Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

kolmapäev, 25. aprill 2012

101 Eesti looma

Peeter Ernits
Toimetaja Anu Nõulik
Kujundaja Mari Kaljuste
Tallinn : Varrak, 2012
222 lk. : ill. 
Sari 101 Eesti...

Selles raamatus portreteerib Peeter Ernits loomi, kellega eestlane kõige enam kokku puutub: ükskõik kas siis kodus, suviti maal, aias, põllul, metsas või rannas. Kõige väiksem loom on vähem kui 3 mm pikkune oa-lehetäi. Kõige suurem on ligi kolme meetri pikkuse kerega põder. Kõik ülejäänud mahuvad kenasti nende kahe tegelase vahele.Autori oskus näha looduses tavapärast mõne ootamatu nurga alt ja seda ka mõnusalt kirja panna lummab lugejaid ning ärgitab ümbritsevat nägema teise pilguga.

Stalinistlik maja

Kortermaja tüübid ja säästev uuendamine
Koostajad Leele Välja ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
Kujundaja Jana Reidla
Tallinn : Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2012
40, [1] lk. koos kaanega : ill., kaart.

Mõiste stalinistlik kortermaja alla mahub terve galerii hooneid 1940–1955, tagasihoidlikest puitelamutest kuni suurejooneliste kivihooneteni välja. Kuigi eriilmelised, moodustavad need tervikliku ja äratuntava kihistuse meie linnaruumis. Nende majade väärtuse tajumine ja miljöötundlik korrastamine on oluline nii hoonete kui ka piirkonna maine hoidmisel. Rohkete fotode ja joonistega illustreeritud raamat annab ülevaate stalinistliku kortermaja ajaloost, tüüpidest ja levikust ning jagab nõuandeid maja säästvaks uuendamiseks. Tegu on juba neljanda vihikuga Kultuuriväärtuste Ameti miljööala hoonetüüpe tutvustavast sarjast.


Töölepingu seadus

Märksõnaline sisujuht
Tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 20. veebruar 2012
Tallinn : Juura, c2012
55 lk.


Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

1.01.2011 redaktsioon
Tallinn : Ten-Team, 2011
32 lk.

Kogumik annab võimalikult lihtsalt ülevaate kõikidest sammudest, mida tööandja peab oma töötajate ohutuse ja tervishoiu tagamiseks astuma. Kirjeldatud on õigusaktidest tulenevaid konkreetseid nõudeid ning varustatud need näidiste ja vajadusel kommentaaridega. Kogumikku kuulub CD-ROM sadade dokumendinäidistega.

Vanamõisa vihikud

Helle Koppel, Evelin Povel-Puusepp
Toimetaja Evelin Povel-Puusepp 
Kujundus: Riina Soom
Vanamõisa : H. Koppel, 2010
228 lk., [6] lk. ill. : ill., portr., geneal. tab.

Harjumaal asuva Vanamõisa (Kerguta) küla ja mõisa ajalugu alates muinasaegsest asulast, taanlaste ristiretkest 1219. aastal, Kirkota vasallisoost, taludest 1692. aastal, 1710.-1711.a katku järel ellujäänud Kleiso Mardist ja tema järeltulijaist läbi järgnevate sajandite, nimepanek 1835. aastal ning Saue valla loomine 1891. aastal, põlistalude päriseksostmine ja põlisperede saatus kuni 1940. aastani, vanamõislaste mälestused külast, taludest, tööst ja inimestest. Raamatus on Kleiso Mardi järglastabel, millesse põimuvad pea kõik Vanamõisa põlispered. See on ühe küla lugu, milles kajastub Eestimaa ja tema rahva saatus.

Õigusõpetus

Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa
Õpik
3., täiend. ja ümbertööt. väljaanne
Tallinn : Külim, 2012
422 lk. : joon. 
Sari Majandusraamat ; 2-16

Õpik on varem ilmunud õpiku 3., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Õpikus käsitletakse - riigi ja õiguse põhimõisteid - õigusnormi mõistet ja liike - õigussüsteemi - õigussuhteid - õiguse rakendamist ja juriidilist vastutust. Üksikutest õigusharudest vaadeldakse - tsiviilõiguse üldküsimusi - asjaõigust - võlaõigust ning lepinguid - äriõigust - saneerimist ja pankrotiõigust - pärimisõigust - karistusõiguse põhimõtteid - Eesti kohtukorraldust Raamat on mõeldud õpikuna nii bakalaureuse- kui ka kraadiõppe üliõpilastele. See on vajalik raamat ka firmajuhtidele, inseneridele ja laiale lugejaskonnale, kellele pakuvad huvi õiguse põhiküsimused.

reede, 13. aprill 2012

Bütsantsist Bütsantsini

Géza Gecse
Suurvene mõttelaadi olemus
[Tallinn] : Ajakirjade Kirjastus, 2012
463 lk. : kaart.

Raamat kirjeldab veenvalt suurvene mõttelaadi üht põhitunnust: impeeriumimeelsuse salgamist. Ükskõik kui suure ala ka tsaar või tema kommunistlikud järelkäijad ei vallutanud, seda tehti eranditult heast südamest ja halbade kavatsusteta ning loomulikult olid kõik need, keda suuremeelsed venelased endi hulka vastu võtsid, valitsejale tänulikud.

Ungari-eesti päritolu ajaloolane ja ajakirjanik Géza Gecse on põhjalikult uurinud Vene impeeriumimeelsete doktriinide tekke ja arengu lugu. Eelkõige on juttu panslavismist, aga ka vene pagulaskonda 1920. ja 1930. aastatel võlunud „euraasialikust imperialismist” ning muidugi eesti lugejale hästi tuttavast “nõukogulikust imperialismist”, mille kokkuvarisemise järel langes Vene ühiskond sügavasse identiteedikriisi. Nõukogude impeeriumlik mõttelaad muutus iseenese karikatuuriks. Sellele tuli leida asendaja.

Raamat algab ajajärgust, mil Moskva-kesksest Venemaast sai – Bütsantsi pärijana – impeerium, ning lõpeb Putini esimese presidendiajaga.

2007. aastal ungari keeles ilmunud teos on pälvinud palju vastukaja.

Alguses on hääl

Tõnu Tepandi
Mõtlemised häälest, mängust ja inimesest
Toimetaja-konsultant Katri Aaslav-Tepandi
Tallinn : SE&JS, 2012
341, [2] lk. : ill.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli kõnetehnika õpetaja, professor Tõnu Tepandi raamat on eelkõige kõne- ja näitlejatehnika õpik, mis on mõeldud teatrikoolide õpilastele, teatriõpetajatele, näitlejatele, aga ka kõigile neile, keda huvitavad sellised nähtused nagu teater, mängimine, rääkimine, hääl. Olulise osa raamatus moodustavad Tepandi hääletreeningu meetodi praktilised harjutused koos kirjelduse ja teoreetilise põhjendusega.

Raamatule lisavad väärtust Tepandi mälestused lavakooli ajast, õppejõududest (Panso, Mikiver, Tohvelman, Kromanov jt), „Suitsu-õhtu” sünnist Kirjanike Majas, Vanemuise stuudiost, aga ka sellest, kuidas Tepandi ise noore üliõpilasena oma kitsast häälest näitleja hääle vormis.

Tõnu Tepandi: Hääl on hinge väljendus. Hääl, rääkimise üks osa, kannab endas inimese kogu sisemust, on inimese psühhofüüsilise sisu vägev väljund. Hääle ja mängu areng on otseselt seotud kogu inimese arenemisega.

Teatripedagoog ja lavastaja, EMTA lavakooli professor Ingo Normet: Mul on väga hea meel, et kauaaegne kolleeg Tõnu Tepandi on lõpuks oma mõtteid, mälestusi ning oma unikaalse hääletreeningu meetodi raamatuks vorminud. Sajad selle meetodi järgi treeninud üliõpilased, tänase Eesti teatri noorem ja keskmine põlvkond, on sellega kokku puutunud, oma häält arendanud.

Raamat on kindlasti kasulik kõigile neile, kelle ameti juurde kuulub ka avalik esinemine.

Kaks tüüpi inspireerivad : I meetod


Ott Ojamets 
Keeled
Vihiku koostasid Ott Ojamets, Uku Talmar ja Sanna Kartau 
Keelt toimetas Sanna Kartau
Tallinn : Talmar & Põhi, 2012
[71] lk.


„I meetod - keeled“ võtab kokku ühe väga hästi toimiva võõrkeelte õppimise meetodi, tänu millele saab keeli õppida kiirelt ja efektiivselt. Meetodi on 5 aasta vältel enda kogemusele ja suurele hulgale uurimistööle põhinedes kokku pannud Ott Ojamets – tõlkija, prantsuse keele õpetaja ja kirjanik. Keelevihik koosneb neljast teoreetilisest peatükist, kus võetakse kokku olulisemad ideed ning tuuakse näiteid nende ellu rakendamisest, ning lisaks töövihiku osast, kus igal keeleõppijal on võimalus oma arengul ja keeleõppe sammudel silm peal hoida.

Keelevihiku põhimõteteks on mõtteviis, et teadlikult ja efektiivselt tegutsedes toimub keelte õppimine oluliselt kiiremini ja suurema motivatsiooniga, kui seda traditsiooniliste meetoditega saavutatakse. Kuna vihikus käsitletud meetod on tekkinud autori enda elulisest vajadusest paremini keeli õppida – praeguseks on ta sellesama meetodi abil õppinud neli keelt ja töötab viienda kallal – võib selle kasulikkuses ja läbimõelduses kindel olla.

Meetodit on katsetatud ka väga mitmete inimeste peal, et teha see võimalikult selgeks ja arusaadavaks – nii et igaüks suudaks keele õppimisega algusest peale ise toime tulla, ilma et peaks ostma kalleid keeleõpikuid ega minema kulukatesse keeltekoolidesse.

Neile, kes keelt keeltekoolides või mujal juba õppinud on või seda hetkel teevad, leiavad käesolevast vihikust suurepärase abivahendi, kuidas keeles kiiremini edasi liikuda ja areneda.

Käesolev keelevihik on esimene ilmunud teos sarjast „Kaks tüüpi inspireerivad“, kus lähitulevikus on ilmumas veel mitmeid vihikuid efektiivseks tegutsemiseks erinevates eluvaldkondades.

Aastaraamat 2011

Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Genealoogia Selts
Koostajad: Andrus Ristkok, Jaan Tamm, Raivo Maine
Tallinn : Eesti Kodu-uurimise Selts : Eesti Muinsuskaitse Selts, 2011
152 lk. : ill.

EKUS Aastaraamat ilmub alates 2006. aastast koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga kahe seltsi ühise aastaraamatuna. Tänavune on järjekorras juba viies. Viimasel kkolmel aastal ilmub aastaraamat juba kolme seltsi (lisandus Eesti Genealoogia Selts) perioodilise väljaandena.

Ehitusfüüsika ABC

Tiit Masso
Soojus, niiskus, müra
Tallinn : Ehitame, 2012
172 lk. : ill.

Ehitusfüüsika probleemidega puutub kokku igaüks. Heal juhul vaid küttearvet makstes, halvemal juhul aga hallitust tõrjudes või jääpurikaid maha lõhkudes.

Selles raamatus on selgitatud, kuidas majade tarindus ja keskkonnatingimused mõjutavad nende kasutamise mugavust ja energiakulu, ning millest võivad olla tingitud soovimatud häired nende kasutamisel.

Kuigi raamat pole kirjutatud ehitusala inseneridele, on siin ära toodud ka insenerile vajalikku teavet, mida on raamatust võib-olla hõlpsam leida kui mujalt.

Elu keel

Francis S. Collins
DNA ja personaalmeditsiini revolutsioon
Tõlge eesti keelde: Jürgen Innos
Toimetanud Leelo Laurits
[Tallinn] : Pilgrim, 2012
326 lk. : ill.



Teaduses ja meditsiinis on alanud märkamatult tõeline revolutsioon. Kakskümmend üks miljonit ameeriklast põevad 6000 niinimetatud haruldast või „orbhaigust”, millest paljud tulenevad peamiselt kirjavigu sisaldavatest geenidest. Lisaks on praktiliselt kõigil haigustel oluline pärilik komponent. DNA võimaldab lahti muukida diabeedi, südamehaiguste, levinud vähivormide, vaimuhaiguste, astma, artriidi, Alzheimeri tõve ja paljude teiste haiguste saladused. Perekondade ees, kes on seni seisnud silmitsi lootusetuna tundunud probleemidega, on avanemas terve uus arusaamade ning ravi- ja ennetusvõimaluste maailm. Teil tasub kindlasti oma DNAd tundma õppida: uurige, kuidas see töötab, mida see paljastab ning millised on uute teadmiste eelised ja piirid.

MD, PhD Francis S. Collins on teedrajav geenikütt. Ta töötas 15 aastat USA Riikliku Inimgenoomi Uurimisinstituudi direktorina ning viis rahvusvahelise inimgenoomiprojekti edukalt lõpule. Ta pälvis 200 7 . aastal oma murrangulise panuse eest geneetika uurimisse Presidendi Vabadusmedali ja 2009. aastal Riikliku Teadusmedali. Praegu töötab ta USA Riikliku Terviseinstituudi (NIH) direktorina.

Hea une saladus

Marlit Veldi, Silja Paavle 
Toimetanud Mari Tuuling 
Kaane kujundus: Jan Garshnek
[Tallinn] : Pegasus, 2012
158, [1] lk. : ill.

Miks on uni meile kasulik? Mitu tundi ööund on soovitatav väikelapsele? Aga täiskasvanule? Vanurile? Miks me näeme und? Kuidas parandada oma une kvaliteeti? Mis on narkolepsia, parasomnia ja uneapnoe?

Järjest enam inimesi kannatab mitmesugust tüüpi unehäirete all. Nende vastu võitlemiseks pole aga unerohi kaugeltki ainus lahendus – uneprobleemid võivad olla tingitud näiteks inimese east ja tervislikust seisundist, valest madratsist või väärast toitumisest enne uinumist. Ja isegi kui tegemist on nii palju, et uni tundub puhas ajaraiskamine, on uni organismile sama kosutav ja vajalik nagu toit või õhk.

Kõigele sellele keskendubki käesolev kodumaiste autorite kirjutatud raamat – kui inimene tunneb oma und, saab ta olla õnnelik, puhanud, rõõmus ja energilisem.

Eesti tunnustatuima unearsti ja ajakirjaniku koostööna valminud raamat on julgustav kaaslane teekonnal hea une juurde, jagades infot une olemuse kohta inimese eri eluperioodidel, kirjeldades levinumaid unehäireid ning andes lihtsaid soovitusi ja nippe nendega toimetulekuks. Sest üks on kindel: ühtegi hea une saavutamiseks tehtavat tegevust või väljakujunenud harjumust ei saa pidada tühiseks. Hea une nimel pole ükski pingutus üleliigne.

Henn-Kaarel Hellat 80

Elu- ja loomelugu, personaalnimestik
Koostaja Aive Nurmekivi
Tallinn : Faatum, 2012
62 lk.


5. aprillil tähistab kirjanik Henn-Kaarel Hellat 80-ndat sünnipäeva. Ta sündis Viljandis ohvitseri perekonnas. 1958-1961 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Sellest ajast algab ka tema kirjanduslik tegevus. Tema sulest on ilmunud hulgaliselt proosa- ja luuleraamatuid, samuti on ta hinnatud kirjanduskriitik.

Täieliku ülevaate tema loomingust leiate raamatust Henn-Kaarel Hellat 80.

Kirjulehised püsililled ja kõrrelised

Aarne Kähr
Toimetaja ja projektijuht Anu Jõesaar 
Kujundaja Mai Grepp
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2012
138, [6] lk. : ill.

Kui Looja taimedele värvi puistas, jäid mõned taimed hiljaks ja pidid leppima vaid rohelise rüüga. Selles raamatus räägitakse taimedest, kellel läks paremini. Kirjulehiste taimede aeda toomine on viimaste aastate trend. Värvikaid taimi on palju ja neid tuleb kogu aeg juurde. Kirjulehine taimestus elavdab varjulist kohta ja pimedavõitu aianurka. Võrreldes rahuliku, kahemõõtmelise rohelusega toovad kirjulehised peenrakompositsiooni liikuvust ja sügavust. Et kirjulehised taimed vajavad reeglina rohkem poputamist kui ühevärvilised, tutvustab käesolev raamat neid püsikute ja kõrreliste sorte, mis Eestimaa kliimas hakkama saavad.

Meridiaanivõimlemine enesetervenduseks

Ilchi Lee
Inglise keelest tõlkinud Eva Nilson 
Toimetanud Annika Kohv
Tallinn : Ersen, 2012
344 lk. : ill.

Rühmitatud enamlevinud sümptomite järgi:
  • Seljavalud 
  • Peavalud 
  • Külmetushaigused 
  • Gripp 
  • Liigese- ja lihasevalud 
  • Unetus
See fotodega kasutajasõbralik raamat kirjeldab spetsiifilisi meridiaaniharjutusi, mis leevendavad üldlevinud vaevusi, kaasa arvatud peavalu, külmetushaigusi, grippi, kuid ka tõsisemaid haigusi, nagu kõrge vererõhk, suhkruhaigus ja kilpnäärmehaigused. Meridiaanivõimlemine on tehnika, mida on rohkem kui tuhande aasta kestel Aasia tervenduskunsti traditsioonides arendatud ja täiustatud.
 
Kerged, vähe aega nõudvad harjutused, mis leevendavad stressi, taastavad füüsilist tervist ja tasakaalustavad vaimu.
 
Üksikasjalikud juhendid koos fotodega tosinast harjutusest, mis on spetsiifiliselt kujundatud üldlevinud sümptomite jaoks.
 
Hingamise ja lõdvestumise tehnikad, et äratada kaasasündinud tervenemisvõimet ja suurendada meridiaanivõimlemisest saadavat kasu.
 
Ilchi Lee rajas süsteemi nimega Brain Education System Training (BEST), mille eesmärgiks on elukvaliteedi parandamine mitmesuguste vaimu ja keha treenimise meetodite abil. Tema enesearendamise programmid on unikaalsed, ühendades Ida filosoofilised kontseptsioonid Lääne teaduslike arusaamadega. Ta on kirjutanud kolmkümmend raamatut ajuhariduse, tervise ja heaolu, enesearendamise ja personaalse kasvu kohta. Ta on ka Dahni jooga rajaja.

Niplisehted ja aksessuaarid

Lia Looga
Rööppealkirjad Bobbin lace jewellery and accessories = Geklöppelter Schmuck und Accessoires
Koostanud ja kujundanud, pitside teostus ja skeemid: Lia Looga
Tõlge inglise keelde: Liis Nõmmann ja Nora Toots, tõlge saksa keelde: Krista Räni 
Esi- ja tagakaane kujundus: Maarja Roosi, mustrilehekülgede kujundus: Anni Kuznetsov ; fotod: Andres Tennus
Tartu : L. Looga, 2012
111 lk. : ill.

Käesolevasse raamatusse on koondatud suur valik mitmesuguseid orginaalseid ehteid, nagu: kaela- ja käevõrud, mõrsja peaehe, kaelakeed, kõrvarõngad, rinnale kinnitatavad lilled, prossid ja ilutaskurätikud, samuti õla ja kleidikaunistused ning rõivaste moodsad lisandid- üla- ja kaelasallid. raamatusse on valitud hõbedane, sinine ja punane ehte ja aksessuaaride kollektsioon, mis on varustatud pitskirjadega. Raamatu tekstid on eesti, inglise ja saksa keeles.

Nullindate kultuur I

Teise laine tulemine
Koostaja Aili Aarelaid-Tart 
Toimetaja Anu Kannike
Kaane kujundanud Kalle Paalits
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
207 lk. : ill.

Kogumiku keskmes on need arengud, mis iseloomustavad Eesti kultuuri 2000-ndaid aastaid ehk nullindaid. Autorid püüavad nii rohkete arvandmete, teoreetiliste seisukohavõttude kui empiirilist laadi kirjelduste abil luua pilti kiiresti muutuvast kultuuritegelikkusest. Arendamist leiab meie kultuuri jätkusuutlikkuse diskursus, eriti seotult liberaalmajanduse ja globaalkultuuri poolt seatud tingimuste ja ohtudega.

Piirdeaiad

Priit Valge, Leele Välja
Traditsioonid, näited ja ehitusnõuanded
Toimetaja Anu Jõesaar 
Fotod: Tiit Koha, Priit Valge, Leele Välja
Joonised: Priit Valge
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2012
176 lk. : ill.

Esimene põhjalik kodumaine raamat, mis õpetab kavandama ja rajama majaga sobivat piirdeaeda. Arhitektuuriajaloo peatükk räägib Eesti piirdeaedade traditsioonist linnas ja maal. Inspiratsiooniks on koos detailsete fotode ja joonistega esitatud ligi 30 huvitavat ja hästi teostatud tänapäevast piiret, lisaks veel rohkelt pildinäiteid meilt ja mujalt. Praktiline osa käsitleb piltide ja jooniste toel aia rajamise võtteid: vundamendi valamine, lippaia paneeli valmistamine, betoonist, kivist ja moodulitest aiaposti ehitamine, võrkaia püstitamine. Õpetatakse ka vana piirdeaeda korda tegema. Eraldi peatükkides tutvustatakse talumajaga sobivaid aiatüüpe: roigasaed, pistandaed ja kiviaed.

Riigikogu valimised 2011

Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
198 lk. : ill.

Artiklite kogumik. Koostanud Rein Toomla.

Lauri Sommer. Räestu raamat

Kujundus: Andrus Kalkun
Toimetaja Liina Smolin
Tallinn : Menu Kirjastus, 2012
272 lk. : ill.


 
Viljandi külje all sündinud (ja Tartusse ning sealt Räestu-Hansu tallu edasi liikunud) Lauri Sommerilt ilmus 2012. aastal Räestu raamat. Luuletaja ja trubaduuri isiku kaudu saavad ühendatud nii Viljandi, Tartu kui Võrumaa.  Nii setu vanavanemad kui Sänna kandi kirjamehed Artur Adson ja Juhan Jaik.
 
Nii kalapüük kui unistamine, nii kirjandus kui ka elu, mille piirid kaotavad seal kehtivuse ...

Tartu ülikoolis filoloogiat õppinud ajakirjanik Tiina Sarve kõnetab Lauri Sommeri raamat eriliselt, hoolimata sellest, et on " ...põlvkonnavahe, elusaatuse vahe ja soovahe". Võib-olla loeb see, et ta "on suure osa lapsepõlvest elanud Võrumaa naabruses Põlvamaal, enam-vähem sama keele, samade tavade ja sama vaimuga inimeste keskel".

Kokkuvõtte koostas bibliograaf Kalli Kuhi  
 
 
Tiina Sarv. Kadunud ajad ja inimesed annavad elavatele hingetuge : kodutunne // Sakala (2012) 5. mai, lk. 6
 
"Lauri Sommeri "Räestu raamat" kulgeb sedasama rada, mis algas "Kolme yksiklase" esiema Darja looga "And"."

 
 
Loe veel
Vaata ETV lõiku raamatust
OP 29.05.2012 : KIRJANDUS. Lauri Sommeri 'Räestu raamat' kannab lugejad mälumaastikele

Videot saab vaadata SIIT

 
Lauri Sommeri "Räestu raamat" sobrab kirjaniku mälestustemaailmas. "'Räestu raamatut' võib üheltpoolt vaadata nagu katset iseenda sees jälgi ajada. Me kõik kanname endas lugematul arvul teisi elusid ja karmavõlakesi ja see, miks me midagi teeme, miks me mõnda kohta armastame rohkem kui teist kohta ja kuidas tekivad sellised enda jaoks salapärased ja esialgu arusaamatud sidemed, nende avamisega ta 'Räestu raamatu' puhul tegelebki," rääkis kirjanik Kätlin Kaldmaa Sommeri raamatust.
 
"See raamat avab Laurit kui loojat, lihtsalt kui loojat, mitte kui kirjanikku, aga kui inimest, kes näeb ja loob," lisas ta.
"Kirjanik on oma maailma keskpunkti leidnud Võrumaal Räestu külas ning just sealt hargneb ja ammendub kogu tema tark, tundepeen ja sooja huumoriga kirjapandud teos. Sellegi võiks tinglikult jagada kolmeks: autori pere lugu ning kahe sealtkandi kirjamehe, Artur Adsoni ja Juhan Jaigi lood.

 
...

 
"Sest mis on keegi ilma kodu ja kodutundeta - allakäija, keda on raske jalule aidata. Paik settib inimesesse aastatega ja inimese olemus imbub maastikku ja hoonete seintesse, nagu jääks kivi pinnale kerge tuulejoon. Ta on seal alles kuni ilma otsani, lõpmatult või ylestõusmise päevani, nagu keegi seda nimetab."

 
Nõnda seletab Sommer esivanemate radadel kulgemise tähtsust.

 
...

 
Kadunud maailm kallab sind järsku üle valuskuldse kumaga, sest üks noor inimene on selle ellu äratanud - mitte ainult sündmusi ja inimesi kirjeldades, vaid olnut sügavalt ja poeetiliselt mõtestades.

 
...

 
Omakandi kirjamehed [Artur Adson ja Juhan Jaik]

 
Lauri Sommer annab "Räestu raamatu" kuuekümne kahel leheküljel Adsonist hoopis analüüsivama ja inimlikuma kujutise, kui seni oleme kohanud. Selgub - ime küll! -, et Adsonil oli elu enne Underitki ja ka tema oli loojana midagi väärt, kuigi lõppkokkuvõttes jääb ta põhiteeneks Eesti kirjanduses ikka suurele poetessile rahulike loometingimuste võimaldamine.

 
...

 
Teine, Adsonist vähemgi tuntud Võrumaa kirjamees Juhan Jaik on samuti leidnud raamatus üsna põhjaliku ja inimlikult sooja käsitluse. Sommeri distantsilt antud hinnang on tunnustavam sellest, mis sai Jaigile eluajal osaks Parnassil temast kõrgemale tõusnud kolleegidelt Tuglaselt, Allelt ja teistelt."

Surmakultuuri arhitektid

Donald DeMarco, Benjamin Wiker
Eessõna: Varro Vooglaid
Tõlkinud Toomas Help, Madis Kivisild
Toimetanud Krista Hirvoja, Nele Otto
Tallinn : Elukultuuri Instituut, 2012
398, [1] lk.


Paljud rooma paganlikud tavad – ja just need, mille esimesed ristiusku pöördunud inimesed pidid kõrvale heitma kui surmateele juhtijad – on saanud jälle kaasaegse kultuuri osaks. Mis seletus on sellisel võimsal tagasipöördumisel tumeda paganliku kõlbluspraktika juurde pärast nii paljusid sajandeid kristlikku kultuuri? Vastus on, et esile on kerkinud uus ettekujutus inimeseks olemisest, uut tüüpi paganlus, ja sellel on oma kindlad arhitektid, kes on teadlikult ehitanud olemasoleva kristliku kultuuri sisse uue kultuuri ning püüavad sellega hävitada ja asendada kristlikku kultuuri. Need, kes ehitavad sellise ettekujutuse kohaselt, ongi surmakultuuri arhitektid. Teiste seas on raamatus vaatluse all selliste Lääne kultuuriruumi tugevalt mõjutanud inimeste elu ja ideed, nagu Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche, Charles Darwin, Karl Marx, Jean-Paul Sartre, August Comte, Sigmund Freud, Alfred Kinsey ja Margaret Sanger.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus

Koos olulisemate Riigikohtu lahenditega : [jõustumine 01.07.2002]
Koostanud Siim Tammer ja Liina Tamela 
Kujundanud Villu Tammer
[Tallinn] : Tammerraamat, c2012
95, [1] lk.

Raamatus on kasutatud materjale seisuga veebruar 2012.


Koostanud Siim Tammer ja Liina Tamela

Uued usulised ja vaimsed ühendused Eestis

Koostanud Lea Altnurme
Kaane kujundanud Taivo Org
Tartu : [Tartu Ülikooli Kirjastus], 2012
107 lk.

Raamatus "Usulised ja vaimsed ühendused Eestis" kirjeldatakse religiooni uuenemise põhjuseid ja viise ning selle teisenemisega seotud probleeme, nagu uususunditega seotud meediamoonutused, süüdistused ajupesus, vägivallas jms. Antakse ülevaate kuueteistkümnest Eestis tegutsevatest ühendusest nii faktipõhise tutvustuse kui ka nende liikmete kogemuslugude vormis. Kogemuslugude najal on võimalik mõista, mida võib tähendada liikmeksolek üksikisikule mõnes sellises ühenduses.

teisipäev, 10. aprill 2012

Kalmetu luulepäev 2011

Viljandimaa põhikooliealiste õpilaste luulekogu
Koostajad: Ene Toomsalu, Ragne Reial, Monica Aasa 
Illustreerinud Anneli Valgre
Viljandi : Kalmetu Põhikool, 2012 
60 lk. : ill.

Kalmetu Luulepäev on Viljandi maakonna üritus, kus 5.-9. klassi õpilased kohtuvad luuletajatega ja kirjutavad ise luuletusi. Nendest valmib luulekogu, mille saab kingituseks iga kirjutaja, kelle luuletus on luulekogus ja tema eesti keele õpetaja. Üritus toimus algselt aprillikuus Kalmetu Põhikoolis ja luulekogu esitlus veebruarikuus Viljandi Linnaraamatukogus. Alates 2007. aastast on luulekogu esitlus ja uute luuletuste kirjutamine viidud kokku ühisürituseks ja toimub täpsel kuupäeval 28. veebruaril Viljandi Linnaraamatukogu kunstisaalis. Üritus kannab V. Luige nime ja sellega viiakse õpilasteni teave, et Kalmetu Põhikoolis on õppinud luuletaja Viivi Luik.

Kaks eksemplari raamatutest on saadetud Tallinna Rahvusraamatukogule, üks eksemplar Viljandi Linnaraamatukogule ja Tänassilma Raamatukogule.

Ürituse eestvedaja on olnud Kalmetu Põhikooli emakeeleõpetaja Ene Toomsalu.(ene@kalmetu.vil.ee)

Luulekogude valmimist toetavad Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Kultuurkapitali Viljandimaa osakond, Viiratsi vald. Kõik luulekogud on küljendanud Liisi Toomsalu, kes on Kalmetu põhikooli vilistlane ja ka ise kunagi põhikooliealisena luuletanud sellesse luulekogusse.

Nikolai Baturin. Lendav hollandlanna

Romaan
Toimetanud Rein Põder 
Kujundanud Peeter Laurits
Tallinn : Eesti Raamat, 2012
139, [5] lk.

“Lendav hollandlanna” sarnaneb nii sisult kui ka vormilt autori varasemate romaanidega “Delfiinide tee” (2009) ja “Sõnajalg kivis” (2006). Ühisteks tegevuspaikadeks on meri ja kõrb ja olematud rannad. Ning taas on peategelaseks üks kirjaniku kaugeid alter ego’sid, laevakirjutaja Parnassose Nikodemus, kes retkleb julgelt Ajas – vahepalaks autori visioon Wagneri ooperi esietendusest – ning kogeb selle muserdavat jõudu. Romaan on omalaadne pühendus naissoole, millele osutab ka selle pealkiri.

Soovitusi suguvõsa- ja perekonnaloo uurijale

Eesti Kodu-uurimise Selts
Koostaja E. Luka
Toimetajad: M. Remmelgas, E. Luka
Tallinn : Eesti Kodu-uurimise Selts, 2011
80 lk. : ill. 
Sari Noored kodu-uurijad

Metoodiline kogumik nii algajale õpetajale-juhendajale kui õpilasele, mis sisaldab ülevaadet allikatest ja kirjandusest, virtuaalsetest andmebaasidest ja sugupuu koostamisest internetis, ajaloolisi ekskursse, näpunäiteid ja soovitusi jm. Valminud koostöös Eesti Genealoogia Seltsiga.

Ülo Alo. Universumi unede udus

Luuletused
Kujundanud Ülo Alo Võsar 
Illustreerinud Hilve Koidla
Viljandi : Talisman, 2012
62 lk. : ill.


Luulekogu


Surmast mina ei laula,
sest surma ei olegi olemas-
on vaid üks valgusesööst
imesinisest ööst,
milles valgemast valged küünlad
on leinava leegiga põlemas.

Õpetaja kui kultuurimälu vahendaja

Kultuurilise identiteedi mõtestamise ja tõlgendamise võimalusi
Toimetajad Halliki Harro-Loit, Monika Tasa
Kujundaja Roosmarii Kurvits
Tartu : Kultuuriteooria tippkeskus, 2012
128 lk. : ill.


Kogumik põhineb tippkeskuse õpetajate seminarisarja ettekannete ja töötubade valitud teemadel. Autoriteks Peeter Torop, Halliki Harro-Loit, Olga Schihalejev, Ülle Pärli, Railin Nugin, Elo-Hanna Seljamaa, Helen Sooväli-Sepping, Marge Konsa, Kristel Rattus, Virve Tuubel, Liia Vijand ja Kadri Ugur. Toimetajad: Halliki Harro-Loit ja Monika Tasa.

Ühe kadunud linna kroonika

Saima Soosaar
Monika-Aino Jõesaar
Paide : M.-A. Jõesaar, 2011
156 lk.

Mälestusteraamat Elmar Kella lapsepõlve Narvast. Toimetatud ja koostatud Saima Soosaare poolt.

Viimne reliikvia [DVD]

Tallinn : Hea Lugu OÜ ; Eesti Päevaleht, [2012]
1 DVD (86 min) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 1

Režissöör: Grigori Kromanov
Stsenarist: Arvo Valton
Heliloojad: Tõnu Naissoo, Uno Naissoo
Operaator: Jüri Garšnek
Kunstnik: Rein Raamat
Toimetaja: Lennart Meri
Osades: Aleksandr Goloborodko, Ingrīda Andriņa, Elsa Radzina, Rolan Bõkov, Eve Kivi, Uldis Vazdiks, Raivo Trass, Peeter Jakobi jt
Stuudio: Tallinnfilm
Kestus: 86 min

„Liivimaa parim ratsutaja“ Hans von Risbiter tutvub kauni Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on lahkesti nõus nad paari panema, kui saab enda valdusse Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Verepulmaks muutunud pulmapeolt päästab Agnese aga hoopis vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Ülejäänu, nagu teada, on Eesti filmiajalugu!

Paul-Erik Rummo kirjutatud, Uno ja Tõnis Naissoo viisistatud ning Peeter Tooma esitatud laulud on saanud vähemasti sama legendaarseks kui film ise. Venekeelses versioonis esitas laule Georg Ots.

1970. aastal esilinastunud filmi vaatas esimese aasta jooksul Eestis 772 000 kinosõpra. Nõukogude Liidus näidati „Viimset reliikviat“ 2400 filmikoopiaga ning esimese aastaga kogus ta ligi 45 miljonit vaatajat, millega jõudis 2. kohale 1971. aasta vaadatavuse edetabelis.

2000. aastal otsustasid Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm, et „Viimne reliikvia“ on pärand, mida tuleb parimal võimalikul kujul säilitada ka tulevastele põlvedele. Soomes Digital Film Finlandis kaotati pildilt kriipsud ja värinad ning korrastati värv, heli aga taastati Eestis firmas Film Audio. „Viimsest reliikviast“ sai esimene digitaalselt taastatud Eesti film, taasesilinastus toimus 15. märtsil 2002 Tallinnas Coca-Cola Plazas.


Sel suvel on lugemissaalis üleval põgus näitus Eesti filmides esitatavatest lauludest. Kuna Eesti filmides on läbi ajaloo kasutatud palju väga head muusikat, oli näitusel eksponeeritavate laulude valik näituse koostajale raske ülesanne. Seetõttu otsustasime korraldada linnaraamatukogu töötajate seas väikese küsitluse Eesti filmides esitatavate lemmikute kohta. Kokku anti 12-palli süsteemis 669 häält 27 erinevale filmis kõlavale laulule või heliteosele. Kuigi filmis esitatavad  laulud muusikapalade arvestuses esikolmikusse ei jõudnud, võitis teose oma kõigi lauludega kokku raamatukoguhoidjate südamed ning reastus parima muusikaga Eesti filmiks.