Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

esmaspäev, 15. aprill 2013

Omaloominguvõistlusel uus tähtaeg!

Tere, sõbrad!

Koos unelema jäänud kevadega otsustasime anda loomingulistele peadele rohkem aega ning lükata 15.-21. aastaste noorte omaloominguvõistluse tööde saatmise tähtaega pisut edasi. Vabalt valitud teemal ning žanris kirjutatud võistlustööd palume saata 24. aprilliks e-postile kultuurikonks@gmail.com. Osalejatel palume koos oma loominguga edastada meile ka oma nimi, elukoha asula nimi, telefoninumber ning pseudonüüm.

Tulemuste avalikustamine toimub pidulikul kohtumisel 16. mail ning auhindadeks on väärtuslikud kinkekaardid, eelneva kolme võistluse võidutööde kogumik "Meie mõtted: 2009-2011" ning meened. Julgemaid sahtlissekirjutajaid või lihtsalt luulehuvilisi ootame sama päeva õhtul
 
Parimat soovides,
siiralt Teie Veronika

Kultuurikonksu viimase vooru võitjaid ootavad imelised auhinnad!

Kultuurviktoriini „Kultuurikonks“ viimane voor on täies hoos. Eriliseks teeb selle vooru see, et küsimuste seas on kaks, mis annavad võimaluse koguda rekordarv punkte. Vastused saata 21. aprilliks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või tuua Viljandi Linna-raamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed. Kultuurihuvilisi kultuurikonksutajaid innustavad seekord ka suurepärased auhinnad:

Pärimusmuusika Keskus kingib parimale 2 pääset 26. aprillil toimuvasse Tantsumajja, kus tantsuks loovad meloodiaid klaver ja saks. Tantsumajas saab osa labajala keerutamise õpitoast Kristiina Kipperi eestvedamisel. Lisaks mängivad seekordses „ebatavalises“ tantsumajas:

Klaveril Lauri Lüdimois
Lauri Lüdimois on laia muusikalise silma- ja huvideringiga pianist ja helilooja. Lõpetas 2010. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia jazzklaveri erialal, õppis seejärel Gotlandi Heliloojate koolis ja hetkel on käimas õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal.
 
Saksofonil Marko Mägi
Marko Mägi on üks esimesi saksofoniste Eestis, kes pööras oma pilgu jazzmuusika avarustest pärimusmuusika mõõtmatute rikkuste poole. Esile tõstmist vääriksid erinevad koostööprojektid - Anu Taul ja sõbrad, Liisi Koikson ja Helletuse, ja muidugi Karoliina Kreintaal ja ansambel Kramp. Lisaks muusiku tööle õpetab Marko lapsi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja juhib õppetööd Viljandi Muusikakoolis.
 
Ansambel Knihv
Kaks viiulit ja trumm. Võnkuvad kehad. Iseäralised meloodiakeerutused, mis pidevas liikumises unelevhabraste ja tummiste helimaastike vahel. Tants peegeldumas läbi meie - enne ja nüüd. See on energiast pakatav ansambel Knihv, mille repertuaariks peamiselt vanem eesti tantsumuusika. Uue hooga labajalavalsside, polkade ja muude peenemate tantsude ümber keerlev mäng on paljuski inspireeritud vanade viiuldajate viguritest, mis üles leitud eelmisel sajandil salvestatud krõbisevatelt arhiivilintidelt. Sealt kuuldud viiulite energia ja hoog andis Maarja Nuudile tõuke süveneda sellesse maailma ning peagi leidis ta enda kõrvale ka Karoliina ja Tõnu, kellega aastast 2010 triona musitseeritakse. Koosseis: Maarja Nuut (viiul, laul), Karoliina Kreintaal (viiul, laul), Tõnu Tubli (löökpillid, kellamäng)
Torupilli Jussi Trio
Torupilli Jussi Trio moodustavad ümberhäälestatud viiulid ja möödunud sajanditest tänapäeva toodud torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi.


Muusikasündmuste korraldaja Aivar Trallmann auhinnalise koha võitjale välja pannud 2 piletit 30. mail kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuvale Korea traditsioonilise muusika- ja tantsuansambli JAN CHI MA esinemisele.

Korea traditsioonilise muusika- ja tantsuansambel JAN CHI MA DANG (löökpillid, tants, laul)
Kunstiline juht Seo Gwang-il
Kava: I “Kurjade vaimude väljaajamine”, II “Haarav meelelahutus”

Jan Chi Ma Dang asutati 1992. aastal Korea suurlinnas Incheonis ja paistab silma oma võimekate instrumentalistide, loomingulisuse ning meisterlikkusega. Korea traditsiooniliste rituaalide kõrval on ansambli repertuaaris mitmeid värvikaid löökpilli- ja crossover etendusi. Jan Chi Ma Dang korraldab ka meistriklasse, õpetades korea traditsioonilist etenduskunsti ja klassikalist muusikat gukak’i. Ansambli tegevus põhineb selle juhi Seo Gwang-il’i ja tema liikmete poolt järjepidevalt läbiviidud uurimistööle ja sügavatele teadmistele kultuuripärandist. Ansambel on seadnud oma eesmärgiks tutvustada Korea traditsioonilist näitekunsti ja muusikat kogu maailmas. Jan Chi Ma Dang on mitmete rahvuslike konkursside võitja. Teda on kutsutud esinema arvukatele festivalidele ja ida muusikale ja kultuurile pühendatud üritustele paljudes maades, sh Prantsusmaa, Taani, Singapur, Hiina, Jaapan, Taiwan, Soome Leedu, aga ka Austraalia ja Ameerika.

Ansambli juht Seo Gwang-il on õppinud korea traditsioonilist muusikat Chungangi Ülikoolis ja täiendanud end sellel ala ka Seouli Rahvuslikus Ülikoolis. Ta on Korea vaimse kultuuripärandi – traditsioonilise rändteatri Namasadang asjatundja ja üks osatäitjatest. Seo Gwang-il on Seouli Trummifestivali löökpillimängijate konkursil võitja. Ta on Korea Traditsioonilise Etenduskunsti Assotsiatsiooni Incheoni haru direktor ja Korea traditsioonilise muusika festivali Bupyeong Pungmul kunstiline juht. Seo Gwang-il töötab instruktorinaKorea Kultuuri- ja Turismiministeeriumi juures tegutsevas traditsiooniliste etenduskunstide haridus- ja arenduskeskuses.

Jan Chi Ma Dang’i etteaste esimene osa “Kurjade vaimude väljaajamine” tutvustab tseremoniaalseid laule ja tantse, mida esitatakse matuserituaali käigus lahkunu vaimu rahustamiseks ning elavate lohutamiseks ja rõõmustamiseks. Iidsed tavad seovad elu ja surma, inimeste ja jumalate maailma ühtseks tervikuks. Kava teises osas Haarav meelelahutus” esitab ansambel Samulnori – neljale korea traditsioonilisele löökpillile (Kkwaenggwari – väike gong, jing – suur gong, janggu – liivakellakujuline trumm, buk – tõrrekujuline trumm) loodud muusikat, lehvikutega rahvatantsu Chook won mu ja sajanditevanust armastusele pühendatud rahvalaulu Ah-ri-rang (pealkiri tähendab nii 'kaunist armastatut' kui ka 'igatsust sügavalt armastatud inimese järele').
 
 

Viljandi Linnavalitsus rõõmustab osalejat rahvusmustriga ehitud märkmikuga


Lisaks loosime Viljandi Linnaraamatukogu poolt kõigi osalejate vahel Kultuurikonksu logoga tassi!

NB! Kultuurikonksu viktoriinisarja jooksul enim punkte saanud vastajate auhinnafondi kuuluvad:


 

reede, 5. aprill 2013

Mimesis

Erich Auerbach
Tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses
Tõlkinud Kalle Kasemaa
Toimetanud Urmas ja Iti Tõnisson
Järelsõna autor Märt Väljataga
Kujundanud Eve Kask
Tartu : Ilmamaa, 2012
714, [3] lk.
Sari Avatud Eesti Raamat

Filoloogilise kirjanduse klassikasse kuuluv Erich Auerbachi (1892–1957) “Mimesis” on isikupärase stiiliga suur narratiiv õhtumaise kirjanduse evolutsioonist realismi suunas. Ajaloolisel teljel käsitletakse müütilisi, usulisi, ajaloolisi, biograafilisi, ilukirjanduslikke kui ka manifestatiivseid tekste. Auerbach uurib viise, kuidas autorid taasloovad tekstides keelevahendite abil oma maailma. Raamatu peatükid liiguvad mõne erilise nähtuse, üksikteose lõigu juurest üldiste printsiipide või tähelepanekuteni ning üldise juurest tagasi üksikuni. Nõnda saab lugeja eepilise vaate kirjandusloole ja samas hulgaliselt kirjandusteaduslikke fakte ja materjali. Auerbachi “Mimesist” on lakkamatult täpsustatud, vaidlustatud ja täiendatud, kuid pole üritatudki ületada.

Raamatus esinevate tekstinäidete tõlkimisel on abiks olnud Marju Lepajõe, Ülar Ploom ja Kaia Sisask.

Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Megamuutus

Maailm aastal 2050
Toimetajad Daniel Franklin ja John Andrews
Tõlkija Vahur Lokk
Toimetaja Mari-Epp Tirkkonen
Kujundaja Rein Soonsein
Tallinn : Äripäev, 2013
316, [1] lk. : ill.

Muutused, mis meie ümber toimuvad, on suured, hämmastavad, isegi hirmutavad. 2050. aastal elab maailmas üheksa miljardit inimest ning see arv aina kasvab. Enam kui 65-aastaste osakaal rahvastikus kahekordistub. Hiina SKP on 80% suurem kui Ameerika oma; India teedel vuravate autode arv on tõusnud 3880 protsenti; ja selleks ajaks peaks olema selge, kas oleme universumis üksi. Milliseid teisi megamuutusi võime oodata – ning milline on nende mõju? Kahekümnes peatükis, mille teemad ulatuvad tervisest ja rikkusest kuni kosmoseni välja, uurib „Megamuutus“ maailma kujundavaid põhilisi trende. Eesootavad tohutud väljakutsed alates kliimamuutuse juhtimisest kuni uute turvariskide paljususega toimetulekuni. Siiski on suur tõenäosus, et maailm, kus toimetame aastal 2050, on rikkam, tervem, kestlikum, innovaatilisem, haritum ning lõhe rikaste ja vaeste, meeste ja naiste vahel on hoopis väiksem.

Ootamatuist ja olulistest mõtetest ja faktidest tulvil „Megamuutus“ on põnev lugemine kõigile, kes tahavad teada, mis järgneval neljal aastakümnel inimkonna jaoks varuks on.

Malaisia ja Singapur

Silmaringi reisijuht
Inglise keelest tõlkinud Andreas Ardus
Toimetaja Ilme Rääk
Tallinn : Koolibri, 2013
368 lk. : ill.
Sari Silmaringi reisijuht Dorling Kindersley raamat

Malaisias ja Singapuris leidub külastajatele elamusi ja ettevõtmisi, mis rahuldavad iga maitset. Malaisia oivaliste maastike ja ebaharilike loomadega rahvuspargid tõmbavad ligi loodushuvilisi, saared meelitavad sukeldujaid, keda köidavad sügavike saladused. Siinsetes suurlinnades, iseäranis Singapuris ja Kuala Lumpuris, näeb ajaloomälestisi, saab osa kultuurisündmustest, võib osta käsitööesemeid ning nautida malai, hiina ja india kokakunsti. Neil lehekülgedel tutvustatakse Kagu-Aasia huvipakkuvamate sihtkohtade eredaid külgi.

Liivimaa kuningriik

Andres Adamson
Kaanekujundus: Epp Marguste
Kaardid: Rein Kask
Tallinn : Argo, 2013
248 lk., [4] l. ill. : ill.

Raamat keskendub Vene tsaari Ivan Julma Liivi sõja aegsele katsele allutada Liivimaa oma võimule mitte relvade jõul, vaid kavalusega. Liivimaalasi pidi koostööle meelitama tsaari lubadus päris oma riigist, Liivimaa vasallkuningriigist. Tsaariga mõneks ajaks liitunud liivimaalaste ja tema vasalliks hakanud hertsog Magnuse motiivid olid aga hoopis mitmetahulisemad.
Liivimaa kuningriigi lugu näitab, et Liivi sõja ajal polnud liivimaalased ainult kannatajad, pelgalt ajaloo objektid, kellega tugevamad naabrid omatahtsi ümber käisid. Neil oli mängida aktiivne roll ja ajada oma asi. Tõsi, lõppkokkuvõttes jäid nad kaotajaks, kuid olnut see olematuks ei tee. Põnevust ja aktuaalsust lisavad Liivimaa kuningriigi episoodile nii mõnedki paralleelid meie hilisema ajalooga.

Raamatu sisse saab piiluda SIIT

Kriminaalmenetluse seadustik 2013

Tallinn : Juura, 2013
290 lk.

Kitarriõpik noortele või muidu tarkadele

Kristo Käo
Illustratsioonid ja kujundus: Kairet Luiga
Fotod: Kris Moor
Tartu : Kitarrikooli kirjastus, 2013
128 lk. : ill.

Kristo esimese õpiku Kitarrikool - võti praktilise kitarrimängu maailma ilmumisest on möödunud 6 aastat ja vahepeal on nii mõndagi muutunud. Alates käesolevast aastast on kitarrimäng põhikooli õppekavas, kuid selle nõude täitmiseks vajalike eelduste loomine alles käib: õpetajakoolitused, pillide muretsemine ja õppematerjali loomine.

Oluline osa õppematerjalist on kaheaastase pilootprojekti lõppedes kaante vahel. Kuigi selle raamatu peamine sihtrühm on noored, kel abiks ka õpetaja, ei ole põhjust, miks teravamad täiskasvanud samuti selle materjaliga hakkama ei peaks saama :)
• 10 õppetundi
• Lisamaterjal netikoolis
• Abimaterjal õpetajale
• Klassiruumis testitud

Juhi innustavad ideed

Koostaja Kristo Kiviorg
Toimetaja Aita Nurga
Kujundaja Kairi Kalmann
Kaanefoto: Meeli Küttim
[Tallinn] : Äripäev, 2009
208 lk. : ill., portr.
Sari Äripäeva raamat

Firma ülestöötamine nõuab juhilt palju energiat ja aega, aga ühel hetkel ollakse silmitsi küsimusega, kuidas edasi, mida peaks muutma, et vältida nii firma kui iseenda läbipõlemist. See küsimus on päevakohane eriti nüüd, mil majanduskeskkond on järsult muutunud ning ka edukad firmad peavad tegema korrektiive oma eesmärkides, pakutavate toodete või teenuste valikus, tööjõu- ja hinnapoliitikas.
Failid
 
Mentor Asko Talu näeb Kristo Kivioru koostatud raamatu „Juhi innustavad ideed“ lugejatena nii tippjuhte ja omanikke kui ka keskastmejuhte ning teisi organisatsioonide võtmeisikuid - kõiki, kelle jaoks on oluline isiklik areng.
 
Näidislehekülgi saab sirvida SIIT

Inglise-eesti/eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastik

Erika Jeret, Marju Medar
Rööppealkiri Dictionary of social work English-Estonian Estonian-English
Kaane kujundanud Kalle Paalits
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
114, [1] lk.

Sõnaraamatus leiavad käsitlemist nii sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande üldisem terminoloogia (kindlustus, hoolekanne, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus, poliitika, haldus, planeerimine, arendus, kvaliteet, juhtimine, turundus, teenindus) kui ka sotsiaaltöö teooria ja meetoditega seonduv terminoloogia (klienditöö, kogukonnatöö, grupitöö, projektitöö, sotsiaaltoetused ja –teenused), samuti teised sagedamini kasutatavad terminid, mis on olulised igale sotsiaaltöö praktikule ja sotsiaaltööd õppivale üliõpilasele.

Füüsika ja filosoofia

Werner Heisenberg
Tõlkinud: Piret Kuusk
Toimetanud: Kalle Hein
Tartu : Ilmamaa, 2013
220, [3] lk.
Sari Avatud Eesti raamat

20. sajandi ühe tippfüüsiku, 1932. a. Nobeli füüsikapreemia laureaadi Werner Heisenbergi (1901–1976) raamatu “Füüsika ja filosoofia” aluseks on Giffordi loengud, mida Heisenberg pidas 1955/56. a. talvesemestril Šotimaal St. Andrewsi ülikoolis. Giffordi loengud loomulikust teoloogiast (ingl. natural theology) toimuvad alates 1888. a. igal aastal ühes neljast Šoti ülikoolist, sest nii sätestas oma testamendis Šoti advokaat ja kohtunik Adam Lord Gifford (1820–1887). Loengute juhtmõtteks on “vabalt arutada inimese arusaama jumalast või lõpmatusest, nende mõistete päritolu, loomust ja tõesust ning seda, kas tal üldse saavad olla sellised mõisted, kas jumalal on mingeid piiranguid ja kui on, siis millised jne.” Heisenberg siiski ei hakanud kõnelema niisugustest väga üldistest küsimustest, vaid piirdus pigem füüsikavallaga, mis oli ju tema eriala. Sellest väljaspool põhinevad tema arutlused suuremalt jaolt isiklikul kogemusel ja kannavad isiklike veendumuste pitserit.

Fotograafia minu elus

Jaan Künnap
Rööppealkiri Photography in my life
Tõlge: Erika Ader
Eessõna: Riho Västrik
Kujundaja Anne Järvpõld
Fotod: Jaan Künnap
[Tallinn] : Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2013
144 lk. : ill.

Jaan Künnap on üle neljakümne aasta tegelenud loomingulise fotograafiaga. Selle aja jooksul on valminud üle tuhande näitusefoto, mõned auhinnatud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Kultuuriajalooline fotoalbum 240 näitusefotoga, millest pooled pärinevad möödunud sajandist, põhilised teemad mäed, naine fotos ja varia. Pooled pildid on mustvalged. Igal fotol on originaali info: millal tehtud, millise kaameraga, millisel materjalil ja mõõdud.

Loe ka:
Lepik, Liis. Alpinist ja fotograaf Jaan Künnap koondas oma loomingu albumisse Fotograafia minu elus // Sirp [Online] (2013) 10.veebr. http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17189:alpinist-ja-fotograaf-jaan-kuennap-koondas-oma-loomingu-albumisse-fotograafia-minu-elus&catid=2:pressiteated&Itemid=5

Eesti pühad naised

20. sajandi misjonärid, prohvetid ja evangelistid
Koostanud Stanislav Sirel
Rakvere : Rakvere Nelipüha Kogudus, 2013
144 lk. : ill.

Raamat sisaldab Eestiga seotud pühade naiste elulugusid, tunnistusi ja kirjavahetust. Kõik need naised on jätnud oma elu ja tööga kustumatu jälje neid ümbritsenud inimeste südameisse. Nende Jumalale pühendunud õdede eeskuju on aukartust äratav ja järgimist vääriv ka meie sugupõlve ajal. Raamat on mõeldud kiriku-ja koduloohuvilistele. Mitmed ajaloolised fotod on avaldatud esmakordselt.

Eesti ajaloolised kõned

Koostanud Maarja Keskpaik
Toimetanud Anu Rooseniit
Kujundanud Heisi Väljak
Tallinn : Skymarket, 2013
264 lk. : ill.

„Eesti ajalooliste kõnede” koostamise eesmärk oli koguda ühtede kaante vahele olulisi mõtteid eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase kahesaja aasta jooksul. Lisaks koondada kokku tähtsamad tekstid-dokumendid, mis kajastavad olulisi sündmusi Eesti riigi ajaloos. Ajaloolasena on autor tähele pannud, et küsimused, millega tegeletakse tänapäeval (näiteks haridusküsimused, ühiskondliku üksmeele leidmise vajalikkus, võimu ja vaimu ning rahva suhe, rahva tervis), on teemad, mis on aktuaalsed olnud juba viimased sada aastat või kerkinud taas esile viimaste aastate jooksul.
Kõnede valikul on autor silmas pidanud, et raamatusse kaasatud tekstid raamistaksid Eesti ajaloo, annaksid edasi erinevate ajastute vaimu ning kõnetaksid lugejat ka käesolevas ajahetkes. Et lugejale avaneks võimalikult mitmekesine pilt, on kogumikku kaasatud haritlaste, poliitikute, EKP juhtide, dissidentide jt kõnesid-kirjutisi. Kogumikus leidub nii teada-tuntud, hästi unustatud vanu kui ka unustuse hõlma vajunud autoreid.

Vaata ka ERR videoklippi raamatuesitlusest http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=54350

Eesti Vabariigi mündid ja rahareformi medalid

Kaupo Laan
Kujundaja Angelika Schneider
Keeletoimetaja: Karin Põld
Fotod: Kaspar Orasmäe
[Tallinn] : K. Laan, 2012
230 lk. : ill.

Eesti Vabariigi mündid ja rahareformi medalid
- Kuidas sündisid Eesti mündid?
- Kui palju tehti 1926. aasta 10-margaseid?
- Mida arvata 1926. aasta 25-margastest?
- Miks tehtis 1927. aasta proovimündid?
- Kuidas suhtuda 1-krooniste proovidesse?
- Milliste müntide valmimisest sai Eesti Pank teada alles ajakirjanduse
vahendusel ning miks süüdistati rahandusministrit valeraha valmistamises?

Neile ja paljudele teistele küsimustele leiab vastused raamat-kataloogist "Eesti Vabariigi mündid ja rahareformi medalid". Raamatust saab ülevaate teada olevatest Riigikassa ja Eesti Panga emiteeritud müntidest, rahareformi medalitest, mündikomplektidest, proovirahadest ning valikuliselt ka võltsingutest ja praakmüntidest.

Võrreldes eelnevate mündiraamatute ja -kataloogidega on käesolevas raamatus ära mainitud müntide disainilised erimid, parandatud on varasemates kataloogides esinevad faktivead (väljalaskearvud, massid, läbimõõdud) ning osadel müntidel on peale tiraaži välja toodud ka käibele lastud müntide arv.

Raamatu lõpust leiate müntide orienteeruvad hinnad ning kasutatud kirjanduse loetelu.

Raamat kuulub 2012. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka

Coins and paper money of the Republic of Estonia 1918-2013

Eesti Vabariigi mündid ja paberrahad : [price catalogue = hinnakataloog]
Editor Gunnar Haljak
Translated into English, photos and layout by Antti Haljak
Tallinn : Haljak Coin Auction, [2013]
122 lk. : ill.

Väljaanne "Eesti Vabariigi mündid ja paberrahad" on kataloog Eesti Vabariigi müntidest ja paberrahadest 1918-2013. Kataloog sisaldab müntide ja paberrahade turuhindu eurodes. Raamat on kahes keeles - eesti ja inglise. Raamatus on rahade juurde on toodud ära väljalaske aasta, tiraaž, kaal, kommentaarid, eurodes turuväärtused erinevates säilivustes ja võimalusel foto. Raamatus on 123 fotodega illustreeritud lehekülge, raamat ilmus 2013 aasta märtsis.  

Autosport 2012

Mis meiega juhtus?
Aasta Raamat OÜ
Koostaja Indrek Ilomets
Toimetajad Indrek Ilomets, Toomas Vabamäe
Tallinn : Aasta Raamat, 2013
247, [1] lk. : ill. ; 1 DVD

Eesti autospordi tegemisi kokkuvõttev aastaraamat on seekord juubelihõnguline, järjekorras juba kümnes. Lisaks autorallide, ringraja- ja kardivõistluste hooajale kodumaal, heidetakse pilk
meie sportlaste võistlemistele välismaal. Juttu tehakse ka teistest autospordialadest, noorte- ja rahvaspordist. Esmakordselt tutvustatakse vähem tuntud autospordialasid nagu drift ja kiirendussport.

Portreteeritavaks on juubeliraamatus  kolmkümmend aastat rallispordiga tegelenud Margus Murakas. Eraldi lood on
tudengivormelite ehitajatest ja esimese eestlasena Vormel-ühte jõudnud Raul Koovist, kes pidas seal kohtunikuametit.

Teist aastat järjest on raamatu vahel ka DVD, millel videokokkuvõte Eesti meistrivõistlustest autorallis.