Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 30. november 2012

Libahunt [DVD]

Režissöör Leida Laius
Stsenaristid Leida Laius, Lembit Remmelgas
Operaator Algimantas Mockus
Helilooja Veljo Tormis
Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (71 min) : must-valge
Sari Eesti filmiklassika ; 34

Film on tehtud eesti kirjandusklassiku August Kitzbergi (29.XII 1855 - 10.X 1927) samanimelise  näidendi alusel. Kirjanik kirjutas selle oma kõige küpsemal ja viljakamal loomeperioodil (1906-1915). Kogu Kitzbergi looming kuulub eesti kirjandusklassika õitsenguaega, mis algas kriitilise realismi võidust eesti kirjanduses 19. sajandi lõpus ja kestis 20. sajandi esimeste aastakümneteni. August Kitzberg oli tuntuim eesti dramaturg. Temale ja Eduard Vildele kuulub eesti näitekirjanduse rajajate au.

 "Libahundi" peategelane on tütarlaps Tiina. Kirjanik  kujutab Tiinat ühest küljest kui 19. sajandi lõpu tütarlapse idealistlikku tüüpkuju, teisest küljest aga kui rahva püüdluste kehastajat, kelle kaudu avaldub rahva vabadusiha, tahtmine vabaneda orjusest. Seetõttu on Tiina näidendis romantiline kuju, temas avaldub kirjaniku ideaal - uhke ja vabadust armastav inimene. Tiinas on harmooniliselt ühinenud romantilised ja realistlikud jooned, andes sellele kirjanduslikule kujule püsiväärtuse.
Konflikt on isiklikku laadi, kuid takistused, mis ei lase Tiinal õnnelikuks saada, on sotsiaalsed - seega omandab tüdruku võitlus ühiskondliku tähenduse. Film ei kopeeri näidendit, kuid siingi on loomulikult kesksel kohal peategelase karakter, tema protest patriarhaalse rutiini, mõttetardumuse, piiratuse ja ebausu vastu.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 430.

Apostlite teod

I. Horward Marshall
Tõlkinud Aldo Randmaa
Toimetanud Olav Maran ja Ingmar Kurg
Tallinn : Logos, 2011
473, [1] lk.
Sari Sõna seletus

Sarja „Sõna seletus“ köited käsitlevad piibliteksti, laskumata üksikasjadesse. Seletustes ei arutata kõiki tekstikriitilisi probleeme, kuid üheski köites ei ole mööda mindud küsimustest, mida on tõstatanud uuema aja piibliteadus. Apostlite õpilane Luukas on hoolikalt kogunud suulisi ja kirjalikke pärimusi evangeeliumi ning apostlite tegude koostamiseks, millest kujunesid algupärased kristliku misjoni ajalookirjutised. Apostlite tegude raamat kirjeldab Kristuse rõõmusõnumi levikut alates Jeruusalemmast kuni üle kogu oikumeenia. I. Howard Marshall on tuntud piibliuurija, on olnud Aberdeeni Ülikooli Uue Testamendi professor Šotimaal, Tyndale Fellowship for Biblical and Theological Research juhataja, British New Testament Society president ning Fellowship of European Evangelical Theologians esimees.

BurdaStyle sewing vintage modern

Nora Aboustet with Jamie Lau
Mastering iconic looks from the 1920s to 1980s
First Edition
New York : Potter Craft, 2012
216 lk. : (spiraalköites + 2 lõigete lehte vutlaris)

Dior’s New Look silhouette. Jackie Kennedy’s sheath dress. Madonna’s bustier. Fashion trends come and go, but certain iconic styles never fade. Make them for yourself with BurdaStyle’s new guide to sewing fashion through the decades. Five adaptable master patterns for tops, dresses, and pants are transformed into nineteen unique projects for both women and men that draw inspiration from key fashion moments. These influential looks—from the Roaring Twenties to the Awesome Eighties—are all modernized and reinterpreted for today’s sewing enthusiasts.

BurdaStyle, the world’s largest online community of people who sew, is synonymous with stylish sewing and high-quality patterns. In this follow-up to The BurdaStyle Sewing Handbook, they provide step-by-step instructions and techniques for customizing the enclosed master patterns into new design variations, all perfectly fitted for you. You’ll also get a taste of fashion history—the essential designers, signature trends, and style icons from each era—to help you channel your inner Coco Chanel, Audrey Hepburn, or Yves Saint Laurent.

BurdaStyle Sewing Vintage Modern combines the best of fashion from the past with an updated approach to sewing. Whether you prefer a slim-fit pant, the perfect men’s button-down, or a versatile shift dress, this book offers a classic collection that will last you a lifetime.

Eesti rahvustoidud armastusega

Margit Mikk-Sokk
50 parimat retsepti
Fotod ja kujundus: Ragnar Sokk
Tallinn : Tulip, 2012
127, [1] lk. : ill.

Kaunite toidu- ja meeleolupiltidega kokaraamatus on Eesti rahvusköögi parimad retseptid. Raamatust leiab toite, mida tegid meie emad, vanaemad, vanavanaemad ja mida armastatakse ka praegu. Neid taaskord oma perele pliidi ees valmistades meenuvad lapsepõlve õnnelikud hetked.

Ettevaatust, nartsissist!

Markku Salo
Ühe advokaadi kogemusi isiksusehäirega inimestest : pamflett
Tõlkinud Märt Krell
Toimetanud Sirli Lember
Kaanekujundus: Maarja Vannas
Tallinn : Johannes Esto Ühing, 2012
204 lk.

Sellest raamatust võib lugeja leida uut informatsiooni lisaks olemasolevatele teadmistele nartsissistidest ja muude häiretega inimeste käitumisest, millest juba varem on kirjutanud psühhiaatrid ja psühholoogid.

"Püüan juhendada lugejat kuidas on võimalik isiksushäirega inimest ära tunda, kirjeldan kiusajate tavalisemaid trikke ning õpetan kuidas sellisest õudusunenäost saaks vabaneda. Samuti soovin julgustada ametnikke ja kohtusüsteemis töötavaid inimesi, et häirega inimeste asemel võiksid nad kaitsta hoopiski nende ohvreid. Aga ennekõike on mu sooviks kaitsta laps kuna nemad satuvad kohtuvaidluste objektideks vastu nende enda tahtmist. Advokaadina tahan anda selgeid ja praktilisi nõuandeid kõigile kes on juba aru saanud, et nad elavad koos kiusajaga." Markku Salo

Haiguste ennetamisest perearstile

Ruth Kalda, Jaak Maaroos, Heidi-Ingrid Maaroos, Marje Oona, Anneli Rätsep, Kadri Suija, Urmas Takker, Heli Tähepõld, Madis Veskimägi, Pille Ööpik
Toimetanud Ruth Kalda
Kaane kujundanud Kalle Paalits
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, c2012
240 lk. : ill.

Raamat kõneleb olulisemate haigusseisundite tõenduspõhisest ennetamisest ning autoriteks on Tartu Ülikoolis peremeditsiini eriala õpetavad ja erialaga lähedalt seotud õppejõud, kes oma igapäevatöös ka patsiente ravivad. Raamat pakub hetkel parimat olemasolevat teavet olulisemate haiguste ennetamiseks. Kirjutatud on see mõeldes eeskätt perearstidele, kuid siit leiavad kasulikku lugemist ka vanemate kursuste üliõpilased, üldarstid ja ennetuse vastu suuremat huvi tundvad teiste erialade arstid.

Keelemeel

Krista Mägi, Tiiu Puik, Piibe Leiger, Ivika Hein
Eesti keele käsiraamat õppijale
Toimetaja Kadi Kaljola
Kujundaja Heiko Unt
Tallinn : Maurus, 2012
240 lk.

„Keelemeel“ on käsiraamat igale keelekasutajale, kellel on vaja õigesti kõnelda, kirjutada ja tekste koostada. Raamat on lihtne, selge ning ülevaatlik, aitab õppida ning õpitut meelde tuletada.

 Käsiraamatus on 4 suurt peatükki- Sõna, Lause, Tekst ja Keeleabi. Kõik need jagunevad väiksemateks alapeatükkideks, kus keeleküsimusi on püütud käsitleda lihtsalt, vältides keerukaid üksikjuhtumeid. Teemade juures on enesekontrolliks ülesanded, mille vastused on raamatu lõpus.

 Lisatud on aineregister, mis kergendab vajaliku teema otsimist, ja levinumate võõrsõnaliste keeleterminite sõnastik.

„Keelemeel“ on oluline õppevahend nii põhikooli kui ka gümnaasiumiõpilasele, samuti saavad sellest raamatust abi eesti keele kursutel osalevad õppijad.

 Käsiraamatu osad 1.1 – 1.8 ja 4 on kirjutanud Krista Mägi, 1.9 – 1.13, Tiiu Puik, 2. osa autor on Piibe Leiger ja 3. osa Ivika Hein.

Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel

Malle Salupere
Toimetanud Kristina Lepist
Kaane kujundanud Mari Ainso
Ümbrise foto: Mart Trummal
Tartu : Ilmamaa, 2012
390, [1] lk.
Sari Ilmatargad

Malle Salupere (sünd. 1931) on õppinud Tartu ülikooli vene filoloogia osakonnas, Juri Lotmani aspirantuuris ning lõpetanud TÜ psühholoogiaosakonna. Ta valdab saksa, vene, poola, inglise ja prantsuse keelt, on õppinud türgi ja pärsia keelt. Salupere on pühendunud arhiiviuuringutele, tema päeva-, kultuuriloo- ja ajalooteemalised artiklid on äratanud tähelepanu kriitilise hoiaku poolest. Eesti- ja muukeelsetes teadusajakirjades on seni ilmunud sadakond artiklit ja retsensiooni, osa neist on koondatud kogumikku “Tõed ja tõdemused” (1998). Tema sulest on pärit ka mahukas uurimus Johann Voldemar Jannsenist – “Postipapa” (2006).

Käesolev kogumik esindab 15 aasta jooksul valminud artikleid ja retsensioone, osa neist ilmuvad esmakordselt. Artiklid ja esseed käsitlevad eesti kultuuriruumis olulisi, eeskätt Tartuga seotud isikuid ja nähtusi, sageli uudsest aspektist, sest autorit ei kammitse kui tahes autoriteetsete eelkäijate öeldu.

Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuuriministeerium.

Lapilised vööd

Merike Freienthal, Veinika Västrik
Toimetaja Anu Pink
Kaanekujundus: Annamari Kenk
Kujundus: Annamari Kenk, Kadi Pajupuu
Türi : Saarakiri, 2012
136 lk. : ill.

Vöö oli kunagi Eesti naise jaoks väga oluline ese – toetas selga ja rõhutas pihta. Lõuna- Eestis, eelkõige Lätiga piirnevatel aladel, tehti ja kanti hoopis isemoodi vöösid. Need läbivillased ja väikese, justkui lapilise kirjaga värvikad vööd on aga toredad kududa ja kanda ka tänapäeval. Seda enam, et nende kudumine edeneb jõudsasti ja sobib seetõttu hästi ka algajale vöökudujale.

Raamatus on põhjalik õpetus lapilise vöö kudumiseks vöötelgedel, kangastelgedel ja ümber keha hoides ning 83 lapilise vöö mustrit, mis on tehtud Eesti Rahva Muuseumis leiduvate vööde põhjal. Vöökudumine on nakkav!

Mardipäev

Eesti Vabaõhumuuseum
Koostajad Maret Tamjärv, Vivian Siirman
Noodid: Taive Särg
Retseptid: Ülle Sepper
Kujundaja Liisi Lukk
Tallinn : Grenader, 2012
48 lk. : ill., noot.

Hilissügisene mardipäev on üks elujõulisemaid pühi, mille vanarahvas on meile pärandanud. Ehkki tänapäeval on mardis käimine peamiselt laste pärusmaa, oli see vanemal ajal rikkaliku kombestikuga talve alguse püha, mil eeskätt just täisealised noored lõbusalt üheskoos mööda külasid tembutasid, pidutsesid ja laulsid. Kahjuks on mure omaenda turvatunde pärast tänapäeval nii suureks muutunud, et isegi üksikult ringikolavad mardisandid jäetakse tihtipeale ukse taha. Linnades kogub populaarsust hoopis võõrapärane Halloween. Sellest hoolimata peab mardipäev visalt vastu. Sestap ongi see raamat mõeldud neile, kes tahaksid vanu kombeid au sees hoida, sõbrad kokku koguda ja marti jooksma minna. Raamatust "Mardipäev" leiab nippe nii enda maskeerimiseks kui mardisandivempudeks ning loomulikult kõik tarvilikud mardilaulud. Need, kes ise marti jooksma ei lähe, saavad aga lugeda, kui lõbus ja meeleolukas mardisantide külaskäik olla võib. 

Meite Muhu pätitegu

Anu Kabur
Toimetaja Anu Pink
Kujundus: Anneli Kenk
Fotod: Anu Pink, Anu Ansu, Anu Kabur
Joonised: Anu Kabur, Anu Pink
Türi : Saarakiri, 2012
64 lk. : ill.

Kingapoed on kaubast lookas – leidub susse ja tosse, kõiksugu kingi, saapaid ja kalosse… Ei ole keegi tänapäeval paljajalu, aga Muhu saare elanikel on säilinud komme teha ja kanda kenasid tikitud pätte. Pätid kuuluvad Muhu rahvarõiva juurde, kuid neid kantakse tänapäeval meelsasti ka tavarõivaga. Vähemalt saja aastane pätitegemise oskus on köitmas järjest uusi käsitöötegijaid.

 Selle raamatu abil on hea võimalus heita uudishimulik pilk Muhu pätiteole ja -ajaloole ning leida ideid ja mustreid mitmetest pätikandmise perioodidest.

Mustrimosaiik

Tekst, fotod, mustrid, tikandid ja kujundus Irina Tammis
80 motiivi loodusest rist- ja madalpistes
Tallinn : Varrak, 2012
200 lk. : ill. ; 1 CD-ROM

Käsitsi tehtud tikandiga kaunistatud esemed on alati erilised. Kui mitmeid kordi kantud rõivatükk ära tüütab, võib sellele midagi tikkida ja ese mõjub jälle uuena. Diivanil lebavad ristpistes padjad annavad kodule hubase soojuse. Kel rohkem aega ja tahtmist, võib topeltristpistega tikkida suisa põrandavaiba. Ja miks mitte kasutada siis ristide ja ruutude asemel hoopis lilleõisi või lehti ja marju. Selles raamatus on 80 fotot üksikute motiividega. Neile, kellele meeldib tikkida vaid rist- või madalpistet, on fotod muudetud mustriteks vastavalt tehnikale. Nii saavad kõik oma osa. Kes aga arvavad, et nad ise üksikuid motiive kokku panna ei oska, on raamatus ka 20 kompositsiooni. Raamatuga on kaasas mustritega CD-plaat ning et mustreid oleks hõlbus plaadilt leida ja välja printida, on raamatus iga motiivi juures kirjas faili nimi.

Narratiivne lähenemine sotsiaaltööuurimuses

Laste väärkohtlemise lood
Toimetanud Judith Strömpl, Marju Selg, Merle Linno
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
263, [1] lk.

Selles raamatus tutvustab grupp Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudiga seotud autoreid oma viimaste aastate uurimistööd, mille teemaks on laste vastu suunatud vägivald ja väärkohtlemine. Kõik käsitletavad uurimused lähtuvad sotsiaalse konstruktsionismi põhimõtetest ja on teostatud narratiivianalüüsi meetodeil. Valitud lähenemisviis aitab sügavamalt mõista ja teoreetiliselt mõtestada nii spetsialistide kui klientide vaatenurka uuritava teema kohta.

Photo Craft

Susan Tuttle and Christy Hydeck
Creative Mixed-Media and Digital approaches to transforming your Photographs
Cincinnati, Ohio : North Light Books, 2012
144 lk. : ill.

Digital Photography and Mixed Media--a creative match made in heaven! Love photography? Want to make yours better? Want to use your photography as a springboard for fabulous and diverse mixed media and digital projects?
Photo Craft will help you elevate the average into the extraordinary! Using Adobe Photoshop Elements and following thorough, easy-to-follow step-by-step instructions, you'll learn to make basic adjustments to your photographs that will yield stunning and artistic results. You'll also learn to use those photographs -- along with some everyday mixed-media supplies -- to create unique and personal art.

 Inside You'll Find:
  • 13 stepped out mixed media techniques and projects
  • 16 stepped out digital techniques
  • 9 stellar techniques and projects from contributing artists including Michele Beschen and Claudine Hellmuth
  • Dozens of great examples of and tips for iPhoneography
  • Countless inspirational suggestions for photo field trips and photo shoots
  • An author curated list of recommended apps to take your photos to the next level
  • Access to exclusive online materials including new techniques and projects and downloadable materials for your personal use
So get to it! Take new pictures today (and every day!), look through those boxes of old and long-forgotten photos, and free those lonely images from your hard drive. Make them better, make them new and make them art. Soon you'll be seeing things in a whole new way!

Pind ja palk

Janek Mäggi
119 hommikupalvust Vikerraadios 2007-2012
50 maali ja graafilist lehte
Illustratsioonid: Jüri Arrak
Toimetajad Arne Hiob, Vilve Torn
Eessõna: Toomas Paul
Järelsõnad: Arne Hiob, Vello Salo
Kujundaja Tiit Jürna
Fotod: Julia-Maria Linna
Tallinn : [Powerhouse], 2012
295 lk., [46] lk. ill. : ill.

Kogumik sisaldab 119 Janek Mäggi poolt Vikerraadios peetud hommikupalvust aastatest 2007–2012 ning 50 Jüri Arraku vaimuliku sisuga maali ja graafilist lehte aastatest 1964–2012. Raamat tuleb müügile Rahva Raamatu ja Apollo raamatukauplustesse.
 
"Ilmselt ei ole kerge kantslist ega kateedrilt kuulajateni ulatuda. Ei ole sugugi lihtne alla, rahva sekka laskuda. Kui keegi seda üritabki, kipub ta ikka kõnelema kaanani keelt, millest teised ei saa aru," kirjutab Toomas Paul raamatu eessõnas. "Kommunikatsioonibüroo Powerhouse juhataja, Eesti Kabeliidu presidendi, terava sulega kolumnisti ja luuletaja Janek Mäggi rahvusringhäälingus peetud hommikumõtiskluste raamat koos Euroopa Teaduste ja kunstide Akadeemia liikme Jüri Arraku ekspressiivsete piltidega ei pea möödarääkimist kartma. Kaks kanget rahvameest on avanud oma südame ning tunnistavad südikalt ja sütitavalt oma usku. Selle maa keeles."
 
Arne Hiob märgib raamatu kohta: "Võin ainult hea tundega meenutada ühiseid põnevaid vestlusõhtuid – nüüd juba läbi mitmete aastate. Jüri pole ainult maalikunstnikuna mõtte- ja kujundirikas: ta on seda ka oma vestlustes ja kirjutistes. Janek on olnud uute ideede ja vaatenurkade initsiaator, ilma et ta põlgaks või üritaks ümber lükata väärtuslikku vana. Siiski oli veidi üllatav, kui kuulsin ühe koguduseliikme suust, et näe, sinu sõber Janek Mäggi peab raadios hommikupalvusi ja mulle need täitsa meeldivad. Nüüd on neid palvusi peetud juba üle saja ning tõepoolest on aeg need raamatuna välja anda. Janek oskab selgelt kirjutada – seetõttu sobivad ka Jüri Arraku ilmekad maalid siia imehästi. Raamatu pealkirjaks on pandud „Pind ja palk" – see viitab nõustumisele Jeesusega, kes ütleb evangeeliumis, et märka pigem palki oma silmas, mitte ära otsi pindu teiste silmis. Oma mina ei tohi üle tähtsustada teiste arvel! Oleme kõik inimesed. Mulle isiklikult jäi eriti meelde 95. lugu, kus on juttu sellest, milline oli kannataja Iiobi saatus Vanas Testamendis, kes viimaks siiski pääses. „Iiob oli mees, kes läks sisse kitsast uksest," kirjutab Janek. „Kitsas uks ei tähenda ainult pääsu igavesse ellu. See tähendab ka õnnistust maises ja kaduvas elus." Jüri Arraku maal „Hiiob" kuulub samuti mu lemmikute hulka tema loomingust – umbes nii võis too mees ka välja näha. See uks, mille kaudu olen sisenenud Jüri ja Janeki juurde, pole aga olnud kitsas – vastupidi, see on olnud avar ning paljud on sealt sisse astunud. See viitab piiblisõnale raamatu lõpus, et nii mõnedki, kelle uks on külalistele avatud, on enda teadmata võõrustanud ingleid. Heade inglite kohalolul oleme meiegi arutlenud ajalikke ja igavesi asju."
 
"Issanda aastal 1931 avas Guglielmo Marconi Vatikani Raadio esimese saate sooviga, et tema ehitatud raadiojaam võiks kanda rahu ja õnnistuse sõnumit kogu maailmas," kirjutab raamatu järelsõnas Vello Salo. "Üsna varsti pärast seda, kui ateistlikud okupandid olid usulised raadiosaated meie maal hoopis ära keelanud, avanes minule võimalus selles samas Marconi ehitatud Vatikani Raadios kuulutada sedasama rahu ja õnnistuse sõnumit eesti keeles. Tohtisin seda teha õige mitu aastat. Ristiusu vaenlased püüdsid neid saateid jõuga vaikima sundida, kuid kadusid siis ise. Me ei tea, kui kauaks – ent meil on põhjust tänada Jumalat, et tänapäeva Maarjamaal võime jälle vabalt kuulutada ja kuulata rahu ning õnnistuse sõnumit. Soovin omalt poolt edu ja õnnistust kõigile, kes seda aulist tööd teevad!"

Põngerjaõpetus

Ben Furman
Lahendused laste probleemidele
Soome keelest tõlkinud Elle Vaht
Toimetanud Helen Kõrgesaar 
Kujundanud Kalle Müller
[Tallinn] : Tänapäev, 2012
165, [1] lk.

Kõigil lastel on suuremaid või väiksemaid probleeme. Tavaliselt lähevad need mured aja jooksul iseenesest üle, kuid mõnikord jäävad nad kestma ning siis on hüva nõu kallis. Suure tuntuse saavutanud põngerjaõpetus on psühhiaater Ben Furmani ja tema kolleegide väljatöötatud lahenduskeskse lühiteraapia põhimõtetele toetuv ainulaadne laste probleemide lahendamise meetod. Käesolevas raamatus, mis on mõeldud nii laste vanematele kui ka kõigile laste kasvatuse ja ravi alal töötavatele inimestele, teeb Ben Furman arvukate näidete abil põngerjaõpetuse lihtsaks ja selgeks.

Tartu Ülikool ja legendid

Autorid Evelin Kivimaa, Tiina Kruus, Tiia Kõnnussaar... jt.
Fotod: Evelin Kivimaa, Lauri Kulpsoo, Jüri Laan... jt.
Toimetaja Katrin Streimann
Kujundaja Einike Soosaar
Tallinn : Menu Kirjastus, 2012
223 lk. : ill.

Tartu ülikool tähistab 380 aasta möödumist ajast, mil ülikooli asutamisürik sai Rootsi kuninga Gustav II Adolfi allkirja. Juubelihõnguline tähtpäev annab alati hea võimaluse vaadata senist käekäiku tavapärasest erinevalt: mälestuste või muusika, huumori või telesarja kaudu.

See raamat on üks osa ülikooli aastapäeva toimetustest. Kogumik on täis mälestusi ja meenutusi sündmustest, mis on kuulunud alati värvika ülikoolielu juurde. Ajaloolise tõe kõrval saab lugeda humoorikaid ja haaravaid seiku inimestest, kes on ise ülikoolis õppinud ja omal ajal ülikoolielu kujundanud.

Mitmest loost on saanud legendid, mida ikka ja jälle meenutatakse. Legendid, mis on osa ülikoolielust ja ülikoolilinnast ning mille osalised on andnud killukese ka sellesse, mida nimetatakse Tartu vaimuks.

Vanamoodi moodsaks

Belinda Hay
Soengud : lihtsad sammhaaval õpetused, kuidas teha vintage-stiilis soenguid
Tõlkija Anu Vane
Toimetaja Margit Raias
Pärnu : Berta, 2012
112 lk. : ill. 
Sari Vanamoodi moodsaks

Kas sooviksid kanda Marilyni lokisoengut, Brigitte Bardot’ mesitaru või hoopis Jackie O bufooni? „Soengud. Vanamoodi moodsaks” aitab sind muuta tõeliseks vintage-kaunitariks. Fotodega ilmestatud samm-sammulised juhised, mida on lihtne järgida. Klassikalised soengud, nagu Hollywoodi lained, rulltukk, bufoon, mesitaru ja püsttukk. Lisaks nõuanded selle kohta, milliseid vahendeid on vaja, milliseid tehnikaid kasutada, kuidas siduda peasalli, teha soengutäidist ja soengut viimistleda.

Villapallist villapildini

Raina Subi
Nõelviltimise käsiraamat
Fotod: Urmas Luik
Kujundanud Einike Soosaar
Tallinn : He Lugu : Maalehe Raamat, 2012
132 lk. : ill.

«Villapallist villapildini» juhatab lugeja nõelviltimise võlumaailma. Selles maailmas ei eksisteeri piire – kõik, mida vajad, on viltimisnõel, alus, vill, veidi pealehakkamist ja palju loomisrõõmu. Nõela abil saab vormida kõike villapallist villapildini välja: võid teha igat sorti ehteid, mänguasju, jõulukaunistusi, vaipu, kotte või kasvõi muhumustrilise mantlikaunistuse. Võid harjutada veidi rohkem ja võluda villast välja merekivikestega kuumaaluse või lausa maali, mida vaadates tunneksime otsekui põllulillede lõhna. Kõigeks selleks annab käsiraamat hulgaliselt inspiratsiooni, näpunäiteid ja tööjuhiseid. Raamat algab lihtsate, lastelegi jõukohaste villapallide ja mänguasjade juhenditega ning lõpeb keerulisemate esemetega. Tööjuhendeid täiendavad etapiliselt tehtud fotod.

Raina Subi on nõelviltimisega tegelenud seitse aastat, tänaseks on sellest saanud tema töö, hobi ja kutsumus. «Alguses vaimustusin ehetest ja muudkui toksisin ja toksisin. Hiljem jõudsin villapiltideni ja sain aru, kui palju need inimestele rõõmu valmistavad,» ütleb ta raamatu sissejuhatuses. Nüüdseks on Pärnu Maarja-Magdaleena Gildis töötuba pidava meistri imeliste villapiltide näitused rännanud ringi kogu Eestis ja kodumaast kaugemalgi. Tema aga mõtleb välja üha uusi ideid, mis paneksid silma särama ja viltimisnõela käima.

Detsembrikuumus [DVD]

Režissöör Asko Kase
Stsenaristid Lauri Vahtre ja Mihkel Ulman
Operaator Kjell Lagerroo
Helilooja Sven Grünberg
Monteerija Tambet Tasuja
Produtsent Artur Talvik
Tallinn : Hea Lugu : Eesti Ajalehed AS (levitaja), 2012
1 DVD (1 tund ja 30 min) : PAL, värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 33

Osades: Sergo Vares, Liisi Koikson, Mait Malmsten, Tõnu Kark, Tambet Tuisk, Carmen Mikiver, Ain Lutsepp, Piret Kalda, rezhissöör Asko Kase

Suurejooneline ajalooline põnevik 1924. aasta 1. detsembril aset leidnud kommunistlikust riigipöördekatsest Tallinnas.

Indrek [DVD]

Käsikiri: A. Kruusement, L. Remmelgas
Režissöör M. Mikiver
Operaator M. Dorovatovski
Helilooja V. Tormis
Tallinn : Tallinnfilm : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (1 t. 35 min) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 32

See on film noore maapoisi Indrek Paasi elust  härra Mauruse eragümnaasiumis. Teinud läbi siin tõdede ja valede keerulise labürindi, jõuab Indrek tõdedeni, mis sunnivad teda koolist lahkuma. Inimese võitluse inimväärse tõe eest teevad suuremal või vähemal määral läbi kõik tegelased, nii õpetajad kui õpilased.
Orav, Õ. (2003). Tallinnfilm I. Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 674.

reede, 23. november 2012

Sillad üle piiride

Laine Randjärv
Tuudur Vettiku kirjad abikaasa Lonni Paigaline-Vettikule aastatel 1955-1956 : Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe kirjavahetus aastatel 1959-1975
Toimetajad Sirje Endre, Kerttu-Liina Tuju
Tallinn : SE & JS, 2012
255 lk. : ill.

Raamatus „Sillad üle piiride” näeb esmakordselt ilmavalgust mahukas käsikirjaline materjal – kahe kirjavahetuse lood. Need on Tuuduri ja tema abikaasa Lonni Vettiku kirjad aastatest 1955–1956, ajast, mil Vettik oli Siberi vangilaagris, samuti ilmub mõttekaaslastest koorijuhtide Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe kirjavahetus aastatest 1959–1975.

 Kirjad on ületanud ja ületavad nähtavaid ning nähtamatuid piire – olgu siis geograafilisi, maailmavaatelisi või seisuslikke. Lugejat ootab ees palju tuttavlikku ja armsat, aga ka ehmatavat ja üllatavat. Siin on teateid koorijuhtidest, võimukandjatest, loovisiku võimalustest või võimatusest end repressiivajastul teostada, karmidest oludest vangilaagris ja kultuurirahva keerdkäikudest Nõukogude anneksiooni aastatel.

 Lisaks kirjavahetustele ilmub raamatus ülevaade eesti loovisiksuste kirjavahetuste senisest avaldamisest Eestis. Intervjuud Kuno Arengu, Ants Üleoja, kunagise dissidendist-õpilase Ahto Liiki ning omaaegse Tartu linna kultuuriosakonna juhataja Elvi Alekandiga lõhuvad piire veelgi.

 Peatükk „Vaimne repressioon ja kohandumine” paotab ukse seni vaikimisi ülelibisetud tabuteemasse: kollaboratsionismi ja kohanemise vahekorda Nõukogude võimu ajastul ning eesti koorirahva hakkamasaamisse pealesurutud olustikus.

Subjektiivselt

Mart Siimann
Esinemised, artiklid, intervjuud, 2002-2012
Toimetaja Margus Müil
Kujundaja Indrek Köster
Tallinn : Menu Kirjastus, 2012
 231 lk. : ill.

Need tekstid ei ole kirjutatud raamatu jaoks. Kokku on kogutud ja valik tehtud kümne aasta jooksul suulises ning kirjalikus kõnes ühe mehe või ühest mehest esitatud lugudest. Vaieldamatute puuduste kõrval võib selles eeliseidki märgata.

Mehe enda katsete kõrval oma mõtteid korrastada üritavad tema siseilma tungida professionaalsed ajakirjanikud. Ja pilt saab selgem. Inimene võib avaneda mitte ainult endast rääkides, vaid ka teisi iseloomustades. Mõlemad tehnikad on raamatus esindatud. Pikem ajavahemik võimaldab suhtumisi ja hinnanguid paremini mõista kui hetkeemotsioonid. Aeg on raamatus tähtis.

Tekkida võivate küsimuste puhul, miks just need inimesed, miks need eessõnad ja järelehüüded, miks need teemad, miks selline leebus või karmus, tuleb vaadata esitamis- või ilmumisaega.

Lood unustatud Tallinnast

Jaak Juske
Toimetaja Lauri Vanamölder
Kujundaja Mart Kivisild
Tallinn : Pegasus, 2012
207 lk. : ill.

See raamat kasvas välja Jaak Juske poolt internetis avaldatud lugudest ja fotodest, soovist tutvustada laiemale lugejaskonnale vanalinna ümbritsevate asumite kujunemislugu, muutumist ajas. Lugeja kutsutakse seitsmele omaaegsetest vanalinna väravatest alguse saavale üllatusterohkele jalutuskäigule. Alustatakse pikima retkega Viru väravast, liigutakse sadama poole ja lõpetatakse ringi kunagisest Karja väravast lähtuva matkaga. Eelkõige on keskendatud neile piirkondadele, mis said tõsiselt kannatada 1944. aasta märtsipommitamises ja on seetõttu kõige rohkem muutunud. Lisaks piirkonna faktirohkele ajaloole on eraldi lühemad lood sealsetest olulisematest ehitistest, tänavatest ja sündmustest. Iga loo juures on fotod, mis aitavad saada parema ettekujutuse kadunud linnaruumist. Paremaks orienteerumiseks kohati tundmatuseni muutunud linnaruumis on lisatud väljavõtted 1930. aasta linnaplaanist.


Jaak Juske lisab lugusid unustatud Tallinnast vahel ka oma blogisse, siin on näiteks lugu Kalaranna põnevast ajaloost.

Looduse radadel

Chris Packham
Maailma looduse teejuht
Inglise keelest tõlkinud Helje Heinoja
Tõlke toimetanud Eha Kõrge
Tallinn : Varrak, 2012
245, [11] lk. : ill.

Selles rikkalikult fotodega illustreeritud raamatus käsitletakse loomi ja taimi nende elukeskkondade järgi, alates metsadest-rabadest kuni kõrbete ja arktiliste jääväljadeni; räägitakse sellest, mida otsida ja kuulata ning mille suhtes ettevaatlik olla. Kogenud loodusmehed annavad ka nõu, millist varustust loodusesse kaasa võtta ja kuidas on kõige parem oma tähelepanekuid jäädvustada.
Raamatu autor Chris Packham kiindus loodusesse juba varases nooruses ning see huvi viis ta õppima zooloogiat Southamptoni ülikoolis Inglismaal. Ta on loodusest kirjutanud mitu raamatut ning juhtinud BBC teleprogrammis paljusid loodussaateid, kaasa arvatud
Springwatch ja Autumnwatch. Ta on tegev mitmes looduskaitseorganisatsioonis ja
on Briti Kuningliku Linnukaitse Seltsi (RSPB) asepresident.

„Olenemata sellest, kas elate maakohas, mere ääres või linnasüdames, innustab raamat „Looduse radadel” teid välja minema ja suhtlema loodusega, avastama kõige uskumatumates paikades elu, õpetab märkama ning hindama kogu ümbritsevat elurikkust.“
Chris Packham

Mis on ühist Gilgamešil ja geeniuurimisel?

Käsitlusi kultuurist ja usundist
Koostanud [ja tõlkinud] Reet Hiiemäe
Toimetaja Kaisa Sammelselg
Kujundaja Andrus Tins
Tartu : Eesti Folkloori Instituut, 2012
267 lk. : ill.

Reet Hiiemäe koostatud ja tõlgitud artiklikogumik Mis on ühist Gilgamešil ja geeniuurimisel? Käsitlusi kultuurist ja usundist toob lugejani valiku uuemaid uurimusi, mille autoriteks on mainekad germaani folkloristid, ajaloolased ja etnoloogid. Autorid vaatlevad pärimuslike nähtuste avaldumist mitmetes sellistes kontekstides, mille puhul seotust vanema rahvausuga ei oskaks esmapilgul ehk oodatagi: majandus- ja ärimaailmas, meditsiinis, kohtudokumentides, erootilise alatooniga postkaartidel jne. Nii mõneski käsitluses lahatakse väljamõeldu ja tegelikkuse vahekordi ning inimeste kalduvust näha reaalelu sündmusi läbi ajastuomaste uskumuste filtri. Raamat laiendab lugeja kultuuri tajumise ja mõistmise võimalusi, pakkudes uudseid vaatenurki, paljastusi ja tõlgendusi teemadel, nagu:
* prohvetlus kui elukutse traditsioonilistes kultuurides ja ärimaailmas,
* ekstreemsete ilmastikunähtuste ja kliimamuutuste tõlgendamine läbi aegade,
* traditsioonilised jutusü˛eed nn Nigeeria petukirjades, varjusurmajuhtumite kirjeldustes ja nüüdisaegses teadusajakirjanduses,
* arvutimängu World of Warcraft ja muinasjutufilmi Shrek pärimuslik taust
* kultuurilised hirmu-, ekstaasi- ja müstikafenomenid.

Suur maailma loomade atlas

Inglise keelest tõlkinud Helen Haav
Tallinn : Koolibri, 2012
288 lk. : ill.

Raamat aitab meil mõista nii elu mitmekesisust kui ka ohtusid, mis ähvardavad nii metsloomi kui looduslikke kooslusi üle kogu maailma.
„Miks osta raamat tänapäeval, mil internetist on saanud pealtnäha piiritu teadmiste varasalv? Paljude jaoks ei saa veebileht ja sülearvuti iial asendama raamatu käeshoidmise võlu, eriti kui tegemist on sedavõrd kauni ja hästi kujundatud teosega. Veelgi olulisem on, et selle raamatu on kirjutanud oma ala eksperdid ning info uudsus ja täpsus on märkimisväärne – see ei tugine mitte üksnes laialt kättesaadavale teabele, vaid ka värsketele teadussaavutustele ning seni avaldamata uuringutele, mis ei ole seega veel internetis kättesaadavad. Lisaks võimaldab see raamat süsteemselt ja piirkonniti tundma õppida kogu maailma ökoloogilist struktuuri ning erinevates keskkondades elutsevat loomastikku, saada sellest visuaalse ülevaate.”

Joshua Ginsberg,
Wildlife Conservation Society asepresident

Müügikoerad

Blair Singer
Oma sissetuleku hüppeliseks kasvatamiseks ei pea Sa olema ründekoer
Tõlkinud Peeter Pärtel, Kadri Pärtel, Merle Must
Toimetanud Peeter Pärtel
Tallinn : Loogiline, 2012
214, [8] lk. : ill.

Oma sissetuleku hüppeliseks kasvatamiseks ei pea Sa olema ründekoer

Rahvusvaheline menuk Müügikoerad on inspireerinud väikeettevõtete omanikke, otsemüüjaid ning ettevõtjaid üle maailma juba rohkem kui kümme aastat kuna selle sõnum on selge: Erinevus miljoni euro idee omamise ja miljoni euro omamise vahel on Sinu võime müüa oma ideed, konseptsiooni, teenust või toodet. Hoolimata sellest, kas Sa otsid töökohta, soovid värvata suurepärast meeskonda ja hoida neid tegutsemas, müüa oma teenuseid, kaasata kapitali või lihtsalt veenda iseennast... müügioskus on Sinu tähtsaim oskus.

Sündimise ebaõnnest

C
E.M. Cioran
Prantsuse keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Tõnu Õnnepalu
Kujundaja Eve Kask
Sarja kujundaja Jüri Kaarma
Tallinn : Varrak, 2012
266 lk.
Sari Avatud Eesti Raamat

Selles raamatus kõneleb rumeenia päritolu prantsuse filosoof ja kirjanik Cioran (1911–1995) inimeseks olemisest läbi selle kahe põhikomponendi: sünni ja surma, väites, et õnnetus ei seisne mitte lähenevas ja meid kõiki ootavas surmas vaid hoopis sündimises, mis on „juhus, tobe äpardus“. Tema töid iseloomustavas aforistlikus stiilis kirjutab Cioran ajast, surmast, Jumalast, religioonist, enesetapust, kannatustest ja kiusatustest. Teravapilgulise vaatleja ja kannatliku mõtisklejana kirjeldab Cioran nõnda olulisimat inimesest.

Rahvakalendri tähtpäevi

Christina Lään
Eesti rahvakombed väikestele ja suurtele
Toimetajad Aime Kons ja Silvi-Aire Villo
Illustratsioonid: Christina Lään
Kujundus: Kaie Lilleorg
Kaane kujundaja Kalev Tomingas
3., täiend. tr. 
Tallinn : TEA, 2012
247, [1] lk. : ill.

Vaata ja lehitse raamatu valiklehekülgi veebis>>>>

Autor tutvustab rahvakalendri tähtpäevi ja meie esivanemate elukorraldust pühade eel ja ajal.
Eesti rahvakombed, milles avaldub kõige otsesemalt rahva traditsiooniline elutarkus, ilmestavad meie pärimuskultuuri ka tänapäeval.

 Laulud, salmid ja mängud lisavad legendidele ja lühijuttudele mahlakust ja tegevusele hoogu. Jätkub põnevaid ideid päevakohaseks meisterdamiseks ja lõbusaid küsimusi mälumänguks. Iga peatüki lõpus saab pead murda mõistatuste lahendamisel.

Raamatus leiavad käsitlemist:
• mihklipäev
• hingedeaeg
• mardipäev
• kadripäev
• toomapäev
• jõulud
• küünlapäev
• vastlapäev
• lihavõtted
• jüripäev
• ristipäev
• suvisted
• jaanipäev
• jaagupipäev
• lauritsapäev
• maarjapäevad

Raamat pakub teadmisi ja põnevaid võimalusi kogu perele, kuid ka õpetajatele ja mängujuhtidele – kõigile suurtele ja väikestele kultuurimälu edasikandjatele.

Vana mööbel korda oma kätega

Tõnu Vainküla, René Pere
Toimetaja-projektijuht Anu Jõesaar
Kujundaja Anneli Akinde
Fotod: René Pere ... jt.
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2012
119, [1] lk. : ill.

Kui kõhkled veel, kas ikka tasub kehvas seisus mööblitükk pööningult alla tarida ja seda oma kätega taastama asuda, siis see raamat on mõeldud just sulle. Raamatus jagab meister Tõnu Vainküla oma kogemusi Eesti kodudes leiduva vana mööbli restaureerimise nüanssidest. See pole mahukas entsüklopeediline väljaanne restauraatorile või puidutislerile, pigem lugemisvara vana mööbli entusiastile. Samm haaval läbitakse mööblitüki pikaajaline ja delikaatne taastamisprotsess, mis algab vaatlusest ja töö raskuse hindamisest, jätkub konkreetsete tööoperatsioonidega ning lõpeb eseme viimistluse ning ruumi paigutamisega. Raamatust leiad nii selgitavaid fotosid, praktilisi juhtnööre kui ka lõbusaid lugusid rohkem kui kümme aastat restaureerimise eriala praktikante juhendanud Tõnu Vainküla kogemustepagasist.

Salvrätiteadus

Dan Roam
Kuidas lahendada keerulisi probleeme lihtsate piltidega
Tõlkijad Marju Jõgeda ja Nirti
Toimetajad Mari-Epp Tirkkonen ja Triin Olvet
Kujundus: Rein Soonsein ja Daniel Lagin
Tallinn : Äripäev, 2011
277 lk. : ill.
Sari Äripäeva raamat

Salvrätiteadus on lihtsaimast lihtsam: võtke suvaline lahendamist vajav probleem või uurimist ootav idee ning joonistage sellest lihtne pilt (selleks ei pea olema kunstnik). Mõelge korraks ka Šveitsi noale – ja ongi probleem lahendatud või idee selge!
 
 
Kõlab utoopiliselt? Vastupidi, tegu on läbinisti praktilise ja läbiproovitud meetodiga, mis on päästnud krahhist nii mõnegi ettevõtte ning mida on edukalt rakendatud ka sellise kaliibriga korporatsioonides nagu Microsoft, Google ja McKinsey.
 
Autor Dan Roam juhib lugeja samm-sammult läbi nelja päeva, mille jooksul toimub ülesannete, näidete ja mõistagi piltide joonistamisega sisustatud koolitus. Lugejal puudub võimalus jääda passiivseks, mitte kaasa mõtlemine (ja mitte kaasa naermine) ei ole lihtsalt võimalik.
 
„Salvrätiteadus” on kirjutatud eesmärgiga aidata teil selgelt näha, kuidas probleemilahenduse protsess tegelikus ärimaailmas toimib. Liigagi sageli ei suuda me probleeme mitte ainult sõnastada, vaid ka ära tunda. Mõistetavalt on lahenduseni jõudmine sellisel juhul äärmiselt töömahukas ettevõtmine. Roami kirjeldus sellisest abitusest on rabavalt otsekohene: „Iga kord kui ma mõnele konverentsile või koosolekule lähen, laseb keegi seinale PowerPointis tehtud ja tärnikestega varustatud nimekirjade ohtra joa ning hakkab parinal seina pealt maha lugema. Kogu publik väänleb vastikusest. Ometi (ning see on väga hirmutav fakt) kordub täpselt sama, kui piinatud publikust läheb järgmine inimene ettekannet pidama. Mõni ime siis, et äriküsimuste lahendamine ja kommunikatsioon rappa läheb: me teame väga hästi, et selline lähenemine ei tööta, ent kui saabub meie kord, läheme ja teeme kõike ikka samamoodi. See on märkimisväärselt lähedal Einsteini definitsioonile hullumeelsusest: „Hullumeelsus – see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi.”
 
Lahendusena pakubki autor teistsugust mõtlemise, katsetamise ja ettekandmise käiku, mida ta nimetab „pildiprotsessiks“. Roami lähenemine tugineb faktile, et ligi 75 protsenti meie ajuneuronitest, mis töötlevad meelte – haistmise, maitsmise, puudutamise, kuulmise, nägemise – kaudu saadud infot, on pühendunud nägemisele. Teisisõnu, igaühel meist on kaasasündinud võimas visuaalse mõtlemise mootor, mida saame mis tahes probleemide lahendamise teenistusse rakendada.
Kui olete raamatu ja koolitusega ühele poole saanud, olete läbi teinud murrangu: inimesest, kes kunagi mõtles „Ma ei oska joonistada!“, on saanud inimene, kes veendunult kinnitab: „Siin on pilt, mille MINA joonistasin ning ma usun, et see päästab maailma!“
 
Digital Roam Inc. presidendina on Dan Roam aidanud visuaalse mõtlemisega keerukaid probleeme lahendada Microsofti, Google’i, Wal-Marti, USA Föderaalreservpanga ja Boeingu juhtidel ning USA Senatis. Dan on oma joonistustahvliga esinenud paljudes telekanalites.
Ian Gilbert, William, Olivia ja Phoebe Gilbert
Tõlkinud Tiina Muld ja Oliver Kennik
Toimetanud Ülle Kurm
Tartu : Studium, 2012
77 lk.

Ian Gilbert ja tema kolm last, kes kaotasid raske haiguse läbi abikaasa ja ema, annavad õpetliku kokkuvõttena viisteist soovitust leinava lapse vajadustest pärast lähedase inimese kaotust. Soovitused lähtuvad leinavate laste eakaaslaste, õpetajate ja teiste täiskasvanute käitumisest.

Eestikeelsele väljaandele eessõna kirjutanud hingehoidja ja kriisinõustaja Naatan Haameri arvamusel on tegemist universaalse juhisega, kuidas toetada leinas olevat last või täiskasvanut:

• kas võtta midagi ette või pigem vaikida;
• kas rääkida leinast ja kui rääkida, siis kuidas ja kellega;
• kui palju peaks laskma ühe õpilasega seotud surmajuhtumil mõjutada koolielu;
• kui kaua kestab lapse lein ja mis määral peaks tegema järeleandmisi tema koolikohustustes jne.

Raamat ei anna esitatud küsimustele lõplikke vastuseid vaid suunavaid juhiseid, kuidas õpetajad, psühholoogid ja meie kõik saame abiks ning toeks olla lähedase inimese kaotanud lapsele.

Ian Gilbert on eesti lugejatele tuntud raamatu “Väikese Öökulli mõtlemise raamat” autorina.

Ühinemised ja omandamised

Ettevalmistusest jõustumiseni
Toimetaja Mari-Epp Tirkkonen
Kujundus: Pille-Riin Port
Tark Grunte Sutkiene
Redgate Capital
[Tallinn] : Äripäev, 2011
336 lk. : joon.
Sari Äripäeva raamat Juht ja seadus

Raamatu autoriteks on advokaadibüroo Tark&Co vandeadvokaadid, kellede jaoks see on juba teine raamat samal teemal.

Peamised teemad:
– lisaväärtuse loomine
– ettevõtte hindamismeetodid
– tehingu struktureerimine
– erinevad tehingu liigid
– ühinemise ja omandamise dokumendid
– ülevõtmispakkumised
– koondumiste kontroll
– pärast ühinemist või omandamist

Raamatust lähemalt SIIT

neljapäev, 22. november 2012

1001 lahingut, mis muutsid ajalugu

Peatoimetaja R. G. Grant
Eessõna autor Laurence Rees
Inglise keelest tõlkinud Ingvar Bärenklau, Kalle Klein, Andrus Maran...[jt.].
Tallinn : Varrak, 2012
960 lk. : ill.

Alates esimestest ajalooürikutes jäädvustatud relvastatud kokkupõrgetest, mis toimusid Sumeris 2500 eKr, on geograafilise ja poliitilise paremuse saavutamiseks ikka ja jälle lahinguid peetud. See raamat annab asjatundliku ja põhjaliku ülevaate maailma poliitilise ja kultuurimaastiku kujunemist mõjutanud relvastatud kokkupõrgetest, mis hõlmavad pikka ajavahemikku antiikaja väikestest lahingutest tänapäeva laastavate konfliktideni.„1001 lahingut, mis muutsid ajalugu” kirjeldab viimase 5000 aasta kõige pingelisemaid, dramaatilisemaid, olulisemaid ja erakordsemaid relvastatud kokkupõrkeid ning nende mõju kogu maailma arenguloole. Raamatu illustreerimisel on kasutatud vanu gravüüre, nüansirikkaid gobelääne, dramaatilisi maale ja meeldejäävaid fotosid.

20 aastat uut Eestit 2. osa

Pöörased 1993-1996 
Estonia hukk. Lindiskandaal. Rublaskandaal. Iisraeli relvatehing. Jäägrikriis. Laari kukutamine. Meri tagasivalimine
Koostanud Enno Tammer
Kujundus: Villu Koskaru
Teostus: Raimo Reiman
Kaanekujundus: Andres Tali
Toimetaja Aili Saks
Tallinn : Tammerraamat, 2012
392 lk. : ill.

Estonia hukk, lindiskandaal, rublaskandaal, Iisraeli relvatehing, jäägrikriis, Laari kukutamine, Meri tagasivalimine.

1990ndad olid pöörased sündmuste tulvalt, kui vaat et iga päev sündis midagi sellist, mille puhul annaks kasutada väljendeid nagu uus, esimene, tähenduslik, märgiline.

1990ndad olid pöörased sündmuste tummiselt olemuselt. Sündmuste kiires paisuvas tulvas kohtas ka vaat et iga päev midagi pöörast ning seda nii heas kui ka halvas tähenduses.

Päev päevalt pööraste 1990ndate sündmustikku käsitlev raamat on järg augustis 2011 ilmunud kogumikule „20 aastat uut Eestit. 1. osa. Valimised, valitsused, peaministrid, presidendid. Murrangulised 1991, 1992.”

Järgmisel aastal valmib kogumik „20 aastat uut Eestit.“ 3. osa.

Digitaalfotograafia samm-sammult

Tom Ang
Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan
Toimetanud Hanna Ingerpuu
[Tallinn] : Koolibri, 2012
360 lk. : ill.
Sari Dorling Kindersley raamat

Inspireeriv käsiraamat igale fotograafile algajast entusiastini.
• Meeldejäävate näidetega kombineeritud praktilised juhtnöörid aitamaks teil omandada pildistamisvõtteid ja luua omaenda stiili.
• Digitaalfotograafia uusimad arengud, sealhulgas pilditöötlustehnika ja digitaalne video.
• Raamat tunnustatud fotograafi ja fotograafiaõpetaja Tom Angi sulest koos rohkem kui 1000 pildiga tema enda värskemast loomingust.
• Igikestvaks ülekordamiseks fotokunsti aegumatud tõed.

Eesti kaunis kodu 2012

Kodukaunistamise konkursi võitjad : fotoalbum
Eesti Kodukaunistamise Ühendus
Kujundus: Marju Pottisep
Tekstid toimetanud Ene Pajula 
Eessõnad: Toomas Hendrik Ilves, Arvi Altmäe
Tallinn : Eesti Kodukaunistamise Ühendus, 2012
117 lk. : ill.

Albumis on 2012. a kõikide Vabariigi Presidendi poolt autasustatud kaunite kodude pildid ja lühike iseloomustus. Album algab kodukaunistamise liikumise patrooni, Vabariigi Presidendi, ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse esimehe pöördumisega.

Pöördumised on tõlgitud inglise ja saksa keelde.

Konkursi "Eesti kaunis kodu 2012" võitjad

Viljandimaa Piret ja Andres Ahosepa kodu Välgita külas Saarepeedi vallas
Viljandimaa Viiratsi Lasteaed Rüblik Viiratsi alevikus Viiratsi vallas
Viljandimaa perekond Olmi kodu Sinialliku külas Pärsti vallas
Viljandimaa Karin ja Indrek Jõgisoo kodu Viiratsi alevikus Viiratsi vallas

Erisoodustused

Mai Palmipuu
Käsiraamat tööandjale
Tallinn : TEN-TEAM, 2012
208 lk. ; 1 CD-ROM

Kinnisvara alused

Madis Kaing
Õppevahend
Toimetanud Kairit Henno
Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, geomaatika osakond
2., täiend. ja parand. tr.
Tartu : Atlex, 2011
142 lk. : tab.

Raamatu teine täiendatud ja parandatud väljaanne on mõeldud Maaülikoolis õpetatavate kinnisvara ainete omandamiseks, nagu: “Sissejuhatus kinnisvara õpetusse” MI. 1726 ja “Kinnisvara üldkursus” MI. 0134. Seda õppevahendit saab kasutada ka teistes kõrgkoolides, kus õpetatakse kinnisvara põhitõdesid. Õppevahend on samuti sobilik kinnisvara kohta käivate teadmiste omandamiseks iseseisvalt või vastavatel kursustel.

Raamat koosneb kaheteistkümnest peatükist, mis annavad ülevaate kinnisvara olemusest, registritest, olulistest kinnisvaraga seonduvatest õigusaktidest, kinnisvarast kui majanduslikust kategooriast, planeeringutest ja ehitusest, kinnisvara korrashoiuga seonduvast ja sellest, kuidas käib kinnisvara administreerimine nii riiklikul, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori tasandil. Raamat pakub teavet sellegi kohta, millistele erialadele kinnisvaras saab spetsialiseeruda ja mis selleks peab tegema.
Õpiku koostamisel on kasutatud eelkõige Eestis ilmunud kirjandust ja kinnisvara puudutavaid õigusakte. Seaduste seis on fikseeritud jaanuariga 2011 ja rahaliselt väljendatavad suurused on esitatud eurodes.           

Kudumid ökoloogiliselt kasvatatud villast

Ingalill Johansson
Kaanel: Mahevillased kudumid
Fotod: Ewa K. Andinsson
Rootsi keelest tõlkija Anne Metsis
Tõlke toimetaja Ele Praks
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2012
120 lk. : ill.

Kudumidisainer Ingalill Johansson ning fotograaf Ewa K. Andinsson viivad lugeja pehmest lõngast inspireeriva kollektsiooniga reisile Rootsi talvemaastikku, muinasjutulisse jäähotelli Lapimaal Jukkasjärvil. Raamatus on üle kolmekümne erineva kudumisõpetuse. Üksikasjalikud juhendid on jaotatud raskusastme järgi, nõuandeid ja soovitusi jagub nii algajale kui ka kogenud kudujale.
Tere tulem
ast mahevillasesse kudumismaailma täis härmas jääprintsesse ja talviseid metshaldjaid!

Kuidas kodustada raha

Teet Parring
Toimetaja Mari-Epp Tirkkonen
Kujundus: Pille-Riin Port
Kaas: Rein Soonsein
Tallinn : Äripäev, 2012
183, [1] lk. : ill., portr.
Sari Äripäeva raamat

Suurepärane koolitaja ja mentor Teet Parring on sellesse raamatusse koondanud kokku lihtsad, selged ja realistlikud näpunäited, kuidas ka „raamatupidamist ja planeerimist üle kõige vihkav“ inimene oma rahaasjad kontrolli alla ja tulud kasvama saaks. Ning pane tähele, eesmärk ei ole sulle sisendada, et kõige tähtsam siin elus on suure rahahunniku kokku ajamine. Autor väidab, et vabaduse ja rahulolu annab sulle ja su perele see, kui oskate ka piskuga oskuslikult majandada.

Kuidas leiutada jalgratast?

Ionel Lehari, Lylian Meister, Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn, Janno Siimar
Disainimeelselt ettevõtlusest
Toimetajad Marion Jõepera ja Ruth-Helene Melioranski
Kujundus: Mikk Heinsoo
Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia : Eesti Disainikeskus, 2012
160 lk. koos kaanega : ill.

“Kuidas leiutada jalgratast” on esimene Eesti disainipraktikute poolt kirja pandud eestikeelne raamat disaini rakendamisest ettevõtluses.

 Raamatu autorid on erinevate disainivaldkondade esindajad, kes tegutsevad nii disainerite kui ka ettevõtjatena: Ruth-Helene Melioranski, Martin Pärn, Lylian Meister, Janno Siimar ja Ionel Lehari.

Oma ala tipud viivad disainiprotsessi kirjeldades kokku isiklikust vaatenurgast kogetu maailma praktikatega. Kaardistades disaini kasutuse piire ja valgustades võimalusi, otsivad nad universaalseid tõdesid, mida argises olelusvõitluses ellu rakendada.

Teekond läbi disainiprotsessi jaguneb kolme peatükki, viies lugeja läbi idee sünni, arenduse ja turule maandumise faasi. Tootedisain, strateegia ja turundus on eduka majanduse kolm hädavajalikku vundamendikivi, mida peaksid mõistma ka lugejatest ettevõtjad ja juhid.

Raamatu väljaandmist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus läbi Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ja Eesti Kultuurkapital.

Lainevaatleja käsiraamat

Gavin Pretor-Pinney
Tõlkija Henn Käämbre
Luuletõlked Veli Valentin Rajasaar
Teaduslik toimetaja Tarmo Soomere
Toimetaja Triin Olvet
Eessõna: Tarmo Soomere
Kaanekujundaja Andres Laanem
Peatükkide illustratsioonid David Rooney
Joonised Graham White
[Tallinn] : Äripäev, 2012
310 lk., 8 lk. ill. : ill.
Sari Imeline teadus

Ühel ilusal veebruarikuu hommikul tegi Gavin Pretor-Pinney Cornwalli rannas pausi pilvevaatlemisse ja hakkas jälgima kaldale rulluvaid laineid. Lummatult mõtiskles ta, kust need lained pärit on ja otsustas selle välja uurida. Peatselt mõistis ta, et lained ei teki üksnes ookeanil, vaid neid leidub kõikjal meie ümber, veelgi enam – meie elu lausa sõltub lainetest. Alates südamelöökidest kuni vere liikumiseni seedetraktis ning ajusignaalideni moodustavad lained inimkeha transpordisüsteemi. Kõik, mida näeme ja kuuleme jõuab meieni valgus- ja helilainete kaudu. Alates mikro- ja infrapunalainetest kuni staadionitel lainetavate rahvahulkadeni välja – kõikjal, kuhu Gavin vaatas, ootasid teda lained. Kuid mis võiks neil olla ühist lainetega, millesse end heidame puhkuse ajal?

Lillede salakeel

Samantha Gray
Sümbolid ja tähendus
Inglise keelest tõlkinud Mari Vihuri
Luuletõlked: Triin Soomets, Georg Meri
Tõlke toimetanud Eha Kõrge
Tallinn : Varrak, 2012
128 lk. : ill.

Lilled, mida me armastame, räägivad nii mõndagi ka meie endi iseloomu kohta, ja väljendavad seda, mida me neid kinkides öelda soovime. See kaunilt illustreeritud kinkeraamat paljastab lillede kütkestava ajaloo ja neisse peidetud salajasi tähendusi. Erinevaid tähendusi – alates romantilisest kuni religioosseni – on lilledele omistatud aastasadu, kuid just Victoria ajastul tekkis inimestel mõte edastada lillekimpude vahendusel salasõnumeid. Ühiskonnas, kus tuli järgida ranget protokolli, mis küdevaid tundeid juba iseenesest veelgi rohkem lõkkele puhus, arendati üksikasjalikult välja lillede sümboolikal põhinev keel.

kolmapäev, 21. november 2012

Viktoriini Kultuurikonks novembri küsimused

Hea uudis on see, et seekordsele parimale kingib Aivar Trallmann kaks pääset Hennessey aastalõpukontserdile KLAASPÄRLIMÄNG SINFONIETTA Pärimusmuusika Aidas 29. detsembril. Pärimusmuusika Keskus laseb silmapaistval vastajal valida 25. jaanuari Tantsumaja või 18. jaanuari kaminakontserdi vahel! 

Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja „Sakala“ viktoriini „Kultuurikonks“ novembrikuu küsimused: 

1.      Kellega kohtumine sai Jimi Hendrixi elu oluliseks pöördepunktiks? Mis oli neil ühist? (5 punkti)

2.      Kes kuulutasid välja joonistusvõistluse „Kui ma oleksin kuningas Macius“? (3 punkti)

3.      Mis aastaks plaanib haridusminister koolivõrgu muutmisega valmis saada? Millist meetodit on riik otsustanud kasutada? (5 punkti)

4.      Kes arendas välja Higgsi bosoni teooria? Kui pikk on selle „otsimiseks“ Euroopa tuumauuringute keskuse CERNi juurde ehitatud kiirendi? (4 punkti)

5.      Kelle luuletusi meeldis Hanna Kangrol lugeda? (3 punkti)

6.      Mitmest liikmest koosneb Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustik KUNO? Kes ja mis kuupäeval valiti selle nõukogu esimeheks? (4 punkti)

7.      Viljandimaa neiud võistlesid novembri alguses Navarra ringrajal pitbike`idel. Nimetage neidude ja võistluse nimed! (5 punkti)

8.      Milline oli juulis Roomas toimunud rahvusvahelise muusikateaduse ühingu 19. kongressi teemade ring? Kui palju oli osalejaid? (4 punkti)

9.      Millest on inspireeritud Ave Alavainu luuletus „Laulud rattast“? (3 punkti)

10.  Iida galeriis toimus kolm aastat tagasi näitus, kuhu kutsuti esinema paarkümmend Eesti ehtekunstnikku, kellel kõigil oli palutud tuua üks ehe. Kellele pidi ehe tehtud olema? (3 punkti)

11.  Mis aastanumbriga on dateeritud luulekogumiku „Krümitor 0671“ esimene luuletus? Kes on autor ja kui vana ta luuletuse kirjutamise ajal oli? (4 punkti)

12.  Tallinna – Narva maantee ääres, Kõrkküla piirialadel kõrgub paekivist tahutud rist. Mis oli mehe nimi, kelle auks rist tahuti? Kelle leeris võideldes ta langes? (5 punkti)

Vastused saata 16. detsembriks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või Viljandi Linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed.

Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga Küsimuse eest on võimalik saada 1-5 punkti, kusjuures õige viide allikale tagab ühe punkti. Parimaid tunnustatakse iga kuu ning kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Auhinnafondi kuuluvad põnevad meened ning kohalike kultuuri- ja spordiasutuste priipääsmed.

Küsimused on koostatud ajalehe „Sakala“ ja kultuuriväljaannete „Akadeemia“, „Hea Laps“, „Keel ja Kirjandus“, „KesKus“, „Kunst“, „Looming“, „Muusika“, „Sirp“, „Teater. Muusika. Kino“, „Täheke“, „Tuna“, „Vikerkaar“ ja „Värske Rõhk“ numbrite põhjal.

Viktoriinis osalemise statuut

Viktoriini Kultuurikonks oktoobrikuu vastused

Kogu maakonda hõlmava viktoriini esimene voor on lõppenud. Selles osales 56 inimest, kellest kümme olid üle 21 aasta vanad. Enamik vastuseid tuli gümnasistidelt ja neist suur osa vastas vaid ühele küsimusele. Mängu avavoorust võttis osa kultuurihuvilisi mängureid ka teistest maakondadest.
 
Esimese vahekokkuvõtte parimatena võitsid kaks pääset pärimusmuusika aida kontsertile ja "Kultuurikonksu" logoga tassi Ada Liber Adaverest, kaks pääset aida kontsertile Marna Krabbi ning Viljandi postkaartide komplekti ja "kultuurikonksu" logoga tassi Kaie Väljak. Tassi saavad loosi tahtel ka Anneli Ustav ja Marili Markus.
 
Kuuekuulise võistlusperioodi jooksul enim punkte kogunud mängijatele on auhinnad välja pannud Ugala teater, Eesti pärimusmuusika keskus ja kontserdikorraldaja Aivar Trallmann. Männimäe külalistemaja premeerib kinkekaardiga, spordikeskus jõusaali kasutamise pääsme ja paadisõiduga ning "Sakala" ajalehe kuutellimusega. Raamatukogu paneb peaauhinnana välja vabalt valitud kultuuriväljaande aastatellimuse ning auhindu jagub veelgi.
 
1)     Küsimus: Millal saatis pagulasena Soomes viibiv Johan Pitka president Risto Rytile märgukirja ettepanekuga luua Eesti-Soome liitriik? Kuidas vastati admirali ettepanekule? (5 punkti)
Vastus: Kiri saadeti 29. novembril 1941. Ei saanud kunagi ametlikku vastust, kuigi Soome ja Saksa võimud teemat omavahel arutasid, mis kajastub ka artikli lõppu lisatud kirjavahetusse
 
Allikas: Hilpus, Arti. Eesti iseseisvuse taastamise küsimusest Soome ja Saksamaa suhetes 1942-1943 // Tuna (2012) nr. 2, lk. lk. 103-110
Hindamine: Kaheosaline küsimus, millest kumbki osa moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.  Need, kes vastasid, et Soome ei toetanud ettepanekut ja toovad välja põhjused, mis kajastusid ka artikli lõppu lisatud kirjavahetusest, saavad siiski teise küsimuse osa eest 1 punkti.
 
2)     Küsimus: Friedebert Tuglase „Popi ja Huhuu“ sarnaneb motiivide ja süžee pooles väga palju varem ajakirjas „Meelejahutaja“ ilmunud ajaviitejutule. Mis on selle pealkiri? Kui tõenäoline on, et Tuglas oli juttu lugenud? (5 punkti)
Vastus: „Ahvi armastus ja kättemaksmine“. See on artikli autori hinnangul väga tõenäoline
Allikad:
1)     Larm, Pille-Riin. “Popi ja Huhuu” ning tema eelkäija eesti kirjanduses //  Keel ja Kirjandus (2012) nr. 10, lk. 734-754;
3)     Larm, Pille-Riin. Suvekool 2011. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool.
Hindamine: Kaheosaline küsimus, millest kumbki osa moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.
 
3)     Küsimus: Näidend „Sajand“ tuleb Ugala teatris rahva ette järgmisel aastal. Kuidas vastas autor Tõnu Õnnepalu kultuuriajakirjas avaldatud intervjuus küsimusele, kas ta jäi selle näidendiga ise rahule? (3 punkti)
Vastus: „Jaa, sellega jäin ma rahule küll. Ma tunnen, et see tuli väga iseenesest, need stseenid olid kohe silme ees ja kõik tuli kuidagi väga loomulikult. Suure hooga.“
Allikas: Õnnepalu, Tõnu. Early morning ja every day / interv. Hedi Rosma // Looming (2012) nr. 9, lk. 1307
Hindamine: Õige vastus moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.
 
4)     Küsimus: Kellele otsustas Viljandi volikogu kinkida Männimäel tüki võsa? (3 punkti)
Vastus: Kaspar Taimsoole
Allikas:
1)     Linn kinkis Euroopa meistrile maad // Sakala (2012) 27. sept., lk. 4 : foto + samuti ajalehe veebiversioonis URL: http://www.sakala.ajaleht.ee/987052/linn-kinkis-euroopa-meistrile-maad/
2)     Nädala foto. Taimsoo mõisavalitsejaks? // Sakala (2012) 29. sept., lk. 2 : foto
Hindamine: Õige vastus moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.
 
5)     Küsimus: Milline ansambel on esinenud kõigil Viljandi pärimusmuusika festivalidel ja mis oli selle ansambli esialgne nimi? (3 punkti)
Vastus: Untsakad, esialgse nimega Rahvastepall
Allikas:
1) Haav, Margus. Eesti kroonid tulid ja läksid, Untsakad jäid // Muusika (2012) nr. 10, lk. 22-23
2) Haav, Margus. Untsakad naasis rohujuurte juurde // Sakala (2011) 28. juuli, lk. 5
3) Untsakad on korra ka striptiisitarile saatemuusikat mänginud // Linnaleht veebiväljaandes avaldatud 14. sept. 2012, URL: http://www.linnaleht.ee/3807 ,
Hindamine: Kaheosaline lihtsam küsimus, millest kumbki osa moodustab 1 punkti. Viide lisab 1 punkti.
 
6)     Küsimus: Mis seos on Riia palsamil ja Punsli õlil? (5 punkti)
Vastus: Riia palsamid, nende seas Punsli õli on välja kasvanud Kunze poolt kasutusele võetud haavaravimist.
Allikas:
1)     Raal, Ain. Punsli õli // Akadeemia (2012) nr. 10, lk. lk. 1792-1814(1813)
2)     Akadeemia nr 10 – poeetikast Punsli õlini. – Eesti Päevaleht Online URL: http://www.epl.ee/news/kultuur/akadeemia-nr-10-poeetikast-punsli-olini.d?id=65080326
3)     "Suvest" tuntud punsli õli valmistamiseks kulub kolm päeva. – Eesti Rashvusringhäälingu uudistepirtaal URL: http://uudised.err.ee/index.php?06264796
Hindamine: Õige vastus moodustab 4 punkti. Viide lisab 1 punkti.
 
7)     Küsimus: Kes ja millal asutas formaadina luguteatri? (4 punkti)
Vastus: Jonathan Fox 1975. aastal
Allikas:
1)     Heinsalu, Rein. Kohtumine – luguteater, Moreno ja spontaansus // Teater. Muusika. Kino (2012) nr.10, lk. 38-43
2)     Playback teatri ehk Luguteatri ajaluguHYPERLINK  \l "typ-back-to-top". - Luguteatri koduleht URL: http://www.luguteater.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=33&Itemid=45
Hindamine: Õige nimi annab 2 punkti, aastaarv 1 punkti. Viide lisab 1 punkti.
Kommentaar: Paljud said küsimusest valesti aru ning nimetasid asutajana A. Simmermanni, kes hakkas luguteatriga Eestis 2006. aastal tegelema. Siiski - ta polnud  formaadi asutaja, vaid võttis juba olemasoleva teatrivormi kasutusele.
 
8)     Küsimus: Kuidas suhtus Hiie Tammani „Värskes Rõhus“ ilmunud loos lastesse Elo? (3 punkti)
Vastus: Ta ei sallinud lapsi
Allikas: Varske Rõhk II/2012, lk. 59
Hindamine: Õige vastus moodustab 3 punkti, kuna viide on küsimuses juba toodud
9)     Küsimus: Kuidas on Veiko Märka arvates seotud küsilausete hulk ning unelmate seriaali tegemine? (3 punkti)
Vastus: Mida rohkem küsilauseid, seda pikema ja segasema (st kvaliteetsema) sarja saab
Allikas: Märka, Veiko. Kuidas teha unelmate seriaali? // Sirp (2012) 12. okt., lk, 19
Hindamine: Õige vastus moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.
 
10)  Küsimus: Millised kaks Balti proosakirjanikku on ootamatult sattunud Vene kriitikute huviorbiiti? Milliseid Vene kirjandusauhindu on need kirjanikud saanud? (5 punkti)
Vastus:
·        Lena Eltangi Leedust - Vene rahvusliku bestselleri ja Andrei Belõi auhinnad. Kirjandusauhind Nina (Нос)
·        Andrei Ivanov Eestist - Aldanovi ja Dolgoruki nim. kirjandusauhind, Vene Bookeri shortlist, Vene Auhinna nominent
Allikas: Laukkonen, Taisija. Baltivene kirjandus – kirjutisi eikusagilt? // Vikerkaar (2012) nr. 9, lk. 39-44
Hindamine: Kaheosaline küsimus, millest kumbki osa moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.
 
11)  Küsimus: Kes või mis on AILA? (2 punkti)
Vastusevariandid koos võimalike allikatega:
1) Akadeemiline Rakenduslingvistika Ühing ehk Association Internationale de Linguistique Appliquee. - Allikas: Keel ja Kirjandus (2012) nr. 8-9 + Eesti rakenduslingvistika koduleht URL: http://www.rakenduslingvistika.ee/
2) Aila Näpustuudio. – Allikas: Rahvakultuuri Keskuse koduleht URL: http://www.rahvakultuur.ee/?&v=183&o=579 
3) Abshire-Inamori Leadership Academy. – URL: http://csis.org/program/abshire-inamori-leadership-academy
5) Alianca International do Animal. – URL: http://www.aila.org.br/
6) Australian Institute of Landscape Architects (AILA). – URL: www.aila.org.au/ 
7) Australian Insurance Law Association. – URL: www.aila.com.au/
8) Aila on küla Harjumaal. – Üldteada fakt, ei vaja viidet
jne.
 
Hindamine: Küsimus on koostatud küll kultuuriajakirja „Keel ja Kirjandus“ käesoleva aasta lingvistika erinumbri (nr 8-9) põhjal, kuid kuna seda oktoobrikuu küsimustelehe allikate loetelus polnud ning lühend/nimi ise võimaldab palju erinevaid vastuseid on tegemist viktoriini käesoleva vooru nn „musta hobusega“. Iga relevantne vastusevariant  (piiramatu hulk) annab 1 punkti ja viide allikale lisab veel 1 punkti.
 
12)  Küsimus: Mitu marki kleebiti Viljandi postkontoris maksikirjale? (3 punkti)
Vastus: 35 marki
Allikas: Aotäht, Aivar. Postitöötaja kleepis ümbriku marke täis // Sakala (2012) 28. sept., lk. 4 : foto + ajalehe veebiväljaanne URL: http://www.sakala.ajaleht.ee/992734/postitootaja-kleepis-umbriku-marke-tais/
Hindamine: Õige vastus moodustab 2 punkti. Viide lisab 1 punkti.