Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 6. juuni 2017

25. juuni - Carl-Otto Märtson 100

25.06.1917 Aidu v - 17.05.1999 [Saksamaa]

Sündinud 25. juunil 1917 Viljandimaal Aidu vallas. Isa Jaan oli Viiratsi mõisavalitseja. Esimesed sammud muusika alal tegi Carl-Otto Märtson isaga.

Hiljem sai eratunde Viljandis elanud Aino Kõrbilt. 1935. aastal lõpetas eksternina Tallinna poeglaste gümnaasiumi. 1936. aastal astus Tallinna Konservatooriumi Hugo Lepnurme klaveri- ja oreliklassi. Koservatooriumi lõpetamise järel 1939. aastal töötas kuni 1941. aastani kodulinn Viljandi Jaani kirikus organistina.

1941. aasta märtsis lahkus sakslaste ja venelaste vahelist kokkulepet ära kasutades Saksamaale. Sõja-aastatel õppis Frankfurdi Muusikakõrgkoolis. Sõja järel elatus klaveri eratundidest. Täiendas end veel Hannoveri Teatri- ja Muusikakõrgooli klaveriklassis.

1954. aastal võttis vastu Hannoveri Teatri- ja Muusikakõrgkooli üldklaveriõppejõu koha. 1977. aasta septembris nimetati Carl Otto Märtson Hannoveri Teatri- ja Muusikakõrgkooli professoriks.

Juba Viljandis, Tartus ja Tallinnas esinedes moodustasid tema kontsertkavadest suurema osa eesti heliloojate Kapi, Tobiase ja Süda teosed. Pärast emigreerimist alustas ta nende kavadega saksa publiku ees. Geislingenis osales ta näiteks pagulaslaagris Udo Kasemetsa kantaadi "Suur on Jumal Su ramm" esiettekandes. Tema töö haardest annavad tunnistust kaks Saksamaal koos abikaasa Eva Märtsoniga välja antud heliplaati "Das Estnische Orgel und Vokalwerke".

Alates 1990. aastast on koos abikaasa Eva Wilson-Märtsoniga esinenud igal sügisel Eestis. Märtsonite kodu Hannoveris oli peatus- ja stardipaigaks paljudele eesti muusikutele.

Suri 17. mail 1999.

Allikad:
• Hirvesoo, Avo. Tükike Eesti muusika ajalugu Euroopa südamest // Teater. Muusika. Kino (1997) nr. 6;
• Vaus, Heili. Mälestuseks // Eesti Päevaleht Online 22.05.1999

9. juuni - Heino Rannap 90

9.06.1927 Hal
liste
Muusik ja pedagoog

Heino Rannap sündis 1927. aasta 9. juunil Hallistes. Tema vanaisa oli Tuhalaane mõisa tõllassepp, kes tegi aga ka viiuleid. Isa Jaan Reinbach (aastast 1936 Rannap) oli Hallistes koolijuhataja.
 
Samas koolis oli õpetajaks ka ema Linda. Et vanemate korter asus otse klassitubade kõrval, alustas Heinogi varakult õpinguid. Esimeseks pilliks sai vanaisa tehtud viiul, ema õpetas klaverimängu.
 
Keskhariduse omandas Heino Rannap Viljandi Maagümnaasiumis. Aastatel 1945-1950 õppis ta aga juba Tallinna Konservatooriumis muusikapedagoogika erialal.
 
Pärast lõpetamist jätkas ta sealsamas õppejõuna, 1987. aastast alates professorina. Aastast 1995 on Heino Rannap Eesti Muusikaakadeemia emeriitprofessor. Andeka ja tööka inimesena on teda jätkunud õpetama ja juhatama Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli.
 
1965. aastast kuulub Heino Rannap õpetajate uurimiskursuste baasil moodustatud Ühiskondliku Pedagoogika Uuurimise Instituudi (ÜPUI) liikmeskonda, algul kursuslasena, hiljem kooliajaloo probleemgrupi juhataja ja ÜPUI direktorina. Heino Rannapi lemmikuurimisteemaks on kujunenud muusikaline kasvatus eesti koolides ja perekonnas. Samal teemal on tal valminud nii kandidaadi- kui doktoritöö. Üle 150 artikli on temalt ilmunud ajakirjanduses ja teadusväljaannetes. Rannapi olulisemad raamatud on "Muusikaseltsid Eestis", "Muusika eesti perekonnas ja rahvakoolis" ning "Eesti kooli biograafiline leksikon".

Allikas: Birk, Vaike. Rein Rannapi isal on sünnipäev // Sakala (2002) 8. juuni
Foto: https://www.geni.com/people/Heino-Rannap/6000000018922953315

9. juuni - Rudolf Juha 125

Sündinud Johanson.
9.06.1892 Paunküla - 21.05.1938 Mõisaküla
Pedagoog 
125 aastat sünnist

Lõpetanud Tartu Aleksandri I Gümnaasiumi ning õppinud Saksamaal Sterlitzi Polütehnilises Instituudis.
 
On töötanud Tartu elektrijaama tehnilise juhatajana.
 
Eesti Vabadussõja ajal arsenali ja sõjaministeeriumi materjalide büroo ülem.
 
1924-1925 Valga Tööstuskooli ülem.
 
Alates 1925 Mõisaküla tööstusõpilaste kooli juhataja.
 
Suri Mõisakülas 21. mail 1938.

Allikad:
• Tiideberg, Akse. Halliste kihelkond. – 1994;
• Kutsehariduse ajaloost Valgamaal // Valgamaa Kutseõppekeskuse koduleht http://www.vkok.ee/kooli-ajalugu/

Ajalehes Sakala ilmus 20. mail 1938 teade:

esmaspäev, 5. juuni 2017

5. juuni – Johannes Jürisson 95


5.06.1922 Nõmmitsa k., Taevere v. - 30.12.2005 Haapsalu
Muusikateadlane ja pedagoog
95 aastat sünnist

FOTO: Jaanus Siim
Allikas: Rahvusvaheline Artur Kappi Ühing http://www.kappiyhing.ee/muu_artiklid/johannes_jyrisson.html

Johannes Jürisson sündis 5. juunil 1922 Taevere vallas Nõmmitsa külas. Lapsepõlvekodu kasinate võimaluste tõttu algas Jürissoni töömeheelu varakult. “Karjapoiss, talusulane, pagariõpipoiss, äriteenija,” märgib ta oma ankeeti.

1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon viis ta neljaks aastaks sõtta. 1945. aasta detsembris asus 23aastane sõjast tulnud mees õppima Tartu Muusikakooli, 1951. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi muusikateaduse erialale. Jürissoni diplomitöö “Mart Saar ja tema soololaulud” (juhendaja Karl Leichter) valmis 1958. aasta kevadel ja äratas tavalisest laiemat tähelepanu. Ühte žanrit kokku võttev uurimus – eesti muusikaloos esimene – on kantud kultuuri arengu järjepidevuse ideest. “Saare looming pole ootamatu “ilmutus”, vaid kultuurilise protsessi seaduspärane kehastus,” kirjutas Jürisson hiljemgi (“Hüpassaare laulik Mart Saar”, lk 88).

Järgnesid tööaastad 1953—1965 Tallinna Muusikakoolis, 1965—1989 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (a-st 1987 dotsent) ja 1991— 1995 Viljandi Kultuurikolledžis. Vägagi olulist rolli täitis ta aastail 1960—1980 lektorina Tallinna Kultuuriülikoolis.

Tema raamatud sarjas „Kultuuriülikool” olid pikka aega peaaegu ainsad eestikeelsed Lääne-Euroopa muusikat käsitlevad väljaanded. Johannes Jürisson on kirjutanud kaks näidendit, heliloojatest Artur Kapist ja Villem Kapist, teine neist, „Tüdruk helesinises kleidis” on ilmunud ka trükis ja selle on lavastanud Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased aastal 2004.

Allikad:
  • Tosso, Tiiu. Johannes Jürisson - mees, kes otsis muusikas ja kirjasõnas vitamiini // Teater. Muusika. Kino (2010) nr. 3, lk. 62-64
  • Johannes Jürisson 5. VI 1922 – 30. XII 2005 // Sirp (2006) 6. jaan., lk. 20
Johannes Jürisson 
5. VI 1922 Taevere v, Viljandimaa – 30. XII 2005 Haapsalu 

Eesti muusikateadlane, pedagoog
Lõpetas 1958 muusikateaduse erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning töötas 1953-65 muusikaajaloo õppejõuna Tallinna Muusikakoolis, 1965-89 TRKs (1987. a-st dotsent) ja 1991-95 Viljandi Kultuurikolledžis. 1960-80 oli ta ühtlasi Tallinna Kultuuriülikooli lektor.

Muusikaajaloolasena uuris Jürisson peamiselt Eesti ja Euroopa klassikalist muusikat. Ta avaldas mitu raamatut sarjas "Kultuuriülikool", kirjutas muusikaartikleid ning esines tele- ja raadiosaadetes. Eriti palju kirjutas ta Eesti helikoojatest, sh Mart Saarest, Kappide suguvõsast, Karl Leichterist, Cyrillus Kreegist ja Heino Ellerist.

Jürisson kuulus Eesti Heliloojate Liitu (1965) ja Eesti Muusikateaduse Seltsi (1992). 2003 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustusauhinna.

Eesti riiklik teenetemärk. Valgetähe IV klassi teenetemärk (2004)

Allikas: TEA entsüklopeedia 9

laupäev, 3. juuni 2017

3. juuni - Helma Annilo 90


Aastani 1935 Bachman
3.06.1927 Viljandi — 26.04.2013 Viljandi
Kodu-uurija, pangandustegelane
90 aastat sünnist

Isa Jüri Annilo (enne 1935. aastat Georgi Bachman). Uus perekonnanimi tuletati isa kodutalu nimest. Ema Marta Annilo (snd Mägi) oli algkooliõpetaja.

Õppinud 1935. aastast Viljandi 3. algkoolis ja haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis. Lõpetanud viimase 1946, mil kooli nimi oli juba Viljandi 1. keskkool.

Tallinna rahandustehnikumis õppinud panganduse erialal, mille ka lõpetas. 1947. aasta juulis asunud tööle Viljandi hoiukassa kontrolörina, hiljem edutati inspektoriks. Pärast raamatupidajate kursuste lõpetamist töötanud Suure-Jaani rajooni hoiukassa pearaamatupidajana. Järgnes töö inspektorina Viljandi hoiukassas ja hiljem Riigipanga Viljandi osakonnas.

Pensionieas vanemate parema abistamise eesmärgil töötanud kolhoosi pearaamatupidajana. Töökohti vahetanud kolhooside liitumise tõttu. Pensionile jäänud „Võidu“ kolhoosis 1990. aasta lõpul.

Helma Annilo oli Eesti Genealoogia Seltsi liige selle moodustamisest alates. Viljandi osakonna esimees olnud 7 aastat. Eesti Looduskaitse Seltsis olnud 1989-1996, ka juhatuses. Osa võtnud Halliste kiriku ümbruse korrastamisest K. Raave ajal ja Pilistvere küüditatute memoriaali ehitamisest pastor V. Salumi juhendamisel.

Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige 2002. aastast. On juhendanud õpilasi uurimisteema kohta algmaterjali leidmisel. Aidanud korraldada kursusi genealoogiast huvitatuile, avaldanud kirjutisi osakonna laualehes Genealogus.

Kogunud sugulastelt vanavara perekonnas säilitamiseks.

1995. aasta märtsist alates pidas Helma Annilo Viljandi Pensionäride Vastastikuse Abistamise Ühingu esimehe ametit.

Tubli töö eest autasustatud aukirjadega.

Suri 26. aprillil 2013 Viljandis. Allikas: Viljandimaa koduloolasi. – 2009

Allikas: Viljandimaa koduloolasi. – 2009