30. november - Andres Loorits 150

Andres Loorits

30.11.1869 Kipi t, Holstre v. – 4.09.1941 Tallinn

Omavalitsustegelane

Andres Loorits sündis Viljandimaal käsitöölise (ehitusmeister) paljulapselises peres, otse rukkirabamise ajal. Ema Kärt ei rõõmustanud eriti järjekordse uue suu üle. Sündinud poiss oli aga tugev ja terane. Tema ristiisa oli tuntud ärkamisaja tegelane ja Aleksandri kooli liikumise algataja Jaan Adamson. Viimane tahtis Andres Looritsat lapsendada, kui Andres tuli „katsekooli“ Pulleritsule, kuid Jaan Adamson suri ootamatult 54-aastaselt 1879. aastal.

Holstre-Pulleritsu vallakoolile järgnes Paistu kihelkonnakool, mida juhatas helilooja Fr. Saebelmann. Andres astus vanematest öistest loodud meeskoori. Paar järgmist aastat oli ta Olde veskitalus ja mujal Holstres sulaseks. 1888. aastal avas uksed Eesti Aleksandrikool. Algatus saata sinna õppima Andres Loorits tuli Hain Hennolt, kes 1870. aastast kuulus Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse. Loorits lõpetas Põltsamaal Eesti Aleksandri-linnakooli  esimese lennuna 10. juunil 1890. aastal, mil oli vaid kaks lõpetajat. Andrese nimel on tunnistus nr. 1. Selle asjaolu üle olid Holstre mehed eriti uhked, et Holstre poiss oli esimene, kes nende alustatud rahvuslikust koolist esimese tunnistuse sai, sellega oli ka pois ristiisa J. Adamsoni unistus täidetud.

1890. a. lõpul võeti noormees väeteenistusse ja saadeti Varssavisse, kus õppis sõjaväe telegraafikoolis ning sai vanemtelegrafisti-allohvitseri auastme. 1894. a. asus tööle Taageperra vallakirjutajana.  Järgnesid 2 tööaastat Suure-Kõpus. Just viimases kohas võttis A. Loorits agaralt osa kohalikkude seltside asutamisest ja juhtimisest. Asutati Vastastikuse Tulekindlustuse Selts, Kõpu Põllumeeste Selts ja 1907 Nooresoo Ühendus, mis hiljem nimetati Haridusseltsiks.Pidude tuludega asutati raamatukogu (üle 2500 köite). 1910. aastal loodi A. Looritsa eestvõttel Kõpu Hoiu- ja Laenuühisus, 1911 – Kõpu Rehepeksu Ühisus, 1912 – Kõpu Piimatalitus, 1914 – Kõpu Turbaühisus. Kõikide põhikirjad koostas vallakirjutaja A. Loorits. Oma sellealases töös oli ta vastuolus mõisaomanik A. von Strykiga.

Andres Loorits oli tegev I II ja III Vene riigivolikogu valimistel. Viljandimaa valdade esindajana võttis osa 1906. aasta osa Liivimaa kubermangunõukogust. Samal ajal oli ta ka Viljandis Põllumeeste Seltsi abi-esimees 1907-1910 ja 1912-1914, ja esimees 1911. Oli Viljandi haridusseltsi asutaja ja juhatuse liige.

1917. aastast asus ta elama Viljandisse. 1917. aasta märtsirevolutsiooni järel oli Andres Loorits Viljandimaa valitsemiseks moodustatud ajutise komitee liikmeks. Tal tuli Tartus käia, kuna siin sattus vastuollu J. Tõnissoniga, sest Loorits pooldas Eestis ühe kubermangu loomist, Tõnisson aga kahte kubermangu. Hiljem sai kohaliku maakonnanõukogu liikmeks ja maavalitsuse sekretäriks, kust ta aga enamlaste poolt 1917. aasta detsembris tagandati. Enamlased vangistasid ta, viisid ta KRESTÕ vanglasse Petrogradis aprillini 1918.

Korraldas 1918. aastal Ajutise Valitsuse ülesandel Viljandi maakonna juhtimist, oli aastani 1921 administratiivosakonna juhataja.

1922. aastal astus A. Loorits riigiteenistusse ja asus elama Tallinnasse, kus oli ministeeriumi administratiivosakonna omavalitsusasjade juhataja abi 1926-1931, seejärel maa-asjade juhataja kuni pensionile minekuni 1935. aastal. Oli omavalitsuste osakonna nõunik 1935-1936. Oli ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu peasekretär ja nõunik 1936. aastani. Tema töötas välja valdade arvepidamise süsteemi (1928) ja valmistas ette 1930-ndate aastate valdade reformi.

Andres Loorits oli vaatamata poliitilistele kirgedele lugupeetud ja tunnustatud oma erapooletuse, aususe ja suure asjatundlikkuse tõttu omavalitsuse alal.

Väljaanded:

• Vallaomavalitsuste võimkond ja kohused (1922)
• Vallaomavalitsuste arvepidamine (1928)
• Omavalitsustesse puutuvate seaduste, määruste ja korralduste juht (1929)

Kirjutas ka „Postimehes“ ja oli ajakirja „Maaomavalitsus“ toimetaja aastast 1936 (suleti 1941)

Isiklikku

Andres Loorits abiellus 1898. aastal kohaliku kõrtsimehe tütre Liisa Leesment´iga. Neile sündis kolm poega: Aleksander (ajakirjanik, muusikateadlane ja kodu-uurija), Oskar (Eesti tuntuim folklorist, esimene rahvaluule doktor TÜ-s, emigreerus 1944.a. Rootsi) ja Artur (õppis TÜ-s geograafiat ja keemiat, töötas kaua Haridusmin-s, Loodusmuuseumis, siis aga isikukultuse ajal töötas müürsepana, kust siirdus pensionile).

Allikad:

• Eesti Biograafiline Leksikon :  täiendusköide. 2. tr., 2002. Lk. 151
• Luik, Tiiu. Paistu kihelkond. 1998. Lk. 103
• Geni.com

9. november - Margot Visnap 60

Margot Visnap

9.11.1959 Viljandi
Ajakirjanik, teatrikriitik

Hariduse on saanud Viljandi 3. 8-klassilisest Koolist (1975), C. R. Jakobsoni nimelisest 1. Keskkoolist (1978) ja Tartu Riiklikus Ülikoolis (ajakirjanduse eriala, 1984). 

Töötanud aastatel 1978–1979 ajalehes „Tee Kommunismile“ korrektori ja reporterina. Olnud ajakirja „Teater. Muusika. Kino“ teatriosakonna toimetaja, ajalehe „Eesti Ekspress“ kultuuriosakonna juhataja, ajakirja „Eesti Naine“ toimetaja ja ajalehe „Postimees“ kultuurilisa „Kultuur“ vastutav toimetaja, ajalehe „Sirp“ teatritoimetaja. Aastast 2013 Eesti filmi andmebaasi toimetaja. 

Avaldanud arvustusi, portreeartikleid, intervjuusid ja hooajaülevaateid. Koostanud ja toimetanud teatriraamatuid (M. Karusoo "Kui ruumid on täis", E. Baskini "Raudeesriide taga" jt). 

Tunnustus: Eesti Teatriliidu kriitikaauhind 1990. 

Teos

• Marjustini sajand : kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast (Koos Marju Lauristini ja Ene Hioniga. 2016) 

Allikas:

• Eesti Teatri Biograafiline Leksikon. 2000. Lk. 807

26. september - Hans Väre

Foto: Marko Saarm / Sakala

Hans Väre

26.09.1979
Ajakirjanik

Ajakirjanik Hans Väre on 2011. aasta detsembrist ajaleht „Sakala“ peatoimetaja. Töötanud samas lehes ajakirjanikuna 2001. aastast. 

Aastatel 1997—2001 õppis Väre Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonnas ajakirjandust, enne „Sakalasse“ tööle asumist on ta kirjutanud „Lääne Elus“, „Äripäevas“ ja „Postimehe“ majanduskülgedel. Ajakirjanikuna on leidnud Eesti Ajakirjanike Liidu poolt tunnustamist tema uudis- ja arvamuslood.

Lastekirjandus 

• Lootsiku loomine : pühendatud vanadele meistritele (2010) 

Allikad:

• Kümmel, Peeter. Ühinenud Ajalehed hakkab kirjastama tasuta ajakirju // Estonian World REview Online 27.10.2011 
• Äripäeva infopank. URL: https://infopank.ee/Search?Query=hans+v%C3%A4re

 

23. august - Sirje Kiin 70

Sirje Kiin

Aastatel 1972-1989 Ruutsoo 
23.08.1949 Viljandi 

Kirjandusteadlane
 

Õppis Põltsamaa keskkoolis, Viljandi 4. 8-klassilises koolis ja Viljandi 1. keskkoolis ning aastatel 1967– 1972 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat.  

Aastatel 1974–1978 oli Kiin aspirantuuris Tartu Ülikoolis massikommunikatsiooni teooria alal; 2010. aastal kaitses doktorikraadi võrdleva kirjandusteaduse alal Turu Ülikoolis Soomes. 

Töötanud ajakirjanikuna ajalehes „Sirp ja Vasar“ (1974–1978), peatoimetaja asetäitjana ajakirjas „Keel ja Kirjandus“ (1978–1982), aastatel 1990–1998 töötas vabakutselise ajakirjanikuna Soomes Turus, tehes kaastööd Raadio „Vaba Euroopale“ ja „Eesti Päevalehele“. Alates aastast 2003 vabakutseline ajakirjanik. Alates 2007. aastast elab Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakotas Madisonis. 

Ta oli kirjandusrühmituse „Wellesto“ liige. 

1979–1982 kuulus ta NLKP-sse; heideti parteist välja. 1999–2003 töötas Riigikogus Isamaaliidu saadikurühma nõunikuna. 

Luulekogud 

• Mis sinust saab (1989) 

 

Proosateosed ja monograafiad 

• 40 kirja lugu (Koos Rein Ruutsoo, Andres Tarandiga. 1990) 
• Hirme ja arme (1993)
• Kas Ameerika on olemas? (2011) 
• Kersti Merilaas (1989) 
• Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus (2019) 
• Kõik sõltub kultuurist (2003) 
• Marie Under : elu ja luule (2011)
•  Marie Under : elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt (2009) 
• Marie Underi Euroopa-reisid (2010) 
• Pühendused (2018

Allikas: 

• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 198 

9. juuli - Ado Tõllasepp 150

Foto allikas: Jakob Livenström (1830–1902, Viljandi) – Eesti Kirjandusmuuseum

Ado Tõllasepp 

kasutusel ka Aadu Tõllasepp
9. juuli 1869 Kangilaski talu, Vana-Võidu vald, Viljandimaa – 28. september 1943 Austria, Viin
Viljandi raamatukaupmees ning majandus- ja seltskonnategelane

Alghariduse omandas Vana-Võidu valla- ja Viljandi kihelkonnakoolis, hiljem täiendas end eratundides.

Õppis Tartus dr. Hermanni juures raamatu- ja kirjastusäri. Asunud Viljandisse, oli ta seotud Hans Leokese raamatukaupluse asutamisega 1899. aastal Veski ja Harjutuse (nüüd Jakobsoni ja Koidu) tänava nurgale Hentsoni majja. Avas ka 1894. aastal laenuraamatukogu. Tegutsemise algaastail töötas ta koos Hans Leokesega, kes oli tema õemees, hiljem läksid nende meeste teed lahku.

1896. aastal kutsuti ta Viljandis avatud „Postimehe“ abitalituse juhatajaks.

22. jaanuaril 1901 saatis ta Riiga palve trükikoja avamiseks Lossi uulits 14.  Sama aasta 16. märtsil ani talle välja trükikoja asutamise luba (nr. 2455, ühe trükimasinaga, mille suurus oli 620x460, hiljem on trükikojal olnud 2 kiirpressi).

A. Tõllasepp tegeles nii raamatute kirjastamise, trükkimise kui ka müügiga. Tema nimega tuli välja õpperaamatuid, praktilisi nõuandeid, näidendeid ja juturaamatuid.

1903. ilmus A. Tõllasepa juures trükituna Ado Reinvaldi „Rahva lõbu ja nalja lehe „Suur Naljahammas““ esimene number. Jõuluks lubati teist numbrit, aga seda enam ei ilmunud.

1905. aasta lõpul asutas ta ajalehe „Rahvaleht“ (1905-1908), mille toimetajateks kutsus põllutööinstruktor Ado Johansoni ja kaubandusteadlase Hermann Namsingu. „Rahvaleht“ ilmus esialgu kord ja 42. numbrist kaks korda nädalas kuni 1909. aasta detsembrini. Lehe lisad olid: „Rahvalehe lisa“ (1906), „Rahvalehe kirjanduse ja teadus“ (1908-1909), „Rahvalehe kirjandusline lisa“ (1906-1909), „Rahvalehe teadusline lisa“ (1908) ja „Lõbus ajaviide“ (1907).

1910. aastal hakkas ilmuma „Viljandi Teataja“ (kaks proovinubrit 1909), mida tükiti A. Tõllasepa trükikojas. 1913. aastal läks ajalehe trükkimine üle Tartusse „Postimehe“ trükikotta, kuid kaks lehekõlge (Viljandi osa) trükiti A. Tõllasepa juures. 1. novembril 1914 ühines „Viljandi Teataja“ „Sakalaga“ ja ajalehte hakati uuesti A. Tõllasepa juures trükkima. Ajaleht „Viljandi Teataja“ ilmus veel 1918. aasta jaanuaris 7 numbrit, kuid trükikoja sekvesteerimise tõttu jäi siis seisma.

Oma äritegevuse kõrval võttis aktiivselt osa kohalikust seltsielust, küll laulukoorides ja näitelaval, juhatades sega- kui ka puhkpillide orkestrit ja mängides ise mitmes asjaarmastajate orkestris kaasa. Lisaks oli juhatuse liikmena tegev „Vabaduse", „Koidu" ja tuletõrje seltsis. Oli Viljandi Esimese Lugemisringi (praeguse Viljandi Linnaraamatukogu eelkäija) üks asutajaliige. Ka oli ta Krediit ühisuse asutaja ja nõukogu liige. Samuti on ta Viljandi linnuvabriku ja OÜ Radixi  asutaja ning kauaaegne juhatuse liige. 14. augustil 1908 võeti A. Tõllasepp Eesti Kirjanduse Seltsi liikmeks. Kuulus ka linna volikogusse.

Alates 1918 aastast läks elama Tallinna. 1920. aastal oli ta üks likööri- ja veinitehaste „Alko“ asutajatest Viljandisse.

 

Allikad:

• Joandi, Aimur. Kolm kanget Adot Viljandis sada aastat tagasi // Sakala (2006) 7. jaan. URL: https://sakala.postimees.ee/2168727/kolm-kanget-adot-viljandis-sada-aastat-tagasi
• Ado Tõllasepa juubel // Sakala (1878-1940), nr. 81, 9 juuli 1929. https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1929/07/09/30.7
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ado_T%C3%B5llasepp
• Viljandi trükikojad ja trükised 1875-1944. Viljandi : Viljandi Linnaraamatukogu, 2000. Lk. 26-28

10. juuni - Tiina Tuvikene 95

Tiina Tuvikene

10.06.1924 Tartu – 2.11.1999 Toronto 

Kirjanik

 

Tiina Tuvikene sündis Tartus pangaametniku perekonnas. Kooliteed alustas Viljandis. lõpetas 1943. aastal Tallinnas erakolledži, õppis aastatel 1942–1944 Tallinnas teatrikoolis.  

Põgenes 1944. aastal Rootsi, õppis aastatel 1948–1950 Stockholmi rakenduskunstikoolis.  

1951. aastal asus ta elama Kanadasse Torontosse, kus töötas pangaametnikuna. 

Kirjanduslikku tegevust alustas luuletustega ajakirjanduses, järgnesid romaanid mitmesugustel maailma ja eesti kultuuriajaloo ainetel. 

Luulekogud 

• Elu ja usk : Tiina Tuvikese luulet 1958-1984 (2002) 
• Laurels of Life (1968) 

 Proosateosed 

• Aegadesse raiutud näod (1960) 
• Emajõe ööbik (1965)
• Neli inspiratsiooni (1964) 
• Urikivist ristimisajani (1961) 
• A wreath of the twinkling stars : legends and poems (1969) 

Allikas

• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 622 

19. mai - Anu Adari 65

Anu Adari

19.05.1954

Anu Adari lõpetas C. R. Jakobsoi nimelise 1. Keskkooli 1972. aastal. „Luitetuulte sosin“ on tema esimene raamat ja sama palju kui luulekogu, on see ka kunstialbum, sest iga värsivormi valatud mõtte- ja tundearenduse kõrval on maaliklassik Tiiu Pallo-Vaigu pilt. 

 

Luulekogud 

• Luitetuulte sosin (2009)

26. aprill - Ingrid Põldsaar 75

Ingrid Põldsaar

Sündinud Koortman 
26.04.1944 Tuhalaane  

Õpetaja ja luuletaja

 

Lõpetanud F. Kuhlbarsi nimelise Viljandi 1. 7-klassilise Kooli (1958) ja C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli (1962).  

Pärast E. Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist 1967. aastal sai temast Järva-Jaani Keskkooli algklasside õpetaja.  

Kooliajal kirjutas luuletusi ja näidendeid, neid avaldati ajalehtedes ja ajakirjades, näidendeid mängiti koolilavadel ja tema tekstidele loodud laule esitati Eesti Raadios („Üks väike rõõm“).  

 

Luulekogud 

• Tolmukübemeid ja päiksekiiri (1993) 

24. märts - Jaan Tätte 55

Jaan Tätte

24.03.1964 Viljandi

Pseud. Taan Jätte
Näitekirjanik, luuletaja ja näitleja

Näitekirjanik, luuletaja ja näitleja Jaan Tätte on lõpetanud C. R. Jakosoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli 1982. aastal. Õppinud 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985– 1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 

Lõpetas 1990. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstiosakonna. 1990–2003 oli Linnateatri näitleja Tallinnas. Aastatel 1988–1991 on kuulunud Pirgu näitegruppi. Esinenud laulukavades, loonud laule ja mänginud filmides. 

Loovkirjutamine meeldis talle juba enne keskkooli jõudmist. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. 

Tunnustused: 

• 1997 Suure Vankri auhind (laulusõnade autor) 
• 1999 Suure Vankri auhind (näitekirjanik) 
• 2000 Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium „Ela ja sära” 
• 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk 
• 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia Balti Assamblee kirjandusauhind 

 

Luule- ja laulukogud 

• Hülgeviga ; Jäljed (2019)
• Jaan Tätte laulud (2002, 2009)
• Laulud akordidega (2014) 

Näidendeid

• Näidendid (2002, 2003) 
• Näidendid II (2008) 

Mõtisklused

• Vaikuse hääl (2014) 

Allikad:

• Eesti Teatri Biograafiline Leksikon. 2000. Lk. 737-738
• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_T%C3%A4tte
• Üksvahe. 2003. Lk. 198

29. veebruar - Ene Ergma 75

Ene Ergma

29.02.1944 Rakvere
Füüsik, astrofüüsik, poliitik

Ene Ergma on lõpetanud 1962. aastal C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli. Ta õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsika erialal 1962–1964 ning lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli astronoomia erialal cum laude aastal 1969. Sai samas füüsikamatemaatikakandidaadi kraadi aastal 1972 ning füüsika-matemaatikadoktori kraadi 1984. aastal. 

Ergma on töötanud ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudis nooremteadurina, NSVL Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituudis nooremteadurina, vanemteadurina, teadussekretärina ja juhtivteadurina, Tartu Ülikoolis teoreetilise füüsika ja astrofüüsika kateedri professorina, teoreetilise füüsika instituudi juhatajana ja füüsikaosakonna juhatajana, Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendina. Ta oli TEA entsüklopeedia kolleegiumi liige alates 2008. aastast. 

Aastatel 2003–2006 ja 2007–2014 oli ta Riigikogu esimees. 2007. ja 2012. aastal valiti ta Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimeheks. Aastal 2016 astus ta IRL-ist välja. 

Teosed

• Kosmos (2020) 
• Kosmosemutt (Koos Lea Armega. 2016) 

Tunnustus: 

• 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2002 Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteadustes
• 2003 Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni suurrist
• 2004 Eesti Teaduste Akadeemia suur medal
• 2004 Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist
• 2005 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega
• 2007 Jüriöö Tähe aumärk
• 2007 Austria Vabariigi Teeneteordeni suur kuldne aumärk
• 2007 Rootsi Kuningliku Põhjatähe I klassi orden
• 2008 Riigivapi II klassi teenetemärk
• 2009 Kolme Tähe II klassi orden

Allikas: 

• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ene_Ergma

4. veebruar - Silvia Siigart 85

Silvia Siigart

Sündinud Põder
4.02.1934 Kärstna - 19.08.1980 Tarvastu

Meditsiiniõde, luuletaja

Lõpetas Kärstna kooli ja Viljandi 1. Keskkooli. Õpingud keskkoolis katkesid kehva tervise tõttu. Hiljem lõpetas Viljandi Meditsiinikooli ja temast sai meditsiiniõde.  

Ta on töötanud Saaremaal, Paistus ja alates 1960. aastast Mustlas. 

Huvi luuletuste ja lugude vastu tärkas Silvia Siigartis juba Kärstna koolis õpetaja Ella Ritsbergi käe all. Tema luuletusi on trükitud Sellest ajast alates Tõrva ja Viljandi ajalehes ning ajakirjas „Noorus“. 

Kärstnalased Maie Perve ja Silvia Meister andsid 2000. aastal välja Silvia Siigarti raamatu „Lihtsad laulud“, mille teine osa sisaldab näitemänge. 

 

Luulekogud, näidendid 

• Lihtsad laulud (2000) 

Allikas: 

• Üksvahe. 2003. Lk. 195