Esmaspäev, 21. november 2022

Erle Stanley Gardner. HOOLETU KASSIPOJA JUHTUM

Tänapäev, 2022
270 lk 

Erle Stanley Gardneri kriminaalromaanid on vanakooli kriminullisõpradele üldiselt kindla peale minek. Sa tead alati, mida saad. Advokaat Perry Mason peab päästma kohtukulli käest süütu inimese, abiks võluv sekretär Della Street ja eradetektiiv Paul Drake. Seekord on aga asi komplitseeritum, sest ka Della Street satub kohtu alla. Mängus on ka aastaid tagasi kadunud rikas mees, kes võib-olla polegi kadunud, võltsitud tšekid, noored armunud ning üks hooletu kassipoeg. Ja loomulikult jõuab juhtum haripunkti kohtusaalis, kus Perry Masonil on ringkonnaprokurör Hamilton Burgerile nii mõnigi üllatus varuks. 

Olles pikaaegne Gardneri romaanide austaja, on mul tegelikult järjest vähemoluliseks muutunud küsimusele “kes on mõrvar?” vastuse saamine ja järjest rohkem olen hindama hakanud autori oskust lugu jutustada. Nauditavad on Perry Masoni ja politseileitnant Traggi omavaheline kassi-hiire mäng ja vastastikused ülekavaldamised, kui ka lihtsalt eelmise sajandi keskpaiga olustikukirjeldused. 

“Hooletu kassipoja juhtum” nägi esimest korda Eestis trükivalgust veerandsada aastat tagasi Elmatari “Öölase” sarjas.  


Raamatut luges: Gert Kiiler 
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal) 
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2036899

Laupäev, 19. november 2022

19. november - Kalle Tamra 90

Viljandi muusikaelu edendaja ja teenekas pedagoog
Kalle Tamra
19.11.1932 Võru
 
Lõpetas 1971 muusikateaduse alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
 
Töötanud Vanemuise teatris kooriartistina, Tartu I Muusikakoolis muusikaajaloo õpetajana, 1961-1966 Abja lastemuusikakooli ja aastail 1966-2003 Viljandi muusikakooli direktorina. Jätkanud Viljandi muusikakoolis ka pärast juhiameti mahapanemist tööd ansambli, loomingu ja arvuti-noodigraafika õpetajana.
 
Olnud muusikakoolide uuendusliikumise eestvedajaid, koostanud õppe- ja ainekavasid ning harjutuste kogumikke, avaldanud artikleid muusika algõpetusest, pillidest ja pillide valmistamisest. ETV saatesarja "Vahva mees, kes pilli teeb" autor ja saatejuht (1992-1994).
 
Asutanud Viljandi Kammerkoori ning olnud Viljandi linnavolikogu liige 1989-1993.

Loe ka Kaie Mölteri kirjutatud persoonilugu Kalle Tamrast: 
Muusikahariduse eestvedaja ja taganttõukaja // Sakala (2022) 8. jaan. 
Täistekst Eesti artiklite portaalis DIGAR https://dea.digar.ee/article/sakala/2022/01/08/5.1

 
Autasud ja tunnustused:
1989 ENSV teeneline kultuuritegelane
2007 Viljandimaa vapimärk
2021 Kultuurkapitali elutöö preemia
 
Allikad:

Kolmapäev, 16. november 2022

16. november - Enn Kiilaspea 150

Hilise ärkamisaja koolmeister ja muusikategelane
Enn Kiilaspea
16.11.1872 Jaasi t, Aidu, Viljandimaa— 9.04.1943 Abja, Viljandimaa

Sündinud talupidaja Hans Kiilaspea ja Mari (Mõru) Kiilaspea perre. Abiellus Ann Lõoga 1900. aastal.
 
Õppis Aidu-Tölli vallakoolis 1882-1885, Paistu kihelkonnakoolis 1885-1889, Viljandi 3-klassilises linnakoolis 1889-1892, kus omandas 2-kl. algkooli õpetaja kutse. Täiendas end pedagoogilistel suvekursustel Viljandis 1894.
 
Teenis õpetaja abilisena Morna vallakoolis 1892-1993. Volveti-Kuuslama vallakoolis õpetaja 1893-1894, Kärstna vallakoolis juhataja 1894-1899, Aidu-Tölli vallakooli juhataja 1899-1901. Pidas Tõrvas raamatukauplust 1901-1905, Aidus metsaametnik 1904-1909, Pärnus ärijuht 1909-1913. Isatalus kaupmees 1913-1914, Kaubi-Kadaku vallakooli juhataja 1917-1922, Uue-Kariste Kosksilla algkooli juhataja 1922. aastast.
 
Tegutsenud muusika- ja laulukoori asutajana ja juhatajana Kärstnas, Tõrvas, Aidus, Pärnus, Hallistes ja Uue-Karistes.

Allikas: Eesti avalikud tegelased : eluloolisi andmeid. Eesti Kirjanduse Selts, 1932. Lk. 98

Allikas: TÄISTEKST RR arhiivis DIGAR http://dea.digar.ee/article/sakalaew/1943/04/14/19

Teisipäev, 15. november 2022

15. november - Kaleph Jõulu 95

Pedagoog, koolidirektor ja rahvaluulekoguja
Kaleph Jõulu
15.11.1927 Rapla—22.01.2013

Kaleph Jõulu sündis 1927. aastal Raplas neljalapselises töölisperekonnas, lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli filoloogi ja eesti keele ning kirjanduse õpetajana.

Töötanud õpetajana 45 aastat Raplas, Kaius, Türil, Laupal, Roosna-Allikul, Abja-Paluojal, Puurmanis, Ahjal, Tapal, Vana-Võidus, Viljandis ja Meremäel, sealhulgas kolmes koolis direktorina. 1979. aastal tuli Kaleph Jõulu elama ja töötama Vana-Võitu, kus elas elu lõpuni.

Elu lõpupäevil õnnestus tal hoida oma käte vahel trükisooja elutööd "Maailma 33333 rahvatarkust". Pea 900 leheküljeline suurteos hõlmab Kaleph Jõulu elu jooksul kogutud pea 160 riigi rahvatarkusi. Selle kogumise innustuse andis talle keeleteadlane ja suur sõber Paul Ariste.

Eesti Kirjandusmuuseumi on ta saatnud tuhandeid lehekülgi folkloorset materjali ja saanud Eesti Vabariigi presidendilt neljal korral rahvaluule kogumispreemia (1994, 1996, 1997, 2007). Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjana on ta talletanud muuseumile väga palju unikaalset materjali ning esemeid.

Allikas: erinevad nekroloogid

Loe ka: Kaleph Jõulu // Viljandimaa koduloolasi : teatmik. - 2009. - Lk. 28-30

Esmaspäev, 14. november 2022

Tyler James. MINU AMY

Varrak, 2022
320 lk

See raamat on lugu kahest keerulise iseloomuga introverdist, kes üle kõige armastasid muusikat. Ühest neist sai tuntud Briti laulja ja laulukirjutaja Amy Winehouse, kes paraku suri 23. juulil 2011.a. alkoholimürgistuse tagajärjel oma kodus, olles vaid 27 aastane.

Raamatu autor oli lauljatari kõrval lapsepõlvest saati. Nad kasvasid koos üles, avastasid ühise kire – muusika, laulsid koos, tegid tulevikuplaane, unistasid kuulsaks saamisest. Amyl oli lisaks väga omapärasele lauluhäälele ka suurepärane anne kirjutada laule. Esmalt kirjutas ta üles oma tunded. Ükski laul ei sündinud meloodiast või akordidest, kõigepealt olid alati lihtsalt sõnad. Ta oli öise eluviisiga, istus köögipõrandal, käeulatuses kitarr ja kirjutamisvahendid.

Ta kirjutas laulukirjutamise kohta tihti nii: „Võtad pliiatsi ja raiud selle endale kätte ning veritsed siis noodipaberi kohal.“ (Katkend lk. 91)

Tegelikult tahtis Amy olla lihtsalt tavaline džässilaulja, ihates olla hea abikaasa ja laste ema. Tema suurimaks probleemiks elus sai tema kuulsus, sest see vangistas, halvas tavaelu ja võõrutas reaalsusest. Loomeinimeste enesehinnang on tihti väga habras, see võib juhtida nende elu enesehävitamiseni - nii Amyga paraku juhtuski.

Kui hakkad jooma juba keset päeva, hakkad lävima ka teistsuguste inimestega. Meie ebatavalises maailmas oli tavaline, et inimesed pidutsesid kogu päeva. Kui oleksid kahekümne kahene ja keegi teataks, et „siin on paarsada tuhat naela, võta aasta vabaks ja mõtle oma uue albumi peale“, mida sa siis teeksid? Amy ei hoolinud kuulsusest – ei seisnud VIP-piirete taga vaid marssis tavalisse pubisse. Ja ta mõistis, et kui kogu päev aina rüübata ja auru all püsida, tundubki kõik mõnus ja tore. (Katkend lk. 70)

Tyler tegi Amyga kaasa kõik need põrgupiinad, mida toob endaga kaasa alkoholi liigne tarvitamine ja narkootikumid. Nad mõlemad käisid põhjas ära aga välja sellest tuli Tyler üksinda.

Raamat Amy elust on väga kaugel meelelahutuslikust kirjandusest. See on väga aus, karm ja idealiseerimata lugu ühe varalahkunud noore naise elust.

Raamatut luges: Jane Haavel
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2034054

Kolmapäev, 9. november 2022

9. november - August Oswald Westren-Doll 140

Eesti ja Saksa pastor, kodu-uurija ning pedagoog
August Oswald Westren-Doll
9.11.1882 Viljandi—24.05.1961 Göttingen, Saksamaa

August Oswald Westren-Doll (9. november 1882 Viljandi – 24. mai 1961 Göttingen, Saksamaa) oli Eesti ja saksa pastor ning pedagoog. Ta õppis 1894–97 Viljandis Bormanni erakoolis ning 1897–1901 Pärnu Gümnaasiumis. Lõpetas 1906 Tartu Keiserliku Ülikooli kuldmedaliga (cand. theol.). 1907 sooritas Riias konsistooriumieksami. Ordineeriti 10. veebruaril 1908 õpetajaks.

1908–1909 töötas abiõpetajana ning 1909–1924 pastorina Palamuse Püha Bartholomeuse kogudusus, aastatel 1920–1924 oli veel Tartu praostkonna praost. Seejärel oli ta aastatel 1924–1939 Viljandi Jaani koguduse pastor ning töötas usuõpetajana Viljandi gümnaasiumides. 1922–1927 Õpetatud Eesti Seltsi esimees.

1939 emigreerus Westren-Doll Saksamaale. Seal töötas kirikuõpetajana 1940–1946 Elbingis (praeguses Elbląg'is, Warmia-Masuuria vojevoodkonnas) ja 1946–1955 Mengershausenis (Göttingeni kreisis, Alam-Saksi liidumaal). Aastast 1957 teoloogia doktor.

Isiklikku
Ta on pastor August Jacob Westren-Dolli poeg

Kirjandust
  • Ewangeliumi Lutheruse kiriku koguduste abi-kassa Weneriigis. 25. aastase asutamise, töö ja toe mälestuseks 1859-1884, Tallinn 1884
  • Ewangeliumi Lutheruse kiriku koguduste abi-kassa Weneriigis. Tõine leht, tema tööst Liiwimaal 1859-1885, Tartu, 1885
  • Ewangeliumi-Lutheruse kiriku koguduste abikassa Weneriigis. Kuues leht, Abikassa tarwidusest ja tööst laiali-pillatud usuwendade kasuks 1890, Tartu, 1890
  • Jõulu album, Viljandi : [s.n.], 1929 (üks autoritest)
  • Kevadepühade album : aprillikuul 1930 Tartu (üks autoritest)
  • Viljandi ajalugu, juht ja linnaplaan, Viljandi 1939

Allikas: Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/August_Osvald_Westr%C3%A8n-Doll

Laupäev, 5. november 2022

5. november - Elmar Pettai 110

Luuletaja, kultuuriloolane ja kalandusajaloolane
Elmar Pettai
5.11.1912 Karulaane t, Reinse k, Vana-Kariste v—24.05.2008 Stockholm

Elmar Pettai sündis 5. novembril 1912 Vana-Karistes talupidaja peres. Õppis Pärnu Haridussõprade Seltsi Kodukeskkoolis ja Pärnu Kalanduskoolis. Töötas kalakaubanduse ja -tööstuse alal.
 
Põgenes 1944 Rootsi. Oli pikemat aega Stockholmis L. M. Ericssoni telefonivabrikus töödejuhataja. Õppis töö kõrval Eesti Teadusliku Seltsi Instituudis ja 1978–80 Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte instituudis.
 
Oli 1962–77 Stockholmis Eesti Kultuuri Koondise büroojuhataja ja peasekretär. Olnud Eesti Kalurite Koondise jätkväljaande "Eesti Kalur" (Stockholm, 1980–93) toimetaja, mahuka 2-köitelise koguteose "Eesti kalanduse minevikust" I (Stockholm, 1984, 2. trükk 1986) ja II (samas, 1985) koostaja, toimetaja ja kaasautor. Luuletajana debüteeris Elmar Pettai 1930. aastal, tema luuletusi ilmus perioodilistes väljaannetes Abieluleht, Kevadik, Kodu, Rahva Elu ja Sakala Pühapäev. Avaldanud mitu luuleraamatut ("Jaanilill", 1964; "Illusioonid", 1988; "Rändaja kojuminek", 1992 jt) ning mälestusi (Kaks mälestuskirjutust. // Side (1927) 3–4; ilm. ka: Mulkide almanahh 11. Tartu, 2001).
 
Külastanud korduvalt Eestit, nt võttis 2005 osa Tallinna Bibliofiilide Klubi 25. aastapäeva tähistamisest.

Allikad: Vikipeedia ja http://kultuur.postimees.ee/1800609/stockholmis-suri-uks-vanemaid-eesti-kirjamehi-elmar-pettai

Loe ka: Sulbi, Raul. Stockholmis suri üks vanemaid Eesti kirjamehi Elmar Pettai // Postimees online 26.05.2008 URL: https://kultuur.postimees.ee/1800609/stockholmis-suri-uks-vanemaid-eesti-kirjamehi-elmar-pettai  (vaadatud 11.01.2018)

5. november - Aksel Kipper 115

Astrofüüsika– ja matemaatikadoktor
Aksel Kipper
5.11.1907 Holstre v—25.09.1984 Tartu

Aksel Kipper on Eesti astronoomia suurmees, kelle eestvedamisel said astronoomid enda käsutusse nüüdisaegse observatooriumi Tõraveres. Viljandimaal Paistus sündinud Aksel Kipper lõpetas 1930. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna ja asus tööle tähetornis Toomemäel. 1946. aastal asutas Nõukogude võim Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Aksel Kipper valiti kohe selle liikmeks ja ka asepresidendiks - selles rollis aitas ta tööle panna Tartus asuvaid Teaduste Akadeemia instituute. 1950. aastal sai temast aga TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktor. Kipperil õnnestus korraldada 1953. aasta mais Tartus NSV Liidu Teaduste Akadeemia Astronoomianõukogu pleenum. Sellel koosolekul võeti vastu põhimõtteline otsus rajada uus observatoorium väljaspoole Tartu linna - ilma Moskva heakskiiduta poleks see saanud toimuda. 29. aprillil 1963 pühitseti mitteametlikult sisse uue observatooriumi kolmekorruseline peahoone Tõraveres. 14. septembril 1964 avati pidulikult kogu uus observatoorium ning anti talle F.G.W. Struve nimi. Aksel Kipper jätkas tööd instituudi juhina. 1. oktoobril 1973 sai Füüsika ja Astronoomia Instituudist kaks iseseisvat teadusasutust: Füüsika Instituut Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut Tõraveres. Aksel Kipper oli viimase direktor veel mõnda aega ja andis 1974. aastal ohjad üle Väino Undile.
 
Allikas: Leedjärv, Laurits. Aksel Kipper ja Tõravere // Horisont (2007) nr. 6

Esmaspäev, 31. oktoober 2022

Sara Goodman Confin. ARMASTUSEST SÕPRADE VASTU

Ersen, [2022]
336 lk

Lily on 32 ja ikka vallaline. Ta ei teekski sellest suuremat numbrit, kui tema kolm sõbrannat, vend ja õde ei otsustaks peaaegu korraga abielluda. Mis teda aga eriti endast välja viib, on see, et ta on palutud neisse kõikidesse pulmadesse pruutneitsiks.

Tänu Lilyle saab lugeja üsna sügavalt sisse vaadata Ameerika pulmakorralduse traditsioonidesse. Pruutneitsi ei ole lihtsalt pruudi kena vari pulmapeol, vaid kõik algab kleitide valikuga, jätkub ilusalongide külastuse, dieedi, tüdrukuteõhtu, mõrsjapeo jms. Lily on sattunud sellisesse virrvarri, et kui ta ühe neist- kõige glamuursema pulma eelarve kokku lööb, tõuseb see tuhandetesse dollaritesse. Kuid rahaline kulu ei olegi kõige valusam. Lily isetu ja rõõmus iseloom saab üsna tõsiselt riivatud, võiks isegi öelda, et ta satub pruutneitsikiusu ohvriks. Et natukegi auru välja lasta ja samas pisut lisaraha teenida, hakkab ta kirjutama blogi „Pruudimaania“.

Samal ajal on Lilyl kujunemas tore sõprus Megani pulma peiupoisi Alexiga. Kahjuks ei saa see areneda millekski enamaks, sest… Lily ärkas sõbranna kihluspeo järel kellegagi ühes voodis ja ta ei tea, kes ee oli. Ning pealegi on Megan Lilyl ära keelanud igasugused soojemad suhted ükskõik millise tema pulma peiupoisiga.

Kui Lily irooniline blogi saab avalikuks ning pruudid, emad, pruutneitsid jt pulmategelased ennast seal ära tunnevad, plahvatab suuremat sorti pomm. Nüüd peab Lily kõigi ees vabandama ja tunnistama, et nõustus kõigega ja talus alandusi vaid armastusest sõprade vastu.

Kuidas kõik ja kas ka hästi lõpeb, selle jätan lugeja avastada.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2029263

Pühapäev, 30. oktoober 2022

30. oktoober - Minni Katharina Nurme 105

Sündinud Neumann; 1936–1941 Minni Raudsepp, 1941–1958 kodanikunimi Minni Hint
30. okt. 1917 Aidu vald – 22. nov. 1994 Tallinn

Kirjanik ja tõlkija Sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas lasterikka Kiini talu peremehe tütrena. Õppis Suure-Kõpu algkoolis 1925–1931 ja Viljandi Eesti Haridusseltsi tütarlastegümnaasiumis 1931–1936.
 
Oli II maailmasõja ajal NSV Liidu tagalas, seejärel Tallinnas vabakutseline kirjanik.
 
Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1944. Ta oli Salme Ekbaumi õde.
 
Aastail 1936–1941 oli ta abielus Jaan Raudsepaga (1907–1962), kodanikunimi Minni Raudsepp, ja aastail 1941–1958 Aadu Hindiga, kodanikunimi Minni Hint. Tema tütred on Eeva Park ja Miina Hint, pojad Loomet Raudsepp, Päärn Hint, Aadu Hint.
 
Kirjutanud olustikulise ja psühholoogilise kallakuga proosat (romaanid „Kentaurid”, 1939, 2010, ja „Ratastool”, 1941, jutukogu „Lämbumine”, 1946, lühiproosakogud „Valus küsimus”, 1962, ja „Rähni laastud”, 1966). Loomingu põhiosa moodustab vormilt mitmekesine, traditsioonilist meetrikat ja vabavärssi kasutav luule. Sõjaaegsed luuletused vahendavad koduigatsust (esikkogu „Sünnimuld”, 1945, kogu „Pikalt teelt”, 1947). Isikupära pääseb mõjule hilisemas naiselikku loodus- ja tundelüürikat ning filosoofilisi eluvaatlusi sisaldavas luules („Juured mullas”, 1957, „Esmaspäeva künnisel”, 1960, „Metsõunapuu”, 1963).
 
Minni Nurme luulet on tõlgituna ilmunud vene („Мост над потоком дней”, Moskva 1977) ja saksa keeles („Mondwein”, Leipzig 1976), lisaks neile sisaldavad tema värsse (ja ka proosat) soome, läti, leedu, ukraina, kasahhi, usbeki, tadžiki, armeenia, moldova, mari, udmurdi ja teistes keeltes avaldatud antoloogiad ja perioodikaväljaanded.
 
Ta ise on tõlkinud ameerika (Harriet Beecher-Stowe, Eugene O'Neill, Robert Frost), inglise (George Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley) ja soome kirjandust (Paavo Haavikko).

Luulekogud 

  • Esmaspäeva künnisel (1960) 
  • Juured mullas (1957)
  • Kuuvein (1974)
  • Marjahein (1967)
  • Merel (1953) 
  • Metsõunapuu (1963)
  • Pikalt teelt (1947) 
  • Pilvede pisarad tärkamisse (1978)
  • Puud varjulised (1987) 
  • Päevapuri (1981) 
  • Sookailudes on loitsud (1971) 
  • Sünnimuld (1945)
  • Tuules lendlev seeme (1976) 
  • Valgevalul(1983)

Proosateosed 

  • Kentaurid (1939)
  • Lämbumine (1946) 
  • Ratastool(1941) 
  • Rähni laastud (1966) 
  • Valus küsimus (1962) 
  • Värvirikkad kirjalõimed (1967)

Loe lisaks:


Allikad:
• EE 14, 2000; muudetud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nurme_minni
• Minni Nurme. Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Minni_Nurme

Reede, 28. oktoober 2022

28. oktoober - Helmi Neggo 130

Aastani 1916 Reiman; 28. okt. 1892 Kolga-Jaani – 2. dets. 1920 Tartu
Eesti esimesi kutselisi etnograafe, Villem Reimani tütar
Pani aluse meie rahvakunsti süstematiseerimisele

Helmi Neggo oli üks huvitavamaid ja haritumaid naisi XX sajandi teisel aastakümnel. Tal oli õnn ja õnnetus sündida Villem Reimani vanima tütrena. Isalt, kes kindlasti oli tema suur eeskuju, päris ta nii süsteemse teadusliku mõtlemise ja suurepärase kirjutamisoskuse kui ka kehva tervise. Villem Reiman saatis tütre juba kaheksa-aastaselt Helsingisse kooli. See oli rahvusluse ja hõimumeelsuse ning saksa- ja venevaenulikkuse avaldus.
 
1911 lõpetas ta Helsingi Soome Tütarlastekooli täienduskursused ja 1916 Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-keeleteaduse osakonna. Tema põhiõppeaineks oli soome-ugri rahvateadus ning laudatur’i tasemel Soome ja Põhjamaade ajalugu, approbatur’i tasemel kunstiajalugu ja maateadus.
 
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) liikmena aastast 1913 osales Helmi Reiman-Neggo muuseumi välitöödel. 1912. ja 1913. suvel käis ta läbi peaaegu terve Kolga-Jaani kihelkonna ja korjas nii ERMile 215 eset. Tema reisipäevikut – nimekirju ja kirjeldusi kogutud või kogumata jäänud asjade, marsruudi, ilmaolude, kohatud inimeste ja nende suhtumise kohta korjajatesse – hoitakse ERMi topograafilises arhiivis.
 
Aastatel 1916–1919 töötas ERMis, kuulus algul korjamis- ja kõne-, hiljem ka uuema kunsti toimkonda. Teadustöö vallas oli Helmi Neggo otsese kureerimise alla rahvakunst. Ta organiseeris muuseumi esemete ja nende mustrite joonistamist. 1917–1918 elas Tallinnas, tegutses ajakirjaniku ja rahvaülikooli lektorina.
 
Viis rahvakunsti käsitluse territoriaalselt süstematiseeritud ja võrdleva teaduse tasemele. Temalt pärinevad määratlused ja üldistused kohalikest geograafilistest rühmadest. Haaravad on ka eesti rahvakunsti kui ühtlase stiili määrangu katsed.
 
Helmi Reimann-Neggo oli abielus Gundemar Neggoga (21. märts 1888 Jursi mõis, Saaremaa – 26. sept 1933 Detroit), arsti ja diplomaadiga.
 
Helmi Reiman-Neggo suri 28-aastasena 2. novembril 1920 Tartus.

Allikad:
• EE [online] loodud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/reimann-neggo_helmi1
• Õunapuu, Piret. Ta isik oli ta meistritöö. Sirp online 18.03.2005. URL: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ta-isik-oli-ta-meistrit/
• Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Neggo

Foto: Reiman-Neggo, Helmi. Rindportree URL: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/50783/fo3972b_helmi_reiman_neggo_1910_ndad.jpg?sequence=1&isAllowed=y

Teisipäev, 25. oktoober 2022

Alessandra Torre. MUSTAD VALED

Päikese kirjastus, 2017
303 lk

Layana kohtub heategevusüritusel ITgeenius Brantiga ja alates sellest päevast ei suuda noored käsi üksteisest eemal hoida. Nende kuumale suhtele viskab iga natukese aja tagant kaikad kodarasse Branti tädi, kes on orienteeritud perefirma kasumile.

Aegajalt uppub Brant töösse ja kaob vaateväljast, siis aga on jälle platsis, sõidetakse eralennukiga siia-sinna ja igas vähegi romantilises paigas teeb Brant Layanale abieluettepaneku. Kuid Layana teab nüüd Branti saladust, vastab järjekindlalt eitavalt ning alustab kõrvalsuhet Lee’ga, keda kohtab justkui juhuslikult bensiinijaamas.

Tsiteerides üht raamatublogijat on „suur osa raamatust on nii halb, et see on tegelikult hea“.

Tõsi, teoses ei hoita tagasi intiimsete seikade üksipulgi kirjeldamisega. Kes seda ei kannata, sel ei tasu raamatut lugema hakata. Teisi ootab eest niisugune puänt, et ka mina julgen seda heaks raamatuks nimetada.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal) 
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1432096

Reede, 21. oktoober 2022

21. oktoober - Salme Ekbaum 110

Aastani 1941 Neumann; 21. okt. 1912 Aidu v – 10. sept. 1995 Toronto
Prosaist, luuletaja ja näitekirjanik

Sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas lasterikka Kiini talu peremehe tütrena. Õppis kohalikus Taki ja Kõpu algkoolis, 1925–1930 Viljandis Eesti Haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis.
 
Lõpetas 1936 farmatseudina Tartu Ülikooli. Üliõpilasena praktiseeris Viljandi ja Abja-Paluoja apteegis, pärast lõpetamist töötas Võhma apteegis, vahepeal 1937–1939 haiglaravil. Edaspidi tegutses farmatseudina Kuressaare, Läänemaa, Karuse ja Tallinna Tõnismäe apteegis.
 
Perenaisekalduvusi tal ei olnud, talutööd jäid seetõttu võõraks, aga lugemine oli peres oluline küllaltki varasest east alates. Nii saidki Juhan Neumanni kahest nooremast tütrest lõpuks kirjanikud - Salme Ekbaumi noorem õde on Minni Nurme.
 
1944. aastal põgenes Salme Ekbaum Rootsi, kus töötas edasi õpitud erialal. Viis aastat Rootsis elanud, siirdus koos mehega edasi Kanadasse. Abikaasa Artur Ekbaum oli Eesti põllumajandus-, pangandus- ja ühiskonnategelane. Pere elas Torontos, seal loobus Salme Ekbaum apteekriametist ja tegutses edasi juba kutselise kirjanikuna.
 
Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu ja PEN-klubide liige. Suri 1995. aastal Torontos, tema põrm on maetud Paistu kalmistule.

 
Salme Ekbaumi ja Minni Nurme mälestusele pühendatud üritustest
 
1997. aastal algatasid õdede Salme Ekvaumi ja Minni Nurme sugulased mõtte korraldada maakonna õpilastele omaloominguvõistlus. Algselt korraldasid võistlust koostöös C. R. Jakobsoni Gümnaasium ja Viljandi Linnaraamatukogu. Hiljem võttis korraldamise üle Viljandi Linnaraamatukogu. Ajapikku on võistluse seos Minni Nurme ning Salme Ekbaumiga vähenenud.
 
Alates 2003. aastast annab Paistu vald (nüüd Viljandi vald) välja Salme Ekbaumi ja Minni Nurme mälestuseks loodud kirjanduspreemiat. Kõnealuse koduloopreemiaga tunnustatakse kodukanti ja sellest kirjutavaid luuletajaid.

Luulekogud 

  • Ajatar (1974)
  • Indiaani suvel (1951)
  • Kivi kiljatas aknasse (1967) 
  • Lupiinid, lupiinid (1979) 
  • Talioras (1988) 
  • Õhtu tiiva all (1992)
  • Õhumärgi all (1983) 

Proosateosed 

  • Arm ja ahnus (1972) 
  • triloogia: 
    • Ilmapõllu inimesed (1948) 
    • Lindprii talu (1951) 
    • Külaliseks on ootus (1952) 
  • Inimene Ingel (1983) 
  • Jälgkiri tormiuksel (1987) 
  • Kohtumine lennujaamas (1979) 
  • Kontvõõras (1966) 
  • Kärestik (1955) 
  • Maja Karineemel (näidend.196?) 
  • Ristitants (1970) 
  • Siniste silmadega lumememm (2011) 
  • Süteoja (1957) 
  • Valge maja (1946) 
  • Vang kes põgenes (1975)
  • Varjude maja (1959)
  • Veimevakk (1964) 
  • Õigusenõudja (1962) 
  • Ühistegevus on päike (1977)
 
Allikad:
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 76
• Salme Ekbaum – 100. – Orissaare Raamatukogu kodulehel URL: http://orissaareraamatukogu.onepagefree.com/files/SALME%20EKBAUM.pdf
• EE 14, 2000; muudetud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ekbaum_salme

Esmaspäev, 17. oktoober 2022

Lenna. ELU ILMAVEEREL

JES Kirjastus, 2022
224 lk.

Kellele käredahäälne ninjatüdruk, kellele tuttav nägu jäätisepakendilt…

Lenna Kuurmaa on kirjutanud raamatu, mis paitab südant.

Lauljanna ostis talu Setomaale siis, kui oli 25 aastane. Päriselt maale kolis naine koroonakevadel, siis juba koos kahe tütre ja elukaaslasega. Selles raamatus on vähe glamuuri ja säravat lavaelu. Vaid riivamisi mainib autor esinemisi ja elukaaslase teatriprojekte. Imetledes lugesin, kui kindlalt seisab see noor naine sõna otseses kui kaudses mõttes kahe jalaga maa peal. Mõnusa huumoriga on kirjeldatud maaeluga kaasnevaid äpardusi või siis pigem valearvestusi, sõnu ilustamata broilerite kasvatamise iseärasusi. Kuidas lastele selgitada koduloomade haigestumist ja hukka saamist, et nad võtaksid seda loomuliku elu osana? Lenna teab. Mitmel korral on mainitud kartust, kuidas kogukond linnavurled omaks võtab, sest kes pole Setomaal sündinud, setoks ei saa. Ometi kasvab peres nüüd väike Kusti, kes on sünnilt seto, Lenna on teinud tööampse kohaliku kooli kokana ja laulab seto leelot külakooris. Kõik on võimalik.

Nagu juba alguses mainisin, on see üks südamlik lugu. Moodsas köites raamatut illustreerivad armsad mustvalged fotod lauljanna igapäevaelust Setomaal.

Raamatut luges: Marju Roosileht
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal) 
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2026471

Pühapäev, 16. oktoober 2022

16. oktoober - Velli Verev 90

16. okt. 1927 Viljandi – 3. veebr. 1987 Tartu
Luuletaja

Sündis Viljandis sõjaväelase tütrena. Õppis Narva 2. Algkoolis 1934-1938, Narva 1. Progümnaasiumis 1938-1940, Valga Keskkoolis 1942-1943, lõpetas Tartu 1. Töölisnoorte Keskkooli 1952. aastal. Kõrghariduse sai Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas aastail 1952-1958, lõpetas eesti kirjanduse alal.
 
Töötas Tartus kindlustusinspektuuris 1945-1946, arveametnikuna Tartu metallkaupade vabrikus 1946-1947 ja Kavastu piimaühistus Koosal, 1950-1957 laborandina Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedris 1957-1976 ja teadurina Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreuzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas 1976-1986.
 
ENSV Kirjanike Liidu liige 1979. aastast. Luuletusi hakkas kirjutama kooliõpilasena. Trükidebüüt „Noorte Hääles“ 1946. Peamiselt kirjutanud loodus- ja lembelüürikat.
 
Suri 1987. aastal Tartus, maetud Raadi kalmistule.
 
Allikas: Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 657
Fotol: M. Seping, V. Verev, üks soome kirjanik, J. Semper, U. Laht ja A. Smuul Karksis 1958. a. Allikas: KM EKLA, A-179:9

Kolmapäev, 12. oktoober 2022

Andrus Kasemaa. EMA TUBA: tulekahjufantaasia

EKSA, 2022
151 lk.

Kohe loo alguses pöördub raamatu peategelane oma lähedaste poole ideaalse plaaniga, leida väljakannatamatuks muutunud olukorrale kiire lahendus. Kiri on mõeldud tema vanematele ja õdedele. Juba loo alguses annab minategelane teada, mis plaan tal teoksil on:

„Ma tean, et see mõte ja plaan on hullumeelne, aga erakordsed ajad nõuavadki hulljulgeid samme. Kuna te isegi näete, et me pole selle 30 aastaga, mil Eesti on olnud vaba, suutnud rikkaks saada, vaid pigem aina vaesemaks jäänud ja häda on aina suuremaks läinud, siis tulin ühele mõttele, mida tahaksin teile siinkohal tutvustada.“ (lk. 5)

Hullumeelse plaani tutvustamise järel algab pikk-pikk selgitustöö, kuidas ta sellise mõtteni jõudis. Kirja kirjutaja on terve elu kannatanud üksilduse ja ilmajäetuse all. Kõik on tema elus halvasti, paremaks ei lähe enam kindlasti mitte midagi. Lapsepõlves saadud traumad on tekitanud temas tõsise alaväärsuskompleksi, mis ei lase tal ka täiskasvanuna uskuda endasse piisavalt. Selle asemel on ta hoopis terve ilma peale vihane, kade ja trotsi täis. Keda või mida selles kõiges süüdistada? Keegi peab ju ometi süüdi olema?

Kasemaa kirjutatud ühiskonnakriitiline lugu tekitab igal juhul tundeid – kord paneb lugeja peategelasele kaasa tundma, kord kulmu kortsutama. Igatahes külmaks ei jäta see lugemine kedagi.

Kogu raamatu lugemise vältel on õhus küsimus – kas ta tegelikult ka tegi seda?

Raamatut luges: Jane Haavel
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2029547

Pühapäev, 9. oktoober 2022

9. oktoober - Ants Simm 145

9. okt. 1877 Kivilõppe k., Vana-Suiselpa v. – 14. märts 1946 Vana-Suislepa v.
Näitleja, lavastaja, diplomaat ja ajakirjanik

Ants Simm sündis Simmi talus Jaan Simmi ja Ann Simmi (sündinud Jaas) peres. Tema noorem vend oli Juhan Simm. Õppis Vana-Suislepa vallakoolis ja Tarvastu kihelkonnakoolis. Jätkas õpinguid Tartus gümnaasiumis 1891–1899. Õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1899–1905.
 
Lavategevust alustas 1900. aastal A. Wiera Vaenemuise trupis ja 1901. aastal Taara seltsis. Oli Taara Seltsi juhatuse liige; Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse nõukogu liige 1910–1920, Vanemuise Seltsi esimees 1932–1934, Eesti Rahvapanga nõukogu liige aastast 1937.

Töökäik
• 1902–1908 Postimehe toimetuse töötaja
• 1906–1921 Vanemuise näitleja ja lavastaja, 1914–1921 direktor
• 1919–1920 Tartu linnapea
• 1921–1922 Postimehe toimetaja
• 1922–1924 Berliini saatkonna vanemametnik ja konsul
• 1925–1940 Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse juhatuse esimees
• Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees 1903–1906

Abiellus 19.02.1905 Linda Kaartiga (16.12.1882 – 8.12.1958 Tallinn). Lapsed: Eha Simm (Kitsapea); Jaan Simm, Anneliis Simm.

Autasud: Kotkaristi V klass 1930

Allikad:
• Eesti Teatri Biograafiline leksikon. Tallinn, 2000. Lk. 622
• Ants Simm. Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Simm (vaadatud 06.10.2017)

Foto allikas: Simm, Ants. Rindportree. Laua taga istumas, raamatuga 1900 URL: http://dspace.ut.ee/handle/10062/45580

Kolmapäev, 5. oktoober 2022

5. oktoober - Helgi Muller 85

Helgi Muller

Aastani 1952 Orr
5. okt. 1932 Viljandis – 6. dets. 1971
Luuletaja, tõlkija ja lastekirjanik

Sündis Viljandis töölisperekonnas. Läks kooli 1940. aastal ja lõpetas Viljandi 1. Keskkooli 1951. aastal. Astus samal aastal Tartu Riiklikku Ülikooli, kus õppis algul õigusteadust, siis ajaloo-keeleteaduskonnas loogikat ja psühholoogiat, hiljem rahvaluulet. Lõpetas kaugõppes žurnalistika alal 1963. aastal.
 
Töötanud Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumis, hoiukassa sekretärina 1960-1961, ajalehe „Kodumaa“ kaastöölisena, trikotaaživabrikus Marat 1962-1963 laohoidjana ja etikettijana.
 
Aastast 1963 kutseline literaat. Värsse hakkas avaldama 1954. aastal. Helgi Mulleri laulutekste on sageli viisistatud, ta oli Ülo Raudmäe opereti "Kiri nõudmiseni" kaasautor. Ta on tõlkinud näidendeid, ooperi- ning laulutekste ja luulet.
 
Oskar Kruus on kirjutanud artiklis „Eesti kirjanikud lähevad pigem hulluks kui tapavad enda“ Helgi Mulleri kohta järgmist:
Järk-järgult jõudis masendavasse ummikusse kolme luuletuskogu autor Helgi Muller (1932–1971). Raskusi tekkis nii ülikooliõpinguis, abielus kui laste kasvatamisel. Pärast arstist abikaasast lahutamist ei leidnud ta endale püsivat elukaaslast. Kui viimane armastuslugu ühes Moskva lähedases loomingumajas nurjus, kirjutas ta enne tagasisõitu kodumaale 3. detsembril 1971 järgmise nukrameelse luuletuse: Tahaks naerda, tahaks nutta,/ kui su poole jälle ruttan, / minu väike, kallis maa./ Võõrsil nägin mitu und ma,/ igatsust sain palju tunda./ Nüüd võin emmata sind taas./ Ööl ja päeval oled meeles./ Juba homme asun teele,/ ehkki taevas sul on tume,/ käin su puhtas valges lumes./ Tulen, tulen.// Millegipärast ei ole Helgi Mulleri viimane luuletus sattunud tema postuumsesse kogumikku "Valik luulet" (1983) ja ilmub siin esmakordselt. Muller ei informeerinud kedagi oma kojutulekust, rong tõi ta lihtsalt Moskvast Tallinna. Ka siin ei teatanud ta saabumisest kellelegi. Keegi ei juhtunud sel õhtul tema ukse taga helistama või talle telefoneerima. Masendusmõtteis möödunud öö järel poos Helgi Muller ennast vannitoas üles. Kella nelja-viie vahelist aega peetakse enesetaputunniks.“

Luulekogud 

  • Laulud ratastel (1966) 
  • Linnulina (1970) 
  • Saialill ja leivalill (1970) 
  • Tähesärk (1963)
  • Valik luulet (1983)
  • Vigurivänt (1971)
 
Allikad:
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti raamat, 2000. Lk. 347
• Kruus, Oskar. Eesti kirjanikud lähevad pigem hulluks kui tapavad enda // Eesti Päevaleht online 13.05.2000. URL: http://epl.delfi.ee/news/melu/eesti-kirjanikud-lahevad-pigem-hulluks-kui-tapavad-enda?id=50787261 (vaadatud 06.10.2017)
• Helgi Muller. – Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Muller

Teisipäev, 4. oktoober 2022

Gert Kiiler. ERANUHKE EI ARMASTA KEEGI

Postimees Kirjastus, 2022
271 lk.

Klassikalise krimiromaani reeglite järgi kirjutatud teos on mõnus lugemine. Kõik tegevuspaigad on igale Viljandis käinud inimesele äratuntavad ja väljamõeldud hoonetele leiab igaüks enda mõtetes õige koha, sest nende asukohad on imeliselt kirjeldatud. Imeline Viljandi linn on raamatus väga olulisel kohal ja meelitab raamatus kirjeldatud kohti päriselt uuesti üle vaatama.

Pikka sissejuhatust teemasse ei ole, sest kohe esimeses peatükis toimub mõrv ja algab mõrvari selgekstegemine. Tegevuse toimumine 1961. aastal annab lugejale võimaluse sisse elada nutivahendite-eelsesse aega ja mõelda kuidas siis kurjategijaid taga aeti. Raamatus on argipäevade askeldusi ja glamuuri, ülbeid ärimehi, kes oma tegemisi just kõige ausamalt ei aja ning meie oma armas Sakalagi on leidnud oma koha. Raamatu lugemiseks on mõistlik veidi aega võtta, sest enne mõrvari selgekstegemist ei saa seda kuidagi käest panna.

Head lugemist!

Raamatut luges: Reet Lubi
Raamatuga saab tutvuda: ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2032105

Kolmapäev, 28. september 2022

28. september - Mart Saar 140

28. september 1882 Hüpassaare - 28. oktoober 1963 Tallinn
Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas

Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp aitas suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks.
 
1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. St. Peterburg pakkus Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära.
 
Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti". Lühikest aega õpetas ta ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1920-1921; 1927-1928).
 
Aastal 1921 hävisid tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus Saar peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina.
 
Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala (veel on tal muusika lastenäidendile ja mõned vähetuntud vokaalsümfoonilised ja orkestriteosed). Põhiline osa Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud.
 
1932. a. sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ja asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal.
 
Aastail 1943-1956 oli Saar kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa jt). 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule.
 
Mart Saar suri 28.10.1963 Tallinnas.
 
1972. a. avati Hüpassaares Mart Saare majamuuseum, 1982. a. mälestussammas Tallinnas (Aime Kuulbusch).

Allikas: Multimeedialeksikon "Eesti muusika". URL: https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.htm

Esmaspäev, 26. september 2022

26. september - Lembit Eelmäe 95

Aastani 1936 Arved Eifel
26. september 1927 Holdre v – 2. juuli 2009 Tartu
Näitekirjanik, luuletaja ja näitleja

Sündinud Valgamaal Holdre vallas sepa pojana. Õppis 1935-1941 Holdre algkoolis, 1941-1946 Tõrva keskkoolis, 1946-1947 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, 1947-1951 Eesti riiklikus teatriinstituudis.
 
Oli 1951-1957 „Endla“ teatris ja alates 1957 „Vanemuises“ näitleja. Elva keskkooli kunstilise kasvatuse õpetaja 1964-1968. Juhendanud mitmeid näiteringe. Tema tipprollideks olid osatäitmised Jaan Toominga lavastustes "Veli Joonatan" (1976) "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1976), "Polonees 1945" (1976), "Kauka jumal" (1977), "Tõde ja õigus" (1978) ja "Kihnu Jõnn" (1980).
 
Lembit Eelmäe pidas oma mulgimaa päritolu kogu elu väga oluliseks, see kiindumus väljendus omaloodud mulgimurdelistes luuletustes ja juttudes, kaasalöömises Mulkide Seltsi tegevuses ja muudes kodukoha ettevõtmistes. Ta on avaldanud luulekogud "Mu tõne mailm" (Vanemuise Seltsi Kirjastus, Tartu 1997) ja "Tundelisi pärjavärsse" (Vanemuise Seltsi Kirjastus, Tartu 2003). Luulet autori ettekandes on salvestatud CD-l "Ku Pikässillast üle saa" (2002).
 
Abikaasa näitleja Herta Elviste. Vend kirjandusteadlane August Eelmäe. Poeg näitleja Andrus Eelmäe.
 
Tunnustused
• 1969 Eesti NSV Teatriühingu preemia– Paris lavastuses "Ilus Helena"
• 1976 Eesti NSV Teatriühingu preemia – Põrgupõhja Jürka lavastuses "Põrgupõhja uus Vanapagan"
• 1977 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1977 Eesti NSV Teatriühingu preemia – Mogri Märt lavastuses "Kauka jumal"
• 1978 Eesti NSV Teatriühingu preemia – Andres lavastuses "Tõde ja õigus"
• 1996 Suure Vankri auhind
• 1997 Eesti Näitlejate Liidu auliige
• 2004 Mulkide Seltsi auliige
• 2005 Tartu Kultuurkapitali aastapreemia (koos Herta Elvistega)
• 2005 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2006 Vanemuise hõbemärk
• 2006 Tartu aukodanik koos Hans Trassi ja Helju Valsiga
• Vanemuise Seltsi auliige
• 2007 Tartumaa Pensionäride Ühenduselt aasta vanaisa tiitel
• 2008 Helme valla aukodanik

Allikad:
• Eesti Kirjanike leksikon (2000). Lk. 69-70
• Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Eelm%C3%A4e
Foto: Uus Eesti. URL: http://uuseesti.ee/10258

Jaan Aru. LOOVUSEST JA LOGELEMISEST : [nutineedusest, mõttevälgatustest ja laste arengust]

Ajujutud, 2022
287 lk.

Raamatu pealkirja järgi võiks arvata, et logeledes olemegi kõige loovamad aga… Väga selgelt on mitmel korral selgitatud, et meis kõigis on potentsiaal olla loov ja saavutada rohkem kui oskame arvata, sest „… aju varase arengu käigus on geenid küll suunajad, aga mitte määrajad.“ (lk 24) Loovuse avaldumiseks logelemise ajal on aga vaja eelnevalt teha ohtralt tööd, et aju „jõudeoleku“ ajal (aju ei ole tegelikult mitte kunagi jõude) saaks esile tõusta imelised lahendused.

Raamatus saab selgeks seegi, et nutiseadmed ei ole iseenesest head ega halvad. Oluline on see, milleks me neid kasutame ja kas meie kontrollime, mida seadmetes teeme, või jääme nutiseadmete meelevalda ja need hakkavad meid kontrollima. Kas oleme nii järjekindlad, et soovitud lõpptulemuse nimel pingutada, kuigi see võtab rohkem aega ja energiat kui nutiseadmes toimetamine. Võiksime sellele rohkem tähelepanu pöörata, sest „… anne pingutada on ja vaeva näha on kõige tähtsam omadus, mis trumpab üle ükskõik millise kaasaantud eelsoodumuse muusika, kunsti, matemaatika või mingis muus vallas.“ (lk 80)

Igas lapses on potentsiaal saavutada häid tulemusi huvipakkuvas tegevuses kui selle nimel pingutada ja vaeva näha. Raamatus on mitmel korral kirjutatud, et „… andekus ei ole mõõdetav heade hinnete või hea arvutioskusega teises või kolmandas klassis. Osa neist, keda me hiljem tagantjärele andekaks loeme, on koolis olnud keskmised õpilased“. (lk 221)

Kokkuvõttes on kõik inimesed loovad kui nad enda arendamise nimel vaeva näevad. Kui puudub toetav kodune keskkond, siis on vaja sõpru, õpetajaid ja mentoreid, kes inimesele sellel teel toeks oleks.

Soovin kõigile jäärapäisust ja püsivust tegeleda endale huvitavate tegevustega!

Raamatut luges: Reet Lubi
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saalis (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: 
https://www.lugeja.ee/record/2020789

Reede, 23. september 2022

HEA UNI ON MAGUSAM KUI MESI: KOGUMIK HEA UNE VÕTTEID

Koostaja: Angela Jakobson
Õnnevalem, 2021
80 lk

Nagu pealkirigi ütleb, on siia raamatusse kogutud häid nippe, et kergemini magama jääda ning ennast välja puhata. Kindlasti on mitmed soovitatud võtted paljudele juba tuttavad, kuid unetuse ja väsimuse korral tasub need uuesti meelde tuletada. Iga nõuande juures on lahti seletatud, kuidas ja miks see aitab uinumist soodustada. Raamatus on välja toodud uinumist takistavad tegurid ja kuidas neid vältida. Lisaks leiad siit erinevaid harjutusi lõdvestumiseks ning erinevaid magamamineku rituaale.

Teleka vaatamine, arvutis mängimine, telefoni kasutamine ja sotsiaalmeedia tarbimine raskendavad uinumist. Elektroonikaseadmete sinakas valgus võib unehormooni vallandumise lükata kuni 3 tundi hilisemaks. Samuti hoiavad need õhtused ajaviited sind vaimselt erksana ja tegevuses. Seetõttu on üks hea une nipp vähemalt tund enne magama minekut vältida teleka, arvuti jt nutiseadmete kasutamist.

Kui sul on magama jäämisega raskusi, siis soovitan seda raamatut lugeda. Katseta erinevaid meetodeid, et leida just sinu jaoks sobivad une kvaliteeti ja uinumise kiirust toetavad tegevused.

Raamatut luges: Laura Randoja
Raamatuga saab tutvuda: teabekirjanduse saal (4. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/1994026

Lisaks soovitame Euroopa säästva arengu nädala puhul praktiseerida MAHEDAT NUTIDIEETI