Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 30. märts 2012

Autosport 2011

Võitluseta pole võitu
Aasta Raamat OÜ 
Koostaja Indrek Ilomets 
Toimetajad Indrek Ilomets, Toomas Vabamäe
Tallinn : Aasta Raamat, 2012
243, [1] lk. : ill.

Eesti autospordi tegemisi kokkuvõttev raamat, järjekorras üheksas, “Autosport 2011” on kaante vahele saanud. Lisaks autorallide, ringraja- ja kardivõistluste hooajale kodumaal, heidetakse pilk meie sportlaste võistlemistele välismaal. Juttu tehakse ka teistest autospordialadest, noorte- ja rahvaspordist.

Tavapäraseks portreteeritavaks ei ole seekord teenekas autosportlane, vaid 90.sünnipäeva tähistanud Eesti auto- ja motosport. 2011.aasta lõpus külastas Eestit Rahvusvahelise Autospordi Föderatsiooni president, legendaarne Jean Todt. Tema visiiti kajastab raamatu üks peatükk. Eraldi lugu jutustab autospordi vabatahtlike, kohtunike, tööd.

Sel aastal on raamatu vahele lisatud esimest korda ka DVD, millel videokokkuvõte Eesti meistrivõistlustest autorallis.

Balti-saksa ajalugu

Nils von Ungern-Sternberg
Eduard Maydell, Woldemar Rosen, Andre Stackelberg
Toimetanud Heino Ross
Tõrva : Väike-Viru, 2012
171 lk.


Eesti keele ortograafia

Aavo Valmis
Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega
Kaanekujundus: Kalev Tomingas
Tallinn : TEA Kirjastus, 2012
127, [1] lk.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega on käsiraamat, mis esitab kokkuvõtlikult õigekeelsuse alused ja kujundab harjutuste abil praktilise õigekirjaoskuse.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega annab lihtsa ja süsteemse ülevaate eesti keele õigekirjast, käsitledes
- häälikute õigekirjutust,
- algustäheortograafiat,
- lühendite ja märkide kasutamist,
- kokku- ja lahkukirjutamist,
- numbrite kirjutamist,
- kirjavahemärkide tarvitamist.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega on käsiraamat-harjutustik: keelereegli tutvustamisele järgnevad alati harjutused, mis aitavad reeglit kinnistada. Raamatu lõpus on harjutuste võti, mille abil keeleõppija saab kohe oma teadmisi kontrollida.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega annab lisaosas valimiku suure esinemissagedusega võõrsõnu, mille õigekirja, tähendust ja rektsiooni peab tänapäeva keeletarvitaja tundma.

Eesti keele ortograafia harjutuste ja võtmega sobib nii emakeele kui ka eesti keele kui võõrkeele õppimiseks põhikoolis, gümnaasiumis ja kõrgkoolis. See on asendamatu õppevahend kõigile keelehuvilistele, ka neile, kellel on kutsetöös vaja korrektset õigekirjaoskust: õpetajatele, tõlkijatele, ajakirjanikele, toimetajatele, korrektoritele ja reklaamikirjutajatele.

India joogide teadus mõtlemisest : Teine osa

Ramatšaraka, joogi. 
Joogide õpetus mälu jõust ja mõtte võimsusest
Täiendpealkiri Mõtte võimsus : praktiline juhend ärieluks ja igapäevaseks eluks. Edukuse ideoloogia
Tallinn : [T. Teras], 2012
84 lk.


Antud raamat on loogiline järg varem välja antud raamatule India joogide teadus hingamisest.


Teaduse mõtlemisest töötasid joogid juba ammustel aegadel väga põhjalikult ja hoolikalt välja ning arendasid seda kuni kõige kõrgema vormini - oma Mina mõistmiseni.

Iseolemise vägi

Rein Randveer kindral Laidoneri jälgedes
Koostaja ja toimetaja Anne Velliste 
Kujundus ja teostus: Rein Seppius
Viimsi (Harjumaa) : Aade AV, 2012
399 lk. : ill.

Ei ole palju neid, kellele oleks antud elada ligi sajandi jagu aastaid. Veelgi vähem on neid, kes selle sajandi elavad vaimult tugevatena. Üks neist oli Rein Randveer, kes oli sündinud 1911. aastal, seega ammu enne Vabadussõda, ja kes lahkus meie seast 98-aastaselt. Vabadussõja vaimu ja väge kandis Rein endas kogu elu.

Langenud pärast lahinguid Narva ruumis NKVD küüsi, tegi ta lähemat tutvust Pagari tänava ja Patareiga ning elas üle vangipõlve- ja asumisaastad Siberis. Taastatud iseseisvus andis Reinule ja tema mõttekaaslastele aga uue hingamise. Asuti päästma ajaloolist Viimsi mõisa, kindral Laidoneri kunagist kodu, mis oli pikki aastaid olnud Nõukogude laevastiku luurekeskus. Rein Randveer oli ka üks neist, kes rajas Kindral Johan Laidoneri Seltsi ja Kindral Laidoneri Muuseumi, millest on tänaseks saanud Eesti Sõjamuuseum. Kindrali ajalooline kodu ja tema mälestus on taas väärikalt hoitud.

Koguteoses kohtume ka Rein Randveere saatusekaaslaste Taavet Poska, Oskar Surva, Ants Ernesaksa, Ants Jõe ja teistega, kes teadsid, et elujõulisse rahvasse oli istutatud iseolemise vägi. Nemad uskusid Eestisse.

Teoses on avaldatud üle kahesaja foto ja dokumendi. Raamatu lõpus on pikem järelsõna, mis näeb ühe eesti mehe eluteed Eesti ajaloo mudelina 20. sajandil.

Karistusseadustik

Karistusseadustiku rakendamise seadus
Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 15. jaanuar 2012
Tallinn : Juura, 2012
183 lk.


Kosmiline mäng

Stanislav Grof 
Uurimisretked inimteadvuse piirialadele
Tõlkinud Tõnu Ülemaante
Toimetanud Leelo Laurits 
Kujundanud Kalle Müller
[Tallinn] : Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, [2012]
327 lk.
Sari Transpersonaalse psühholoogia varamu
“Kosmiline mäng” käsitleb Grofi uuringutel põhinevaid kõige avaramaid filosoofilisi, metafüüsilisi ning vaimseid arusaamu ning puudutab kõige fundamentaalsemaid küsimusi, mida inimolevused aegade algusest saadik eksistentsi olemuse kohta küsinud on. Teadvuse ebatavaliste seisundite uuringutest tulenevad avastused kirjeldavad eksistentsi kosmilise loova printsiibi hämmastava mänguna, mis ületab aja, ruumi, lineaarse põhjuslikkuse ning igasugused polaarsused ning viitab sellele, et individuaalne psüühe on oma suurimas ulatuses identne universaalse loova printsiibi ning eksistentsi totaalsusega. See inimolemuse identsus jumalikuga on ülim saladus, mis moodustab kõigi vaimsete traditsioonide ühise tuuma.

Kriminaalmenetluse seadustik

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus
Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muuudatuste ja täiendustega seisuga 15. jaan 2012
Tallinn : Juura, 2012
291 lk.

Mineviku ja tuleviku vahel

Hannah Arendt
Harjutusi poliitilise mõtte vallas
Tõlkinud Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik
Toimetanud Katre Ligi 
Järelsõna: Liisi Keedus 
Sarja kujundanud Jüri Kaarma
Tartu : Ilmamaa, 2012
391 lk.
Sari Avatud Eesti raamat

Käesolev Hannah Arendti (1906–1975) teos kannab alapealkirja “Harjutusi poliitilise mõtte vallas” ning suunab lugejat mõtlema väljaspool ettekirjutuste raamistikke. Autor püüab mõista poliitiliste katastroofide olemust ja põhjusi, astudes kompromissitu poliitilise mõtlejana üle nii mõnestki valulävest. Ta jälgib ajalookäsitluse muutumist antiigist uusajani ning tõstatab küsimused “Mis on autoriteet?”, “Mis on vabadus?”. Raamatule on autori filosoofilist ja eluloolist tausta põhjalikult avava mahuka saatesõna kirjutanud Liisi Keedus.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital

Moe ajalugu

N. J. Stevenson
Ampiirkleidist kaasaegse rõivadisainini
Inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang 
Toimetanud Katrin Naber
Tallinn : Tänapäev, 2012
288 lk. : ill.

Selles rikkalikult illustreeritud raamatus võetakse vaatluse kahe viimase sajandi mood ja keskendutakse neile punktidele, kus tähelepanu keskmesse tõusis mõne riideeseme kuju või siluett tervikuna, kus isikupärane stiil, mis alguses tähendas rikaste inimeste veidrusi, levis edasi kogu hästi rõivastuvasse ühiskonda. Samuti vaadatakse, millise panuse on moe arengusse andnud näiteks Worth, Chanel, Dior, Saint Laurent, Klein, Westwood ja Gaultier, kuid uuritakseka lava-, kino-, tantsu- ja spordikuulsuste mõju igaveses muutumises olevale moele. Raamatu eesti keelse tõlke konsultant on kunstiteaduste doktor Ene Lamp.

Mu mürgine arm, mina ei ole loogika/

Marian Raméntol 
Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet
Toimetanud Maria Kall
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
133 lk.
Sari Kaasajaluule, 7

Tõlgitud raamatutest: Marian Raméntol. Hay un área de descanso, un poco más abajo de mi vientre. Barcelona: Ediciones Atenas, 2006; Duología poética. Barcelona: Ediciones Atenas, 2008; No hubo apenas mar en el desnudo abierto de tus ojos. Córdoba: Asociación Cultural Andrónima, 2009; Los Muñecos diabólicos de mi caja de pájaros. Córdoba: Diputación de Córdoba, 2010.

Käesoleva raamatu väljaandmist on toetanud HISPAANIA KULTUURIMINISTEERIUMI RAAMATUTE, ARHIIVIDE JA RAAMATUKOGUDE PEAVALITSUS

Ooperimaailm [1. kd.], A-L

Tiit Made
Toimetaja Tiina Hallik
Kujundaja Jan Garshnek
Tallinn : Kunst, 2012
759 lk. : ill.

Majandusteadlane, poliitik, publitsist ja väliskommentaator Made on andunud ooperihuviline olnud varajasest noorusest. Ooperipisik ja huvi selle vastu on aastate jooksul vaid süvenenud. Oma paljudel reisidel ei olegi Made kunagi jätnud kasutamata võimalust tutvuda kohalike ooperimajade, lavastuste, talentidega.

Leksikoni kahte köitesse on aastatega kogutud põhjapanev materjal. Enam kui 1400 leheküljel on põhjalikult käsitletud 610 ooperit ja 150 opereti, antud ammendav ülevaade žanri 400 aastasest ajaloost. Lugeja saab teavet üle 375 helilooja, 350 solisti, 70 libretisti, 110 dirigendi ning 60 maailma juhtiva ooperimaja ja trupi kohta. Teos sisaldab ülevaadet üle 25 ooperi- ja operetiloominguga tegeleva organisatsiooni kohta ning üle 20 rahvusvahelise festivali kohta. Lugeja saab ennast kurssi viia 42 riigi ja 30 linna lavamuusika arenemise ajaloo ja peamiste tegijatega.

Tiit Made ise on juhtinud ooperimuusika galakontserte Tartu Vanemuise ja Pärnu David Oistrahhi festivalidel, teinud Vikerraadios Bel Canto ooperiteemalisi saateid ning avaldanud arvukalt selleteemalisi artikleid.

Raha, rikkuse ja rahulolu feng shui

Siret ja Janno Seeder
Kujundanud Janika Vesberg 
Kaanekujundus ja joonised: Urmas Graff 
Joonistused: Johanna Tamm
Tallinn : Varrak, 2012
213 lk. : ill. 
Sari Eesti oma feng shui

Kui mul on raha, siis loon rikkust ja kui olen rikas, siis olen ma oma eluga rahul. Selline on tavapärane arusaam õnnest ja edust. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja elu osta.

Sarja neljandas raamatus heidame pilgu feng shui bagua raha, rikkuse ja rahulolu tsoonile. Mida see endas sisaldab? Mis on raha energia? Kuidas raha ligi meelitada? Missugused on rahaga seotud hirmud? Mis loob meile rahulolu? Kuidas rikkuse energiat tasakaalustada? Appi võtame ruumi, värvid, vormid, tegevused ja mõttejõu.



Sissejuhatus keeleteooria alustesse

Louis Hjelmslev
Tõlkija Jaan Pärnamäe 
Toimetaja Anu Laanemets 
Koostaja Urmas Sutrop 
Sarja kujundanud Jüri Kaarma
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2012
223 lk. 
Sari Avatud Eesti raamat

Suurepärane teoreetiline raamat keeleteadusest, mis innustab paljude valdkondade humanitaare. Ilma seda raamatut lugemata ei ole võimalik lõpuni mõista mitmeid kahekümnenda sajandi teise poole mõttevoole - nt semiootikat või poststrukturalismi. Tegemist ei ole kerge lugemisvaraga. Selle raamatu lugemine nõuab pingutavat süvenemist ja kaasamõtlemist. Raamat on üles ehitatud loogilise või pigem logistilise järjekindlusega. Sellise süstemaatilise mõtlemise oli Louis Hjelmslev ilmselt kodust kaasa saanud. Tema isa oli matemaatik Johannes Hjelmslev, kelle järgi on geomeetrias tuntud Hjelmslev’ teoreem ja Hjelmslev’ transformatsioon. Teisalt toetub ta tugevale Taani lingvistikatraditsioonile, olgu siin nt nimetatud Rasmus Rask, Vilhelm Thomsen, Karl Verner või Otto Jespersen.

Tekst teeb oma töö

Toomas Liiv 
Arvustusi, esseid ja artikleid 1976 - 2009
Koostanud Elo Lindsalu 
Toimetanud Ülle Kurs ja Elo Lindsalu
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2012
479 lk. : ill.


2009. aastal lahkus meie seast üks omapärasemaid eesti luuletajaid, tunnustatud kirjandusteadlane ja kriitik, Tallinna ülikooli kauaaegne ja armastatud õppejõud professor Toomas Liiv. Kogumikku Tekst teeb oma töö on koondatud tema kirjatöid aastaist 1976-2009. Lugeja leiab siit hulga filigraanseid luulearvustusi, säravaid esseid ja uurimuslikke artikleid. Toomas Liivi huvi oli laialdane: ühtviisi köitvalt kirjutas ta nii Kreutzwaldi, Koidula ja Juhan Liivi loomingust kui ka tänapäeva klassikute Jaan Krossi, Hando Runneli ja Madis Kõivu teostest. T. Liivi väljaastumised - nii suulised kui kirjalikud - olid julged ja läbinägevad, tihti ka iroonilised, vahel väljakutsuvalt arrogantsedki.

Tsiviilõiguse üldosa

Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve ... jt.
Õigusteaduse õpik
Kaanekujundus: Jaana Kool
[Tallinn] : Juura, 2012
376 lk.

Tsiviilõiguse üldosa õpik annab põhiteadmised, mis on vajalikud kõigi järgnevate eraõiguse valdkonda kuuluvate õppeainete – asjaõiguse, võlaõiguse, perekonnaõiguse, pärimisõiguse, intellektuaalse omandi, ühinguõiguse, rahvusvahelise eraõiguse jm – omandamisel. Tsiviilõiguse põhiinstituutidel on oluline tähendus ka avaliku õiguse jaoks.

Õpikus käsitletakse objektiivset ja subjektiivset tsiviilõigust, kesksel kohal on tehinguõpetus ning õpetus isikutest, samuti esindus, esemed tsiviilõiguse objektina, tähtajad ning aegumine. Olulist tähelepanu on pööratud Riigikohtu lahendites esitatud seisukohtadele. Lisatud on kasutatud lühendite loetelu, soovituslikud allikad, samuti märksõnaline sisujuht, kuhu on koondatud olulisemad märksõnad.

Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2011/2012 : [CD-ROM]

Seadusandlus, kommentaarid ja näited
Tallinn : Ten-Team, 2011.
400 lk. : ill. + 1 CD-ROM

Kogumik annab võimalikult lihtsalt ülevaate kõikidest sammudest, mida tööandja peab oma töötajate ohutuse ja tervishoiu tagamiseks astuma.

Kirjeldatud on õigusaktidest tulenevaid konkreetseid nõudeid ning varustatud need näidiste ja vajadusel kommentaaridega.

Kogumikku kuulub CD-ROM sadade dokumendinäidistega.

Tutvu raamatu sisuga SIIN
Tutvu CD sisukorraga SIIN

Vana maamaja

Käsiraamat
Koostanud Joosep Metslang
Toimetanud Heiki Pärdi, Elo Lutsepp 
Eessõna: Elo Lutsepp 
Joonestanud Kaari Metslang 
Kujundanud Andres Tali
[Tallinn] : Tammerraamat, 2012
293, [3] lk. : ill.

See raamat on sündinud koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite ja paarikümne spetsialistiga ning on ainukordne Eestis, kuna varem pole nii põhjalikku maamaja taastamise ja ehitamise käsiraamatut Eestis ilmunud. Loodame, et sellest käsiraamatust saavad abi nii need, kellel alles plaan vana maja soetamiseks, kui ka need, kes tunnevad, et nüüd on paras aeg maja remontida, renoveerida või ümber ehitada. Ja pole ju ka tähtis, kas vana maja asub maal või linnas, head ehituslahendused võivad sobida mõlemale. Raamat on jagatud kolme ossa:

Esimeses antakse põgus ülevaade eesti taluhoonete arengust 19. sajandi keskpaigast kuni Teise maailmasõjani. Oma koht on raamatus ka taluõuel ja -aial.

Teises osas selgitatakse kõike seda, millega tuleks kindlasti arvestada, enne kui üldse tegelikuks ehituseks läheb: kontseptsioon, õigusruum ja suuremate tööde puhul kindlasti ka ehitusprojekt

Raamatu kolmandas, kõige mahukamas osas pakutakse võimalikke lahendusi praktilisteks hooldus- ja ehitustöödeks. Meeles tuleb aga pidada, et taluehituses ei ole olemas tüüplahendusi. Iga hoone korrastamisel tuleb kindlasti lähtuda konkreetse hoone individuaalsetest väärtustest.

Raamatus on ligi 400 fotot ja joonist, mis aitavad ka algajal ehitajal saada põhjaliku ettevalmistuse maamaja taastamisest ja oma kodu loomisest.

Heiki Raudla. Väike Albert

Illustreerinud Marja-Liisa Plats
Kujundanud Peeter Laurits Toimetanud Raul Kilgas
Keila : Sator, 2012
105, [7] lk. : ill.


Albert oli tavaline väike poiss. Leiutamis- ja tegutsemistuhinas juhtus temaga alatasa midagi. Juhtunust aga tegi Albert, ehkki ta oli alles kuueaastane, sügavaid filosoofilisi järeldusi, mis jäid teda saatma ka suureks saades. Sest lapsepõlves on hetki, mil avaneb uks ja laseb sisse tuleviku.

Lühilood, milles poole sajandi taguseid värvikaid tüüpe ja kentsakaid seiku nähakse läbi lapse silmade, põhinevad tõsielul. Kuigi … eks ole tõe pirukas maitsvam, kui selles on ka mõned vale rosinad.

Muhe lugemine kõigile vanuseastmetele.

Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944

Hanno Ojalo, Peedu Sammalsoo, Mati Õun
Tallinn : Grenader, 2012
111 lk. : ill., portr.


Siinse raamatu lahingutandrid – Peipsi ja Pihkva järv ning Emajõgi – tekkisid peale mandrijää sulamist ligi 5000–6000 aastat tagasi. Inimesed asusid nende veekogude kallastele elama arvatavasti kohe, kui jää alt vabanenud maale oli tekkinud taimestik. Tollal oli järvedes ja jõgedes arvatavasti rikkalikumalt kalu nagu tänapäeval ning kalad olid meie esivanemaile, kes vilja veel ei kasvatanud, peamine toit. On tõenäoline, et Ürg-Peipsi ja Ürg-Pihkva järvel ning Suurel Emajõel peeti maha ka esimesed kähmlused parimate kalastuskohtade pärast.

Ja vahest polnud nende kähmluste ajendiks mitte ahnus ja saamahimu nagu ajaloolise aja sõdades, vaid lihtsalt tühi kõht. Edaspidi aga peeti nende veekogude ääres palju lahinguid. Sõditi nii vee peal ja jää peal kui ka järve- ja jõekallastel. Lugejal on võimalus teha kaasa ajarännak 1234. aastal Emajõe jääl toimunud lahingust kuni 1944. aasta sügisel siin peetud II maailmasõja heitlusteni, et tutvuda suuremate lahingute ja väiksemate kokkupõrgetega, mis neil aladel eestlaste, venelaste, sakslaste ja rootslaste vahel on peetud.

neljapäev, 22. märts 2012

365 kala

Antal Vida
Illustratsioonid: Tamas Kotai 
Tõlge inglise keelest: Mari Elts 
Toimetaja Anu Nõulik 
Tallinn : Grenader, 2012
200 lk. : ill.


Vikerforell ja siig, euroopa merluus ja uusmeremaa angerjas – kokku 365 huvitavat kala kogu maailmast.

Kõikide kalade kohta leiab sellest teosest nii tutvustavad lühikirjeldused kui ka unikaalsed ja detailirohked joonised. Asendamatu abiline kalamehele ja kalatoitude huvilisele.

Arthur Schopenhauer

Robert Zimmer
Filosoof ja maailmakodanik
Saksa keelest tõlkinud Arne Nielsen
Toimetanud Ann Kivikangur
Kujundanud Tiina Sildre
Tallinn : Olion, 2012
254 lk.

Lähtunud alguses Kanti filosoofiast, arendas Arthur Schopenhauer 19. saj saksa filosoofiat oluliselt edasi ning tõi selle oma elegantses ja kõigile arusaadavas keeles välja akadeemilisest „elevandiluutornist”. Ta oli üks esimesi globaalseid mõtlejaid, kes ühendas lääne filosoofia ja idamaised tarkused ning oli seega üks modernismi teerajajaid. Vastupidi üldlevinud kujutlusele polnud Schopenhauer sugugi misantroobist erak, kes vestles oma puudliga nagu inimesega – tal olid laialdased kultuurihuvid ja ta suhtles oma kitsa seltskonnaga. Ta oli andekas kirjanik ja kosmopoliitiline mõtleja ning tegeles väga laia teemadespektriga, mis haaras filosoofia kõikide alaliikide kõrval ka kirjandust, loodusteadusi ja idamaade mõttemaailma. Tänapäeval kuulub ta rahvusvaheliselt enim loetud saksa filosoofide hulka ning tema mõju uusaja filosoofiale, teaduslikule maailmavaatele ja psühholoogiale on vaieldamatu.

Robert Zimmer (snd 1953) õppis filosoofiat ja anglistikat. Pärast pedagoogilist tegevust Düsseldorfi ja Berliini ülikoolis elab praegu vabakutselise publitsistina Berliinis. Temalt on ilmunud Das grosse Philosophenportal.

Eesti hümn

Küllo Arjakas
Toimetaja Katrin Streiman 
Kujundaja Einike Soosaar
Tallinn : Menu Kirjastus, 2012
160 lk. : ill. ; 1 CD.


Raamatus antakse ülevaade maailma maade hümnidest, kus leidub isegi üht-teist kurioosset. Seejärel jälgitakse Eesti hümni teket ja omaks võtmist, hümni küsimust 1920. aastate Eesti Vabariigis, selle saatust ajaloo suurtormides ja au sees hoidmist paguluses ning Eesti hümni taastamist laulva revolutsiooni päevil 1988. aastal. Viimased peatükid annavad ülevaate hümni temaatikast juba taastatud Eesti Vabariigis. Raamatus on “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” noot ja sõnad ning CD-plaat salvestusega. Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Geograafia ja elamise kunst

Edmunds Valdemārs Bunkše
Inglise keelest tõlkinud Martin Küttim
Eessõna tõlge: Kaisa Kaer 
Toimetanud Helen Sooväli-Sepping ja Triin Kaalep 
Järelsõna: Helen Sooväli-Sepping ja Hannes Palang 
Illustratsioonid: Edmunds Valdemārs Bunkše 
Kujundanud Andres Rõhu
Tallinn : Varrak, 2012
185, [3] lk. : ill.

See raamat kõneleb kodus ja teekonnal kogetust, inimese maastike- ja paigatunnetusest ning sellest, kuidas geograafilisest kogemusest võib saada kunst. Autor kirjutab oma elust, erakordse saatusega läti poisist ajaloo ristteedel, põimides köitvasse jutustusse talle omaseid keskkonnafilosoofilisi arutlusi. See on ühtaegu sõja jalust emigreerunud lätlase autobiograafiline tagasivaade ning samas geograafi maastikusemiootiline analüüs, seejuures on maastike inimkomponendiks valdavalt autor ise.Kultuurigeograaf Edmunds Valdemārs Bunkše (s 1935 Liepājas) põgenes 1944. aastal koos vanematega läände ning emigreerus 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Doktorikraadi geograafia alal omandas ta Californias Berkeley Ülikoolis. Fulbrighti stipendiumiga õpetas ta külalisõppejõuna 1983. aastal Rootsis ja Inglismaal ning 1990. aastal Lätis. Professor Bunkše on ka Läti Teaduste Akadeemia välisliige ning on aidanud koostada Läti Televisiooni kultuuriprogramme.

Kroonilise valu ravimise käsiraamat

Bradley S. Galer, Charles E. Argoff 
Tõlkijad Triin Koorits, Ursula Koorits 
Sisutoimetaja Ursula Koorits 
Kaane kujundanud Kalev Tomingas
Tallinn : TEA Kirjastus, 2012
263 lk. : ill., portr.

Kui Sa oled üks nendest paljudest, kes kannatab kroonilise valu käes, võib Sulle tunduda, et valu kestab lõputult ja rikub kogu Su elu. Võib-olla on Sinulegi öeldud, et „valu on vaid Sinu peas” ning Sul tuleb taluda migreenist, artriidist või mõnest kroonilisest haigusest tingitud valusid. Kuid Sa võid ennast jälle hästi tunda! Uusimate meditsiiniliste uuringute valguses selgitavad maailmakuulsad valuspetsialistid dr. Bradley S. Galer ja dr. Charles E. Argoff krooniliste valude varjatud ja vähetuntud põhjusi, õpetavad vältima diagnoosimisel tehtavaid vigu ning tutvustavad uusimaid ravimeetodeid.

Käejooned

Nathaniel Altman
Inglise keelest tõlkinud Ülli Saar
Toimetanud Helen Kõrgesaar
Joonistused: Igor V. Zevin
Kujundanud Jeff Fitschen
[Tallinn] : Tänapäev, 2012
494 lk. : ill.
Sari Suur väike entsüklopeedia

See raamat on usaldusväärne kergesti jälgitav sissejuhatus käejoonte lugemise kunsti. Kuid käejoonte lugemine on midagi enamat kui lihtsalt meelelahutus – see annab meile hulgaliselt informatsiooni inimese iseloomu, oskuste, tervise, karjääri, suhete kohta. Lisaks peegeldavad inimese käed ka tema hetkesuundumusi ja tulevikuvõimalusi. Raamatu aluseks on üle kolmekümne aasta teadustööd ja kogemusi. Keskendudes küll peamiselt läänelikele käejoonte lugemise traditsioonidele, tutvustab entsüklopeedia ka Indias ja Hiinas tuntud käejoonte lugemise kunsti.

Linnumääraja

Lars Svenssoni tekst ja kaardid
Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja
Killian Mullarney ja Dan Zetterstömi pildid ja seletused
Rootsi keelest tõlkinud Olav Renno
Tallinn : Varrak, 2012
445, [1] lk. : ill.

Tegemist on seni eesti keeles ilmunuist kõige põhjalikuma ja tänapäevasema linnumäärajaga, mis on sobiv nii algajatele kui ka kogenud linnuvaatlejatele. Raamatu on kirjutanud ja illustreerinud kolm väga hinnatud ja palju rännanud ornitoloogi ning see on tõlgitud juba 13 keelde. Täielik välikäsiraamat annab infot kõigi linnuliikide kohta, kes võivad esineda Euroopas, Põhja-Aafrikas ja suures osas Lähis-Idas – teoses käsitletakse ligi 900 linnuliiki. Eestindatud väljaanne on põhjalikult täiendatud ka Eesti andmetega. Üle 200 pilditahvli rohkem kui 4000 üksikasjaliku illustratsiooniga näitavad, kuidas eri liikide välimus varieerub vastavalt soole, vanusele, aastaajale ja levikule. Põhjalikud tekstid toovad aga esile iga liigi suuruse, elupaiga, tundemärgid, erisused ja häälitsused.

Lugemise kunst

Eesti Rahvusraamatukogu
Rööppealkiri The art of reading
Koostanud Piret Lotman 
Toimetanud Siiri Lauk 
Resümeed tõlkinud ja toimetanud Irina Petrova, Rod Bradbury 
Kujundanud Inga Heamägi
Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2011
303 lk. : ill.
Sari ACTA 13. Raamat ja aeg 2. raamat

«Lugemise kunst» keskmes on varauusaegne raamat ja lugemiskultuur. Eesti keele ja seeläbi eestlase identideedi jaoks oli see periood pöördeline: siia mahub nii kirjakeele kujunemine, emakeelse raamatu trükkimise kui ka esimesed sammud üldise lugemisoskuse saavutamisel.

Kogumiku juhatab sisse Tiina Kala Tallinna Linnaarhiivis säilinud keskaegse missakorraldusjuhise analüüs. Krista Kodres vaatleb kahe Eestimaa kirikust pärit näite varal kujutise ja seda kommenteeriva teksti vahekorra muutumist. Aivar Põldvee käsitleb Bengt Forseliuse aabitsa ülesehitust ja õppemeetodit selle euroopalikul tagapõhjal. Kai Tafenau uurimus keskendub 1673. aasta tallinakeelse lauluraamatu ja Anton Heidrichi pildikatekismuse ümber puhkenud keelevaidlustele. Kolm uurimust on pühendatud varauuseagsetele koduraamatukogudele. Juhan Kreem analüüsib 16. sajandi Tallinna vaimulikule Reinold Gristile kuulunud raamatuid. Tiiu Reimo annab põhjaliku ülevaate Haljala pastori Martin Zareniuse ligi sada aastat hilisemast raamatupärandist. Triin Parts on vaatluse alla võtnud raamatud tallinnlaste pärandinimekirjades 16. ja 17. sajandil. Kristi Viidingu artiklis on esmakordselt analüüsitud ning ühiseks andmebaasiks koondatud 17. sajandi Eesti- ja Liivimaa haritlaste tunnuslaused. Meelis Friedenthal käsitleb 1692. aastal Academia Gustavo Carolinas kaitstud dissertatsioonist lähtudes etümoloogia suhteid varauusaegse epistemoloogia ja keelefilosoofiaga. Kari Tarkiaineni artikkel 18. sajandi lugemiskultuurist tutvustab Porvoo gümnaasiumi matemaatika ja loogika lektori Magnus Jacob Alopaeuse nõuandeid lugemiseks.

Maailma suurim mõistatusteraamat II osa

Charles Barry Townsend
Inglise keelest tõlkinud Mari Ollino 
Toimetanud Irma Aren 
Kaane kujundanud Reet Helm
Tallinn : Ersen, 2012
280 lk. : ill.


Pane end proovile selles hiiglaslikus kollektsioonis olevate keerukate mõistatustega, mis lausa kutsuvad end lahendama.

Terita oma mõistust peidetud sõnade, pahupidi loogika, salapäraste mõistatuste, pettepiltide ja mitmete muude väljakutsete abil.

Püüa lahendada üht suurepärastest numbriasenduse mõistatustest. Mõtiskle koos professor Melbourneiga iidse ringimõistatuse üle ja aita õpetlastel leida lahendus, kuidas hingeõhuga saab üsna raskeid esemeid ümber lükata. Lahenda mõistatusi mängukaartide, kabenuppude ja hambaorkidega.

Põnev ning ohtralt ajugümnastikat pakkuv raamat on just see, mida kõik mõistatustefännid on oodanud.

Mina ja mehed. 2. raamat

Katrin Aedma, Toivo Niiberg
Hingevalu, seks, tarkus, erootika, õppetunnid 
Tallinn : Kvaliteetse Õppe Keskus, [2012]
238, [1] lk. : ill.

Raamat sisaldab lehekülgi autori päevikust, meilivahetusi teemal suhted, psühholoogi kommentaare, teste, luuletusi ja naljalugusid.

Ohustatud inimene

Tommy Hellsten 
Pinnalisest elust sügavama inimlikkuse juurde
Soome keelest tõlkinud Ly Seppel
[Tallinn] : Pilgrim, 2012
141 lk. 
Sari Pilgrimi raamat

“Ohustatud inimene” on Soome psühhoterapeudi Tommy Hellsteni 18. raamat, milles autor julgustab meid elama vaimsemalt ja kaitsma inimlikke väärtusi.

Pokker ja võitja psühholoogia

Ian Taylor ja Matthew Hilger
Eduka pokkerimängija hoiakud ja mõtteviis
Tõlkija Helen Muru
Tallinn : TEA, 2011
247 lk.

Võidukal pokkermängijal on laitmatu mänguoskus ja õige mõtteviis. See raamat on pokkerimängu inimlikest teguritest ehk sellest, kuidas mõtteid, tundeid ja käitumist kontrollides kindlalt võita.
 
Maailma enimmüüdud pokkeriraamatu "The Poker Mindset" eesti keelsest versioonist saate teada:
  • milline on pokkerimängija õige mõtteviis ja õiged hoiakud,
  • kuidas toime tulla suurte kaotuste ja halva õnnega,
  • teha, kui kipute mängima alla oma võimete,
  • kuidas süüvida vastase mõttemaailma,
  • millised hingeseisundid suurendavad või vähendavad võiduvõimalusi.
Raamat on nii päris algajale, kelle ainuke eesmärk on võimalikult vähe kaotada kui ka professionaalile, kes teenib pokkeriga suurt tulu.

Võrumaa mõisad

Koostanud Valdo Praust 
Toimetanud Maie Mägi 
Kujundanud Andres Tali
[Tallinn] : Tänapäev, 2012
320 lk. : ill.


Võrumaa tänini säilinud mõisad näivad Eesti ühed tagasihoidlikumad, sest seal on erakordselt palju väärtuslikke ehitisi hävinud; vahel on häving olnud nii põhjalik, et neist on kustunud isegi mälestus. Autori jaoks olid väga põnevateks leidudeks tänaseks hävinud Sõreste, Kärgula ja Vaabina suurejoonelised mõisahooned, mida varasemas kirjanduses pole praktiliselt üldse kajastatud. Käesolevas Väikese mõisaraamatute sarja eelviimases raamatus on 145 ajaloolist fotot nii Võrumaa kadunud kui ka tänase päevani püsivatest kuulsatest mõisatest.

William Shakespeare. Hamlet

Andrew Williams
Saksa keelest tõlkinud Ester Rooste 
Kaas ja kujundus: Martin Perens
Tallinn : Ilo, 2010
120 lk. : portr. 
Sari Konspekt


Shakespeare’i “Hamlet” on üks maailma tuntumaid kirjandusteoseid ja kuulub gümnaasiumiastme kohustusliku kirjanduse nimistusse. Konspektide sarjas ilmuv raamatuke annab lugejale võimaluse uurida lugu veidi lähemalt. Siit leiab üldist informatsiooni teose kohta, sisututvustuse, tegelaskujude olemuse analüüsi, teose ülesehituse ja tõlgenduse, aga ka interpretatsiooni ja info autori kohta

Eraldi peatükk on “Hamleti” interpreteerimisest Eestis. Konspekti lõpus on kontrollküsimused, mis aitavad lugejal teose käsitlemiseks ette valmistuda.

kolmapäev, 21. märts 2012

Aasta puud 2

Ajakirjas Eesti Loodus ilmunud materjalide põhjal
Koostaja Ann Marvet
Tallinn : Loodusajakiri, 2012
96 lk. : ill.
Sari Looduse Raamatukogu, 2012/1


MTÜ Loodusajakiri käivitas uue raamatusarja Looduse Raamatukogu. Aastal 2012 ilmub neli järgmist raamatut. Raamatusari toetub ajakirjades Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul pikemat käsitlust leidnud teemadele.

Raamatu 2. osas leiate aasta puud aastail 2003–2011.
Iga puu/puude perekonna kohta on raamatus üks pikem ja paar-kolm lühemat artiklit, mõned pildilood – huvitav pilt seletava tekstiga – ning lõpuks n.ö viitelood sisukatest artiklitest, mida kuidagi ei õnnestunud kokku suruda. Väljapääsuna sai nopitud neist mõned huvitavad faktid ning lisatud täisviide artiklile Eesti Looduses – lugejaile, kelles kirjapandu uudishimu äratas.

Islami viis tugisammast

Kätlin Hommik-Mrabte
Algajatele ja kesktasemele
Tõlkekatkeid: Nele Siplane, Airi Hunt 
Sisulised toimetajad: Ildar Muhhamedšin, Iman Mahmutova 
Kujundaja Airi Hunt
Tallinn : Eesti Islami Kogudus, c2010
158 lk. : ill.


Kilde Vana-Võidu ajaloost

Lühike ülevaade Vana-Võidu ametikooli, valla ja mõisa ajaloost
Koostaja Heiki Raudla
[Vana-Võidu : Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, 2011]
222, [2] lk. : ill., portr.

13. jaanuaril 2011 möödus 90 aastat kutsehariduse andmise algusest Vana-Võidus. Raamat annab ülevaate kooli pikast ja keerulisest ajaloost ja meenutab inimesi, kes on aegade jooksul seisnud kooli asutamise ja arendamise juures. Mahukast trükisest leiab värvikaid mälestusi nii endistelt kooli juhtidelt, õpetajatelt kui õpilastelt. Viimaste seas on mitmed Eesti Maaülikooli professorid. Raamatust leiab ülevaate Vana-Võidu valla ja mõisa ajaloost. Lisaks lood ja legendid, ning valla ja kooliga seotud tuntud inimeste elulood.

Pilguheit ka Viljandis asunud kutsekooli tegevusse, sest 1999. aastal liideti Vana-Võidu kooliga Viljandis asunud kutsekool.


Koraani tähenduse tõlge

Fatiha ja viimane džuz (30/30)
Tõlkinud, hadithid valinud ja artiklid kirjutanud Kätlin Hommik-Mrabte
Kujundaja Airi Hunt
[Tallinn : Eesti Islami Kogudus], 2011
140 lk.

Koraani tähenduse tõlkes on olemas nii originaaltekst, transliteratsioon, tähenduse tõlge eesti keelde kui ka selgitavad hadithid allmärkustena.

Hans Väre. Lootsiku loomine

Pühendatud vanadele meistritele
Toimetaja Anu Arak 
Tõlkija Aari Juhanson
Illustratsioonid: Olja Korts
[Viljandi] : Soomaa Sõprade Selts, [2010]
[22] lk. koos kaantega : ill.


Raamat on pühendatud vanadele meistritele. Jutustus jaguneb jutukesteks, mille tegelasteks on väike Johannes, tema vanaisa Aadu, kes elab kaugel Soomaa metsatalus. "Aadu teab kuidas hobusega maad künda, ise leiba küpsetada ja vikatiga heina niita. Kõige haruldasem on aga see, et ta mõistab meisterdada haabjat".

Raamat annab lihtsa ja ladusa kirjelduse ning ilmekate illustratsioonidega edasi, kuidas haabjas valmib. Sobib lugemiseks nii suurtele kui väikestele uudishimulikele!

Mida peaks teadma islamist?

Kätlin Hommik-Mrabte
Abiks algajale islamiga tutvujale
Kaasautor Nele Siplane
Sisulised toimetajad: Ildar Muhhamedšin 
Kujundaja Airi Hunt
Tallinn : Eesti Islami Kogudus, c2011
149 lk.

Raamat, mis on igati abiks algajale islamiga tutvujale, käsitleb järgmiseid teemasid: Mis on islam?, 9 väärarvamust islami kohta, Jumala idee islamis, Koraan, Muhammed (saws), prohvetlus islamis, islami 5 tugisammast, naise staatus islamis, vanemate staatus islamis, kristlastele, ateistidele. Raamatus käsitletu langeb osaliselt (või tervenisti) kokku tekstikogumike „Mida peaks teadma islamist?“, „Mida jutustab meile Piibel?“, „Naised islamis“ sisuga.

Mosleminaise käsiraamat

Huda Khattab 
Tõlge ja kaanekujundus: Airi Hunt
Toimetajad Kätlin Hommik-Mrabte, Tiina Kanarbik
[Tallinn : Eesti Islami Kogudus], 2011
80 lk.

Proua Khattabi "Mosleminaise käsiraamat" annab vastuseid kõiksugu küsimustele, mis üht õiget muslimat (mosleminaist) igapäevaelus vaevata võivad. Raamat on küll pisike, kuid katab ära kõik kõige olulisema: Jumala kummardamise ehk ibaada, puhastumise ehk tahaara, riietumisreeglid, sotsiaalse elu, kooli- ja tööelu, abielu, lahutuse ja tervishoiu teemad.

kolmapäev, 14. märts 2012

Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp

Mart Kalm
Täiendpealkiri Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa
Rööppealkiri Beach town, mushroom balcony and vodka cabinet : Pärnu city architect Olev Siinmaa 
Kujundajad: Aleksandr Zverev, Emil Urbel
[Tallinn] : Eesti Arhitektuurimuuseum : Eesti Kunstiakadeemia, 2012
300 lk. : ill.


Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa (1881–1948) oli üks 1930. aastate väljapaistvamaid Eesti funktsionaliste. Nii tema heledad eramud, kui Pärnu rannaarhitektuur kujunesid sõjaeelse moodsuse sümboliks. Ent helge supelala kõrval tuli linnaarhitektil tegelda ka elu argise poole, sotsiaalehituse kavandamisega.

Siinmaa oli juba tuntud tisler, Pärnu raekoja juugendmööbli valmistaja, kui õppis Saksamaal arhitektiks, mistõttu jäi mööbli kavandamine talle kõrvalalaks kogu elu. Siinmaa kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks Pätsile. Tema sisustatud olid eesti toad nii presidendi residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis. Raamat on rikkalikult illustreeritud nii vanade kui kaasaegsete fotode ja originaaljoonistega.

Reumatoloogia

Reinhold Birkenfeldt ... [jt.]
Toimetaja Reinhold Birkenfeld
2., ümbertööt. ja täiend. tr.
Tallinn : Medicina, 2012
435 lk. : ill.

Raamatus on käsitletud haigete uurimismetoodikat, kõigi põhiliste reumaatiliste haiguste ja sündroomide epidemioloogiat, etiopatogeneesi, kliinilist pilti, diagnostilisi kriteeriumeid ja ravi. Lisatud on uued peatükid: autoimmuunsed haigused, reumaatilised haigused lastel, bioloogiline ravi, artropaatiad endokriinhaiguste ja biokeemiliste hälvete puhul, osteokondroosid, HIV-infektsioon ja reumaatilised haigused ning taastusravi põhjalik metoodika.

See on uue autorite kollektiivi poolt põhjalikult ümber töötatud ja uusimate teadussaavutustega täiendatud rikkalikult illustreeritud, kompaktne ja sisutihe käsiraamat.

Teos sobib õpperaamatuks arstiteaduskonna üliõpilastele ja residentidele ning käsiraamatuks kõigile arstidele, eriti reumatoloogidele, sisearstidele ja perearstidele.

Seto köök

Põlvest põlve
Traditsioonilise seto söögi ja joogiga seotud teadmised ja retseptid kogus, uuris ja kirjutas kokku Laivi Mesikäpp, traditsioonilise seto söögi uuendas ja kirjutas kokku Indrek Kivisalu 
Toidud valmistasid Viive Palok, Laivi Mesikäpp, Indrek Kivisalu 
Toidud ja detailid pildistas Rene Riisalu
[Tallinn] : Setomaa Tulevik, 2012
93 lk. : ill.

Raamatus on juttu nii seto söögist kui ka joogist. Lisaks killukesi seto köögist. Huviline saab pilgu heita seto söögi- ja joogikultuuri olemusse 20. sajandi esimesel poolel. Raamatut rikastavad Setomaa Meremäe piirkonna 20. sajandi esimesele poolele omaste traditsiooniliste roogade retseptid ning nende tänapäevased väljendused. Nii käivad vana ja uus retsept käsikäes ning jutustavad oma loo - mis oli ja milline on võimalus hoida esivanemate tarkust järgnevatele põlvkondadele. Kuigi raamat on eesti keeles, ei saa ju piirkonna kultuuri kajastades ometi üle ega ümber mahlakast ja väljendusrikkast seto keelest.

Siberi setode laulud

Rööppealkirjad Songs of Siberian Seto = Песни сибирских сето
Kostanud Andreas Kalkun, Anu Korb
Toimetajad Andreas Kalkun, Anu Korb
Tõlge inglise keelde Kait Tamm
Tõlge vene keelde Nikolay Kuznetsov
Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2012
 231 lk., 2 CD-d (66', 64'53'') ; 1 DVD
Sari Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 7

Antoloogia plaatidelt leiab läbilõike Siberi setode lauluvarast: seto
laulud, sekka eesti ja vene omi. Salvestused pärinevad aastatest 1987 ja 1988 (salvestanud Igor Tõnurist) ning 2007 ja 2008 (Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööd). Setomaalt kaasa toodud laulutraditsioon on enam kui saja aasta jooksul elanud emakultuurist isoleerituna oma elu uues keskkonnas võõraste keelte ja lauludega koos ning säilinud äratuntavalt setopärasena.

19. sajandi lõpukümnendil ja 20. sajandi algul massilise Siberisse rändamise ajal jõudsid ülerahvastatud Setumaalt Siberi väheasustatud aladele ka Eesti-Vene piiril elavad setod, kes on ajalooliselt kuulunud vene mõjusfääri ning olnud õigeusu kiriku liikmed. Setode elupaigaks sai Ida-Siber, Jenisseiski kubermangu (nüüd Krasnojarski krai) Kani ja Mana jõe vaheline ala Sajaanide eelmäestikus. 21. sajandi algul elasid Siberi setod kompaktsemalt koos Krasnojarski krai Partisanski rajooni külades Hait, Bulatnova ja Krestjansk.

Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2010

Rööppealkiri Annales Litterarum Societatis Esthonicae
Tartu : Õpetatud Eesti Selts, 2011
304 lk. : ill.

Развитие и вариативность языка в современном мире

Развитие и вариативность языка в современном мире I
Тартуский университет, кафедра русского языка ; [перевод резюме на эстонский язык: С. Купп-Сазонов, И. П. Кюльмоя ; ответственный редактор И. П. Кюльмоя]
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010
229 lk.
Sari Humaniora: lingua russica Труды по русской и славянской филологии. 13



Развитие и вариативность языка в современном мире II
Тартуский университет, кафедра русского языка ; [перевод резюме на эстонский язык: С. Купп-Сазонов ; ответственный редактор О. Н. Паликова]
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011
265 lk. : ill., portr.
Sari Humaniora: lingua russica Труды по русской и славянской филологии. 14

Sotsiaalsus ja sotsiaalsed oskused

Liisa Keltikangas-Järvinen
Soome keelest tõlkinud Mare Leino
Toimetanud Tiina Tomingas
Tallinn : Koolibri, 2011
183 lk.

Helsingi Ülikooli psühholoogiaprofessor Liisa Keltikangas-Järvinen on temperamendialase uurimissuuna rajaja Soomes, kes on avaldanud mitmeid populaarteaduslikke raamatuid (mõned neist on tõlgitud ka eesti keelde, näiteks „Agressiivne laps”, „Temperament ja kooliedu”).

Käesolevas raamatus analüüsib professor sotsiaalsuse ja sotsiaalsete oskuste olemust, selgitades nende erinevust. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendijoon, mis eeskätt haakub suhtlemissooviga. Sotsiaalseid oskusi (ehk suutlikkust olla teistega koos) seevastu saab õppida. Sotsiaalsed oskused ei eelda mingi kindla temperamendi olemasolu: ka ujedal võivad olla suurepärased sotsiaalsed oskused.

Sotsiaalsete oskuste vastandiks on agressiivsus ning nartsissism – raamatus analüüsitakse nende tekkemehhanisme ja seost väga varajase lapsepõlvega. Lisaks võetakse luubi alla päevahoiu mõju alla 3-aastaste laste sotsiaalsete võimete kujunemisele.

Autor kummutab seni üldiselt levinud seisukoha kollektiivi positiivsest mõjust mudilaste sotsiaalsete oskuste kujunemisele. Ta tõestab väga veenvalt, et koduste laste närvikava on edaspidisteks eluraskusteks hoopis karastunum, võrreldes lasteaias käinutega.

Imeline lihtne maa - Lõuna-Eesti pärlid : [DVD]

Rööppealkirjad Estonia - a land of simple treasures. Ein Land so schlicht und schön
Filmi autor Rein Lepik
Tallinn : [s.n.], [2011]
1 DVD (1 tundi 31 min) : PAL, värv.
Inglise, saksa ja eesti keeles

Filmi pearõhk on Lõuna-Eesti kaunil loodusel, külastame põnevaid kultuurisündmusi, heidame pilgu ka linnadele ja lossidele. Filmi helitaustaks on kasutatud kokku 39 hoolega valitud laulu. Vaatepildid pakuvad silmailu, muusika aga lisab veelgi emotsionaalsust.





Tekstist tekstini

Helve Hennoste
Lugemine ja kirjutamine
Tallinn : Argo, 2012
101 lk. : ill.

Õppematerjal annab lühiülevaate lugemise ja kirjutamise teooriast ning aitab tööülesannete kaudu lugemis- ja kirjutamisoskust arendada. Lisaks sisaldab õppematerjal valiku harjutusteste, mis tutvustavad eksamil kasutatavaid põhilisi ülesandetüüpe ning võimaldavad õpilasel õpitut korrata, süstematiseerida ning valmistuda eksamiks.


Juhendmaterjal abiturientidele 2012

Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum

Rööppealkiri Environmental philosophy and landscape thinking
Herausgegeben von Liina Lukas, Ulrike Plath, Kadri Tüür, unter Mitwirkung von Jaan Undusk ; [Gestaltung: Eve Valper]
Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011
376, [1] lk., XXII lk. ill., portr. : ill.
Sari Collegium litterarum, 24

What influence has the common natural environment had for the different cultures in the Baltics? How have the connections between nation and nature been understood, and can we speak about "transnational environments"?

In the present volume different descriptive, philosophical, theoretical and methodological approaches towards Umwelt and landscape in the Baltics and beyond are employed and combined under the umbrella of the newly emerging field of environmental humanities.

The book thus aims to bring different discourses on nature and culture into discussion. It wants to reflect on the uniting an d separating moments in the history and literature of the Baltics, to combine Baltic studies with global concerns, and to trigger further national and international cooperation in humanities on the Baltic environmental history.

Authors of this collections are from Estonia (Jaan Undusk, Liina Lukas, Kadri Tüür, Ulrike Plath et al.), Germany (Gert von Pistohlkors, Christa Grewe-Volpp et al.), Latvia (Kaspars Klavinš), and Lithuania (Audronė Raškauskienė, Irena Ragaišienė).

Inimese eesmärk

A.W. Tozer
Loodud kummardama Jumalat
Koostanud James L. Snyder
Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa
Toimetanud Tiiu Palm
Tallinn : Allika, 2012
164, [1] lk. 
Sari Klassika 1

"Inimese eesmärk“ on raamat, mis on kokku pandud sõnumitest, mida Tozer nimetas oma parimaks õpetuseks. Jumala kummardamine on autori järgi inimese olemasolu kogu põhjus. See, mida Tozer „Inimese eesmärgis“ Jumala kummardamise teemal pakub, kutsub üles järele mõtlema, mis on elus esmatähtis, ulatades samal ajal kosutava eluvee karika hingele. A. W. Tozer sai legendaarselt tuntuks oma aja prohvetliku häälena. . Jumala kummardamine oli tema sihtmärk ja kirg. Oma eluajal kirjutas Tozer palju raamatuid, millest „Jumala otsing“ (The Pursuit of God) on kõige kuulsam.

Johan Pitka

Reet Naber
Ausa tahtega isamaa heaks!
Kujundaja Piret Niinepuu-Kiik 
Kunstilised toimetajad Kalev Tomingas, Jüri J. Dubov 
Toimetaja-projektijuht Alvar Loog
Tallinn : Tea Kirjastus, 2012
224 lk. : ill.
Sari Tuntud & tundmatu

Merendusajaloolase Reet Naberi uurimus “Johan Pitka. Ausa tahtega isamaa heaks!”, mis ilmub “Tuntud ja tundmatu” sarjas rikkalikult illustreerituna admiral Pitka 140. sünniaastapäevaks, on seni mahukaim käsitlus juba eluajal pooleldi müütilise mõõtme omandanud mehe elust, keda võib õigusega nimetada peaaegu ainsaks läbinisti positiivseks kangelaseks Eesti (lähi)ajaloos.

Johan Pitka oli üks põhimõttekindlamaid ja energilisemaid Eesti majandusliku ning poliitilise iseseisvuse eest võitlejaid, kel tuli aastakümnete vältel lahinguid lüüa nii leheveergudel, komiteedes kui sõjaväljal. Pitka isikus said harvanähtaval moel kokku suur visionäär, teoinimene ja liider; tema elu oli täis kirge, võitlust ning paradokse.

Reet Naber keskendub Pitka biograafias süvendatumalt aastatele 1907–1917, mis seni põhjalikumalt läbi uurimata ning lahti kirjutamata. Sellesse aega langeb eestlaste rahvusliku eneseteadvuse uus tõus, parteide ja seltside tekkimine ning majanduskliima paranemine, milles Johan Pitkal oli eelkõige merenduse teoreetiku ja eestvedajana suur roll.

Kui kergetööstus oli suur tööstus

Tagasivaateid minevikku
Koostanud Karl Kello ja Mati Laos
Tallinn : Eesti Majandusühenduste Liit, 2011
 655, [1] lk. : ill., portr.


Lia Laats. Kaljo Kiisk. Kalmer Tennosaar

Enno Tammer 
Viimane vestlus
Kujundanud Andres Tali 
Toimetanud Tiina Tammer
Tallinn : Tammerraamat, 2012
384 lk. : ill.


2003.–2004. aastal rääkisid Lia Laats, Kaljo Kiisk ja Kalmer Tennosaar Enno Tammerile oma elust. Keegi ei teadnud, et need pikad jutuajamised jäävad Lia Laatsile, Kaljo Kiisale ja Kalmer Tennosaarele viimaseks laiema publiku jaoks mõeldud vestluseks oma elust. Lia Laats ja Kalmer Tennosaar sulgesid silmad igaveseks uneks enne, kui valmis lõplik tekst nende viimase eluvestluse põhjal. Kaljo Kiisk nägi lõplikku teksti ning leidis, et on jutud oma elust ära rääkinud ning kõik ka ilusasti kirja saanud.

Kõik ei saagi kunagi kirja, millalgi jääb ikka üks või teine vestlus viimaseks. See on ühtpidi paratamatus, teistpidi aga selliste viimaste vestluste kullaläikeline võlu ajasõelal.

Suure inimese lahkumise järel saab ju alati tagantjärele tekitada kümneid ja kümneid meenutuskilde teistelt inimestelt. Kuid need on juba uued, vahendatud tekstid, kus asjaosaline enam kaasa rääkida ei saa.

Enno Tammer: „Minu au, õnn ja rõõm on olnud Lia Laatsi, Kaljo Kiisa ja Kalmer Tennosaare viimased vestlused jäädvustada, midagi väärtuslikku pöördumatult kulgevas ajas kinni püüda."

Metsa kõrvalkasutus Eestis

Rööppealkiri Non-timber forest use in Estonia
Koostaja Jürgen Kusmin
Toimetajad Triin Kusmin, Toivo Meikar
[Tallinn] : Tartu : Eesti Metsaselts, 2011
173 lk. : ill.
Sari Akadeemilise Metsaseltsi Toimetised XXV

Sisaldab ka Eesti metsandusajaloo valikbibliograafia 2007-2010 / Toivo Meikar, lk. 163-173

Vana kannel X, Paide ja Anna regilaulud

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv
Koostajad Ottilie Kõiva, Janika Oras
Toimetaja Janika Oras
Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2012
654, [2] lk., [33] lk. ill., portr., noot., kaart. : ill., noot.
Sari Vana kannel ; 10

„Vana Kannel“ on Jakob Hurda algatatud regilauluväljaanne, kus avaldatakse kihelkondade kaupa kõik sealt kogutud vanemad rahvalaulud koos viisidega. Paide ja Anna köide on Järvamaalt esimene ja tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud. Väljaande koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast Pritsu talust. Viisideosa koostajaks on folklorist ja muusikapedagoog, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Oras. Väljaande sissejuhatuses on põhjalikult tutvustatud kihelkondade ajalugu, laulude murdekeelt, kohalikku vanemat laulutraditsiooni, laulude kogujaid ja laulikuid. „Vana Kandle“ 1018 lauluteksti annavad ainulaadse võimaluse sisse vaadata Järvamaa inimeste kunagisse elu-, mõtte- ja tundemaailma.

Viljandi Muuseumi toimetised II

Viljandi Muuseum
Toimetaja Ain-Andris Vislapuu
Viljandi : Viljandi Muuseum, 2011
232 lk. : ill.

Tegemist on muuseumi neljateistkümnenda väljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Üle-eestilist mõõdet annab raamatule kaks avaldatud uurimust: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.

Traditsiooniks on ka Viljandi Muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.

Kindel koht toimetistes on Viljandimaa arheoloogial. Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest.

2011. aastal laekus Viljandi Muuseumi ja Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Neist Evald Korts pälvis tunnustust oma maja ehitamise looga, mida võib nüüd toimetiste lehekülgedelt lugeda.

Järjekindlalt ilmub kogumikus ka Vabadussõja temaatika käsitlusi. Muuseumi direktor Jaak Pihlak on alustanud sarja Vabadussõjas langenutest. Esimene artikkel käsitleb Pilistvere kihelkonna kaotusi.

Lahkuv aasta on tähenduslik ühe ümmarguse ja kurva juubeli tõttu. Suvel 1941 jõudis Teine maailmasõda Viljandimaale. Sellest tähtpäevast lähtudes on kogumikus Toomas Hiio uurimus sellal Viljandimaal aset leidnud sõjalistest operatsioonidest ja üksustest ning sõjalistest institutsioonidest.

Teemakohased on ka suure sõja mälestuste killud, mille on kirja pannud Karl Luht, Elmar Hold, Emilie Ehala-Jõe, Inge Kulp ja Paul Ulp.

Toimetiste väljaandmist toetasid: Harald Nurk, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

Sisukord
Sissejuhatus


Olev Bendi kollektsioon Viljandi Muuseumi fotokogus

II osa – Viljandi linn
Tiina Parre

Uuringud Mustlas avastatud külakalmistul 2010. aasta suvel
Helena Kaldre, Martin Malve, Arvi Haak

Malendid Eesti arheoloogilises leiumaterjalis
Kristjan Sander

Traditsiooniliste valmistamisvõtetega lambanahksed kasukad
Made Uus

Pilistvere kihelkond ja Vabadussõjas langenud
Jaak Pihlak

Loodi mõisa ajaloost
Mart Siilivask

II Maailmasõda ja Viljandimaa. Sõjalised operatsioonid ja üksused, sõjaväevalitsus ja asutused
Toomas Hiio

Mälestuskilde suure sõja algusest

Kuidas ehitasin oma maja
Evald Korts

Värvitahvlid I–XXXIV



Allikas: Viljandi Muuseum http://muuseum.viljandimaa.ee/