Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

laupäev, 23. aprill 2011

Tšuvašid

Sari Rahvused Eestis
TEA, 2011

Teavikku saab elektroonilisel kujul alla laadida SIIT

Semantika

Silvi Tenjes
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

Õppematerjal on valminud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava "Inimressursi arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme "Keeleõppe arendamine" programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" tegevuse 5.1 "Eesti keele kui teise keele täindav õpe ja selle korraldus kõrgharidustaseme õppuritele" raames.

Kuidas hoiduda kantseliidist

Egle Pullerits
Sari Keelehooldekeskus ; 4 : 2228-0189
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus : Keelehooldekeskus, 2010

Elektrooniline teavik SIIT

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium

Finantsaabits

Rahaasjade korraldamise käsiraamat
Finantsinspektsioon : NASDAQ OMX Tallinn, 2011

Finantsaabits" on mõeldud eelkõige tugimaterjaliks õpetajatele, kes annavad majandus- ja ettevõtlusõppe tunde või soovivad lülitada matemaatika, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse ja teiste ainete tundidesse igapäevaselt olulisi näiteid rahamaailmast, et parandada laste finantskirjaoskuse taset. Raamat sobib lugemiseks ka kõigile teistele, kes tahavad oma isiklikke rahaasju targalt korraldada.

"Finantsaabitsa" on minuraha.ee ja Tallinna börsi materjalide põhjal koostanud Villu Zirnask. Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Raamat on jaotatud järgmisteks peatükkideks:
1. Raha ja rahaasjade planeerimine
2. Igapäevased pangateenused
3. Finantsmatemaatika
4. Säästmine ja investeerimine
5. Pensionid
6. Laenamine
7. Kindlustamine

Käsiraamatu pdf-faili kujul saad avada ja soovi korral oma arvutisse salvestada siit.

E-raamatu saad tasuta alla laadida Elioni Digikogus või Apollo raamatupoes.

iPadile sobiva e-raamatu saad alla laadida siit.

kolmapäev, 20. aprill 2011

Elurikas linn

Meelis Ustal, Piret Kuldna, Kaja Peterson
Linnaelustiku käsiraamat
Sari SEI väljaanne, 1406-6637 ; 15
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, 2010

Säästva Eesti Instituudis valmis raamat „Elurikas linn. Linnaelustiku käsiraamat“, mis annab ülevaate elurikkust hoidvatest meetoditest linnahaljastuses ja -planeerimises. Käsiraamatu autorid on Meelis Uustal, Piret Kuldna ja Kaja Peterson.

Ühistegevus Karksi mail minevikus ja tänapäeval

Karksi Kultuuriseltsi projekt "Arendame kodukohta ühistegevusega"
Koostas Helve Joon
Karksi, 2008

Füüsiline kirjeldus 27 lk. : ill. ; 21 cm

Aastad ja inimesed Karksi kultuuri- ja hariduselus : I

Helve Joon [sissejuhatuse autor]
[Viljandi] : Hetika, 2010

Karksi Kultuuriseltsi ja Karksi Haridusseltsi koostööna on valminud raamatu „Aastad ja inimesed Karksi kultuuri- ja hariduselus“ esimene osa.

See on kogumik, kuhu on koondatud A. Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilase Valdis Vilumetsa uurimistöö Lille-Astra Arrastest ning õpetajate mälestusi oma kooliajast ja tööaastatest. Raamatuid on kavas välja anda osadena, sõltuvalt rahastamisvõimalustest.

Ilmutus ja varjutus

Tõnu Lehtsaar
Sari Eesti mõttelugu ; 97
Ilmamaa, 2011

Käesolev kogumik koondab olulisema osa Tõnu Lehtsaare esseedest ja põgusa ülevaate ilmunud erialaraamatutest. Tõnu Lehtsaar on professor, psühholoog, ärimees. Usklik inimene, kelle paljud tekstid on religioosse alatooniga. Ta leiab, et alati on võimalik elada paremat elu, kui see, mida loodus või ühiskond meile antud hetkel pakub.

Autori siseheitlusi ja otsinguid «Ilmutus ja varjutus» kirjeldabki. «Elu on õpetanud, et meie sõnad võivad olla targemad kui me ise. Me võime olla kimpus iseenda ja Jumalaga, kuid meie käes võivad olla elustavad sõnad teise inimese jaoks. Seepärast on oluline öelda õigeid sõnu ka siis, kui me neid ise lõpuni ei mõista. Mitte meie tarkus, vaid õigel ajal öeldud õige sõna vägi aitab teist inimest.»

Raamatututvustus: praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

Propaganda sõnastik

Linnar Priimägi
Eesti Keele Sihtasutus, 2011

Sõnastik seletab lahti 496 propagandavaldkonna mõistet. Tegu on nii märksõnakoostiselt kui ka määratlustelt algupärase tarkvaraga, mis otseselt ei tugine mitte ühegi varasema teatmiku paradigmale, käsitades propagandat ühena neljast reklaami põhiliigist.


Raamatututvustus: praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

30 rahvuslikus stiilis ehet

Sirje Ader, Keret Altpere, Eve Burmeister, Madli Ehasalu, Herdis Elmend, Merike Freienthal, Anne Heinaru, Ulve Kangro, Liina Karotamm, Tiina Kokemägi, Kerttu Laane, Endla Murd, Kadri Rebane, Liana Roos, Eve Rännik, Raina Subi, Tage Talvoja, Signe Taremaa ja Kirsti Tuum
Sari Tee ise! / Fookus Meedia ; 3
FookusMeedia, 2011

Raamatusse on kogutud 19 Eesti käsitöömeistri rahvusmustrite ainelised ehted. Iga ehte juurde kuulub illustreeritud etapiline õpetus, mille järgi on seda lihtne kodus järele teha. Kasutatud materjalid, tehnikad ja meistreid inspireerinud piirkonnad on väga erinevad: villaloorist polümeersavini, kaaruspaelast taaskasutatud kampsunini, Setomaalt Põhja-Eestini.

Raamatust saab õpetusi kuidas teha Kihnu tikanditega käevõru, arhailiste motiividega kaelakeed villapallidest ning palju palju muud.

Raamatututvustus: praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

Juhan Viiding, eesti luuletaja

Artikleid, esseid, mõtisklusi. Bibliograafia
Koostajad Marin Laak ja Aare Pilv
Bibliograafia koostajaks on Aare Pilv
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2010

Väheste kirjanike tähendus eesti kultuuripildis on kasvanud sedavõrd suureks kui see nii iseenesest mõistetavalt on juhtunud Juhan Viidinguga. Tundub, nagu oleks Juhani kirjutusmasin vaikinud alles eile, ometi on tema tekstid meie keelemälus kindlalt salvestunud, tähendused täidetakse üha uuesti, ravi kestab. Kas ehk seepärast, et tema luule on puudtanud seda tabamatut kunsti tulist tuuma, milles tõde on nii tajutatavalt-talumatult lähedal? Ja milles meile kõigile teadaolevatest sõnadest saab kunst, luule, mis loob ümber maailu.

Üdi ja Viidingu luulesse on kodeeritud 1970. ja 1980. aastate õhustikku, hoiakuid, piiranguid. Kuid paradoksaalselt, isegi kui lugeja seda aega enam ei mäleta või pole kogenud oma nooruse tõttu, on Üdi/Viidingu luuleread, lugematute helisalvestuste kaudu ka Juhani hääl ja rütmid, tema lausete eriline „kurb soojus“, saanud märkamatult osaks meie igapäevakõnest.
Katkend raamatu eessõnast.

Kirjanik Aare Pilvest siin blogis

Raamatututvustuse koostasid praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

Reisid suurde muusikasse

Variantpealkiri Olav Roots – kirjad, päevikud, mälestused
Sari Elavik :  13
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2011

Tartumaal Elva külje all Udernas sündinud Olav Rootsi reisid suurde muusikasse algasid 1930. aastatel – Pariisi, Viini, Salzburgi. Saatuslik 1944. aasta tõi kaasa ärasõidu Rootsi, seejärel emigreerumise kaugele Lõuna-Ameerika mandrile, Colombiasse. Rootsi aeg Bogotá muusikaelus kujunes rikkaks ja kauniks, mida veel tänagi väljendab sealtkandist tulijate hinnang: "Oo, jaa, maestro Roots!"

Raamatututvustus: praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

Eesti erakonnad 2000-2010

Rein Toomla
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011


Politoloog Rein Toomla koostatud kogumik annab ülevaate Eesti erakondade tegevusest viimasel kümnendil. Käsitletakse parteide arenguid, liikmeskondi ja toetajaskondi, vaadeldakse nende paigutumist vasak-parempoolsuse skaalal ning tegevust Eesti võimuparteidena. Autor on võrrelnud Eesti erakondi nii teiste riikide erakondadega kui valdkonna teooriaga. Huvitavaks teevad faktitiheda materjali minevikust kuni 2010. aasta lõpuni toimunud olulisemate poliitiliste sündmuste kirjeldused ning arvukad graafikud ja tabelid.

Et viimane taoline ülevaade Eesti erakondadest ilmus 1999. aastal, on k.o kogumik heaks lugemiseks nii igale poliitikule kui valijale.

Raamatututvustus: praktikandid Heleen Karja ja Mai-Liis Niit

teisipäev, 19. aprill 2011

AS Esro 20

Koostaja Heiki Raudla
Fotod Enn Loit
Vali Press, 2011

Tänavu möödub 20 aastat AS ESRO tegevuse algusest. See on tänapäeval juba soliidne aeg ühe ettevõtte jaoks. Endisest Viljandi KEK-i energeetikaosakonna baasil loodud väikesest ja mitte just väga moodsast firmast on saanud kaasaegne ettevõte, mis on läbi teinud märkimisväärse arengu ja mille tegevusvaldkond on märgatavalt laienenud. See väike raamat annab ülevaate olnust, tänapäevast ja firma lähematest tulevikuplaanidest.

Õed ja vennad rahujalal

Adele Faber, Elaine Mazlish
Kuidas aidata oma lastel ühe katuse all elada ja ise sealjuures ellu jääda
Canopus, 2011

Tegemist on raamatu "Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid" (e. k. 2008) autorite kõige kuulsama raamatuga, mis neile ka maailmakuulsuse tõi. Käsiraamat, mida on nimetatud ka lapsevanemate Piibliks, annab delikaatses ning humoorikas stiilis näpunäiteid, kuidas aidata oma lastel ühe katuse all elada ja ise sealjuures ellu jääda, st kuidas kasvatada oma poegi ja tütreid nii, et nad kõik ennast täisväärtuslike perekonnaliikmetena tunneksid.

Võlaõigusseadus koos olulisemate Riigikohtu lahenditega

Tammerraamat, 2011

Käesolev seaduseraamat on praktiline töövahend, kus lisaks seaduse tekstile on koostajad toonud paragrahvide all välja olulisemad Riigikohtu lahendid, kokku üle 700 otsuse. Selline raamat on suureks abiks õiguse vallas töötavatele inimestele ning ka tavakodanikele. Otsustest nähtub, kuidas võib sarnase juhtumi puhul tegutseda, millele toetuda.

Võitlused Läänemerel 1914-1918

Mati Õun, Hanno Ojalo
Esimene maailmasõda koduvetes
Olion, 2011

Aastail 1914–18 toimunud I maailmasõda … kes seda enam mäletab, võib-olla mõned 100-aastased inimesed? Aga ometi oli I maailmasõda tänapäevase Euroopa kujunemisele vast tähtsamgi, kui meie ajale lähemal olev II maailmasõda.

20. sajandi suuri sõjasündmusi on jagunud ka Läänemerele. Esimese maailmasõja omad on aga senises eestikeelses ajalookirjanduses komplekselt käsitlemata ja seda lünka püüabki käesolev raamat täita.

Väikuq keeleq mitmõkeelitsen ütiskunnan

Rööppealkirjad Väikesed keeled mitmekeelses ühiskonnas = Small languages in the multilingual society
Sari Võro Instituudi toimõndusõq = Publications of Võro Institute, 1406-2534 ; 24.
Võro Instituut, 2010

Tekst eesti keeles, võru murdes, inglise ja soome keeles. - Artiklite kokkuvõtted eesti ja inglise keeles

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus. Märksõnaline sisujuht
Juura, 2011

Tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 1. veebruar 2011

Teie lapse näo tarkus

Jean Haner
Variantpealkiri Avastage Hiina näolugemiskunsti abil oma lapse tõeline loomus
Ersen, 2011

Inimesed ütlevad naljatades, et laps ei tule siia ilma kasutamisõpetusega, kuid nad eksivad. Tema näos on kõik kirjas ja teil jääb üle seda vaid lugema õppida. Lapse sisemise loomuse ja isikliku potentsiaali iga aspekt on märgitud väljendusrikkalt tema põsekaarde, silmade kujusse, kulmujoonde – see on tema algse kavandi ainulaadne keel.

Hiina näolugemiskunst põhineb iidsetel taoismi põhimõtetel, mis õpetavad, et iga laps on sündinud hinge kavatsusega, ainult neile omase plaaniga, ja see sisemine arhitektuur peegeldub välises kujunduses. Kui oskate lugeda oma laste nägusid, võite avastada nende tõelise loomuse. Te võite mõista, millised on nende erilised anded, näha, kus ootavad neid ees isiklikud väljakutsed, ja teha kindlaks, kuidas neid probleemidest läbi juhatada. Te õpite ära tundma, mida nad teie käest vajavad, et end turvaliselt ja armastatuna tunda, ning teile antakse lapsevanemana võimalus tuua nende ellu vähem stressi, rohkem rõõmu ja kindlust, et te aitaksite neil täita oma erilise eesmärgi selles maailmas!

TEA entsüklopeedia. 6. köide, Eerika - faiaagid

TEA Kirjastus, 2011

Selle 416-leheküljelise raamatuga jõuab suur teadmistevaramu märksõnadeni eerika–faiaagid. Kõik uue köite artiklid, pildid ja multimeediaprogrammid on raamatust veelgi suuremas mahus loetavad ja lehitsetavad e-Entsüklopeedia veebileheküljel http://www.ents.ee/.

Suur inglise-eesti seletav sõnaraamat. I-II osa

Advanced Password
Toimetanud Tea Vassiljeva
Tõlkinud Mari Arumäe, Marilii Saar ja Mari Tamme
TEA Kirjastus, 2011

See kõigi aegade mahukaim inglise-eesti sõnaraamat on mõeldud kõrgema kesktaseme ning edasijõudnud keelekasutajale. Sõnaraamatus on ca 50 000 mahukat sõnaartiklit kokku ligi 80 000 sõna ja väljendiga, lisaks rohkesti kasutusnäiteid ning keele paremaks omandamiseks vajalikke sõnavaralisi seoseid (sünonüüme, antonüüme). Sõnaraamat annab sõna tähenduse inglise keeles, rikkaliku valiku näitelausete kujul konteksti, kus sõna kasutatakse, pöörab tähelepanu grammatika- ja sõnavaraprobleemidele.

Sissejuhatus võrgutehnoloogiasse

Erkki Laaneoks
Tartu Ülikool, matemaatika-informaatikateaduskond, Arvutiteaduse Instituut
Teine, täiendatud trükk
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

Raamat on mõeldud kasutamiseks Tartu Ülikooli ainete Võrgutehnoloogia I ja II õppematerjalina ning sobilik arvutiga rohkem kokkupuutunud ja teadlikumatele kasutajatele, kes soovib ennast iseseisvalt võrgutehnoloogia alaselt harida või täiendada.
Vanadel tehnoloogiatel peatutakse vaid siis, kui see on vajalik edaspidise mõistmiseks. Samuti püütakse võimalikult vähe käsitleda ajalugu.

Eesti loitsud

Mare Kõiva
Pegasus, 2011

Raamatu aluseks on Mare Kõiva doktoritöö "Eesti loitsud: klassifikatsioon ja liigi iseärasused"

Loitsud on üks oluline osa rahvapärimusest, sama saab öelda Eesti loitsude kohta. Loitsupärimus endisel ja ehedal kujul pakub äratundmist ka tänapäeval. Loitsudes peegeldub eeslaste maailmapilt ja usk sõnas peituvasse jõusse, eesti keele ja vaimuilma rikkusesse.

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristi Mare Kõiva doktoritööl põhinevasse teosesesse on kogutud erinevaid loitse ja selgitatud nende olemust ja kasutust.

Raamat jaguneb kolmeks osaks: sõnad loodusnähtuste, loomade ja lindudega suhtlemiseks; inimestevahelised suhted ja arstimissõnad.

Näiteks arstimissõnad Viljandi kihelkonnast (lk 283):
Kui laps sündis, siis üteldi, et teda laialt tuntaks:
Soovin sind kümne küla keele peale, viie valla veere peale.
(ERA II 11, 299(1)< Viljandi khk)

Loe veel:
Kaarel Kressa. Mare Kõiva: loitsud hoidsid eestlase seesmist tasakaalu
: [intervjuu]
Kõiva doktoritööle toetuv teos "Eesti loitsud" sisaldab ilma-, ravi- ja armuloitse, ent mitte sajatusi. Esineb nii „rahvaloitse” kui ka selliseid, mis tuli asjatundjate lausuda jätta. Loe edasi Eesti Päevalehest

Raamatututvustuse koostasid praktikandid Ceili Perlov ja Diana Schmidt

Maiade kalender

Bernd Ingmar Gutberlet
Täiendpealkiri Tõde ühe kõrgkultuuri suurimast mõistatusest
Olion, 2010

Vanade maiade kalender on pakkunud huvi paljudele uurijatele mitmete aastakümnete jooksul. Erinevalt teistest katastroofilise, spekulatiivse või fantastilise värvinguga väljaannetest läheneb see teos maiade kalendrile ajaloolisest vaatepunktist. Raamatu esimeses osas tutvustatakse põhjalikult ja ülevaatlikult erinevaid aja arvestusi ja kalendrite sündi ning olemust. Järgnevalt on võimalik lugeda maiade kultuurist ja selle hävingust ning raamatu teises pooles on täpsemalt juttu maiade kalendrist ja ajakäsitlusest.

Raamatu tagakaane tutvustuses on küll liialdatud kirjutatud, et autor seletab lahti müüdid ja legendid, aga kindlasti heidab see teos mingit valgust selle hääbunud tsivilisatsiooni kultuurile, millest tänapäeval nii palju räägitakse ja samas nii vähe teatakse.

Stiililiselt on teos kergesti loetav ja kaasahaarav.

Bernd Ingmar Gutberlet on tudeerinud ajalugu Berliinis ja Budapestis ning töötanud kultuuriajakirjaniku, lektori ja projektijuhina. Eesti keeles on temalt ilmunud varem „Maailma ajaloo 50 levinumat müüti ja valet“ (Kunst, 2010).

Raamatututvustuse koostasid praktikandid Ceili Perlov ja Diana Schmidt

esmaspäev, 18. aprill 2011

Manipulaatorid

Isabelle Nazare-Aga
Täiendpealkiri Kuidas neid ära tunda ja ennast kaitsta
Sari Ole teadlik
Stella Borealis, 2011

Kas teil on tulnud ette, et asute enesekindlalt ja oma oskusi usaldades uuele tööle, uude asutusse, uude perekonda või uude sõpruskonda ning teil tuleb ootamatult vastamisi seista suhteprobleemidega, millega varem pole kokku puutunud? Kas teie elus on keegi, kes süüdistab teisi, lükkab vastutuse endalt teistele, tekitab lahkhelisid, alavääristab, võtab ise märtripositsiooni, muudab oma seisukohti ja on teiste vajaduste suhtes ükskõikne, kuigi ise väidab vastupidist? Kui jah, siis olete suure tõenäosusega puutunud kokku manipuleerijaga.

Käesolevas raamatus, mis on valminud aastatepikkuse patsientide jälgimise ja uurimise tulemusena, toob autor välja loetelu 30 omadusega, mille põhjal on võimalik tuvastada, kas teid oma käitumisega häirivat inimest saab pidada manipuleerijaks.

Raamatu eesmärk on anda vajalikku teavet, et:
1. tunda ära manipuleerija;
2. teadvustada meetodid, mida manipuleerija kasutab;
3. osata end tema eest kaitsta.

Raamatu autor Isabelle Nazare-Aga on käitumisspetsialist ja kognitiivistist terapeut. Ta võtab patsiente vastu oma erakabinetis ning viib ettevõtetes läbi enesekehtestamise, stressiga toimetuleku ja suhtlemiskoolitusi.

Vaata raamatu SISUKORDA ja 1. PEATÜKKI

Sari „Ole teadlik“ keskendub tervisega seonduvatele teemadele ning toob lugejani laiast maailmast teadmise, mis aitavad saavutada ja säilitada paremat füüsilist ja vaimset tervist ja head enesetunnet. Samuti on need raamatud head abivahendid silmaringi laiendamiseks ja oma teadlikkuse tõstmiseks.

Raamatututvustuse koostas praktikant Galina Antropova

101 Eesti pühapaika

Marju Kõivupuu
Sari 101 Eesti…
Varrak, 2011

Matthias Johann Eisenile omistatakse ütlust, et eestlasel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik. Selles raamatus saunast juttu ei tule, küll aga rändame Eesti maastikel nii ajas kui ruumis, et (taas)avastada Eestit läbi pühapaikade.

Eestlase hingele on eriti lähedased looduslikud pühapaigad – hiied, põlispuud, kivid, jõed ja ojad-allikad. Pühapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva ühismälust. Looduslikke pühapaiku mitte ainult ei mäletata, vaid nii mõnegi paiga pühadust on hoolikalt ja järjepidevalt hoitud tänaseni.

Pühad on paigad, kus kodumaa vabaduse eest on verd valatud verd; pühad on paigad, kuhu koguneme, et tähistada oma rahva ajaloo tähtsündmusi ja pühad on paigad, kus puhkavad igavest und meie lähedased. Ajaloosündmustega otseselt või kaudselt seotud pühapaigad ning mälestusmärgid peegeldavad ka meie rahva valusat kogemust elada ida ja lääne kultuuride piirialal.

See rikkalikult fotodega illustreeritud raamat toob lugejani põnevad lood Kaali meteoriidikraatrist ja Kagu-Eesti ristimetsadest, Tuhala nõiakaevust ning paljudest teistest meile olulistest paikadest.

Sirvida saab raamatut SIIT

Kuulata raamatust:
„Nädala raamat“ (Hallar Lind, raadio Kuku), 08.04.2011? Kuula SIIT


Loe veel:
Olav Renno. Pühapaigad seovad meid esivanematega
Pühaks peetakse nii looduslikke kui inimkätega loodud paiku, kus ollakse silmitsi muinaskultuuri, uskumuste ja ajaloosündmustega.Eestimaad mitmekülgselt tutvustav 101-seeria on saanud väärt täienduse: eelmisel kuul jõudis raamatulettidele rahvakultuuriteadlase filosoofiadoktor Marju Kõivupuu raamat meie pühapaikadest.
[..]
«Keskpõranda» lõunaservalt Mulgimaalt on raamatusse mahtunud kolm paika, Põhja-Viljandimaalt veel kaks. Helme ordulinnus polnud ju esimene sealne rajatis: koopad ja allikad olid teeninud maarahvast tuhat ja enamgi aastat varem, läheduses paiknev Orjakivi võis nendest praktilisema, pelgu leidmise ja arstimise otstarbega kohtadest olla paras jagu eemal ohvritoomise varjuvajaduse pärast.


Ka Läti piiri äärne Annemägi oli nii ohverdamise ja matmise kui pillerkaaritamise paik. Kirjutises on segi läinud kaks Annemäge: teine pärimuskild ja väiksem foto pärinevad Holstre-Polli kandist.


Loodi Siniallikad on tuntud ohverdamiskohana ja varanduse peidupaigana, Sinialliku linnamägi aga on muinsuse pöördumatu rikkumise näide: esialgu võeti sealt raudteetammi rajamiseks kruusa ja 60 aastat hiljem kohendati paika veelgi, et kolhoosirahvas peoplatsile juurde pääseks.


Vastemõisa lähedal paiknev Risti kabeliase on tüüpiline muinaspühapaik. Et lõpetada «ebajumalate» kummardamine, ehitas katoliku kirik samasse kohta kristliku kabeli. Kui rahvas seal ikka vanu usukombeid harrastas, tuli ka uus palvepaik maha lõhkuda. Koht jäi kummatigi alles ning inimeste kogunemist ja vanade rituaalide toimetamist ei saanud kuidagi takistada.


Uusimast ajast on märkimist pälvinud Pilistvere kiriku lähedale eestlaste möödunud sajandi kannatuste mälestuseks kokkukantud kivikangur. Loe edasi Sakalast

Tanel Veenre. Marju Kõivupuu: peaksime saama suuremaks ka hingelt : [intervjuu]
Kuigi teadlasena on folklorist Marju Kõivupuu teemaks olnud tihti üsnagi hämar valdkond – surma ja haigustega seotud pärimus folklooris ja usundis –, on tema sotsiaalse närvi tundlad tänapäevas. Meie vestlust läbib punase niidina mure, kuidas saaks nõnda, et inimestel oleks parem. Loe edasi Eesti Päevalehest


Folklorist Marju Kõivupuu (s 1960) on arvukate lõunaeesti keelt ja kultuuri puudutavate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor ning konsultant. Tema raamatud ja artiklid on peamiselt rahvausundi ja rahvameditsiini vallast. 1995. aastal on ta saanud Eesti Vabariigi presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest.

Raamatututvustuse koostas praktikant Galina Antropova

Meie kodude kraam

Mirjam Peil
Ajakirjade Kirjastus, 2011

Kunstiajaloolasest autor tutvustab meid lähemalt vanematelt ja vanavanematelt päritud «eestiaegsete asjadega». Tuttava välimusega igapäevaesemed on pärit ajast 19. sajandi lõpukümnendeist Teise maailmasõja alguseni.

Selle aja eesti kodu puhvetkapis peitusid Lorup ja Langebraun, kapinurgal seisis RET-i raadio, raamaturiiulil Nobeli laureaadid ja Taska köites «Kalevipoeg», kohvilaual oli fileepitsist lina ja kirjutuslaual marmorist jalaga lamp, köögis Tallinna vaadetega plekist purgid ja AEG kodutehnika.

Neist kõigist ongi raamatus juttu. 19. sajandi lõpukümnendid oli murranguaeg, mil uus moodne eluviis hakkas vana ja traditsioonilist välja tõrjuma, kuid vana ja uus kulgesid siiski veel kõrvu.

Luul jumalast

Richard Dawkins
Valgus, 2011

Silmapaistev teaduskirjanik ning maailma üks kuulsaim ateist dokumenteerib selles raamatus religioonide irratsionaalsust ning ränka kahju, mida usk on alates ristisõdadest kuni 9/11-ni ühiskonnale põhjustanud. Vaheda sõnaga analüüsib Richard Dawkins jumalat kõigis tema esinemisvormides, alates Vana Testamendi seksiteemaliste kinnismõtete käes vaevlevast türannist kuni valgustusaja leebema loomuga (kuid siiski ebaloogilise) Taevase Kellassepani välja. Ta lahkab põhilisi religiooni toetavaid argumente ning tõestab jumala kui ülima olendi eksisteerimise ülimat ebatõenäosust.

Nii ajaloolisele kui tänapäevasele tõendusmaterjalile toetudes näitab Dawkins, kuidas religioon on ässitanud riike sõdima, õhutanud fanatismi ning sallinud laste kuritarvitamist, kuidas jumalasse uskumine ei ole mitte üksnes vale, vaid võib vahel osutuda suisa eluohtlikuks. Teisalt toob ta esile ateismi eelised nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil, omistades ateismile maailma imetabasuse mõistmisel ehedama ja kirkama austuse kui ükski religioon seda pakkuda suudaks.

Richard Dawkins (1941), evolutsioonibioloog ja teaduskirjanik, on Oxfordi ülikooli Charles Simonyi õppetooli teaduse populariseerimise professor alates 1995. aastast. Wall Street Journali sõnutsi toetab tema kirglikku vaimu aukartustäratavalt hea sõnaseadmisoskus. New York Timesi raamatuarvustused on teda tervitanud kui kirjanikku, kes mõistab sõlmküsimusi nii selgelt, et sunnib ka oma lugejaid neist aru saama. Tema mõjukaimate teoste hulka kuuluvad «The Ancestor's Tale» («Esivanemate lugu»), «The Selfish Gene» («Isekas geen»), «The Blind Watchmaker» («Pime kellassepp»), «Unweaving the Rainbow» («Vikerkaare lahtiharutamine») ning «A Devil's Chaplan» («Kuradi kaplan»). Eesti keeles on Richard Dawkinsilt seni ilmunud vaid «Jõgi Eedenist» (Ilmamaa, 2000) ja eessõna Susan Blackmore'i raamatule «Meemimasin» (Tänapäev, 2003).

Kuidas mõista ettevõtte finantse

Robert Cinnamon, Brian Helweg-Larsen, Paul Cinnamon
Sari Äripäeva raamat : Edu võti
Äripäev, 2011

Vaata näidislehekülgi SIIT


Kas sa oskad koostada efektiivseid eelarveid?

Kas sa tead, kuidas analüüsida kulusid?
Kas sul on raskusi kasumisse jõudmisega?

Autorid selgitavad selles raamatus finantsvaldkonna sageli segadusse ajavaid mõisteid ja žargooni. Ainulaadse ärisimulatsiooni abil näitavad nad, kuidas firmat asutada ja käima lükata, selgitades:
• mis on bilansileht
• mis on kasumiarunne
• mis on püsi- ja muutuvkulud
• mis on tasuvusanalüüs
• kuidas ettevõtet hinnata
• kuidas koostada eelarvet ja prognoose
• mis on väärtus aktsionäride jaoks ja majanduslik kasum
• mis on depretsiatsioon ja amortisatsioon
• kuidas hallata käibekapitali

Lõppu on lisatud põhimõistete selgitused
Suur osa sellest raamatust tugineb mängule Enterprise ProfitAbility®, mille on välja töötanud ProfitAbility® Business Simulations. Teises peatükis on piltlikult kujutatud ettevõtte raamatupidamist ja sellele viidatakse kogu raamatus. Ülejäänud peatükkides tuuakse näiteid kuue ettevõtte – Ace, Best, Cool, Demon, Excel ja First – varal, mis konkureerivad selles simulatsiooniharjutuses üksteisega. Kui pead seda kasulikuks, võid taas pöörduda abi saamiseks teises peatükis toodud illustratsioonide poole. Lugejad, kel on raamatupidamisest mingisugune arusaam olemas, võivad raamatu lugemist alustada suvalisest kohast. Teistel oleks kasulik alustada teisest peatükist ja alles siis liikuda edasi keerulisemate teemade juurde.

Robert Cinnamon ja Paul Cinnamon korraldavad finantskoolitusi kogu maailmas; Paul pakub lisaks panganduskonsultatsioone väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Brian Helweg-Larsen mõtleb välja ja korraldab ärisimulatsioone. Tema loodud on ka Harvardi majanduskooli magistriõppe programmis kasutatav ärisimulatsioon.

Konrad Mägi

Maie Raitar, Andres Sööt
Täiendpealkiri Kunstnik. Looming. Aeg
Ilmamaa, 2011

Konrad Mäge (1878–1925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli
loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi
hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed,
natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ka kui üks
kunstiühingu Pallas asutajaid.

Teda on ärgitanud stiilimuutustele matkad ja erinevad elukohad, kuid
tihti on kunstnik ühendanud uueks veenvaks tervikuks mitmeid ajas ja
ruumis kaugeid algeid. Mäe jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid
alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt
välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa tema
kaasaegne kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses.

Ligikaudu paarikümne aasta jooksul oli Konrad Mägi olnud üks kõige
populaarsematest eesti kunstnikest. Ta lõi oma erilise maastikukooli,
sugereeris hulkadele oma loodustunde, oma värviilma, oma kunstilise
ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse.

Käesolev raamat sisaldab hinnatud kunstniku tööde reproduktsioone
(sealhulgas haruldasi, kodumaal tundmata töid), tema kaasaegsete
kommentaare ja arvamusi ja killukesi tema elust ja ajast.

Sirje Kiin. Kas Ameerika on olemas?

Variantpealkiri Kirjad Madissonist 2005-2009
Tammerraamat, 2011

Sirje Kiin (Sirje Ruutsoo; sündinud 23. augustil 1949 Viljandis) on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. Kriitiku ja kirjandusteadlasena on ta keskendunud eesti luulele.

Sirje Kiin: "Mul olid USA suhtes eelarvamused, nagu on ikka neil, kes seal käinud ega elanud pole. Ent viis aastat tagasi kohtusin inimesega, kellesse armusin. Mees on kümnendat põlve ameeriklane. 2007. aastal abiellusime ja rajasime uue kodu Madisonis, Lõuna-Dakotas. Avastasin teispool maakera uue ilma. Aga aluseks on armastuslugu, mis viis kokku eesti naise ja ameerika mehe. Kirjutasin sõpradele Eestisse oma USA-elust kirju, valik neist on saanud raamatuks. Niisiis, see on minu Ameerika-avastamise raamat."

esmaspäev, 11. aprill 2011

Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus

Erkki Tuomioja

Varrak, 2011

Eesti esimesest iseseisvusperioodist kerkib esile kaks nime: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Nende koostöö ja konkurents on lõimelõngaks ka siinses põhjalikus Jaan Tõnissoni eluloos.

Päts alustas vasakradikaalina, aga lõpetas autoritaarse riigipeana.Tõnisson oli parempoolne rahvuslane, lehe- ja riigimees, kes tõusis mitut keerdkäiku pidi liberaalse opositsiooni juhiks ja kadus Nõukogude salapolitsei vangistatuna.

Erkki Tuomioja on valinud oma teosele huvitava lähenemisnurga: ta põimib

Isamaa ajaloovihik 2011

J. Kuperjanovi Selts, 2011

Isamaa Ajaloovihik on Julius Kuperjanovi Seltsi poolt alates 2011. aastast välja antav ja kord aastas ilmuv Eesti ajalooteemaline ajakiri.

Käsitletud on järgmisi teemasid:
* Vabadussõja kaart võltsitud?
* Kol-ltn J. Soodla hakkas 1938. kindral J.Laidonerile vastu.
* Kurkse katastroof: õnnetus või tragöödia?
* ENSV vabakäiguvangid ja valvurid.
* 1948-Kuperjanovi poeg tegutseb?
* A.Sirk-mahavaikitud eest rahva märter.
* Suur kombinaator-L.Ritt.
* Eesti eest! Metsavend V.Pedak.
* Miks alustas riik 1923. Kuperjanovi vastast kampaaniat?
* Ltn Kuperjanovi viimane kiri?
* Kiri EV presidendile.
* Vabadussõja kangelase Lalli talu häving.
* Veel palju muud lugemist ja vaatamist.

Integreerimise põhivõtted

Aleksander Levin
Argo, 2011

Arvutite üha laienev osakaal tingib numbriliste meetodite rakendamise, mis annavad küll ligikaudse, kuid praktikas täiesti piisava täpsuse integraalide arvutamisel. Ent väär oleks arvata, et integreermisvõtted on oma tähtsuse kaotanud. Sageli on integreeritavat funktsiooni sobivalt teisendades võimalik arvuti aega mitme suurusjärgu võrra vähendada.

Käsiraamat püüab kasvõi osaliselt leevendada kasutajate vaeva integreerimistehnika omandamisel, pakkudes omalt pool rea „nippe“, mis võimaldavad avaldada teatud liiki funktsioonide integraale. Peaaegu kõik integreerimisvõtted on varustatud näidetega, kus autori arvates ilmselged teisendused on ära jäetud ning asendatud sümboliga „…”. Käsiraamat on mõeldud kõikide õppevormide üliõpilastele, inseneridele ja teadlastele integreermistehnika paremaks omandamiseks.

Hagimenetlus


Andra Pärsimägi
Rööppealkiri Hagi ja taotluste esitamine
Juura, 2011