teisipäev, 21. märts 2023

Jeanine Cummins. AMEERIKA PIND

Rahva Raamat, 2021
485 lk

Hea raamatusõber! Võta ette atlas või Google Maps ja otsi üles linn nimega Acapulco. Liigu sealt edasi Ameerika piiri poole, soovitavalt raudteed mööda.

Mehhiko kaart ja maade-teede ulatus võiksidki silme ette jääda, sest just Acapulcost põgenevad Lydia ja tema kaheksa-aastane poeg Luca, kui narkokartell on suvisel grillipeol tapnud nende 16 lähisugulast. Lydia teab, et narkoparun Javier ei jäta kätte tasumata tema abikaasa kirjutatud artikli eest, kuni kõik asjaosalised on tapetud. Pikk ja vaevaline tee nõuab emalt-pojalt palju vaprust ja leidlikust. Ikka ja jälle tabab Lydia end tundmast, et nad on jälitaja käeulatuses. Kuid igal teelõigul on ka keegi ulatamas abistavat kätt, mis ei lase unustada, et headus pole maailmast kadunud. Väikese Luca nutikus on imetlusväärne. Seikluseks ei saa seda lugu nimetada, aga sündmustik on haarav ja kujutluspildid kerged tekkima.

Lugeja ei tohiks unustada, et romaani tegevus toimub loetud aastate eest, mitte möödunud või ülemöödunud sajandil. Ikka veel on maailmas nii palju kannatusi, vägivalda ja hirmu. Teos ei ole dokumentaaljutustus, kuid autoril on palju kokkupuuteid Mehhiko migratsiooniga ning ta on teinud põhjalikku taustatööd.

Kahjuks kahandasid minu lugemiselamust kellegi varasema lugeja poolt raamatusse kirjutatud parandused ja täiendused, mis mitte mingil kujul ei teinud raamatu sisu paremaks. Jäägem igaüks oma liistude juurde - kirjanikud kirjutama, tõlkijad tõlkima ja lugejad lugu nautima.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2003804

esmaspäev, 6. märts 2023

Sarah Crossan. IIRIS

Varrak, 2021
360 lk.
Sarah Crossani vabavärsilikus stiilis noorteromaani "Iiris" juhatab sisse Carl W. Buehneri tsitaadiga:
"Inimesed võivad unustada, mida sa ütlesid, kuid nad ei unusta kunagi, mis tunde sa neis tekitasid."
Lugu ise, teksti rütm ja visuaalne ülesehitus võimendasid seda ideed kandva joonena algusest lõpuni.
Allison on ca 16-aastane tüdruk, kes põgenes kodust, näos ja kehal isa tekitatud põetusjäljed. Vaatamata kõigele on lugu ilus, sest ootamatult leiab ta dementses Marlas, keda algul ära kasutada soovis, endale sõbra ja päästja. Allisoni ema suri peagi peale tema sündi ja see on miski, mida isa tütrele andestada ei suuda. Ainult üks isa sõbrannadest - Kelly-Anne - on suutnud tüdrukut armastada, kuid temagi põgenes tigeda mehe eest.
Kuidas Iiris/Allison Marla kõrval iseseivaks ja eneseküllaseks inimeseks saab, sellest lugu räägibki.
Soovitan soojalt, sest lugu on tänu autori stiilile mõnusalt sujuv, mitte imal ega pinnapealne, ning kuidagi emotsionaalselt hoomatav. Täpselt nagu sissejuhatav tsitaat aimu annabki.

Romaan sai 2022. aasta kevadel üle-eestilisel hääletusel "Noor loeb" tõlkekirjanduse kategoorias enim hääli. Üle-eestilist "Noor loeb" hääletust korraldab Tallinna Keskraamatukogu koostöös Eesti Noortekirjanduse Ühinguga. Hääletusel saavad noored ise valida eelmisel aastal ilmunud noorteromaanide seast kõige lemmikumad.

Sel aastal saab "Noor loeb" raames oma hääle anda märtsikuu lõpuni aadressil 

Raamatut luges: Veronika Raudsepp Linnupuu
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule reserveerimiseks: https://www.lugeja.ee/record/1985328

reede, 3. märts 2023

NOOR LOEB

Noored vanuses 13-26, tulge märtsis VALIMA!

Millised möödunud aastal ilmunud noorteromaanid meeldivad Sulle kõige enam?plakat

VALIKU SAAD TEHA SIIT kuni 31. märtsini 2023.

Sinu hääl loeb!

Valida saab parima:

    • eesti autori kirjutatud noorteromaani
    • eesti keelde tõlgitud noorteromaani
    • võõrkeelse noorteromaani
    • kaanekujunduse (võib valida rohkem kui ühe).

Hääletusel osalenute vahel loositakse välja head noortekirjandust.

Valikus on 2022. aastal ilmunud noortekirjandus, mis on:

    • nii eesti, inglise kui ka vene keeles
    • üksikteosed või sarja esimesed osad (nt ei näe seal Sass Henno “Mina olin siin 2. Tagasitulek”)
    • esmatrükk (nt ei näe seal Kristi Piiperi “Tõde või tegu 1.-3. osa”).


Üle-eestilist hääletust „Noor loeb“ korraldavad Tallinna Keskraamatukogu ja Eesti Noortekirjanduse Ühing.

Lisainfo: noorte@tln.lib.ee, 683 0913

NB! Kohtumiseni Noortekirjanduse päeval, mis toimub 14. aprillil 2023 Tallinnas

Anu Raud. KUUE RUUDUGA AKEN

SE&JS Kirjastus, 2022 
207 lk

Kuue ruuduga aken on vana talumaja aken. Selline motiiv vaatab vastu mitmelt Anu Raua kujundatud põimevaibalt.

Autor vaatabki raamatus justkui Kääriku talu igast aknaruudust eraldi välja. Sealt paistab mälestusi, kohtumisi, lahkumisi ja leina, rõõmu, armastust ja lapsemeelsust.

Anu Raud rõhutab üha, kui jätkusuutlik, kindel ja rahulik on elu talutares. Koroonakevadel jäi autor pikkadeks nädalateks täitsa üksi maapakku ning maikuus sünnipäeva hommikul ei osanud külalistega midagi rääkida, sest oli nii kaua vaikinud. Samas leiab ta kurbadest üksindusaegadestki üles ilu ja tänutunde.

Raamat sarnaneb pisut Lenna Kuurmaa raamatuga „Elu ilmaveerel“, kuid on küpsem ja tundlikum. Autori elutarkuse võtab ilusti kokku lõik peatükist, kus ta keeldub elukindlustaja pakkumisest: Olgu ta peale, see habras ja õrn, täis õnne ja õnnetust, kevadlõhnu ja sügisvihma, eluraasuke, elu- seniks, kuni… Olgu ta ilma kindlustuse ja maksuta. Olgu ta pealegi.


Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2021349

neljapäev, 2. märts 2023

Selgusid 2022. aasta head laste- ja noorteraamatud

Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid 1. märtsil 2023 välja möödunud aastal ilmunud parimad laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid valisid ligi 800 raamatu hulgast välja 17 teost lastele ja 11 noortele, mis tänavu tunnustuse saavad. Oma lemmiku valimisel ja hääletamisel said kaasa rääkida ka noored lugejad ise.

Loe lähemalt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt https://elk.ee/selgusid-2022-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud/ 



kolmapäev, 1. märts 2023

Koduloolised tähtpäevad märtsis 2023

Kodulooliste isikute põhjalikuma biograafiaga tutvumiseks klikake isiku nimele!

3. märts 

5. märts 
10. märts 
  • Koori- ja orkestrijuht, muusikapedagoog, esperantist Augustin Pung 125 (10.03.1898-28.04.1972). Juhatas Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi laulukoori
11. märts
12. märts 
16. märts
19. märts 
23. märts 
  • Kalendrikirjanik, rahvusliku liikumise tegelane Mats Tõnisson 170 (23.03.1853-23.11.1915)
24. märts 
  • Ajakirjanik Helgi Kaldma 90 (24.03.1933-19.09.2011)
27. märts 
  • Laste- ja näitekirjanik, Sakala ajakirjanik Johannes Selg 115 (27.03.1908-12.11.1973)
  • Fotograaf Jaan Riet 150 (27.03.1873-28.07.1952)


esmaspäev, 20. veebruar 2023

Sōsuke Natsukawa. LUGU KASSIST, KES PÜÜDIS PÄÄSTA RAAMATUID

Varrak, 2022
224 lk.

Raamatu peategelane on noormees Rintarō Natsuki. Ta elab koos vanaisaga, kes peab hubast raamatuantikvariaati. Rintarō on vaikne ja hoiab omaette, talle meeldib raamatuid lugeda. Peale vanaisa lahkumist jääb poiss üksi. Ta puudub koolist ning veedab aega vanaisalt päranduseks saadud raamatupoes. Tema kaastundlik ja hooliv klassiõde Sayo Yuzuki toob talle iga päev peale tunde koolitööd koju kätte, et poiss ei jääks õppimises teistest maha. Nad saavad sõpradeks ning aeg-ajalt käib neiu raamatupoes lobisemas ja teed joomas. Poiss ei soovi kooli minna, kuna ta teab, et peagi peab ta kolima oma tädi juurde ning vahetama kooli.

Ühel päeval ilmub raamatupoodi kass, kes oskab rääkida. Kass palub Rintarõ appi raamatuid päästma. Raamatupoe tagumine sein hakkab helendama ning sealt paistab lõputuna näiv tunnel, mille ääres on raamaturiiulid ning laternad. Sinna sisenedes satuvad poiss ja kass mõistatuslikesse seiklustesse. Nad ekslevad müstilistes labürintides, kus nad kohtavad raamatute vangistajat, raamatute purustajat ja raamatute parseldajat.

Kas poisil õnnestub päästa raamatud?

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: Laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2036788

kolmapäev, 15. veebruar 2023

Katja Millay. VAIKUSE MERI

Päikese Kirjastus, 2016 
455 lk

Nastja on tüdruk, kes ei räägi. Josh on poiss, kelle ümber on surmatsoon. Ja siis veel Drew - poiss, kellel ei jää ükski tüdruk kahe silma vahele.

Kui Nastja satub ühel õhtul ootamatult Joshi garaaži, hakkab arenema sõprus, mis peab murdma müüte ja lahendama saladusi.

Nastja käed teevad imelisi küpsetisi, aga ta ei mängi enam mitte kunagi klaverit. Ühel päeval hakkab ta rääkima, aga mitte sellest, miks ta keha on täis arme. Ja ühel päeval kohtub ta kunstinäitusel oma mõrvariga.

See raamat on toimetulemisest, valust, leinast, leppimisest ja armastusest ning seal on ka kübeke ettemääratust.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: laste- ja noortekirjanduse saalis (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1400035

kolmapäev, 1. veebruar 2023

Koduloolised tähtpäevad veebruaris 2023


Kodulooliste isikute põhjalikuma biograafiaga tutvumiseks klikake isiku nimele!

6. veebruar 

  • Kapten Peeter Univer 130 (6.02.1893-7.05.1975)
  • Koolijuhataja Hans Kirsel 170 (6.02.1853-23.08.1929)

8. veebruar
9. veebruar
11. veebruar
  • Kitsarööpmeliste soomusrongide ülem Vabadussõjas Albert Peters 130 (11.02.1893-20.03.1919)
13. veebruar
20. veebruar 
24. veebruar 1918 kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik

26. veebruar
28. veebruar

Richard Dawkins. LENNUD UNES JA ILMSI

Tehnoloogia ja evolutsiooni võit raskusjõu üle
Argo, 2022 
285 lk

Raamatu autor on evolutsioonibioloog, kes lahkab põhjalikult küsimust, kuidas erineva organismid alates dinosaurustest lennata saavad (said) ja kuidas inimkond aegade jooksul on otsinud viise ise kõrgustesse tõusta. Toreda kõrvalepõikena on hinnatud ka inglite ja haldjate lennuvõimekust.

Raamatu sisu on lihtne mõista ka lugejal, kellel pole põhjapanevaid teadmisi matemaatikas ja füüsikas, teksti täiendavad suurepärased Jana Lenzova illustratsioonid. Raama ei õhutanud küll siinkirjutajat rohkem lennukiga lendama või langevarjuhüpet sooritama, kuid oli huvitav mõtiskleda selle üle, kuidas üks või teine eluvorm on lendamiseni jõudnud ja kuhu veel on võimalik edasi areneda.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2038314

esmaspäev, 23. jaanuar 2023

Melissa Wiesner. TÜDRUK FOTOL

Ersen, 2022
296 lk

Tegan on noor naine, kellel on olnud raske lapsepõlv. Nad kolisid tihti ning tema eest hoolitses põhiliselt tema vanem vend. Ta ei ole käinud ülikoolis, ta on pidanud erinevaid ameteid ning proovib nüüd kirjutada raamatut. Jackil on olnud üsna tavaline lapsepõlv, ta on haritud ning tööalaselt edukas noormees. Selles loos viib teekond kokku just need kaks täiesti erinevat inimest.

Tegan ja Jack kohtuvad teeäärses einelas. Kuna Tegani auto on katki läinud, otsib ta küüti. Ta päästab Jacki ootamatust ohtlikust olukorrast. Seejärel õnnestub tal meest veenda, et too talle transporti pakuks. Esmamulje järgi ei tunne kumbki teineteise vastu just midagi väga positiivset. Jack näeb Teganis määrdunud riietega hipit, kes rändab mööda riiki hääletades. Teganile tundub Jack uhke ja ülbe rikkurina.

Jack ja Tegan on sunnitud üle nädala reisima koos ühes autos, tegema söögipeatusi, valima sobiva marsruudi sihtkohta jõudmiseks ning leidma igaks õhtuks ööbimiskoha. Algul on neil häirivalt ebamugav koos reisida, kuid päev-päevalt üksteist tundma õppides ja ennast avades muutub nende suhtlus kergemaks. Selgub, et esmamulje ei andnud päris õiget pilti. Nad hakkavad teineteist paremini mõistma ning sellega avardub ka mõlema mõttemaailm. Vaikselt tulevad välja ka erinevad mineviku haavad ja plaanid tuleviku suhtes. Milline saladus peitub aga juhuslikult leitud fotol, kus peal on kena ja salapärane naine?

“Tüdruk fotol” on ajaviiteromaan suhetest, saladustest, süütundest ja leinast.

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saal (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2029264

esmaspäev, 16. jaanuar 2023

Jessie Greengrass. KINDLUS

Eesti Raamat, 2022
247 lk

Vältimatu kliimakatastroofi ootuses on teadlane Francesca loonud kindlusesse pelgupaiga - seal on viljapuuaed, loodebasseinis töötav elektrigenetaator ja küünisuurune ladu esmatarbekaupadega. Enne, kui Fancesca tormis hukkub, on ta andnud kasutütrele Carole käsu koos pisipoja Paulyga kindlusesse varjuda. Caro võtabki ette raske teekonna, kuid kohale jõudes selgub, et kindluses on teisigi asukaid.

Kuidas tulla koos poolvõõrastega toime järjest isoleeritumas olukorras, kui varud kahanevad ja vihm ei näi iialgi lakkavat? Lugeja võiks samastuda tegelastega ja mõelda, kuidas saada hakkama, kui ainsaks tegevuseks ongi jäänud vaid eluspüsimine.

Sõnal „kindlus“ on eesti keeles kaks omavahel põimuvat tähendust. Üks tähendab tugevat rajatist ja teine lootustandvat tunnet. Kuigi raamatu pealkiri tähendab pigem esimest, kanduvad lugedes mõtted sageli ka teise tähenduse peale.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2031694

esmaspäev, 9. jaanuar 2023

Raamatuklubi soovitab: Eva ja Indrek Koff. LASTE HOTELL

Kogumikus:  Hea sõna : aastasaja alguse eesti laste- ja noortenäidendeid
Eesti teatri Agentuur, 2009
317 lk

Valisin tutvustamiseks Eva ja Indrek Koffi näidendi "Laste hotell" (ilmunud aastal 2010 kogumikus "Hea sõna"), sest see jõuab õige pea Ugala mängukavasse ja on plaanis seda vaatama minna. Näidendid on lugemiseks ses mõttes head, et need toidavad tohutult fantaasiat. Kui proosatekstis on kirjeldatud tegelaste mõtteid, ilmeid ja väljanägemist, siis näidendi dialoogimaailmas pigem mitte. Ning siis hakkab ettekujutus palju paremini tööle.

"Laste hotell" ei ole lihtsakoeline lastenäidend, kus tegelased on üheplaanilised ja tegevus lõbus ja naljakas nagu võiks ühelt lastenäidendilt oodata. Oeh, missugused nauditavad karakterid! Laste hotell on üks omapärane koht, kus viibivad väga erinevad lapsed (näiteks koerakoonlane!), kelle vanematel pole mahti nendega tegeleda. Ja siia on sattunud ka üks vanaonu Riks, kes tervisehäda tõttu istub ratastoolis ja kelle tütar tunneb muret, kuidas isa omapäi hakkama saab. Ehk et siis midagi lasteaia ja vanadekodu vahepealset või siis kaks ühes. On ülipüüdlik asutuse juhataja Kulla Juurikas, kes laveerib vanemate nõudmiste ja laste soovide vahel, kes peab olema asjalik ametnik, kes salamisi naudib muusikat. Ja muidugi ei saa mainimata jätta kõrge kvalifikatsiooniga mängijat Renét ning tema "arendavaid" tegevusi. Ja ainus on mõistagi Riks, kes tihkab toriseda, et mis jama see veel peaks olema.

Selles loos avaldub tasahaaval lapse kurbus üksioleku pärast, meeletu ootus ning mure, et ei vasta oma vanemate ootusele. Ja teisalt vanainimese üksi jäämine, tema ootus ja kurbus. Ent siin tuleb ka see, kui oluline on eaka inimese elukogemus ja kuidas tema saab lapsi oma elutarkusega toetada ja aidata. Ja vana Riks oma aususega

Tore on selles loos see, milliseid remarke on autorid lugejale ja lavastajale jätnud. Üks on päris pikk - peaaegu lehekülg - ja selles selgitatakse üpris detailselt, milline peaks olema Ilmalind. Ja siis on tärniga joone alla lisatud märge: "Teatrikunstnik vaatab nüüd ise, kuidas ta hakkama saab." See oli päris humoorikas!


Mõtlemapanev lugemine!

Tea Raidsalu,
raamatukogu lugeja

Kogumikuga saab tutvuda: Laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/514454

teisipäev, 3. jaanuar 2023

Koduloolised tähtpäevad jaanuaris 2023

Kodulooliste isikute põhjalikuma biograafiaga tutvumiseks klikake isiku nimele!

2. jaanuar 

3. jaanuar 
7. jaanuar 
13. jaanuar
18. jaanuar
28. jaanuar
  • Esimene palgaline raamatukoguhoidja Viljandis, Viljandi Rahvaülikoolide Seltsi Raamatukogu esimene juhataja, Viljandi Keskraamatukogu juhataja Anna Marend 130 (28.01.1893-19.09.1981)
  • Eesti teoloog, keeleteadlane, luuletaja ja ühiskonnategelane Mihkel Veske 80 (28.01.1843-15.05.1890)
30. jaanuar 

esmaspäev, 2. jaanuar 2023

Tiia Selli. MIRTMÄRT LOOMAPÄÄESTEKAMP

Varrak, 2022
152 lk

Mirt ja Märt on naabrid. Nad mõlemad armastavad loomi ning nad soovivad, et kõigil loomadel oleks hea elu. Nad tahaksid, et kõigil loomadel oleks hea peremees ning et tänavatel ei oleks hulkuvaid kasse ja koeri. Seetõttu asutavad lapsed kahekesi loomapäästekamba.

Ühel päeval koolist koju jalutades märkavad nad puu külge seotud koera. Nad asuvad asja uurima, see on nende loomapäästekamba esimene juhtum. Esialgu otsustavad nad koerale kodust süüa tuua. Tagasi jõudes on aga üks mees juba koera juures. Lapsed hiilivad lähemale ning näevad, et mees ei käitu koeraga hästi. Selgub, et ta on koera varastanud ning annab talle uinutit. Lapsed hakkavad meest ja varastatud koera jälitama. Peale põnevat luuramist ning varga järel hiilimist jäävad nad koeraröövlile vahele. Karistuseks lukustatakse lapsed keldrisse. Nad püüavad sealt põgeneda ronides kitsast keldriaknast välja. Paraku reedavad varastatud koerad haukuma hakates, et midagi on teoksil ning põgenemiskatse ebaõnnestub. Lapsed peavad silmitsi seisma mitmete ohtudega ning nende seiklustel ei paista lõppu tulevat.

See on põnev ja seiklusi täis raamat noorele lugejale. Parajalt kriminaalne lugu, kuhu on lisatud ka huumorit. Iga peatükk on piisavalt pingeline, et oodata huviga, mis lastega järgmisena juhtub. Jääb vaid loota, et lapsed pääsevad ohtlikust olukorrast, kuhu nad juhuse tahtel sattusid.


Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: Laste- ja noortekirjanduse saal (3. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2033540

pühapäev, 1. jaanuar 2023

16. august - raamatukoguhoidja ja kodu-uurija Linda Sarapuu

Viljandi Linnaraamatukogu pikaaegne peaspetsialist
Linda Sarapuu
Snd Mitt
16.08.1942 Kõssa k, Kõpu khk, Viljandimaa - 29.10.2022 Viljandi 

Linda Sarapuu (s Mitt) sündis Kõpu kihelkonnas Kõssa (praegu Kiini) külas. Peres kasvas kolm last: tütar ja kaks poega. Oma kahe venna, Juhani ja Arvoga oli Lindal väga lähedane suhe.

Kooliteed alustas Linda Kõpu 7-klassilises koolis, jätkas õpinguid Viljandi II keskkoolis ja Viljandi kultuurharidustöökoolis raamatukogunduse erialal. Pärast kooli lõpetamist suunati ta tööle Kangilaski külaraamatukokku, jätkates kaugõppes õpinguid Tallinna pedagoogilise instituudi raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. 1967. aastal asus Linda tööle Viljandi keskraamatukokku laenutajana ja hiljem teenindusosakonna juhataja, direktori asetäitja ja alates 1994. aastast peaspetsialistina. Ta on korraldanud arvukalt väga sisukaid ja huvitavaid teema- ja kirjandusõhtuid, raamatunäitusi ning koolitusi. Ta oskas end panna raamatukogu külastaja rolli ja üllatada kolleege üha uute ideedega. Oma tegemistes oli Linda hästi pühendunud, sihikindel ja andis endast alati parima.

Seitsmekümnendatel aastatel hakati Linda algatusel ostma antikvariaatidest raamatukokku kunsti- ja väärtkirjandust. Nii õnnestus hankida kunstialbumite sarju, mis tutvustavad suuri maalikunstnikke, maailma kunstimuuseume ja galeriisid. Sellega pandi alus kunstiraamatute kogule, mida täiendati, tutvustati. Need raamatud on kättesaadavad lugejatele tänaseni.

Lindale oli eriti südamelähedane kodulootöö. Ta kandis hoolt, et raamatukogus oleksid kõik Viljandimaa eluolu ja inimesi kajastavad ning siin ilmunud trükised. Eesti raamatu aastal (2000) valmis Viljandi seisukohalt oluline väljaanne „Viljandi trükikojad ja trükised 1875−1944“, mille koostamist kureeris Linda Sarapuu. Ta oli infolehe „Raamatu aasta Viljandimaal“ üks koostajaist.

Kodu-uurijana kirjutas ta artikleid mitmetest siinsetest kultuuritegelastest. Viljandi muuseumi aastaraamatus on 2007. aastal ilmunud pikem uurimus Viljandi raamatukaupmehest, kirjastajast ja bibliofiilist Hans Leokesest. Oma tegevusega on Linda innustanud uurimistööle ka maakonna raamatukogude kolleege.

1991. aastal said Viljandis alguse rahvusvahelised vanaraamatupäevad. Linda oli selle ettevõtmise üks tulihingelistest eestvedajatest. Kaasatud olid Eesti bibliofiilianõukogu, Tallinna bibliofiilide klubi, Viljandi raamatuklubi ja raamatukogu. Peeti teaduskonverentse ning toimusid oksjonid, näitused ja kohtumised külalistega.

Kui aastast 1990 hakkas taas ilmuma „Sakala kalender“, kuulus Lindagi pikka aega selle loomingulisse kollektiivi, kuni 2008. aastani.

Aastail 1978−1987 oli Linda Sarapuu praktikust õppejõud Viljandi kultuurikolledžis, valmistades ette noori raamatukogutööks.

Raamatukogu peaspetsialistina koordineeris Linda Viljandimaa raamatukogude tööd ja korraldas töötajate täiendusõpet, organiseeris õppe- ja kultuurireise. Linda eestvedamisel koostati 2011. aastal raamat „Viljandi Linnaraamatukogu 100“ ja 2013. aastal kogumik “Viljandimaa raamatukogud“.

Linda Sarapuu jäi pensionile 2013. aastal.

Allikas: 

In memoriam Linda Sarapuu 16. VIII 1942 - 29. X 2022 // Sakala (2022) 4. nov., lk. 7. URL: https://dea.digar.ee/article/sakala/2022/11/04/15

kolmapäev, 28. detsember 2022

28. detsember - Kolonel Eduard-Alfred Kubbo

Kolonel Eduard-Alfred Kubbo
28.12.1887 Helme v—10.06.1941 Tallinn

Eduard-Alfred Kubbo sündis 28. (vkj 16.) detsembril 1887 Viljandimaa Helme kihelkonna Helme vallas kõrtsmiku peres. Õppis Viljandi linnakoolis ja Vilno sõjakoolis, mille lõpetas 1908. aastal.

Teenis 25. Siberi kütipolgus ja viidi sealt 1914. aasta augustis üle 45. Siberi kütipolku. Esimese maailmasõja puhkemise ajal oli Kubbo leitnandi auastmes. Sõja käigus võttis osa lahingutest Karpaatides, Poolas, Galiitsias ja Lätis ning sai kahel korral haavata. Teda autasustati Georgi mõõgaga 22. aprillil 1915. aastal. Autasu anti 5–6. detsembril 1914. toimunud lahingu eest, kus leitnant Kubbo lõi oma rooduga tagasi mitu vastaste rünnakut ja sattunud piiramisrõngasse, murdis sellest täägirünnakuga välja.

Ülendati alampolkovnikuks 1917. aasta juunis.

Eduard Kubbo tuli 1918. aastal Eestisse ja oli jaanuarist kuni märtsini Viljandis asuva 2. Eesti jalaväepolgu majandusülem.

Vabadussõja eel 1918. aasta 11. novembrist määrati ta Viljandi maakonna ja Viljandi linna Kaitse Liidu ülemaks. 1918. aasta 21. novembrist oli ta 3. jalaväepolgu ülem, 1919. aasta veebruarist 2. Diviisi I brigaadi ülem ning 1919. aasta aprillist 2. Diviisi ülema abi.

Aastal 1919. ülendati koloneliks (polkovnikuks).

Peale Vabadussõda oli 1921–1924. aastani 1. Diviisi ülema abi, 1924–1930. aastani 2. Diviisi ülema abi ja 1927–1929. aastani 2. Diviisi ülema kohusetäitja.

Läks erru 1934. aastal.

Lisaks sõjaväelisele karjäärile õppis Eduard Kubbo 1925–1930. aastal Tartu ülikoolis juurat. Õpingute ajal astus korp! Sakalasse.

Kuulus ka Vabadussõjalaste Keskliidu juhatusse ja arreteeriti selle tõttu 1934. aastal ning viibis aastatel 1936–1938 vangis.

Peale vangistust oli aastatel 1938–1939 vandeadvokaat H. Reimann-Poomi abi ja alates 1939. aastat vandeadvokaat Tartus.

Eduard-Alfred Kubbo arreteeriti pärast Eesti okupeerimist nõukogude võimu poolt 6. novembril 1940 ja hukati nõukogude julgeolekuorganite poolt Tallinnas 10. juunil 1941. aastal. Tõenäoliselt maeti tundmatuna Tallinna Liiva kalmistule.

Allikad:

teisipäev, 27. detsember 2022

27. detsember - Mõisaküla Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juhtiv tegelane Märt-Villem-Hendrik Orumets

Mõisaküla Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juhtiv tegelane
Märt-Villem-Hendrik Orumets
Kuni 1937 Oinas
27.12.1897 Mäsa t, Abja v—13.10.1976 Mõisaküla

Sündis 27. (vkj 15.) detsembril 1897 Abja valla Mäsa talus üürniku peres. Abiellus 27. detsembril 1931 Halliste kirikus Ida Akkaja´ga (1906–?). Poeg Lembit (1932–1956).
 
Õppis valla- ja kihelkonnakoolis. Esimeses maailmasõjas teenis Peeter Suure Merekindluse raudteepataljonis Tallinnas. Vabadussõjas alates 7. märtsist 1919 Pärnu Kaitsepataljoni 4. roodus. Mais 1919 määrati 9. jalaväepolguks ümbernimetatu üksuse 8. roodu, kus teenis rühmaülema. Lahingus osutatud vapruse eest ülendati jaanuaris 1920 kapraliks. Aprillist kuni demobiliseerimiseni augustis 1920 teenis polgu 2. roodus.
 
Vabariigi Valitsuse otsusega 8. oktoobrist 1920 annetati 9. jalaväepolgu kapral Mart Oinas´ele Vabaduse Risti II liigi 3. järk nr 1431, “hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingus Mühlgrabeni all”. Lisandus 10 000 marka ja Vabadussõja Mälestusmärk.
 
Elas järgnevatel aastatel Mõisakülas ning töötas sepana Mõisakülas Raudteetehastes. Osales aktiivselt Mõisaküla Vabatahtlikus Tuletõrje Ühingus ning kuulus VRVÜ Pärnu osakonda.
 
Mõisaküla alevi perekonnaseisuametniku otsusega 13. veebruarist 1937 muudeti senine “halva tähendusega” perekonnanimi Oinas nime Orumets vastu.
 
Märt-Villem-Hendrik Orumets suri 13. oktoobril 1976 Mõisaküla linnas hüpertooniatõve tõttu. Maetud Mõisaküla kalmistule. Mõisaküla Tuletõrje Ühingu poolt asetati tema kui teeneka tuletõrjuja hauale mälestustahvel.
 
Allikas: Pihlak, Jaak. Halliste kihelkond ja Vabaduse Risti vennad // Viljandi Muuseumi aastaraamat 2004. Lk. 205. URL: http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2004/pihlak.pdf (vaadatud 19.01.2018)

esmaspäev, 26. detsember 2022

26. detsember - arst August Pobol

Vabaduse Risti kavaler arst
August Pobol
26.12.1887 Kurista v—25.05.1959 Valga

Sündis Põltsamaa kihelkonnas Kurista vallas Kraani talu peremehe Jaan Poboli ja tema abikaasa Mari (neiuna Beckmann) pojana. Õppis Kurista vallakoolis ja Tartu Klassikalises Poeglaste Gümnaasiumis ja astus 1907. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooli lõpetas arsti astme väärilisena 1981. aastal, kuuludes akadeemiliselt alates 1908. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi.
 
I maailmasõjas teenis Vene väes välihaiglates. 1. jaanuaril 1918. aastal siirdus Eesti diviisi laatsaretti nooremordinaatorina. Vabadussõjast võttis osa 3. jalaväerügemendi vanemarstina. Ta on I liigi 3. järgu Vabaduseristi kavaler.
 
Sõjaväest lahkus 1920. aasta lõpus ja 921-1929 töötas Tartu Ülikooli kirurgiakliinikus prof Wanachi assistendina. 1929-1940 oli Tartus Eesti Erakliiniku kirurg.
 
1940. aastal tunnistas Arstide Koja Eriarstide Toimkond ta haavahaiguste eriarstiks. Saksa okupatsiooni ajal töötas 1943-1944 Tartu Feldlazareti operatsiooniarstina. 1944. aastal saadeti ta Valka ja töötas valga haigla kirurgiaosakonna juhatajana kuni 1959. aastani. Ta oli vallaline. Tema õetütar dr Tiina Pärlin-Bougas on arst USA-s.
 
Dr August Pobol suri 25. mail 1959. aastal Valgas ja maetud Valga kalmistule.
 
Allikas: Pobol, August // Merila-Lattik, Helbe. Eesti arstid 1940-1960. 2000. Lk. 286-287

26. detsember - näitekirjanik, luuletaja, õpikute autor ja pedagoog Juhan Kunder

Eesti näitekirjanik, luuletaja, õpikute autor ja pedagoog
Juhan Kunder
26.12.1852 Kovali t, Pulleritsu k, Holstre v—24.04.1886 Peterburi

Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan (Johann) Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. detsember 1852. Oli Hain Henno poolvend.
 
Õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi alg- ja kreiskoolis. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari (kreiskooli õpetaja eksam 1882).
 
Töötas 1875–1976 Tartus ning 1876–1986 Rakvere elementaar ja kreiskoolis pedagoogina, õppis 1886 Kaasani ülikoolis loodusteadust ja aastast 1887 Peterburi õpetajate instituudis.
 
Osales rahvusliku liikumise radikaalse suuna pooldajana mitmekülgselt ühiskonna- ja kultuuritegevuses. Kunderi kujunemist mõjutasid Mihkel Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti koolile juhatajat.
 
Aastatel 1882–1988 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident. Kuulub oma aja kirjanduskriitika edendajate hulka. Toimetas 1885–1986 kirjanduslikku nädalalehte "Meelejahutaja", kus avaldas arvustusi, mis anti välja raamatuna „Eesti kirjandus koolile ja kodule” (1890, 1924).
 
Avaldas umbes 100 raamatut (õpikuid, lasteraamatuid, luulet, näidendeid). Koostas looduslooõpikud „Looduse õpetus” (I – „Elajate riik”, 1877, II – „Taimede riik”, 1882, III – „Kivide (mineraalide) riik”, 1885) ja „Weikene Looduse õpetus” (1879) ning populaarse „Maakera elu ja olu” (1878).  Kunder arendas oluliselt eestikeelset loodusteaduste terminoloogiat.
 
Kunder oli Eesti esimesi lastekirjanduse teoreetikuid, pidades selle kohta ettekandeid EKmS-s. Tema toimetatud on C. R. Jakobsoni „Kooli lugemise raamatu” I osa. Kunderi ümberjutustus F. R. Kreutzwaldi „Kalevipojast” kujunes tuntud rahvaraamatuks. 
 
Kunderi „Laste raamat” (1884) ja „Lu’ud lastele” (1885) sisaldavad peamiselt õpetlikke proosapalu. Menukaks raamatuks kujunes „Eesti muinasjutud” (1885), mille tuntuimad muinasjutud on ilmselt „Ahjualune”, „Suur Peeter ja Väike Peeter”, „Vaeslaps ja talutütar” ning „Vigur rehepapp”. „Eesti perekonna õpetlikku ja lõbusat nädalalehte”
 
"Meelejahutajat" toimetades keskendus Kunder populaarteaduslike artiklite ja ilukirjanduse avaldamisele. Algupärase eesti kirjandusega varustas ajakirja küllalt lai kaastööliste ring. Sageli avaldas toimetaja ka omaenda loomingut ning saksa ja vene keelest tõlgitud tekste. Kunderi mugandustest on J. Swifti Gulliveri-lood ka raamatuna ilmunud („Härjapõlvlane ja Hiiglamaa”, 1890). Küllalt tagasihoidlikult levinud "Meelejahutajast" kujunes ometi 1870.–1880. aastate eesti kirjanduselu olulisemaid väljaandeid, seda eriti Kunderi toimetamise ajal. Ajakiri on avaldanud mõju järgnevale kirjanduspõlvkonnale.
 
Kunder oli oma aja silmapaistvamaid kirjanduskriitikuid. Tema tuntuimad kriitilised kirjutised on ilmselt M. J. Eiseni koostatud antoloogia „Eesti luuletused” (1881) ning Kreutzwaldi pooleli jäänud ja postuumselt avaldatud poeemi „Lembitu” (1885) arvustused. Kunderi kriitika sisaldas enamasti nagunii ka konstruktiivseid ettepanekuid, „Lembitut” aga püüdis ta koguni ümber kirjutada (tema värssnäidend „Lembit” on osaliselt ilmunud Valguse kalendris 1891).
 
Tähelepanu väärib Kunder ka eesti kirjanduse kaanoni kujundajana. Algul "Meelejahutaja" veergudel avaldatud eesti luulet analüüsivad kirjutised (sari „Eesti laulikud”) ilmusid hiljem koguna „Eesti kirjandus, koolile ja kodule…” (1890). See teos oli planeeritud esimeseks osaks ulatuslikumast eesti kirjandusloost, mis jäi autori varase surma tõttu valmimata. Sellegipoolest võib Kunderi D. H. Jürgensoni, T. Sanderi ja K. A. Hermanni kõrval esimeste eesti kirjandusloolaste hulka arvata. Uuenduslik on, et erinevalt eelkäijatest alustab ta eesti kirjanduse ülevaadet rahvaluulest ja ei käsitle baltisaksa kirjasõna. Kunder oli ärkamisaja suurkujude esimene kanoniseerija: teoses tutvustatakse tutvustatakse F. R. Kreutzwald, J. V. Jannsen, Lydia Koidula, Mihkel Veske, Linnutaja (C. R. Jakobson), Friedrich Kuhlbars, Ado Reinvald ja C. E. Malm elu ja loomingut. Palju tekstinäiteid sisaldav kirjanduslugu täidab ühtlasi antoloogia ülesannet. Rahvaluulenäited pärinevad seejuures „Kalevipojast”. Oma luulekogudes kordas Kunder rahvusliku ärkamisaja tähtsamate luuletajate teemasid: isamaa, loodus, tunded jm. Luulekogud „Õie-kuu ja külm elu maanteel” (1873), „Kümme laulu” (1876) ja postuumne „Algupäralised luuletused” (1890) jäävad paraku oma eeskujudele alla. Ehkki Kunder väärtustas kõrgelt eesti regivärssi, viljeles ta ise enamasti lõppriimilist luulet. Ajastu maitse kohaselt on Kunderi luuletused enamasti paleuslikud ja kaunikõlalised. Luuletustest on senini rahvaliku lauluna tuntud „Munamäel” (K. A. Hermanni viis). Käsikirja on jäänud Kunderi varasemad, sh anakreontilised luuletused, mis võiks Kunderi ja tema ajajärgu lüürika kuvandit mitmekesistada.
 
Lydia Koidula järel sai Kunderist silmapaistvaim draamakirjanik. Kirjaniku esimestes näidendites „Mulgi mõistus ja tartlase tarkus” (1881) ja „Muru Miku meelehaigus” (1882) on Koidula romantiliste jantide eeskuju selgelt aimatav. Eesti näitekirjanduse õnnestunumaid teoseid on aga Kunderi siiani populaarne külakomöödia „Kroonu onu” (1885). Näidend on üles ehitatud oma laste abiellumist takistava jõuka talumehe ja vaese rentniku vahelise konfliktile. Autor toob noortele appi maailmakirjanduses toona levinud nutika soldati tegelase. Samuti hästi üles ehitatud ja viimistletud on näidendid „Mõrsja ja märatsejad” (1887), mis käsitleb toonast äärmuslike lahkusuliste probleemi, ja „Kingu Laos” (1890), mis räägib alkoholi lõksu sattunud noormehe kurvast saatusest. Lisaks on Kunder kirjutanud näidendi „Vallavanema valimine”, mis ilmus „Valguse” lisalehes (1889) ja eluajal käsikirja jäänud näidendi „Vorst”.
 
Kunderile omistatakse ka J. V. Jannseni ja baltisakslaste sobinguid käsitlev satiiriline värssnäidend „Neljas Apokriiva raamat Mulgi rahvale”, mida peeti kaua C. R. Jakobsoni teoseks.
 
Kirjutas menuka kogu rahvajututöötlusi „Eesti muinasjutud” (1885, 1924) ja „Kalevipoja” proosaümberjutustuse (1885).
 
Haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888. Maeti 30. aprillil 1888 Rakvere kalmistule.
 
Juhan Kunderi mälestuse austamine
 
  • Juhan Kunderi monument asub Rakveres. Raha soetamist Kunderi mälestuse jäädvustamiseks alustas Rakvere linnavolikogu, eraldades selleks otstarbeks 1924. aasta eelarvest 10 000 marka (100 krooni). Roman Haavamägi loodud monument avati seoses Juhan Kunderi 50. surma-aastapäevaga 24. aprill 1938. Huvitav teada: monument asub paigas millest mööda kulges pikki aastaid Juhan Kunderi kodutee.
  • Juhan Kunderi kivi (rändrahn) on Võru maakonnas Haanja vallas Suure Munamäe tipus, vaatetornist 50 m lõuna pool.
  • Tallinnas on Juhan Kunderi tänav.
  • Rakveres Pikk tänav 29 tegutseb Juhan Kunderi Selts. MTÜ Juhan Kunderi Selts loodi 1992. aastal eesti kirjaniku ja kooliõpetaja J. Kunderi (1852-1888) ideede jätkamiseks. Hoonele, kus selts tegutseb, aga algselt oli Rakvere elementaarkool ja kus Kunder elas, kinnitati 24. aprillil 1998 mälestustahvel, millega tähistati 110. aasta möödumist tema surmast.
  •  Aastast 2012 annab Juhan Kunderi Selts välja Juhan Kunderi nimelist Vaimsuse auhinda.
  • Kovali tallu, kus sündis Kunder ja elas rahvusliku liikumise tegelane Hain Henno, asukohta on püstitatud mälestuskivi.

Allikad:

laupäev, 24. detsember 2022

24. detsember - poliitik, diplomaat ja ajakirjanik Hans Rebane

Eesti poliitik, diplomaat ja ajakirjanik
Karl August Hindrey šarž Hans Rebasest
Hans Rebane
24.12.1882 Ärma t, Hallist khk—16.12.1961 Stockholm-Bromma

Hans Rebane õppis 1903 Tartu ülikoolis arstiteadust.

Oli 1906 ja 1911–1918 Postimehe toimetuse liige ja vastutav toimetaja, 1918–1927 Päevalehe vastutav toimetaja ja peatoimetaja, õppis 1921–1926 ühe semestri Berliini ülikoolis poliitikateadust ja reisis Euroopas.

1927–1928 oli Eesti Vabariigi välisminister; osales Eesti ja Nõukogude Venemaa, Eesti ja Läti ning Eesti ja Saksa kaubanduslepete sõlmimisel. 1931–1937 oli Eesti Vabariigi saadik Soomes, 1937–1940 Lätis. Riigikogu III koosseisu liige (põllumeestekogude rühmas).

Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941, põgenes Tallinna sadamas laevalt ja läks Rootsi.

1945–49 oli Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse minister peaministri ja välisministri ülesannetes. Osales pagulasorganisatsioonide töös. Vikipeedia artiklis selle kohta erinevad andmed: "Ta nimetati ministriks ja Välisministri kohuste täitjaks eksilis August Rei poolt salaja 15. jaanuaril 1945, kuid August Rei tühistas nimetamise kui teostamatu 24. juunil 1949. Hans Rebane ei ole kunagi olnud Vabariigi Valitsuse eksiilis välisminister."

Hans Rebase mälestuseks asutati erakondadevälise mittetulundusühinguna 2006. aasta alguses Hans Rebase Euroopa Instituut.

Hans Rebane on Toomas Hendrik Ilvese ema kasuisa vend. Tema abikaasa oli Johanna Sild-Rebane.

Autasud
• Belgia Kuningriigi Krooni I klassi orden (1927)
• Läti Vabariigi Kolme Tähe I klassi orden (1927)
• Polonia Restituta I klassi orden (1928)
• Soome Valge Roosi Rüütelkonna suurrist (1933)
• Kotkaristi I klassi teenetemärk (1935)

Allikad: