LÖÖDUD. KUI SEITSE ELU KOKKU PÕRKAVAD

Autorid: Sara Barnard, Holly Bourne, Tanya Byrne, Non Pratt, Melinda Salisbury, Lisa Williamson, Eleanor Wood 
Tammerraamat, 2019
435 lk

UKB on briti suurim telestuudio, mille fuajees on sel päeval tavapärasest melust veelgi rohkem sebimist. Saabuvad gümnasistidest praktikandid ja kohale jõuab kooliekskursioon, administraatoritel pole pakikandja jaoks ilmselgelt aega.

Ühte lifti satuvad sõitma kuus noort: Sasha, Hugo, Velvet, Dawson, Kaitlyn ja Joe ning siis veel keegi Steven Jeffords, kes siseneb teisel korrusel kärutäie pappkastidega. Ent enne, kui lift jõuab sihtkohta üheksandale korrusele, vajub mees kokku ning sureb.

Raamat kirjeldab kuut aastat nende noorte elust pärast traagilist juhtumit liftis. Mingil põhjusel näevad nad kohustust igal aastal Jeffersoni surma-aastapäeval kokku saada. Tavaliselt kujuneb sellest kokkusaamisest katastroof, kuid ikka ja jälle naasevad nad enne nn tähtpäeva vestlusgruppi „Oleks Pidanud Trepist Minema“ ja leppivad kokku uue kohtumise. Kuue aasta jooksul juhtub mõndagi ja igal neist on võidelda omad võitlused. Kuid olulisim, mida noored ise ei märkagi, on see, kuidas selle ajaga kasvab nende sõprus.

Raamat on ses mõttes tavapäratu, et sellel on seitse autorit. Kes millise osa kirjutas ja kuidas kogu protsess välja nägi jääb saladuseks, aga tulemus on väga hea.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1900177

15. juuni - Helgi Raidal

Raamatukoguhoidja, ajaleht Sakala keeletoimetaja ja -korrektor

Helgi Raidal
15.06.1933 – 05.12.2007

foto, Helgi Raidal u 1.a., 1934
 J. Riet, VM VMF 502:20 F 9368, Viljandi Muuseum
 http://www.muis.ee/museaalView/949176

Helgi Raidal sündis õpetajanna Regina Lauri (abiel. Raidal) ja meier Jaan Freudenthali (peale eestistamist Raidal) pere ainsa lapsena.

Ta lõpetas 1952. aastal Viljandi I Keskkooli ning jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis lõpetades Juhan Peegli õpilasena 1959. aastal Eesti filoloogia ajakirjanduse eriharu.

Töötas peale lõpetamist aastatel:

• 1959.-1961. Massiaru 8-kl kooli õpetajana.
• 1961.-1962. Uusna raamatukogu juhatajana
• 1962.-1972. Viljandi lasteraamatkogu lugemissaali juhatajana ja ka metoodikuna.
• 1972.-2002. ajalehtede Tee Kommunismile/Sakala keeletoimetajana.
• 2003.-2004. ajalehe Sakala korrektorina.

Peale viimaselt ametikohalt lahkumist jätkas erinevate väljaannete toimetamist ning tegeles hobidega, milleks olid reisimine, laulmine, raamatute lugemine, teater ja fotograafia.

Laulis noorena Artur Koorti naiskooris ja hiljem segakooris „Koit“, mille liige oli alates aastast 1962.

Fotohuvilisena oli tal päris suur pildikogu, milles leidus jäädvustusi paljudelt reisidelt, millel ta elu jooksul käis.

Viljandi toimetus 1975
Helgi Raidal esireas paremalt esimene
Aime Kivistiku erakogu

Allikad:

• Viljandi Linnaraamatukogu 100 : 1911-2011 / Koost. Sarapuu, L. - Viljandi: Print Best, 2011.
• Kase, S. Saarepeedi kultuurilugu. - Viljandi: Hetika, 2007.
• Verbum creat omina / Koost Uus, S., Vihalemm, P., Pallas, A. - Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2004
• Eesti NSV Teeneline Segakoor „KOIT“ 1869-1969 / Koost. Kaljuste, J. - Viljandi: Trükikoda „Kiir“, 1969
• Kaldma, H. „Sakala“ toimetus tänas vealeidjat //  Sakala (2004) 06. mai
• In memoriam HELGI RAIDAL 15.06.1933-05.12.2007 // Sakala (2007) 07. dets.

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial

10. juuni - Viljandi Esimese Lugemisringi tegija Oskar Laidoner

Oskar Laidoner
10.06.1890 Vardja, Viiratsi v, Viljandimaa – 22.01.1914

Viljandi Esimese Lugemisringi liige. kindral Laidoneri noorim vend

Oskar Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938)  neljanda lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka tema vennad Johan (1984-1953), Villem (1886-1915) ja Peeter (1888), kes jäi I Maailmasõjas teadmata kadunuks.

VEL liikmena kanded protokolliraamatus aastatest 1911-1913. 

• Kindral Johan Laidoneri noorem vend Oskar valiti VEL protokolliraamatu järgi 18.  augustil 1911 pidutoimkonda ühena isikutest „kes pidude eeskawa wälja töötawad, niisama korter pidusaali asjus järele kuulawad.“ 31. oktoobril 1911 toimuval peole määrati nooruke Laidoner uksehoidjaks.
• 1912. liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Kassisaba u. N15“
• 1913. aasta liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Viljand., Raatuse Tornis“.

Oskar Laidoner on maetud Viljandi Vanale kalmistule oma ema, isa ja vend Villemi kõrvale. https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=4v9g1oq8BNQd

20. aprill - Peep Aru

Poliitik

Peep Aru
20.04.1953 Abja-Paluoja

Sündis Abja-Paluojal. Lõpetas 1968. aastal Tuhalaane 8-klassilise kooli, 1971. aastal Elva Keskkooli. Kõrghariduse omandas 1978. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia majandusteaduskonna põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimise erialal.

Akadeemia järel töötas 1980. aastani Kalju kolhoosis ökonomistina, seejärel ELKNÜ Viljandi Rajoonikomitees ja EKP Viljandi Rajoonikomitees ning aastatel 1985-1989 Viljandi Agrotööstuskoondise aseesimehena. Oli 1996-1997 Tallinna Panga Viljandi filiaali juhataja ja AS Eesti Posti Edela regiooni juhataja 2005.

Peep Aru on olnud Viljandi aselinnapea 1993–1996, Viljandi abimaavanem 1989–1993 ning Viljandi linnapea 1999–2003 ja 2005–2007. Ta oli regionaalminister Mart Siimanni valitsuses 1997–1999.

Aru oli X Riigikogu liige 2003–2005, XI Riigikogu liige 2007–2011 ja XII Riigikogu liige. 7. juulil 2016 sai ta seoses Riigikogu liikme Martin Kuke tagasiastumisega XIII Riigikogu liikmeks. Ta oli XIII Riigikogu liige 23. novembrini 2016. Peep Aru sai XIII Riigikogu asendusliikmeks taas 2018. aasta 7. mail pärast Remo Holsmeri lahkumist riigikogust.

Aru oli 1995–2001 Koonderakonna liige ja on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Kuulunud Reformierakonna volikogusse.

Kuulunud Eesti Raudtee nõukokku, Ugala teatri nõukokku, Viljandi Rotary Klubi juhatusse ja Viljandimaa Kogukonna Fondi nõukokku. Peep Aru kuulus Viljandi haigla nõukogusse 2010. aasta algusest 2016. aasta detsembrini. 1998–2002 Eesti Maaspordi Liidu Jõud juhatuse esimees, 1999–2002 Võrkpalliföderatsioonii juhatuse liige ja 2001–2015 Võrkpalliklubi Amer juhatuse liige. A-st 2019 Viljandimaa Spordiliidu juhatuse liige.

 

Allikad:

• ESBL https://www.esbl.ee/biograafia/Peep_Aru
• Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Peep_Aru
• Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aru_peep
• Kuulsad mulgid https://www.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/peep-aru/
• Muudatus Viljandi Haigla nõukogu koosseisus https://vmh.ee/muudatud-viljandi-haigla-noukogu-koosseisus/
• Pilt http://entsyklopeedia.ee/meedia/aru_peep/aru_peep

Jørn Lier Horst. VEEALUNE MÕISTATUS

Varrak, 2023
143 lk

Raamat krimkahuvilistele lastele!

„Veealune mõistatus“ on CLUE sarja kolmas raamat. Eelnevalt on ilmunud „Salamandri mõistatus“ ja „Kuldse kella mõistatus“.

Lühend CLUE (inglise keeles juhtlõng, saladuste võti) tuleb peategelaste eesnime tähtedest. C on Cecelia Gaathe, L on Leo Bast, U on Une Flaker ja E on Une koer Egon.

Peamiseks tegevuskohaks on pansionaat Pärl, kus Cecelia oma isaga elab. Tema isa on pansionaadi omanik ja juht. Pansionaadi juures ja rannas käivad filmivõtted, milles ka lapsed saavad osaleda. Kohal on hulk filmirahvast ja ka väga kahtlaselt käituvaid tüüpe, kes tulevad lastele tuttavad ette juba eelmistest lugudest.

Filmi tegemist jäädvustab üks tudeng, kelle kaamera varastatakse. Ilmselgelt ei meeldinud mõnel inimesel filmi peale jääda. Kaamera küll leitakse, aga mälukaart? 

Vaikselt hakkab hargnema lugu kahtlastest motomeestest ja koos rahaga kadunud mootorratturist. Kui lapsed lähevad sukelduma, et otsida vana karile sõitnud kuunarit, kerkib nende paadi kõrvalt pinnale saabas, mille sees on inimese jala jäänused. Kas pansionaadis elav kahtlane tüüp, kadunud mälukaart ja veealune saladus on omavahel seotud? 

Kõiki sarja osasid ühendab lugu Cecelia ema saladuslikust hukkumisest ühel suveööl, aga igas raamatus hargneb lahti veel omaette kriminaalne lugu, mida lapsed lahendada püüavad.

Jørn Lier Horst on endine kriminaalpolitseinik ja Norra tunnustatumaid krimikirjanik.

Raamatut luges: Kalli Hendrikson

Raamatuga saab tutvuda:  laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)

Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2106524