Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

kolmapäev, 24. oktoober 2012

Viktoriini Kultuurikonks oktoobri küsimused

  1. Millal saatis pagulasena Soomes viibiv Johan Pitka president Risto Rytile märgukirja ettepanekuga luua Eesti-Soome liitriik? Kuidas vastati admirali ettepanekule? (5 punkti) 
  2. Friedebert Tuglase „Popi ja Huhuu“ sarnaneb motiivide ja süžee pooles väga palju varem ajakirjas „Meelejahutaja“ ilmunud ajaviitejutule. Mis on selle pealkiri? Kui tõenäoline on, et Tuglas oli juttu lugenud? (5 punkti)
  3. Näidend „Sajand“ tuleb Ugala teatris rahva ette järgmisel aastal. Kuidas vastas autor Tõnu Õnnepalu kultuuriajakirjas avaldatud intervjuus küsimusele, kas ta jäi selle näidendiga ise rahule? (3 punkti) 
  4. Kellele otsustas Viljandi volikogu kinkida Männimäel tüki võsa? (3 punkti) 
  5. Milline ansambel on esinenud kõigil Viljandi pärimusmuusika festivalidel ja mis oli selle ansambli esialgne nimi? (3 punkti) 
  6. Mis seos on Riia palsamil ja Punsli õlil? (5 punkti)  
  7. Kes ja millal asutas formaadina luguteatri? (4 punkti) 
  8. Kuidas suhtus Hiie Tammani „Värskes Rõhus“ ilmunud loos lastesse Elo? (3 punkti) 
  9. Kuidas on Veiko Märka arvates seotud küsilausete hulk ning unelmate seriaali tegemine? (3 punkti) 
  10. Millised kaks Balti proosakirjanikku on ootamatult sattunud Vene kriitikute huviorbiiti? Milliseid Vene kirjandusauhindu on need kirjanikud saanud? (5 punkti) 
  11. Kes või mis on AILA? (2 punkti) 
  12. Mitu marki kleebiti Viljandi postkontoris maksikirjale? (3 punkti)
Vastused saata 14. novembriks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või tuua Viljandi linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed. 
Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga küsimuse eest on võimalik saada 1-5 punkti, kusjuures õige viide allikale tagab ühe punkti.

Parimaid tunnustatakse iga kuu ning kõigi osalejate vahel vahel loositakse samuti välja auhind. Auhinnafondi kuuluvad põnevad meened ning kohalike kultuuri- ning spordiasutuste priipääsmed.

Küsimused on koostatud ajalehe „Sakala“ ja kultuuriväljaannete „Akadeemia“, „Hea Laps“,  "Keel ja Kirjandus", „KesKus“, „Kunst“, „Looming“, „Muusika“, „Sirp“, „Teater. Muusika. Kino“, „Täheke“, „Tuna“ ja „Värske Rõhk“ põhjal.


Viktoriinis osalemise statuut

Viktoriinis osalemise statuut


  • Viktoriin „Kultuurikonks“ kestab oktoobrist 2012 – märtsini 2013. Pidulik lõpuüritus koos auhinnatseremooniaga leiab aset rahvusvahelisel ajakirjanduspäeval 3. mail 2013
  • Kord kuus, kuu viimasel täisnädalal, avaldatakse ajalehes Sakala 12 viktoriiniküsimust. Küsimused avaldatakse ka raamatukogu stendil, kodulehel, facebooki lehel ja teistes kanalites.
  • Viktoriiniküsimused on koostatud kultuuriajakirjade värskete numbrite põhjal Viljandi Gümnaasiumi õpilaste ning linnaraamatukogu töötajate poolt. Lisaks kaks küsimust kohaliku ajalehe Sakala värskete numbrite põhjal. Küsimused on koostatud järgmiste kultuuriajakirjade põhjal: Akadeemia, Hea Laps, Keel ja Kirjandus, KesKus, Kunst, Looming, Muusika, Sirp, Teater. Muusika. Kino, Täheke, Tuna, Vikerkaar ja Värske Rõhk
  • Vastuseid ootame kahe nädala jooksul alates küsimuste avaldamisest
  • Vastata võivad kõik
  • Vastustega koos palume märkida oma nimi, vanus ja kontaktandmed
  • Vastused palume saata e-posti aadressile kultuurikonks@gmail.com või tuua Viljandi Linnaraamatukogu esimese korruse infoletti
  • Viktoriini võitjate selgitamisel lähtutakse vastuste eest saadud punktiskoorist.
  • Iga küsimuse eest on võimalik saada 1-5 punkti, kusjuures õige viide allikale moodustab 1 punkti. Parimaid tunnustatakse igakuiselt, kõigi osalejate vahel loositakse samuti auhind. Igakuiste auhindade hulka kuuluvad põnevad meened ja pääsmed Pärimusmuusika Keskuse korraldatavatele kontserditele.
  • Vastused koos võitjate nimedega avalikustatakse raamatukogu kodulehel ja stendil samal päeval, kui avaldatakse järgmised küsimused. Ei arvestata küsimuste koostajate ning Viljandi Linnaraamatukogu töötajate esitatud vastuseid
  • Võitjatega võetakse ühendust, et leppida kokku auhinna kättesaamine
  • Kultuurikonksu toimumise ajal (oktoober 2012 – märts 2013) enim punkte saanud vastajatele auhinnafondi kuuluvad:
o ajaleht Sakala ühe kuu tellimus
o omal vabal valikul ühe kultuuriväljaande aastatellimus
o 2 pääset teater Ugala suvelavastusele
o Viljandi Pärimusmuusika Festivali pühapäevased päevapassid kahele
o Viljandi Vanamuusika festivali passid kahele
o Kinkekaart Männimäe Külalistemajalt väärtuses 30€
o Viljandi Spordikeskuselt kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel ning 10x jõusaali pilet
o Auhind Viljandi Linnavalitsuselt

laupäev, 20. oktoober 2012

Õhinapõhine kultuurikonks alustab

Viljandi linnaraamatukogu avab Eesti raamatu päeval,
 
23. oktoobril kell 17.00 linnagaleriis
 
kultuuriväljaannetel ning maakonnalehel „Sakala“ põhineva viktoriini Kultuurikonks. Viktoriinis on oodatud osalema kõik huvilised olenemata nende elukohast või vanusest. Kõigi vastanute vahel loositakse toredaid meeneid ning parimad saavad auhinnaks pääsmeid kohalikele kultuuriüritustele.

Septembri alguses sündis ühel raamatukogusisesel koosolekul idee korraldada kogu maakonda hõlmav viktoriin, milles saaksid osaleda kõik huvilised olenemata oma vanusest ning mis tõmbaks rohkem tähelepanu kultuuriväljaannetele ning maakonnalehele. Mõte nakatas kohe ka Viljandi Gümnaasiumi emakeeleõpetajaid Irene Artmad ning Juta Klettenbergi ning ajalehte „Sakalat“, kes oli nõus eraldama viktoriini jaoks leheruumi. Küsimusmängu graafilise identiteedi eest hoolitses Viljandi Gümnaasiumi kunstiõpetaja Monika Mändmaa.

Eesmärk on lisaks kultuuriperioodika lugemuse tõstmisele tõmmata tähelepanu ka kohalikele kultuuri- ja spordielu korraldajatele. Väga meeldiv oli tõdeda, et kõik, kelle poole linnaraamatukogu pöördus, olid nõus viktoriini auhindadega toetama. Küsimusvõistluse kuuekuulise võistlusperioodi jooksul enim punkte kogunuile on auhinnad välja pannud teater Ugala, Pärimusmuusika Keskus ja Aivar Trallmann, Männimäe Külalistemaja premeerib kinkekaardiga, Spordikeskus jõusaali kasutamise pääsmega ning paadisõiduga, ajaleht Sakala oma väljaande kuutellimusega. Viljandi linnaraamatukogu paneb peaauhinnana välja vabalt valitud kultuurväljaande aastatellimuse. Viljandi Linnavalitsuse ja raamatukogu poolt loositakse iga kuu kõigi vastanute vahel põnevaid meeneid ning parimaid ootavad piletid Pärimusmuusika Keskuse korraldatavale kontserdile.

Koostöös Viljandi Gümnaasiumi õpilastega koostavad linnaraamatukogu töötajad käesoleva aasta oktoobrist tuleva aasta märtsini igakuiselt värskete kultuuriväljaannete ja ajaleht „Sakala“ põhjal 12 küsimust. Küsimused on koostatud järgmiste kultuuriajakirjade põhjal:
  • Akadeemia
  • Hea Laps
  • Keel ja Kirjandus
  • KesKus
  • Kunst
  • Looming
  • Muusika
  • Sirp
  • Teater. Muusika. Kino
  • Täheke
  • Tuna
  • Vikerkaar
  • Värske Rõhk
Viktoriini võitjate selgitamisel lähtutakse vastuste eest saadud punktiskoorist. Iga küsimuse eest on võimalik saada 1-5 punkti, kusjuures õige viide allikale moodustab 1 punkti. Vastused ja võitjad avalikustatakse raamatukogu kodulehel ja stendil samal päeval, kui avaldatakse järgmised küsimused. Nii loosi teel kui parima tulemuse eest auhinna saanutega võetakse isiklikult ühendust.
Küsimused avaldatakse maakonnalehes „Sakala“ ja linnaraamatukogu kodulehel kuu viimasel täisnädalal. Vastuseid ootab linnaraamatukogu kahe nädala jooksul alates küsimuste avaldamisest e-posti aadressile kultuurikonks@gmail.com või esimese korruse infoletti. Vastuste juurde tuleb kindlasti märkida oma nimi, vanus ja kontaktandmed. Küsimuste ja ettepanekutega saab pöörduda eelmainitud e-posti aadressil ja Veronika Raudsepp Linnupuu poole telefonil 433 8687.
 
Kultuurikonksu toetavad (alfabeetilises järjekorras):
 
Viljandi Gümnaasium
Viljandi Linnavalitsus
 
 
 

kolmapäev, 17. oktoober 2012

Mart Saar. Must lind [Helisalvestis]

Rööppealkiri Der schwarze Vogel : Sololieder
Esitavad Kaie Konrad (1-5), Urve Tauts (6-13), Ivo Kuusk (14-22), Mati Palm (23-27), Ivo Kuusk & Mati Palm (28), Vardo Rumessen, klaver, [koostaja, kommenteerija]
Tallinn : Estonian Classics, 2012
1 CD (73'42''), 43 lk

Tekstilisas ülevaade helilooja soololauludest, laulude sõnad ja laulude loomisloost eesti ja saksa keeles

1. Pilved sõudvad = Wolken segeln / sõn.: J. Liiv
2. Ta tuli... = Sie kam... / sõn.: E. Enno
3. Latvade kõne = Geflüster des Laubes / sõn.: E. Enno
4. Kui lillekene nurmel = Wie Blümlein auf der Aue / sõn.: H. Heine, A. Haava
5. Tuule hõlmas, luule hõlmas = Mütterlein, in Windesarmen / sõn.: K. E. Sööt
6. Mis see oli? = Was war es? / sõn.: K. E. Sööt
7. Kõrs kahiseb = Es rauscht die Ähre / sõn.: J. Tamm
8. Ilmud kui unistus = Über den Wäldern ist Mondenschein / sõn.: M. Saar
9. Oh kanarbik, oh lilleke = Oh Erika, oh Blümelein! / sõn.: J. Liiv
10. Üks ainus kord = Noch einmal / sõn.: A. Haava
11. Päike ja vari = Die Sonne und der Schatten / sõn.: E. Wöhrmann
12. Mu viimne laul = Mein letztes Lied / sõn.: J. Liiv
13. Lapse mõtted = Kindergedanken / M. Kampmann
14. Kadunud ingel = Entschwundener Engel / sõn.: K. E. Sööt
15. Must lind = Der Schwarze Vogel / sõn.: K. E. Sööt
16. Haiguse aegu = Zeit des Leidens / sõn.: V. Grünthal-Ridala
17. Ei viimsed = Nicht das Letzte / sõn.: K. E. Sööt
18. Aimdus = Die Vorahnung / sõn.: K. E. Sööt
19. Lauliku talveüksindus = Des Sängers Wintereinsamkeit / sõn.: J. Liiv
20. Neiule = Einer Maid / sõn.: J. Liiv
21. Nõel = Die Nadel / sõn.: K. E. Sööt
22. Üksi = Einsam / sõn.: P. Jakobson
23. Vaikus = Stille / sõn.: J. Kadastik
24. Sügismõtted = Herbsgedanken / G. Falke, K. E. Sööt
25. Lõputa teel = Endloser Weg / sõn.: M. Heiberg
26. Minu süda = Mein Herz / sõn.: M. Heiberg
27. Sügisene lill = Herbstblümlein / sõn.: J. Liiv
28. Sügis = Der Herbst / sõn.: J. Liiv

Salvestatud 1979-1982 Tallinnas, Heliloojate Majas

KUULA EMTA arvutivõrgus http://mp3.ema.edu.ee/3/CD13094_CD13095/

Loe ka Johannes Jürissoni ajakirjas Teater. Muusika. Kino 2/2006 avaldatud artiklit "Mart Saare tulek eesti muusikasse". http://www.temuki.ee/arhiiv/2006/02/lugu12.pdf

Strand...Rand II

Strand...Rand:
Sofia Joons, laul, hiiukannel, viiul, poogen-gusli;
Meelika Hainsoo, laul, viiul;
Robert Jürjendal, kitarr;
Mall Ney, harmoonium
Kujundajad Kristjan Gabral, Agur Paesüld, fotod: Kaur Kenk, Sandra Urvak
[Eesti] : Strand...Rand, 2012
1 CD (75') ; 2 voldikut

Strand...Rand kutsub kaasa eesti-rootsi saartelt ja aladelt pärit rahvakoraalide, -laulude ja pillilugude maailma.

Oleme piilunud minevikku ja leidnud sealt ootamatult ilusaid, rõõmsaid ja ka hirmsaid lugusid. Oleme neid uuele elule äratanud. Need on üheaegselt nii ilmalikud kui vaimulikud, nii pühalikud kui inimlikud ning, nagu maailma vägevatele muusikatraditsioonidele kohane, suudavad need meie igapäevaelu igavikuga kokku sulatada. Ikka ja jälle.
 
Strand...Rand invites you into the world of folk chorales, songs and tunes from the Estonian-Swedish islands and coastal areas in the west of Estonia.

We have peered into the past and would like to share with you the unexpectedly beautiful, joyful, but also harrowing stories in song that we have found here and given new life to. They are at one and the same time secular as well as sacred, holy as well as human, as befits a powerful music tradition, they succeed in merging our everyday life with the eternal again and again.
 
1. FÖR SKEPPARE OCH BÅTSMÄN
2. DESSE ÄRO DE TIO BUD
3. MA OLEN MAA PEAL VÕÕRAS
4. SION KLAGAR
5. NEIL KÕRGUSTEL
6. MIG DAGEN FLYR / PÄEV LÕPEB NÜÜD
7. UUE AASTA KORAAL
8. DET GAMLA ÅR
9. ESAIE / JESAJA
10. MU SÜDA ÄRKA ÜLES
11. NU VILAR HELA JORDEN
12. VIIULILOOD GAMMALSVENSKBYST
13. NÄR SOLEN TÄNDER SINA STÅLAR
14. MÖLLARENS DOTTER
15. RENKVISTI LEIGID
16. SUSS-SUSSADI JA MUUD LAULULEIGID
17. EKORREN

English text included

Salvestatud mais 2011 Tuhalaanes (1-16), mais 2002 Arm Music Studio's, Tallinnas (17)

Sügisball [DVD]

Tallinn : Eesti Päevaleht : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (2 tundi ja 7 min) : värv
Sari Eesti filmiklassika ; 23

Režissöör: Veiko Õunpuu
Stsenarist: Veiko Õunpuu
Helilooja: Ülo Krigul
Operaator: Mart Taniel
Kunstnik: Ain Nurmela
Osades: Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola ja Mirtel Pohla jt
Stuudio: Kuukulgur Film ja Homeless Bob Production
Kestus: 127 minutit

„Sügisball“ on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist ning räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Film vaatleb inimeste eraldatust ja võimetust teisteni jõuda. Samas leidub seal muigeid ja absurdi ning mõni vastavalt häälestunud vaataja võib isegi laginal naerda saada. Režissöör Veiko Õunpuu on filmi iseloomustanud kui süsimusta komöödiat üksindusest, ahastusest ja lootusetusest.
 
Filmiajakirjanikud valisid „Sügisballi” 2011. aastal läbi aegade kõige paremaks Eesti filmiks. Ühtlasi on tegemist ka läbi aegade edukaima festivalifilmiga, mis osalenud ligemale 70 festivalil ning kogunud rohkelt erinevaid auhindu. Mainekal Veneetsia filmifestivalil võitis film võistlusprogrammi Orizzonti peaauhinna.

Vägilased. Väga ilusad

 
[Eesti] : Vägilased, 2012
3 CD-d

Sisaldab albumeid:
*Väga ilusad (2004)
*Ema õpetud (2006)
*Kes aias? (2010)

NB! Laenutatav alates 30.11.2012

Vägilased: Meelika Heinsoo, Cätlin Jaago, Toomas Valk, Tiit Kikas, Jan Viileberg, Krista Sildoja, Kristjan Priks, Marti Tärn, Reigo Ahven, Andre Maaker, Tõnu Laikre, Marek Rätsep, Päär Pärenson, Aapo Ilves




Väga ilusad:
  • Tulge tuld hoidma
  • Kolonntants
  • Mere kosilased
  • Räditants
  • Kikulugu
  • Härrad vahetavad piibud
  • Halliste sarvelood
  • Laadalugu
  • Hobusemäng
  • Pruuditants
  • Kulla kutse
  • Parmupillilugu
  • Peremees võtab naise

  Ema õpetus:
  • Vanaemamäng
  • Ema õpetus
  • Kuldmuna : reinlender
  • Lind lohutamas
  • Hobuse otsimine
  • Klopandi
  • Sokumäng
  • Kalamees
  • Nutust järv
  • Valss vanaemale
  • Laulude saamine


 

Kes aias?:
  • Väravamäng
  • Kes aias?
  • Linnamäng
  • Pärliine
  • Hää laulik : polka
  • Venetantsud
  • Nõelamäng
  • Ätsemäng
  • Tori kõrtsi tondilugu
  • Parmupillilood
  • Hanemäng
  • Rikas puu
  • Kaera põimimine
  • Kargused
  • Ilus lill
  • Palju sõnu
  • Kosjamäng

Kõrboja peremees [DVD]

Tallinn : Hea Lugu : Eesti Päevaleht : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (1 tund ja 28 min) : värv
Sari Eesti filmiklassika ; 22

Režissöör: Leida Laius
Stsenaristid: Paul-Eerik Rummo, Leida Laius
Helilooja: Lepo Sumera
Operaator: Ago Ruus
Kunstnik: Linda Vernik
Osades: Kaie Mihkelson, Lembit Peterson, Ants Eskola, Elo Tamul, Oskar Liigand, Maimu Pajusaar, Lea Sild, Ita Ever, Inge Oks, Tõnu Peterson, Ants Taul jt
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 88 minutit

Filmi stsenaarium põhineb A. H. Tammsaare samanimelisel teosel, mille keskmes on Katku Villu ja Kõrboja Anna traagilise armastuse lugu. Pärast Villu vanglas veedetud aastaid ja Anna naasmist kodutallu saavad nad uute lootustega jälle kokku. Aeg on aga teinud oma töö ja kõik pole enam sugugi nii kui nooruspõlves.
 
Leida Laiuse „Kõrboja peremees“ toob hästi esile Tammsaare romaani kirjutatud mitmeplaanilisuse ning süüvib inimese salatungidesse ja -tundmustesse. Film paistab silma tugevate näitlejatetööde ja kujundirikka pildireaga – muljetavaldavad loodusvõtted tehti Põhja-Kõrvemaal Paukjärve lähistel.

Georgica [DVD]

Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu, Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (1 tund ja 44 min) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 21

Režissöör: Sulev Keedus
Stsenaristid: Sulev Keedus ja Madis Kõiv
Helilooja: Ariel Lagle
Operaator: Rein Kotov
Kunstnik: Ronald Kolmann
Osades: Evald Aavik, Mait Merekülski, Ülle Toming jt
Stuudio: Q-Film
Kestus: 109 min

Eesti filmiajakirjanikud valisid „Georgica“ 1998. aastal valminud 42 Eesti filmi hulgast parimaks. „„Georgica“ on tähelepanuväärne ja kordumatu monument niihästi antiikkirjanik Vergiliusele kui ka eesti autorikinole. Teos võtab kokku ühe filmitraditsiooni,“ põhjendasid kriitikud oma valikut. „Sulev Keedus on oma „Georgicaga“ Eesti filmi jaoks sama palju ära teinud kui Teitur Thordarson Eesti jalgpalli heaks,“ kirjutas Toomas Raudam.
 
„Georgica“ jutustab vaikivast Poisist, kes saadetakse saarele-polügoonile endise misjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemustest telefoni teel staapi raporteerima. Vaatluspunkt asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse „Georgicat“ ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada.

Wiies olympiada Stockholmis 1912

Karl Luki päevaraamat
Koostanud, toimetanud ja eessõna: Kalle Voolaid
Kujundanud Meelis Pihtje
Tallinn : Jutulind, 2012
100 lk. : ill.

1912. aastal Stockholmi olümpiamängudel võistelnud eestlase Karl Luki päevaraamat annab lugejale aimu, missugustes tingimustes omal ajal sporti tehti ja suurvõistlustel osaleti. Meeleolukalt ja muheda huumoriga kirja pandud lood merereisist Stockholmi, laeval ööbimisest, võistluspaikadest, olümpiavõistlustest ja -melust ning Stockholmi linnast on ühtaegu nii lihtsalt mõnus lugemine kui ka ajaloolise väärtusega kirjatöö. Raamat on valminud koostöös Eesti Spordimuuseumiga ning kirjastamist on toetanud Kultuurkapital.

Toomas Hendrik Ilves

Anneli Aasmäe, Kärt Blumberg, Kai Kalamees ... [jt.]
Kikilipsu taga : presidendi elu lugu
Koostaja Anneli Aasmäe
Illustraator Helmi Arrak
Kujundaja Siim Saidla
Tallinn : Fookus Meedia, 2012
159, [1] lk. : ill.

Mida me õigupoolest teame oma presidendist peale selle, et ta kannab kikilipsu ja huvitub moodsast Eesti muusikast? Kui palju me teame hetkedest ja olukordadest, mis on teda mõjutanud ning suunanud? Sõpradest ja kaasteelistest, kes on teda inspireerinud ning tagant utsitanud? Ideedest ja mõtetest, millele pühendumine on tema silmad sädelema ning südame hüppama pannud? Kõige selleta oleks Toomas Hendrik Ilves hoopis teistsugune mees, kui ta on täna. Kuidas sai pikajuukselisest, vigast eesti keelt kõnelevast ja väliseestlastele pentsikult mõjuvast boheemlaslikust noorukist, kes keskkoolipäevil rock-muusikat mängitades tüdrukute südameid murdis, suur Eesti patrioot ja tagatipuks ka riigipea? Vastused leiate sellest raamatust, mis avab president Toomas Hendrik Ilvest siiani avalikkuse eest varjul olnud külgedest.

Tahtejõud

Roy F. Baumeister, John Tierney
Inimese suurima tugevuse taasavastamine
Inglise keelest tõlkinud Marja Liidja
Toimetanud Siiri Rebane
Kujundanud Villu Koskaru
Tallinn : Tänapäev, 2012
248 lk.

Tuginedes uusimatele teaduslikele uuringutele ja tegelikus elus läbilöönud inimeste kogemustele, õpetab „Tahtejõud“ keskendama oma jõudu ja andma elule uut suunda. Uurimused on tõestanud, et tahtejõudu saab harjutamise abil tugevdada. Ja kuigi meie enesevalitsusel on loodusest seatud piirid, on nendega võimalik manipuleerida ning kasvatada tahtejõu vastupidavust. Raamat õpetab, kuidas püstitada realistlikke eesmärke, kuidas seirata oma edusamme ja kuidas säilitada usku ka ebaõnnestumiste korral. Kui on omandatud õiged harjumused ja leitud endale sobivad tehnikad, on tahtejõu arendamine kergem.

Majapidamistöö majutusettevõttes

Tiina Tamm, Endla Kuura, Sille Lapp
Kujundaja Marge Pent
Tallinn : Argo, 2012
144 lk. : ill.

Õpiku eesmärgiks on, et õppijad omandaksid süsteemse ja tervikliku ülevaate majapidamisosakonna tööst ning vastavast terminoloogiast. Vaatluse all on majapidamistöö olulisus majutusettevõttes, majapidamistööde kavandamine, töövahendid, seadmed ja ohutus. Käsitletakse ka majapidamisosakonna tööde korraldamise aluseid, erinevaid koristusmeetodeid, ergonoomilisi töövõtteid, pinnakattematerjale ja nende hooldamist ning paljusid teisi olulisi aspekte. Kordamisküsimused ja ülesanded suunavad õppijaid omandatut analüüsima ja teadmisi oskuslikumalt kasutama. Õpiku koostamisel on lähtutud majutamise ja toitlustamise ning reisimise, turismi ja vaba aja veetmise erialade riiklikest õppekavadest. Samuti pakub see enesetäiendamise võimalust kõnealusel erialal juba töötavatele inimestele.

kolmapäev, 10. oktoober 2012

Leegitseval piiril

Henn Karits, Aadu Jõgiaas
Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991
Toimetaja Ester Šank
Kujundaja Ülo Emmus
Eessõna: Raivo Vare
[Tallinn] : Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012
151 lk. : ill.

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse" staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasa (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) kirjutatud raamat „Leegitseval piiril" käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 - august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Kümnevõistlus

Jaanus Kriisk
Toimetanud Ele Ainsoo
Kujundanud Ege Taškin
Tartu : Atlex, 2012
111 lk. : ill.

Kümnevõistlus on üks kõige pikema traditsiooniga ala Eesti spordimaastikul. 2012. aastal tähistame 90 aasta möödumist esimese ametliku maailmarekordi püstitamisest. Rekordi püstitas meie oma mees – Aleksander Klumberg.

90 aasta jooksul on Eesti kümnevõistlejad võitnud täiskomplekti olümpiamedaleid: Erki Nool – kuld (2000), Rein Aun – hõbe (1964), Aleksander Klumberg – pronks (1924). Lisaks on selle aja jooksul pidevalt olnud keegi eestlastest maailma esikümnes. Ja alates Klumbergist on kaasa räägitud kümnevõistluse metoodika arendamisel ja treeningpõhimõtete ülesehitamisel.
Viimane suurem trükis kümnevõistlusest ilmus legendaarse kümnevõistlusprofessori Fred Kudu sulest aastal 1975. Tema raamat „Mitmevõistlus” sai tuntud ja nõutud abimaterjaliks, mida tõlgiti seitsmesse keelde. Aeg on edasi läinud ja ka kümnevõistlus on edasi arenenud. Edasi arenenud on ka kümnevõistluse treeningmetoodika.

Raamatus „Kümnevõistlus” käsitletakse paljusid teemasid, mis on vajalikud kaasaja kümnevõistleja igapäevaelus nii treeningul kui väljaspool seda.

Koostajalt on varasemalt ilmunud „Külvetid omavahel kümnevõistlusest” (leidub nii koljulaenutuse kui Männimäe osakonnas ning lugemissaalis) ja „Boss. Mälestusi Fred Kudust” (olemas lugemissaalis).

Mae Lender. Kui mäng on lõppenud

Kaane kujundanud Reet Eilsen
Toimetanud Milvi Teesalu
Tallinn : Eesti Raamat, 2012
207 lk.

Viljandis elava noore autori romaani peategelane Brett on poiss oma unistuste ja tulevikuplaanidega, millest enne armeesseminekut jõudsid mõned täituda, mõned mitte. Armeeteenistus viib ta Afganistani. Sealt naastes tunneb Brett, et sõjavägi oli tema elu murdepunkt – miski pole enam endine, tekkisid probleemid eraelus ja katkes suhe vanematega. Peagi leidis naine soomlasest elukaaslase ja lahkus koos tütrega, kooliõpetajast isa lootusi ei suuda poeg aga enam kungi täita. Mis siis Bretiga neil aastail tegelikult juhtus ja mida püüab ta nüüd avalikkuse eest varjata?

Ilmamängud

Kristel Vilbaste
64 lustakat rahvapärimuslikku õuemängu
Toimetaja Kärt Jänes-Kapp
Pildid: Kadri Roosi
Kaas ja kujundus: Mare Kõrtsini
Tallinn : Koolibri, 2012
72 lk. : ill.

Raamatus on 64 lustakat rahvapärimuslikku õuemängu taimede, vee ja kividega. Eriti olulised on pärimuspõhised mängude raamat lasteaia- ja algklassiõpetajatele, kuna selles eas lapsed õpivad olulisel määral just mängimise teel. Mängides omandatakse väärtushinnangud suhtlemiseks nii loodusega kui ka omavahel. Samas pakuvad pärimuspõhised ilmamängud võimaluse vahetuks kokkupuuteks loodusega, kehaliseks liikumiseks ning rahvapärimuse tundmaõppimiseks. Pärimuspõhiste ilmamängude rakendamisel õppetegevuses on mängimise sidumine õppekavas püstitatud eesmärkidega.

kolmapäev, 3. oktoober 2012

Eesti-horvaadi vestlussõnastik

Rööppealkiri Estonsko-hrvatski razgovorni rječnik
Koostanud Jüri Pihl
Kaanekujundus: Kersti Tormis
Pärnu : [T. Pihl], 2012
300, [2] lk.

Vestlussõnastik on mõeldud peamiselt turistidele, kes Horvaatias olles soovivad suhelda kohalikega horvaadi keeles, ning neile, kes alustavad horvaadi keele õppimist. Sisaldab umbes 7500 enam tarvitatavat horvaadikeelset sõna ja väljendit. Vestlusteemade valikul on eelistatud neid, millega reisimisel rohkem kokku puututakse. Vestlussõnastikus on ka lühike ülevaade horvaadi keele grammatikast ning umbes 14 000 märksõnaga eesti-horvaadi ja horvaadi-eesti sõnastik.