Mu mürgine arm, mina ei ole loogika/

Marian Raméntol 
Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet
Toimetanud Maria Kall
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
133 lk.
Sari Kaasajaluule, 7

Tõlgitud raamatutest: Marian Raméntol. Hay un área de descanso, un poco más abajo de mi vientre. Barcelona: Ediciones Atenas, 2006; Duología poética. Barcelona: Ediciones Atenas, 2008; No hubo apenas mar en el desnudo abierto de tus ojos. Córdoba: Asociación Cultural Andrónima, 2009; Los Muñecos diabólicos de mi caja de pájaros. Córdoba: Diputación de Córdoba, 2010.

Käesoleva raamatu väljaandmist on toetanud HISPAANIA KULTUURIMINISTEERIUMI RAAMATUTE, ARHIIVIDE JA RAAMATUKOGUDE PEAVALITSUS

Heiki Raudla. Väike Albert

Illustreerinud Marja-Liisa Plats

Kujundanud Peeter Laurits Toimetanud Raul Kilgas

Keila : Sator, 2012

105, [7] lk. : ill.

Albert oli tavaline väike poiss. Leiutamis- ja tegutsemistuhinas juhtus temaga alatasa midagi. Juhtunust aga tegi Albert, ehkki ta oli alles kuueaastane, sügavaid filosoofilisi järeldusi, mis jäid teda saatma ka suureks saades. Sest lapsepõlves on hetki, mil avaneb uks ja laseb sisse tuleviku.

Lühilood, milles poole sajandi taguseid värvikaid tüüpe ja kentsakaid seiku nähakse läbi lapse silmade, põhinevad tõsielul. Kuigi … eks ole tõe pirukas maitsvam, kui selles on ka mõned vale rosinad.

Muhe lugemine kõigile vanuseastmetele.

Kilde Vana-Võidu ajaloost

Lühike ülevaade Vana-Võidu ametikooli, valla ja mõisa ajaloost
Koostaja Heiki Raudla
[Vana-Võidu : Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, 2011]
222, [2] lk. : ill., portr.

13. jaanuaril 2011 möödus 90 aastat kutsehariduse andmise algusest Vana-Võidus. Raamat annab ülevaate kooli pikast ja keerulisest ajaloost ja meenutab inimesi, kes on aegade jooksul seisnud kooli asutamise ja arendamise juures. Mahukast trükisest leiab värvikaid mälestusi nii endistelt kooli juhtidelt, õpetajatelt kui õpilastelt. Viimaste seas on mitmed Eesti Maaülikooli professorid. Raamatust leiab ülevaate Vana-Võidu valla ja mõisa ajaloost. Lisaks lood ja legendid, ning valla ja kooliga seotud tuntud inimeste elulood.

Pilguheit ka Viljandis asunud kutsekooli tegevusse, sest 1999. aastal liideti Vana-Võidu kooliga Viljandis asunud kutsekool.

Hans Väre. Lootsiku loomine

Pühendatud vanadele meistritele
Toimetaja Anu Arak 
Tõlkija Aari Juhanson
Illustratsioonid: Olja Korts
[Viljandi] : Soomaa Sõprade Selts, [2010]
[22] lk. koos kaantega : ill.

Raamat on pühendatud vanadele meistritele. Jutustus jaguneb jutukesteks, mille tegelasteks on väike Johannes, tema vanaisa Aadu, kes elab kaugel Soomaa metsatalus. "Aadu teab kuidas hobusega maad künda, ise leiba küpsetada ja vikatiga heina niita. Kõige haruldasem on aga see, et ta mõistab meisterdada haabjat".

Raamat annab lihtsa ja ladusa kirjelduse ning ilmekate illustratsioonidega edasi, kuidas haabjas valmib. Sobib lugemiseks nii suurtele kui väikestele uudishimulikele!

Johan Pitka

Reet Naber
Ausa tahtega isamaa heaks!
Kujundaja Piret Niinepuu-Kiik 
Kunstilised toimetajad Kalev Tomingas, Jüri J. Dubov 
Toimetaja-projektijuht Alvar Loog
Tallinn : Tea Kirjastus, 2012
224 lk. : ill.
Sari Tuntud & tundmatu

Merendusajaloolase Reet Naberi uurimus “Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks!”, mis ilmub “Tuntud ja tundmatu” sarjas rikkalikult illustreerituna admiral Pitka 140. sünniaastapäevaks, on seni mahukaim käsitlus juba eluajal pooleldi müütilise mõõtme omandanud mehe elust, keda võib õigusega nimetada peaaegu ainsaks läbinisti positiivseks kangelaseks Eesti (lähi)ajaloos.

Johan Pitka oli üks põhimõttekindlamaid ja energilisemaid Eesti majandusliku ning poliitilise iseseisvuse eest võitlejaid, kel tuli aastakümnete vältel lahinguid lüüa nii leheveergudel, komiteedes kui sõjaväljal. Pitka isikus said harvanähtaval moel kokku suur visionäär, teoinimene ja liider; tema elu oli täis kirge, võitlust ning paradokse.

Reet Naber keskendub Pitka biograafias süvendatumalt aastatele 1907–1917, mis seni põhjalikumalt läbi uurimata ning lahti kirjutamata. Sellesse aega langeb eestlaste rahvusliku eneseteadvuse uus tõus, parteide ja seltside tekkimine ning majanduskliima paranemine, milles Johan Pitkal oli eelkõige merenduse teoreetiku ja eestvedajana suur roll.

Viljandi Muuseumi toimetised II

Viljandi Muuseum

Toimetaja Ain-Andris Vislapuu

Viljandi : Viljandi Muuseum, 2011

232 lk. : ill.

Tegemist on muuseumi neljateistkümnenda väljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Üle-eestilist mõõdet annab raamatule kaks avaldatud uurimust: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.

Traditsiooniks on ka Viljandi Muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.

Kindel koht toimetistes on Viljandimaa arheoloogial. Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest.

2011. aastal laekus Viljandi Muuseumi ja Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Neist Evald Korts pälvis tunnustust oma maja ehitamise looga, mida võib nüüd toimetiste lehekülgedelt lugeda.

Järjekindlalt ilmub kogumikus ka Vabadussõja temaatika käsitlusi. Muuseumi direktor Jaak Pihlak on alustanud sarja Vabadussõjas langenutest. Esimene artikkel käsitleb Pilistvere kihelkonna kaotusi.

Lahkuv aasta on tähenduslik ühe ümmarguse ja kurva juubeli tõttu. Suvel 1941 jõudis Teine maailmasõda Viljandimaale. Sellest tähtpäevast lähtudes on kogumikus Toomas Hiio uurimus sellal Viljandimaal aset leidnud sõjalistest operatsioonidest ja üksustest ning sõjalistest institutsioonidest.

Teemakohased on ka suure sõja mälestuste killud, mille on kirja pannud Karl Luht, Elmar Hold, Emilie Ehala-Jõe, Inge Kulp ja Paul Ulp.

Toimetiste väljaandmist toetasid: Harald Nurk, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

Sisukord
Sissejuhatus


Olev Bendi kollektsioon Viljandi Muuseumi fotokogus

II osa – Viljandi linn
Tiina Parre

Uuringud Mustlas avastatud külakalmistul 2010. aasta suvel
Helena Kaldre, Martin Malve, Arvi Haak

Malendid Eesti arheoloogilises leiumaterjalis
Kristjan Sander

Traditsiooniliste valmistamisvõtetega lambanahksed kasukad
Made Uus

Pilistvere kihelkond ja Vabadussõjas langenud
Jaak Pihlak

Loodi mõisa ajaloost
Mart Siilivask

II Maailmasõda ja Viljandimaa. Sõjalised operatsioonid ja üksused, sõjaväevalitsus ja asutused
Toomas Hiio

Mälestuskilde suure sõja algusest

Kuidas ehitasin oma maja
Evald Korts

Värvitahvlid I–XXXIV



Allikas: Viljandi Muuseum http://muuseum.viljandimaa.ee/  

Kilde Valma kandi ajaloost

Vello Kütt
Valma : MTÜ Valma Külaselts, 2011
253 lk. : ill.

Autor nimetas ise seda kogumikuks Valma küla ja selle lähiümbruse ajaloo kohta. Trükis ilmus Viljandi Maavalitsuse ja Kohaliku omaalgatuse programmi toetusel ja on saadaval kõigis meie valla raamatukogudes ja samuti Viljandi Linnaraamatukogus. Piiratud kogus on müügil ka veel Valma infopunktis.

Autor on raamatus saateks öelnud:

"See kirjatükk ei pretendeeri tõsiseltvõetavale uurimistööle Valma küla ajaloo kohta. See on lihtsalt väike kogumik seni avaldatud trükistest ja internetist leitud kildudest Valma küla ja selle lähiümbruse ajaloo kohta. Olen püüdnud neid killukesi täiendada vanemate külaelanike mälestustega. Nende kildude kokkupanek ühiste kaante vahele aitaks ehk praegustel noortel veidi paremini mõista seda küla, kus me elame. Ehk aitab see kirjutis peatada unustustehõlma langemast neid meiekandi mehi, kes olid meie riigi sünni juures ja neid, kes rasketel aastatel kaotasid oma elu ja vabaduse. Aitaks mõista ka neid inimesi, kes nõukogude ajal elasid ja töötasid Valmas selle nimel, et leib ja kala oleksid laual ning Küla areneks."