21. oktoober - Salme Ekbaum

Aastani 1941 Neumann; 21. okt. 1912 Aidu v – 10. sept. 1995 Toronto
Prosaist, luuletaja ja näitekirjanik

Sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas lasterikka Kiini talu peremehe tütrena. Õppis kohalikus Taki ja Kõpu algkoolis, 1925–1930 Viljandis Eesti Haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis.

 

Lõpetas 1936 farmatseudina Tartu Ülikooli. Üliõpilasena praktiseeris Viljandi ja Abja-Paluoja apteegis, pärast lõpetamist töötas Võhma apteegis, vahepeal 1937–1939 haiglaravil. Edaspidi tegutses farmatseudina Kuressaare, Läänemaa, Karuse ja Tallinna Tõnismäe apteegis.

 

Perenaisekalduvusi tal ei olnud, talutööd jäid seetõttu võõraks, aga lugemine oli peres oluline küllaltki varasest east alates. Nii saidki Juhan Neumanni kahest nooremast tütrest lõpuks kirjanikud - Salme Ekbaumi noorem õde on Minni Nurme.

 

1944. aastal põgenes Salme Ekbaum Rootsi, kus töötas edasi õpitud erialal. Viis aastat Rootsis elanud, siirdus koos mehega edasi Kanadasse. Abikaasa Artur Ekbaum oli Eesti põllumajandus-, pangandus- ja ühiskonnategelane. Pere elas Torontos, seal loobus Salme Ekbaum apteekriametist ja tegutses edasi juba kutselise kirjanikuna.

 

Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu ja PEN-klubide liige. Suri 1995. aastal Torontos, tema põrm on maetud Paistu kalmistule.

 

Salme Ekbaumi ja Minni Nurme mälestusele pühendatud üritustest

 

1997. aastal algatasid õdede Salme Ekvaumi ja Minni Nurme sugulased mõtte korraldada maakonna õpilastele omaloominguvõistlus. Algselt korraldasid võistlust koostöös C. R. Jakobsoni Gümnaasium ja Viljandi Linnaraamatukogu. Hiljem võttis korraldamise üle Viljandi Linnaraamatukogu. Ajapikku on võistluse seos Minni Nurme ning Salme Ekbaumiga vähenenud.

 

Alates 2003. aastast annab Paistu vald (nüüd Viljandi vald) välja Salme Ekbaumi ja Minni Nurme mälestuseks loodud kirjanduspreemiat. Kõnealuse koduloopreemiaga tunnustatakse kodukanti ja sellest kirjutavaid luuletajaid.

Luulekogud 

• Ajatar (1974)
• Indiaani suvel (1951)
• Kivi kiljatas aknasse (1967) 
• Lupiinid, lupiinid (1979) 
• Talioras (1988) 
• Õhtu tiiva all (1992)
• Õhumärgi all (1983) 

Proosateosed 

• Arm ja ahnus (1972) 
• triloogia: 
• Ilmapõllu inimesed (1948) 
• Lindprii talu (1951) 
• Külaliseks on ootus (1952) 
• Inimene Ingel (1983) 
• Jälgkiri tormiuksel (1987) 
• Kohtumine lennujaamas (1979) 
• Kontvõõras (1966) 
• Kärestik (1955) 
• Maja Karineemel (näidend.196?) 
• Ristitants (1970) 
• Siniste silmadega lumememm (2011) 
• Süteoja (1957) 
• Valge maja (1946) 
• Vang kes põgenes (1975)
• Varjude maja (1959)
• Veimevakk (1964) 
• Õigusenõudja (1962) 
• Ühistegevus on päike (1977)

 

Allikad:

• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 76

• Salme Ekbaum – 100. – Orissaare Raamatukogu kodulehel URL: http://orissaareraamatukogu.onepagefree.com/files/SALME%20EKBAUM.pdf

• EE 14, 2000; muudetud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ekbaum_salme

26. september - Lembit Eelmäe

Aastani 1936 Arved Eifel
26. september 1927 Holdre v – 2. juuli 2009 Tartu
Näitekirjanik, luuletaja ja näitleja

Sündinud Valgamaal Holdre vallas sepa pojana. Õppis 1935-1941 Holdre algkoolis, 1941-1946 Tõrva keskkoolis, 1946-1947 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, 1947-1951 Eesti riiklikus teatriinstituudis.

 

Oli 1951-1957 „Endla“ teatris ja alates 1957 „Vanemuises“ näitleja. Elva keskkooli kunstilise kasvatuse õpetaja 1964-1968. Juhendanud mitmeid näiteringe. Tema tipprollideks olid osatäitmised Jaan Toominga lavastustes "Veli Joonatan" (1976) "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1976), "Polonees 1945" (1976), "Kauka jumal" (1977), "Tõde ja õigus" (1978) ja "Kihnu Jõnn" (1980).

 

Lembit Eelmäe pidas oma mulgimaa päritolu kogu elu väga oluliseks, see kiindumus väljendus omaloodud mulgimurdelistes luuletustes ja juttudes, kaasalöömises Mulkide Seltsi tegevuses ja muudes kodukoha ettevõtmistes. Ta on avaldanud luulekogud "Mu tõne mailm" (Vanemuise Seltsi Kirjastus, Tartu 1997) ja "Tundelisi pärjavärsse" (Vanemuise Seltsi Kirjastus, Tartu 2003). Luulet autori ettekandes on salvestatud CD-l "Ku Pikässillast üle saa" (2002).

 

Abikaasa näitleja Herta Elviste. Vend kirjandusteadlane August Eelmäe. Poeg näitleja Andrus Eelmäe.

 

Tunnustused

• 1969 Eesti NSV Teatriühingu preemia– Paris lavastuses "Ilus Helena"

• 1976 Eesti NSV Teatriühingu preemia – Põrgupõhja Jürka lavastuses "Põrgupõhja uus Vanapagan"

• 1977 Eesti NSV teeneline kunstnik

• 1977 Eesti NSV Teatriühingu preemia – Mogri Märt lavastuses "Kauka jumal"

• 1978 Eesti NSV Teatriühingu preemia – Andres lavastuses "Tõde ja õigus"
• 1996 Suure Vankri auhind
• 1997 Eesti Näitlejate Liidu auliige
• 2004 Mulkide Seltsi auliige
• 2005 Tartu Kultuurkapitali aastapreemia (koos Herta Elvistega)
• 2005 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2006 Vanemuise hõbemärk
• 2006 Tartu aukodanik koos Hans Trassi ja Helju Valsiga
• Vanemuise Seltsi auliige
• 2007 Tartumaa Pensionäride Ühenduselt aasta vanaisa tiitel
• 2008 Helme valla aukodanik

Allikad:
• Eesti Kirjanike leksikon (2000). Lk. 69-70
• Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Eelm%C3%A4e
Foto: Uus Eesti. URL: http://uuseesti.ee/10258

30. aprill - koolijuht Heino Einer 90

Allikas: Geni.com

Heino Einer

30.04.1931
Koolijuht
 

Koolijuht Heino Einer on sündinud Tallinnas, kooliteed alustas Westholmi koolis. Kui tema isa sõjakeerises surma sai, läks pere elama Tõrva kanti Jõgevestesse isatallu. 

Tartu Ülikoolis õppimise ajal oli tarvis hakata raha teenima: teisel kursusel läks Heino Einer poole kohaga tööle Aia tänava kooli. 

Ülikooli ajal tutvus ta oma tulevase abikaasa Sinaidaga. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 1954. aastal suunati 23-aastane noor pedagoog kolmeks kohustuslikuks aastaks Abja kooli direktoriks ja keemiaõpetajaks, ent ta jäi sinna kolmekümneks aastaks.

Toona paiknes kool kahes majas: uues, 1940. aastal valminud hoones ja nn kõrtsihoones. Õppetöö käis kahes vahetuses viiesaja õpilasega.

Esimesed kümme aastat töötati selle nimel, et õppeasutusel tekiksid traditsioonid. Vilistlased kinkisid koolile lipu, hakati tegema lõpumärke ja seati sisse auraamat. Aastate jooksul kujunesidki Abja keskkoolile omased traditsioonid: almanahh, viktoriinid, osalemine noorte tantsu- ja laulupeol, võistlused, ringide töö, matkad, ekskursioonid, sõprussidemed koolidega Eestist, Lätist ja Leedust, teatrite ühiskülastused.

Kuuekümnendate aastate keskel sai Abja kool juurdeehitused. Uude majatiiba lisandus kolm korrust klassiruume, võimla, aula ja garderoob. Laienes koolipark, suurenes puude liigirikkus ning iga kooli lõpetanud lend istutas parki oma puu. Kujundati ümber kooliaed, korrastati staadion ja ehitati mängude väljak. Direktori jaoks olid väga olulised õppetöö tulemuslikkus, kooli sisekliima ja kooli maine. Suurt tähelepanu pööras ta kooli ümbrusele ja siseruumide kujundamisele. Avaraid koridore hakkasid kaunistama arvukad Eesti tunnustatud kunstnike maalid.

Heino Eineri töötamise ajal Abja keskkooli direktorina pälvis kool rohkelt tunnustusi õppetöö, spordi, kooliümbruse ning looduskaitsealase tegevuse eest. Heino Einerile on omistatud teenelise õpetaja aunimetus.

Temast rääkides iseloomustavad õpilased teda eelkõige sõnaga väärikas.

Ta on Abja-Paluoja, Abja valla ja seega ka Mulgi valla aukodanik aastast 2005.

Otsuse Abjast lahkuda tegi Einer 1984. aastal, kui poja pere asus elama Tallinna. Tema uueks elu- ja tööpaigaks sai Viimsi. Viimsi keskkoolis oli ta direktorina ametis üheksa aastat, kuni saabus pensioniiga ja täitus 40 aastat direktoristaaži. Koolist kõrvale mees siiski ei jäänud: seitse aastat andis ta veel tunde.

Heino Einer peab oma pensionipõlve Rohuneemes suvilas ja aiamaal.

Allikad:

• Lepland, Leida; Rahnel, Peeter. Heio Eineri Suur juubel! // Mulgi valla Infoleht (2021) aprill, lk. 4. URL: https://mulgivald.ee/documents/18442398/29861530/mulgi_sona_aprill_2021_veebi.pdf/b6e2c7bf-8c72-4353-a376-3cc0f06ef1e0  
• Raidsalu, Tea. Heino Einer kujundas Abja koolis tavasid // Sakala (2009) 12. okt. URL: http://www.sakala.ajaleht.ee/170883/heino-einer-kujundas-abja-kooli... 

17. märts - Johan Emblik 150

Johan Emblik

17.03.1866 Ülemõisa – 3.04.1935 Tartu
Piimanduse eriteadlane

J. Emblik sündis 17. märtsil 1866. a. Viljandimaal, Õisu Ülemõisas. Peale alghariduse saamist täiendas end piimanduse ülal erikursustel Riias ja Ekaterinoslawis. Lõpetas 1898. a. Braunschweigis põllutöö ja piimatalituse kooli, mille järele tegi pikema õppereisi Saksamaal ja Hollandis. Lõpetas 1902. a. Tartu loomaarsti-instituudi piimanduse kursused. 

Tegelikule tööle asus ta 1900. aastal Kaunase kubermangu, olles seal mitmel pool piimanduse juhiks. Töötas Hollandis, Saksamaal, Soomes ja Taanis.  1910. aastast töötas Tartu Eesti Majanduse Ühisuses.  Tema eestvedamisel loodi üle-Eestiline piimatalituste võrk. Jätkub töö Põhja-Liivimaa Põllumeeste Keskseltsi juures. Pea kõik vanemad ühispiimatalitused olid tema organiseeritud. 

1922. —1927. a. oli ta Eesti Põllumeeste Keskseltsi piimanduse inspektoriks, minnes sealt „Eptü", põllutööministeeriumi ja Talumajanduse büroo teenistusse eriteadlasena. 

1902. aastal lõpetas Tartu Ülikooli juures piimanduse bakterioloogia kursuse. Töötas Hollandis, Saksamaal, Soomes ja Taanis. 1910. aastast oli Eestis üks tähtsamaid ühispiimatalituse organiseerijaid ja piimanduse eriala teadlasi.

Avaldas ajakirjanduses ja ajakirjade juures kaastöid ning mitu eriraamatut. 

Suri 3. aprillil 1935 Tartus südamerabandusse. 

Allikad:

• Piimanduse eriteadlane J. Emblik // Postimees (1935) 3. aprill. URL: https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1935/04/03/28

• Viljandimaa turismiinfo

29. veebruar - Ene Ergma

Ene Ergma

29.02.1944 Rakvere
Füüsik, astrofüüsik, poliitik

Ene Ergma on lõpetanud 1962. aastal C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli. Ta õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis füüsika erialal 1962–1964 ning lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli astronoomia erialal cum laude aastal 1969. Sai samas füüsikamatemaatikakandidaadi kraadi aastal 1972 ning füüsika-matemaatikadoktori kraadi 1984. aastal. 

Ergma on töötanud ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudis nooremteadurina, NSVL Teaduste Akadeemia Astronoomia Instituudis nooremteadurina, vanemteadurina, teadussekretärina ja juhtivteadurina, Tartu Ülikoolis teoreetilise füüsika ja astrofüüsika kateedri professorina, teoreetilise füüsika instituudi juhatajana ja füüsikaosakonna juhatajana, Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendina. Ta oli TEA entsüklopeedia kolleegiumi liige alates 2008. aastast. 

Aastatel 2003–2006 ja 2007–2014 oli ta Riigikogu esimees. 2007. ja 2012. aastal valiti ta Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimeheks. Aastal 2016 astus ta IRL-ist välja. 

Teosed

• Kosmos (2020) 
• Kosmosemutt (Koos Lea Armega. 2016) 

Tunnustus: 

• 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2002 Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteadustes
• 2003 Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni suurrist
• 2004 Eesti Teaduste Akadeemia suur medal
• 2004 Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist
• 2005 Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega
• 2007 Jüriöö Tähe aumärk
• 2007 Austria Vabariigi Teeneteordeni suur kuldne aumärk
• 2007 Rootsi Kuningliku Põhjatähe I klassi orden
• 2008 Riigivapi II klassi teenetemärk
• 2009 Kolme Tähe II klassi orden

Allikas: 

• Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ene_Ergma

20. veebruar - Hermann Evert

Foto: Geni

Ökonomist, kirjastustegelane, Eesti Kirjanduse Seltsi büroo juhataja 1924–1940
Hermann Evert
20.02.1898 Uusna v – 20.09.1982 Tallinn

Kirjastustegelane ja bibliofiil Herman Evert sündis 20. veebruaril 1898. a. Viljandi kihelkonnas Uusna valla Saareküla Everti talus pere kaheksanda lapsena.

 

Alghariduse sai vanema venna Märdi käe all Suure-Kõpu valla Metsküla koolis aastail 1904–1907 ja Simbirski kubermangu Svetloje Ozero eesti asunduses aastail 1907–1909. Lõpetas 1914. aastal Tartu Reaalkooli, misjärel asus vend Jaani soovil ja majanduslikul abil 1915. aastal Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusosakonda õppima.

 

1916. aastal sai tööle tekstiilivabrikute peakontoris. Võttis osa 1917. aasta revolutsiooni märtsisündmustest Moskvas, sama aasta juunis tuli Tallinna, kus töötas ametnikuna linnapangas kuni 1919. aastani. Sama aasta esimesel poolel võttis osa Vabadussõjas, võideldes A. Irve juhitaval soomusrongil nr. 1.

 

1919. aasta mais sai temast põlevkivikaevanduse esimene raamatupidaja Kohtla-Järvel, kus töötas kuni 1921. aastani. Töötas 1921–1923 Kanadas ja USAs farmides ja vabrikuis ning meremehena Atlandi ja Vaiksel ookeanil. Naastes kodumaale siirdus jällegi “Riigi Põlevkivitööstusesse”, olles selle juhatuse liige ja pearaamatupidaja. Sel ajal kirjutatud ülevaade meie põlevkivist ilmus 1926. aastal avaldatud koguteoses “Eesti – maa – rahvas – kultuur”.

 

Aastatel 1923–1931 õppis Tartu Ülikoolis kaubandust. Ta osales Üliõpilasseltsi Liivika tegevuses, olles selle põhimõtete kujundaja ja alleshoidja ning seltsi peaideoloog 1930. aastatel. Ta oli 1924–1940 Eesti Kirjanduse Seltsi büroo juhataja Tartus.

 

Pärast Eesti okupeerimist oli ta aastatel 1945–1950 Leningradi oblastis vangis süüdistatuna nõukogudevastases tegevuses, mida ei suudetudki tõestada. 1949. aastal küüditati agronoomist abikaasa koos poja ja tütrega Siberisse kui kulakud. Nüüd alustas ta võitlust oma perekonna õiguste taastamise eest, mis ei andnud küll tulemusi, kuigi nad Siberist naassid. Tema ise rehabiliteeriti 1956. aastal.

 

Seejärel elas ta Türil ja Tallinnas. Töötas 1950–1959 artelli "Kollektiiv" ametnikuna Türil, oli 1960–1963 Statistika Valitsuse ökonomisti, 1963–1966 Kirjandusmuuseumi teaduri ja 1967–1970 Hinnakomitee vanemkontrolörina, misjärel jäi pensionile.

 

Võttis osa Viljandi kodu-uurijate tööst, raamatusõprade klubi „Tõru“ tegevusest, oli Muinsuskaitse Seltsi liige, uuris oma isa- ja emapoolset suguvõsa ning kirjutas mälestusi.

 

Suri 20. septembril 1982. Maetud Everti talu kalmistule.

 

Allikad:

• Vollmann, Kadri. 100 aastat kirjastustegelase Herman Everti sünnist // Sakala Kalender 1998. Viljandi, 1997. Lk. 64 – 66
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944. – URL: http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=4479 (vaadatud 20.02.2018)
• Vikipeedia. – URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Herman_Evert (vaadatud 201.02.2018)

3. jaanuar - arstiteadlane Juhan Ennulo

Eesti arstiteadlane
Juhan Ennulo
Kuni 1925 Orik
3.01.1898 Kowali t, Vana-Võidu v—27.02.1982 Tallinn

Sündis kowali talus talupidaja Ado (Aadu) Oriku ja tema abikaasa Marie (neiuna Saarem) pojana.

 

Lõpetas tartus hugo Treffneri Gümnaasiumi 1918. aastal ja astus samal aastal Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda. Samal aastal läks sealt üle arstiteaduskonda, kuid õppimine katkes Vabadussõja puhkemise tõttu.

 

1918-1920 võitles Vabadussõjas. Meditsiiniõpinguid jätkas juba sõja ajal 1919. aastal ja lõpetas vaheaegadega õppides 1927. aastal arsti astmega.

 

1925. aastal astus abiellu Tartu restoranipidaja Aleksander Elleri tütre Leontinega (Lonni) ja sellest abielust sündis kaks poega: Juhan ja Jaan.

 

1927. aastal täiendas end Pariisis ja siis töötas kuni 1932. aastani Tartu Ülikooli hospitaalhaavakliiniku assistendina. Selle töö juures valmis tal ka doktori väitekiri teemal "Mõningate keemiliste ainete fikseerimisest erütrotsüütidega", mille kaitses 6. mail 1932. aastal omandades dr. med. kraadi. Samal aastal toimus uue professori valimine hospitaal-haavahaiguste kateedrisse, kus kandideerisid dr J. Ennulo, dr A. Linkberg ja dr C. Prima. Valituks osutus dr A. Linkberg ja dr Ennulo siirdus tööle Võrru sealse haigla kirurgina ja Võru linnaarstina. Sellel ajal täiendas ta end 1934. aastal Pariisis ja 1936. aastal Viinis.

 

1940. aastal töötas ta sõjaväearstina. 1941-1944 töötas Raudtee Polikliiniku kirurgina, kuna raudtee-süsteem vabastas mobilisatsioonist sõjaväkke. Saksa okupatsiooni viimasel aastal oli meeste puudus sõjaväes juba nii valdav, et mobiliseeriti mehi juba kõigist ametkondadest ja ka dr Ennulo sattus kutse alla.  Kuna ta kutsest kõrvale hoidis, vangistati ta desertöörina ja saadeti Klooga laagrisse, kus sel ajal oli juba sõjaline sistsipliin nii allakäinud, et tal õnnestus 17. septembril 1944. aastal vaevata põgeneda ja töötada lühikest aega Tallinna Ühise Haigekassa kirurgina.

 

1945. aastal sai temast Tartu Ülikooli dotsent ja 1945-1948 hospitaalkirurgia kateedri juhataja. Selle perioodi lõpus asus ta taas Tallinna Kivimäe sanatooriumisse kopsukirurgina. 1949-1951 ja 1954-1957 oli ta ENSV Tervishoiuministeeriumi Õpetatud Nõukogu teadussekretär ja samal ajal 1951-1957 Tallinna tuberkuloosidispanseri kirurgiaosakonna juhataja.  Alates 1956. astast töötas ta Eksperimentaal- ja Kliinilise Meditsiini Instituudi teadurina ja alates 1957. aastast samas tuberkuloosisektori juhatajana. 1964. aastal jäi pensionile.

 

Dr. J. Ennulo on kopsutuberkuloosi kirurgilise ravi rajaja Eestis. Tema sulest on ilmunud arvukalt teadustöid ja mälestusteraamat "Kirurg meenutab". Ka on ta kahe originaalse ravimeetodi väljatöötaja.

 

Dr. med. Juhan Ennulo suri 27. veebruaril 1982 Tallinnas ja on maetud Tallinna Metsakalmistule

 

Allikas: Ennulo (enne 1925. Orik), Juhan (Johann) // Merila-Lattik, Helbe. Eesti arstid 1940-1960. 2000. Lk. 153