Meie kirjanikud ja kodulugu

neljapäev, 7. september 2023

16. september - Ants Rulli

Eesti kirurg
Ants Rulli
snd Alfred Hans Rullinkov
16.09.1908 Aidu v, Paistu khk, Viljandimaa - 31.10.1986 Tartu

Ants Rulli (kuni 1935. aastani Alfred Hans Rullinkov; 3. september (vkj)/ /16. september 1908 Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 31. oktoober 1986 Tartu) oli eesti kirurg.

Kooliteed alustas Heimtali vallakoolis, jätkas Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1928. aastal. 1928. a. detsembrist 1930. a. maini viibis sõjaväeteenistuses Tallinna sidepataljonis. 1930. aasta sügisel asus õppima Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, kuid juba oktoobris läks üle arstiteaduskonda. 1936. aastal lõpetas A. Rulli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Pärast ülikooli lõpetamist asus tööle ülikooli haavakliinikus assistendina. 1940. aastal töötas lühikest aega Võrus linnaarst-kirurgi ametikohal, sealt siirdus edasi Viljandi haigla kirurgiaosakonna juhataja ametikohale.

1945. aastast oli ta Tartu Ülikoolis üldkirurgia kateedri juhataja ning pidas üldkirurgia loenguid. 1953-1954 töötas A. Rulli teaduskonnakirurgia kateedri juhatajana. 1955. aastal astus Leningradi I Meditsiiniinstituuti prof. F. G. Uglovi juurde doktorantuuri. Järgmisel aastal kutsuti dots A. Rulli uuesti üldkirurgia kateedri juhatajaks Tartusse. Samal aastal kirjutas A. Rulli valmis doktoritöö, kuid töö jäi kaitsmata. Tema doktoritöö ilmus 1959. aastal venekeelse monograafiana Tartu Riikliku Ülikooli toimetistes. 1969. aastal sai ta meditsiinidoktoriks, 1974. aastal professoriks.

Ta on õpetanud tuhandeid tulevasi arste. Ta on õpiku „Üldkirurgia“ üks autoreid.

Ants Rulli avab Tartu Kliinilise Haigla operatsioonibloki 

Allikad:

Fotode allikad 

on Kommentaare ei ole:
Sildid: , , , , , , , ,

12. september - Andreas Kurrikoff

Järvamaa Muuseum, http://muis.ee/museaalview/238718,
Andreas Kurrikoff, PM F 2364:38
Eesti vaimulik ja rahvusliku liikumise tegelane. Esimene eestlasest kirikuõpetaja Eestimaal
Andreas Kurrikoff
12.09.1848 Pärsti – 13.07.1904 Viljandi

Andreas Kurrikoff sündis Viljandis Savikotil talumehe Hansu pojana. Ta alustas õpinguid vallakoolis, jätkas kooliteed Viljandi elementaar- ja kreiskoolis. Aastatel 1862–1869 õppis Tartu kubermangugümnaasiumis. 1869. aastal alustas õpinguid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ning lõpetas 1874. aastal.

1870. aasta kevadsemestril algatas "Kalevipoja õhtute" kooskäimised. Esimesel kohtumisel koguneti tema korterisse "Kalevipoega" lugema. Seda päeva peetakse Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamise päevaks. Kurrikoff oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi üks asutajaliikmeid. Lisaks osales ta Vanemuise Seltsi tegevustes. EKS-i koosolekul 1875. aastal valiti ta "vana varanduse korjamise" komitee liikmeks ja koolmeistrite osakonna juhatajaks.

Pärast ülikooli lõpetamist 1874. aastal läbis Kurrikoff vaimulikele kohustusliku prooviaasta Kõpu, Türi ja Paide koguduses. Pärast Türi pastori Grohmanni surma 1874. aastal kandideeris Kurrikoff tema kohale, mille kohalik kirikukonvent heaks kiitis. 1880. aastatel hakkasid tekkima erimeelsused koguduse ja õpetaja vahel. Kurrikoffile esitati järjest kaebusi ja noomitusi ning 15. veebruaril 1891 vabastati ta pastori kohalt. Peale seda elas ta 5 aastat Tartus ja töötas usuõpetuse õpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tartust ära tulles elas mõned kuud Kõo ja Vastemõisa mõisades, kuid siis asus elama Viljandi linna. Viimastel eluaastatel ei huvitunud Kurrikoff enam ühiskondlikust tegevusest, vaid luges kodus ajalehti. 1904. aastal Kurrikoff suri ning ta maeti Viljandi vanale kalmistule.

1880. aastal ilmus Kurrikoffi tõlgitud Johann Wolfgang von Goethe "Hermann ja Dorothea" ("Härmann ja Doora"), mis oli esimene suurem Goethe teos eesti keeles.

Vändra Martini koguduse õpetaja Ernst Sokolowsky kutsel pidas ta 1882. aastal Carl Robert Jakobsoni haual kõne.

Tema kirjatööna on teada artikkel "Läänemaa-vaimulik liikumine, pruugitud abinõud selle vastu ja selle vili – üks osa kiriku ajaloost Eestimaal" (Postimees 1895, nr 100–106).

Türi kiriku taga asuv tänav (Kungla tänava paralleel) on nimetatud A. Kurrikoffi tänavaks.

Allikad: 

Foto allikas: Wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Andreas_Kurrikoff (vaadatud 31.08.2023)

Biograafia koostas Laura Randoja

on Kommentaare ei ole:
Sildid: , , , , , , , ,

teisipäev, 5. september 2023

3. oktoober - Jaak Vendla

Pilt:  fotokoopia, Jaak Vendla (Feldmann), VR I/3, VM VMF 385:3 F, Viljandi Muuseum, http://www.muis.ee/museaalView/2895749 
Eesti sõjaväetegelane
Jaak Vendla
kuni 1935 Jakov Feldmann 
03.10.1893 Rääka t, Vastemõisa v, Viljandimaa - 20.10.1969 Tallinn

Sündis 03. oktoobril (vkj 21. september) 1893 Viljandimaal Vastemõisa vallas Rääka talus.  Õppis Põhjaka Nõmme valla-, Kaansoo ja Olustvere õigeusu kihelkonna- ning Vastemõisa ministeeriumi koolis, aastail 1911-1912 Kroonlinna merejungade kooli kaldakursustel, 1913-1914 Balti mere laevastiku suurtükiõppekoolis ning 1923-1925 ja 1937 Merekindluste ohvitseride kursustel.

I Maailmasõja alguses oli suurtükiõppekooli noorem allohvitser ja instruktor, augustist 1914 lahingulaeva Poltava soomustorni vanem.  Jaanuarist 1917 teenis Peeter Suure merekindluse 12-tollise patarei instruktori ja tornivanemana Sõrve säärel. Võttis osa lahingutest Saksa vägede vastu, sattus 17. oktoober 1917 vangi, vabanes novembris 1918.  
 
Vabadussõja ja Eesti Vabariigi ajal aastatel 1919–1939 mereväes. Oli teenistuse jooksul korduvalt Aegna saare komandandi ülesannetes:  

  • alates 09. jaanuar 1919 2. diviisi tagavarapataljoni 2. roodus ja suurtükiväe tagavarapatareis  
  • veebruarist 1919 miiniristlejal Wambola 
  • märtsis 1919 lähetatuna Meredessantpataljoni Wambola kompaniis laiarööpmelisel soomusrongil nr 5 
  • aprillist 1919 Aegna saare komandantuuri 12-tollise soomustorni ülema abi 
  • septembrist 1919 ülema kt 
  • novembrist 1919 rannapatarei nr 9 ülem
  • aprillist 1919 ka ohvitseri asetäitja 
  • Osales lahingutes Punaarmee vastu Soome lahel ja Lõuna-Eestis  
  • jaanuarist 1920 rannapatarei nr 1 soomustorni ülema kt  
  • aprillist 1934 rannapatarei ajutine ülem, korduvalt Aegna saare ajutise komandandi kt 
  • aprillist 1940 Naissaare komandantuuri rannapatarei nr 16 ülem. Nooremleitnant maist 1921, leitnant 1925, vanemleitnant 1934
  • Oli Aegna saare komandantuuri ohvitseride kogu abiesimees ning Mereväe Ekipaaži kohtu, merekindluste ohvitseride aukohtu ja Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osak liige
  • Septembris 1940 vabastati teenistusest.  Peale seda küünlatehase Steariin aiaäri juhataja ja töötaja 

1950-1964 bakaalkaupade hulgikaubanduse kontori kaubatundja ja laojuhataja. 


Suri 20. oktoober 1969 Tallinnas. 

Maeti Tallinna Metsakalmistule 28. oktoobril 1969. 


Tunnustus

  • Vabadusrist, I klassi 3. järk – 1925
    • VR I/3, nr 2984/18.02.1925 hinnates sõjalisi teeneid, mis mereväe noorem-leitnant Jaak Feldmann Eesti Vabariigi vastu üles näidanud Aegna saare Rannapatarei Nr 1 soomustorni ülemana juhtides selle korda tegemist aprillis-mais 1919 ning lahinguvalmis seadmist vaenlase laevastiku vastu võitlemiseks ja pealinna kaitseks. 
  • Kotkaristi IV klassi teenetemärk – 1938


Isiklikku

Abikaasa Leida, esimeses abielus Tartlain, sündinud Raukas  (10. oktoober 1905 - 19. juuni 1966), poeg Jüri (1939-2013), kasupoeg Mati (1936-1981). Vend Tõnis Vendla VR II/3.  

 

*Teksti ja ka Jaak Vendla sünni- ja surmadaatumite aluseks on võetud Jaak Pihlaku raamat “Eesti Vabaduse Risti kavalerid” Viljandi 2016.  

 

Kasutatud kirjandus:  

  • Pihlak, J., Strauss, M., Krillo, A. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. - Viljandi : Print Best, 2016. 
  • Sakala Kalender 2023. - Põltsamaa : Sakala Kalender, 2022

Biograafia koostas Ingel Vossmann-Treial

 

on Kommentaare ei ole:
Sildid: , , , , , , ,
Tellimine: Postitused (Atom)