Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 26. veebruar 2010

Eestlased vene sõjaväes 1940-1945 : Teine osa (M-Sel) = Estonians in Russian armed forses in 1940-1945 : Part 2 (M - Sel)

Sari Represseeritud isikute registrid (RIR) ; Raamat 10 (R10)
Eesti Represseeritute Registri Büroo : Leo Õispuu, 2009


Sisu:
Sissejuhatus
Mobilisatsioon punaarmeesse Eestis 1941
Mobiliseeritute andmebaas
Sõjakooli ja selle lektori päevik
Fotod
Lühendid, allikad ja kirjandus
Isikuandmed nimede tähestikulises järjekorras. M-Sel
Autorid, andmete kogujad ja töötlejad
Väljaannete seeria
Esimese osa kohta loe siit

Iluuisutamine Eestis



Ly Piir, Tiit Lääne
Eesti Uisuliit, 2010


Iluuisutamise sünniajaks Eestis loetakse 1917. aastat, mil selgitati esimesed meistrid kunstuisutamises. jaanuaris 2010 toimuvad sel kaunil ja populaarsel alal Tallinnas Euroopa meistrivõistlused. See Eesti läbi aegade suurimaid spordisündmusi ja teadmine, et iluuisutamisest on nende pikkade aastate jooksul Eestis väga napilt kirjutatud, ajendas ilmutama käesoleva raamatu.

Nende kaante vahele mahuvad iluuisutamise kauge minevik, areng läbi aastakümnete ja erinevate riigikordade ning tänapäev. Lisaks kunagise Eesti meistri ja legendaarse treeneri Ly Piiri spordilooline meenutuslugu Jää jalge all, tuli südames, millest selle raamatu idee tegelikult alguse sai.

Sisukord:
Iluuisutamise algus ja arengulugu
Jää jalge all, tuli südames
Ly Piiri õpilaste meenutused
Iluuisutamine taas rahvusvärvides
Iluuisutamine Eestis – ligi 100 aastat ajalugu
Figure skating in Estonia – neaely 100 years of history
Фигурному катанию в Эстонии почти 100 лет. Eesti meistrid iluuisutamises 1917–2009

Antiigist postmodernismini : Gümnaasiumi lugemik

Koolibri, 2009

Gümnaasiumi maailmakirjanduse kursust täiendav lugemik sisaldab tekstikatkeid kõikide käsitletud autorite kohta. Materjali kokkupanekul on silmas peetud, et valitud luuletused, proosa- ja draamakatkendid laiendaksid võimaluste piires maailmakirjanduse õpikuis käsitletud tekste. Siin pole esitatud ilukirjanduslikke tekste, mida on võimalik leida «Maailmakirjanduse lugemikust» ja millele on ka õpikutes viidatud (paraku jääb MKL-i ilmumine aastate taha ja pole enam kõigile kättesaadav). Ka ei ole antud valikusse sattunud neid tekste, mis on juba õpikuis ja nende juurde kuuluvatel CD-del näidetena või mida ainekava järgi loetakse koolis tervikuna.

Lisalugemise tekstide või nende katkendite valimisel on arvestatud, et ilukirjandusliku väärtuse kõrval avardaks tekstivalik üldist maailma-mõistmist, mille läbi on ka iseendast ja oma ümbritsevast kergem aru saada. Sel eesmärgil on esitatud näiteid, mis aitavad valgustada kirjaniku elukäiku ning loomeprotsessi, tema aega ja arusaamu elust ning kirjandusest, mõistmaks, miks tema loodud tekstid on sündinud just sellisel kujul. Siin võib leida mõningaid tekstinäiteid sellisteltki autoritelt, keda õpikus otse ei käsitleta, kuid kelle panus ühte või teise kirjanduslikku voolu on olnud oluline. Arvesse on võetud ka seda, et valitud tekst pakuks huvi ja mingil moel selle lugejat ka puudutaks.

Kaidost Kaidoni : Sumomaadlus Eestis aastatel 1994-2008

Jaak Valdre
Põltsamaa, 2009

Eesti sumo 15. aastapäevaks valminud raamatus avaldatud lugu “Põltsamaa poisid aitasid Eestist teha tugeva sumoriigi” räägib Põltsamaa noormeeste Peeter Valki, Priit Paju ja Kalev Kasemetsa võidukast osalemisest IV Euroopa juunioride meistrivõistlustel Saksamaal Torgelowis 2003. aastal. Artiklis “Sumovankrit veavad fanaatikutest treenerid” on korduvalt tsiteeritud Põltsamaa Spordikooli maadlus- ja sumotreenerit Arved Külanurme. Loos “Sumos ainult tüdrukud” jutustab aga oma sumohuvi tekkimise algusest, treeningutest Jaapanis ja võistlusstiilist Torma lähedalt Kantkülast võrsunud Erge Nugis.

Samuti võib lugeda mõndagi huvitavat Jõgevalt pärit Aap Uspenski ja praegugi Jõgeval elava Madis Õunapuu vägitegude kohta Eesti sumos.

Raamatu koostas spordiloolane Jaak Valdre Põltsamaalt, toimetas Eesti sumo eestvedaja Riho Rannikmaa. Pealkirjavalikuks andsid inspiratsiooni kaks Kaidot: esimesena Eesti sportlasest suurvõistlusel medali võitnud Kaido Tamme ja elukutseline sumotor Kaido Höövelson ehk Baruto.

Märgiga tähistatud aeg

Ülo Russak
Kirilill, 2009


Raamat käsitleb omavalitsuste taassündi Harjumaal, heites samal ajal pilgu ka mujal Eestis ja Euroopas toimuvale.

Loo tegelasteks on oma mälestustega tolleaegsed “tegijad” - Keila esimene vabalt valitud linnapea Andres Pärt, Kose vallas Nõiakaevu ümber toimunut meenutavad Linda Sirel ja Ants Talioja. Pikemalt peatutakse raamatus ka Nõukogude-Vene vägede väljaviimisel Paldiskist, meenutavad presidendi eriesindaja Raul Luks, valitsuse eriesindaja Jüri Tikk ja linnapea Jaan Mölder.


Professor Sulev Mäeltsemehe kommetaarid aitavad mõtestada ajalooliste sündmuste loogikat. Huvitavalt kohati lausa kaasahaaravalt kirjutatud raamat on mõeldud kõigile, kel huvi lähiajaloo vastu. 168 lehekülge on illustreeritud ajalooliste fotodega.

Armeenlased

Sari Rahvused Eestis
Koostanud Armenui Kazarjan, Ita Serman
ILO, 2010

Raamat tutvustab Armeenia loodust, kirjandust, kunsti, muusikat, tavasid, keelt, tähestikku jpm. Samuti esitleb „Armeenlased“ võimalusi armeeniapäraste maitseelamuste saamiseks – rahvusköögi peatükist saab näpunäiteid nii küüslauguga baklažaanide kui ka dolma valmistamiseks. Kokkuvõttes võib ütelda, et raamat annab vastuse küsimusele „Intšpes eq?“, mis tähendab armeenia keeles: „Kuidas elate?“.

Raamatu tutvustusel võtavad sõna nii selle koostajad Armenui Kazarjan ja Ita Serman, Eesti Armeenia rahvusühingu esimees Garik Iknojan, kui ka mitmed eestlastest armeenlaste ja Armeenia sõbrad. Nõnda kuuleb homme talveaias kõnelemas nii Armeenia kõrgeima mäe Ararati vallutanud Eesti alpiniste Tõivo Sarmetit ja Heiki Tuuksamit, tippheraldikut Priit Herodest, kolonel Einar Laignat, raamatu „Armeenia probleem“ autorit Lembo Tanningut jt.

Esimesed armeenlased saabusid Eestisse ligi kaks sajandit tagasi, et siin oma õpinguid jätkata. Ajapikku on Eestisse tekkinud armeenia kogukond, kelle viimane põlvkond on juba sünnist saadik siin elanud ja kasvanud. Praegu on siinne armeenlaste kogukond nende endi hinnangul ligi 2000-liikmeline.

Armeenlasi elab paljudes riikides üle kogu maailma. Eelmise sajandi 20-ndate aastate alguses, mil Osmanite Türgi võimu all elanud armeenlased olid ellujäämise nimel kodumaalt lahkuma sunnitud, tekkisid suuremad armeenlaste kolooniad Balkanimaades, Lähis-Idas, Gruusias, Iraanis, Venemaal, USA-s, Prantsusmaal ja Ladina-Ameerikas. 5 miljonist mujal elavast armeenlasest elab 2,5 miljonit Venemaal ja 1 miljon Ameerika Ühendriikides.

Samas pole armeenlased unustanud oma esivanemate maad, mida kinnitab ka esitletava raamatu eessõna: „Ent muidugi ei saa nad unustada paika, kus on sündinud ja kasvanud nende vanemad, ei saa unustada vanavanematelt kuuldud tarkuseteri ja kõiki neid rohkeid tavasid, mis on esivanematelt pärituna neile kallid.“ Seetõttu on Armeenia kogukonnad oma kultuuri ja ajaloo tutvustamisel aktiivsed kõikjal maailmas. „Armeenlased“ aitab tutvustada selle huvitava ja kohati traagilise saatusega rahvust nii Eesti koolilastele kui täiskasvanutele.

Sarnaselt eelmise kuue raamatuga on ka „Armeenlased“ tiraaž 2500 eksemplari. Traditsiooniliselt jagatakse raamat tasuta koolidele ja raamatukogudele. „Armeenlased“ anti välja Kirjastuse ILO poolt.


2005. aastal alguse saanud sarja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Sarja raames väljaantavad raamatud sünnivad Ita Sermani koostatud spetsiaalse juhendi alusel tagamaks väljaannete kompaktsus ja ühtsus.

Rahvused Eestis raames on varem välja antud „Leedulased“, „Kasahhid“, „Venelased“, „Usbekid“ ja „Aserbaidžaanid“. Järgmisena ilmub raamat „Tšuvašid“.

Kui Eestit valitsesid juristid

Välismaise professuuri panus eesti rahvusest juristide kasvatamisel Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas aastatel 1889-1938 : Eesti juristid poliitikas 1917-1940 ja nende hilisem saatus
Ando Leps
2009


Juristid on riigi tugi, kuna justiitssüsteemi kuuluvad kohtud, prokuratuur, politsei ja advokatuur ning notariaat, aga samuti vanglad hoolitsevad selle eest, et riigis valitseks tõhus õiguskord. Väga sageli on juristid ka riigipead, valitavate kogude, nii parlamentide kui teiste esinduskogude esimehed ja liikmed ning loomulikult kohtu-, justiits- ja siseministrid ning õiguskantslerid. Ei ole liialdus väita, et ennesõjaaegset Eesti Vabariiki valitsesid akadeemilise kõrgharidusega juristid, kuid Nõukogude okupatsioon aastatel 1940-1941 sõna otseses mõttes hävitas juristiharidusega riigimehed.

Raamatu aktuaalsus seisneb esiteks selles, et teadvustada avalikkusele ja eriti just meie nooremale põlvkonnale Eesti juristidest riigimeeste olemasolu ning et nemad valitsesid 1917-1940 Eestimaad, ja teiseks, et jäädvustada nende juristidest riigimeeste mälestust.
Loe veel:
Igor Gräzin. Miks juristidele valitsusekoorem? Õpetajate Leht

Kaptenite ja leitnatide sõda : Eesti sõjaväe juhtkoosseis vabadussõjas 1918-1920

Mati Kröönström
Tänapäev, 2010


See raamat räägib sõjaväe juhtkonnast Eesti Vabadussõjas. Kes olid värske vabariigi eest sõtta läinud ohvitserid? Milline oli nende taust, erinevate väeliikide probleemid või näiteks suhted sõduritega? Kes juhtisid vastaste vägesid? Raamat heidab valgust mitmetele Eesti Vabadussõja seni vähe uuritud küsimustele.

Ajaloodoktor Mati Kröönström on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal. Peamisteks uurimisvaldkondadeks on Vabadussõda ja rahvusliku ohvitserkonna kujunemine.

teisipäev, 23. veebruar 2010

Maailma ravimtaimede entsüklopeedia

Ain Raal
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Maailma ravimtaimede entsüklopeedia on esimene eestikeelne algupärane ravimtaimede entsüklopeedia, mille autor on Tartu ülikooli farmakognoosia õppejõud dotsent Ain Raal, kes on varem üllitanud mitu ravimtaimedealast raamatut. Raamatu toimetas Eesti Looduse endine kogenud toimetaja, loodusuurija Ann Marvet.

Maailma ravimtaimede entsüklopeedias on kokku ligi 800 taimeartiklit. Igas artiklis käsitletud põhitaime nimetus on eesti, ladina, inglise ja vene keeles. Raamat on järjestatud ladinakeelsete taimenimetuste järgi (sisukord on eestikeelsete nimetuste järgi). Iga ravimtaime artikkel sisaldab taime teaduslikku iseloomustust, andmeid leviku ja kasvatamisvõimaluste kohta, raviväega osa kirjeldust, keemilist koostist, ravimtaime toimet ja näidustusi nii teadusliku meditsiini kui ka rahvaravi seisukohast, vastunäidustusi ja ohtlikkust ning muid kasutusviise (nt toidutaimena, vürtsina, kosmeetikatööstuses jm).

Samuti nimetatakse artikleis teisi samasse perekonda kuuluvaid meditsiinis kasutatavaid taimeliike. Artiklid on ilmestatud taimejoonistuste ning kuvadega kuivatatud ja värsketest droogidest ja kasvavatest ravimtaimedest. Kuivatatud droogide kuvad on tehtud Tartu ylikooli farmaatsia instituudi droogikogust. Teose lõpus on entsyklopeedias käsitletud taimede registrid eesti- ja ladinakeelsete nimetuste järgi.

Vaata MAAILMA RAVIMTAIMEDE ENTSÜKLOPEEDIA lehekülgi:

• Kardemon >
• Koola ja sügislill >
• Ogaõun >
• Sidrunipuu >
• Küdoonia >
• Väänkellukas ja kohvipuu >

Tervise ABC

Valgus, 2009

Esmakordselt ilmus kirjastuselt Valgus «Tervise ABC« 1970. aastal (koostajad Harri Jänes, Hubert Kahn ja Hans Roots). Raamatu oluliselt täiendatud trükk ilmus 1975. aastal (koostajad Harri Jänes ja Hubert Kahn).

Nüüd, pärast 34-aastast vaheaega ja pärast viis aastat kestnud koostamise-toimetamise tööd näeb ilmavalgust uus, kaasaegne ja mahukas «Tervise ABC». Rohkem kui 700-leheküljelise raamatu suureks plussiks on nüüdki see, et autoriteks on Eesti väljapaistvad teadlased ja praktikud, kokku enam kui 100 meditsiini asjatundjat, kes hästi tunnevad meie rahva tervisemuresid ja kohalikke olusid.

Et raamatu kasutamist hõlbustada, on kogu materjal, nagu varajasemateski väljaannetes, esitatud entsüklopeediataoliselt. Raamatu lõppu on paigutatud üksikasjalik aineregister, mille kaudu saab lugeja kiiresti leida temale vajaliku märksõna. Käsiraamat sisaldab ligi 1200 märksõnaartiklit.

Terviseuuringud on tõendanud, et rahva tervis, elukvaliteet ja arstiabi tõhusus on seda parem, mida haritum on elanikkond ja mida suurem on tema teadlikkus tervishoiust. Samas, mida teadlikum on inimene haiguste ja tervisehäirete olemusest ning nende tekkimise põhjustest, mida enam tuntakse haiguste vältimise teid ja hinnatakse tervislikku eluviisi, seda suurem on tõenäosus elada kaua tervena ja töövõimelisena.


Elus võib aga ette tulla ka olukordi, kus meil tuleb abistada haiget või õnnetusse sattunud inimest. Siis on oluline oskuslik tegutsemine, sest sellest võib sõltuda elu. Mida enam on meil teadmisi ja käepärast informatsiooni kõikvõimalike tervisehäirete puhuks, seda kindlamini end tunneme ja seda enam on meist abisatajana kasu. Niisugustest põhimõtetest lähtudes kogusime materjali käesoleva raamatu jaoks.

Kuigi käesolev käsiraamat on eelmiste väljaannetega võrreldes märksa informatsioonirikkam, ei saa selle abil haigusi diagnoosida ega ravida. See oli ja jääb arstide prioriteediks, seda enam, et tänapäeva meditsiin oma diagnoosimis- ja ravimeetoditega on muutunud vägagi komplitseeritud rakendusteaduseks. Autorid on püüdnud siiski tutvustada ka olulisemaid nüüdisaegseid uurimis- ja ravimeetodeid, kuna viimaste kümnendite jooksul on arstiteaduses aset leidnud lausa hämmastavad muutused.

Tänapäeval on enesestmõistetavaks saanud südame pärgarterite väljavahetamine, neeru siirdamine, kulunud liigese asendamine tehisliigesega, palju tõhusamaks on muutunud kasvajate ravi, nägemist saab korrigeerida laseroperatsiooniga jne. Aastate jooksul on tundmatuseni arenenud farmaatsiatööstus. Tänu uutele tõhusatele ravimitele on lugematu hulk inimesi saanud terveks või siis säilitavad nende ravimite kasutamise abil elujõu ja töövõime. Suur edasiminek on toimunud ka haiguste diagnoosimise valdkonnas. Tänapäeval kasutatakse ulatuslikult ultraheliuuringuid, kompuutertomograafiat, magnetresonantstomograafiat, elektroneuromüograafiat ja mitmeid teisi suure informatiivsusega meetodeid. Muidugi võib mõne märksõna selgitus tunduda liiga põhjalik, kuid see on tingitud soovist arvestada ka nende lugejatega, kes on huvitatud põhjalikumast informatsioonist.

Riigikogu Toimetised : RiTo 20/2009

Ajakirjast

Riigikogu Toimetised (RiTo) on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav perioodiline ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas – juunis ja detsembris. RiTo on ajakiri poliitikuile, teadlastele, kõrgkoolide õppejõududele, ametnikele, äri- ja mittetulundusühingute liikmeile ning kõigile poliitikahuvilistele. RiTo missioon on edendada dialoogi teadlaste ja riigitegelaste vahel.

Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdisühiskonna, riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme. Eesmärk on sotsiaalteaduste originaalsete uurimistulemuste abil mõtestada teaduspõhiselt praktilist valitsemiskogemust. Oodatud on ka Eesti autorite välismaistes teadusajakirjades avaldatud artiklite eestindused

RiTo 20/2009 sisu

Eesti tulevik muutuvas maailmas
Jaan Kaplinski, kirjanik
Kas meil on moraalset õigust jätta järeltulevatele põlvedele lahendada probleemid, millega me ise hakkama pole saanud? Me ei suuda ette näha sedagi, mis sünnib lähema saja aasta jooksul, tuumajäätmed aga säilivad ohtlikena kümneid, isegi sadu tuhandeid aastaid. Ei muutu ka meie geograafiline asukoht.
Loe veel

Kas Eesti saab eurole üleminekuks rohelise tee?
Aivar Sõerd, endine rahandusminister
Heido Vitsur, Eesti Arengufond
Jürgen Ligi, rahandusminister
Ülo Kaasik, Eesti Pank
Riigikogu Toimetiste 20. novembri vestlusringis räägiti Euroopa Liidu ühisrahast eurost, millele Eesti tahab lähiaastatel kindlasti üle minna.
Loe veel

Eesti valimiskorralduse väljakutsed
Heiki Sibul, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

Poliitilist kultuuri ei looda üksnes seadustega – käskude, keeldude ja karistustega. See oleks ummiktee. Lahendusi peaksime nägema pigem kokkulepetes ja heade tavade kujundamises.
Loe veel

Proportsionaalsuse probleem Tallinnas kohalikel valimistel
Rein Toomla, Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor
Kui valimisseaduses on vastuolud, tuleb seadust muuta, aga muudatuste mõte ei tohi olla päevapoliitiliste probleemide lahendamine.
Loe veel

Kohalike valimiste kampaania 2009 – kas esimene samm teel vasakpoolse Riigikoguni?
Agu Uudelepp, propagandaekspert, riigi- ja poliitikateaduste doktor

Rasketel aegadel ei huvita suurt osa valijatest mitte teoreetilised ja ideoloogilised konstruktsioonid, vaid igapäevane toimetulek ning usk ja lootus paremasse tulevikku.
Loe veel

Eestist Euroopas ja Euroopast Eestis
Tunne Kelam, Euroopa Parlamendi liige, Isamaa ja Res Publica Liit

Esimesed viis aastat Euroopa Liidus on Eestil kui liikmesriigil läinud suhteliselt hästi, sest suuri möödalööke on suudetud vältida ning Eesti maine näib olevat keskmisest kõrgem.
Loe veel

Maaelust ja põllumajandusest
Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister, Isamaa ja Res Publica Liit

Tasakaalustatud arenguks on vaja toetada keskkonnasõbralikku põllumajandust ja maaelu.
Loe veel

Maksumoraal maksukäitumise kujundajana ja selle peamised isikupõhised mõjutegurid
Kerly Lillemets, Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse doktorant

Üksikisiku valmisolekut maksta makse kohustatud määral õigeaegselt mõjutavad majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed tegurid ning nende koosmõju.
Loe veel

Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest
Raul Narits, Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor

Artiklis vaadeldakse lähemalt, millised on Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted ning kuidas neid leida.
Loe veel

Riigikogu aastaraamat 2008/2009

Riigikogu Kantselei, 2009

Aastaraamat koondab perioodi 8. september 2008 – 13. september 2009 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööna

Teavik elektroonselt SIIN

Tallinna kirikud : Ajalugu ja restaureerimine

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2009



Tallinnas on üle 50 hoone, millel on pühakoja funktsioon ja kus peetakse usutalitusi. Raamatusse on neist valitud 24 kirikut, mida kaitstakse ka riiklike kultuurimälestistena.

Nende hulgas on kivi- ja puitkirikud, nii Tallinna vanalinna 14.-15. sajandi basiilikad kui ka 20. sajandi algul Tallinna äärelinnadesse püstitatud pühakojad, mille olemasolust ei tea paljud tallinlasedki.

Raamatus leidub pühakodade lühike ajalugu, ehituslugu ning fotod enne ja pärast restaureerimist, mille abil on jälgitavad viimasel kümnendil toimunud muutused hoonete välimuses ja interjööris. Neid muutusi on olnud päris palju, arvestades, et taasiseseisvunud Eesti sai pärandiks rea suletud või ilmalikuks kasutuseks ümber ehitatud pühakodasid.

Raamat on mõeldud huvilistele ja Eestit külastavatele inimestele, kel soov tutvuda Tallinna väärtuslikemate kirikutega. Raamatus on ära toodud ka linnas orienteerumist hõlbustavad kaardid.

Raamatu koostajad on Eesti Ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. Tekstid kirjutasid Olev Liivik ja Egle Tamm.

Kunstiteaduslikke uurimusi 2009, kd 18/3-4 = Studies on Art and Architecture = Studien für Kunstwissenschaft

"Kunstiteaduslikke Uurimusi" on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid.


Erinumber "Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost" on pühendatud Villem Raami 100. sünniaastapäevale. Koostanud Anneli Randla


Sisukord

Anneli Randla. Muinsuskaitse ja restaureerimise ajaloost. Pühendatud Villem Raami 100. sünniaastapäevale 7-8

Artiklid

Hilkka Hiiop, Anneli Randla. Eesti kirikute keskaegsete seinamaalingute uurimisest ja restaureerimisest 9-43
Käesoleva artikli eesmärgiks on anda esmane ülevaade Eesti kirikute keskaegsete seinamaalingute senisest uurimis- ja restaureerimisloost alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Põhitähelepanu on pööratud Viktor Filatovi poleemilisele tegevusele 1970. aastatel. Artiklis kaardistatakse ka edasiste uuringute ja konserveerimise vajadused ja võimalused.

Lilian Hansar. Eesti vanalinnade plaanistruktuuri tüpoloogia 13.–17. sajandil 45-77
Artiklis analüüsitakse Eesti vanalinnade plaanistruktuure keskajal ja nn Rootsi ajal ning vastavaid linnaehituslikke seoseid Läänemere-äärsete maadega. Sellega kaasnevalt koostatakse muinsuskaitsealade plaanitüpoloogia. Keskaegsetes vanalinnades eristatakse järgmisi plaanitüüpe: üks pikk tänav (Lihula), T-kujuline tänavaskeem (Rakvere), veekogu suunas kulgevad tänavad (Haapsalu, Kuressaare), teede hargnemiskoha Y-kujuline tänavaskeem (Valga), reeglipärane (Paide, Viljandi, Pärnu, Tartu, Narva) ja ebareeglipärane plaaniskeem (Tallinn, Kuressaare). Keskaegne tänavastruktuur on hästi säilinud Tartus, Haapsalus, Kuressaares, Lihulas, Rakveres, Viljandis, Paides, Valgas, osaliselt Pärnus, halvemini Narvas. Rootsiaegsetes linnalaiendusplaanides domineerib ruudustikplaan (Narva, Pärnu). Kuressaare realiseerimata ideaallinna plaan oli uuenduslik kogu tolleaegses Rootsis. Pärnu rootsiaegset planeeringut peetakse renessansiajastu ideaallinna suurepäraseks näiteks, kus on lahendatud keeruline ülesanne seostada uus ja vana ning luua ajastu nõuetele vastav sümmeetrilise kompositsiooniga tervik.

Riin Alatalu. Vanalinnade kaitsetsoonid Eesti NSV-s. Linnasüdamete säilitamine totaalkaitse meetodil 79-97
Artiklis vaadeldakse nõukogude süsteemi eeliseid ja puudujääke muinsuskaitse kehtestamisel. Reaktsioonina Teise maailmasõja järgsetele linnade arendamisega kaasnenud lammutustele loodi ajalooliste vanalinnade kaitseks kaitsetsoonid. Praegu vanalinnade muinsuskaitsealade nime all tuntud kaitsetsoonid suurendasid oluliselt muinsuskaitseinstitutsioonide mõjuvõimu mitte ainult ajaloolise keskkonna ja hoonete säilitamisel, vaid ka linnade planeerimisel ja uusehitiste püstitamisel. 1960.–1970. aastatel sai tegus muinsuskaitse endale üheaegselt nii rahvuslike väärtuste edasikandja oreooli kui ka areneva ühiskonna takistaja rolli. Muinsuskaitse institutsioonid võtsid vabatahtlikult enda kanda vastutuse meie linnasüdamete arengu eest. Vastutuse monopoliseerimine aitas kaasa nii arhitektide kui ka laiemalt ühiskonna kasvavale ükskõiksusele pärandi väärtustamisel ja kaitsel, mille mõju annab tunda tänapäevani.

Mariann Raisma. Pärand ja perestroika. Muutused muuseumides 1980. aastate lõpul–1990. aastate alguses 99-124
Artikkel käsitleb kolme 16. sajandi Tallinnas valmistatud raidkivireljeefi. Võrreldakse tunnustatud Eesti kunstiloolaste - Sten Karlingi, Armin Tuulse, Mai Lumiste ja Helmi Üpruse - seisukohti nende kunstiväärtusest ja neil kujutatud motiivide tähendusest. Hämmastav on tõdeda, kuivõrd sõltuvad on kirjeldus ja analüüsi tulemus uurijate isiklikust kunstimaitsest, metodoloogilistest eelistustest ja kirjutamisaja ideoloogilisest kliimast. Milline oleks kaasaegne lähenemisviis ja ikonograafiatõlgendus? Kuidas hinnata eelkäijate panust?

Fookus

Jukka Jokilehto. The Complexity of Authenticity 125-135

Ülevaated

Kurmo Konsa. Uue muinsuskaitse aeg ja ruum 137-141

Dokumendi- ja arhiivihaldus

Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares
Sari Rahvusarhiivi juhised
Rahvusarhiiv, 2009


Teavik elektrooniliselt SIIN

Arhivaalide üleandmine

Kaja Pullonen, Raili Unt, Liivi Uuet
Sari Rahvusarhiivi juhised
Rahvusarhiiv, 2009


Teavik elektrooniliselt SIIN

Valla-ja linnalehe toimetaja käsiraamat

Ajakirjanduse uurimis-ja koolituskeskus MTÜ, 2008

MTÜ Ajakirjanduse uurimis- ja koolituskeskus on loodud 2008. aastal eesmärgiga valmistada ette Eesti ajakirjandusmuuseumi rajamist Põltsamaale. Lisaks on ühing võtnud ülesandeks ajakirjanduskoolituste korraldamise ja Eesti ajakirjandusloo uurimise.

Rraamat on eeskätt mõeldud küll valla- ja linnalehtede toimetajatele, aga mitmed peatükid käsiraamatus on kindlasti väärt materjal ka koolide meediaõptejatele ja -õpilastele ning koolilehtede toimetajatele.

Näiteks ajakirjandusžanrite, ajakirjandusliku keele ja fotode kasutamist puudutavad peatükid.

111-leheküljeline käsiraamat ilmus 2008. aasta aprillis Põltsamaal toimunud üleriigilise valla- ja linnalehtede õppepäevaks.

Haldusõiguse kogumik : Seisuga 01.01.2010

Legalis, 2010

Kogumik haldusõiguse üldosa seadustest, kuhu on lisatud praktikas enim rakendatavaid eriosa seadusi. Kogumikku paigutatud seaduses liiguvad haldusõiguse üldpõhimõtteid käsitlevatest seadustest haldusõiguse kitsamaid harusid puudutavatele spetsiifilistele seadustekstidele.

Poliitika, riigiteadus, rahvusvahelised suhted 2009/Nr. 1 (10)

Talinna Tehnikaülikool, 2009
TTÜ rahvusvaheliste suhete instituudi väljaanne „Poliitika, Riigiteadus, Rahvusvahelised Suhted“ nr 1(10), mis jätkab omaaegse „Audentese Ülikooli Toimetiste“ alaseeriat „Poliitika, riigiteadus ja rahvusvahelised suhted“.

Praegusel hetkel on prof Toomas Varraku poolt toimetatav väljaanne ainus eestikeelne politoloogialane jätkväljaanne. Eelpool mainitud numbri autoriteks on TTÜ õppejõud Toomas Varrak, David Ramiro Troitino ja James Earl Thurlow. Teistest institutsioonidest lisanduvad kaasautorid on Toomas Alatalu, Mart Helme, Markus Wartiovaara ja Christian Staub.

esmaspäev, 22. veebruar 2010

Henrik Visnapuu : Märkused ja muljed wanawara korjamisel

Sari Vanavara kogumisretkedelt 7
Eesti Rahva Muuseum, 2009


Raamatust leiab Eesti luuletaja, dramaturgi ja kirjanduskriitiku Henrik Visnapuu nägemuse 20. sajandi alguse Eestist, kui ta käis Eesti Rahva Muuseumi tarbeks vanavara kogumas. Selle käigus rändas ta ringi nii Kambjas, Mustjalas kui ka Jõhvis.

Sari "Vanavara kogumisretkedelt" tutvustab ERMi kogudes säilitatavaid välitööde päevikuid, milles muuseumi kaastöölised kirjeldavad oma kogumisretki Eesti eri paikadesse. Raamatud on koostanud ja neile ees- või järelsõna kirjutanud Piret Õunapuu.

Julie Hagen-Schwarz 1824 - 1902


Tekstid: Epp Preem, Mart Sander
Tõlked: Christin Conrad, Axel Jagau, Marek Skorohodov, Tatjana Mihailova
Sari Väike Baltisaksa Kunstialbum = Kleines Baltdeutsches Kunstalbum
LiteRarity, 2009


Pühendatud Julie Hagen-Schwarzi 185. sünniaastapäevale.

Albumis on tekste neljas keeles, seega sobib see suurepäraselt kingituseks ka võõramaalastest kunstisõpradele.

Albumi koostaja ning väljaandja on Mart Sander ning selle trükkimist toetab kinnisvarabüroo RE/MAX Professionals. Tegu on esimese albumiga sarjast „Väike Baltisaksa Kunstialbum“, mis toob kunstihuvilisteni ülevaateid tänaseks mõnevõrra unustusehõlma vajunud Eestist pärit või Eestiga seotud kunstnike eludest ja töödest.

JULIE WILHELMINE HAGEN-SCHWARZ

Esimeseks Eesti naiskunstnikuks nimetatud Julie Wilhelmine Emilie Hagen sündis 185 aastat tagasi Tartumaal Väike-Prangli mõisas, sai kunstialase algõpetuse Tartus oma isalt, maastikumaalijalt ja graafikult August Hagenilt.
Täiendas end aastast 1846 skulptor F. de Villebois' stipendiaadina Dresdenis F. Gonne juures, aastast 1848 Münchenis J. Bernhardti ja M. Rugendase ning 1851–54 Roomas A. Riedeli juures.
1855–58 saatis Julie oma astronoomist abikaasat, hilisemat Tartu ülikooli professorit ja tähetorni direktorit Ludwig Schwarzi uurimisreisil Ida-Siberis, hiljem ka Lääne-Euroopa reisidel. 1858 sai Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Kümnelapselises peres üles kasvanud naisel oli neli last.

Lapselaps, professor Egbert Schwarz on vanaema kiituseks öelnud, et läbi kogu oma pika elu oskas ta suurepäraselt ühendada truudust valitud elukutsele koduperenaise ja ema rolliga.

Hagen-Schwarz oli üks viljakamaid 19. sajandi II poole kunstnikke. Alustanud lillemaalijana, jätkas edaspidi peamiselt portretistina.

Tartu perioodist on teada, et kunstnik maalis ligi 400 portreed aastas. Lisaks on ta loonud hulgaliselt olustiku- ja maastikumaale. Tööde paremiku moodustavad peamiselt Itaalias sündinud figuurimaalid ja maastikuvaated ning salongipildid.

Julie Hagen-Schwarzi loomingusse kuulub ka hulk altarimaale nagu Tartu Ülikooli kiriku (nüüd Põltsamaa), Tartu Maarja (hävinud) ja Äksi kiriku altarimaal, samuti Tallinna toomkiriku käärkambris olev, H. Hoffmanni järgi maalitud altarimaal «Kristus Ketsemani aias».

Kunstnik on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule.
Allikas: Eesti Kirik URL: http://www.eestikirik.ee/node/8322

laupäev, 13. veebruar 2010

Normandia maalijad : Näitusekataloog = Painting in Normandy

Eesti Kunstimuuseum KUMU, 2009

Näitusega sai tutvuda 16.10.2009–10.01.2010 Kumu kunstimuuseumis

KUMU koduleheküljelt:
Normandia piirkonna ootamatult kasvanud populaarsuse taga olid moodsa elutunnetuse sünd ja selle mõjul 19. sajandi prantsuse kunstis toimunud muutused. Uued suunad realism-naturalism, vabaõhumaal ja lõpeks ka impressionism tõid minevikulugude jutustamisse tardunud maalikunsti tagasi nii natuuri kui ka värvi ja valguse teema. Oluline polnud mitte maalimisviis või pintslitöö iseloom, vaid asjaolu, et nüüdsest eelistati ajaloo asemel maalida olevikku. Maastikumaal, mis seni oli asunud žanride hierarhias alumisel pulgal, kerkis auväärsele kohale nende kunstnike loomingus, kes püüdsid vahetu hetkemulje jäädvustamisega tabada piiritut ja ajatut Absoluuti. Kunstnikud keskendusid mere ja taeva uurimisele, sest just neid motiive maalides oli hõlbus kahtluse alla seada Lääne maalikunsti üht aluspõhimõtet – ruumi konstrueerimist rangete perspektiivireeglite järgi. Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla, innustas inglise maastikumaalijate armeed ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet.

Gustave Courbet (1819–1877). Rand, tormine ilm. 1871. Õli, lõuend


Eugène Boudin (1824–1898). Mõõn päikeseloojangul. U. 1880–1885. Õli, puu.

Prantsuse kunstnikest köitis Normandia kõigepealt Jean-Baptiste Corot’d, Gustave Courbet’d, Constant Troyoni ja Eugène Boudini, kes tõid esile Normandia looduse karge lürismi. Neile järgnesid peagi teised prantsuse maalijad. Armastatud peatumiskohtadeks kujunesid Honfleur, Le Havre, hiljem Rouen. 19. sajandi keskel tekkis Honfleuri lähistele koguni omanäoline kunstnike koloonia. 1825. aastal oli Pierre-Louis Toutain avanud Honfleuris kõrtsi ja võõrastemaja, mida tuntakse Saint-Siméoni talu nime all. Alates 1848. aastast said siin kokku parimad prantsuse maastikumaalijad, veetes kuid ümbruskonnas maalides ja Normandia maastiku peidetud ilu otsides. Võõrastemajas peatusid Charles Daubigny, Eugène Boudin, Johan Barthold Jongkind, Gustave Courbet, Louis-Alexandre Dubourg, Claude Monet, Frédéric Bazille, Adolphe-Félix Cals, Charles Pécrus ja vanemast generatsioonist Eugène Isabey, Corot ja Troyon jpt. Vabaduse vaim viis kokku väga erinevate põhimõtete ja inspiratsiooniga kunstnikke. Just siin tekkis üleva, kuid tihtipeale sünge looduse, karmi tegelikkuse ja raske tööga silmitsi seisvate kohalike ning kunstirahva habras kooslus.

Eugène Boudin (1824–1898). Saint-Siméoni talu. U. 1854–1857. Õli, puu


Jean-Baptiste Camille Corot (1796–1875). Lodu serv lehmakarjusega. U. 1863. Õli, lõuend

1870. aastaks oli Normandia rannikul avanev pilt põhjalikult muutunud. Ühele poole jäid kohalikud kalurid, teiselt poolt täitsid ranna suvitajate hordid, tõrjudes oma kilgetega vaikust ja lõikudes suplemishullusega kohalike inimeste sajandeid püsinud eluviisi. Mereäärsed kalurikülad transformeerusid kuurortideks, kus loodusest kujunes tarbimisobjekt. Kunstnikud otsisid aga uusi loomingulisi pelgupaiku Deauville’ist, Trouville’ist, Dieppe’ist ja Ėtretat’st.

Normandia maalijaid köitsid rannavaadete kõrval ka sisemaa topograafia, eriti aga Seine’i jõe vaated. 18. sajandist alates oli Normandia sisemaal rikka maanurga kuulsus. See oli edukas põllumajanduspiirkond, pealinna toitev külluslik sahver, kus karja- ja künnimaad asendusid üha enam kultuurmaastikuga. Seine seevastu võttis kunstnike piltidel Le Havre’i ja Pariisi vahel voolates mitmekesiseid ja põnevaid vorme. Kui Honfleur ja Le Havre olid veel läbini merelinnad, siis niipea kui merd enam teekäänu tagant näha polnud, pööras maa tõusu-mõõna, kalapüügi ja regattide maailmale selja. Seetõttu tuleb normandia sünkretismi teist tugevat külge – suuri gooti katedraale ja maalilisi tänavaid – otsida Rouenist ja selle erakordselt ilusast ümbrusest. Pärast Roueni ja enne Pariisi lähiümbruse asulaid võis paarikümnel kilomeetril kohata nüüdseks kuulsaks saanud Giverny, Bennecourt’i, Glotoni, Vétheuil’ külasid. Siinne rahustav loodus inspireeris helguse ja rahu hetki, mille vastupandamatu raugus peegeldub ka Normandia maalijate maastikes.

Näituse koostas Lille’i Kunstimuuseumi peakuraator Alain Tapié, näituse kuraator Kumus on Tiina Abel.

Näituse suurtoetaja:
Näitust toetavad EV Kultuuriministeerium ja Prantsuse Suursaatkond Tallinnas.
Näitus on valminud Kumu kunstimuuseumi koostöös Alam-Normandia maavolikogu, Prantsuse Kultuurikeskusega Tallinnas ja näituseorganisatsiooniga "Flux des Arts".

Näitusega seoses ilmub kataloog, novembris esitatakse Kumu auditooriumis dokumentaalfilmide programmi raames 19. sajandi keskpaiga prantsuse kunstiuuendusest jutustavaid dokumentaalfilme.

1941. aasta küüditamine Eestis : Katse selgitada lünka Rootsi ja Norra gümnaasiumiõpikutes

Olev Ott
Kirjastus MEL, 2009


Olev Ott analüüsib oma raamatus küüditamise ja massirepressioonide teemat Eestis kõige laiemas tähenduses. Erakordselt mahuka allikmaterjali läbitöötamine on võimaldanud autoril teha põhjapanevaid järeldusi ja esitada uusi sisulisi ettepanekuid, mis on ühtlasi heaks eeskujuks ka Eesti koolide õppekavade täiendamiseks.

Lisaks massirepressioonide käsitlemise analüüsile Skandinaavia kooliõpikutes toob autor, lisaks muudele teemalaiendustele, ära ka mitmeid huvitavaid intervjuusid. Vahest märkimisväärseim neist on pikk intervjuu Arnold Meriga, tehtud vaid vahetult enne tema surma. Oma seisukohti laseb autor välja öelda ka mitmetel kunagistel repressioonide all kannatanutel. Neist nimekamad on Eesti teeneline arst dr Heino Noor ja vabadusvõitleja ning pedagoog Mart Niklus.
Tartu Ülikooli doktorant Olev Ott on saanud maha ühtaegu mahuka ning samas sisuka uurimistööga, mis kirjutab analüütilises võtmes lahti Eesti ajalugu. See on raamat, mis peaks kindlasti seisma iga kooli ajalooõpetaja raamaturiiulis.
Teosele annab lisaväärtust allikate ning viidete register.

Eesti ajalugu

Seppo Zetterberg
Tänapäev, 2009

Tõlkinud Helga Laanpere, Erkki Bahovski, Paul Kokla ja Maimu Berg. Toimetanud ajaloolased Ain Mäesalu, Margus Laidre, Tõnu Tannberg ja Ago Pajur. Keeletoimetaja Siiri Rebane, kujundas Andres Tali.

Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi „Eesti ajalugu“ on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki.

See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani.

Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik kasutatud kirjanduse nimekiri, mis näitab, et kirjutamisel on arvestatud kõige uuemate uurimustööde tulemusi ja peale ammu tuntud faktide on siin ka palju uut. „Eesti ajalugu“ on ainulaadne raamat ning suurtöö, mis on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele.

Seppo Juhani Zetterberg (sündinud 5. detsembril 1945 Helsingis) on soome ajaloolane, Jyväskylä Ülikooli üldajaloo professor, Soome Akadeemia liige ning on kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti kohta.

Seppo Zetterberg on tuntud Eesti ajaloo uurijana, kuid on palju tegelenud ka Soome autonoomia-aja lõpu ajalooga. Seppo Zetterbergi 2007. aastal ilmunud "Viron historia" on koguteos Eesti ajaloost alates jääajast kuni tänapäevani. Soome Ajaloosõprade Liit valis teose aasta ajalooraamatuks ning see kandideeris ka Soome tunnustatuimale teabekirjanduse auhinnale Tieto-Finlandia. Eesti keeles ilmus teos 2009. aasta novembris.

Foto ajalehest Postimees: Mihkel Maripuu

Loe ka:
Linda Kaljundi Eesti ajalugu soomlase sulega kokku võetuna Eesti Päevaleht
Intervjuu Seppo Zetterbergiga: Eesti ja Soome ajaloo müüdid, tabud, ­piilu­augud
Eesti Ekspress
Marti Aavik Eesti ajaloo peegeldus välismaalase prillidelt
Postimees

Kalev Kesküla, Andrei Hvostov Müüdid, tabud ja ­piilu­augud Eesti Ekspress : Areen

reede, 12. veebruar 2010

Kõige taga oli hirm : Kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi

Koostanud Sofi Oksanen ja Imbi Paju
Eesti Päevaleht, 2010


Artiklikogumikus „Kõige taga oli hirm” kirjutavad Eesti ja Soome asjatundjad Nõukogude Liidu hirmutusvõtete mõjust Eestile ja eestlastele. Kuidas inimesed hirmule ja propagandale ülesehitatud ühiskonnas hakkama said? Üle poole sajandi on meie vanaemad ja vanaisad neid tundeid ja üleelamisi vaka all hoidnud. Hakkame neist rääkima.

Raamatu koostajad Sofi Oksanen ja Imbi Paju on tuntud mõlemal pool Soome lahte. Sofi Oksanen on oma romaaniga „Puhastus” võitnud Finlandia kirjandusauhinna ja üleilmse tuntuse. Imbi Paju on Eesti-Soome filmitegija ja kirjanik, kelle viimane film „Soome lahe õed” esilinastus 2009. aasta novembris.

Imbi Paju ravib ajaloo abil hinge

Kirjanik ja filmilooja Imbi Paju leiab, et möödunud sündmuste peegeldamine sünnitab kaastunnet ja ligimesearmastust. Ka Imbi Paju vastilmunud artiklikogumik, Soome kirjaniku Sofi Oksaneniga kahasse koostatud “Kõige taga oli hirm” on pühendatud minevikule.

Raamatus räägitakse Balti riikide olukorrast okupatsiooniaegse raudse eesriide taga ning otsitakse vastust küsimustele, kas KGB suutis Läänes levivaid ajalookäsitlusi kallutada, miks Nõukogude terrori ohvrid oma läbielamistest avalikult rääkida ei saanud ning kuidas inimesed toonase hirmuvalitsuse all hakkama said.

Miks te kogu aeg minevikuga tegelete?

Me peame minevikku lahkama selleks, et saada aru oma minevikust ja sellest, kust me pärit oleme. Nõukogude võim oli töötanud välja n-ö Nõukogude inimese mudeli, mille juurde kuulus eelmise elu ehk mälu hävitamine, terrori abil ligimesearmastuse purustamine.

Arvan, et kui me püüame minevikku emotsionaalselt peegeldada ja mälu taastada, siis sünnib ka empaatia ja ligimesearmastus kujuneb loomulikuks väärtuseks. Olin pärast Brüsselis toimunud filmi “Soome lahe õed” linastust väga liigutatud, kui noored inimesed tulid minu juurde, pisarad silmis, ja tahtsid neil teemadel edasi rääkida.

Kas Lääne-Euroopa lugejate-vaatajate reaktsioonid teie raamatutele ja filmidele erinevad Nõukogude aja kogemusega Eesti inimeste vastukajast?

Näiteks tavalised soomlased suhtuvad Eesti minevikku üldiselt suure empaatiaga. Soomes öeldakse, et “rahvas teab” ja see, mida Nõukogude võim endast kujutas, on neil ihus. Mujal maailmas olen märganud, et ülikoolide õppejõud ja uurijad on Nõukogude terrorist ja Eesti saatusest teadlikud, ent muu rahvas ei tea peaaegu midagi.

Aga ka näiteks holokaustist ei hakatud rääkima kohe pärast sõda — maailm teadvustas selle kuritöö alles paarkümmend aastat pärast sõda, kui juudid ise hakkasid oma filme ja raamatuid välja andma. Selline loominguline töö oma minevikuga oli nende elutahte väljendus.

Ajakirja The Economist ajakirjanik ja Ida-Euroopa ekspert Edward Lucas lausub minu raamatu “Tõrjutud mälestused” ingliskeelse versiooni eessõnas, et mõnes ringkonnas on moodne öelda, et eestlased on oma ajaloo tõttu neurootilised, ent neuroosi tegelik põhjus on läbielatud repressioonid. Lucas lisab, et minu raamat avab uksed pimedatesse tubadesse ja ujutab need päikesevalgusega üle.

Minu meelest on päikesevalgus juba see, et Edward Lucas meie ajalugu niimoodi mõistab. Kuna Eesti kultuurikiht on nii õhuke, siis korratakse nagu mantrat, et keegi meie loost ei huvitu. Põhjus on aga see, et meie ise ei huvitu sellest piisavalt. Ning see, et me ei oska oma inimeste saavutustesse ülevalt suhtuda, hoiab meid sovetluses kinni.

Foto: www.hs.fi
Loe edasi 10. jaanuari Maalehest


Loe veel:
Jarmo Virmavirta: «Kõige taga oli hirm» Postimees
Oksaneni ja Paju raamat räägib nõukogude hirmutusvõtetest Postimees
Imbi Paju: oma elu tuleb osata mõtestada ja väärtustada Postimees
Imbi Paju: eneseviha juured. Reetmisest ja autundest Postimees

Mina ja mehed : Hingevalu. Seks. Tarkus. Erootika. Õppetunnid

Katrin Aedma, Toivo Niiberg
2009


Kauaoodatud esimene raamat sarjast: "Mina ja Mehed" on omapärane uue ajastu psühholoogia õpik, mille autoriteks on karismaatiline koolitaja ja kirjanik Katrin Aedma ja psühholoog, koolitaja ja kirjanik Toivo Niiberg.

Raamat on teadaolevalt esimene sellises "värvilises" stiilis kirjutatud teos.

Raamat räägib mitmekülgse ja värvika isiksuse - koolitaja ja vabakutselise kirjaniku ja ajakirjaniku Katrin Aedma eluloost - erinevatest maadest, kogemistest ja tegemistest, sisaldades lõbu, lusti, kurbust, nalja, seksi jms.

Raamat: "Mina ja Mehed," on vürtsitatud koolitaja elufilosoofia ja tuntud psühholoogi ja kirjaniku Toivo Niibergi teadmistega sh huvitavate testidega. Tekst on kujundatud kasutades aktikunstniku Lembit Michelsoni fototöötlusi ja emotsiooniks on lisatud eelkõige autori enda luulet .

Läbivaks teemaks on noore Eesti naise hingevalu, mille põhjuseks lubamatu armusuhe 13. aastat vanema Norra härrasmehega. Samm-sammult näidatakse enesega võitlust pidava koolitaja arenguteed, eneseanalüüsi, heitlusi ja põiklemisi maalt maale, ühest suhtest teise...

Vaata ka raamatu veebilehte: http://minajamehed.weebly.com/index.html

Majandusaasta aruande koostamine

Toomas Villems, Andres Tammsaar
3. täiendatud ja kohandatud trükk
TenTeam, 2009

Kohandatud 2009. aasta aruande koostamsieks, k.a. aruande elektrooniline esitamine.

Kaasaslevat CD-d saab küsida üldlugemissaali letist

Tähetorni kalender 2010


Tartu Observatoorium, 2009

Kokku 106 leheküljelt leiab nii traditsioonilised tabelid Päikese, Kuu ja planeetide kohta 2010. aastaks kui ka kaheksa artiklit professionaalsetelt astronoomidelt.

Tähetorni Kalendri” tabelid on suurelt jaolt traditsioonilised. Põhiosa moodustavad Päikese ja Kuu tõusu ja loojumise andmed Eesti linnade jaoks ning planeetide nähtavuse tabelid. Lisaks on ära toodud aastaaegade algusajad, kuu- ja päikesevarjutused, muutlike tähtede Algoli ja Delta Cephei heleduste muutused, heledamate tähtede andmed ja tähtsamad meteoorivoolud. Uudisena on 2010. aasta kalendris Jupiteri kaaslaste varjutused ning heledamate asteroidide Vesta, Cerese ja Pallase koordinaadid.

Kalendri lisas ilmub mahukas ülevaateartikkel keemiliselt pekuliaarsetest tähtedest, autoriks Anna Aret. Alar Puss kirjutab planeetide liikumisest ja nähtavusest ning teises artiklis Messier’ objektide vaadeldavusest Eesti laiuskraadil. Maret Einasto kirjutab akadeemik Jaan Einastole maineka Marcel Grossmanni auhinna andmisest. Jaan Einasto sulest saab lugeda kokkuvõtet Sorbonne’i Ülikoolis auhinna kättesaamisel peetud ettekandest: “90 aastat galaktikate uurimist Tartu Observatooriumis”. Jaan Pelt ja Laurits Leedjärv teevad ülevaate Brasiilias Rahvusvahelise Astronoomiauniooni Peaassambleel nähtust-kuuldust, kumbki oma nurga alt. Viimasel kahel leheküljel ilmub Jaan Einasto järelehüüe 1980ndatel Tõraveres töötanud Lev Kofmanile.

teisipäev, 9. veebruar 2010

ESTONICA : Heinrich Tiidermanni fotoalbum = Heinrich Tiidermann’s photo album


Tõnis Liibek ja Merilis Sähka
Varrak, 2009


Heinrich Tiidermanni (1863–1904) rohkem kui sajandivanustel fotodel võib näha rahvariietes inimesi, taluhooneid, töötegemist, tarbeesemeid, laulukoore ja linnavaateid, ülepea Eesti rahwast igas tähtsamas asjas. Fotograafi eesmärk oli võimalikult ulatuslikult jäädvustada hääbuvat rahvakultuuri ning hoolitseda selle eest, et Eesti rahwast ka näolaad alale jääks. Oma fotoloomingu paremiku koondas Tiidermann 1903. aastal kahte albumisse, mis on säilinud tänaseni. Järgmistel aastakümnetel on neid Tiidermanni fotosid korduvalt kasutatud, sageli nende autorit mainimata. Mõned tema pildistused on omandanud lausa ikoonilise väärtuse, teised leiavad selles fotoalbumis esmakordset publitseerimist. Vaataja silme ette kerkib mitmetahuline pilt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eestlaste eluolust.

Fotod pärinevad Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi kogudest ja Peeter Saadla erakogust.
Raamatu on välja andnud Eesti Ajaloomuuseum ja kirjastus Varrak.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gunda ja Heinrich Kanguri fond.

Tutvu raamatu sisuga SIIT

Vanaemade vaibad

Koostajateks Kristel Põldma ja Veinika Västrik
MTÜ Kangastelje Töötuba, 2009


Vihikuke on mõeldud praktiliseks abimeheks ärksameelsele kangrule. Valitud formaat ja riputusaasaga spiraalköide võimaldab vihikut riputada kudumise ajaks telje külge.


Lisaks vaiba üldpildile ja detaili fotole on ära toodud kõikide vaipade rakenduse skeemid. Vaipade järjekord vihikus on seatud eri raskusastmete järgi, alates lihtsamast lõpetades keerulisemaga.

Maksuviidad 2010

Kalle Kägi, Regina Valge, Enre Oru ja Kaido Vetevoog
Äripäev, 2010

Seadusi muudetakse pidevalt, nii ka maksuseadusi. Eelmine, 2009. aasta paistis silma just raamatupidamist oluliselt mõjutavate seaduste muutmise ja vastuvõtmise poolest. Näiteks võib tuua uue töölepinguseaduse, tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused. Riigikohus tegi maksustamise osas eelmisel aastal mitu olulist pretsedentiloovat otsust, ka neist saate raamatus ülevaate.
Üks olulisemaid vaidlusi eelmisel aastal puudutas dividendide käsitlemist palgatuluna. Tallinna Ringkonnakohus tegi suvel 2009 otsuse maksuameti kasuks, kes oli lugenud osa ühe osaühingu osaniku dividendist töötasuks. Seda põhjusel, et juhatuse liikmest osanikule poldud maksuameti arvates piisavalt töötasu makstud. Teatavasti on ju töötasu erinevalt dividendist sotsiaalmaksuga maksustatud.

Kuigi kohus tegi otsuse maksuameti kasuks, viitas kohus samas siiski vajadusele täpsemate reeglite järele dividendide palgatuluna käsitlemise osas. Seetõttu koostas maksuamet eelmisel aastal dividendi ja töötasu eristamise juhendi. Raamatu ilmumise hetkeks pole see juhend küll veel saanud seaduslikku jõudu, kuid annab siiski ettekujutuse maksuameti seisukohtadest selles ettevõtjatele äärmiselt olulises küsimuses.

Maksuameti juhendi töötas põhjalikult läbi IFA-Eesti (Rahvusvahelise Maksuõiguse Ühingu Eesti filiaali) töögrupp, kuhu kuulus raamatu kaasautor Regina Valge.

Palju arusaamatut on veel seoses uue töölepinguseadusega. Sellega muutus mõnevõrra nii keskmise palga arvutamise kord, kui ka sellest tulenevalt puhkusetasude ja haigushüvitiste arvestamine. Taas on muutunud ka töölähetuste arvestamise kord, teenuste käibemaksustamine, ühendusesiseste käivete aruandlus ja veel mitmeid muid asju, mille mitteteadmisest võib ettevõttele sündida palju kahju.

Eesti labakindad ilma laande laiali = Estonian mittens all around the world

Aino Praakli
Elmatar, 2009


Aino Praakli (tuntud ka kui Kinda-Maali) on etnograafilise kirikinda kudumise traditsiooni kandja ja edendaja, kes on selles vallas tegutsenud juba aastakümneid. Hoiate käes tema koostatud unikaalset ja mahukat teost, kus on toodud 175 labaku pilti koos mustrite ja asjakohaste õpetustega. Need kindad on kootud Eesti Rahvamuuseumi kogudes leiduvate eksponaatide järgi, millest igaühel on oma lugu. Nimetatud on ka algne kuduja või annetaja, samuti aasta, mil kinnas kootud ja kus täpselt.

Rööptekst inglise keeles.

Eesti töötervishoiu arengulugu 1918-2008 : Faktid, mälestused, seisukohad, hinnangud, soovid

Hubert Kahn
2009

Tänapäeva maailm on rikas aineliste ja vaimsete väärtuste poolest. Kuid põhiväärtusi, neid inimesele kõige olulisemaid – töö, tervis, kodu, perekond, kodumaa, rahu-, polegi palju.

Töötervishoid ühendab neist kaht, tervist ja tööd. Töötervishoiu eesmärk on arendada töökeskkonda ja tööprotsesse nii, et töötaja tervis oleks kindlalt kaitstud, et tema töövõime säiliks kõrge eani ning et tööelu kvaliteet võimaldaks tal tunda majanduslikku ja sotsiaalset kindlust.

Õpitulemuste hindamine koolis

Tarmo Salumaa, Mati Talvik
Merlecons ja Ko, 2009


Käesoleva käsiraamatu idee on välja kasvanud raamatu autorite praktilisest konsultatsioonitegevusest ja koostööst koolidega. Hindamine ei jäta ükskõikseks ühtegi õppe- ja kasvatusprotsessiga tihedalt seotud osapoolt – õpilasi, nende vanemaid ja õpetajaid. Asjakohase hindamisega võib luua positiivset õpikeskkonda ning toetada õpilaste tahet õppida. Kuid samas võib ka väita, et suur osa õppeprotsessis esile tulevaid konflikte on otsesemalt või kaudsemalt seotud hindamisega. Samuti aitab sobimatu hindamine kaasa õpiraskuste süvenemisele ning loob pinnase õpilaste käitumisprobleemide tekkimiseks. Keerukaks teeb hindamisprotsessi asjaolu, et õpetajal tuleb omavahel oskuslikult ühitada mitmed erinevad, kohati ka vastandlikud hindamise funktsioonid.

Käsiraamat põhineb autorite veendumusel, et õppimine peab olema huvitav ja põnev tegevus ning hindamine peab seda igakülgselt toetama. Nii saab see aga olla ainult siis, kui õppeprotsessis, sealhulgas ka hindamisel, järgitakse kindlaid põhimõtteid ning tegutsemisskeeme. Sisuliselt on tegemist „korra loomisega“, kuid kord ei teki iseenesest. Iseenesest tekib korralagedus, korra loomiseks tuleb kulutada energiat, olla süstemaatiline ja järjekindel. Ka hindamisele tuleb läheneda süsteemselt. Toimima hakkavad käsiraamatus toodud põhimõtted ainult siis, kui neid järgitaks kõiki üheskoos, mitte osaliselt. Nii mõnigi kord on käsiraamatu autorid kuulnud mõnda õpetajat ütlevat, et üks või teine põhimõte praktikas ei toimi. Enamasti see ongi nii, kui kogu terviklikust süsteemist kasutatakse vaid üksikuid osi. Käsiraamatus toodud põhimõtete terviklik ja järjekindel rakendamine toob siiski enamasti edu. Täie kindlusega võib väita, et iga õpetaja jaoks on see põnev ja loomingiline arendustegevus.

Käesolev käsiraamat on suunatud tegevõpetajatele, kuid ka üliõpilastele, kes plaanivad enda tulevikku siduda õpetaja kutsega. Käsiraamat sisaldab soovitusi hindamise praktiliseks ülesehitamiseks üldhariduskooli õpilaste hindamisel.

Kuidas tunned Eestimaad? : Eesti turismigeograafia õpik

Külli Toots
Argo, 2009


Õpiku eesmärk on anda teadmised Eestist kui turismimaast, Eesti turismigeograafiast, tuntumatest sihtkohtadest ja vaatamisväärsustest, samuti õpetada põhjalikult tundma Eesti kaarti. Tutvustatakse Eesti ajalugu, sotsiaal-majanduslikku ja poliitilist arengut, antakse ülevaade haldusjaotusest, loodusest ja kliimast; käsitletakse Eesti turismi ajalugu, hetkeseisu ja arengusuundi ning regioone. Mõisate ja kirikute eripära ja ajaloo mõistmiseks keskendutakse ka baltisaksa kultuurile. Iga peatüki lõpus on ülesanded saadud teadmiste kontrollimiseks ja kinnistamiseks. Turismigeograafia õppimisel on oluline töö kontuurkaartidega. Teemade kordamiseks ongi õpiku lõpuosas kaardiülesanded.

Lehed ja tähed 5 : Vaim ja aeg

Sari Looduse ja teaduse aastaraamat
MTÜ Loodusajakiri, 2009


„Lehed ja tähed” on MTÜ Loodusajakiri aastaraamat, mis alustas ilmumist 2003. aastal. Seekordses koguteoses tutvustatakse 38 suurt looduseuurijat ja mõtlejat ühiste kaante vahel.

Väljaanne on läbinisti algupärane, andes suurepärase ja arusaadava ülevaate teaduse arenguloost Aristotelesest Masinguni.

Suur hulk Eesti teadlasi käsitlevaid peatükke on unikaalsed, sest seni on osa neid väljapaistvaid isiksusi jäänud piisava tähelepanuta.

Pildirikast käsiraamatut väärtustab register.

Teos on kindlasti asendamatu nii õpilase kui ka õpetaja raamaturiiulis.

Raamatu 30 algupärast artiklit Eesti ja muu maailma teadlastest pärinevad meie parimatelt asjatundjatelt.

Vaktsineerimise alternatiivid

Zoltan Rona
Stella Borealis, 2009


«Vaktsineerimise alternatiivid» ei proovi muuta lugeja senist seisukohta vaktsiinide vajalikkusest, vaid annab teada looduslikest ja turvalistest alternatiividest. See info on vajalik kõikidele lapsevanematele, kellel pidevalt keerlevad peas küsimused «Kas vaktsineerida oma last või mitte?», «Kas vaktsineerimine on ohutu või ohtlik?», «Kas vaktsineerimisel on olemas looduslikke alternatiive?».

Raamatus käsitletavad teemad:
- Kuidas vaktsiinid organismis toimivad
- Vaktsiinide koostis ja ohtlikud lisandid
- Seos autoimmuunsete haigustega
- Immuunsüsteemi tugevdamine
- Homöopaatilised ravimid
- Millised on vaktsineerimise alternatiivid

Rooma kirjanduse antoloogia

Varrak, 2009

“Rooma kirjanduse antoloogia” on kolmas köide Varraku väikeste kirjandusantoloogiate sarjas.

Antoloogia tutvustab rooma kirjandust kolmveerandi aastatuhande vältel, alates arhailisest ajajärgust kuni Rooma impeeriumi languseni ja varakristlike autoriteni.
Iga teos on paigutatud oma kirjandusloolisse konteksti ja varustatud kommentaaridega, et anda aimu rooma kirjanduse traditsioonide järjepidevusest ja muutustest eri ajastuil.
Esimest korda ilmuvad eesti keeles sellised rooma kirjanduse tähtteosed nagu Terentiuse “Eunuhh” ja Seneca “Medeia”, tervikuna on eestindatud ka poetess Sulpicia väike, kuid eripärane luulekorpus, lisaks eri žanreis luulet paljudelt rooma poeetidelt (Vergilius, Horatius, Ovidius, Lucanus, Claudianus jpt) ning näiteid kõnemeeste, ajaloolaste ja filosoofide proosateoseist (Cicero, Caesar, Plinius, Tertullianus, Boethius jt). Paljude antoloogias esindatud autorite loomingut pole eesti keeles varem ilmunud.

Viiuldaja karussellil. August Gailit Tammsaare juures : Näituse kataloog

Tallinna Linnamuuseum, 2009

Kataloog annab ülevaate August Gailiti elust ja loomingust ning sisaldab arhiivimaterjale, fotosid, uurijate artikleid ning katkendeid Gailiti teostest.
Nimetatud näitus sai 2009. aasta parima näituse preemia ehk Muuseumiroti.

Näituse kuraator: Maarja Vaino
Kujundajad: Aime ja Liina Unt ning Katre Rohumaa
Toimumisaeg: 13.03.-1.11.2009
Toimumiskoht: A.H.Tammsaare Muuseum, Tallinn

Näitusega "Viiuldaja karussellil. August Gailit Tammsaare juures" jätkas Tammsaare Muuseum näitustesarja, kus saavad sõna XX sajandi eesti kirjanduse suurkujud. Eelneval aastal alustati seda sarja näitusega Mati Undist: "Poiss ja liblikas. Mati Unt Tammsaare juures". Näitusesarja eesmärgiks on tähelepanu juhtida eesti kirjanduse mitmekesisusele ja anda sõna kirjanikele, kellel puudub oma muuseum, kuid kes on samuti klassiku staatuses. Muuseum loodab nende näitustega luua uusi põnevaid dialoogisuhteid Tammsaarega, heita uut valgust nii Eesti suurimale klassikule kui ka tema väärikatele järglastele ning üllatada külastajat värskete tõlgendustega tuntud kirjanikele.

Gailiti loomingu võtmemotiiv on eluratas. See kujund esineb tema loomingus tihti - kord kihutava karussellina, kord looduse aastaringina, kord rändamise, igavese taastulemisena. Tähtsal kohal on Gailiti teostes ka muusika, eriti viiulimäng. Nendele kujunditele ongi rajatud näitus "Viiuldaja karussellil", mis võtab vaatluse alla Gailiti loomingu ja tegevuse Eestis. Näituseruumi ühe väljapääsu sulgeb suur puri, mis tekitab suletud ruumi, milleks Eesti Gailiti jaoks pärast pagulusse põgenemist jäi.

Gailiti ja Tammsaare omavahelised seosed ja suhted tulid teemaks laua taga istuvate ja teineteisele otsa vaatavate kujude näol ning nende selja taga liikuva teksti kaudu.

Näituse juurde kuulusid järgmised pedagoogilised programmid:

- Gailit ja Tammsaare: kodutus ja vere hääl. Kirjanike loomingu erinevused ja sarnasused. Õpilehtedega programm gümnaasiumiõpilastele.
- Toomas Nipernaadi ja Ekke Moor. Mänguline programm gümnaasiumiõpilastele kahe Gailiti peateose võrdluseks.
- Näituse juurde kuulus ka loenguprogramm, kus Gailiti erinevaid tahke avasid kirjandusteadlased Toomas Liiv, Jaanus Vaiksoo, Enn Nõu, Toomas Haug jt.

Muuseumi juhi Maarja Vaino sõ­nul oli näituse kujundamine suur väljakutse, sest füüsiliste meenete asemel tuli keskenduda kirjaniku n-ö nähtamatule pärandile. Põhifookus oli suunatud Gailiti vähem tuntud tekstidele. Eksponaatide seas on kirjaniku originaal­käsikirju, aga ka kohtukaebus, et Gailit jättis 1919. aastal kingapaari eest tasumata, ja ametlik teade tema pankroti kohta.

Loe Jan Kausi intervjuud muuseumi juhi Maarja Vainoga ajalehest Sirp (2009) 12. juuni, nr. 23

Eesti spordi taskuentsüklopeedia : Temaatiline illustreeritud ülevaade Eesti spordist

Tiit Lääne
Tea Kirjastus, 2010


Sport on Eestile ja eestlastele tähendanud alati enamat kui lihtsalt meelelahutust.

Spordi kaudu on eestlased end maailmale tutvustanud ning meie sportlaste edukus on loonud Eestile spordiriigi maine. Eesti nime tõid juba enne omariikluse sündi maailmakaardile raskejõustiklased Georg Lurich, Aleksander Aberg ja Georg Hackenschmidt. Sellest ajast alates on sport olnud eestluse lahutamatu osa, mida on järgnenud sajandi jooksul kanda aidanud sellised spordikangelased nagu Kristjan Palusalu, Johannes Kotkas, Ants Antson, Jaan Talts, Viljar Loor, Erika Salumäe, Erki Nool, Kristina Šmigun, Mart Poom, Andrus Veerpalu, Gerd Kanter jt.

„Eesti spordi taskuentsüklopeedia” annab 856 leheküljel ülevaadete, piltide ja faktiridadega kokku Eesti sportlaste kõige olulisemad saavutused kuni tänaste suurvõitudeni välja.

Raamatu ilmumine oli algselt kavandatud 2009. aasta oktoobrikuusse, aga et raamatu maht kasvas autori ja kirjastuse algsete plaanidega võrreldes ligi kolmandiku võrra suuremaks - 856 leheküljeni, siis viibis ka teose trükikotta toimetamine Nii mahuka teatmeteose väärtuseks on head registrid, mille koostamine võttis lehekülgede arvu kasvades märgatavalt pikema aja.

Kõik oluline Eesti spordi arengu ja sportlaste kohta ühtede kaante vahel:
- täpne ja faktirohke Eesti spordilugu
- 1000 värvifotot, tabelit, illustratsiooni jpm
- põhineb autentsel originaalmaterjalil
- asendamatu abiline referaatide koostamisel ja ristsõnade lahendamisel

Pärilikkusmeditsiin

Medicina, 2009

Käesolev raamat «Pärilikkusmeditsiin» on Soome juhtivate geneetikute suur kollektiivne töö, milles on edasi antud kõik oluline, mida on kasulik teada pärilike faktorite osast niihästi üksikindiviidi kui ka rahvastiku kui terviku arengu seisukohast.

Raamat on esimene eesti keelne meditsiinigeneetikale pühendatud teos, mida võib võtta kui käsiraamatut, samas ka kui suurepärast õpikut meditsiini ja bioloogiat õppivatele üliõpilastele, pärilike haigustega töötavatele arstidele, õppejõududele ning muudele tervishoiutöötajatele. Raamat on hästiloetav ka inimestele, kes lihtsalt soovivad oma silmaringi laiendada.

Bütsantsi kultuur

Louis Brehier
Varrak, 2009


Kuidas elasid inimesed Bütsantsis, millised olid nende harjumused, kuidas nägi välja nende majanduslik, usuline, kõlbeline ja intellektuaalne elu, milline oli selle võõrastest elementidest kokku sulanud neohellenistliku rahva juures teaduse, kirjanduse ja kunsti areng läbi sajandite?

“Bütsantsi kultuur” on esimene eestikeelne raamat, kus on esitatud terviklik ülevaade Bütsantsi kultuuri ajaloost selle paljudes ilmingutes argielust kõrgkultuurini, peatudes eraldi nii usul kui ka majandusel, nii linnal kui ka maal, nii kirjandusel kui ka kunstil. Teose eestikeelne väljaanne on varustatud tõlkija seletuste ja kommentaaridega.

Raamatu autor Louis Bréhier (1868–1951) on üks 20. sajandi tuntumaid Bütsantsi ajaloo ja kultuuri uurijaid.


Bütsantsi feodaalriigist lühidalt

Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest – Byzantion.

Keisririik paiknes kolmel kontinendil – Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba.

VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaalia, Pürenee poolsaare lõunaosa ja Põhja-Aafrika.

Bütsantsi elanikkonna põhiosa moodustasid kreeklased, kes olid põliselanikeks Balkanil ja Väike-Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel.

Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt.

Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe. Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid. Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi ta kõrvale germaanlaste peamistest rändeteedest, seega oli surve Bütsantsile väiksem. (Allikas: URL: http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/bytsants.htm; 09.02.10)

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Õiguskeel 2009 : artiklikogumik



Kollektiivne autor: Justiitsministeerium
Juura, 2009


Artiklikogumik, mis sisaldab kirjutisi Justiitsministeeriumi veebiväljaande Õiguskeel 2008. aasta neljast numbrist. Ajakirja väljaandmise kord on sel aastal oluliselt muutunud: nüüdsest avaldatakse Õiguskeel kõigepealt elektroonilisena ministeeriumi kodulehel (SIIT). Aasta lõpul ilmub veebis avaldatud kirjutiste paremik kogumikuna trükis.

Teemade järgi jagunevad artiklid kolme rubriiki: "Mõisted, terminid, määratlused", „Keelekaride keskelt“ ja „Keelekorraldus ja -poliitika“.