Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

laupäev, 27. november 2010

Reet Post. Sinule... : [CD] : valik luulet

Loevad Karmela Tannemaa ja Indrek Sammul
Solistid
Helin Arumets, Kaia Köörna, Kadri Kosk
Viljandi : [Reet Post], 2010

See heliplaat, mida sa kuulama asud, on Sinule, kes sa armastad muusikat ja luulet. Olen selle kokku pannud oma nelja seniilmunud raamatu järele. Need on "Palju tähti", "Kaksteist lille", "Aoeelsed laulud" ja valikkogu "Hilissuvi".

Loevad Karmela Tennemaa ja Indrek Sammul. Muusika on Triin Normani vokaalkvartetilt ja solistidelt. Heli vahendab Jaan Viilberg.

Tänan Viljandi Linnavalitsust, Eesti Kultuurkapitali ja Viljandi Muusikakooli, kes aitasid mul plaati välja anda.

Loodan, et see CD pakub Sulle palju ilusat äratundmisrõõmu ja naudingut heast muusikast, nagu ta pakkus selle tegijale.

Hääd kuulamist!

Lugupidamisega,

Reet Post
22. XI 2010



Sisu:
Sinule / Karmela Tennemaa
Four friends / (T. Normann, T. Normann)
Ilus on ikkagi Isamaa pale / solist Helin Arumets (H. Runnel, K. Tamra)
Viljandile / Indrek Sammul
Otse - ESTOLE / Karmela Tennemaa
Kes oleksin? / Indrek Sammul
xxx sinu silmad / Karmela Tennemaa
Kõnelus vihmaga / Karmela Tennemaa
Kannikesed emale / solist Kaia Köörna (H. Hermani, K. Kirsi, K. Kikerpuu)
Pärast ema surma / Karmela Tennemaa
Jaanipäine / Indrek Sammul
Karikakramäng / Indrek Sammul
Kullerkupp / Indrek Sammul
Tuliliilia / Karmela Tennemaa
Hellitav hääl / (Hannah) solist Kadri Kosk
Jumalagajätt / Indrek Sammul
Ära II / Karmela Tennemaa

Reet Post on ise enda kohta öelnud:
Olen sündinud 7. septembril 1950. aastal Viljandis. Põhikoolihariduse sain Viljandi Maagümnaasiumis. 1971. aastal lõpetasin Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis Leelo Kõlari klaveriklassi.

Kirjutama hakkasin juba lapsena. Esimese luuletuse "Lumehelbeke" panin kirja 5-aastaselt. Oma loomingut olen avaldanud kogumikes "Ilmre", "Valguseoks" ja "Kontakt" ning ajalehes "Sakala". 1996. aastal võitis minu "Otse - ESTOLE" "Kuldse kaselehe" luulevõistluse I preemia.

Mulle meeldib koostada kassette ning salvestada heliplaate eesti luule ja klassikalise klaverimuusikaga.

Helle Paldra. Olen kui vikerkaar : Elu mõte on armastus

Kujundus: Evi Kaur2010
Helle Paldra esimene trükitud luulekogumik. Ta on Viljandi tantsuklubi Linavästrik treener

Foto autorist: Elmo Riig (Sakala)

Autorilt
Olen 1946. a. sündinud tantsuõpetaja. Elan ja töötan Viljandis. Mul on hea abikaasa, kaks tublit tütart ja kaks toredat tütrepoega.

Käesolev luulevihik on paljudele üllatuseks, sest seni teadsid minu harrastusest väga vähesed. Ootamatu uitmõte viis osalema luulekonkursil, mille tulemusena on osa elu jooksul sahtlisse kogunenud hingelauludest nüüd raamtuks saanud.

Julgustuse, toetuse ja abi eest tänan Ingvar Luhaäärt, kunstnik Evi Kauri ja oma lähedasi, eriti Kristinit ja Tobiast.

Olen tänulik, kui mu luuletused kedagi liigutavad, panevad kaasa leama ja enda sisse vaatama.

Et kogeda ilu ja armastust, leia need üles eneses. Head asjad tulevad su juurde, kui oled valmis neid vastu võtma. Ja kunagi pole hilja.

Ava uks Armastusele.




Kevad saabub
Kevad saabub.
Midagi muud
ma ei tea.
Kevad saabub!
Arukad mõtted
lahkuvad reas.


Loe veel:Helgi Kaldma Tantsuõpetaja Helle Paldra tõi oma luuleloomingu
salalaekast välja
Pealkirjad "Varasügis", "Nostalgia", "Sügisball", "Talve viimane öö",
"Kevad saabub!", "Loojang" räägivad enda eest.
Endastki mõeldes võtab autor appi looduse:Uhke roos ma ei tahagi olla
ja pole ma uimastav nelgiõis.
Olen kasvanud kaskede alla,
samblamätastelt kastet ma jõin.
See on avaluuletus, neiupõlves loodud "Kreedo" esimene salm. Riimide looja
kirjutab, et tahab olla sinilill või
süda muretu, mõtted täis luulet / -
karikakra õrnlihtne õis.
Loe edasi: Sakala (2011) 14. jaan., lk. 9

Öökulli noodi- ja pildiraamat

Tarvastu Muusika- ja Kunstikooli õpilaste omaloomingu kogumik 2007-2010
Tarvastu, 2010

Tarvastu Muusika- ja Kunstikoolis õppijate jaoks kujunes selle aasta tippsündmuseks ”Öökulli noodi- ja pildiraamatu” väljaandmine. Sellesse omaloomingukogumikku on koondatud õpilaste loodud muusikapalad ja neist inspireeritud kunstitööd aastatest 2007 – 2010. Trükisega on kaasas CD.

„Öökulli noodi- ja pildiraamatu” sünniloost kirjutab direktor Mai Talu eessõnas: „Igal palal on erinev saamislugu. Näiteks „Kotinõel ja Pikk Hermann” ning „Pikk Peeter ja Maias Mees” on õpilaste kirjutatud sõrmeharjutused. Selle asemel, et otsida harjutusi noodimaterjalist, on õpilastele pakutud võimalust need ise kirjutada. Nii mõnigi pillitund on alanud sõnadega: Õpetaja, mul on oma lugu, kas ma võin seda mängida?” Kunstikooli lapsed on püüdnud piltidel edasi anda meeleolusid, mida loo kuulamine neis tekitas.”

Õpilaste tööd said avaldamisküpseks tänu muusika- ja kunstikooli õpetajatele Riina Grencšteinile, Lii Tammele, Jaan Tammele ja Merike Kiivitile. Kogumik on valminud Tarvastu Avatud Noortekeskuse rahalisel toel.

Erna Kupperkukk. Tundeteerajad : laulik

Sõnad ja viis Erna Kukk
Nooti kirjutanud Ermas Hein
Noodigraafika Tõnu Kallaste
Illustreerinud, kujundanud ja küljendanud Kärt Kukk
Viljandi, 2010
Väljaandmist toetas Tarvastu Vallavalitsus



Nii nagu füüsiline kest vajab elamiseks
HINGE,
on hinge elushoiuks vaja
ARMASTUST.
Sestap ei tähendagi
hingamine alati elusolemist!


Sisu:
Ilusad muinasjutud
Aegade laul
Eraku sisemaailm
Suvevirv
Hingelinnud
Tuhalaane nostalgia
Hingedepäev
Kustunud täht
Sügismuusika
Vihur pillutab oksi
Hingeränd
Läbi ajavoolu
Lahkumine
Uks homsesse
Taaskohtumine


Erna Kupperkukk (kodanikunimega Erna Kukk) on sündinud Mulgimaal Tarvastus. Tema ema juured on Karksi ning isa omad Penuja-Tuhalaane kandis. Sestap pole ime, et ta kirjutab ka murdeluulet. Peale selle on ta teinud laule (nii sõnad kui viisi), mida ta loodab lähemal ajal samuti trükituna näha.

Luuletusi on ta kirjutanud juba V klassist alates, aga avaldatud on neid paarkümmend aastat. Eelnevalt on tema loominguga saanud tutvuda ajalehtede, almanahhide ning valimike «Valguseoks» kaudu.

Ta on lõpetanud Tartu meditsiinikooli ja töötanud Paistu haiglas ning Kärstna hooldekodus.

Erna on üles kasvatanud kolm tütart ja kaks poega. Ülo Alo Võsar ütleb Erna loomingu kohta, et Erna Kupperkuke luule on mitmekihiline, ulatudes isiklikest siseheitlustest inimeste kannatusteni. Ta oskab näha, mida paljud ei näe või ei taha näha.

(Eluloolised andmed võetud ajalehest Tarvastu Teataja nr. 7 (2007), lk. 1 ning Sakala on-line arhiivist)

esmaspäev, 22. november 2010

Ülo Alo. Kus külas kõndis Koidula : Monika Järvekülje šaržid

Värsid Ülo Alo
Šaržid Monika Järvekülg
Ü. A. Võsar, 2010

"Kus külas kõndis Koidula..". Need on ju Koidula enda sõnad!
Pealegi päris hästi teda iseloomustavad, sest kuigi ta oli põhiliselt Vändra, Pärnu ja Tartuga elulooliselt seotud, on tema jalajälgi kõik Eesti külad täis, kaasa arvatud Viljandimaa omad. Nimetame siin vaid mõnda: vanaema kodukohta Pärassaaret, tädi talu Pärstis kauni järve kaldal, kus sugulasi elab tänaseni, Tarvastut ja Helmet.
Meie monumentaalseim poeet Betti Alver käis tihti külas oma tädil, kes elas Suislepa lähedal Voorus Alverite põliskodus. Debora Vaarandi jättis pärast sõda Viljandisse jälgi muu seas Viljandi Noorte Autorite Koondist juhtides... Jaan Taltsi võis siin näha tihti mitmesugustel "Jõu" katsumistel...
Friedrich Kuhlbars tuli Sangaste lähedalt Unikülast noore mehena Viljandisse ja jäi siia igavese uinumiseni. Aga tema luule pole uinunud tänini: see andis eestlastele võitlusvaimu isegi Vabadussõjas.
Viljandis on linna nime kandev poeet Villi Andi sama hästi kui unustatud. Aga tema sünnikohas, praeguses Õru vallas peetakse tema tähtpäevi meeles. Keda veel kui mitte Villi Andit tuleks Viljandisse pronksi valada!?
Ega Juhan Liivistki enam suurt kõnelda. Õnneks on tal siin oma tänav ja mälestustahvel kunagisel kodumajal, mälestussammast mitte.
Viljandimaalt võrsunud ja pikki aastaid pagulasena Torontos elanud (ja elav) kuulus dirigent Roman Toi on Viljandi linna aukodanik. Tema oli see, kes sõnas ja rahas toetas linna sümboli – vana veetorni – restaureerimist.
Kaheksakümnendate lõpul laulis „Ugala“ laval üle Eesti kokku tulnud huvilistele tollane vene dissidentlik bard Bulat Okudžava… Nii võikse nende jälgede otsimist Koidula vaimus jätkata. Ainult vähestel siin joonistatuist-värsistatuist pole otseseid sidemeid selle raamatu autorite sünnilinnaga. Aga kaudseid on kõigil. „Vanemuise“ balleti looja Ida Urbeli radadel jätkas niisama edukalt kui rajaja Ülo Vilimaa…

Ülo Alo Võsar
lk. 2


Ülo Alo Võsar on sündinud 1942 Viljandis. Alustas satiiriliste värssidega, kuid läks peagi üle lüürikale. Teda on avaldatud omal ajal "Pikriski". Epigramme ja epigrammilaadseid luuletusi on pidevalt hiljemgi kirjutanud. Temalt on ilmunud kümme luuletuskogu, kusjuures kolmes on ka mälestusi.

Monika Järvekülg (Liiv-Hendrichson) on sündinud 1948 Viljandis kuulsa matemaatiku Boris Hendrichsoni perekonnas. Tema ema on Juhan Liivi vanema venna järglane. Sellest siis ka Monika huvi luule ja luuleraamatute illustreerimise vastu. Kümnete luulekogude kujundamise kõrval on ta alati ka karikatuure joonistanud ning avaldanud neid nii Viljandi kui pealinna perioodikas. Temalt on ilmunud karikatuurialbum "Naerata ometi". Šaže Monika Järvekülje sulest on avaldatud varem "Sakalas".

Mart Helme. Lembitu : Eestlaste kroonimata kuningas

Kunst, 2010

Kes oli tegelikult Lembitu, kelle nime me ju kõik teame?

Milline oli tema maailm, milline tema Eesti? Need ja paljud teised on küsimused, millele siin raamatus vastuseid otsitakse, vaadeldes uudse pilguga tollaseid poliitilisi olusid ning eestlaste keerulisi suhteid naaberhõimude ja -riikidega. Läbi tollaste sündmuste värske sõjaajaloolise analüüsi püüame välja selgitada, millised võisid olla Lembitu poliitilised eesmärgid, kuidas õnnestus tal saavutada nii oluline positsioon eestlaste malevate eesotsas, kuidas koguda Madisepäeva lahingusse üle terve Eesti kuus tuhat meest. Siiski jääb vastuseta hulk küsimusi: Lembitu langemise täpsemad asjaolud, tema maharaiutud pea asukoht, tema võimalik saatus parema ajaloolise õnne korral... Kas Lembitust oleks võinud saada Eesti kuningriigi rajaja ning kuningas?

Kas Lembitu juhtimisel oleks eestlastele osaks saanud parem ja suurem ajalugu?

Loe ka:
Mihkel Mäesalu, Lembitu biograafia (Sirp nr 42, 12.11.2010)
Viimasel ajal on Eestis väga populaarne biograafiate ja elulugude lugemine. Nüüd on meil lõpuks ilmunud raamat ka kõige kuulsamast muinaseestlasest Lembitust. Katse kirjutada Lembitu biograafia on igal juhul tervitatav, kuid ka äärmiselt problemaatiline. Seda peamiselt seetõttu, et informatsioon, mida me tema kohta omame, on väga kasin. Ometigi pole Mart Helme lasknud end sellest heidutada ning on lünkade täitmiseks mananud lugeja silmade ette pildi tolleaegsete eestlaste ühiskonnast ja tollasest rahvusvahelisest poliitilisest situatsioonist, eesmärgiga luua kontekst Lembitu isiku ja tema tegevuse selgitamiseks. Lisaks otsib autor vastust ka küsimusele, miks eestlased kristianiseerimissõdades alla jäid. Loe edasi

...erialane eesti keel

Mare Kitsnik
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, 2010


Juuksuri ja kosmeetiku erialane eesti keel

Õppematerjal
See õppematerjal on mõeldud teile, kui soovite:
• arendada oma erialase eesti keele oskust, et töösituatsioonides ladusalt hakkama saada;
• valmistuda juuksuri või kosmeetiku I taseme kutseeksami sooritamiseks.
Õppematerjal on koostatud inimestele, kellel on olemas eesti keele algteadmised. Materjal on õpik-töövihik, st tõlked, ülesannete vastused, uued sõnad ja muu vajaliku saate sellesse sisse kirjutada. Komplekti kuulub ka CD kuulamistekstidega ning erialase eesti keele sõnaloend. Õppematerjalis on üheksa suurt peatükki, mis sisaldavad rohkesti ülesandeid kõigi keele osaoskuste arendamiseks. Materjal sobib kõige paremini kasutamiseks kursustel õpetaja juhendamisel. Tugevama taseme korral võib selle järgi õppida ka iseseisvalt. Iga kahe peatüki järel on test, mida täites saate hinnata oma arengut.
Teavik täistekstina: Juuksuri_ja_kosmeetiku_erialane_eesti_keel_Oppematerjal.pdf

Sõnaloend
Käesolev sõnaloend on koostatud, et aidata teid erialase eesti keele omandamisel.
Sõnaloend koosneb kolmest osast: eesti-vene tähestikuline sõnaloend, vene-eesti tähestikuline sõnaloend ja temaatiline sõnaloend. Eestikeelsete sõnade juures on antud ka põhivormid: käändsõnadel ainsuse nimetava, omastava ja osastava käände vorm ning mitmuse osastava käände vorm; pöördsõnadel ma-infinitiivi, da-infinitiivi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimese pöörde vorm (kui seda vormi tegelikus keelekasutuses ei tarvitata, siis kolmanda pöörde vorm) ja tud-kesksõna vorm (kui seda saab moodustada).
Sõnaloendis ei ole esitatud sõna kõiki võimalikke tõlkeid, vaid lähtutud on juuksuri ja kosmeetiku eriala vajadustest. Temaatilises sõnaloendis on iga sõna juures esitatud ka näitelause.
Teavik täistekstina: Juuksur_ja_kosmeetiku_erialane_eesti_keel_Sonaloend.pdf


Koka ja kelneri erialane eesti keel

Õppematerjal
See õppematerjal on mõeldud teile, kui soovite:
• arendada oma erialase eesti keele oskust, et töösituatsioonides ladusalt hakkama saada;
• valmistuda koka või kelneri I taseme kutseeksami sooritamiseks.
Õppematerjal on koostatud inimestele, kellel on olemas eesti keele algteadmised. Materjal on õpik-töövihik, st tõlked, ülesannete vastused, uued sõnad ja muu vajaliku saate sellesse sisse kirjutada. Komplekti kuulub ka CD kuulamistekstidega ning erialase eesti keele sõnaloend.
Õppematerjalis on üheksa suurt peatükki, mis sisaldavad rohkesti ülesandeid kõigi keele osaoskuste arendamiseks. Materjal sobib kõige paremini kasutamiseks kursustel õpetaja juhendamisel. Tugevama taseme korral võib selle järgi õppida ka iseseisvalt.
Iga kahe peatüki järel on test, mida täites saate hinnata oma arengut.
Teavik täistekstina: Koka_ja_kelneri_erialane_eesti_keel_Oppematerjal.pdf

Sõnaloend
Käesolev sõnaloend on koostatud, et aidata teid erialase eesti keele omandamisel.
Sõnaloend koosneb kolmest osast: eesti-vene tähestikuline sõnaloend, vene-eesti tähestikuline sõnaloend ja temaatiline sõnaloend. Eestikeelsete sõnade juures on antud ka põhivormid: käändsõnadel ainsuse nimetava, omastava ja osastava käände vorm ning mitmuse osastava käände vorm; pöördsõnadel ma-infinitiivi, da-infinitiivi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimese pöörde vorm (kui seda vormi tegelikus keelekasutuses ei tarvitata, siis kolmanda pöörde vorm) ja tud-kesksõna vorm (kui seda saab moodustada).
Sõnaloendis ei ole esitatud sõna kõiki võimalikke tõlkeid, vaid lähtutud on koka ja kelneri eriala vajadustest. Temaatilises sõnaloendis on iga sõna juures esitatud ka näitelause
Teavik täistekstina: Koka_ja_kelneri__erialane_eesti_keel_Sonaloend.pdf


Müüja erialane eesti keel

Õppematerjal
See õppematerjal on mõeldud teile, kui soovite:
• arendada oma erialase eesti keele oskust, et töösituatsioonides ladusalt hakkama saada;
• valmistuda müüja I taseme kutseeksami sooritamiseks.
Õppematerjal on koostatud inimestele, kellel on olemas eesti keele algteadmised. Materjal on õpik-töövihik,
st tõlked, ülesannete vastused, uued sõnad ja muu vajaliku saate sellesse sisse kirjutada. Komplekti kuulub ka CD kuulamistekstidega ning erialase eesti keele sõnaloend. Õppematerjalis on üheksa suurt peatükki, mis sisaldavad rohkesti ülesandeid kõigi keele osaoskuste arendamiseks. Materjal sobib kõige paremini kasutamiseks kursustel õpetaja juhendamisel. Tugevama taseme korral võib selle järgi õppida ka iseseisvalt. Iga kahe peatüki järel on test, mida täites saate hinnata oma arengut.
Teavik täistekstina: Myyja_erialane_eesti_keel_Oppematerjal.pdf

Sõnaloend
Käesolev sõnaloend on koostatud, et aidata teid erialase eesti keele omandamisel.
Sõnaloend koosneb kolmest osast: eesti-vene tähestikuline sõnaloend, vene-eesti tähestikuline sõnaloend ja temaatiline sõnaloend. Eestikeelsete sõnade juures on antud ka põhivormid: käändsõnadel ainsuse nimetava, omastava ja osastava käände vorm ning mitmuse osastava käände vorm; pöördsõnadel ma-infinitiivi, da-infinitiivi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimese pöörde vorm (kui seda vormi tegelikus keelekasutuses ei tarvitata, siis kolmanda pöörde vorm) ja tud-kesksõna vorm (kui seda saab moodustada). Sõnaloendis ei ole esitatud sõna kõiki võimalikke tõlkeid, vaid lähtutud on müüja eriala vajadustest. Temaatilises sõnaloendis on iga sõna juures esitatud ka näitelause.
Teavik täistekstina: Myyja_erialane_eesti_keel_Sonaloend.pdf

Berliini müür ja Saksamaa sisepiir 1961-1989

Gordon L. Rottman
Sari Suured vastasseisud
Koolibri, 2010

Ida- ja Lääne-Saksa vaheline piir suleti 1953. aastal ning kaheksa aastat hiljem püstitati ümber Lääne-Berliini 155-kilomeetrine kõrge kaitsemüür. Raamatus uuritakse rahvusvahelist poliitilist situatsiooni, mis tingisid piiri sulgemise ja selliste rajatiste ehitamise, käsitletakse nende kaitsesüsteemide juhtimist ja hilisemat langemist.

„Suured vastasseisud” on tõlkesari Briti juhtivalt illustreeritud sõjaajalooraamatute kirjastuselt Osprey Publishing, mis on praeguseks välja andnud üle 1300 nimetuse nii ajalooteadlaste kui tavalugejate seas ülemaailmselt tunnustatud käsitlusi. Kirjastus Koolibri alustab maailma ajaloos olulisi sõdu, lahinguid ja pingekoldeid lahkavate raamatute väljaandmist eesti keeles.

reede, 5. november 2010

Uuenduste elluviimine

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 24
Äripäev, 2010


Konkurentsis püsimiseks peavad ettevõtted pidevalt välja mõtlema uuenduslikke tooteid, teenuseid ja töötegemise viise, näiteks vähendama vigade võimalusi või mõistma kliente paremini. Säärased uuendused nõuavad loomingulist mõtlemist. Loomingulisus on siiski alles esimene samm eduka uuenduse suunas: kui värskeid ideid ellu ei viida – kui neist ei saa tegelikke tooteid või protsesse –, on neist ettevõttele vähe kasu.

Uuenduste elluviimine pole lihtne. Uuendaja kohtab oma teel paljusid takistusi. Sageli tekib ideele vastuseis ja hoog pidurdub, kui praktilised probleemid idee algse entusiasmi üle võimust võtavad.

Selles raamatus näidatakse, kuidas ületada takistusi, et sinu põnev idee elaks ja areneks, ja tekitada sel moel ettevõttele olulist väärtust.

Uus juht

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 22
Äripäev, 2010

Sa oled just saanud ametikõrgendust juhtivale kohale, olles aastaid olnud silmapaistev spetsialist. Ehkki sa oled uue võimaluse üle elevil, oled sa ka pisut mures, kuna tegu on sinu senisest rollist väga erineva rolliga, kus on sootuks teistsugused väljakutsed.

Kõik need tunded on normaalsed. Samuti on need tarkuse märgiks. Asjaolu, et sa nii tunned, annab mõista teadmisest, et üleminek juhtivale kohale on keeruline, kuid samas ka rahuldustpakkuv teekond, mis nõuab aega, kannatust ja kogemusi.

Oma uude rolli asumist oodates ole valmis unustama kõike seda, mida sa seni oled juhiks olemise kohta arvanud, sest tegelikkus võib sind tõsiselt üllatada. Ka ole valmis omandama uusi oskusi, sealhulgas juhtima meeskonda, tasakaalustama erinevate huvigruppide vastandlikke ootusi ning kujundama oma meeskonna või osakonna kultuuri.

See raamat tutvustab sulle juhitöö reaalsusi ning pakub soovitusi ja abivahendeid, mis aitavad sul juhirolli asudes anda oma ettevõttele väärtuslikku panust.

Koostöö ülemusega

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 21
Äripäev, 2010

See raamat pakub kasulikke soovitusi, strateegiaid ja asjalikke abivahendeid koostööoskuste arendamiseks, et sina, su ülemus ja ettevõte saaksite sellest maksimaalset kasu.

Sa ajad sõbraga juttu ja küsid, kuidas tal uues töökohas läheb. Tema vastab: “Sellest saadik, kui ma teen ülemusega koostööd, on olukord palju paremaks läinud.” Sinus kihvatab miski. Sinu jaoks on “koostöö ülemusega” ebameeldiv väljend – ja eneseupitamise varjundiga.

Ent koostöö ülemusega ei ole eneseupitamine. Pigem on see teadlik lähenemine, et püüelda teie mõlema jaoks oluliste eesmärkide poole – säärane lähenemine võimaldab sul nendele eesmärkidele omapoolset mõju avaldada. Ülemusega koostööd tehes lood produktiivse tööalase suhte ja oma tugevaid külgi ühendades tekitate te ettevõttele väärtusi.

Koostööks ülemusega on vaja teatavaid oskusi, sealhulgas teadmist, kuidas luua produktiivset positiivset suhet, kuidas tulemuslikult suhelda (sealhulgas ülemuse ideedele ja ettepanekutele vastu vaielda) ning kuidas prioriteetide osas läbirääkimisi pidada.

Finantsalane pädevus

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 16
Äripäev, 2010

Olenemata sellest, millises ametis sa oma ettevõttes oled, aitab põhiliste finantsalaste kontseptsioonide mõistmine sul oma tööd paremini teha ja anda panus ettevõtte püüdlustesse, et püsida konkurentsivõimeline ja toota kasumit.

Raamatus “Finantsalane pädevus” selgitatakse selle olulise teema põhitõdesid. See ei tee sinust finantsala asjatundjat ega finantsanalüütikut, -kontrolöri või finantsjuhti. Ent siin selgitatakse, mida on vaja teada, et tarbida finantsalast infot teadlikult, planeerida ja rakendada finantsalaseid kontseptsioone tööalastes otsustes.

Põhimõtteliselt tähendab ettevõtte rahandus ettevõtte tegevuseks vajalike vahendite hankimist ja paigutamist. Vahendite hankimise osas tegeleb rahandus sääraste küsimustega nagu:
- Kuidas hangib ja rahastab meie ettevõte oma inventari, seadmeid ja muud füüsilist vara?
- Kas me peaksime vahendite hankimiseks kasutama omavahendeid, laene või sisemiselt tekitatud sula¬¬raha?
- Kui kaua võtab aega klientidelt raha kättesaamine?
- Vahendite paigutamise osas aitab rahandus juhtidel vastata järgmistele küsimustele:
- Kui me saame investeerida mitmesse ettevõtmisse, siis kuidas otsustada, milline on lõpuks kõige kasulikum?
- Milline peab olema investeeringu tasuvus, et seda oleks mõtet teha? Ja kuidas tasuvust hinnata?
- Kuidas hinnata meie ettevõtte erinevate väärtpaberite kasumlikkust?
Vahel on rahandus koos raamatupidamisega ka ettevõtte infosüsteemi osa, et koostada finantsaruandeid, eelarveid ja teha prognoose. Need dokumendid annavad sulle numbrid, mille õige tõlgendamise ja kasutamise abil esitada küsimusi ja teha tarku otsuseid oma osakonna, üksuse või meeskonna jaoks.

Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis

Riho Päts
Koolibri, 2010


Raamatus püütakse muusikaõpetajale jagada üksikasjalikke juhtnööre kooli muusikaalase töö korraldamiseks ja läbiviimiseks nii muusikatunnis kui ka väljaspool seda. Siin analüüsitakse muusikaalaseid psüühilisi protsesse ja musikaalsuse probleemi, antakse ülevaade lapse muusikalise arengu iseärasustest, hääleelundi anatoomiast ja mehaanikast ning häälekujundamise probleemidest, jagatakse juhendeid hääldamise, intoneerimise, fraseerimise, laulu õpetamise spetsiifika, relatiivse noodilugemise süsteemi, muusikalise mõtlemise aktiviseerimise võimaluste, muusikalises arengus mahajäänud laste arendamise jms kohta. Käsitlemist leiab improvisatsiooni ja plokkflöödi lühikursus õppeprotsessis. Võrdlevalt analüüsitakse kaasajal laialt levinud Carl Orffi ja Zoltán Kodály õppesüsteeme.

Kuigi raamatus on suurt rõhku pandud õpilaste muusikalise kuulmise ja aktiivsuse arendamise probleemidele, tahaks siiski rõhutada, et meie üldhariduskooli muusikaline kasvatus peaks oma iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu.

Käesoleva väljaande aluseks on 2. ümbertöötatud trükk (kirjastus Valgus, 1989).

Sissejuhatus majandusteadusesse III : Metodoloogia

Karl Homann, Andreas Suchanek
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

Selle väljaandega jõuab lõpule Karl Homanni ja Andreas Suchaneki raamatu „Sissejuhatus majandusteadusesse” toomine eesti lugejate kätte. Tegemist on kolmanda tõlkeraamatuga sama pealkirja all, mis hõlmab originaali viimase, kuuenda peatüki „Ökonoomika metodoloogia”.

Keel, mõtlemine ning tegelikkus

Benjamin Lee Whorf
Sari Avatud Eesti Raamat
Eesti Keele Sihtasutus, 2010

Hoiate käes Benjamin Lee Whorfi peateost – artiklikogumikku «Keel, mõtlemine ning tegelikkus», mis inglise keeles ilmus alles pärast tema surma. Avatud Eesti Raamatu sarjas on eesti keeles ilmunud ka Edward Sapiri peateos Keel. Nüüd on igaühel võimalus ise otsustada, kuidas Sapir ja Whorf on seotud nende nime kandva Sapiri-Whorfi hüpoteesiga, mis väidab, et keel tingib kultuuri ja mõtlemise viisi (lingvistiline determinism e relativism).

Siinkohal on paslik meenutada, et Sapiri jaoks olid keel, kultuur ja rass üksteisest sõltumatud. Whorf on aga öelnud, et ta on viimane, kes väidaks et on olemas midagi nii kindlat kui vastastikune seos kultuuri ja keele vahel.

Kirjandusteooria

Austin Warren ja René Wellek
Sari Avatud Eesti Raamat
Ilmamaa, 2010

Kahe ameerika kirjandusteadlase koostööna valminud mahukas teos ilmus esimest korda Ameerikas 1948. a. Autorid on kordustrükke täiendanud ja ajakohastanud, käesolev raamat on eesti keelde tõlgitud kolmanda versiooni järgi.

Wellek ja Warren iseloomustavad «Kirjandusteooriat» lühidalt nii: «See pole õpik, mis tutvustaks noortele kirjanduse mõistmise algtõdesid, ega ka ülevaade teadusuuringuis rakendatavaist menetlustest. See võib pretendeerida teatavale sarnasusele poeetikate ja retoorikatega, ilukirjanduslike žanride ja stilistika süstemaatiliste käsitlustega või teostega, mida nimetatakse kirjanduskriitika põhialusteks.

Meie omalt poolt püüdsime ühendada poeetika (ehk kirjandusteooria) ja kriitika (kirjanduse hindamise) teaduse (uurimistöö) ning kirjanduslooga (kirjanduse dünaamilisus vastandina teooria ja kriitika staatilisusele).»

neljapäev, 4. november 2010

Mu armas Väike! : Artur Rinne kirjad Arhangelski vangilaagrist

Sari Elavik; 12. raamat
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2010

„Mu armas Väike” on pühendatud Artur Rinnele – lauljale, kes Hugo Hiibuse sõnul „laulis end eesti rahvaga sina peale”. Selle raamatu sisuks on kirjad, mis saatuse tahtel leiti tema kauaaegse elumaja Salme 25 pööningult just 2010. aasta maikuus, enne Artur Rinne 100. juubelit. Need kirjakesed ning Rinne loodud laulud heidavad valgust mitmete generatsioonide lemmiku sellele elupoolele, millest kunagi ei räägitud.

Arhangelski vangilaagrist saadetud kirjades oma naisele peegeldub tihti terava keele poolest tuntud Arturi tundelisem pool, vangilaagri elu-olu ning mitte just kõige sõbralikumad hoiakud tolleaegse ühiskonna ja režiimi suhtes. Kirjad on lihtsad ja südamlikud – samasugused nagu Artur Rinne ise. Veelgi südamlikumad on tema loodud laulud, mis ühtaegu nii vastanduvad kui ka peegeldavad seda rasket olukorda, kus Rinne viibis.

Raamatu koostaja on Risto Lehiste. Eessõna autor Artur Rinne kunagine kolleeg, pikka aega Eesti filmi- ja kultuurimaastikul tegutsenud Mati Põldre. Kujundus ja trükimakett Kadi Pajupuu. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital

Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas 1939-1945

Philip Jowett ja Brent Snordgrass
Sari Suured vastasseisud
Koolibri, 2010

Ajal, mil viie aasta jooksul toimus kaks NSV Liidu vägede sissetungi Soome, äratas kogu maailmas imestust selle väikese riigi sõjaväe visa ja tõhus vastupanu. Talvesõja (1939–1940) ja Jätkusõja (1941–1944) lõpuks andis marssal Mannerheimi juhitud ning patriootiliselt meelestatud sõdurite vastuhakk võrreldamatult tugevamale Nõukogude armeele Soomele tolle aja kohta unikaalse tulemuse: kuigi oldi sunnitud vastu võtma rängad rahulepingutingimused, jäi Soome okupeerimata ning säilitas oma suveräänsuse.

Käesolevas raamatus selgitatakse näidete ja pildimaterjali abil, missugune oli Soome tolle aegse sõjaväe struktuur, varustus ja taktika ning kuidas nägi välja vormiriietus.

Disainjuhtimise alused

Kathryn Best
Eesti Disainikeskus, 2010

„Disainjuhtimise alused“ on kasulik käsiraamat kõigile, kes otsivad sissejuhatavat infot loovtööstuse disainiprojektide, meeskondade ja protsesside juhtimise põhitõdede ja põhimõtete kohta. Raamatu näol on tegu kasuliku tööriistaga nii loomemajanduses töötavatele professionaalidele kui ka disainirakendamishuviga ettevõtjatele ja disainivaldkonna üliõpilastele.
Edasi loe siit

Дорога к счастью

Pуководство по улучшению жизни, основанное на здравом смысле : фильм по книгеTeisenpealkiri The Way to happiness [Videosalvestis]. Vene keeles[S.l.] : L. Ron Hobbard Library, 2010
Põhineb L. Ron Hubbardi raamatul "The way to happiness"

Kirikuarhitektuur

David Stancliffe
Allika, 2010

Üle 500 värvifoto, plaani ja joonise. Põhjalik ülevaade kogu maailma kirikutest piibliaegadest tänapäevani. Arhitektuuri areng selle ajaloolises, teoloogilises ja liturgilises kontekstis.

Analüüsib inimese püüdlust mõista ja tabada transtsentaalset. Autor on kirikuarhitektuuri-, liturgia- ja usundispetsialist.

Peatükid:
Püha ruum
Jumala troonisaal
Romaani stiil – kuningate kõnepruuk
Gooti nägemus – ruumi haaramine
Hilisgootika
Renessanss ja katoliikluse taassünd
Reformatsioon ja trükikunsti leiutamine
Gootika taassünd
Liturgia reform XX sajandil – moodsa kirikuarhitektuuri otsingud

Kaljo Põllu : pisigraafika - eksliibrised

Tallinn : M. Lepp, 2010


Pisigraafikas on Kaljo Põllu avangardne ja rakendab nauditavalt uuenduslikke ideid. Eesti eksliibrisekunsti šedöövrid on Põllu metsotinttehnikas loodud eksliibrised. Neis köidab Põhjala vaim, kujundi maagilisus, kunstniku mõtte sügavus, meisterlik graafiline vorm.

Arhitektuuriaasta 2009 : arhitektuuripreemiate nominendid

Rööppealkiri The year 2009 in architecture : annual prize nominees in architecture
Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2010

Lugeja leiab siit põhjaliku ülevaate Eesti 2009. aasta silmapaistvamatest arhitektuuriteostest. Majad ja ruumid on esitletud tutvustavate tekstide, jooniste ning Eesti arhitektuurifotograafide suurepäraste piltide kaudu.

Loe ka:
Pille Epner, Arhitektuuriaasta 2009 (Sirp nr 39, 22.10.2010)

[...] 2009. aasta arhitektuuripreemiate puhul torkab silma, et kõik auhinnatud objektid on tugevalt sotsiaalse iseloomuga, kuid eri eluvaldkonnast. Märgilise tähtsusega sündmus on arhitektuuri aastapreemia määramine ruumile majade vahel mitte majale![...]
Edasi siit

Peolauad : katmine, serveerimine, etikett

Koostajad: Virve Karu, Sigrid Soomre
Tõrva : V. Karu, 2010

Etikett on ladinakeelsest väljendist tuletatud mõiste, mis oma olemuselt tähendab mudelit, näidist või eeskuju, kuidas midagi teha. Selles mõttes ongi siin tegemist mudelite kogumiga, kuidas peolauda katta, külalisi lauda paigutada ning neile sööke-jooke serveerida.

Seega peaks antud raamatust abi olema nii kutsekooli õpilastele, õpetajatele, gümnaasiumi kodunduse õpetajatele, vastuvõttude korraldajatele ning ka igale koduperenaisele, kes soovib oma külalisi laitmatult võõrustada.

Kasvatuse klassika

Maie Tuulik
2010

Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane.

Olemise õigus

Eduard Raska
Sisekaitseakadeemia, 2010

Raamat on Eesti õigusteaduse ja kriminoloogia grand old man Eduard Raska viimane käsikiri, mille vanameister jõudis vaid loetud päevad enne meie hulgast lahkumist kirjastamiseks üle anda. Seepärast on "Olemise õigus" õigusteaduse maailmale erilise tähendusega teos, võttes kui omamoodi elutööna kokku professor Raska idee "elavast õigusest".

Autori sõnul ei olnud üleantud käsikirja näol tegemist lõplikult valmis teosega, sest akadeemiliste traditsioonide kohaselt vajas see teadusliku valiidsuse saavutamiseks veel retsenseerimist ja toimetamist. Kahjuks aga kustus lugupeetud õigusteadlase eluküünal enne kui asjakohased akadeemilised toimetamised käsikirja kallal said lõpetatud...

/Lauri Tabur, Sisekaitseakadeemia rektor/

Eesti Draamateatri maja 100

Rööppealkiri Das Gebäude des Estnischen Schauspiels 100 Jahre
Eesti Draamateater, 2010

«Eesti Draamateatri maja 100» on pühendatud, nagu pealkiri ütleb, tänase Eesti Draamateatri ja endise Tallinna Saksa Teatri maja 100 aasta juubelile. Maja avati pidulikult 1910. a septembris ja tänapäeval on see Eesti vanim teatrihoone (Estonia valmis 1913).

Illustratsioonideks on sadakond ajaloolist ja tänapäevast fotot, projekti, tehnilist joonist, kava- ja müürilehte jm.

Eestlased ja eesti keel välismaal

Koostanud Kristiina Praakli ja Jüri Viikberg
Eesti Keele Sihtasutus, 2010


Kogumik “Eestlased ja eesti keel välismaal” on mahukas ja laiahaardeline raamat, mis koondab oma kaante vahele ajaloolis-statistilised ülevaated eri mandritel ja riikides elavatest eestlastest, pakkudes lisaks väliseestlaskonna kujunemisloole ka süvendatud käsitlusi nende keelekasutuse kohta. Väliseesti keel on üks eesti keele erikujusid, mis on saanud mõjutusi ümbritsevatest keeltest ning esitab mitmesugustest keelekeskkondadest tingituna huvitavat variatiivsust.

Teose esimesse poolde on paigutatud tausta loovad üldkäsitlused (eesti diasporaa kujunemine, keel ja ühiskond, keel ja poliitika, keel ja identiteet, kontaktid ja keelemuutused, pagulaslaste eesti keele omandamine), teise poole moodustavad aga juba konkreetsemad kirjutised eestlastest ja eesti keelest eri maades (Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia, Brasiilia, Inglismaa, Kanada, Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa). Autorid on leitud oma ala asjatundjate seast.

Artiklid ei ole ei ühetaolised ega -pikkused. Mõnes (lähemas) välisriigis on eestlasi elanud ja eesti keelt rääkinud juba mitu põlvkonda, mõnes teises on eestlased hilisemad uusasukad.

Väljarändamise põhjusi, motiive ja ajendeid on kirevalt mitmesuguseid.

Eesti Vabariigi mündid ja paberraha : 1991-2010

Allan Tohv
Rööppealkiri Coins and paper money of the Republic of Estonia : 1991-2010
Raharaamatu Kirjastus, c2010

Raamat "Eesti Vabariigi mündid ja paberraha" jääb meenutama peagi käibelt kaduvat Eesti krooni aastatel 1991-2010. Tohvi varasem raamat "Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940+1991-2008" valiti 2008. aastal Eesti 25 ilusama raamatu hulka.

"Kuna 1. jaanuarist 2011 kaob kroon käibelt, kogusin raamatusse pildimaterjali kõigist 1991. aastast kuni tänaseni käibel olnud müntidest ja paberrahadest," rääkis raamatu autor Allan Tohv. "Et iga inimene võiks raamatu kätte võtta ja meenutada, missugune see meie riigi oma raha välja nägi. Eesti kroon on alati olnud väga ilus raha ning on igal juhul väärt mäletamist ja meenutamist. "

Raamatusse on koondatud põhjalik müntide ja paberraha kataloog alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991. aastal. Iga mündi ja paberraha kohta on ära toodud selle kujundaja, mõõtmed, käibele laskmise aeg ja muid põnevaid fakte.

Autori sõnul on raamat mõeldud tavalugejale. "Võimaluste piires olen ära toonud paberrahade proovid, ent ma ei ole kirjeldanud müntide ega paberraha erimeid, näiteks vigatrükke," ütles autor Allan Tohv.

Raamatus on 96 värvitrükis lehekülge, 250 reproduktsiooni, 59 münti (sh kõik meenemündid), paberraha ja proovid aastatest 1991-2010. Eesti kroon on olnud käibel 20. juunist 1992, alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis maksevahendina käibel euro.

Raamatu tiraaž on 3000 eksemplari, vajadusel tehakse kordustrükk. Kauni kujunduse autor on Mart Anderson, raamat on trükitud Printonis.

Allan Tohv tänab kõiki, kes aitasid raamatu ilmumisele kaasa. Erilise tänu pühendab ta AS Eesti Postile mõistva suhtumise ja meeldiva koostöö eest.

Autorist

Allan Tohv on kollektsionäär, kellele kuulub üks parematest Eesti paberraha kogudest (1919-1940) maailmas. Teiste seas kuulub tema kogusse ka näiteks haruldane, 1923. aastast pärit 5000-margane, mida pole isegi Eesti Panga muuseumis.

Varasemalt on Allan Tohvilt ilmunud raamat "Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940+1991-2008", kus on põhjalikult esitletud kõik neil aastatel välja antud kupüürid: Tallinna Arwekoja Maksutähed, Eesti Wabariigi 5% Wõlakohustused, Eesti Wabariigi Kassavekslid, Eesti Wabariigi Kassatähed, Eesti Wabariigi Vahetustähed, Eesti Wabariigi Pangatähed ning Eesti kroon 1928-1940 ja eesti Vabariigi pangatähed 1991-2008. Ära on toodud ka paberrahade proovid, värviproovid, vigatrükid ja võltsingud.



From the author (p.5)

The present book contains a through catalogue of the coins and banknotes used in the Republic of Estonia 1991-2010. The reader is also provided with rich illustrations. The Estonian Kroon was in circulation from 20.06.1992 to 31.12.2010. The Euro will be in circulation in Estonia from 1.01.2011.

This is a book for ordinary readers and the author has not included in the book all of Estonian coins and paper money - error coins and notes, etc.

It would have been impossible to publish the book without the help of many wonderful people. I would like to express my gratitude to Kaupo Laan, Arvo-Mart Elvisto, Mart Anderson and Maarja Ora. Special thanks to Sir. Arthur Gearing and De La Rue.

I would also like to ask people who have information about Estonian coins and paper money or who have interesting coins, banknotes, documents, etc. in their posession, to contact me either by phone +372513812 or by email
allant@uninet.ee

Enjoy!
Allan Tohv

Metsla : talud ja inimesed

Järva-Jaani valla asumid
Vello Kallandi
[Metsla (Järvamaa)] : V. Kallandi, 2010


Varem ilmunud raamatus "Metsla. küla läbi sajandite" oli kirjeldatud küla elu-olu üldiselt. Käesolevas trükises vaadeldakse iga talu tekkelugu eraldi. Materjali kokkupanemisel on tuginetud arhiividokumentidele ja vanemate elanike jutustustele.

Lisas perekonnanimede register.

Rahvuslikud heegelmustrid

Siire Vanaselja
Menu, 2010

Raamatus on umbes 300 uut rahvuslikku laadi heegelmustrit vahepitside, äärepitside, pitsiliste pindade ja motiivide heegeldamiseks. Uute mustrite loomisel pakkusid autorile eeskuju ja inspiratsiooni nii muuseumihoidlates säilitatavad autentsed rahvarõivad kui vanaema kootud Lõuna-Eestile iseloomulikud ornamentidega kangad. Mõned mustri-ideed hakkasid hargnema eelmise sajandi alguses ilmunud käsitööalast kirjandust uurides, teised tekkisid koekirjade baasil.

Nii ongi käesoleva raamatu mustrites loovalt ühendatud meie väljakujunenud rahvusliku mustrikeele traditsioonid ja järjepidevus ning seninägematud motiivid ja uudsed mustrirütmid. Interjööris, rõivaste ja igapäevaste tarbeesemete juures uute rahvuslike heegelmustrite kasutamise kohta annavad ideid rohked fotod.

Lugeda saab ka heegeltehnika ajaloost maailmas ja meil. Raamatu lõpus on põhjalik praktiliste nõuannete peatükk ning see on mõeldud kõikidele heegeldamishuvilistele käsitöötegijatele, aga ka õpetajatele ja käsitööringide juhendajatele.

70 kulude juhimise ja arvestuse ülesannet

Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts
Rafiko, 2010

Raamatus on 70 kulude juhtimise ja arvestusega seotud ülesannet. Ülesannete järjestamisel on alustatud lihtsamatest ülesannetest, millele järgnevad juba erinevad keerukamad ülesanded lähtuvalt üldtunnustatud koolitusprogrammide ülesehituse põhimõtetest. Raamat on eriti sobiv kasutamiseks lisana Sander Karu raamatule „Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis“.

Tartu koonduslaager : Meie ühine halb uni?

Martin S. Kull
Eesti Ajalookirjastus, 2010

Pärast Eesti taasiseseisvumist on aina räägitud nõukogude repressiooniorganite hirmutegudest. Selle taustal on pea täielikult unustusse vajunud need roimad, mida panid toime Eesti vallutanud sakslased ja nende eestlastest käsilased. Käesolev raamat räägib Tartu koonduslaagrist, kust viidi Lemmatsi küla ligiduses olnud tankitõrjekraavi mahalaskmisele tuhandeid inimesi, ning laagri toonasest ülemast Karl Linnasest.

Räägib mehest, kelle nõukogude kohus sõjakurjategijana tagaselja surma mõistis. Ent kes kummatigi elas talle kõikidest süüks pandavatest roimadest hoolimata Ameerikas aastakümneid õnnelikku ja turvalist elu armastava perekonna rüpes. Kuni saatuse karistav mõõk lõpuks siiski temani ulatus. Autor leiab, et aastate eest tagaselja surma mõistetud massimõrvar Karl Linnas võidakse tema kohtuasja uuesti läbi vaatamise korral erapooletus kohtus õigeks mõista ning tunnistada nõukogude võimu poolt ülekohtuselt represseerituks.

Jaan Kaplinski on kirjutanud: «Näituse väljaku koonduslaagri kunagises asupaigas ei ole mälestusmärki. On asju, mida ei taheta mäletada.»

Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010

Litero, 2010

30. aprillil 2010 tähistas Valga Keskraamatukogu oma asutamise 145 ning taasavamise 85 aastat.
Raamatu koostajaks oli Valgamaa Keskraamatukogu direktor Endla Schasmin.
Raamatu esimene osa annab ülevaate Valgamaa rahvaraamatukogude tegevusest üheksa aastakümne jooksul, ka nendest mis on oma tegevuse lõpetanud.
Raamatu teine osa sisaldab 25 tegutseva raamatukogu ajalood, mille koostasid raamatukogude juhatajad.

Ülevaated sündisid Viljandi Kultuuriakadeemia täienduskoolituse kursuse "Raamatukogu ajaloo kirjutamise võimalusi" raames, mille läbiviijaks oli raamatukogunduse lektor Ilmar Vaaro, kes ka toimetas raamatu.

Modus vivendi : III

Sari Vana Tallinn, 1406-5908 ; 21 (25)
Estopol, 2010

Rahvusvahelise konverentsi «Modus Vivendi III: linnapilt 17.–19. sajandil». ettekannete tekstid. Konverents toimus 4.–5. oktoobril 2010 Eesti Kunstimuuseumis (KUMU) ja oli pühendatud Eesti ajaloolase prof dr Raimo Pullati 75. sünnipäevale.

Konverentsil esinesid ettekannetega tunnustatud (kunsti)ajaloolased Austriast, Šveitsist, Saksamaalt, Soomest, Tšehhist, Poolast, Lätist, Venemaalt ja Eestist. Sarnaselt eelnevatele “Modus vivendi” konverentsidele, mis toimusid aastatel 2002 ja 2005 oli ka käesoleva konverentsi teemaks linnaajalugu, kuid seekord oli rõhuasetus pildilisel materjalil. Vaadeldi, kuidas on 17.–19. sajandil erinevate vahenditega linna ja linnaelu jäädvustatud ning kuidas see on muutunud alates 17. sajandi veduutidest kuni 19. sajandi fotograafiliste ülesvõteteni. Oma ala spetsialistid valgustavad pildilise materjali kultuuriajaloolise kasutamise metodoloogilisi külgi, võimalikke küsimuseasetusi ja seniseid arenguid. Linnaikonograafia on valdkond, millele seni pole Eestis veel piisavalt tähelepanu pööratud ning toimuva konverentsi üheks eesmärgiks oli seda puudujääki vähendada.