keskraamatukogude laenutuspunktidest, maakondlikest arenduskeskustest ja vabatahtlike keskustest ning Europe Direct infopunktidest.

Raamatus lehekülgedel 11-13 intervjuu Väikemõisa asenduskodus aasta vabatahtlikuna töötanud Malin Svenssoniga

Raamat täistekstina SIIT

Organisatsiooni taastamise lugu : aastad 1990-2010

Koostaja Valev Kaska
Toimetaja Ants-Vihur Salum
Tehniline toimetaja Kerstin Käärik
Viljandi : Sakala noorte kotkaste ja kodutütarde sõprade selts, 2010
239 lk. : ill.

Selle raamatu vahele on koondatud tükike meie maa, meie organisatsiooni ajalugu. See tugineb mälestustele ja koosviibimise materjalidele. Siin on palju emotsioone, kirge, aga ka teotahet ja mõistust. Siin on nende inimeste mõtted, kelleta ei oleks hetkel meie Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioone.

Riigikogu Toimetised 24/2011

Riigikogu Kantselei
Peatoimetaja: Helle Ruusing
Tallinn : Riigikogu Kantselei, 2011
212 lk. : ill.

Euroopa Liidu võlakriis – kas majandus- või poliitiline kriis?
RiTo vestlusring
Riigikogu Toimetiste vestlusringis 21. novembril vaagisid kolm eksperti Euroopa võlakriisi ning euroliidu ja Euroopa ühisraha tulevikku. Vestlusringis osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Erkki Bahovski ja jurist Andres Tupits. Vestlusringi juhtis ja tegi räägitust valiku RiTo peatoimetaja Helle Ruusing.
Loe veel

Imede saar Barataria. Sancho Panza ja valitsemise kunst
Michael Stolleis, Maini-äärse Frankfurdi Goethe Ülikooli emeriitprofessor
Loe veel

Kõrge riigilõiv kui kohtusse pöördumise takistus tsiviilkohtumenetluses
Margit Vutt, Riigikohtu eraõiguse kohtupraktika analüütik
Riigilõiv peab olema piisavalt kõrge, et katta osalt kohtumenetluse kulud, ja piisavalt madal, et tagada isikule üks tema põhiõigusi – juurdepääs õigusemõistmisele.
Loe veel

Eesti energeetikasektori tööjõuvajadus ja selle katmise võimalused aastail 2011–2020*
Jaanika Meriküll, Eesti Panga analüütik
Katrin Humal, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik
Katrin Pihor, Praxise hindamisekspert-projektijuht
Kerly Espenberg, Tartu Ülikooli Euroopa kolledži juhataja kohusetäitja
Raul Eamets, Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi juhataja
Energeetikasektori järgmise kümnendi teravad probleemid on tööjõu vananemine ja kõrgharidusega inseneride nappus.
Loe veel

Rahvusvaheline koostöö võltsitud ravimite leviku takistamisel
Tiina Titma, Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi doktorant
Euroopa Nõukogu meditsiinitoodete võltsimise ja rahvatervist ohustavate kuritegude konventsioon on esimene rahvusvaheline leping, mis lõimib rahva­tervise kaitse ja kriminaalõiguse.
Loe veel

Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimine ja vaadatavus
Andres Jõesaar, meedia ja kommunikatsiooni doktor
Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu auditooriumi laiendamiseks tuleb ringhäälingu rahastamine viia lähemale Lääne-Euroopa tasemele.
Loe veel

Kakskümmend aastat Balti koostööd
Laine Randjärv, Riigikogu aseesimees, Balti Assamblee president
Balti riikide koostöös on esmatähtis keskenduda regionaalsetele, kõiki kolme Balti riiki – Eestit, Lätit ja Leedut – hõlmavatele projektidele.
Loe veel

Ülemnõukogu – valguses ja varjus
Rein Ruutsoo, Tallinna Ülikooli professor
Mitme tule vahel. Koostanud Lehte Hainsalu ja Rein Järlik. Tartu: Bookmill 2011.

Riigikogu liikme päevaraamat

Katkeid kalendermärkmikestValinud ja toimetanud Riigikogu Kantselei koostöös Rahvusraamatukoguga Fotod: Anne-Mai Animägi ... jt.
Tallinn : Riigikogu Kantselei, c2010
28 lk. : ill.

Riigikogu teatmik 2011

Andmed 2011. a. 1. juuni seisuga
Koostanud Gerli Eero
Tallinn : [Eesti Rahvusraamatukogu], 2011
39 lk. : fotod

Sisaldab Riigikogu liikmete lühiandmeid (sünniaeg, haridus, fraktsioon, komisjon) koos fotodega ning andmeid Riigikogu komisjonide ja fraktsioonide koosseisude kohta. Ilmub regulaarselt kord aastas (v.a 1996) pärast Riigikogu juhatuse valimisi nii eesti kui inglise keeles. Väljaanne fikseerib tiitellehe pöördel näidatud hetkeseisu. Riigikogu Teatmik ei pretendeeri mahukate biograafiliste teatmike ritta, pigem võiks seda võrrelda Rootsi väljaandega “Riksdagens ledamöter” (Riksdagi saadikud), mis sisaldab samuti fotosid, kontaktandmeid, komisjone jms.

Räpina aiad ja pargid

Tiina Tallinn
Räpina aia- ja ajaloost
Rööppealkirjad Räpina gardens and parks = Gärten und Parks in Räpina
Tõlge inglise keelde: Airi Lohmann-Enge, tõlge saksa keelde: Bernd Lüecke
Kujundaja Triinu Ootsing
Tallinn ; Räpina : Räpina Kultuurkapital, 2011
159 lk. : ill., kaart., portr.

Räpinat tuntakse suures osas läbi aianduse ja aiakultuuri. Raamat tutvustab Räpina miljööväärtuslike haljasalade kujunemislugu, nende asjatundlikku ja teadlikku kujundamist.

Valguseoks

Viljandimaa Luuleklubi luulevalimik XII
Toimetanud Ülo-Alo Võsar
Kujundanud Hilve Koidla
Küljendanud Piret Holtsmann
Viljandi : Viljandi Luuleklubi, 2011
75 [1] lk. : ill., portr.

Autorid:
Veronika Ariva, Rein Aunistu, Vaike Birk, Mari Karilaid, Hilda Kaljula, Lev Konovalov, Maie Lond, Tiiu Luht, Ülle Nõgesmaa, Reet Oidermaa, Heinrich Oja, Antu Ott, Maie Parve, Reet Post, Janika Talvar, Keily Tammaru, Jüri Tamtik, Aadu Tomson

Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuurkapitali Viljandimaa Ekspertgrupp, Viljandi Linnavalitsus, Abja vald, Tarvastu vald, Maarika Sibrits

esmaspäev, 2. jaanuar 2012

Viljandimaa pärandkultuurist

Lembe Allik, Tuuli Jõesaar, Olev Kallas, Arvo Kreegipuu, Triin Kusmin, Anu Pastik, Arvi Põldaas, Angelika Päärson, Jaanis Roots, Väino Suigussaar, Lembitu Tarang, Rudolf Toss, Ülo Tuvi, Rünno Viir
Tartu : Eesti Loodusfoto, 2011
152 lk. : ill.


Raamat täistekstina SIIT