Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

neljapäev, 27. oktoober 2011

Ootame omaloomingut!

Tuletame meelde, et läheneb 15. omaloominguvõistluse võistlustööde esitamise tähtaeg!

Vabalt valitud teemal ning žanris gümnaasiumiealiste noorte kirjutatud võistlustööd palume saata 30. oktoobriks e-postile veronika.linnupuu@raamatukogu.viljandi.ee .

Osalejatel palume koos oma loominguga edastada meile ka oma nimi, kool, klass, telefoninumber ning pseudonüüm. Laureaate hinnatakse luules ja proosas eraldi.


Pildi autor: Jaanika Hunt

neljapäev, 20. oktoober 2011

Baltic Horizons : Nr 16 (113) - july 2011

EuroAcademy Chief editor Jüri Martin
Tallinn : EuroAcademy, [2011]
106 lk.
Sari EuroUniversity Series EuroAcademy Series

Teod ja karbid õpetavad

Annelie Ehlvest
Joonised: Epp Margna, Annelie Ehlvest
Fotod: Annelie Ehlvest, Tarmo Niitla, Piret Valge, Matti Ovaska
Toimetaja: Leelo Laurits
Kujundus: Kaspar Ehlvest
Tartu : Tartu Keskkonnahariduse Keskus, 2011
67,[1] lk. : ill.
Sari Aktiivõppe abimaterjal ; II

Tartu Keskkonnahariduse Keskus andis välja uue aktiivõppe abimaterjali, mis õpetab loodust tundma tigude ja karpide maailma kaudu.

Trükis «Teod ja karbid õpetavad» on mõeldud loodusõppe mitmekesistamiseks õpetajatele, looduse vahendajatele ja retkejuhtidele. Selles olevad vaatlused, praktilised tööd ja mängud võimaldavad tutvust teha elurikkuse erinevate tahkudega tigude ja karpide maailma kaudu.

Kasutatavate materjalide ja vahendite loetelu ning lisade abil on juhendajatel võimalik praktilisi töid ja mänge iseseisvalt korraldada.

Käesolevat õppematerjali koos kõigi lisadega saab alla laadida ja välja
trükkida projekti COBWEB kodulehelt www.hyria.fi/COBWEB ja Tartu Keskkonnahariduse Keskuse kodulehelt http://www.teec.ee/.

Õppematerjal on koostatud projekti„Ühendades Läänemerd – COBWEB” raames. Projekti rahastasid Euroopa Liidu Kesk-Läänemere Interreg IV A programm 2007–2013 (http://www.centralbaltic.eu/) ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (http://www.kik.ee/).

Trükis kajastab autorite vaateid ja Kesk-Läänemere Interreg IV A programm 2007–2013 ei ole vastutav projektipartnerite poolt avaldatud informatsiooni eest.

laupäev, 15. oktoober 2011

Svjata Vatra. Zillja Zelenen´ke

[Viljandi] : Svjata Vatra, 2010
1 CD
Esitus eesti ja ukraina keeles

Salvestatud Tartu Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemia stuudios
Svjata Vatra:
Ruslan Trochynskyi - trombone, scythe, vocal
Kulno Malva - accordion, vocal
Juhan Suits - bagpipes, whistle, jew's harp, woodern horn, vocal
Kalle Kindel - drum ethno set
Dmitri Dmitrenko - percussions
Alo Jaanivald - sound engineer
Terje Trochynskyi - manager

01. Zillja zelenen'ke / Green Buds
02. Verhovyna 1
03. Poiss nagu ponks / The Boy is Swell
04. Piimanaiste polka / Milkmaid's Polka
05. Ma olin enne nuori miesi / I was a Young Lad Before
06. Marusja
07. Ristmik nagu sild / Crossroad like a Bridge
08. Esimene mida ma / First One That...
09. Je t´aime
10. Lety ptah / Fly Bird
11. Punk - Polka - Tuli / Punk Polka Fire
12. Verhovyna 2
13. Kalyna

Ro:Toro. Wabariigi polka

Cätlin Jaago, Silver Sepp, Sandra Sillamaa, Marko Mägi, Marek Talts
[Eesti] : Ro:toro : Hitivabrik, 2011
1 CD

1. Wabariigi polka
2. Läksin ma, läksin ma
3. Nooruki ärasaatmine
4. Tee marss
5. Tantsulugu
6. Venetants
7. Torupilli tegemine
8. Jaan Pihti polka
9. Polka
10. Hiidlase vene kamarushka

Innovatiivne Eesti pärimusmuusikaansambel RO:TORO mängib peamiselt traditsioonilisi torupillilugusid. Saksofon ja löökpillid lisavad torupillidele moodsat helikeelt, kuid kõlapilt jääb ikka ürgseks ja torupillikeskseks.

Cätlin Jaago on õppinud Eesti torupilli TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Sandra Sillamaa on olnud tema õpilane juba kümme aastat. Koos mängides on nende vahel tekkinud suurepärane muusikaline teineteisemõistmine.
Marko Mägi lisab saksofonijazziga ansamblile värskust ning teeb üllatavaid improvisatsioonilisi vahekäike.
Silver Sepp loob kordumatut heli- ja rütmimaailma mängides nii veega täidetud pesukausse kui ka jalgrattakodaraid.
Marek Talts elektrikitarril kammib kõik segi - jazzkitarr võib tema käes äkitselt muutuda elektriliseks pärimuspilliks või milleks iganes.

Roost keeltega Eesti torupilli muusika vanust mõõdetakse sadade aastatega. RO TORO liikmete keskmine vanus on 31, nad seisavad kahe jalaga kaasaajas ning nad usuvad, et nende loodud muusikat on parimatel hetkedel kuulda ka üle tuleviku piiri.

Vana Tallinn XXII (XXVI)

Tallinna Linnavalitsus
Sarja vastutav toimetaja Raimo Pullat
Tallinn: Estopol, 2011
296 lk.: ill.

Vana Tallinna XXII (XXVI) köide tutvustab Tõnis Liibeki uurimust 19. sajandi Eesti linnade fotograafiast ning Raimo Pullati käsitlust 18. sajandi kunstilembusest ja muusikainstrumentidest. Jätkuvalt avaldatakse Tallinna Linnarhiivi kogudes leiduvaid huvitavaid ürikuid. Lisaks pakutakse haruldasi pilte ja tutvustatakse ilmunud linnaajaloolist kirjandust, ilmub ka traditsiooniline kroonikarubriik.

Turismi saksa keel

Helgi Andresson, Külli Toots
Deutsch im Tourismus
Toimetaja Aigi Heero
Tallinn : Argo, 2011
207 lk. : ill. + 1 CD

Õpik on mõeldud turismialaste teadmiste omandamiseks ning aitab süvendada eneseväljendusoskust suhtlemisel saksa keelt kõnelevate turistidega. Õpetatakse turistile soovitama vaatamisväärsusi, majutus- ja toitlustusettevõtteid, aktiivse puhkuse pakkujaid ja traditsioonilisi üritusi, samuti saksakeelset suhtlemist hotellis, turismiinfokeskuses, reisibüroos.

Õpiku iga teema juures on põhisõnavara, näidisdialoogid ja harjutused sõnavara kinnistamiseks. Olulisemaid grammatikateemasid käsitletakse eraldi õpiku lõpuosas. Õpikuga on kaasas CD, mis võimaldab harjutada õiget hääldust. Õppevahendi koostamisel on lähtutud turismierialade riiklikust õppekavast. Õpik on mõeldud turismihariduse omandajatele kõrg- ja kutsehariduses, kuid sobib ka keeleõppe mitmekesistamiseks gümnaasiumis. Turismi valdkonnas juba töötavatel inimestel on võimalik oma kutsealast keeleoskust täiendada.

Setomaa tsässonad

Koostanud Ahto Raudoja ja Tapio Mäkeläinen
Tõlkinud Tapio Mäkeläinen (eesti-soome), Julia Šarapova (eesti-vene) ja Allan Taruste (eesti-inglise)
Toimetanud Helen Alumäe, setokeelsed tekstid toimetanud Paul Hagu
Kujundanud Endla Toots
[Obinitsa] : Setu Kultuuri Fond, c2011
577, [1] lk. : ill. + 1 kaart.

Raamat koosneb 2 osast - 1. osa konteksti loovad artiklid (Mare Piho, Heiki Valk, Sakarias Leppik, Taavi Pae) ja teine osa kataloog. Raamatus ca 1000 pilti, vahel tsässonate kaart.

„Setomaa tsässonad” võtab kokku viimase 10–12 aasta Setomaa tsässonate – väikeste õigeusu palvemajade – uurimistulemused, mis võimaldavad mõtestada tsässonate olemust seto kultuuriruumis.

Raamat koosneb uurimuslikest originaalartiklitest ja kataloogiosast, mida täiendab tsässonate kaart. Raamatus on andmed 158 tsässona kohta nii praeguse Eesti Vabariigi kui ka Vene Föderatsiooni territooriumilt, kogutuna eelkõige kohalikelt elanikelt, muuseumidest ja arhiividest. Paljud tsässonad on ammu hävinud ja mälestusedki nende kohta kadunud või kadumas. Mitmete tsässonate puhul on info puudulik või lünklik. Seetõttu ootame lugejate parandusi ja täiendusi, ka kõige väiksemaid, sest iga inimese mälestuskillul on tsässonaloo säilimise seisukohalt suur tähtsus. Väga oodatud on fotod tsässonatest, sealhulgas nõukogudeaegsed fotod, olenemata nende kvaliteedist – neist igaüks võib anda tsässonate uurijatele uut ja olulist infot.

Riigivanem

Jaan Tõnisson
Artiklikogumik
Koostaja ja eessõna autor Simo Runnel
Sarja peatoimetaja Hando Runnel ; toimetanud Siiri Ombler ; sarja kujundus: Kaljo Põllu
Tartu : Ilmamaa, 2011
526 lk. : ill.
Sari Eesti mõttelugu, 100

Jaan Tõnisson (22.12.1868 Viljandi vallas Tänassilma lähedal, Viljandi vald – 1941? Tallinn? (teadmata))

Jaan Tõnisson oli aastatel 1919–20 kaks korda Eesti vabariigi peaminister ning 1927–28 ja 1933 riigivanem. Lisaks oli ta 1923–25 ja 1932–33 riigikogu esimees, 1917–18 juhtis Eesti välisdelegatsiooni, 1918–19 oli portfellita minister ja 1931–32 kaks korda välisminister. Ta kuulus Maanõukogusse, Asutavasse Kogusse ja riigikogu kõigisse kuude sõdadevahelisse koosseisu.

Aastal 1934 alanud vaikival ajastul surus Tõnissoni suurim omariikluse-aegne poliitiline konkurent Konstantin Päts ta lõpuks tagaplaanile.

“Riigivanem”, Eesti Mõtteloo sarja 100. raamat, toob lugejani läbilõike Jaan Tõnissoni Eesti iseseisvusperioodi kirjutistest, kõnedest ja loengutest.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Riigikantselei ja Tartu linn.

Metallide tehnoloogia ja materjalide sõnavara

Paul Treier, Janne Tomingas
Eesti-inglise-vene terminid ja määratlused
Kaanekujundus: Mariann Einmaa
Eesti Mereakadeemia, mehaanikateaduskond
Tallinn : Eesti Mereakadeemia, 2011
200 lk.

neljapäev, 13. oktoober 2011

Lugusid Siversitest ja Heimtalist


Imbi-Sirje Torm
Toimetaja Ene Luka
Tõlkija Kaia Kirs
Viljandi : Vali Press, 2011
101 lk. : ill.

Heimtali mõisniku Friedrich von Siversi memuaarid andsid ajaloolasele Imbi-Sirje Tormile ainet raamatuks "Lugusid Siversitest ja Heimtalist". Raamat on järg Imbi-Sirje Tormi 2008. aastal ilmunud teosele "Heimtali Siversid ja mõisaajaloo käsitlusi koolitöös". Raamatu illustratsioonid on pärit Friedrich von Siversi käärilõikelabumist, mille on autorile kinkinud Dorothea von Bich (Friedrichi sugulane) 1996. aastal.

Imbi-Sirje Torm raamatuesitlusel Viljandi Linangaleriis

Lennart Meri

Henn Põlluaas
Vabaduse valus valgus
Kujundanud Andres Tali
Tallinn : Kunst, 2011
376 lk. : ill.

Lennart Merist – Presidendist suure algustähega – kujunes juba tema eluajal müüt. Lennart ei tulnud kunagi kusagile, Lennart saabus. Lennart ei leppinud kunagi kohaga tagareas, ta platseerus alati prominentide hulka. Tema ütlused läksid lööklausetena rahva hulka ja temast loodi anekdoote. Meri etendas väikeses ja vaeses riigis kuningat, kellel on oma õukond, kuhu kuuluvad nii narrid kui ka trubaduurid, nii soosikud kui ka põlualused, nii väikevasallid kui ka senjöörid. Ta tundis erilist naudingut, kui suutis teisi osatäitjaid sundida ootamatult rolle vahetama. Pole siis ime, et temast on kirjutatud palju imetlevaid raamatuid.

Henn Põlluaasa teos vaatab aga kriitilise pilguga müüdi taha, põhjendades kriitikat ka ulatuslikult läbi töötatud allikmaterjaliga. Ei mingit liigset poliitilist korrektsust, ei mingit austust mütoloogia vastu. Nii Meri ise kui eesti lugeja väärivad panegüürika kõrval ka ausat, ilustamata, tema vigu ja valesidki paljastavat käsitlust.

Leidlik muusika

Kristi Tuhkanen
Tegevuste integreerimine muusikaõpetuses
Pildid: Vilve Vadi
Tallinn : TEA, 2011
53 lk. : ill.
Sari Hea tunni võti

«Leidlik muusika» on tööraamat, kus erinevad tegevused on integreeritud läbi muusikaõpetuse. Iga teema algab sissejuhatava mõistatusega, järgneb muusika osa, edasi on erinevad tegevused, näiteks matemaatika, emakeel, võimalik ise joonistada ja värvida põnevaid tegelasi.

Iga teema on üles ehitatud vastavalt temaatikale ning õppekava jälgides. Lehekülgede nurkades on vahvad väikesed «mehikesed», keda kunstnik Vilve Vadi kutsub Jukudeks. Nemad on väikesteks suunanäitajateks, et oleks parem tegevustes orienteeruda.

Kulinaaria

Koostanud Sirje Rekkor
5., täiend. ja parand. tr.
Tallinn : Argo, 2011
352 lk.

Õpiku kordustrükk on eelmistega võrreldes oluliselt täiendatud ja kaasajastatud, lisatud on koguni üheksa uut peatükki. Õpiku üheksa autorit on õpiku koostamisel lähtunud eelkõige toiduvalmistamise õpetamise vajadustest kutsealases koolituses. Õppimise tõhustamiseks on kõigi 31 peatüki lõpus kordamisküsimused ja harjutusülesanded teadmiste kinnistamiseks ja loovuse arendamiseks. Rohkesti vajalikku teavet pakuvad õpiku lisad.
 
Õpiku koostamisel on aluseks võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi kulinaaria aineprogrammid kokkade, kokk-pagarite ja kokk-kondiitrite erialadele. Käsiraamat on abiks ka teenindus- ja hotellialal õppijatele ning vastavate erialade täiend- ja ümberõppijatele kulinaariaalaste teadmiste täiustamisel.

Kakskümmend aastat taasiseseisvust Eestis, 1991-2011

Ettekannete kokkuvõtted teaduskonverentsil "20 aastat taasiseseisvust Eestis, 1991-2011", 20. augustil 2011 Tallinnas
Rööppealkiri Twenty years of restored statehood in Estonia, 1991-2011 : the proceedings of scientific conference "20 years of restored statehood in Estonia, 1991-2011", 20th August 2011 Tallinn
Koostaja-peatoimetaja Leili Utno
Tallinn : Välis-Eesti Ühing, 2011
366, [1] lk. : ill.

Koguteose autorid käsitlevad Eesti riigi ja selle julgeolekukorralduse muudatusi viimasel kahel aastakümnel, kõrghariduse arengut, rahvastiku ja tema tervise dünaamikat, praeguse majanduskeskkonna ja rahva püsivate ühisväärtuste olemust. Koguteose I osa «Eesti riik» on pühendatud põhiseaduses sätestatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis peavad tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Koguteose II osas «Ühised väärtused» käsitlevad oma ala asjatundjad neid ühiseid väärtusi, mis saaksid olla kodanikuühiskonna edenemise aluseks. Omariikluse taastamine pani uue aluse eesti keele ja kultuuri positsioonide kindlustumisele, mis aja jooksul lisaväärtusena peaks soodustama ka vähemusrahvuste kogukondade toimimist.

Mehis Heinsaar. Härra Pauli kroonikad

Jutustused
Kujundanud ja illustreerinud Juka Käärmann
2., täiend. tr.
Tallinn : Menu Kirjastus, 2011
173 lk.
Sari Teadmatuse akadeemia

Hasso Krull "Härra Pauli aeg teeb trikke" (Eesti Päevaleht 23. november 2001)


“Vahepeal on mu unenägudes vargad käinud. Ära on viidud mõtteline osa tagahoovist, kus ma üht karpkala suudlesin, ja veerandik aohämarust...” (lk 95)

Igal kirjanikul on oma eriomane aeg. Mõnikord on see tema kaasaeg; mõnikord minevik; mõnikord öeldakse, et kirjanik “oli ajast ees”, s.t tema aeg polnud kirjutamishetkel veel nähtavaks saanud ja ilmus hiljem, toonasest vaatepunktist tulevikus. Mõnikord on neid aegu mitu: ja muidugi võib nende hulgas olla mõni ajalooline, ulmeline, mütoloogiline või poeetiline aeg, mis asetub teiste aegade kõrvale, põimub neist läbi või koguni hõlmab neid. Ühe hõlmava aja sees võib olla mitu teist.

Mehis Heinsaare aeg on kirjanduslik, fiktsionaalne aeg. Uusaegse kirjanduse taustal on see Poe, Kafka ja Borgese aeg; mitte psühholoogilise analüüsi, Prousti või Joyce’i aeg, ega mitte maagilise realismi, Márqueze või Rushdie aeg. Küll võiks öelda, et see on sürreaalne aeg, kui võtta sõna-sõnalt Bretoni omaaegset kinnitust, et tulevikus sulanduvad unenägu ja reaalsus “teatavaks absoluutseks reaalsuseks, sürreaalsuseks”, ja et “müsteeriumid, mis ei olegi müsteeriumid, annavad ruumi ühele suurele Müsteeriumile” (1924). Kuid sama hästi võib öelda, et see on härra Pauli aeg: sest härra Paul on Heinsaarel une-näo ja tegelikkuse, fiktsiooni ja reaalsuse teatav absoluutne kese.

“Kuigi mind enda idapoolsest aknast välja puhuti, ei saa ma kindel olla, et olen juba endast väljas, sest eespool võib ju mind veel üks tagumine aken oodata, milleni ehk pean alles jõudma. Ja seal akna taga on vahest ka mu head iseloomuomadused ja südametunnistus...” (lk 92)

Härra Paul on puhas virtuaalsus, “võimaluste võimalikkus”; temaga võib juhtuda ükskõik mida, kuid see, mis juhtub, on määratud härra Pauli ajaga. Selles ajas on toimuval teatav järjestus – jutustamise järjestus, ja nii ei saa enam päriselt öelda, et ükskõik mis võib juhtuda ükskõik millal. See tähendab, võib küll, aga ainult härra Pauli ajas. See aeg ise on määratud ühtaegu fiktsionaalselt ja kosmogooniliselt: raamat algab palaga “Veidi enne maailma loomist” ja lõpeb palaga “Veidi peale maailma lõppu”. Esimeses neist härra Paul sünnib, või õigemini tekib näpistusest, mõttest või liigutusest; viimane lõpeb härra Pauli vuntside kadumisega, misjärel “pole enam midagi” (104). Raamatus pole ühtegi pala, kus härra Paul üldse ei figureeriks.

On kaks kirjandusteost, millele härra Pauli kuju näib otseselt viitavat. Üks neist on Paul Valéry “Härra Teste”, mille pealkirjast ja autorinimest “härra Paul” paistabki olevat kombineeritud: seda seost võib ehk nimetada geneetiliseks, kui meenutada “Väljavõtteid härra Teste’i logiraamatust” (härra Paulil “aoraamatust”) ja muidugi Teste’i monoloogi, mille lõpetab lause “uni jätkab mistahes ideed”. Valéry “Õhtupoolik härra Teste’iga” oli sürrealistide kultusraamat. Teine viide toob meid aga Mihhail Bulgakovi “Meistri ja Margarita” juurde: sest kuidas muidu seletada härra Pauli intensiivseid seoseid majavalitsusega, kus ta “juba kümmekond aastat” töötab raamatupidajana, ja kõiki neid painajalikke tubasid, kust Paul tihti pääseb vaid hädavaevu? Siin on tunda Wolandi ja Peemoti ligidust.

Need viited ei tähenda, et “Härra Pauli kroonikad” muudes asjades meenutaksid Valéryd või Bulgakovit. Kuid nad märgivad maha härra Pauli fiktsionaalse, kirjandusliku aja, annavad ta fantaasiaruumi kaks erinevat võtit. Ühtlasi seletavad, miks “Härra Pauli kroonikates” on nii palju retrospektiivseid viiteid (nt väntorel, konstaabel, “puhkehetked kummipuud kastes ning harfi sõrmitsedes” jne). See aeg on määratlematu, aga ta pole tõsises mõttes retro: viited teisele ajale on üldised viited kirjanduslikule ajale, Poe-Valéry-Kafka-Bulgakovi-Borgese jt ajale, mis on integreeritud härra Pauli aega.

“Härra Pauli kroonikad” on Heinsaare teine raamat. Ometi ei sunni ta lugejat tegema mingeid mööndusi. Võiks isegi öelda, et siin on varase meistriteose hõngu. Nii läbimõeldud, lõpetatud ja ühtlasi köitvaid proosatekste ilmub harva.

Halduskohtumenetluse seadustik

Tekst seisuga 1. jaanuar 2012
Tallinn : Juura, 2011
129 lk.

Ehtimine

Reet Piiri ; Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit
Toimetaja Tuuli Kaalep
Fotod: Anu Ansu, Merylin Suve
Tartu : Eesti Rahva Muuseum, 2011
52 lk. : ill.

Raamat tutvustab rahvarõivakostüümi juurde kuuluvaid esemeid, mida eesti talunaine või talumees 19. sajandil enda ehtimiseks kasutas. Vaadeldakse rahvarõivast kui elavat müstilistest mustritest ja värvidest kokkupandud kostüümi, milles iga üksik rõivaese ongi kui ehe. Värvikad lisandid rikastavad tavapärast kostüümi, muutes selle isikupäraseks ja ainulaadseks ning näitavad kandja kohta nii mõndagi: jõukust, käsitööosavust, aga ka seda, kuidas osati rõivaid ja aksessuaare kostüümiks kokku seada, sättides kõrvuti erinevaid värve ja mustreid.

Balti biidermeier

Panoraame ja lähivaatlusi
Rööppealkirjad Baltic Biedermeier. Panoramas and introspections =Baltic Biedermeier
Tõlkijad: Kadi-Riin Haasma (saksa-eesti, inglise-eesti), Urve Tõnnov, Aleksandra Murre (vene-eesti), Tiina Randviir (eesti-inglise)
Toimetajad Anu Allikvee, Tiina-Mall Kreem
Eessõna: Tiina-Mall Kreem
Kujundus: Mari Kaljuste
6. raamat sarjast Eesti Kunstimuuseumi toimetised (eesti, saksa ja inglise keeles)
Tallinn : Eesti Kunstimuuseum, 2011
272 lk. : ill.

«Eesti Kunstimuuseumi toimetised» on konverentsiettekannete kogumikust välja kasvanud ajakiri, mis avaldab muuseumi kogusid ja näitusi puudutavaid nii kodu- kui ka välismaa teadlaste originaaluurimusi.

August Matthias Hagen

Eesti Ajaloomuuseum
Kunstniku reisipäevikud 1820-1821
Toimetajad: Ene Hanson, Ivar Leimus
Saatesõna, tõlge ja kommentaarid: Epp Preem
Kujundus: Aime Andresson
Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2011
147 lk. : ill., portr.

18.–19. sajandil muutusid tavapäraseks baltisaksa kunstnike õpirännakud Saksamaale, Šveitsi, Austriasse ja Itaaliasse. 1820. aasta juunis rändas sinnamaile ka August Matthias Hagen (1794–1878), hilisem Tartu ülikooli joonistusõpetaja, keda on peetud oma põlvkonna andekaimaks baltisaksa loodusmaalijaks. Rändurielu muljed jäädvustas Hagen reisipäevikuis, mis kirjeldavad kaasahaaravalt tema visadust ja kannatusi sellel enamasti jalgsi sooritatud teekonnal. Ta töötas iga ilmaga nii külmas kui ka sajus: tema joonistused ja päevikumärkmed on sageli veepritsmetest laiali läinud. Oma rännakul ei jätnud Hagen kasutamata võimalust külastada muuseume ning galeriisid, käia ooperis, teatris ja kontserdil. Hageni täpne ja lennukas stiil maastikumaalijana kujunes välja just neil matkadel. Raamat pakub huvitavat lugemist nii kunstiajaloolastele, ajaloolastele kui ka kõigile teistele sellest ajastust ja inimestest huvitatutele.

Finantssuhted 2010

Süstematiseeritud perioodiline teabekogumik Aastakäik VI
Tallinn : Ten-Team, 2010
1 brožüür (sisukord) + CD

Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis

Tekstide autor, koostaja ja toimetaja Jaanus Plaat
Rööppealkirjad Православные церкви, монастыри и часовни в Эстонии = Orthodox churches, convents and chapels in Estonia
Fotod: Arne Maasik
Tõlkijad Tiina Randus ... jt. ; kujundaja Martin Pedanik
Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia, 2011
1002, [5] lk. : ill., kaart.

Fotoalbum annab põhjaliku ülevaate kõigist õigeusu kirikutest, kabelitest (sh seto tsässonad) ja kloostritest Eestis. Üles on pildistatud ka autoritele teadaolevad varemeis sakraalehitised. Raamat algab artikliga Eesti õigeusu ajaloost alates 11. sajandist kuni tänapäevani ning keskendub seejärel praegusel Eesti alal asuva 178 õigeusu pühakoja arhitektuurilisele eripärale, ehitusloole ja koguduste ajaloole. Tekstide autor on Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia professor Jaanus Plaat, fotod on aastatel 2007–2011 teinud arhitektuurifotograaf Arne Maasik.

Sissejuhatus tsiviilõigusesse

Rein Tiivel
Seadused seisuga 1. juuli 2011
Keeletoimetaja Juhan Nurme
Kujundus: Marika Piip
[Tallinn] : Agitaator, 2011
409 lk.

Raamat hõlmab tsiviilõiguse üldosa, võlaõigust ja asjaõigust ehk tsiviilõiguse osa, mida õiguskirjanduses on nimetatud ka varaõiguseks.

Raamat on mõeldud eelkõige ainet “Tsiviilõigus“ õppivatele majandus- ja rahandusvaldkonna üliõpilastele, kuid sobib ka õigusteaduskonna üliõpilastele esmaseks tutvumiseks tsiviilõiguse ülalnimetatud osadega. Ka praktikud, sh juristid, kes igapäevaelus puutuvad kokku mitmesuguste varaõiguslike küsimustega, võivad raamatust leida tuge ja abi nii mõnegi probleemi lahendamisel. Sellele aitavad kaasa rohkearvulised viited seadusesätetele, mis võimaldavad vajadusel kergesti leida täiendavaid selgitusi juba ilmunud seaduse­kommentaaridest, samuti näited ja ka joonealused viited asjakohasele eesti keeles ilmunud õiguskirjandusele. Üleskerkinud küsimustele vastuste leidmisel on abi ka mahukast märksõnastikust.

kolmapäev, 12. oktoober 2011

Vahvad sokimustrid

Madeline Weston
25 õpetust värvi- ja koemustriliste sokkide kudumiseks
Fotograaf Simon Brown
Inglise keelest tõlkinud Aet Terasmaa
Toimetanud Linda Uustalu
Tallinn : Varrak, 2011
144 lk. : ill.

Sellest rikkalikult fotodega illustreeritud raamatust leiate 25 õpetust sokkide ja põlvikute kudumiseks. Mõnusaid omakootud sokke saab kanda nii looduses jalutades kui diivanil lesides, need näevad ühtmoodi head välja nii matkasaabastes kui ka kaunite kleitide ja kõrgekontsaliste kingadega. Siin on kõike: alates kaunitest palmikutest ja värviküllastest mustritest kuni elegantsete pitskudedeni. Valikus on sokke nii meestele kui naistele, nii lühikese sääreosaga kui ka ülepõlve põlvikuid. Raamatus leiduvad traditsioonilised koekirjad ja mustrid on pärit Britanniast ja teistest maailma kohtadest. Mõnele on antud tänapäevane varjund, teised on esitletud originaalvormis, nii et saate endale või oma sõpradele kududa lausa algallikail põhinevaid sokke.

Piibliheebrea keel algajale

John F. A. Sawyer
Tõlkinud Jürnas Kokla
Toimetanud Marju Lepajõe, Amar Annus
Tallinn : Kirjastuskeskus, 2011
186 lk.

Piibliheebrea keele õpik algajale sobib nii Vana Testamendi heebrea keele õpetamiseks kui ka iseseisvaks õppimiseks, samuti varem omandatu meeldetuletamiseks. Raamat annab ülevaate heebrea keele tähestikust, hääldusest, põhisõnavarast, grammatikast ning ka keele ajaloost.

Pankrotiseadus

Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 10. mai 2011
Tallinn : Juura, c2011
98 lk.

Mitme tule vahel

Meenutusi, pildistusi, arutlusi, analüüse
Koostanud ja toimetanud Lehte Hainsalu ja Rein Järlik
Kaane kujundanud Lehte Hainsalu, Rein Järlik, Aivar Täpsi
Tartu : 20. Augusti Klubi, 2011
703 lk. : ill.

40 autori kirjutistest võime lugeda, kuidas vaatavad ajas tagasi ning arutlevad olnu üle aastatel 1990-1992 tegutsenud parlamendiliikmed, ministrid, riigipea sekretariaadi juhataja.

Pöördelise perioodi sündmusi kogu Eestis meenutavad rohkem kui 300 fotot.

Minu mustrid heegeldamiseks

Irina Tammis
Toimetanud Tiina Tammer
Tallinn : Tammerraamat, 2011
80 lk. : ill.

Selles raamatus on disainer Irina Tammise loodud heegelmustrid, lille-, ruudu- ja ribamotiivid. Tingmärkide tähendused on iga mustri juures, et ei peaks neid mööda raamatut taga otsima. Samuti annavad tingmärgid juba skeemina ettekujutuse, milline motiiv päriselt välja nägema hakkab. Mida motiividest teha? Linikuid, kardinaid, päevatekke, kotte, laudlinu, suurrätte ja rätikuid, kas või ehteid jõuludeks kuuse otsa.

Loomulikult ilus

Virpi Raipala-Cormier
Tee ilu ja tervise juurde
Tõlkija Tiiu Väinsaar
Keeletoimetaja Aime Taevere
Kujundaja Triinu Ootsing
Aruvalla (Harjumaa) : Lilleoru Keskus, 2011
320 lk. : ill.

See loomuliku ja loodusliku kosmeetika ning spetsiaalselt naisele kirjutatud loodusravi teejuht ühendab tervikuks sisemise ja välise, põhjamaise ja idamaise tarkuse.

Autor avab hea enesetunde, tervise ja ilu eest hoolitsemise vahenditena taimravi, aroom- ja õieteraapia, homöopaatia, do-in enesemassaaži, jooga ja hiina traditsioonilise meditsiini saladusi. Põhjalikult on käsitletud muuhulgas tselluliidi ravi, kaalust allavõtmist, suitsetamisest loobumist ja nooruslikkuse säilitamist.

Laste saamise, abordi ning raseduse katkemisega kaasnevad emotsioonid

Liina Puusepp
Toimetaja Pille Veber
Kaanekujundus: Maire Tohv
Kaanefoto: Vanda Puusepp
Pärnu : Lafuente, 2011.
54 lk.

Mitmekülgne rasedust ning sellega seonduvaid teemasid käsitlev raamat on Eestis ainulaadne psühholoogia alane teos, mis annab ülevaate nii rahvastikupsühholoogia ajaloost kui ka paljudest välismaal läbi viidud uurimustest, mille teadmised olid aluseks kahele Eesti uurimusele.

Lisaks antud teemade tavapärasele käsitlusele leiate raamatust nõuandeid raseda teismelise toetamiseks, kummutatakse mõned Nõukogude ajal esimese raseduse ja abordi kohta levinud müüdid ning tuletatakse meelde, et lapse kaotavad kaks vanemat – uurimustesse olid kaasatud ka mehed ning käesolev raamat on mõeldud ka neile.

Krimmi kogumik III

Rööppealkiri Крымский сборник III
Koostanud Heldin Allik, Ljudmila Nikiforova, Meeri Nikolska, Tõnu Tender Toimetanud Heldin Allik, Tõnu Tender
Tõlge vene keelde: Alla Lašmanova, Olga Sudajeva
Tõlge eesti keelde: Anti Lääts, Lea Jürgenstein
Tartu : Eesti Keele Sihtasutus, 2011
477, [1] lk.

Kolmas raamat keskendub peamiselt Krimmi eestlaste ajaloole, sh sealse hariduse ajaloole. Raamatus avaldatud kaastööd tuginevad arhiivimaterjalidele ja vaatlevad eelkõige Krimmi eesti asundustes töötanud õpetajate tegevust.

India ajalugu

Alain Daniélou
Inglise keelest tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda
Toimetanud Märt Läänemets
Kujundanud Kersti Tormis
Tallinn : Valgus, 2011
383, [1] lk. : ill.

Alain Daniélou teos pajatab India ajaloost enam kui 10 000 aasta vältel, varasest muinasajast kuni tänapäevani. See raamat on loominguline teejuht läbi Hindustani poolsaare kultuuride, ajastute, riikide, rahvaste, usundite, jumalate ja valitsejate rägastiku, milles teetähisteks India tsivilisatsioonile ainuomased ja igikestvad pidepunktid.

Hoone tehnovõrkude joonestamine

Urmas Asi
Tallinn : Argo, 2011
150 lk. : ill.

Õpik on mõeldud eelkõige kutsekoolis keskkonnatehnika lukksepa eriala omandajatele, kuid on kasulik õppematerjal ka ehituserialade, samuti mehaanika- ja masinaehitusvaldkonna lukksepa erialadel.

Käsitletud on keskkonnatehnika torupaigaldiste, ventilatsioonikanalite ja seadmete kujutamise põhialuseid, aga ka reguleerimis- ja mõõteseadmete kujutamist joonisel.

Vaatluse all on ka ehitise elektrivarustuse, hüdraulika ja pneumaatika seadmete kujutamine joonisel.

Õpik vastab keskkonnatehnika lukksepa erialase joonestamise õppekava moodulile.

Hoia ja aita liigeseid 1. & 2. osa

1. osa. Luuvalurohud. Metsaapteek. Ürdipõld. Apteek aias ja köögis. Hoidke jalgu : rahvaraviga valust vabaks. - 142, [1] lk. : ill.
2. osa, Võimlemine, massaaž : võtted valu ja väsimuse vastu. - 142, [1] lk. : ill.
Koosataja Kadi Sarendik
Tartu : Sünnimaa, 2011.

Sünnimaa kirjastuse uue terviseraamatu esimesest osast leiab lugeja üle 600 ravivõtte ja retsepti, mis on aidanud rahvaravist abi otsinud inimesi sagedamini esinevate liigesehaiguste vastu. Eestis põeb liigesehaigusi iga viies inimene, üle poole haigetest on nooremad kui 50 eluaastat.Rahvalikus ravipraktikas on peetud liigesevalu tekitavate haigustena silmas eelkõige reumat, artriiti ja podagrat, aga ka osteoartroosi ja teisi hädasid, mis põhjustavad toesevalu ehk valu luudes, liigestes ja lihastes. Sellega, et meil siit-sealt aeg-ajalt valutab, on harjunud paljud. Kergemate valude puhul piisab ravimiseks lihtsatest kodustest vahenditest - ürdivannist, kasevihaga vihtlemisest, külmakotist või valuvaigistavast geelist. Sageli on kiiret efekti andnud vanaemade luuvalurohud, metsaapteegist ja ürdipõllult korjatud vahendid, tinktuurid ja määrimised. Keerulisematel juhtudel on enesetervendajad katsetanud erinevaid raviviise, neist tõhusamad välja noppinud ja ravimeetodina kasutusele võtnud.Koduses tervenduses on otsitud rohtu igasuguste liigestega seotud valude, sealhulgas kukekannuse, varbakondi, luumurdude ja venituste vastu.

Liigesevaluraamatu teise osa sisustavad idast ja läänest pärit võimlemised, raviharjutused ja toonust tõstvad massaaživõtted. Siia on valitud 400 konkreetset harjutust ja õpetust, kuidas leevendada valusid põhjustavaid seisundeid, vabaneda hommikusest liigesjäikusest, tugevdada kaela-, selja- ja kõhulihaseid, treenida rinna- ja säärelihaseid, hoolitseda hellalt põlvede eest ja vältida enneaegset vananemist. Kõik liigesevalusid ennetavad võtted ja soovitused on ajaproovile vastu pidanud ning aidanud tööst väsinud kehade ja liigestega imet teha. Peatähtis on võimelda heas meeleolus, säilitada nooruslikku rühti, anda mõõdukat koormust igale lihasrühmale ja muuta päeva päikselisemaks.

Eneseravija saab kõik olulisemad meetodid ise ära proovida ja huvi korral keha seisundit testida. Kuna valu annab märku, et organismis on midagi korrast ära, tehke esmalt kindlaks valu põhjus ja püüdke see kõrvaldada. Lisaks liikumisharjutustele võtke kasutusele oma karakterile ja meeleolule sobiv massaa˛itehnika ning alustage süsteemset terviseparandust.

Mae Lender. Eleanor

Toimetanud Kristiina Ainelo
Kujundanud Villu Tammer
Tallinn : Tammerraamat, 2011
231, [1] lk.
Sari Eesti romaan

Mida aasta edasi, seda vähem Eleanor mõistis, miks inimesed üldse abielluvad. Öeldakse, et naine ja mees moodustavad terviku, kuid tema arvates oli just vastupidi – abielu lõhkus terviku. Enne abielu oli tervik, aga pärast lõhuti see ilus ja täiuslik komplekt. Midagi võeti ära, midagi pandi juurde, midagi sobitati kokku hoopis sobimatute tükkidega. Ikka ja jälle juhtus, et tuli loobuda millestki endale nii olulisest, kuidas sai seda siis nimetada terviku moodustamiseks?

Eesti vinüülplaatide diskograafia 1954-2010

Koostajad Katre Riisalu, Marika Koha, Rena Tüür, Nansi Leppik
Toimetajad Mari Sibul, Tiina Aasmann
Tõlkija Helen Põldmäe
Kujundaja Maile Tali
Eessõna: Igor Garšnek
Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2011
331 lk. : ill.
Sari Eesti Rahvusraamatukogu varamu = Treasures of the National Library of Estonia

Sarja Eesti Rahvusraamatukogu varamu neljas väljaanne, mis tuginedes peamiselt Eesti Rahvusraamatukogu ning teiste Tallinna ja Tartu raamatukogude heliülesvõtete kogudele, annab informatsiooni raamatukogudes leiduvatest 33- ja 45-kiirusega eesti heliplaatidest. Tervikliku ülevaate saab rohkem kui 50 aasta jooksul Eestis ilmunud ning eesti muusikute, interpreetide ja dirigentide loomingut kajastavatest vinüülplaatidest mujal maailmas. Orienteeruvalt on Eesti vinüülplaate ilmunud 1300-1400 nimetust, millest pea 90% on aegade jooksul jõudnud ka Rahvusraamatukogu helisalvestiste kogusse. Eesti helisalvestisi nii vinüülplaatide, helikassettide kui CDdena leidub raamatukogus rohkem kui 8000 nimetust.

Eesti vabadussõjaluse hävitamine

Evy Laamann Kalbus
Artur Sirgu lugu
Toimetanud Valdek Kiiver
Kujundanud Arvo Rebane
Epiloog: Heino Noor
Tartu : E. Laamann Kalbus, 2010
120 lk. : ill., portr.

Käesolev raamat on 1993. aastal Tartus imunud raamatu Tõde ei põle tuleski 2.osa.

Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel levis üle Eesti laiaulatuslik endiste vabadussõjalaste (vapside) liikumine, mis saavutas rahva seas tohutu populaarsuse. Kuid 12. märtsil 1934 leidis see Konstatin Pätsi ja Johan Laidoneri teostatud võimuhaaramise läbi vägivaldse lõpu. Sajad Vabadussõja aatemeelsed sangarid arreteeriti ja mõisteti vangi. Liikumise vaimne Artur Sirk langes mõrva ohvriks. Vabadussõjalaste liikumist on hiljem erinevatelt poliitiliselt positsioonidelt materdatud aastakümneid.

Arheoloogiga Läänemaa radadel

Mati Mandel
Keeletoimetaja Ene Hanson
Joonistused: Helen Apsalon
Kaas: Aime Andresson
Fotod: Mati Mandel ... jt.
Eesti Ajaloomuuseum
Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2011
173 lk. : ill., kaart.

See reisijuht juhatab ränduri muistsete läänlaste elukohtadesse, linnustele, kalmetele ning uskumuste ja tootmistegevusega seotud mälestistele. Raamatus tutvustatakse nende paikade uurimisel kogutud teavet ning selgitatakse muististe rikkumatuna hoidmise vajadust.

Raamatus on 100 värvifotot rohkem kui 60 objekti kohta Läänemaal, koos asukohakaartidega, et reisijail oleks lihtne neid avastada.

Maa ja ilm

XI noorte laulu- ja tantsupidu : 1.-3. juuli 2011
Tallinn : Eesti Rahvusringhääling, 2011
2 DVD (350 min) : värv. + buklett (12 lk.)

Duubelplaadil on koos laulupeo avamine, tantsupeo 2. etendus, laulupeo kontserdid ning ajalooline ülevaade noorte laulu- ja tantsupidudest

Voldemar Särak ja luuregrupp "Haukka"

Mai Krikk
Toimetanud Ann Kivikangur
Kujundanud Tiina Sildre
[Tallinn] : Olion, 2011
235, [1] lk. : ill.

Raamat kirjeldab varem kasutamata või vähe kasutatud arhiivimaterjalide alusel luuregrupi „Haukka" luurajate saatust Teise maailmasõja järgses Eestis. Peategelane on esimese iseseisvusaja politseinik Voldemar Särak, tuntud suusasportlane

Vaba riigi tulek

Tarmo Vahter
1991. Kuus otsustavat kuud
Toimetaja Tiit Hennoste
Kujundaja Tarmo Rajamets
Tallinn : Eesti Ekspress, 2011
336 lk. : ill., portr.
Sari "Eesti Ekspress" raamat

Rohkem kui 300-leheküljeline teos kirjeldab dokumentaaljutustusena Eesti iseseisvuse taastamise kuut otsustavat kuud 1991. aastal. Teos põhineb suures osas uudsel arhiivimaterjalil. Lugu käivitub märtsis 1991 Valges Majas, kus president George Bush kohtub Arnold Rüütli ja Lennart Meriga. Sellele järgnevad kirjeldused Moskvas, Berliinis ja mujal peetud salakõnelustest. Välisministeerium lubas Vahteril tutvuda tollaste memodega, mida ei ole seni avalikustatud. Samuti kasutas ta USA, Rootsi ja teiste riikide arhiivimaterjale.

Varem kasutamata allikate põhjal avab raamat ka Eesti sisepoliitikat. Näiteks selgub, mida räägiti Edgar Savisaare valitsuse istungitel ja mida arvati Rahvarindest Tunne Kelami juhitavas Eesti Komitees. Samuti tuleb juttu Jaan Tootsi eriteenistuse ja Jüri Pihli kaitsepolitsei võitlusest Interrindega.
Teoses on üle 140 foto ja dokumendi, neist paljud avaldatakse esimest korda.

Une käsiraamat

Wilfred R. Pigeon
Kosutava ööune saavutamiseks
Konsultant dr. Michael J. Sateia
Tõlkinud Ilme Rääk
Toimetaja Ülle Kiivet
Tallinn : Koolibri, 2011
176 lk. : ill. ; 1 CD

„Une käsiraamat” annab ülevaate võimalikest probleemidest ja nende lahendustest. Viimaste uuringute andmetele tuginev, juhtivate asjatundjate soovitusi sisaldav käsiraamat aitab teil oma uneprobleemide põhjustele jälile jõuda ning pakub praktilisi nõuandeid kosutava ööune saavutamiseks. Raamatuga on kaasas lõdvestumisjuhiste, rahustava muusika ja asjalike näpunäidetega CD.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus
Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 1. veebruar 2011
Tallinn : Juura, 2011
346 lk. : ill.

Toidureeglid

Michael Pollan
Sööja käsiraamat
Inglise keelest tõlkinud Andrus Maran
Toimetanud Lea Arme
Tallinn : Varrak, 2011
161, [2] lk. : ill.

„Toidureeglid“ on jagatud kolme peatükki, mis käsitlevad küsimusi, mida me sööma peaksime ja kuidas me sööma peaksime, ning Pollani terve talupojamõistusega kokku pandud reegleid, kuidas süüa targalt ja ennast kahjustamata.

Tallinn - Narva

Raul Vaiksoo
Tallinn : Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2011
335, [20] lk. : ill., kaart
Sari Siin- ja sealpool maanteed

Tallinn-Narva alustab uut SIIN- JA SEALPOOL MAANTEED reisijuhtide sarja. Sari keskendub kultuurihuvilise rändaja suunamisele arhitektuurselt, kultuuriliselt ja looduslikult huvitavatele radadele. Kui raamatusari JALUTAJA TEEJUHT käsitleb eelkõige linnalist keskkonda, siis SIIN- JA SEALPOOL MAANTEED keskendub sellele, mis jääb linnadest väljapoole.

Kultuurihuvilisele rändajal on võimalus autori pakutud liikumissuundi omavahel ühendada või valida sobivamad lõigud ning leida vaatamisväärsusi, mis kõige rohkem huvi pakuvad. SIIN- JA SEALPOOL MAANTEED reisijuhid toovad igamehe seljakotti või autolaekasse kaugemaid ja lähemaid, äärmiselt põneva looga paiku ja objekte.

• 200 kordumatut vaatamisväärsust 360-l leheküljel
• paralleelselt objekte tutvustava autoritekstiga on esitatud ka paikkondade ajalooline üldistav taust, kohaga seotud isikud ja genealoogilised skeemid
• mõnus taskuformaat, suurus vaid 11 x 21 cm
• esmakordselt on reisijuhis toodud objektid lehekülgedel esitatud kõrvalasetseva lokaliseeriva kaardiga ja koordinaatidega
• raamat sisaldab käsitletava ala kohta Regio kaarte mõõtkavas 1:200 000

Autor Raul Vaiksoo on tunnustatud arhitekt, kes varem töötanud muusikuna, lauljana ja kunstnikuna. Ta on laia silmaringiga kultuurihuviline rändaja, suurepärane loo jutustaja. Raul Vaiksoo on osa võtnud mitmetest teadusekspeditsioonidest Kaug-Põhja, Kaug-Itta ja Kesk-Aasiasse ning korraldanud uurimisreise Euroopa-Aasia-Aafrika-Ameerika erinevatesse paikadesse.

Reklaamitrikk, ehk, Kõik, mida reklaamist teadma pead

Kent Raju
Toimetajad Margo Kokerov, Piret Lilleväli
Kujundaja Martin Härmsalu
Illustratsioonid: Mihkel Ronk
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2011
174, [3] lk. : ill.

Reklaam on üks neist valdkondadest, mille kohta on kõigil arvamus ja milles kõik on “eksperdid”. Kui tahad teada, kuidas reklaamitegemine käib, missugune näeb välja lavatagune maailm ning mida peaksid teadma, et reklaamimaailma mõista või seal sõna sekka öelda, haara raamat, asu lugema ja saad teada:

- kuidas reklaamiagentuuri tööle saada
- missugused on tüüpilised reklaamiagentuuride töötajad ja kliendid
- kuidas teha tõhusaid reklaame
- kuidas “panna maha” häid ideid
- mis on sagedasemad jamad, mis reklaamides juhtuvad ja mida sa enamasti ei märka.

Raamatu autor Kent Raju ütleb enda kohta nii:
“Olen reklaamialal töötanud Eesti nii suurimates kui ka väiksemates agentuurides üle kümne aasta. Olen alustanud segaduses copywriter’ina ja lõpetanud loovjuhi ametis oma agentuuris. Ma olen näinud suuri kliente ja väikseid kliente. Suuri reklaamigeeniusi ja väikesi eneseupitajaid. Ma tean, kuidas reklaami tehakse.”

Lisainfo: Raamatus on rohkelt reklaamimaailmast pärinevaid jaburaid näiteid!

Praktiline valgustustehnika

Tiiu Tamm
Toimetaja Rein Aro
Kujundus: Rein Aro
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
Tallinn : EETEL-Ekspert, 2011
243 lk. : ill.
Sari Elektripaigaldised : teaberaamat ; Teaberaamat ; 13

Praktiline valgustustehnika on kirjutatud elektriprojekteerijatele ja -paigaldajatele abiks orienteerumisel kõrgendatud nõuete ja võimalustega tänapäeva valgustustehnilistes paigaldistes, kuid sobib sama hästi kasutamiseks ka erinevate ettevõtete energeetikutele aga ka eraisikutele, kes soovivad tellida oma elamusse tänapäevaseid, seni eestikeelses kirjanduses käsitlemata energiasäästlikke valgustuspaigaldisi.

Raamatu peatähelepanu on suunatud erinevatele valgustusenergia säästmise nõuetele ning võimalustele lihtsate, kuid energiasäästlike lahenduste väljatöötamisel. Raamat on illustreeritud erinevate tootjate valgustusjuhtimisskeemidega, mis järgivad põhimõtet „ühenda ja kasuta", s.t karbist väljavõetuna kohe tööle. Raamatus käsitletakse ka kõiki nüüdisajal kasutatavaid lampe, nende lähitulevikku ning selgitatakse efektiivsuse põhimõtet. Liiteseadiste osas on toodud erinevatelt tootjatelt valik kaitselülitite selektiivsustabeleid. Hädavalgustuse peatükk selgitab hädavalgustuse standardite nõudeid ning mõningaid uusimaid lahendusi, mis aitavad käidutingimustes minimaalsete kuludega teostada nõuetekohaseid teste.

Mõõkade ja briljantidega

Günter Fraschka
Saksa kõrgeima vapruseaumärgi kandjad
Saksa keelest tõlkinud Andreas Ardus
Toimetanud Ann Kivikangur
Kujundanud Tiina Sildre
[Tallinn] : Olion, 2011
319, [1] lk., [64] lk. ill., : ill.

Raamatus kirjeldatakse 27 Saksa sõjamehe elu ja tegusid, kes pälvisid Teises maailmasõjas vapruse eest kõrgeima autasu – Raudristi Rüütliristi tammelehtede, mõõkade ja briljantidega.

Metsa- ja niiduseened

Mauri Korhonen
Soome keelest tõlkinud Veiko Kastanje
Tõlke konsultant ja toimetaja Erast Parmasto
Tallinn : Varrak, 2011
160 lk. : ill.

Seente korjamine on võrratu hobi, milles ühinevad leidmisrõõm ja tervislik liikumine! Selles raamatus tutvustab hinnatud seeneteadlane Mauri Korhonen oma asjatundlike iseloomustuste ja kvaliteetsete fotodega tähtsamaid söögiseeni, nii kõige paremini värvimiseks sobivaid liike kui ka mõningaid kasvatatavaid seeni. Et kindlustada endale hea seenesaak, tasuks lisaks enam korjatavatele liikidele õppida tundma veel mõni teinegi söödav seen!

Raamatus räägitakse ka sellest, millistest paikadest tasub seeni otsida, õpetatakse ära tundma ohutuid seeni ja vältima söögiks kõlbmatute või mürgiste seente korjamist. Amatöörile heaks abimeheks on seente kasutusväärtuse uued tingmärgid. Eestikeelset väljaannet on Eesti oludest lähtuvalt täiendanud ja kommenteerinud seeneteadlane Erast Parmasto.

Anu Sööt. Loovmäng

Valik mänge ja tegevusi igale vanusele
Illustratsioonid: Kaisa Sööt
Kujundus: Brit Pavelson
Fotod: Hedi Jaansoo, Urmas Volmer
Viljandi : Eesti Tantsuhariduse Liit, 2011
101, [1] lk. : ill.

Raamatusse on koondatud 99 nime-, usaldus-, rüselemis-, koostöö-, julguse proovilepanemise-, jooksu-, kulli-, püüdmis-, tähelepanu-, keskendumis-, nutikuse, mõtte-, äraarvamis-, heli- ja rütmimängu.

Loovus tähendab lahenduse leidmist uues, tundmatus, mittestandardses olukorras. Pannes kokku loovuse ja mängu, saame loovmängu, mis võiks tähendada osalejate vabal tahtel toimuvat tegevust – mängu ning lahenduse leidmist uues, tundmatus olukorras. Mänguolukorrad on alati uued ja peegeldavad reaalset elu.

Miks peaksime mängima loovmängu? Et ennast ja teisi tundma õppida, õppida tundma oma seesmisi ja välimisi piire, õppida suhtlema teiste, meist erinevate inimestega, õppida tundma ümbritsevat. Kes mängu kaasahaaravust ja spontaansust on tundnud, mõistab, et mänguolukorras toimuvad need protsessid vahetult ja varjamatult, justkui „mängeldes”.

Kuidas leevendada kroonilist valu

Maggie Phillips
10 looduslikku moodust tõhusaks valuleevenduseks
Inglise keelest tõlkinud Mare Tammark
Toimetanud Annika Kohv
Tallinn : Ersen, 2011
256 lk.

Tunnustatud ekspert Maggie Phillips, PhD, pakub välja dünaamilise retsepti, kuidas kasutada keha loomulikke ressursse ära selleks, et lahti saada kroonilisest valust.
* Olge koos oma kehaga ja hingake
* Tundke: käivitage kehasse sisseehitatud valu reguleerimise süsteem
* Lõdvestuge: tajuge valu ümbritsevat heaolupiirkonda
* Kujundite loomine: looge uus valuga koosolemise reaalsus
* Käesoleva hetke tunnetamine: täitke oma vaim kõigi hetkede tarkusega
* Aktiveerige oma energia: leidke ravimiseks energiat
* Liikuge: töötage oma keha jaoks välja õige liikumine
* Pendeldage: tervendage trauma ja valu vahelist seost
* Armastage: võtke valu olemus omaks
* Toetuge saavutatud edule: kui teil pole valu jaoks aega

„Maggie Phillips kasutab oma suuri kogemusi hüpnoosi, somaatilise kogemuse ja valu ravimise alal selleks, et koostada intelligentne, holistlik, värskendavalt uudne teekaart valu leevendamiseks. Tema lähenemisviis on teravmeelne ja elutark, ent siiski kasutajasõbralik ja kergesti mõistetav. Ning mis kõige tähtsam – tema meetodid toimivad.“ - Belleruth Naparstek, LISW (Licensed Independent Social Worker), raamatute „Invisible Heroes: Survivors of Trauma“ ja „How They Heal“ ning juhitavat kujundiloomet õpetava audioseeria „Health Journeys“ autor.

"„Kuidas leevendada kroonilist valu“ pakub konkreetseid, praktilisi ja efektiivseid vahendeid, mis aitavad teid välja füüsilistest kannatustest. Võib-olla veelgi tähtsam on, et see annab lootust, mida nii meeleheitlikult vajavad inimesed, kes on lakkamatu valu tõttu vajunud lootusetusse ja ahastusse.“ - Bill O’Hanlon, raamatute „Do One Thing Different: Ten Simple Ways to Change Your Life“, „Thriving Through Crisis“ ja „Pathways to Spirituality“ autor.

Koduköide

Peep Gorinov
Käsiraamat neile, kes soovivad ise raamatuid köita
Kujundanud Mari Kaljuste
Tallinn : Varrak, 2011
151 lk. : ill.

Ühel tõelisel raamatusõbral on alati kodus raamatuid, mida on juba nii palju loetud või on lihtsalt juba nii vanad, et kipuvad lagunema. Siis ei aita muu, kui käesolevast raamatust näpuga järge vedades tuleb nad uuesti ära köita. Ja miks mitte köita kokku oma vanad lemmikud Loomingu Raamatukogud või kapsaks loetud ajakirjad.

„Koduköide” on praktiline raamat, kuidas lagunema kippuvaid raamatuid koduste vahenditega parandada või siis neile ka uue köite meisterdada. Raamatus kirjeldatakse eri köitetüüpe, antakse näpunäiteid, milliseid tööriistu ja materjale koduseks köitmiseks vaja läheks ning mida tuleb silmas pidada, et kasu asemel mitte kahju teha. Üksikasjalike õpetuste juures on ka pildid.
Üle kolmekümneaastase raamatuköitja ja köiteennistaja staa˛iga Peep Gorinov, kirjanikunimega Peep Ilmet, on õppinud tunnustatud meistritelt nagu Endel Falk-Valk ning töötanud Tartu Ülikooli Raamatukogu restaureerimisosakonnas ja Kanuti Ennistuskojas.

Kujundanud Mari Kaljuste

Filosoofia ja analüüs

Analüütilise filosoofia seminar 20
Koostajad ja toimetajad: Bruno Mölder ja Jaan Kangilaski
Tartu : EYS Veljesto Kirjastus, 2011
284 lk.

Tegemist on artiklite kogumikuga, kus autoriteks on:
Vivian Bohl, Daniel Cohnitz, Jaan Kangilaski, Jaan Kivistik, Piret
Kuusk, Madis Kõiv, Taavi Laanpere, Margo Laasberg, Arne Merilai, Bruno
Mölder, Priit Pärnapuu, Indrek Reiland, Uku Tooming, Anto Unt.

Analüütilise filosoofia seminar tuli esimest korda kokku 1991. aasta maikuus ning on järjepidevalt koos käinud 20 aastat. Seminari 20. aastapäeva puhul koostatud kogumik sisaldab tekste seminaris osalejatelt. Temaatiliselt hõlmavad kogumiku tekstid kõiki analüütilise filosoofia põhilisi valdkondi – epistemoloogiat, metafüüsikat, vaimufilosoofiat, keelefilosoofiat ning metafilosoofiat.