Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

kolmapäev, 22. detsember 2010

Liikumise ja spordi ABC

Ühendus Sport Kõigile, 2010

«Liikumise ja spordi ABC» on raamat teadlikule treenijale ja tervisehuvilisele. Kasulikke nõuandeid leiavad nii harrastajad, treenerid kui sportlased.

- Kuidas mõjub füüsiline koormus organismile ja kuidas tekib treenitus?
- Kuidas valida sobiv ala, koormus ning hinnata oma vormi ja arengut?
- Miks tekivad vigastused ja kuidas neid vältida?
- Kuidas peaks treenima algaja, vanemaealine või ülekaaluline?
- Missugune on treenija toiduvalik?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad vastuse hinnatud arstid, treenerid,teadlased: Rein Jalak, Gunnar Männik, Rein Haljand, Kaarel Zilmer, Inga Neissaar, Raivo Vokk jt. Raamatus on ka üksikasjalised näpunäited mitmete spordialade harrastamise õigest metoodikast ning valik harjutusi.

Bioloogia riigieksami ülesandeid : soovitusi lahendamiseks

Atlex, 2010

Kogumik sisaldab valikut viimaste aastate (2005-2010) bioloogia riigieksamite ülesannetest ja nende vastustest. Ülesanded on esitatud teemade kaupa. Esindatud on kõik bioloogia ainekavas olevad teemad. Ülesanded on erinevatel teadmiste tasanditel ja erineva raskusastmega. Esindatud on kõik erinevad ülesannete tüübid, mis on olnud erinevate aastate eksamitöödes. Ühe teema all on püütud tuua võimalikult palju erinevaid küsimuste tüüpe. Paljudel ülesannetel on võimalik anda mitu õiget vastust, aga üldjuhul on ära toodud kõige ootuspärasem vastus. Vastuseid võib sõnastada ka teisti, kui antud näidetes toodud. Mõnede keerulisemate ülesannete puhul on antud ka selgitusi, miks just nii vastata.

Raul Rajangu : Luminoso

Kataloog 1968 - 2008
A. Porri, [2008]

Raul Rajangu monograafia alapealkirjaga „Luminoso” koondab kokku kogu fragmentaarse ja sageli vastuolulise teabe, mis on alates 1980. aastate keskpaigast silmapaistva kunstniku kohta ringlemas meedias, arhiivides ja hoidlates, rohkem või vähem juhuslikult pildistatud reproslaididel, temast vändatud portreefilmis, väga kaootiliselt jäädvustatud näitusevaadetes ja kriitikute peades.

Raamatu koostamise põhimõtetes ja füüsilises vormis on laenatud palju kunstniku enda loomeprintsiipidest, raamatu trükkimine kahele erinevale paberile ja väga spetsiifiline kaanematerjal on materjaliaususe ja taktiilse aistitavuse põhimõte, mida Rajangu oma maalidel on perfektsuseni viinud. Juba olemasolevate tekstide taaskasutamine viitab nii puuduvale üldkäsitlusele Rajangu loomingu kohta ning samal ajal ka tema enda võttele pidevalt oma vanu töid uute tööde alusena kasutusele võtta.

Lisaks tuntud hitt-maalidele ja värskeimatele videotele on raamatus reprodutseeritud ka seitse seniavalikustamata tööd kunstniku nooruspõlvest. Eesti ja inglise keeles ilmunud raamatu kõige olulisemaks rolliks jääb kunstnikuprofiili loomine info kogumise, süstematiseerimise ja avalikuks tegemise abil.

Raul Rajangu sündis 24. novembril 1960 Viljandis

Puude kuulaja

Hendrik Relve
Maalehe Raamat, 2010

Raamat tutvustab emotsionaalse teksti ja huvitavate värvifotode kaudu Eesti põlispuid, kes meie kultuuri jaoks on märgilise tähendusega. Eesti on Euroopas ainulaadne maa, kus tänaseni kasvamas kümneid iidseid puid, keda rahvas pärimuste kohaselt pühaks pidanud või kes tänapäeval meie rahva jaoks muul viisil väga olulised, näiteks Viiralti tamm, Tammsaare tamm, Elva linna vapimänd, Tallinna hõlmikpuu.

Eesti silmapaistvad põlispuud kõnelevad endast raamatus mina-vormis. Raamatu autor on paljude aastate jooksul neid puid vaadelnud, pildistanud ja nende kohta lugusid kogunud. Nad on nagu vanad tuttavad, kellest igaühel jutustada oma lugu. Kokku tutvustatakse 53 põlispuud.

Lend 2009 : Tartu Kõrgema Kunstikooli valitud diplomitööd 2009

Sari Toimetised : Tartu Kõrgem Kunstikool = Proceedings : Tartu Art College, 1406-8893 ; 12.
Tartu Kõrgem Kunstikool, 2010


Järjekordse kunstitudengite lennu mõtted, arutlused ja uurimused. Kogumik pakub lugemiseks diplomitööde teoreetilisi osi. Lõputööde praktilistest osadest annab ülevaate artiklite lõppu lisatud pildimaterjal.

Anu Raud, Anu Kotli. Kiri kari

Raamat kiriloomadest ja kirilindudest
Toimetaja Signe Susi
Koostaja ja kujundaja Monika Hint
Keeletoimetaja Liina Smolin

Kirjad joonistas Sten MatikainenFotod Mariana Hint, Jaana Kool, Anu Kotli, Ingmar Muusikus, Elmo RiigEesti Loomeagentuur, 2010

Kuidas teha oma Kiri Kari? Küsige vanaemalt või poemüüjalt natuke ilusat lambavillast lõnga, lööge vardad läikima ning kirjake oma kari just selliseks, nagu soovite. Ütleb ju vanasõnagi, et "Kellel kari kirjatud, sellel kuri karja ei tule". Ja mis veel eriti vahva – Kiri Karja ei kuulu vaid koduloomad vaid seltsi võetakse ka sõpru metsast.

Autorite sõnul on raamat kokku pandud käsitöise loomisrõõmu jagamiseks ja eesti rahvuslike ornamentide ja värvi-kombinatsioonide tutvustamiseks. Lustlik viis oma pärandit hoida ja tundma õppida.

Kirikariloomade meisterdamine on hea võimalus nii algajatel kui edasijõudnutel (pigemini siiski viimastel) kätt proovida, sest igaühe kirikariloom tuleb just täpselt selline nagu peab.

Samuti on tegu hiiglama vahva kingitusega oma lastele, sõpradele ja kõigile toredatele inimestele.

Kiri Kari jutustab kirikariliste sünniloo ning sisaldab loomade kudumisõpetusi ning mustreid inspiratsiooniks. Samuti on raamatusse valitud hulk toredaid lugusid loomadega mängimiseks.

Lõpetuseks veel üks vanarahvatarkus: Ega kirjat' kari süüa nori!
„Esimese kirilooma mõte ja iva oli õpetada lastele mängu ning nalja abil eesti erinevaid suka- ja kindakirju, teha neid tuttavaks meile iseloomulike värvikombinatsioonidega ja, miks ka mitte, alustada kudumisõpetust loomameisterdamisega kui lapsele loomuomase tegevusega.

Selle raamatu kirielukate kudumisega algaja käsitööhuviline vast kohe omapäi hakkama ei saa. Vähemalt alustama peaks loomakudumist koos juhendajaga. Raamatu panime kokku selleks, et jagada teiega oma käsitöist loomisrõõmu ning inspireerida tegelema eesti rahvuslike ornamentide ja värvikombinatsioonidega. Loodame, et kasutate neid ise ja õpetate ka lastele. Arvame, et see on üks lustlik ja liitev peatükk oma pärandi hoidmise, tundmise ja teadmise varamus."

Anu Raud

Pildikesi raamatu seest:

Eesti kroonil kroonitud : meie krooni ilu ja sisu

Loone Ots
Menu Kirjastus, 2010

See raamat räägib Eesti krooni lugu, mida võiks võrrelda suure pere saagaga. Üks mõte hargneb paljudesse suundadesse, ulatub üle mitme aja ja äratab vaheldumisi erisuguseid tundeid. Miks näevad kroonid meie käes ja kotis välja just sellised, nagu need on? Millega saab siduda krooni vaimset väärtust? Milline on olnud oma raha sõnum? Millest jutustavad pildid rahatähtedel ja kes on nende autorid? Raamat on illustreeritud rohke foto- ja pildimaterjaliga, mis tutvustab Eesti krooni läbi aegade.

reede, 17. detsember 2010

Keskmise töötasu arvutamisest ja maksmisest

Thea Rohtla, Katrin Sarap
RMP Eesti OÜ, 2010

Raamatus käsitletakse samm-sammult kogu protseduuri, kuidas jõuda õige keskmise töötasuni:
- nii aluseks võetavate kuude hulka ja valikuid,
- aluseks võetavaid summasid
- kui ka arvutamise käiku keskmisest tööpäevatasust kuutöötasuni või vastupidises suunas – tunnitöötasuni.

Käesolev raamat on mõeldud kasutamiseks kõigile, kel vajadus arvutada keskmist töötasu, olgu see siis- koondamishüvitise,- haigushüvitise,- puhkusetasu või- mistahes muul juhul maksmiseks; Raamat on vajalik abimees nii tööandjatele, raamatupidajatele kui ka töötegijatele, kes soovivad ette näha oma võimalikke sissetulekuid näiteks töölepingu lõpetamisel, aga ka nõude suuruse arvutamisel selle esitamisel töövaidlusorganisse.

Raamat sisaldab suurel hulgal praktilisi näiteid, mis on kasutajale abiks igapäevaselt praktikas üles kerkivate küsimuste lahendamisel.

Mõtisklusi minu kaasaegsetest

Charles Baudelaire
Sari Avatud Eesti raamat
Ilmamaa, 2010

Käesolev teos on mõeldud tutvustama Baudelaire'i kui eesti kirjandusruumis tuntud luuletaja laiemat loomingut. Selles raamatus astub ta meie ette esseisti ja kriitikuna. Nagu ütleb pealkirigi, kõneleb Baudelaire siin Delacroix'st, Poe'st, Ingres'ist, Wagnerist, Hugost, Flaubert'ist kaasaegsena, kes elab ja liigub nendega samas kultuuriruumis. Baudelaire kirjutab inimesena, kes kõiki neid maale, mida ta kas armastab või ka vihkab, võib igal ajal nende asupaigas vaatamas käia, ning ta kirjutab publikule, kes saab teha sama.

Baudelaire ei ole objektiivne kriitik. On kunstnikke, kellest kõneldes ta ei hoia kokku leheruumi, süvenemist ega innukat kiitust, ja teisi, kelle kohta ta võib häirimatult kirjutada: «Vt eelmist.» Baudelaire'i meelest peaks kunst teenima ühtsuse ideed ja ta räägib pidevalt kunstiteosest kui tervikust ning kunstniku universaalsusest. Kunst on tema jaoks lunastuse ja hingelise ülenemise abinõu. Siin raamatus kohtame Baudelaire arutlemas ka nende märksõnade üle, millega teda ennast on meie kultuuriruumis kõige enam seostatud – dekadentsi, romantismi ja modernsuse üle.

Iseseisvuse tunnid

Eduard Laaman
Sari Eesti mõttelugu, 1024-1604 ; 96

Ilmamaa, 2010

Eduard Laaman
(sünd. 1888. a. Krimmis, hukatud 1941. a. Kirovi vangilaagris) oli õigusteadlase haridusega koloriitne ja terava sulega ajakirjanik ja poliitikategelane, juba loomult uuriv ajaloolane ja juurdlev poliitik. Ta käsitluste, hinnangute ja ennustuste aluseks on võrdlev meetod. Laamani tuntuim teos on “Eesti iseseisvuse sünd”, kuid ta on kirjutanud ka monograafiaid ja hulgaliselt poliitilisi ülevaateid. Poliitikuna võttis osa Pariisi rahukonverentsist ja aitas välja töötada riigikriisi järgset põhiseadust. Töötas “Vaba Maa” peatoimetajana.

Käesolev raamat sisaldab Laamanile omases ladusas stiilis kirjutatud ning hetkelgi hämmastavalt päevakohaseid artikleid. Ta räägib tuntud isikuist ning olulistest sündmustest ja arengutest nii Eestis kui Euroopas laiemalt.

Oma laulu leidsime üles : 1950. aastatest tänapäevani

Sari Eesti levimuusika ajaloost ; 4
TEA Kirjastus, 2010

«Oma laulu leidsime üles» hõlmab perioodi 1950. aastaist kuni tänapäevani. Autor käsitleb põhjalikult Eesti Raadio kollektiive: estraadiorkestrit 1955 kuni likvideerimiseni 1998 ja raadios tegutsenud vokaal- ja instrumentaalansambleid.

Eraldi peatükid on pühendatud orkestritele, dirigentidele ja poppansamblitele ning nende loomingule. Paeluvad on peatükid väljapaistvamaist lauljaist ja vähe teadaolevast eesti levimuusikast paguluses.

Samas sarjas eelnevalt ilmunud:
Sirp ja saksofon : Eesti levimuusika ajaloost 3 (2007)
Omad viisid võõras väes : Eesti levimuusika ajaloost 2 (2003)
Vaibunud viiside kaja : Eesti levimuusika ajaloost 1 (2000)

Jaapani ajalugu

Kenneth Henshall
Valgus, 2010

Jaapani mõju tänapäeva maailmale on määratu. See riik hõlmab vaid kolmesajandiku maakera pinnast, kuid kuulub sisemajanduse kogutoodangult maailma esikolmikusse. Veel 150 aasta eest oli tegu riisipõldude ja feodaalisandate maaga, kuid kõigest viiekümne aastaga sai mahajäänud maast ülemaailmne jõud. See oli Jaapani esimene “ime”. Pärast kaotust Teises maailmasõjas ja tuumapommide ohvriks langemist oli Jaapan hävingu äärel ning leidus arvukalt neidki, kes tahtsid kogu jaapani rahvuse maa pealt pühkida. Ometi elas Jaapan selle raske aja üle ning vähe sellest – temast sai majanduslik suurvõim. See oli Jaapani teine “ime”. Tõelistele imedele ei ole seletust. Jaapani “imedele” on. Osaliselt põhinevad sealsed saavutused ehk küll õnnel, ent eeskätt siiski inimeste võimel muutunud oludega kohaneda, seejuures paljuski tuginedes väärtustele ja tavadele, mille juured on sageli sügaval riigi ajaloos. Põhjalikum süvenemine Jaapani ajalukku aitab selle riigi ja rahva saavutusi paremini mõista ning käesolev raamat on selle juures väärt abimeheks.

Kenneth G. Henshall on Uus-Meremaa Canterbury ülikooli japanoloogia õppetooli professor. Tema sulest on ilmunud hulk Jaapani ajalugu, keelt, ühiskonda ja kirjandust käsitlevaid kirjutisi.

neljapäev, 16. detsember 2010

Tulemuste hindamine

Robert S. Kaplan
Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 28
Äripäev, 2010

Kasvava konkurentsi ja kiirete muutuste ajastul peavad organisatsioonid pidevalt otsima võimalusi tulemuste parandamiseks. Nad peavad olema suutelised pakkuma suuremat kliendilojaalsust, tõhustama protsesse, suurendama produktiivsust ja kohandama töötajaid strateegiliste eesmärkidega. Ent seda, mida mingil moel mõõta ei saa, ei saa ka juhtida. Kuidas saaksidki juhid otsustada, kas ettevõte loob tingimusi, millega pakkuda aktsionäridele rohkem väärtust, kui nad ei jälgi pikema aja jooksul muutusi kriitilistes tulemustes?

Juhtidel on oluline roll oma ettevõtte tulemuste hindamisel. Näiteks võid sa hinnata oma üksuse panust ettevõtte kasumlikkusse, produktiivsusesse, kliendilojaalsusesse, uuendustesse ja teistesse olulistesse näitajatesse, mille juhtkond paika paneb. Sa tahad teada, kuidas valida ja jälgida oma üksuse tulemuste hindamise vahendeid. Selles raamatus selgitatakse, kuidas tulemuste hindamine käib, kuidas seda süstemaatiliselt teha ning kuidas vältida levinumaid vigu.

Muutuste juhtimine

Linda A. Hill
Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 27
Äripäev, 2010


Aina konkurentsitihedamas ja keerulisemas ärikeskkonnas peavad organisatsioonid pidevalt muutuma, et ellu jääda ja oma eesmärke saavutada. See käib igat tüüpi organisatsioonide – ettevõtete, mittetulundusühingute ja ka riigiasutuste – kohta.

Muutus ei ole kerge, olgu see siis põhjalikum ümberkorraldus, uute tööprotsesside kasutuselevõtt või tulemuste hindamise süsteemi teisenemine. Muutus võib ettevõtte kõikide tasandite töötajate jaoks olla hirmutav. Peaaegu alati on seda raske ellu viia, kuid see on võimalik. See raamat toob erinevaid ideid ja näiteid, mida saad kasutada muudatuste juhtimise kõige keerulisemate aspektide omandamisel: alates meeskonna muudatusteks ettevalmistamisest ja muutuse elluviimisest kuni muutusest rääkimise, vastuseisu ületamise ja muudatuste protsessi ajal oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemiseni. Õppides muudatusi tulemuslikult juhtima, aitad oma meeskonnal ja kogu ettevõttel kohaneda teguritega, mis parasjagu sinu tööstusharu või sektorit mõjutavad.

Linda A. Hill on töötanud omal alal rohkem kui kakskümmend aastat ja aidanud luua võimalusi efektiivseks juhtimiseks tänapäeva kulusäästlikumates ja aina rahvusvahelisemaks muutuvates ettevõtetes. Linda on Harvardi majanduskooli professor ja juhtimisinitsiatiivi õppetooli juhataja. Ta on ka menuki «Becoming a Manager» (Harvard Business School Press) autor. Hill oli ka Harvard Business School Publishingi auhinnatud interaktiivsete programmide sisuekspert.

Strateegiate rakendamine

C. Davis Fogg
Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 26
Äripäev, 2010

Enamik strateegiaid ei suuda anda soovitud tulemusi – olgu selleks suurem kasum, suurem turuosa, töötajate tulemuslik kaasamine või mõni muu soovitud eelis. Millest selline pettumus? Tavaliselt ei ole probleemi alge strateegilise planeerimise protsessis, vaid elluviimises, ehk sammudes, mida astutakse strateegilise plaani elluviimiseks. Ka kõige geniaalsem strateegia on kasutu, kui osakonna või ettevõtte töötajad seda ellu ei vii.

See raamat tutvustab strateegilise planeerimise protsessi, ent seejärel rõhutab samme, mida sa juhina saad astuda, et osakonna või ettevõtte paika pandud strateegia

C. Davis Fogg on lektor ja strateegilise planeerimise konsultant, kes on spetsialiseerunud ettevõtte strateegiliste plaanide koostamisele ja elluviimisele. Ta on Johnston & Murphy endine peadirektor ning Bausch & Lombi tarbekaupade divisjoni president. Ta on õpetanud strateegilise planeerimise, strateegiate elluviimise ja juhtimise kursusi Vanderbilti, Columbia, Emory, Pennsylvania ja Wisconsini ülikoolis ning MIT-is. Ta on kolme raamatu autor: «Diagnostic Marketing«, «Team-Based Strategic Planning« ja «Implementing Your Strategic Plan«. Ta on avaldanud ka mitmeid strateegilisi käsiraamatuid. «Leading Your Organization Through Strategic and Departmental Planning« annab üksikasjalikud juhtnöörid, kuidas planeerimisprotsessi juhtida ja hõlbustada.

Eelarve koostamine

V. G. Narayanan
Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 25
Äripäev, 2010

Taas on käes eelarve koostamise aeg. Kui oled uus juht, võib eelarve koostamise protsess tunduda heidutav. Eelarveid on ju mitut liiki ja eelarvet on võimalik koostada mitmel moel. Sa pead olema kindel, et sinu koostatud eelarve peegeldab osakonna ja ettevõtte jaoks õiget tegevusplaani. Läbimõeldult koostatud eelarve on iga ettevõtte jaoks võimas abivahend, mis aitab hinnata juhtide tõhusust ja panna paika plaanid oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

See raamat selgitab eelarve koostamise protsessi. Uurime eelarvestamise eeliseid, erinevate eelarvete liike ja nende koostamise võimalusi ning kulude liigitamise viise, mis on eelarve koostamisel olulised. Seejärel tutvustame praktilisi samme tegevus- ja investeerimiseelarve koostamiseks ning otsustamiseks, kuidas reageerida siis, kui sinu osakonna tegelikud töötulemused ei vasta eelarves kirjapandule. Eelarve koostamise oskus on iga juhi jaoks tähtis. See raamat aitab seda protsessi omandada.

V. G. Narayanan õpetab Harvardi majanduskoolis, kus ta on Thomas D. Casserly ärijuhtimise dotsent, magistri- ja doktoriõppe nii põhi- kui ka edasijõudnute kursusi finants- ja raamatupidamisalal. Ta usub, et ettevõtet heaks juhtimiseks peaks eelarve olema midagi enamat kui vaid kontrolliv dokument. Narayanan on paljude ettevõtete konsultant ja huvitatud eeskätt juhtimisraamatupidamisest. Ta on kirjutanud artikleid raamatupidamisajakirjadesse ja avaldanud mitmeid näidisjuhtumeid. Raamat on kirjutatud praktilise suunitlusega ja selle avaldub autori oskus muuta keerulised teemad arusaadavaks.

kolmapäev, 8. detsember 2010

Edu Kuill. Soomaa loomajutud

toimetanud Aita Nurga
illustraator Tiiu Kuill
joonistused Edu Kuill
kujundanud Maret Müür
Mytho, 2010


Selles raamatus on pärimuslikud lood, mis on korjatud rahvasuust Soomaa Rahvuspargi lähikonnast, minu lapsepõlve mängumaadelt. Soomaa on metsik paik, kus püsielanikke on vaid sadakond. Karudel, huntidel, ilvestel, aga ka näiteks rästikutel on seal hea põli, segajaid ja häirijaid on vähe. Sama tunnet naudivad ka kohalikud elanikud. Nende kahe kogukonna kokkupuudetest ongi sündinud põnevad ja naljakad lood.

Raamatu autor Edu Kuill on sündinud Soomaa serva peal Kõpu vallas, Serükülas, Endla talus 9. jaanuaril 1952. Isa ja onu tahtsid poisist teha me tsaülemat, teda ennast huvitasid bioloogia, geograafia ja muusika. Kõrghariduse omandas ta tollases Leningradi Metsatehnilises Akadeemias puidutöötlemise tehnoloogia erialal. Muusika ja näitemängu tegemine, kunstihuvi ning huumorimeel on tema elu pärisosa. "Üksiolemise hetkedel võtsin kätte pliiatsi ja kripseldasin. Tihti kadusin lihtsalt metsa n-ö kalale, et taevas pilvi vahtida ja vulisevat vett kuulata," meenutab Edu, kes on sellesse raamatusse joonistanud oma juttudele algustähed ja joonistused.

1993. aastal, kui loodi Soomaa Rahvuspark ja kui onu talu jäi tühjaks, asutas ta seal Väike-Männiku turismitalu. Kohalikku elu edendades on edu olnud ka Kõpu vallavolikogu esimees ning kooliõpetaja.

Muuseumitööks ja Soomaa külastajaile lugude rääkimiseks pärimusi uurides süvenes Edu huvi muinaseestlaste šamanistlike traditsioonide vastu. Nii sai ka temast endast šamaan.

Edu ise ütleb et selles pole midagi imelikku ega ebatavalist: "Elan lihtsalt oma tavalist elu ebatavalisel moel. See elulaad, loodusega kooskõlas kulgemine on aidanud tasakaalustada hingelist seisundit ja eluraskustega toime tulla."

Foto: Mehis Pärnamets ("Sakala")

Terviseökonoomika : teooria ja praktika

Kersti Meiesaar, Andrus Metsa, Toomas Haldma
Elmatar, 2010

See kollektiivne monograafia sisaldab kaasaegset terviseökonoomika olulisemate teemade käsitlust, mis on mõeldud laiale lugejaskonnale alates tegevarstidest ja tervishoiujuhtidest ning rahvatervise spetsialistidest kuni arstiüliõpilasteni ja tervisest huvitatud aktiivsete kodanikeni.
Raamat koosneb neljast osast:
- terviseökonoomika kui teadusala
- õppeaine ning tegevusvaldkond
- turusuhted ja konkurents tervishoius
- tervishoiuteenuste kuluarvestuse ja hinnakujunduse põhimõtted ning tervisetehnoloogiate hindamine.

Majandusteooria põhimõistete tundmine ning nende rakendusest arusaamine tervise valdkonnas aitab jõuda senisest põhjendatumate tervisepoliitiliste otsusteni nii terviseteenuste nõudluse ja pakkumise reguleerimisel, terviseteenuste hinnaku-jundamisel, pakkujate tasustamisviiside valikul kui ka tervisetehnoloogiate hindamisel. Tulemusena saavutatakse piiratud ressursside senisest efektiivsem kasutamine. Teemade esituse mõistmine ei eelda otseselt majandusteaduslikke eelteadmisi. Tervishoiuökonoomikaga varem kokkupuutunud inimestele pakutakse nii äratundmisrõõmu kui ka uusi aktuaalseid käsitlusi, mis täiendavad seniseid teadmisi.

Loodusvaatlused : õuesõppe võimalusi lasteaias ja algklassides : nõuandeid lasteaiaõpetajale, lapsevanemale

Sirje Raadik, Anu Sarap, Riina Kukk, Urve Pokk ja Sirje Tärn
Sari Tea ja Toimeta : nr. 39
Ilo, 2010

Kogumik sisaldab viie autori õues õppimisega seonduvaid artikleid ja uurimusi, mis võiksid toetada lasteaia- ja algklassiõpetajat õuetegevuste organiseerimisel. Tutvustatakse õpiõue keskkondi ja objekte, lasteaedade kogemusi õpperadade ja vaatluspunktide rajamisel ning üht empiirilist uurimust laste emotsioonidest loodusvaatlustel.

Taksaatori märkmed : I raamat

Eduard Schabak
Metsakorralduse Büroo, 2010

Toimetaja Lembit Maamets eessõnas
Käesolev raamat on oodanud avaldamist eesti keeles peaaegu terve sajandi. Aastatel 1911-1913 ilmus „Taksaatori märkmed“ vihikutena tolleaegses metsanduslikus ajakirjas „Lesnoi Žurnal“ ning 1914. aastal avaldati see St. Peterburgis omaette raamatuna. Raamat omandas kiiresti suure populaarsuse. Asjaomastes ringkondades aga hakati seda hellitavalt kutsuma „taksaatori piibliks“.

Ühelt poolt võib käesolevasse väljaandesse suhtuda, kui meenutusse möödunud aegadest või kui kultuuriloolisse ekskurssi, kuid teiselt poolt märkab lugeja kindlasti rohkesti detaile, mõttekäike ja väärtushinnanguid, mis viivad teda aja relatiivsuse tajumiseni.

Viibides seoses rahvusvahelise keskkonnaauditiga 2008. aasta sügisel Georgias ja kohtudes kohalike metsakorraldajatega nende välilaagris Svanethi piirkonnas, tuli muuhulgas jutuks ka metsakorralduse areng laiemalt. Oma üllatuseks kuulsin kollegide suust kõlavat Eduard Schabaku nime ning veendunud arvamust, et „Taksaatori märkmed“ ei ole minetanud aktuaalsust ka tänapäeval. Siinjuures olgu märgitud, et oma töös kasutasid kohalikud metsakorraldajad kõige moodsamaid tehnilisi vahendeid alustades GPS seadmetest, digitaalsetest spektrotsonaalsetest aerofotodest ja pihuarvutitest ning Maailmapanga toetusel ja Austria ning Soome kolleegide kaasabil väljatöötatud metsakorraldusliku tarkvaraga lõpetades. Võib olla just sellel kohtumisel sai küpseks idee „Taksaatori märkmete“ avaldamiseks ka eesti keeles.

Esimese kuue leheküljega raamatust on võimalik tutvuda SIIN

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat = Yearbook of Estonian National Museum = Ежегодник Эстонского национального музея. 53. kd.

Eesti Rahva Muuseum, 2010

Pikima traditsiooniga väljaanne on ERMi aastaraamat, mis alustas ilmumist juba 1925. aastal, olles esimene ja jäädes aastakümneteks ainsaks eestikeelseks etnoloogia-alaseks perioodiliseks väljaandeks. Praegu ilmuvad aastaraamatus peamiselt ERMi, aga ka teiste Eesti ja välismaa etnoloogide, kultuuriantropoloogide, folkloristide eestikeelsed teadusartiklid. Artiklid on varustatud inglis- ja venekeelsete resümeedega. Samuti kajastatakse aastaraamatus ERMi tegevust (sh aastaaruanded).

53. numbri sisukorraga saab tutvuda SIIT

Res musica : 2

2010 : Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna aastaraamat
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010

Res Musica teise numbri autoriteks on eesti noorema põlve muusikateadlased – praegused doktoriõppe üliõilased või doktorantuuri äsja lõpetanud.

Loodetavasti ei häiri kogumiku temaatiline kirevus lugejat, vaid pigem osutab nende probleemide mitmekesisusele, mille lahendamisega meie muusikateaduses praegu tegeldakse.

Jaan Ross

Forseliuse Sõnumid

B. G. Forseliuse Selts
17 : Forseliuse Selts, 2009

18 : Forseliuse Selts, 2010

Ajakiri ilmub aastast 1995 1–2 korda aastas.

Rubriigid:
– B. G. Forseliuse Seltsi ja tema sõprade fotokroonika.
– Haridus- ja kultuurielu. Noorsootöö.
– Studia forseliana [õpilaste uurimistööd, juhendajate kogemused].
– Kooli- ja hariduslugu.
– Forseliana [kirjandus, muusika, liikmete omalooming].
– Üks nutab, teine naerab [huumorinurk].
– Tutvustame, meenutame.
– B. G. Forseliuse Seltsi kroonika [artiklid ja aruanded; seltsi aumärkide ja tunnustuskirjade laureaadid].
– Hariduspäevade võõrustaja.
– Bibliographia forseliana.

Kaastööd on teretulnud valdkondadest:
– kaasaja haridusideoloogilised eesmärgid ja nende teostamise teed, sh teadushariduse juurutamine;
– noorsootöö;
– haridus, kool ja õpetaja arenguruumis;
– maakool;
– hariduselu, haridusorganisatsioonide ja koolide ajalugu, sh 17. sajandil alustanud rahvakoolide ajalugu;
– seltsi ja tema sõprade kroonika.

Kutseharidus Narvas I, II ja III

Monika-Aino Jõesaar
1944-1963 : I
1963-1991 : II
1991-2000 : [III]
Toimetanud ja kujundanud Ülo Alo Võsar
Narva : M.-A. Jõesaar, 2009

Raamatud "Kutseharidus Narvas" on osa Narva Kutseõppekeskuse eestvedamisel valminud 5-osalise Narva kutsehariduse ajalugu käsitlevast koguteosest.

Olles üks Eesti tööstusliku tootmise hälle, oli Narva ka üks esimesi kutseharidust kooli tasemel andvaid kohti – esmakordselt 1715. aastal. See oli Narva navigatsioonikool, mida peetakse üldse esimeseks tehniliseks õppeasutuseks Eestis. Alates 1873. aastast on Narvas saanud pidevalt kutseharidust omandada.

Raamatute autoriks on kodu-uurija-ajaloolane Monika-Aino Jõesaar, kes varasemalt on koostanud ülevaated Narva gümnaasiumide (ilmus 2004) ja algkoolide (ilmus 2007) 1. Eesti Vabariigi aegse ajaloo kohta.

Raamatusari koosneb viiest köitest:
1. osa: Haridus ja kutseharidus Narvas enne Eesti Vabariigi sündi. – 68 lk. – Narva, 2008.
2. osa: Kuni sõda kõik purustas…Töökooliaastad Narvas, 1919-1944. – 152 lk. – Narva, 2008.
3. osa: Kutseharidus Narvas 1944-1963. – 72 lk. – Narva, 2009.
4. osa: Kutseharidus Narvas 1963-1991. – 108 lk. – Narva, 2010.
5. osa: Kutseharidus Narvas 1991-2000. – 88 lk. – Narva, 2010.


Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. 2000. aastal loodud Narva Kutsekeskkooli, Narva Kergetööstuskooli, Narva Kaubanduskooli ja Narva Energeetikute Kooli ühinemise tulemusena tekkinud Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse erialadel. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.


Nõukogude Liidus mõisteti kutsehariduse all kitsast erialaõpet, mille eesmärk oli tööstusele, põllumajandusele, ehitusele, jt rahvamajandusharude oskustööliste ettevalmistamine. Eri aegadel olid selleks erinevat nime kandnud kutsekoolid (vabrikukoolid, tööstuskoolid, linna- ja maakutsekoolid, tehnikakoolid, kutsekeskkoolid jt).

Kutseharidust käsitlev Nõukogude Liidu periood kestis aastani 1963. Selleks ajaks oli nõukogulik kutseharidussüsteem Narvas üles ehitatud. Raamat annab ülevaate Riikliku kutseharidussüsteemi kutsekoolidest Eestis aastatel 1940-1941 ja 1944-1960, Kreenholmi Manufaktuuri juures Tegutsenud vabrikukoolist, Narva Õhtusest Tekstiilitehnikumist Kreenholmi Manufaktuuri juures, Narva Ehituskoolist nr 23, Narva Lastemuusikakoolist ja Tootmisõpetusega Narva II Keskkoolist.

Kutsehariduse ajalooline tagasivaade käsitleb antud raamatus aastaid 1963–1991. Perioodi alguseks oli Nõukogude Liit suutnud ennast II maailmasõja purustustest ravida. Samuti oli toimunud XX parteikongress, kus võeti vastu pikaajalised plaanid riigi ülesehitamiseks.

Kahjuks selgus selle perioodi keskel, et paljud püstitatud ühiskonna arenguplaanid ei realiseeru.

Selle raamatu kirjutamisel oli terve rida raskusi. Kuna algul töötasid arhiivid veel nõukogudeaegsete määruste, instruktsioonide jms alusel – Eesti Vabariigiaegne arhiiviseadus tuli alles 1998. aastal –, siis arhiivimaterjalid olid aastatel 1991–2000 kutsekeskkoolide käes.

Loodan, et näidates Narva kutsekeskkoolide tööd erinevatest vaatenurkadest säilinud materjalide põhjal, saab siiski mingisuguse ülevaate Narva kutsekeskkoolide tööst taaskehtestatud Eesti Vabariigi esimesel kümnendil.

Monika-Aino Jõesaar

kolmapäev, 1. detsember 2010

Villem Reimani ja Jakob Hurda kirjavahetus aastatel 1884–1904

Koostanud Tarmo Piir
Saksakeelsed kirjad tõlkinud
Krista Räni
Toimetanud Tarmo Piir ja Siiri Ombler
Kujundanud
Mari Ainso
Ilmamaa, 2010

Villem Reimani (1861–1917)
ja Jakob Hurda (1839–1907) kirjavahetus pärineb aastatest 1884–1904. See oli omalaadne ajajärk, mil eestlased tundsid end juba oma kultuuri ja ajalooga rahvusena ja üritasid end poliitilistelt kehtestada.

Reimani ja Hurda kirjavahetus sisaldab mitmekülgset teavet mõlema mehe kohta. Korrespondents kajastab kahe ametivenna omavahelisi suhteid, nende akadeemilist ja ühiskondlikku tegevust, isikliku elu tahke, suhtumisi ja hinnanguid oma kaasaegsetesse, kiiret ja aktiivset elurütmi, pidevat hõivatust ning töökoormust. Samuti annavad kirjad informatsiooni ühiskondlike olude ja poliitika kohta Eesti- ja Liivimaal ning Peterburis. Antud kirjavahetus peegeldab selgelt sedagi, milline tähtsus oli Hurdal Reimani kujunemisel rahvuslikuks suurmeheks.

Raamat ilmus koostöös Villem Reimani Kolleegiumiga. Väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital

Tiiu Männiste. Neli päeva Pariisis...

Illustratsioonid Mare Hunt
Kujundus ja küljendus Epp Barkalaja
[Viljandi] : [s.n.], 2009


Lugu ilmus 1993. aastal 26. oktoobrist - 9. novembrini ajalehes Sakala. Kohendatud autori järelmärkustega 2009. mais


Eessõna asemel

Öeldakse, et kui soovid midagi unustada, pane see kirja - märgi üles. Tõepoolest, kas pole nii, et meie kõige võimsamad emotsioonid ja mälestused, mis aeg-ajalt meenuvad, on kirjas mitte paberil, vaid meis endis. Kuid ka meie sisemine kirjutamata mälu vajab teinekord turgutust. Hiljuti lauasahtleid korrastades leidsin oma ammuse reisikirja. üle viieteistaasta vanust teksti üle lugedes meenusid taas need 90-ndate aastate metsikud ja vesed ajad, kus kõik oli veel ees ja avastamata, kus kõik olid võrdsed...
Lugu "Neli päeva Pariisis" kajastab aega, mil odavate bussireiside kaudu avastati maailma.
Nii angu minagi, lubasid paljud neil reisidel endale, et tullakse kaunitesse paikadesse tagasi, kuid minu jaoks on see lubaduseks jäänudki...

Aktiivõppe võtted eesti keele ja kultuuri õpetamiseks kutseõppeasutustes

Tatjana Baum-Valgma, Anastassia Šmõreitšik
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, 2010

Projekti „Aktiivõppe võtted eesti keele ja kultuuri õpetamiseks kutseõppeasutustes. Video ja käsiraamat“ käigus valminud käsiraamat ja videot. Video sisaldab kuut näidistundi, kus on kasutatud aktiivõppe võtteid. Video juurde kuulub käsiraamat, mis tutvustab aktiivõppe olemust, räägib lähemalt näidistundides kasutatud võtetest ning sisaldab 24 lisaülesannet. Nende abil näidatakse, kuidas saaks iga näidistunni keskset meetodit rakendada uues kontekstis.

Materjalid on mõeldud abivahendina eesti keele õpetamiseks kutseõppeasutustes. Käsiraamat ja video valmisid Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Tallinna Ülikooli eestvedamisel.

Eesti pangatähtede turvamärgid = Security features of the Estonian banknotes

Eesti Pank, c2009

Käesolev raamat annab ülevaate pärast 1992. aasta rahareformi käibele lastud Eesti pangatähtede turvamärkidest. Peale turvamärkide kirjelduse ja piltide sisaldab raamat infot ka selle kohta, mis aastal ja millises rahatrükikojas mingi seeria panga tähed valmistati, keda on pangatäh - tedel kujutatud ja millised on kujunduse põhielemendid ning kujundusse aastatega
lisandunud muudatused. Raamatus kirjeldatud Eesti kroonid on trükitud aastatel 1991–2007. Esimesed panga tähed emiteeriti 20. juunil 1992 ja viimased lasti käibele 19. juunil 2009.

TÄISTEKST http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/muud_uuringud/turva/turva.pdf

Põlula küla enne ja nüüd

Ilmar Järg
I. Järg, 2007

Lühiülevaade Põlula küla (Lääne-Virumaa) ajaloost

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 1989-2003

Eesti Keele Sihtasutus, 2005

Raamat on pühendatud auväärse akadeemiku Ferdinand Johann Wiedemanni nime kandva keeleauhinna asutajatele ja selle elujõulisena hoidjatele ning lugupeetud laureaatide vennaskonnale.

Teie ees avaneb auhinna lugu: kuidas ta sündis, mis toimus aastatel 1989-2003 ning kes on need silmapaistvad eesti keele uurijad, edendajad, korraldajad ja loovad kasutajad, kes on selle pälvinud.

Esitatakse eelkõige neid andmeid, mis kajastavad laureaadi eesti keele alast või Eestiga seotud tegevust ja sellealast bibliograafiat.

Väärtused koolieelses eas : väärtuskasvatus lasteaias

Tartu Ülikooli eetikakeskus, Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituut
Eesti Keele Sihtasutus, 2010

Lasteaial on kodu kõrval väga oluline roll isiksuse kujunemisel.
Siiani on lasteaias toimuvat väärtuskasvatust ühiskonnas sageli alahinnatud. Käesolev kogumik aitab mõista, kui suur on lasteaia roll selles, et meie lastest saaksid hoolivad, töökad, ausad, loovad ja õnnelikud inimesed. Kogumik avab lasteaias toimuva väärtuskasvatuse võimalusi läbi erinevate kasvatusvaldkondade ja tegevuste. Raamat vahendab nii teooriat kui ka praktilisi kogemusi väärtuskasvatuse alalt.

Kogumiku eesmärk on avada mitmekülgselt lasteaias toimuva väärtuskasvatuse võimalusi läbi erinevate kasvatusvaldkondade ja tegevuste. Seejuures lähtutakse koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) sõnastatud põhimõtetest, mille alusel suunatakse nii laste kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut seitsmes valdkonnas (mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusikaõpetus).

Väärtuskasvatuse seosed valdkonnaga mina ja keskkond kirjutab põhjalikumalt lahti Inge Timoštšuk, keele ja kõne valdkonnaga Mare Müürsepp ja keelega Jüri Valge, eesti keele kui teise keelega Lehte Tuuling, matemaatikaga Merit Lage, kunstiga Edna Vahter, muusikaõpetusega Maia Muldma. Lasteaias on kesksel kohal mängutegevused, mis ühendavad kõiki nimetatud valdkondi – näiteid väärtuskasvatust võimaldavatest mängudest toovad Lea Gross, Imbi Kivilo ja Aino Ugaste. Õppe- ja kasvatustegevuse tervikliku käsitluse on vaatluse alla võtnud Tiina Peterson, Silvi Suur ja Tiia Õun. Meediale väärtuste kujundajana keskendub Kristi Vinter. Pärje Ülavere kirjutab väärtuskasvatuse kogemustest Tallinna Lasteaias Kikas.

Raamat vahendab nii teooriat kui ka praktilisi kogemusi väärtuskasvatuse alalt. 2009. aastal korraldati esmakordselt konkurss „Väärtuskasvatus lasteaias”, mis on kavas muuta iga-aastaseks traditsiooniks. Tiitliga „Väärtuskasvatuse lasteaed 2009” pärjati Pärnu Lasteaed Päikesejänku, mille võidutöö ilmub ka käesolevas kogumikus.

Kogumik on jätkuks Tartu Ülikooli eetikakeskuse välja antud kogumikule „Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis” (2009), mis keskendus väärtuskasvatusele koolis.

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” raames.

Praktiline internetiturundus : seitse sammu eduka ärini internetis

Henrik Aavik
Sari Äripäeva raamat
Äripäev, 2010

Tänapäeva konkurentsitihedas maailmas peab edukas olemiseks kasutama kõiki turundustööriistu. See raamat annab teile praktilisi teadmisi internetis turundamiseks ning eelarve targaks haldamiseks.

Vahel tundub, et konkurendil läheb hästi, aga ta ei tee selleks midagi! Lehtedes ei ilmu tema suuri reklaame, maanteeservas ei ole tema plakateid. Teil on need kõik olemas, kuid ikka paistab, et konkurendil läheb paremini. Põhjuseks on suure tõenäosusega otseturundus – te ei näe seda, sest konkurendi turundus on sihitud täpselt ja teie ei ole tema sihtrühm.

- Kas soovite meelitada oma firma kodulehele tuhandeid uusi külastajaid ja panna neid oma toodangu vastu huvi tundma?
- Kas tahate teada, milline peab koduleht olema, et see müüki ja kasumit genereeriks?
- Kuidas teha edukat e-turundust olukorras, kus teil on palju konkurente ning ebaeetilised ahvatlused varitsevad igal nurgal?

See raamat aitab teil lihtsate vahenditega teha oma internetis haigutavast kodulehest jõulist otseturunduse tööriista. Näidete abil saate teada, kuidas tuua oma kodulehele õigeid inimesi ja mida nendega siis peale hakata, kui nad kohal on.

Kõik olulised turundustegevused on jaotatud raamatus seitsmeks sammuks, kuid tegelikult on see üks ja sama tee, mida mööda tuleks kindlalt eesmärgi poole kõndida. Kohati on kirjeldatud kõike üsna tehniliselt – juttu tuleb platvormidest ja tarkvaradest, kuid nii lihtsalt, et need esmapilgul keerulised interneti-asjad oleks mõistetavad igale internetis äri ajajale.

Lisaks on kirjeldatud kõiki levinumaid internetiturunduse vorme, aga ka seda, kuidas neid õigesti teha, kuidas kodulehte planeerida, kuidas tulemusi mõõta ja parandada. Samuti on seletatud üksi¬pulgi lahti sellised asjad kui e-posti-turundus, SEO, märksõnareklaam, bänner jne.

1. samm. Firma kodulehe loomine.
2. samm. Sisuplaani väljatöötamine.
3. samm. Veebitekstide koostamine.
4. samm. Läbimõeldud turundamine.
5. samm. Veebiliikluse kasvatamine ja SEO.
6. samm. Sisupõhise reklaami kasutamine.
7. samm. Õige müügijärgne tegevus.

Raha võidukäik : maailma rahanduse ajalugu

Niall Ferguson
Varrak, 2010

Mis on õieti raha? On see hõbedast mägi, nagu arvasid Hispaania konkistadoorid? Või piisab savitahvlitest ja täistrükitud paberist? Kuidas me oleme jõudnud niikaugele, et enamik rahast on nähtamatu, enamasti vaid numbrid arvutiekraanil? Kust raha tuli? Ja kuhu ta kõik kadus?

Ühe tänapäeva mõjukama briti ajaloolase, Harvardi ülikooli professori Niall Fergusoni uus raamat räägib sellest, et iga suure maailmaajaloolise nähtuse taga peitub mingi finantssaladus ning tutvustab lugejale neist kõige tähtsamaid. Näiteks võis renessanss tekitada kunsti- ja arhitektuuriturul tõelise buumi vaid seetõttu, et rikaste Põhja-Itaalia linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke olid otseses seoses kirjanduse, kunsti ja filosoofia õitselepuhkemisega. Ja see oli finantslollus, ennasthävitav maksete ajatamise ja devalvatsioonide keeris, mis muutis 20. sajandi algul maailma rikkaimate riikide hulka kuulunud Argentina vähem kui sada aastat hiljem sisuliselt arengumaaks.

Rahanduse ajalugu kulgeb üles-alla, kriisid ja buumid toimuvad vaheldumisi. Nõnda ongi praegu, mil maailm vaevleb viimaste kümnendite suurima majanduskriisi küüsis, parim aeg lugeda Fergusoni põhjalikku ja köitvat raamatut, et mõista raha võidu- ja allakäike.

Juhid ja juhtimine Eesti Vabadussõjas 1918-1920

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
Sari Uurimusi ja mälestusi Eesti sõjaajaloost
Elmatar, 2010

Väljaanne on pühendatud 90 aasta möödumisele Eesti Vabadussõjast ning keskendub juhtide (ohvitseride) ja juhtimise küsimustele Eesti Vabadussõjas.

Väljaande eesmärgiks on Vabadussõja uurimise ja sõjalise mõtte pärandi laiem tutvustamine ning ühtlöasi oluliste allikmaterjalide kättesaadavaks muutmine tulevaste uurijate ja käsitluste tarbeks. Sisaldab artikleid ja dissertatsioone

Vanavara kogumisretkedelt. 6 : Voldemar Haas

Teisendpealkiri Aruanne vanavarakorjamisest : korjaja Voldemar Haas
Eesti Rahva Muuseum, 2008

Raamat tutvustab tuntud teatrikunstniku ja professori Voldemar Haasi vanavara kogumisretki 1920. aastal Karulasse, Harglasse, Tõstamaale ja Kihnu saarele.

laupäev, 27. november 2010

Reet Post. Sinule... : [CD] : valik luulet

Loevad Karmela Tannemaa ja Indrek Sammul
Solistid
Helin Arumets, Kaia Köörna, Kadri Kosk
Viljandi : [Reet Post], 2010

See heliplaat, mida sa kuulama asud, on Sinule, kes sa armastad muusikat ja luulet. Olen selle kokku pannud oma nelja seniilmunud raamatu järele. Need on "Palju tähti", "Kaksteist lille", "Aoeelsed laulud" ja valikkogu "Hilissuvi".

Loevad Karmela Tennemaa ja Indrek Sammul. Muusika on Triin Normani vokaalkvartetilt ja solistidelt. Heli vahendab Jaan Viilberg.

Tänan Viljandi Linnavalitsust, Eesti Kultuurkapitali ja Viljandi Muusikakooli, kes aitasid mul plaati välja anda.

Loodan, et see CD pakub Sulle palju ilusat äratundmisrõõmu ja naudingut heast muusikast, nagu ta pakkus selle tegijale.

Hääd kuulamist!

Lugupidamisega,

Reet Post
22. XI 2010



Sisu:
Sinule / Karmela Tennemaa
Four friends / (T. Normann, T. Normann)
Ilus on ikkagi Isamaa pale / solist Helin Arumets (H. Runnel, K. Tamra)
Viljandile / Indrek Sammul
Otse - ESTOLE / Karmela Tennemaa
Kes oleksin? / Indrek Sammul
xxx sinu silmad / Karmela Tennemaa
Kõnelus vihmaga / Karmela Tennemaa
Kannikesed emale / solist Kaia Köörna (H. Hermani, K. Kirsi, K. Kikerpuu)
Pärast ema surma / Karmela Tennemaa
Jaanipäine / Indrek Sammul
Karikakramäng / Indrek Sammul
Kullerkupp / Indrek Sammul
Tuliliilia / Karmela Tennemaa
Hellitav hääl / (Hannah) solist Kadri Kosk
Jumalagajätt / Indrek Sammul
Ära II / Karmela Tennemaa

Reet Post on ise enda kohta öelnud:
Olen sündinud 7. septembril 1950. aastal Viljandis. Põhikoolihariduse sain Viljandi Maagümnaasiumis. 1971. aastal lõpetasin Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis Leelo Kõlari klaveriklassi.

Kirjutama hakkasin juba lapsena. Esimese luuletuse "Lumehelbeke" panin kirja 5-aastaselt. Oma loomingut olen avaldanud kogumikes "Ilmre", "Valguseoks" ja "Kontakt" ning ajalehes "Sakala". 1996. aastal võitis minu "Otse - ESTOLE" "Kuldse kaselehe" luulevõistluse I preemia.

Mulle meeldib koostada kassette ning salvestada heliplaate eesti luule ja klassikalise klaverimuusikaga.

Helle Paldra. Olen kui vikerkaar : Elu mõte on armastus

Kujundus: Evi Kaur2010
Helle Paldra esimene trükitud luulekogumik. Ta on Viljandi tantsuklubi Linavästrik treener

Foto autorist: Elmo Riig (Sakala)

Autorilt
Olen 1946. a. sündinud tantsuõpetaja. Elan ja töötan Viljandis. Mul on hea abikaasa, kaks tublit tütart ja kaks toredat tütrepoega.

Käesolev luulevihik on paljudele üllatuseks, sest seni teadsid minu harrastusest väga vähesed. Ootamatu uitmõte viis osalema luulekonkursil, mille tulemusena on osa elu jooksul sahtlisse kogunenud hingelauludest nüüd raamtuks saanud.

Julgustuse, toetuse ja abi eest tänan Ingvar Luhaäärt, kunstnik Evi Kauri ja oma lähedasi, eriti Kristinit ja Tobiast.

Olen tänulik, kui mu luuletused kedagi liigutavad, panevad kaasa leama ja enda sisse vaatama.

Et kogeda ilu ja armastust, leia need üles eneses. Head asjad tulevad su juurde, kui oled valmis neid vastu võtma. Ja kunagi pole hilja.

Ava uks Armastusele.




Kevad saabub
Kevad saabub.
Midagi muud
ma ei tea.
Kevad saabub!
Arukad mõtted
lahkuvad reas.


Loe veel:Helgi Kaldma Tantsuõpetaja Helle Paldra tõi oma luuleloomingu
salalaekast välja
Pealkirjad "Varasügis", "Nostalgia", "Sügisball", "Talve viimane öö",
"Kevad saabub!", "Loojang" räägivad enda eest.
Endastki mõeldes võtab autor appi looduse:Uhke roos ma ei tahagi olla
ja pole ma uimastav nelgiõis.
Olen kasvanud kaskede alla,
samblamätastelt kastet ma jõin.
See on avaluuletus, neiupõlves loodud "Kreedo" esimene salm. Riimide looja
kirjutab, et tahab olla sinilill või
süda muretu, mõtted täis luulet / -
karikakra õrnlihtne õis.
Loe edasi: Sakala (2011) 14. jaan., lk. 9

Öökulli noodi- ja pildiraamat

Tarvastu Muusika- ja Kunstikooli õpilaste omaloomingu kogumik 2007-2010
Tarvastu, 2010

Tarvastu Muusika- ja Kunstikoolis õppijate jaoks kujunes selle aasta tippsündmuseks ”Öökulli noodi- ja pildiraamatu” väljaandmine. Sellesse omaloomingukogumikku on koondatud õpilaste loodud muusikapalad ja neist inspireeritud kunstitööd aastatest 2007 – 2010. Trükisega on kaasas CD.

„Öökulli noodi- ja pildiraamatu” sünniloost kirjutab direktor Mai Talu eessõnas: „Igal palal on erinev saamislugu. Näiteks „Kotinõel ja Pikk Hermann” ning „Pikk Peeter ja Maias Mees” on õpilaste kirjutatud sõrmeharjutused. Selle asemel, et otsida harjutusi noodimaterjalist, on õpilastele pakutud võimalust need ise kirjutada. Nii mõnigi pillitund on alanud sõnadega: Õpetaja, mul on oma lugu, kas ma võin seda mängida?” Kunstikooli lapsed on püüdnud piltidel edasi anda meeleolusid, mida loo kuulamine neis tekitas.”

Õpilaste tööd said avaldamisküpseks tänu muusika- ja kunstikooli õpetajatele Riina Grencšteinile, Lii Tammele, Jaan Tammele ja Merike Kiivitile. Kogumik on valminud Tarvastu Avatud Noortekeskuse rahalisel toel.

Erna Kupperkukk. Tundeteerajad : laulik

Sõnad ja viis Erna Kukk
Nooti kirjutanud Ermas Hein
Noodigraafika Tõnu Kallaste
Illustreerinud, kujundanud ja küljendanud Kärt Kukk
Viljandi, 2010
Väljaandmist toetas Tarvastu Vallavalitsus



Nii nagu füüsiline kest vajab elamiseks
HINGE,
on hinge elushoiuks vaja
ARMASTUST.
Sestap ei tähendagi
hingamine alati elusolemist!


Sisu:
Ilusad muinasjutud
Aegade laul
Eraku sisemaailm
Suvevirv
Hingelinnud
Tuhalaane nostalgia
Hingedepäev
Kustunud täht
Sügismuusika
Vihur pillutab oksi
Hingeränd
Läbi ajavoolu
Lahkumine
Uks homsesse
Taaskohtumine


Erna Kupperkukk (kodanikunimega Erna Kukk) on sündinud Mulgimaal Tarvastus. Tema ema juured on Karksi ning isa omad Penuja-Tuhalaane kandis. Sestap pole ime, et ta kirjutab ka murdeluulet. Peale selle on ta teinud laule (nii sõnad kui viisi), mida ta loodab lähemal ajal samuti trükituna näha.

Luuletusi on ta kirjutanud juba V klassist alates, aga avaldatud on neid paarkümmend aastat. Eelnevalt on tema loominguga saanud tutvuda ajalehtede, almanahhide ning valimike «Valguseoks» kaudu.

Ta on lõpetanud Tartu meditsiinikooli ja töötanud Paistu haiglas ning Kärstna hooldekodus.

Erna on üles kasvatanud kolm tütart ja kaks poega. Ülo Alo Võsar ütleb Erna loomingu kohta, et Erna Kupperkuke luule on mitmekihiline, ulatudes isiklikest siseheitlustest inimeste kannatusteni. Ta oskab näha, mida paljud ei näe või ei taha näha.

(Eluloolised andmed võetud ajalehest Tarvastu Teataja nr. 7 (2007), lk. 1 ning Sakala on-line arhiivist)

esmaspäev, 22. november 2010

Ülo Alo. Kus külas kõndis Koidula : Monika Järvekülje šaržid

Värsid Ülo Alo
Šaržid Monika Järvekülg
Ü. A. Võsar, 2010

"Kus külas kõndis Koidula..". Need on ju Koidula enda sõnad!
Pealegi päris hästi teda iseloomustavad, sest kuigi ta oli põhiliselt Vändra, Pärnu ja Tartuga elulooliselt seotud, on tema jalajälgi kõik Eesti külad täis, kaasa arvatud Viljandimaa omad. Nimetame siin vaid mõnda: vanaema kodukohta Pärassaaret, tädi talu Pärstis kauni järve kaldal, kus sugulasi elab tänaseni, Tarvastut ja Helmet.
Meie monumentaalseim poeet Betti Alver käis tihti külas oma tädil, kes elas Suislepa lähedal Voorus Alverite põliskodus. Debora Vaarandi jättis pärast sõda Viljandisse jälgi muu seas Viljandi Noorte Autorite Koondist juhtides... Jaan Taltsi võis siin näha tihti mitmesugustel "Jõu" katsumistel...
Friedrich Kuhlbars tuli Sangaste lähedalt Unikülast noore mehena Viljandisse ja jäi siia igavese uinumiseni. Aga tema luule pole uinunud tänini: see andis eestlastele võitlusvaimu isegi Vabadussõjas.
Viljandis on linna nime kandev poeet Villi Andi sama hästi kui unustatud. Aga tema sünnikohas, praeguses Õru vallas peetakse tema tähtpäevi meeles. Keda veel kui mitte Villi Andit tuleks Viljandisse pronksi valada!?
Ega Juhan Liivistki enam suurt kõnelda. Õnneks on tal siin oma tänav ja mälestustahvel kunagisel kodumajal, mälestussammast mitte.
Viljandimaalt võrsunud ja pikki aastaid pagulasena Torontos elanud (ja elav) kuulus dirigent Roman Toi on Viljandi linna aukodanik. Tema oli see, kes sõnas ja rahas toetas linna sümboli – vana veetorni – restaureerimist.
Kaheksakümnendate lõpul laulis „Ugala“ laval üle Eesti kokku tulnud huvilistele tollane vene dissidentlik bard Bulat Okudžava… Nii võikse nende jälgede otsimist Koidula vaimus jätkata. Ainult vähestel siin joonistatuist-värsistatuist pole otseseid sidemeid selle raamatu autorite sünnilinnaga. Aga kaudseid on kõigil. „Vanemuise“ balleti looja Ida Urbeli radadel jätkas niisama edukalt kui rajaja Ülo Vilimaa…

Ülo Alo Võsar
lk. 2


Ülo Alo Võsar on sündinud 1942 Viljandis. Alustas satiiriliste värssidega, kuid läks peagi üle lüürikale. Teda on avaldatud omal ajal "Pikriski". Epigramme ja epigrammilaadseid luuletusi on pidevalt hiljemgi kirjutanud. Temalt on ilmunud kümme luuletuskogu, kusjuures kolmes on ka mälestusi.

Monika Järvekülg (Liiv-Hendrichson) on sündinud 1948 Viljandis kuulsa matemaatiku Boris Hendrichsoni perekonnas. Tema ema on Juhan Liivi vanema venna järglane. Sellest siis ka Monika huvi luule ja luuleraamatute illustreerimise vastu. Kümnete luulekogude kujundamise kõrval on ta alati ka karikatuure joonistanud ning avaldanud neid nii Viljandi kui pealinna perioodikas. Temalt on ilmunud karikatuurialbum "Naerata ometi". Šaže Monika Järvekülje sulest on avaldatud varem "Sakalas".

Mart Helme. Lembitu : Eestlaste kroonimata kuningas

Kunst, 2010

Kes oli tegelikult Lembitu, kelle nime me ju kõik teame?

Milline oli tema maailm, milline tema Eesti? Need ja paljud teised on küsimused, millele siin raamatus vastuseid otsitakse, vaadeldes uudse pilguga tollaseid poliitilisi olusid ning eestlaste keerulisi suhteid naaberhõimude ja -riikidega. Läbi tollaste sündmuste värske sõjaajaloolise analüüsi püüame välja selgitada, millised võisid olla Lembitu poliitilised eesmärgid, kuidas õnnestus tal saavutada nii oluline positsioon eestlaste malevate eesotsas, kuidas koguda Madisepäeva lahingusse üle terve Eesti kuus tuhat meest. Siiski jääb vastuseta hulk küsimusi: Lembitu langemise täpsemad asjaolud, tema maharaiutud pea asukoht, tema võimalik saatus parema ajaloolise õnne korral... Kas Lembitust oleks võinud saada Eesti kuningriigi rajaja ning kuningas?

Kas Lembitu juhtimisel oleks eestlastele osaks saanud parem ja suurem ajalugu?

Loe ka:
Mihkel Mäesalu, Lembitu biograafia (Sirp nr 42, 12.11.2010)
Viimasel ajal on Eestis väga populaarne biograafiate ja elulugude lugemine. Nüüd on meil lõpuks ilmunud raamat ka kõige kuulsamast muinaseestlasest Lembitust. Katse kirjutada Lembitu biograafia on igal juhul tervitatav, kuid ka äärmiselt problemaatiline. Seda peamiselt seetõttu, et informatsioon, mida me tema kohta omame, on väga kasin. Ometigi pole Mart Helme lasknud end sellest heidutada ning on lünkade täitmiseks mananud lugeja silmade ette pildi tolleaegsete eestlaste ühiskonnast ja tollasest rahvusvahelisest poliitilisest situatsioonist, eesmärgiga luua kontekst Lembitu isiku ja tema tegevuse selgitamiseks. Lisaks otsib autor vastust ka küsimusele, miks eestlased kristianiseerimissõdades alla jäid. Loe edasi

...erialane eesti keel

Mare Kitsnik
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, 2010


Juuksuri ja kosmeetiku erialane eesti keel

Õppematerjal
See õppematerjal on mõeldud teile, kui soovite:
• arendada oma erialase eesti keele oskust, et töösituatsioonides ladusalt hakkama saada;
• valmistuda juuksuri või kosmeetiku I taseme kutseeksami sooritamiseks.
Õppematerjal on koostatud inimestele, kellel on olemas eesti keele algteadmised. Materjal on õpik-töövihik, st tõlked, ülesannete vastused, uued sõnad ja muu vajaliku saate sellesse sisse kirjutada. Komplekti kuulub ka CD kuulamistekstidega ning erialase eesti keele sõnaloend. Õppematerjalis on üheksa suurt peatükki, mis sisaldavad rohkesti ülesandeid kõigi keele osaoskuste arendamiseks. Materjal sobib kõige paremini kasutamiseks kursustel õpetaja juhendamisel. Tugevama taseme korral võib selle järgi õppida ka iseseisvalt. Iga kahe peatüki järel on test, mida täites saate hinnata oma arengut.
Teavik täistekstina: Juuksuri_ja_kosmeetiku_erialane_eesti_keel_Oppematerjal.pdf

Sõnaloend
Käesolev sõnaloend on koostatud, et aidata teid erialase eesti keele omandamisel.
Sõnaloend koosneb kolmest osast: eesti-vene tähestikuline sõnaloend, vene-eesti tähestikuline sõnaloend ja temaatiline sõnaloend. Eestikeelsete sõnade juures on antud ka põhivormid: käändsõnadel ainsuse nimetava, omastava ja osastava käände vorm ning mitmuse osastava käände vorm; pöördsõnadel ma-infinitiivi, da-infinitiivi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimese pöörde vorm (kui seda vormi tegelikus keelekasutuses ei tarvitata, siis kolmanda pöörde vorm) ja tud-kesksõna vorm (kui seda saab moodustada).
Sõnaloendis ei ole esitatud sõna kõiki võimalikke tõlkeid, vaid lähtutud on juuksuri ja kosmeetiku eriala vajadustest. Temaatilises sõnaloendis on iga sõna juures esitatud ka näitelause.
Teavik täistekstina: Juuksur_ja_kosmeetiku_erialane_eesti_keel_Sonaloend.pdf


Koka ja kelneri erialane eesti keel

Õppematerjal
See õppematerjal on mõeldud teile, kui soovite:
• arendada oma erialase eesti keele oskust, et töösituatsioonides ladusalt hakkama saada;
• valmistuda koka või kelneri I taseme kutseeksami sooritamiseks.
Õppematerjal on koostatud inimestele, kellel on olemas eesti keele algteadmised. Materjal on õpik-töövihik, st tõlked, ülesannete vastused, uued sõnad ja muu vajaliku saate sellesse sisse kirjutada. Komplekti kuulub ka CD kuulamistekstidega ning erialase eesti keele sõnaloend.
Õppematerjalis on üheksa suurt peatükki, mis sisaldavad rohkesti ülesandeid kõigi keele osaoskuste arendamiseks. Materjal sobib kõige paremini kasutamiseks kursustel õpetaja juhendamisel. Tugevama taseme korral võib selle järgi õppida ka iseseisvalt.
Iga kahe peatüki järel on test, mida täites saate hinnata oma arengut.
Teavik täistekstina: Koka_ja_kelneri_erialane_eesti_keel_Oppematerjal.pdf

Sõnaloend
Käesolev sõnaloend on koostatud, et aidata teid erialase eesti keele omandamisel.
Sõnaloend koosneb kolmest osast: eesti-vene tähestikuline sõnaloend, vene-eesti tähestikuline sõnaloend ja temaatiline sõnaloend. Eestikeelsete sõnade juures on antud ka põhivormid: käändsõnadel ainsuse nimetava, omastava ja osastava käände vorm ning mitmuse osastava käände vorm; pöördsõnadel ma-infinitiivi, da-infinitiivi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimese pöörde vorm (kui seda vormi tegelikus keelekasutuses ei tarvitata, siis kolmanda pöörde vorm) ja tud-kesksõna vorm (kui seda saab moodustada).
Sõnaloendis ei ole esitatud sõna kõiki võimalikke tõlkeid, vaid lähtutud on koka ja kelneri eriala vajadustest. Temaatilises sõnaloendis on iga sõna juures esitatud ka näitelause
Teavik täistekstina: Koka_ja_kelneri__erialane_eesti_keel_Sonaloend.pdf


Müüja erialane eesti keel

Õppematerjal
See õppematerjal on mõeldud teile, kui soovite:
• arendada oma erialase eesti keele oskust, et töösituatsioonides ladusalt hakkama saada;
• valmistuda müüja I taseme kutseeksami sooritamiseks.
Õppematerjal on koostatud inimestele, kellel on olemas eesti keele algteadmised. Materjal on õpik-töövihik,
st tõlked, ülesannete vastused, uued sõnad ja muu vajaliku saate sellesse sisse kirjutada. Komplekti kuulub ka CD kuulamistekstidega ning erialase eesti keele sõnaloend. Õppematerjalis on üheksa suurt peatükki, mis sisaldavad rohkesti ülesandeid kõigi keele osaoskuste arendamiseks. Materjal sobib kõige paremini kasutamiseks kursustel õpetaja juhendamisel. Tugevama taseme korral võib selle järgi õppida ka iseseisvalt. Iga kahe peatüki järel on test, mida täites saate hinnata oma arengut.
Teavik täistekstina: Myyja_erialane_eesti_keel_Oppematerjal.pdf

Sõnaloend
Käesolev sõnaloend on koostatud, et aidata teid erialase eesti keele omandamisel.
Sõnaloend koosneb kolmest osast: eesti-vene tähestikuline sõnaloend, vene-eesti tähestikuline sõnaloend ja temaatiline sõnaloend. Eestikeelsete sõnade juures on antud ka põhivormid: käändsõnadel ainsuse nimetava, omastava ja osastava käände vorm ning mitmuse osastava käände vorm; pöördsõnadel ma-infinitiivi, da-infinitiivi, kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimese pöörde vorm (kui seda vormi tegelikus keelekasutuses ei tarvitata, siis kolmanda pöörde vorm) ja tud-kesksõna vorm (kui seda saab moodustada). Sõnaloendis ei ole esitatud sõna kõiki võimalikke tõlkeid, vaid lähtutud on müüja eriala vajadustest. Temaatilises sõnaloendis on iga sõna juures esitatud ka näitelause.
Teavik täistekstina: Myyja_erialane_eesti_keel_Sonaloend.pdf

Berliini müür ja Saksamaa sisepiir 1961-1989

Gordon L. Rottman
Sari Suured vastasseisud
Koolibri, 2010

Ida- ja Lääne-Saksa vaheline piir suleti 1953. aastal ning kaheksa aastat hiljem püstitati ümber Lääne-Berliini 155-kilomeetrine kõrge kaitsemüür. Raamatus uuritakse rahvusvahelist poliitilist situatsiooni, mis tingisid piiri sulgemise ja selliste rajatiste ehitamise, käsitletakse nende kaitsesüsteemide juhtimist ja hilisemat langemist.

„Suured vastasseisud” on tõlkesari Briti juhtivalt illustreeritud sõjaajalooraamatute kirjastuselt Osprey Publishing, mis on praeguseks välja andnud üle 1300 nimetuse nii ajalooteadlaste kui tavalugejate seas ülemaailmselt tunnustatud käsitlusi. Kirjastus Koolibri alustab maailma ajaloos olulisi sõdu, lahinguid ja pingekoldeid lahkavate raamatute väljaandmist eesti keeles.

reede, 5. november 2010

Uuenduste elluviimine

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 24
Äripäev, 2010


Konkurentsis püsimiseks peavad ettevõtted pidevalt välja mõtlema uuenduslikke tooteid, teenuseid ja töötegemise viise, näiteks vähendama vigade võimalusi või mõistma kliente paremini. Säärased uuendused nõuavad loomingulist mõtlemist. Loomingulisus on siiski alles esimene samm eduka uuenduse suunas: kui värskeid ideid ellu ei viida – kui neist ei saa tegelikke tooteid või protsesse –, on neist ettevõttele vähe kasu.

Uuenduste elluviimine pole lihtne. Uuendaja kohtab oma teel paljusid takistusi. Sageli tekib ideele vastuseis ja hoog pidurdub, kui praktilised probleemid idee algse entusiasmi üle võimust võtavad.

Selles raamatus näidatakse, kuidas ületada takistusi, et sinu põnev idee elaks ja areneks, ja tekitada sel moel ettevõttele olulist väärtust.

Uus juht

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 22
Äripäev, 2010

Sa oled just saanud ametikõrgendust juhtivale kohale, olles aastaid olnud silmapaistev spetsialist. Ehkki sa oled uue võimaluse üle elevil, oled sa ka pisut mures, kuna tegu on sinu senisest rollist väga erineva rolliga, kus on sootuks teistsugused väljakutsed.

Kõik need tunded on normaalsed. Samuti on need tarkuse märgiks. Asjaolu, et sa nii tunned, annab mõista teadmisest, et üleminek juhtivale kohale on keeruline, kuid samas ka rahuldustpakkuv teekond, mis nõuab aega, kannatust ja kogemusi.

Oma uude rolli asumist oodates ole valmis unustama kõike seda, mida sa seni oled juhiks olemise kohta arvanud, sest tegelikkus võib sind tõsiselt üllatada. Ka ole valmis omandama uusi oskusi, sealhulgas juhtima meeskonda, tasakaalustama erinevate huvigruppide vastandlikke ootusi ning kujundama oma meeskonna või osakonna kultuuri.

See raamat tutvustab sulle juhitöö reaalsusi ning pakub soovitusi ja abivahendeid, mis aitavad sul juhirolli asudes anda oma ettevõttele väärtuslikku panust.

Koostöö ülemusega

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 21
Äripäev, 2010

See raamat pakub kasulikke soovitusi, strateegiaid ja asjalikke abivahendeid koostööoskuste arendamiseks, et sina, su ülemus ja ettevõte saaksite sellest maksimaalset kasu.

Sa ajad sõbraga juttu ja küsid, kuidas tal uues töökohas läheb. Tema vastab: “Sellest saadik, kui ma teen ülemusega koostööd, on olukord palju paremaks läinud.” Sinus kihvatab miski. Sinu jaoks on “koostöö ülemusega” ebameeldiv väljend – ja eneseupitamise varjundiga.

Ent koostöö ülemusega ei ole eneseupitamine. Pigem on see teadlik lähenemine, et püüelda teie mõlema jaoks oluliste eesmärkide poole – säärane lähenemine võimaldab sul nendele eesmärkidele omapoolset mõju avaldada. Ülemusega koostööd tehes lood produktiivse tööalase suhte ja oma tugevaid külgi ühendades tekitate te ettevõttele väärtusi.

Koostööks ülemusega on vaja teatavaid oskusi, sealhulgas teadmist, kuidas luua produktiivset positiivset suhet, kuidas tulemuslikult suhelda (sealhulgas ülemuse ideedele ja ettepanekutele vastu vaielda) ning kuidas prioriteetide osas läbirääkimisi pidada.

Finantsalane pädevus

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 16
Äripäev, 2010

Olenemata sellest, millises ametis sa oma ettevõttes oled, aitab põhiliste finantsalaste kontseptsioonide mõistmine sul oma tööd paremini teha ja anda panus ettevõtte püüdlustesse, et püsida konkurentsivõimeline ja toota kasumit.

Raamatus “Finantsalane pädevus” selgitatakse selle olulise teema põhitõdesid. See ei tee sinust finantsala asjatundjat ega finantsanalüütikut, -kontrolöri või finantsjuhti. Ent siin selgitatakse, mida on vaja teada, et tarbida finantsalast infot teadlikult, planeerida ja rakendada finantsalaseid kontseptsioone tööalastes otsustes.

Põhimõtteliselt tähendab ettevõtte rahandus ettevõtte tegevuseks vajalike vahendite hankimist ja paigutamist. Vahendite hankimise osas tegeleb rahandus sääraste küsimustega nagu:
- Kuidas hangib ja rahastab meie ettevõte oma inventari, seadmeid ja muud füüsilist vara?
- Kas me peaksime vahendite hankimiseks kasutama omavahendeid, laene või sisemiselt tekitatud sula¬¬raha?
- Kui kaua võtab aega klientidelt raha kättesaamine?
- Vahendite paigutamise osas aitab rahandus juhtidel vastata järgmistele küsimustele:
- Kui me saame investeerida mitmesse ettevõtmisse, siis kuidas otsustada, milline on lõpuks kõige kasulikum?
- Milline peab olema investeeringu tasuvus, et seda oleks mõtet teha? Ja kuidas tasuvust hinnata?
- Kuidas hinnata meie ettevõtte erinevate väärtpaberite kasumlikkust?
Vahel on rahandus koos raamatupidamisega ka ettevõtte infosüsteemi osa, et koostada finantsaruandeid, eelarveid ja teha prognoose. Need dokumendid annavad sulle numbrid, mille õige tõlgendamise ja kasutamise abil esitada küsimusi ja teha tarku otsuseid oma osakonna, üksuse või meeskonna jaoks.

Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis

Riho Päts
Koolibri, 2010


Raamatus püütakse muusikaõpetajale jagada üksikasjalikke juhtnööre kooli muusikaalase töö korraldamiseks ja läbiviimiseks nii muusikatunnis kui ka väljaspool seda. Siin analüüsitakse muusikaalaseid psüühilisi protsesse ja musikaalsuse probleemi, antakse ülevaade lapse muusikalise arengu iseärasustest, hääleelundi anatoomiast ja mehaanikast ning häälekujundamise probleemidest, jagatakse juhendeid hääldamise, intoneerimise, fraseerimise, laulu õpetamise spetsiifika, relatiivse noodilugemise süsteemi, muusikalise mõtlemise aktiviseerimise võimaluste, muusikalises arengus mahajäänud laste arendamise jms kohta. Käsitlemist leiab improvisatsiooni ja plokkflöödi lühikursus õppeprotsessis. Võrdlevalt analüüsitakse kaasajal laialt levinud Carl Orffi ja Zoltán Kodály õppesüsteeme.

Kuigi raamatus on suurt rõhku pandud õpilaste muusikalise kuulmise ja aktiivsuse arendamise probleemidele, tahaks siiski rõhutada, et meie üldhariduskooli muusikaline kasvatus peaks oma iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu.

Käesoleva väljaande aluseks on 2. ümbertöötatud trükk (kirjastus Valgus, 1989).

Sissejuhatus majandusteadusesse III : Metodoloogia

Karl Homann, Andreas Suchanek
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

Selle väljaandega jõuab lõpule Karl Homanni ja Andreas Suchaneki raamatu „Sissejuhatus majandusteadusesse” toomine eesti lugejate kätte. Tegemist on kolmanda tõlkeraamatuga sama pealkirja all, mis hõlmab originaali viimase, kuuenda peatüki „Ökonoomika metodoloogia”.