5. juuni – Aleksander Kaelas 110

Foto allikas: geni.com

Aleksander Kaelas

5.06.1911 Kõdara, Karksi vald – 5.07.1964 Stockholm
Õigusteadlane, ajakirjanik ja eksliibriste koguja

Õppis 1932–1936 Tartu Ülikoolis õigusteadust (lõpetas 1936). Oli enne sõda Tartu ülikooli majandusteaduskonna assistent. Enne põgenemist Soome 5. novembril 1943 teeninud ka Tallinnas Majandusdirektooriumis. Hiljem Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liige.

Katkend rahvusvahelise välisbalti arhiivide 2006 aasta koverentsilt Tartu Ülikooli Raamatukogu töötajate Mare Ranna, Aili Bernotasi, Tatjana Šahhovskaja ettekandest „Eesti rahvas vaatamata kõigele on siiski üks. Väliseesti isiku- ja asutuste/organisatsioonide arhiivid TÜ Raamatukogus“:

Üks ulatuslikumaid ja omapärasemaid on õigusteadlasest ajakirjaniku Aleksander Kaelase (1911-1964 Stockholm) isikuarhiiv (F 151). A. Kaelas põgenes koos abikaasaga kodumaalt 1943. aastal. Ohtliku, ligi kolm aastat kestnud põgenikutee Soome kaudu Rootsi fikseeris ta päevikumärkmetes peaaegu päevade kaupa. Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna lõpetanud ja mõnda aega ka majandusteaduskonnas õppinud Aleksander Kaelase peamine töökoht Eestis oli Tööinspektsioon, selle kõrval luges ta ka ülikoolis tööõigust. Rootsis kujunes Kaelas kõige silmapaistvamaks Eesti kohta selgitustöö tegijaks, mida suurepäraselt avab ja mille tagamaad dokumenteerib tema Tartusse jõudnud arhiiv. Kaelas oli paljude eestlasi ühendavate võitlus- ja teadusorganisatsioonide rajajaid ja liige.

Tema süstemaatilise tööga loodud andmekogumid okupatsiooni kohta Baltikumis – oludest, sotsiaalpoliitikast, inimõigustest Eesti NSVs ja paguluses, deporteerimistest, vastupanuvõitlusest, ENSV funktsionääridest jm – olid aluseks tema kõrgetasemelistele kirjutistele, mis ilmusid vähemalt kaheksas euroopa keeles (eesti, inglise, saksa, rootsi, soome, hispaania, hollandi ja norra keel). Kaelase eesmärk oli elimineerida propaganda ja lasta kõnelda faktidel. Fakte hankis ta mitmel viisil – trükisõnast, eestlastest põgenikke ja turiste intervjueerides, raadiost. Viimane faktiallikas nõudis tohutut tööd. Säilinud on 18 000 masinakirjalehte kokkuvõtteid Nõukogude Eesti Raadio päevauudistest, ajakirjanduse ülevaadetest jm informatsioonisaadetest aastatest 1950-1962. Kas see kõik on A. Kaelase töö tulemus, ei ole päris selge. Omamoodi tunnustuseks A. Kaelase ausale teadlasetööle olid pagulusaja esimesel kümnendil Vene saatkonna korduvad demarðid tema tegevuse takistamiseks. Kuna põgenikel polnud lubatud teha poliitikat, oli Kaelas mitu korda uurimise all, kuid propaganda puudumise tõttu tema faktitäpsetes uurimistöödes ei saadud tema tegevust kuidagi piirata.

Arhiivi korrastamise ajal loodud kontakt A. Kaelase abikaasa Lili Kaelasega tõi ETSRis olnud arhiivipärandile olulisi täiendusi. Lisandus ka väike osa Rootsis tunnustatud arheoloogi ja etnograafi Lili Kaelase enda arhiivimaterjale ning teadmine, et tema isikuarhiivi põhiosa on hoiul Göteborgi ülikoolis Naistegelaste arhiivis. Eestist põgenemisel olid Kaelased viinud ühte Lõuna-Eesti tallu oma maalikogu, raamatud ja senise arhiivi, millest nüüdseks kahjuks enam jälgi pole. Aleksander Kaelas oli juba 1937. aastal Eestis alustanud eksliibriste kogumist. Nüüd asub tema eksliibrisekogu (3715 raamatuviita) Yale´i ülikoolis, seda on hinnatud suurimaks eesti eksliibriste kollektsiooniks välismaal.

Allikas: http://www.kirmus.ee/baltic_archives_abroad_2006/kogumik/Rand.htm

Bibliograafia:

Aleksander Kaelas autorina:
• Viires : album. - Narvas : Viires, 1929-1930 (Narva : A. Grigorjev)
Variantpealkiri: Viires : noorurite kirjanduslik album, 192. Hilisem pealkiri Viires : noorsoo ajakiri. 1930
• Toidu- ja maitseainete tööliste ametiühingu juubelialbum : XX : 1917-1937. - Tallinnas : [Toidu- ja maitseainete tööliste ametiühing], 1937 (Tallinn : R. Tohver)
• Eesti looming. 2. [osa] : kirjanduslik koguteos / [toimetanud A. Oras, K. Ristikivi, E. V. Saks ... jt.]. - Helsingi : [s.n.], 1944 (Helsinki : Suomalaisen Kirjallisuuden Seura)
• Exlibrisharrastus Eestissä / Aleksander Kaelas. - Forssa : [s.n.], 1944 (Forssa : Forssan kirjapaino)
• Estniska exlibris / av Aleksander Kaelas. - Separaat. - [Rootsi : s.n., 1945] (Rootsi : Bröderna Lagerström)
• The worker in the Soviet paradise / Aleksander Kaelas. - London : Boreas : [Northern Publications], 1947 (Sweden). – (East and West : facts from behind the iron curtain ; 2)
• De arbeider in het Sovjet-paradijs / door Aleksander Kaelas ; vertaald door G. Ruiter. - Utrecht : Christelijk Nationaal Ververbond in Nederland, 1948. – (Christendom en maatschappij)
• Baltdeutsche Exlibris / von Aleksander Kaelas. - Stockholm : Lagerström, 1950 (Stockholm : Lagerström Boktryckare). – (Svenska exlibrisföreningens skriftserie, 0562-7508 ; 1)
• Human rights and genocide in the Baltic States : a statement submitted to the delegations to the United Nations General Assembly, September 1950 / by Aleksander Kaelas ; preface: Hans Rebane. - Stockholm : Estonian Information Centre, 1950 (Stockholm : Polygraf)
• Estland efter andra världskriget / Aleksander Kaelas. - Stockholm : Utrikespolitiska Institutet, 1951 (Stockholm : Nordisk Rotogravyr). - Världspolitikens dagsfrågor, 0042-2754 ; 1951, Nr.10.
• Sovjetunionens nya jordbrukspolitik / Aleksander Kaelas ; Utrikespolitiska Institutet. - Stockholm : [Kooperativa Förbundets Bokförlaget], 1955 (Stockholm : Nordisk Rotogravyr). – (Världspolitikens dagsfrågor, 0042-2754 ; 1955, Nr.3)
• Okupeeritud Eesti / Aleksander Kaelas. - Stockholm : Eesti Rahvusfond, 1956 (Uppsala : Arostryck)
• Sovjetunionens nya industripolitik / Aleksander Kaelas ; Utrikespolitiska Institutet. - Stockholm : [Kooperativa Förbundets Bokförlag], 1957 (Stockholm : Nordisk Rotogravyr). – (Världspolitikens dagsfrågor, 0042-2754 ; 1957, Nr.10)
• Das Sowjetisch besetzte Estland / Aleksander Kaelas. - Stockholm : Estnischer Nationalfond, 1958 (Lund : Skånska Centraltryckeriet)
• Das Schicksal Estlands / von Aleksander Kaelas. - [S.l. : s.n.], [1958?]
• Ortsnamen Estlands = Place Names in Estonia / Aleksander Kaelas. - Stockholm : Estnischer Nationalfond, 1958.
• Baltikum i Sovjetsfären / Aleksander Kaelas ; Utrikespolitiska Institutet. - Stockholm : Rotogravyr). – (Världspolitikens dagsfrågor, 0042-2754 ; 1960, Nr.9)
• Eesti eksliibris välismaal. 1. [osa] : [nimestik] / Aleksander Kaelas. - Stockholm : [s.n.], 1963.
• Ortsnamen Estlands = Place names in Estonia / Aleksander Kaelas. - 2. erw. Aufl. - Stockholm : Estnischer Nationalfond, 1965.
• Baltisaksa eksliibrised : / Aleksander Kaelas. - Tallinn : s.n., 2005.

Aleksander Kaelas koostajana:
• Album : 3. XII 1920 - 1930 / Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi eneseharimise rühm ; koostanud Aleks. Kaelas ja Julius Parts ; [kaas: E. Pehap]. - Viljandis : VMPG Eneseharimise rühm, 1930 (Viljandi : Sakala)
• Tööliste töölepingu seadus : määruste, seletuste ja lisadega / koostanud Joh. Põllupüü ja Aleks. Kaelas. - Tallinnas : Rahvaülikool, 1937 (Tallinn : Vaba Maa)
• Töökaitse seaduste ja määruste kogu / koostanud Aleks. Kaelas. - Tartus : Noor-Eesti, 1938 (Tartu : Noor-Eesti)
• Sotsiaalkindlustuse seaduste ja määruste kogu erakäitiste kohta / koostanud Aleks. Kaelas. - Tartus : Noor-Eesti, 1939 (Tartu : Noor-Eesti)
• Töökaitse ja sotsiaalkindlustus põllumajanduses : seadused ja määrused ühes seletustega / koostanud Aleksander Kaelas. - Tallinn : Kultuurkoondis, 1939 (Tallinn : Eesti Ühistrükikoda)

Aleksander Kaelas toimetajana:
• Kartsumdi. - 1927-1933 ( : šapirogr. paljund.)
• Tööliste Hääl / väljaandja Eestimaa Töölisühingute Keskliit. - Tallinn, 1928-1938.
• Hoiak : koguteos / Eesti Demokraatlik Klubi ; [toimetanud A. Grönberg, A. Kaelas, A. Mark... jt.]. - Sto[c]kholm : Eesti Teataja, 1946 (Stockholm : Fylgia)
• Balt-Press / Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Komitee ; toimetaja Ilmar Olesk. - Stockholm : Estniska Nationalrådet, 1956-1958.
• The colonial policy of the Soviet Union in occupied Estonia / compiled by Aleksander Kaelas. - Stockholm : Estonian National Council, 1956. – (Estonian National Council Publication ; 8)
• Kodumaa küsimusi. 1. [osa] / toimetaja Aleksander Kaelas. - Stockholm : Eesti Rahvusnõukogu, 1959. – (Eesti Rahvusnõukogu Publikatsioon ; nr. 11)
• Kodumaa küsimusi. 2. [osa] / toimetanud Aleksander Kaelas. - Stockholm : Eesti Rahvusnõukogu, 1960. - (Eesti Rahvusnõukogu Publikatsioon ; 15)
• Kodumaa küsimusi. 3. [osa] / toimetanud Aleksander Kaelas. - Stockholm : Eesti Rahvusnõukogu, 1961. – (Eesti Rahvusnõukogu Publikatsioon ; 18)

5. juuni – Johannes Jürisson

5.06.1922 Nõmmitsa k., Taevere v. - 30.12.2005 Haapsalu

Muusikateadlane ja pedagoog

95 aastat sünnist

FOTO: Jaanus Siim
Allikas: Rahvusvaheline Artur Kappi Ühing http://www.kappiyhing.ee/muu_artiklid/johannes_jyrisson.html

Johannes Jürisson sündis 5. juunil 1922 Taevere vallas Nõmmitsa külas. Lapsepõlvekodu kasinate võimaluste tõttu algas Jürissoni töömeheelu varakult. “Karjapoiss, talusulane, pagariõpipoiss, äriteenija,” märgib ta oma ankeeti.

1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon viis ta neljaks aastaks sõtta. 1945. aasta detsembris asus 23aastane sõjast tulnud mees õppima Tartu Muusikakooli, 1951. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi muusikateaduse erialale. Jürissoni diplomitöö “Mart Saar ja tema soololaulud” (juhendaja Karl Leichter) valmis 1958. aasta kevadel ja äratas tavalisest laiemat tähelepanu. Ühte žanrit kokku võttev uurimus – eesti muusikaloos esimene – on kantud kultuuri arengu järjepidevuse ideest. “Saare looming pole ootamatu “ilmutus”, vaid kultuurilise protsessi seaduspärane kehastus,” kirjutas Jürisson hiljemgi (“Hüpassaare laulik Mart Saar”, lk 88).

Järgnesid tööaastad 1953—1965 Tallinna Muusikakoolis, 1965—1989 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (a-st 1987 dotsent) ja 1991— 1995 Viljandi Kultuurikolledžis. Vägagi olulist rolli täitis ta aastail 1960—1980 lektorina Tallinna Kultuuriülikoolis.

Tema raamatud sarjas „Kultuuriülikool” olid pikka aega peaaegu ainsad eestikeelsed Lääne-Euroopa muusikat käsitlevad väljaanded. Johannes Jürisson on kirjutanud kaks näidendit, heliloojatest Artur Kapist ja Villem Kapist, teine neist, „Tüdruk helesinises kleidis” on ilmunud ka trükis ja selle on lavastanud Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased aastal 2004.

Allikad:

• Tosso, Tiiu. Johannes Jürisson - mees, kes otsis muusikas ja kirjasõnas vitamiini // Teater. Muusika. Kino (2010) nr. 3, lk. 62-64
• Johannes Jürisson 5. VI 1922 – 30. XII 2005 // Sirp (2006) 6. jaan., lk. 20

Johannes Jürisson 
5. VI 1922 Taevere v, Viljandimaa – 30. XII 2005 Haapsalu 

Eesti muusikateadlane, pedagoog
Lõpetas 1958 muusikateaduse erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning töötas 1953-65 muusikaajaloo õppejõuna Tallinna Muusikakoolis, 1965-89 TRKs (1987. a-st dotsent) ja 1991-95 Viljandi Kultuurikolledžis. 1960-80 oli ta ühtlasi Tallinna Kultuuriülikooli lektor.

Muusikaajaloolasena uuris Jürisson peamiselt Eesti ja Euroopa klassikalist muusikat. Ta avaldas mitu raamatut sarjas "Kultuuriülikool", kirjutas muusikaartikleid ning esines tele- ja raadiosaadetes. Eriti palju kirjutas ta Eesti helikoojatest, sh Mart Saarest, Kappide suguvõsast, Karl Leichterist, Cyrillus Kreegist ja Heino Ellerist.

Jürisson kuulus Eesti Heliloojate Liitu (1965) ja Eesti Muusikateaduse Seltsi (1992). 2003 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustusauhinna.

Eesti riiklik teenetemärk. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2004)

Allikas: TEA entsüklopeedia 9