Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 18. veebruar 2011

Viisipäraselt ehitatud

Tiina-Mall Kreem
Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881) : doktoritöö

Rööppealkiri Kirchenbau, Kirchenarchitektur und Kirchenkunst des Luthertums in Estland während der Zeit Alexanders II. (1855-1881)
Sari Dissertationes Academiae Artium Estoniae, 1736-2261 ; 5
Eesti Kunstiakadeemia, 2010

Uurimus käsitleb Eesti luterliku kiriku, kirikuehituse, -arhitektuuri, - ja -kunsti viimast suuremat, Aleksander II valitsusaega (1855–1881) jäävat õitseaega. Lähtuvalt kunstiajalookirjutuses kodunenud nn autonoomse ja seotud konteksti mõisteist, analüüsib töö autor nii kunstniku- (arhitekti- või ehitusmeistri) tööd, ajastu vormi- ja tehnikavõtteid kui kirikuarhitektuuri ja -kunsti poliitilist ja sotsiaalset raamistikku.

Kreemi töö täiendab Eesti kirikuarhitektuuri ja -kunsti historiograafiat, milles 19. sajandil loodu on olnud kaua tagaplaanil. Uurimus tõestab, et ka Aleksander II aegne sakraalarhitektuur ja -kunst on olnud tihedas kontaktis oma ajastu suurte teoloogiliste ja kunstiteoreetiliste diskussioonidega ning pakkunud neile ka kohalikke lahendusi. Eriliseks muudab töö asjaolu, et autor on lõiminud kujutava kunsti ja arhitektuuri ajalugu teoloogia ajalooga ning avardab seeläbi tunduvalt 19. sajandi teisel poolel ehitatud ja sisustatud kirikute kultuurijaloolisi tähendusperspektiive. Doktoritöö jaguneb viieks peatükiks.

- Esimeses on visandatud Aleksander II aegse luterliku kirikuehituse poliitiline, majanduslik, geo- ja demograafiline kontekst
- Teine peatükk keskendub luterliku kiriku institutsionaalsele ideoloogiale ja praktikale, selle väljatöötajatele ja rakendajatele
- Kolmandas peatükis on vaatluse all arhitektid, ehitus- ja orelimeistrid ning tislerid, samuti maalijad ja skulptorid kui kirikuhoone ja -sisustuse kujundajad, aga ka teoloogide arusaamad evangeelse kirikukunsti olemusest
- Neljas peatükk võtab vaatluse alla luterliku kiriku ruumispetsiifika
- Viies võtab vaatluse alla stiilivalikute problemaatika

Lisadena on esitatud 27 vaadeldud kiriku ja abikiriku loetelu ja ruumitüpoloogia ning põhiteksti täiendavad juhtumiuurimused: kirikule nurgakivi panemine, uue kiriku ehitamise otsuse langetamine, altaripildi tellimise ümber tekkinud rahvuslikud pinged, Liivimaa Kirikliku Kunsti Ühingu statuut ja ühingu loomise üleskutse ning viienda peatüki juurde kuuluv stiilidiskussioon eesti ajakirjanduse veergudelt.

Purjed ja püssirohi

Hanno Ojalo, Mati Õun
Võitlused Läänemerel 18. sajandil
Kunst, 2010

Raamat annab lühiülevaate võitlustest Läänemerel Venemaa ja Rootsi vahel, käsitledes 18. sajandil toimunud kolme järjestikust sõda, mis puudutasid otseselt ka Eestit ja eestlasi. See oli aeg, kui mehed olid veel rauast ja laevad puust. Paraku ei viinud suuremad ja väiksemad merelahingud enamasti mingite reaalsete tulemusteni ja iga otseses sõjategevuses hukkasaanud meremehe kohta suri õige mitu hoopis nakkushaiguste või lausa nälja kätte.

Kuid suuri ja uhkeid purjelaevu kadus Läänemere põhja hulgi, väiksematest rääkimata. Kogu seda veidrat ja tagantjärele kummalist meresõda pidasid Vene ja Rootsi kroonitud valitsejad aga täie tõsidusega, sageli ka isiklikult selles osaledes. Teos on mõeldud kõigile sõjaajaloohuvilistele.

Popkunst forever

Sirje Helme
Eesti popkunst 1960. ja 1970. aastate vahetusel
Rööppealkiri Popkunst forever : Estonian pop art at the turn of the 1960s and 1970s
Eesti Kunstimuuseum, 2010

Raamat käsitleb eesti popkunsti 1960. ja 1970. aastate vahetusel. Oma kunstnikuteed alles alustavate noorte looming, mis langes sellese lühikesse ajaperioodi, muutis kogu eesti kunsti paradigmat. Autor vaatleb popkunsti fenomeni mitte üksnes omaaegse tuntud rühmituse SOUP '69 tegevusest lähtudes, vaid leiab popi alguse märke nii rühmitustesse ANK 64 kui ka Visarid kuulunud noorte loomingus.

Raamatus on rõhutatud tollasest sotsiaalsest ning ideoloogilisest keskkonnast tingitud popkunsti kohalikku eripära. Popi visuaalne keel liikus kujutavast kunstist kiiresti tarbesfääridesse, omapärane lõik sellest on animafilm. Popkunst tuli, et jääda, ning see on jälgitav järgmiste aastakümnete jooksul kõikides kunstiliikides, nii vabades kunstides kui kujunduskunstis, moes, sisekujunduses jm.

Poliitika kui elukutse ja kutsumus

Max Weber
Rööppealkiri Teadus kui elukutse ja kutsumus
Sari Bibliotheca controversiarum, 1736-9398
TLU Press, 2010

Tänapäevase sotsioloogia ühe rajaja Max Weberi kaks kuulsat loengut aastatest 1917 ja 1919, mis pole tänaseni kaotanud oma aktuaalsust. Eessõna prantsuse sotsioloogia suurkujult Raymond Aronilt.

Noorte laulu- ja tantsupeod

Eesti Kooriühing : Menu Kirjastus, 2011

Teie ees on kolmas ülevaateraamat Eesti laulu- ja tantsupidudest. Nüüs on trükivalgust näinud kokkuvõte kümnest juba toimunud ning üheteistkümnendast, 2011. aastal korraldatavat noorte laulu- ja tantsupeost. Siit leiate kõigi noortepidude kirjeldused, nagu pealtvaatajad ja osalejad neid omal ajal nägid või nüüd tagantjärele on meenutanud.

Mängime harrastustennist

Kathy ja Ron Woods
Best Press, 2010

Harrastustennise õpik kõigile, kes tennist juba mängivad või tahavad hakata mängima. Raamatus on lisaks igakülgsetele nõuannetele tehnikast, taktikast, psühholoogiast, tervisest ja vigastustest ka meie proffide kommentaarid peatükkide juures (Toomas Leius, Sven Eving, Jaak Parmas, Heino Raivet, Valdo Kütt, Kaidu Meitern, Leev Kuum).

Meie Keres

Valter Heuer
Argo, 2011

Algupärand
Meie Keres : kujunemisaastad. Tallinn : Eesti Raamat, 1977
Elav klassik : [järjejutt]. Kehakultuur, 1982-1983
Meie Keres : [järjejutt]. Kehakultuur, 1956-1966



Erinevalt omaaegsest raamatust «Meie Keres. Kujunemisaastad» käsitleb uus väljaanne Paul Kerese kogu elu- ja maletajateed. Raamat ilmub postuumselt, kuid on koostatud Valter Heueri soovide kohaselt, tema erinevate, eri ajal ilmunud kirjutiste ühendamise teel, täiendades neid kohati lisapartiidega, millest mõned on kommenteerinud eksmaailmameister Garri Kasparov. Saateartiklite autoreiks on Ülo Tuulik ja suurmeister Gena Sosonko.

Raamat on tunnustus ja tänu nii Paul Keresele kui Valter Heuerile – maailmakuulsale maletajale, ilmselt läbi aegade tuntuimale eestlasele väljaspool Eestit, ning maletajast literaadile, kes põhjalikult, täpselt ja meeldejäävalt pani kirja maailma kõrgeimasse maletippu jõudnud kaasmaalase elu- ja kannatusloo.

Läänemaa spordi biograafiline leksikon

Spordiliit Läänela, 2010

«Läänemaa Spordi Biograafiline Leksikonis» leiavad koha kõik Läänemaaga seotud tuntud inimesed, kes on olnud edukad rahvusvahelistel võistlustel või tulnud Eesti meistriks. Samuti spordi toetajad ja need, kes tegelenud sporditööga vähemalt üle kahekümne aasta ja jätnud märkimisväärse jälje Läänemaa spordilukku.

Läänemaa Spordiliit on võtnud tõsiselt käsile maakonna spordiloo talletamise. Esimeseks sammuks sel teel oli triloogia «Sport Läänemaal» koostamine ja kirjutamine, mis valmis kahe aastaga (2007–2008). «Läänemaa Spordi Biograafiline Leksikon» on triloogia jätk.

neljapäev, 17. veebruar 2011

Anzori Barkalaja. Lohelausuja

Luuletused
Fotod: Epp Barkalaja, Urmas Volmer
Kujundus: Epp Barkalaja
Eesti Loomeagentuur : Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011

Varem peamiselt laulutekstide kirjutajana tuntud autor on võtnud ette jalutuskäigu keeleradadel ilma muusika abistava toeta. Selles küpses ja klassikalisena mõjuvas debüütluulekogus põimitakse kartmatult ja valehäbita armastuslüürikat, loodusluulet ja hetkiti ka konkreetsemaid ühiskondlikke heiastusi. Ometi domineerib kõige ja kõigi üle luuletustes siiski loodus. Ka teistele inimolenditele lähenetakse siin eelkõige just läbitunnetatud looduspildistuste kaudu. See on eesti nüüdisluule võõrandunud linnatraagika taustal piisavalt ootamatu lähenemine, vanas ja heas mõttes poeetiline ning samas hinnatavalt nooruslik randevuu, mis kestab läbi vihmahoogude ja päiketõusude. Ikka ja alati kutsutakse siin lugejat shelleyliku lõokesena argisusest kõrgemale lendama ja inimsuhetes jõuliselt sügavamale püüdma ning alati ja eelkõige - kõigest ümbritsevast ilust vaimustuma. Kes vaevub looduspiltide metafoorikardinate kihtide taha kiikama, leiab eest riivamisi osutusi üldinimlikele olemistele, mida tänasel päeval aeg ajalt enese sees äratada tasub.

44 luuletust ja 26 fotoillustratsiooni.

Lehekülgi Eesti pimedate ajaloost. V

Eesti Pimedate Muuseum, Tartu Kultuurkapital, Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskus
Elu- ja ajaloolisi artikleid
[Eesti Pimedate Muuseum], 2011

Käesoleva sariteose iga köide koosneb 15 eluloolisest kirjutisest, kusjuures igas väljaandes on üks isik pälvinud kaks artiklit - selles raamatus laulja Artur Kriisk.

Raamatus käsitletud Viljandimaa koduloolised isikud:

Eesti Vabadusristi pime kavaler August Tisler (1896-1968)
August Tisler (7. august 1896 - 30. august 1968) sündis Viljandimaal Kõpu kihelkonnas Suure-Kõpu vallas Uia külas samanimelises talus. [lk. 51-55]
Mehe kohta saab rohkem lugeda veel Sakalas avaldatud Aldo Kalsi artiklis Pime sõjamees ehitas Viljandisse maja
Artiklis Eesti pimedad hariduse valguses [lk. 56-69] leiavad kajastamist filantroop ja usuõpetaja Alexander von Stryk (26.IV 1831-21.X 1901), käsitööline ja pimedatejuht Karl Vagner (õieti Turi) (15.VII 1877- 24.XI 1968) ja telefonist Helene Sepp (2. VI 1894-17.I 1953).

Lastehaiguste valvearsti käsiraamat

Koostanud Matti Korppi, Liisa Kröger ja Heikki Rantala
Medicina, 2011

Käsiraamatu eeesmärgiks oli ühtede kaante vahele koondada kõik erakorralise pediaatrilise meditsiiniga seotud põhiprobleemid. Raamat on suunatud nii polikliinikute kui haiglate arstidele mõlemal tasandil.

Praktilisi vajadusi arvestav ja konkreetne käsiraamat annab valvearstile kaasaegsed ja tarvitamiskõlblikud juhised olulisemate pediaatriliste haigusjuhtude jaoks. Raamatu kirjutamises osales kokku 80 lastehaiguste ja mitmesuguste piirnevate erialade spetsialisti.

Kõrghariduse kvaliteet ja üliõpilaste edasijõudmine kõrgkoolis

Janne Pukk
Sari Tallinna Ülikool : Sotsiaalteaduste dissertatsioonid = Tallinn University : Dissertations on social sciences, 1736-3632 ; 43
Tallinna Ülikool, 2010

Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada, võttes arvesse Eesti kohalikku konteksti, millised tegurid mõjutavad kõrghariduse kvaliteeti ning tööle püstitatud alaeesmärgid on järgmised:
1.Süstematiseerida rahvusvaheliselt väljakujunenud kõrghariduse kvaliteedikäsitlused ja selle juures kasutatav mõisteaparaat, kvaliteedikindlustuse põhimõtted ja kvaliteedi hindamise viisid.
2.Analüüsida seniseid kõrghariduse kvaliteedimõjurite ja kvaliteediriskide käsitlusi ning sellekohaseid uuringuid.
3.Viia läbi uuring Eesti kontekstis eeldatavalt oluliste kvaliteedimõjurite seostest kõrgkooli tegevuse tulemuslikkusega.
4.Toetudes uurimistulemustele töötada välja ettepanekud Eesti kõrghariduse kvaliteedikindlustuse edasiarendamiseks.
Doktoritöö eesmärkide realiseerimiseks antakse töös ülevaade kvaliteediteema erinevatest teoreetilistest lähenemistest ja seisukohtadest, sealhulgas puudutatakse selliseid teemasid nagu kõrghariduse kvaliteedikäsitlused, kvaliteedi huvigrupid, kvaliteet ja standardid, kvaliteedi kindlustamine ning selle erinevad vormid. Samuti käsitletakse kvaliteedi kindlustamise korraldust nii Euroopas kui Eestis ning analüüsitakse kvaliteedimõjureid ja -riske rahvusvaheliste uuringute taustal.
Kvaliteediteema teoreetilised käsitlused andsid aluse uuringu läbiviimiseks, milles püstitati järgmised hüpoteesid:
1) senised õpitulemused on seotud edasijõudmisega kõrgkoolis, paremate riigieksamite tulemustega üliõpilased on kõrgkooliõpingutes edukamad;
2) õpingute rahastamise viis on seotud üliõpilaste edasijõudmisega kõrgkoolis;
3) õppeasutuse tüüp on seotud üliõpilaste edasijõudmisega kõrgkoolis;
4) üliõpilaste edasijõudmisel kõrgkoolis on soolisi erinevusi.
Doktoritöö viimased osad sisaldavad uuringust saadud tulemuste esitlust ja ettepanekuid praktikutele.

Link doktoritööle SIIT

Kunstiteaduslikke uurimusi 2010, kd 19/3-4

Erinumber "The Geographies of Art History in the Baltic Region"
Rööppealkirjad Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft
Eesti Kunstiteadlaste Ühing, 2010

Ajakirja "Kunstiteaduslikke Uurimusi" ingliskeelne number koondab 2009. aastal Kunstiteaduse instituudi ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu ühiskonverentsil The Geographies of Art in the Baltic Region esitatud ettekannete põhjal valminud artiklite valikut.

Konverentsi eesmärk oli projitseerida rahvusvaheliselt levinud metodoloogilised ja historiograafilised küsimused regionaalsesse ja kohalikku konteksti ning uurida kunstiteaduse ajaloolisi ja nüüdisaegseid raamistikke Balti riikides ja Soomes. Ilmunud artiklid annavadki hea ülevaate kunstiteaduse tekkest ja selle muutuvatest võtmeküsimustest eelkõige Eestis, Lätis ja Leedus. Kõikide käsitluste ühisjooneks võiks nimetada kunstiteaduse kui distsipliini ning selle poolt produtseeritud kunstiajaloo narratiivide kriitilist analüüsi. Sellest lähtuvalt arutlevad mitmed artiklid konkreetsete näidete varal kunsti(ajaloo)kirjutuse mudelite üle või uurivad seda, kuidas need on seotud institutsioonide (nt muuseumid) ja domineerivate ideoloogiatega (nt rahvuslus). Lisaks põhiartiklitele leiab ajakirjast informatiivsed ülevaated Lätis, Leedus ja Soomes ilmuva kunsti- ja kunstiajaloo perioodika kohta.


Contents

Preface Katrin Kivimaa

Articles

Krista Kodres.
Our Own Estonian Art History: Changing Geographies of Art-Historical Narrative
The geography of art serves as the basis for delineating art-historical material and for constructing the narrative accordingly. This article poses a question about the content and character of 'the geographies of Estonian art history' – i.e. the geographical image in art-historical discourse and the so-called truth-value, or its correspondence to visual material, on which such argument rests. In what follows, the Baltic German, the Baltic-Nordic, the Estonian and the Soviet versions of art-geographical comparative method are under examination. All these models of art-historical inquiry were defined by their emphasis on aesthetic judgement, which, as closer inspection reveals, was overshadowed by the ideological agenda of a particular period. Thus, the past narratives of Estonian history of art should be subjected to critical reinterpretation. Given the new approaches to art historiography that are being practised today, whereby issues of art's aesthetic value are historicised and the focus is on the investigation of the historically specific mechanisms and processes that generate meaning in art and culture, it no longer seems adequate to rely on art-geographical method alone.

Stella Pelše. Creating the Discipline: Facts, Stories and Sources of Latvian Art History
The article reflects on the main personalities, phases and achievements (such as major monographs and surveys) of art-historical research in Latvia, outlining the dominant ideas and institutional developments. While interest in art-related issues already emerged in Baltic German circles in the late nineteenth century, it was not until the late 1910s and early 1920s that the story of national art emerged as an important lacuna to be filled in the cultural consciousness of the newly founded nation-state. The construction of an uninterrupted line of artistic development from prehistoric times to the present came to the fore, inscribing the local heritage in the wider processes of the development of art. The Soviet period replaced the story of national art with the story of realist art produced on the territory of Latvian Soviet Socialist Republic; still the gradual entropy of imposed sociological method has largely encouraged a turn towards the autonomous artwork, examining it in a spectrum of aspects, such as regional routes of migration and influences, and genealogies of iconographic and stylistic traits. A loose empirical pluralistic and even eclectic approach seems to best describe the current situation in Latvian art history.

Jolita Mulevičiūtė. New Aims, Old Means: Rewriting Lithuanian Art History of the National Revival Period
The article examines significant changes in the Lithuanian art history written at the end of the twentieth and beginning of the twenty-first century, the period when the local modernist art-historical discourse went into decline. From the mid-1980s, Lithuanian researchers turned to contextual studies and concentrated on art processes and their social and political milieu. However, the essence of the modernist methodology – the concept of style interpreted as a quality intrinsic to an artwork and detectable from its visual appearance – retained its ideological power. It continued to connect Lithuanian art history with the peremptory Western modernist patterns, thus imposing modernist standards on reconstructions of local artistic practice that are in conflict with the new contextual approach. The article underscores the need to deconstruct the concept of style and to open an artwork to the contextual analysis.

Visa Immonen. Medievalisms with a Difference: Estonia and the Finnish Pre-War Tradition of Antiquarian Art History
The character of local medievalisms has been defined in geographically limited scholarly and national contexts. This article analyses medievalism in Finnish art history before World War II concentrating on three studies by three medievalists, Karl Konrad Meinander, Ludvig Wennervirta and Juhani Rinne. In reading their texts, I focus on Estonia and Estonian scholarship in their work. Despite their national leanings, the Finns were not cut off from the international disciplinary field. For them, due to a certain lack of comparative material and research literature, the Baltic countries remained an intermediary of German influences.

Laima Laučkaitė. Writing the Art History of the City: From Nationalism to Multiculturalism
This article is focused on the changes in Lithuanian art history during the first decade of the twenty-first century. Specifically, it deals with a new disciplinary discourse that is based on the transition from the national canon to a multinational history of art. The article presents a kind of sequel to the ideas raised by the author in her study Art in Vilnius, 1900–1915 (2008). The research is focused on the artistic life in Vilnius (exhibitions, collections, art societies, art schools, art ideologies, leaders, art criticism, etc.) and reveals a controversial and dynamic multinational art scene comprised of four main ethnic groups – Polish, Lithuanian, Jewish, and Russian. The narrative involves a reconstruction of pluralistic cultural diversity and shows the logic of the various national perspectives.

Giedrė Jankevičiūtė. Writing the Art History of the Vanished States: Estonia, Latvia and Lithuania in the 1940s
This article aims to show the importance of research on the art of Estonia, Latvia and Lithuania during the first Soviet occupation in 1940–1941 and World War II. Firstly, the article presents a short overview of the current state of research on the art of this particular period in the three Baltic countries. Secondly, it concentrates on the need to unite and combine research done in each country in order to identify and analyse those features and processes that were common to all three Baltic countries at that time.

Linara Dovydaitytė. Post-Soviet Writing of History: The Case of the National Gallery of Art in Vilnius
This article concentrates on the problems of history writing in contemporary Lithuania through the case study of the National Gallery of Art in Vilnius, opened in 2009. The museum is conceived as a site of history writing through its strategies of selecting, contextualising and displaying artefacts. Analysis of the museum's permanent exhibition shows how the critique of the modernist canon of art history collides with residues of socialist modernism, thus forming a specific post-Soviet narrative of history. This article also focuses on the process of establishing the new museum in order to reveal how this site of history writing is perceived in the public imagination of contemporary society.

Epp Lankots. History Appropriating Contemporary Concerns: Leonhard Lapin's Architectural History and Mythical Thinking
This article examines the possibility of reading the textual practice of Leonhard Lapin, an energetic leader of the Estonian artistic avant-garde during the 1970s and 1980s, as an indication of the emergence of history as a critical category in the historiography of Estonian modern architecture. Architectural history is often narrowly interpreted in terms of the domination and ideological commitment of spatial theories, including perceptions of the 1970s avant-garde in relation to resistance to the Soviet regime. However, Lapin's concept of living history and his ideas about the mythical content of architecture, lead to the reframing of architectural history through a range of critical-analytic models that is more diverse. Lapin's attempt to re-work the history of early twentieth-century architecture in Estonia was part of his subjective strategy: he sustained his own avant-garde and critical practices in contemporary art by pursuing the (hi)story of the avant-garde. This multi-faceted engagement with issues concerning historical continuity (or discontinuity) with the early twentieth-century avant-garde also raises the possibility that Lapin's history writing is relevant to the debate concerning the position of the Western neo-avant-garde after World War II.

Alexandra Alisauskas. 'Frends is olvais velcome to Lithuania': The Location of Contemporary Lithuanian Art
Taking the work of the contemporary Lithuanian artist collective Academic Training Group as a case study, this article charts the way in which the place of Lithuanian art has been negotiated through international art exhibitions using various geographical frames. What does the subsumption of Lithuanian art into narratives of Eastern European, Nordic, Baltic or national art histories affirm or deny? Following the recent writings of Polish art historian Piotr Piotrowski, I argue for the need to write a new critical form of national art history; one that, although 'provincial', takes into account the impact of a complex vector of spatial and political interactions that has itself been one of the critical strengths of contemporary Lithuanian art production.

Reviews

Thinking Art History in East-Central Europe. Melina Doerring

Art-Historical Periodicals and Journals of Art and Architecture in Finland. Renja Suominen-Kokkonen, Johanna Vakkari

Art and Art History Related Periodicals in Latvia Today. Kristiāna Ābele

Academic Journals on the Visual Arts in Lithuania. Agnė Narušytė

Voldemar Vaga and Estonian Art History. Krista Kodres

Kuidas kasvab turismipuu?

Heli Tooman
Turismimajanduse alused
Argo, 2010

Õpik on mõeldud eelkõige turismi-, majutus- ja toitlustusvaldkonna erialade õppijatele alusteadmiste omandamiseks turismimajandusest. Samas sobib see ka täiendõppijatele ja nimetatud valdkondade töötajatele enesetäiendamiseks, samuti kasutamiseks õppeasutustes, kus turismitarkust kõrvalerialana või valikainetena õpitakse, ja ka lihtsalt mõnusaks lugemiseks kõikidele turismihuvilistele. Õpiku ülesehituses on kasutatud Turismipuu kasvamise ideestikku, mis võimaldab mõista ning tundma õppida turismimajanduse terviksüsteemi. Õppija saab ülevaate turismi ajaloost, hetkeolukorrast ja tulevikutrendidest ning õpib mõistma turismi mõjutegureid ja seoseid teiste majandusharudega. Teemad võimaldavad läbi käia turismimajanduse arendamise ehk Turismipuu kasvatamise olulisemad etapid.

Kommunismi tõus ja langus

Archie Brown
Varrak, 2011

See värske uurimus (originaal ilmus 2009. aastal) kommunismi ajaloost käsitleb kommunismiideoloogia lätteid, selle arengut ja kokkuvarisemist erinevates riikides ning tänapäevaseid vorme. Raamat selgitab, kuidas ja mispärast said kommunistid võimule, kuidas neil läks korda eri riikides nii kaua võimul püsida ja mis põhjustas kommunistlike süsteemide kukutamise või kokkuvarisemise.

Neljakümne aasta jooksul on selle raamatu autor, ajaloolane ja politoloog, Oxfordi ülikooli emeriitprofessor Archie Brown külastanud paljusid kommunistide võimu all olnud (või olevaid) riike ja kohtunud nende elanikega dissidentidest kuni partei keskkomitee liikmeteni. Enamik kõnealusest 16 riigist (Albaania, Bulgaaria, Hiina, Jugoslaavia, Kambodža, Kuuba, Laos, Mongoolia, Nõukogude Liit, Poola, Põhja-Korea, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam) pole enam kommunistide võimu all. Seega on palju arhiivimaterjale – sealhulgas poliitbüroo istungite protokollid ja eri kommunistlike riikide juhtide kohtumiste stenogrammid – nüüd kättesaadavad (paari aastakümne eest ei julgenud uurijad sellest unistadagi). Ka on Brown küsitlenud inimesi, kes olid kommunistlikes riikides juhtivad poliitikategelased ja kasutanud arvukaid paljastavaid mälestusi.

Kommunismi kuriteod Eestis

Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB),Eesti Riigiarhiiv, Memento Tallinna Ühendus, Tallinna Tehnikaülikool
Lisanimestik 1940-1990 raamatute R1-R7 täiendamiseks
Rööppealkiri
Communist crimes in Estonia : additional name list 1940-1990 supplements for books R1-R7
Koostanud Leo Õispuu
Sari Represseeritud isikute registrid (RIR) ; Raamat 8/1 (R8/1)= Repressed persons records (RPR) ; Book 8/1 (R8/1)
Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2010

Memento nimekirjaraamatusse "Kommunismi kuriteod Eestis. Lisanimestik 1940-1990. Raamatute R1-R7 täiendamiseks" on kogutud andmed erinevate represseeritud isikute liikide kohta

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme käsiraamat

Maaelu Arendajate Ühing ja OÜ Madal ja Partnerid
Maaelu Arendajate Ühing, 2009

Käsiraamat kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, ametnikele.

Jalutuskäigud Lotmaniga

Koostanud Mihhail Lotman
Sari Bibliotheca Lotmaniana, 1736-9185
TLU Press, 2010


Jüri Lotmani raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse, tema nime kannab instituut Saksamaal, tema mälestuseks korraldatakse konverentse eri maades ja mandritel jne. Käesolev raamat on pühendatud Juri Lotmani elu vähemakadeemilisele tahule. Professorit kujutatakse sellisena nagu teda tundsid kolleegid ja sõbrad.

Juri Lotman (1922–1993) oli maailmakuulus semiootik, kirjandusteadlane ja kultuuriuurija, TÜ professor, mitme ülikooli audoktor. Ta oli Briti (1977), Norra (1987) ja Rootsi (1989) TA välisliige, Eesti TA liige (1990). Tema bibliograafia sisaldab üle tuhande publikatsiooni ja see arv kasvab. «Sajandi 100 suurkuju» projekti raames valiti ta 20. sajandi Eesti teadlaseks.

Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350

Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, 2010

Raamatust leiab Kullamaa kirkuõpetaja Heinrich Gösekeni 1660. aastal ilmunud saksakeelse grammatika eessõna ja keeleõpetuse tõlke eesti keelde (tõlkija Kai Tafenau) ning mahuka sõnastikuosa, kus esimeseks keeleks on seatud eesti keel (koostajad Valve-Liivi Kingisepp ja Kristel Ress).

Excel 2007-2010 tavakasutajale

Riina Reinumägi
Binari Pro, 2011

Käsiraamat kujutab endast ülevaadet Excel2007 ja Excel2010 töökeskkonnast ning on mõeldud neile, kes on omandanud algteadmised mõne varasema Exceli versiooniga ning soovivad tööle asuda Exceli uues versioonis. Raamat ei ole mõeldud päris algajale Exceli kasutajale vaid neile, kelle jaoks Excel on igapäevane töövahend ning kes tunnevad vajadust rutiinset tabelitöötlust kiiremaks ja mugavamaks muuta. Käsiraamat sobib nii eesti- kui ingliskeelse Exceli kasutajale. Samuti on raamatus kirjeldatud, kuidas saaks kasutaja ise Exceli töökeskkonna keelt valida.

Enesepaljastus

EKL 9. aastanäitus, 03.06.-05.07.2009 Tallinna Kunstihoone. 01.06.-04.07.2009 ArtDepoo galerii
Rööppealkiri Self-Exposure : 9th annual exhibition of Estonian artists' association
Eesti Kunstnike Liit, 2009

2009. aasta EKLi aastanäituse peateema on „Enesepaljastus” ja selle eesmärk on suunata kunstnikke ennast paljastama, olgu vaimses, füüsilises, sotsiaalses vm tähenduses, avama nii oma loomingu kui isiksuse uusi või lihtsalt seni varjul olnud külgi. „Enesepaljastus” võiks tuua aastanäituste formaati värskendavat vaheldust ja natuke närvikõdi, pakkuda mõtteainet kunstniku rolli üle muutuvas maailmas, eriti aga Eesti Vabariigis aastal 2009.

Eesti poks 100

Lühiülevaade poksist Eestis 1910 - 2010
Koostaja Tiit Lääne
Eesti Poksiliit, 2010

Augustis 1910 toimus Tartus spordiselts Abergi peol esimene avalik poksi demonstratsioon Eestis. Omavahel kohtusid kooliõpetaja Johannes Hützi ja võimleja Rudolf Värnik.

Poksis on möödunud aegadel silmapaistvalt esinenud paljud tuntud kultuuriinimesed (Peeter Saul, Eri Klas, Uno Loop jt), mistõttu ala on nimetatud ka sügavalt loominguliseks tööks nii sportlasele kui treenerile. Kunagi Eestis veriseks spordiks nimetatud ala julmuse kohta on öelnud Voldemar Panso: «Niikaua, kui sõnaga võib haiget teha, isegi tappa inimest, seni ei ole poks julm.»

Eesti haridusdiskursuse analüüs

Katrin Aava
Sari Tallinna Ülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid = Tallinn University. Dissertations on social sciences, 1736-3632 ; 44
Tallinna Ülikool, 2010

Käesoleva doktoritöö uurimisprobleem on hariduseesmärkide sõnastamisprotsessi ja seda mõjutavate tegurite analüüs. Töö eesmärgiks on uurida ühiskonnas makrotasandil domineerivaid ideoloogiaid mikrotasandil haridusalastes tekstides esinevate diskursuste kaudu. Töös selgitatakse, millistest ideoloogilistest veendumustest lähtuvalt kujundatakse hariduspoliitikat ühiskonnas. Töös otsitakse vastust küsimustele, kuidas globaliseerumine ning eelkõige ühinemine Euroopa Liiduga on mõjutanud Eesti hariduselu ning uskumusi hariduse eesmärkidest.

Link dissertatsioonile SIIT

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Venemaa

Marko Mihkelson
Valguses ja varjus
Varrak, 2010

Raamat annab ülevaate viimase kolmekümne aasta pöördelistest sündmustest Venemaal. Mõistmaks paremini tänaseid sündmusi, leiab lugeja viiteid poliitiliste traditsioonide kujunemisloole Venemaal.

Autor Marko Mihkelson on Riigikogu liige, kes aastatel 1994-97 oli Postimehe Moskva korrespondent ning hiljem Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht. Ta on raamatusse sulandanud oma vaatenurga Venemaa mõistmiseks, kasutades selleks ka arvukaid intervjuusid naaberriigi elu mõjutanud inimestega.

Raamatule on kirjutanud eessõna Vene dokumentalist Andrei Nekrassov, kelle filmograafia tuntumaid filme on Vene-Gruusia sõjast rääkiv “Vene õppetunnid”.

Lehitse raamatu esimesi lehekülgi SIIT
Raamatuarvustus:

Karmo Tüür
24.01.2011
lugu ilmus
KesKus 2011.a veebruarikuises numbris

Mitte iga mees pole Venemaad nii lähedalt näinud. Selle hiilgus ja viletsust. Kremli pikki koridore ja kodusõjast räsitud kaugeid nurki. Igatmasti idealiste, pragmaatikuid ja küünikuid. Ühesõnaga nii valgust kui varje.

Marko Mihkleson on. Ning nüüd kribas ta oma ohtratest kogemustest ja pikkadest uuringutest nii ajakirjaniku kui poliitikuna valmis raamatu. Kirjutamata jätmine oleks vale. Kirjutamine tekitab küsimusi. Eriti kui raamat valmib enne valimisi. Et miks ta just nüüd kirjutas ja just nii? Mida ja kuidas kirjutas ning mida kirjutamata jättis?

Kuid kõigest järgemööda.

Positiivne üldmulje

Üldmulje on kahtlemata kõigiti positiivne. Äärmiselt ladusa jutuga, hästi kirjutatud ja veelgi paremini toimetatud tekst. Ise lugesin ta poole pühapäevaga läbi, sinna juurde veel märkmeid tehes.

Ohtrad tsitaadid ning sagedased viited autori enda käikudele ja vestlustele jätavad tiheda ja tiine mulje. Alatihti tabad end mõttelt: aga mida ta tegelikult veel teab, miks sellelt või teisel asjalt nii põgusalt üle libiseb?

Aga ega kõigest saagi pikalt kirjutada. Seda enam kui lubad rääkida Venemaast alates tema murdepuntist ehk 1979.aastast (Afganistani tungimisega üheaegselt toimus veel rida muudatusi nii sees kui väljas), kuid samas pead paratamatult asjade mõistmiseks tegema ekskursse kaugesse ja veel kaugemasse ajalukku.

Sest Venemaal pole ajalugu saanud ajalooks vaid kõnetab kaasaegseid ehk liigagi tihti, hoides mõtestajaid varrukast. Aga teisalt – kus ta seda ei teeks.

Kohatised küsimused
Märgin lugemisel enda jaoks mõtte ja küsimusekohti pisukeste paberiribakestega. Mihkelsoni raamat sai lõpuks neist väljaturritavatest tükikestest okkaline nagu siil – leidus nii ahhaa-efekti kui häid meeldetuletusi. Aga ka küsimusi.

Miks autor flirdib selle mõttega, nagu oleks Venemaa mõistatuslik ja etteennustamatu? Kas identiteediotsingud ida, lääne ja iseolemise vahel teevad mõistatuslikuks? Või eksalteeritud hüüatused, et „meiega on jumal“? Või ekspansionismisoovid? Kõike seda on ju ennemgi ja mujalgi nähtud. Ning ennustamatus – Mihkelson ise ju viitab oma tekstides korduvalt, et enamik neid nö ootamatuid samme (olgu selleks või Gruusia sõda) olid ju tegelikult ette teada või vähemalt aimata, ainult et seda kõike ei tahetud uskuda.

Miks autor muutub ajateljel edasi liikudes üha ettevaatlikumaks? Kui nõukogude-aegset torupoliitikat ja lagunemise-aegseid varistruktuure kirjeldades kõlavad täpsed diagnoosid ja nimed, siis miks ei mainita sõnagagi nt nn Põhjatoru ehk Nordstream nimelist projekti ja Gunvor nimelist ettevõtet? Kas ajaloolase põhjalikkust ja publitsisti sõnakust varjutab poliitiku ettevaatlikkus?

Kaukaasia vang
Raamatu üldisest rütmist kukub välja üks alapeatükk „Surnud räägivad“. Muidu jutustavas-meenutavas-mõtisklevas stiilis kirjutet teksti selles osas antakse korraga pikalt, Mihkelsoni enda kunagiste intervjuude läbi sõna Tšetšeenia sõja võtmefiguuridele Dudajev, Jandarbijev ja Bassajev.

Kuid Tšetšeenia sõja eriline rõhutamine pole siiski juhuslik. See iseloomustab autori keskset teesi – praegusel Venemaal on võimule tulnud eriteenistused. Ning Tšetšeenia mängis selles erioperatsioonis lihtsalt tööriista rolli. Verise, kohutavaid tragöödiaid täis vahendina andis ta võimaluse neile, keda praegu tuntakse üldnimetusega „siloviki“ ehk jõustruktuurid. Praeguse Venemaa eliidi hulgas olla raamatu enda väitel selle seltskonnaga seotud 77%.

Kunagise KGB'liku Nõukogude Liidu ja praeguse eriteenistusliku Venemaa Föderatsiooni vahele jäi küll üks lühike helgem periood – Jeltsini-aegne Venemaa. Tõsi küll, Jeltsini nö liberaalsus ja demokraatlikkus oli pigem juhuste kokkulangevuse tulemus kui sihikindel poliitika. Kuid sel ajal jõudsid siiski taastekkida nii võimude lahususe kui kohaliku omavalitsuse alged. Nüüd on need edukalt tasalülitatud.

---
Ilukirjanduslikke võtteid kasutades on Marko Mihkelsonil õnnestunud muuta üsna filosoofilise arutelu keerulisel teemal üle keskmise mõnusaks lugemiseks. Venemaal jagub nii valgust kui varje. Mitte kõik ei ole nähtav, kuid see raamat laseb piiluda hämaruse taha. Hämar on aga ainult seal, kus me ise ei viitsi või kardame valgustada.

Vello Paluoja

Silvia Paluoja
Rohkem kui kalligraaf
Pärnu Vabahariduskeskus, 2010


Sisutihe ülevaate kunstnik ja kalligraaf Vello Paluoja loomingust - ühe ajastu ülevaadeka läbi kaasaegsete intervjuude. Nii kunstnik ise kui raamatu koostaja Silvia Paluoja on aga välja tulnud hea sooviga, et kogu raamatute müügist laekuv tulu läheb Pärnu Zonta klubi Andeka lapse stipendiumifondi. Sel eesmärgil on ka raamatute levitamine Pärnu Zonta klubi liikmete ülesanne ja kauplustesse see müügile ei jõua.


Riina Martinson
Kalligraafi loomeraamat toetab Pärnumaa andekaid lapsi

Pärnu Kuninga tänava põhikoolis esitleti eile kogumikku “Vello Paluoja – rohkem kui kalligraaf”, mis annab ülevaate mitmekülgse kunstniku loomingust, meeldiva sissejuhatava kontserdiga esinesid õpilased.

SA Pärnu Vabahariduskeskuse egiidi all Hansaprindi trükikojas valminud kogumikust selgub, et Vello Paluoja on kujundanud Pärnu aukodaniku ja teenetemärgi, ta on linnakodaniku maja väljapaneku kujundaja, kalligraafiliste auaadresside ja konkursitunnistuste autor. Valik neist kui kunstiteostest kajastub trükise lehekülgedel.

Aastatel 1982-1992 oli ta Pärnu Postimehe rubriikide ja sarikirjutiste kujundaja ning töötas samal ajal tööstuskombinaadis Vikero. Sellest perioodist saab põhjaliku ülevaate nii sõnas kui pildis, nagu ka viimase aja põhitegevusest. See on portreede suursari “Inimesi Eesti kultuuriloos”, mille kaks näitust on Pärnu keskraamatukogus olnud ja koondnäitus jõuab jaanuaris Tartusse Eesti kirjandusmuuseumi.

Kogumikus saavad sõna sellised tuntud inimesed nagu kalligraaf ja õpetaja Heino Kivihall, heraldik Priit Herodes, kunstnikud Bruno Sõmeri ja Peeter Somelar, loometeel saatjatena Vambo Talu, Jüri Kask ja paljud teisedki.

Omaette peatüki moodustab ajakirjanduses avaldatud artiklite valik ning ülevaade isiku- ja ühisnäitustest, samuti Washingtoni kalligraafide ühingu tegevuses osalemine.

Toetajate abiga valminud 144-leheküljeline ja arvukate illustratsioonidega kogumik ei läinud vabamüüki, vaid teenib head tegevat eesmärki. Kunstnik on otsustanud toetada MTÜ Zonta Pärnu Klubi ettevõtmist “Andekas laps” ning trükise eest annetatud raha läheb stipendiumifondi, millest klubi toetab majanduslikus kitsikuses perede laste huviharidust. Mainitud projekt on Pärnu zontade eelistus olnud 2000. aastast ja kogumiku teksti koostaja, Pärnu Postimehe ajakirjanik Silvia Paluoja on klubi liige.

Lääne-Virumaal sündinud ja 1979. aastast Pärnus töötava kunstniku elu ja loomingut kajastavat kogumikku saab huviline muretseda SA Pärnu Vabahariduskeskuse kontorist, linnakodaniku majast ja villa Artisest, panustades nii heategevusse.
Allikas: Pärnu Postimees

Unustatud unustamatud viiekümnendad

Ants Promet
Eesti Mootorispordi Ajalugu, [2010]

Tuntud mootorisportlase, Nõukogude Liidu meistri Ants Prometi mälestusteraamat “Unustatud unustamatud viiekümnendad“ kirjeldab Prometi sportlaseteed 1948. aastast kuni 1959. aastani, kuid raamat annab ka laiema ülevaate Eesti mootorispordist 1950-ndail aastail.

Promet on üks neist sõjajärgse aja kuulsatest Eesti motosportlastest, kellele kaasaelamise nimel Pirita mändide alla omal ajal sadu tuhandeid inimesi kogunes. Oma kõige kirkama medali Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 500-kuubikuliste klassis aastal 1957. aastal.

Aastad 1954-56 möödusid Prometil aga äärmiselt põneva tegevusega hõivatult: nimelt testis ta koostöös Serpuhhovi tehase konstruktoritega uusi eksperimentaal-võidusõidumootorrattaid, nn banduurasid, millega hiljem Nikolai Sevostjanov, Endel Kiisa ja Jüri Randla ka rahvusvahelisel tasemel tegusid tegid.

Raamatus tuleb juttu kõikidest ENSV ja NSVL-i meistrivõistlustest (lisatud on tulemuste tabelid), samuti kõigest muust motospordiga seonduvast: masinate katsetamisest ja remontimisest, siitkandi esimeste gondlite ehitamisest, esimestest vormelautodest, radadest, auhindadest ja pealtvaatajatest.

Promet ei räägi mitte ainult enda läbielatust, kuigi ka tal on rääkida uskumatuid lugusid. Näiteks saab teosest tema omasõnalise kirjelduse läbi kogeda traagilisest õnnetusest, mille läbi hukkus Olev Kaseorg. Toonasel Leningradi maantee ja Loo teega ristuval lõigul tavatseti oma masinaid timmimas käidi. Kaseorg oli timmimisega aga nii ametis, et ei märganud täiel kiirusel sõites kõrvalteelt maanteele pööranud veoautot ja põrkas sellega kokku. Sündmuspaiga läheduses viibinud sõbrad kihutasid Kaseoruga küll Keskhaiglasse, kuid kahjuks oli juba hilja. “Tee peal tundsin, kuidas Olevi keha läbistas värin,” kirjutab Promet. “Arvasin, et see oli valu pärast ja tegin ta särgi kraenööbi lahti. Aga see ei olnud valu, see oli surmavärin.”

Promet on siiski lisaks oma mälestuste kirja panemisele võtnud täita ka märksa globaalsema ülesande: meie pisikese riigi rohkem kui poole sajandi pikkuse motoajaloo üles tähendamise. See muudab muidu emotsionaalse teose kohati pisut kuivaks, kuid vähemalt on olulised faktid kirjas. Lisaks on siin näha 1931. aastal sündinud võidusõitja siirast muret meie motospordi, eriti ringraja tuleviku pärast.

Mõnikümmend lehekülge teoses on pühendatud ka autori lapsepõlvele ja tema hilisemale elukäigule pärast spordist loobumist.

Raamatu teevad unikaalseks rohked fotod nii autori erakogust kui ka Eesti Mootorispordi muuseumi kogudest.

Töölepingu seadus

Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 1. jaanuar 2011
Juura, 2010

Tuttav tundmatu personalijuhtimine

Kristi Mikiver
Äripäev, 2010

„Kirjutades olen mõelnud eelkõige neile, kes teevad personalitööd lisaülesandena, ning juhile, kelle organisatsioonis ei ole personalitöötajat“, kirjutab raamatu autor Kristi Mikiver, kogenud personalijuht, konsultant ning lektor. Samuti leiab raamatust praktilisi juhiseid personalitöö korraldamiseks ettevõtja, kes on oma tööandjatee alguses.

„Tuttav tundmatu personalijuhtimine“ on ladusalt kirjutatud, päriselu-näidetega rikastatud abimees igaühele, kes inimeste juhtimisega iga päev rohkem või vähem kokku puutub. Kristi Mikiveril on lisaks pikaajalisele personalijuhtimise kogemusele era- ja avalikust sektorist ka juhi ja tööandja kogemus. Tänu sellele on raamatu lugemisel boonusena tunda ka juhivaadet, mille puudumist personalitöötajaile sagedasti ette heidetakse.


Raamat koosneb neljast osast, hõlmates kogu töösuhte elutsükli
Esimese osa põhiteemad on personaliplaneerimine ja värbamine: kuidas vormida ülesannetest ametikoht, analüüsida keskkonda ja tagada, et töötajaid ei oleks liiga palju ega liiga vähe. Teisisõnu, kuidas teha organisatsioonist koht, kuhu tahetaks tulla ja ka jääda. Kristi Mikiver vaidleb siin vastu sageli ette tulevale seisukohale, et kiiresti muutuval ajal on praktiliselt võimatu personali planeerida. „Tegelikkuses on olukord täpselt vastupidine: mida dünaamilisem on keskkond, seda enam peab ettevõte tegelema inimeste juhtimisega organisatsiooni, organisatsiooni sees ja organisatsioonist välja“, leiab autor. Läbimõeldud ja järjepidev personaliplaneerimine on küll ajamahukas, kuid ettevõtte jaoks üks tõhusamaid viise konkurentsieelise saavutamiseks ja hoidmiseks.

Teises osas on rohkelt juhtnööre töökorralduslike dokumentide koostamiseks. Lugeja saab muu hulgas abi töölepingu ning käsundus- ja töövõtulepingu vormistamisel. Selles peatükis tuleb juttu ka toimingutest, mida peab personalijuht tegema töötaja tööle vormistamisel, samuti töökorralduse reeglite sõnastamisest ning muutmisest. Lisaks antakse näpunäiteid, kuidas kõige tõhusamalt töö- ja tööaja kasutamist analüüsida.

Kindlasti on nii mõneski ettevõttes murtud pead, kuidas korraldada töötajate sotsiaalmeedia (Facebook, blogid jne) kasutamist. Kuigi mõnel juhul on ettevõte uue meedia kasutamise sootuks keelanud, on see tegelikult juba ette luhtunud üritus. Mida siis teha saab? Raamatus pakutaksegi välja nippe, kuidas töötajatega selles vallas kokkuleppele jõuda ning nende sotsiaalmeedia kasutust isegi ettevõtte kasuks pöörata.

Raamatu kolmandas osas on fookus inimestel kui varal ning selle vara väärtuse kasvatamisel. Keskendutakse eelkõige arengu- ehk aastavestlusele, selle ettevalmistamisele, läbiviimisele ning tulemuste analüüsile ja kasutamisele. Asjakohast nõu annab autor ka töötajate seisukohalt ühe olulisema aspekti – töökohtade hindamise ja sellest lähtuvalt õiglase töötasu määramise kohta.

Viimases, neljandas osas selgitatakse, mida teha töötajaga, kelle töösooritus ei ole piisavalt hea. Teisisõnu, tulipunktis on vallandamine. Mõistagi ei ole loobu tööandja ühestki töötajast kergekäeliselt, isegi kui tegu on n-ö alasooritajaga. Sellele eelneb pingeline tegelemine töötajaga – töötaja järeleaitamine. Autor käibki samm-sammult koos lugejaga läbi kõik töötaja vallandamisele eelnevad etapid, vahe-eesmärkide seadmise ning koosolekute korraldamise eesmärkide saavutamise hindamiseks. Selles peatükis tuleb lisaks veel juttu töökohtade vähendamise põhimõtetest ning soovituskirja koostamisest.

Raamatu lõpuosas tutvustab autor kahte alternatiivset meetodit personalitöö korraldamiseks organisatsioonis: teenuse sisseostu ning teenuskeskuseid.

Tunne seadusi

Valimik õigusakte õpilastele
Ilo, 2009

Õpilastele mõeldud kogumik, kuhu on koondatud seadused ja dokumendid, mis annavad vajalikud teadmised ühiskonnast, aitavad igapäevaelus toime tulla ja oma õiguste eest seista. Kogumik sobib ka ühiskonnaõpetuse õpetajale vastavate teemade käsitlemisel lisamaterjaliks. Valimikus on 12 õigusakti, nende hulgas kodakondsuse seadus, riigikogu valimise seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, noorsootöö seadus, Eesti Vabariigi lastekaitse seadus.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus ; Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 1. jaanuar 2011
Juura, 2011

Psühholoogia. Poliitika. Võitlus

Anatoly M. Zimichev
Kuidas võita avalikus väitluses?
SE & JS, 2011

Poliitiku või mistahes tippjuhi tunnuseks on tema kolm omadust: tarkus, tahe ja julgus riskida. Akadeemik Anatoly Zimichevi menuraamat käsitleb psühholoogilisest aspektist poliitilise võitluse põhimõtteid. See raamat aitab selgusele jõuda, kas teil on üldse eeldusi saada tippjuhiks või poliitikuks.

Teoreetilist osa täiendab põhjalik praktiliste meetodite ja võtete kirjeldamine:
- kuidas pidada poliitilist võitlust ja saada heaks juhiks või poliitikuks
- kuidas luua ja koos hoida etnost (erakonda, kollektiivi, liitu, ühendust, seltsi) või seda hävitada
- kuidas tõusta etnose juhtimise tasemele ja kuidas sellel tasandil võita oma võistlejaid jne.

Akadeemik Anatoly Zimichev:«Poliitikule ja tippjuhile on tema tõusuks kõige tähtsam inimestega suhtlemise vilumus. See on olulisem kui mõistus, otsustavus ja teadmised. Isiklik võim on üürike ja habras, seda tuleb pidevalt ja iga päev ära teenida, aga kaotada võib selle ainsa silmapilguga.»

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane:«Tänu Zimichevi õpetusele mõtlesin täielikult ringi teemal, kes üldse on andekas inimene, talent. Mis tüüpi inimene jõuab tippu, millised omadused peavad tal olema.»

Loovtegevused ja mäng

Loovtegevusi õppe- ja kasvatustegevuste valdkondadesse
Sari Õpetajalt õpetajale
Ilo, 2010

Kogumikus toodud loovtegevuste eesmärgiks on mängude kaudu loova mõtlemise ning fantaseerimise ja assotsioonide loomise oskuste arendamine.

Mida kõrgem on mängides lapse emotsionaalsuse tase, seda kõrgem on loova mõtlemise tase, kuna mänguga loob laps uusi seoseid vanade ja uute teadmiste vahel.

Looduslik toit

Täisväärtuslik elu : loomuliku toitumise põhimõtted : 87 terviktoidu retsepti : leidke tasakaal, elujõud ja elurõõm teadliku toitumise, kehalise aktiivsuse, eneseteostuse, harmooniliste suhete ja hingerahu kaudu
Marika Blossfeldt
Essential Nourishment, 2009

Kõik retseptid on maalähedased ja kergesti valmistavad. Vaatamata lihtsusele pakuvad need külluslikku, puhast ja peent maitseelamust. Avastate üllatusega, kui hõrgud võivad olla kõige tavalisemad köögi- või teraviljad, mis varustavad teie keha rikkalikult täisväärtuslike toitainetega.

Neid toite süües märkate meeldivat rahulolu tunnet. Iga keharakk täitub elujõuga ning võngub mõnutundest toidu positiivses vibratsioonis. Lisaks isuäratavatele retseptidele annab raamat põhjaliku ülevaate loomuliku toitumise põhimõtetest, aidates mõista seoseid teadliku söömise, enda eest hoolitsemise, tervise ja hea enesetunde vahel.

Karistusseadustik

Karistusseadustiku rakendamise seadus ; Märksõnaline sisujuht : tekst toodud muudatuste ja täiendustega seisuga 16. jaanuar 2011
Juura, 2011

Jutustamise teooriad ja praktikad

Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

Kogumiku koostamisel lähtusimegi sellest, et narratiiv on semiootilise meditatsiooni vorm: narratiivid osalevad fenomenoloogiliste maailmade, st kogemuse ja taju maailmade, mitte «reaalse» maailma, loomisel ning vahendavad inimese suhet ümbritsevaga.
Marina Grišakova

Iganenud või igavene?

Tekste kaasaegsest suveräänsusest
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

President Toomas-Hendrik Ilvese saatesõnaga raamatu autorid on Eiki Berg, Pärtel Piirimäe, Lauri Mälksoo, Hent Kalmo jt.

Juba aastaid on suveräänsuse mõiste olnud teoreetiliste ja poliitiliste arutluste tulipunktis. Mida peetakse silmas, kui räägitakse suveräänsuse tagasisaamisest, säilitamisest, rikkumisest või kaotamisest? Raamatust aimub, et suveräänsusel on palju tähendusi, mis on omavahel keerulistes suhetes.

Tutvu kogumiku esimeste lehekülgedega SIIT

Aserbaidžaani kirjad

Andres Herkel
Varrak, 2010

Andres Herkel oli kuus aastat Euroopa Nõukogu raportöör Aserbaidžaani küsimuses. „Aserbaidžaani kirjades” vahendab ta muljeid ja mõtteid, mis ametlikesse raportitesse ei mahtunud.

Raamatu esimeses osas annab Herkel omapoolse ülevaate Aserbaidžaani riigi ja rahva kujunemisest.

Teises osas tutvustab ta meile maa kontraste, rahva eneseuhkust ja kibestumisi, poliitvange ja kõrgeid võimukandjaid, nagu ta neid oma reisidel tundma õppis. Selle kõrval avaneb terav sissevaade rahvusvahelise demokraatia-abi köögipoolele.

Raamat on rikastatud pildi- ja kaardimaterjaliga, sisaldab registri ja ajaloosündmuste kronoloogia.

Töösuhteid reguleerivad õigusaktid 2011

TEN-TEAM, 2011


Raamat on mõeldud ettevõtete tegevjuhtidele, personalijuhtidele, raamatupidajatele ja juristidele ning sisaldab süstematiseeritud kujul olulisimat töösuhetealaset seadusandlust.

Raamatuga kaasas on CD-ROM, dokumendinäidistega, mille on koostanud Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjane.

Tutvu raamatu sisukorraga SIIT

Tutvu CD sisukorraga SIIT

Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele

Kuidas toitumise muutmisega leevendada õpiraskusi, hüperaktiivsust, autismi ja teisi terviseprobleeme
Madleen Simson, Egle Oja
Stella Borealis, 2010

Raamat aitab suurepärasel moel otsida selgitusi kaasajal üha rohkemaid peresid puudutavatele vastuseta küsimustele: miks muutuvad meie lapsed üha hüperaktiivsemaks, autistlikumaks, miks nende areng ei suju või kulgeb läbi tagasilöökide, miks nad meditsiini tormilisest arengust hoolimata nii sageli haigestuvad. Erinevate arenguhäirete ja haiguste esinemissagedus moodsates ühiskondades kasvab kiiresti. On seda protsessi mõjutamas geneetika? Või hoopis keskkond? Või hoopiski meie igapäevane toit ja see, mida toidus on liiga palju või liiga vähe? Madleen Simson ja Egle Oja on oskuslikult ühendanud teoreetilised seisukohad lugudega meie laste elust. Teemakohase raamatuna on see Eestis kahtlemata teedrajav oma põhjalikkuses ja praktilisuses.
Sellest raamatust leiab:
... mis võib olla meie laste seas üha enam levivate käitumishäirete, keskendumisraskuste ja hüperaktiivsuse põhjuseks
... kas menüümuutus võib leevendada autisminähtusid
... kuidas toit mõjutab lapse arengut
... milliste haigusteni võib viia kokkupuude raskemetallide ja muude toksiinidega
... kuidas elavhõbe kahjustab organismi
... millist varjatud ohtu võivad peita endas hammaste amalgaamtäidised
... mis on opioised peptiidid ning kuidas need kahjustavad närvisüsteemi
... millist mõju võib avaldada vaktsineerimine lapse ajule
... mis on toidutalumatus
... milliseid terviseprobleeme võib põhjustada piim
... kuidas manipuleerivad meie tervisega pärmseened
... mida tähendab gluteenitalumatus
... miks on valge suhkur halb
... mida tasub teada õlidest ja rasvadest
... millega terviseprobleeme põhjustavaid baastoiduaineid asendada ning hulgaliselt tervislikke retsepte.

Tarbijakaitseõigus Euroopa Liidus ja Eestis

Margus Kingisepp
LÄTE, 2010

Teoses tutvustatakse tarbijaõiguse olulisemaid põhivaldkondi – kauba ja teenuse turustuse nõudeid, e-kaubanduse regulatsiooni erisusi, tarbijavaidluste lahendamise korda, rahvusvahelises eraõiguses kohalduvaid põhimõtteid, toote ja teenuse ohutuse nõudeid ja tootja vastutust puudusega tootest põhjustatud kahju korral. Käsitletakse tarbijalepingu põhiliikidele esitavaid nõudeid. Lubamatute turustusvõtete valdkonnas tutvustatakse ebaausate kauplemisvõtete, tarbijale suunatud reklaami ja kaubandusliku loterii põhinõudeid.

Väljaandes on kasutatud hulgaliselt kohtulahendeid ning praktilisi näiteid. Teos on mõeldud kasutamiseks nii üliõpilastele õppevahendina kui ka käsiraamatuna praktikutele tarbijaõigusalaste probleemide lahendamisel.

Saa selleks, mis sa oled

Alan Watts
Verb, 2010

20. sajandi ühe säravama mõtleja kirjutisi inimesele, kes otsib oma tõelist loomust.

Alan Watts (1915-1973) on üks olulisemaid Ida mõtteviisi läänemaailmale vahendajaid ja selgitajaid. Ta loob silla Ida ja Lääne, iidse ja tänapäevase ning kultuuri ja looduse vahele. Kõige paremini tuntakse Wattsi zen-budismi tutvustajana Läänes, ent samasuguse elegantsiga käsitleb ta taoismi, hinduismi, müstitsismi, psühholoogiat, loodusteadust ja seksuaalantropoloogiat. Käesolev on esimene eesti keeles raamatuna ilmuv valimik tema filosoofilisi artikleid ja loenguid.

Minu aeg

Ralf Parve
Kirjandusloolised vestlused
Küsinud ja üles kirjutanud Jaak Urmet
Eesti Keele Sihtasutus, 2010

Raamat “Minu aeg” sisaldab 2008. aasta sügisel tehtud intervjuusid. Kirjandusuurija Jaak Urmet küsis ja Ralf Parve vastas. Küsida oli palju ja vastata veel rohkem. Jutuajamise ajalised raamid ulatuvad Parve varajasest lapsepõlvest kuni kõige viimase ajani. Jutuks tulevad kohatud inimesed, nähtud sündmused, meeldetalletunud tähelepanekud, ühe sõnaga öeldes – kirjanduslugu, kogu oma isikulises kirevuses. Tekstile sekundeerib mahukas fotogalerii ja valik Parve seni uuesti avaldamata luulet sõjaeelsest ajast.

Linnuelu aabits : talvised aialinnud

Eesti Ornitoloogiaühing
Menu Kirjastus, 2010

Linnuelu aabitsas on esmakordselt kokku võetud teadmised talvistest aialindudest. Lisaks lindude toitmise, toiduvaliku ja toidumaja ehitamise juhistele saate teada, kas ja miks on vaja linde toita, miks linnud rändavad ning kust tulevad meie talvised aialinnud. Muu hulgas üllatute, et ka rasvatihane ja vares on rändlinnud. Samuti leiate raamatust kolmekümne talvise aialinnu tutvustuse ja joonistuse.

Kuidas edukad inimesed mõtlevad

John C. Maxwell
Muutke oma mõtlemist, muutke oma elu
Eesti Ajalehed, 2010

Koguge kokku edukad inimesed kõigilt elualadelt ja mõelge, mida ühist te neis leiate? Nende mõtteviisi. Nüüd saate mõelda nii, nagu nemad ning teha revolutsiooni oma töös ja elus!

Raamat „Kuidas edukad inimesed mõtlevad” on tänapäevases kiires elutempos täiuslikult kompaktne lugemisvara.
Motivatsioonikoolitaja John C. Maxwell õpetab teile, kuidas olla loovam ja millal kahelda levinud mõttelaadis. Õpite hoomama üldist pilti, keskendudes samal ajal oma mõtlemisele. Saate teada, kuidas rakendada oma loovat potentsiaali, arendada jagatud ideid ja õppida minevikust, et mõista paremini tulevikku. Need üksteist tõhusa mõtlemise juurde viivat teed aitavad selgelt näha rada isikliku eduni.

Kas te armastate teatrit?

Natalja Krõmova
Artikleid ja arvamusi
Eesti Teatriliit, 2010

Raamat tutvustab tõlkevalikut vene teatriteaduse ja -kriitika silmapaistva esindaja Natalja Krõmova (1930–2003) kirjutatust.

Eesti vanem ja keskmine teatrirahva põlvkond mäletab veel elavaid kokkupuuteid temaga, tema sõnavõtte siinsetel konverentsidel, tema artikleid ja intervjuusid. Natalja, paljude eesti teatrinimeste jaoks lihtsalt Nataša Krõmova parimad kirjutised tekitavad tunde, nagu oleksime tema vahendatut oma silmaga näinud. Olgu näiteks kas või 1960. aastate ulatuslikud portreeartiklid Kaarel Irdist ja Voldemar Pansost, mida ta aja jooksul uute publikatsioonide jaoks ka oluliselt täiendas. Või Adolf Šapiro Tšehhovi-lavastuste käsitlus 1970ndatest. Või sõnavõtt konverentsil “Noor rezii”.

Eesti teatrist kirjutatut, millele käesolev raamat keskendubki, väärtustab meie jaoks teine ja värske vaatenurk, kohalikest pisiasjadest vaba pilk. Neis artiklites on tallel esmaavastaja pilguga nähtud osake eesti XX sajandi teatriloost. Ja midagi ka kirjutajast endast, tema erksast ja huvilisest suhtest talle esialgu võõra maa ja kultuuri tundmaõppimisel. Ta ei olnud siin kõrge juhukülaline, vaid pigem osaleja ühises kultuuriprotsessis. Eestis käis Krõmova järjekindlalt üle kahekümne aasta, alates 1950ndate teisest poolest kuni 1970ndate lõpuni, edaspidi harvemini. Kriitikuna viis ta üleliidulisele teatriorbiidile, väljapoole eesti keele- ja kultuuriruumi Panso ja Järveti nimed, Irdi koos “Vanemuisega”, seejärel Mikiveri, Toominga ja Hermaküla. Siinsesse teatrimällu jääb tema pikk sõpruskaar Kaarel Irdist Elmo Nüganenini. Olles sügavalt seotud vene kultuuritraditsiooniga, oli Natalja Krõmova avatud ja avali kõigi rahvuslike kultuuride mõistmiseks ja hindamiseks.

Tema mõte ja arutluskäik olid selged ja täpsed, aga mitte igavalt ühesed, vaid inimkeelselt värvikad ja kirglikud. Krõmova oli üks esimesi, kes 1960. aastatel hakkas kriitikažanris kõnelema enda nimel – tehes seda erksa ühiskondliku närvi ja kunstitajuga. Kriitikuna ei kartnud ta suhtlemist teatripraktikutega, kuid valdas samas teatrimaailma diplomaatiat. Tema fenomeni oluline põhi oli vaba vaimu inimlik ehtsus. Talle oli omane vene teatriteaduse koolkonna oskus tabada kiiresti, ühe vaatamiskorra pealt ära lavastuse või rolli tuum, teema, atmosfäär ning võime rääkida sellest kohe huvitavalt ja detailselt, anda adekvaatset tagasisidet.

Natalja Krõmova loomepärandist on koostatud 3-köitelise kaunis kogumik “Имена” (“Nimed”, Moskva 2005), mille toel sündis ka käesolev eestikeelne valimik.

Imede aeg

Eesti Instituut Soomes 1995-2010 : juubeliraamat
Rööppealkiri Ihmeiden aika : Viro-instituutti Suomessa 1995-2010 : juhlakirja
Eesti Instituut Soomes
Eesti Instituut, 2010

Raamat räägib Eesti ühiskonnast, Eesti elukeskkonnast, lähiminevikus tehtud valikutest ja nende mõjust Eesti inimeste käekäigule täna ja edaspidi. Raamat on eesti ja soome keeles.

Hugh Johnsoni väike veiniraamat 2010

Hugh Johnson
Tänapäev, 2010

Maailma tuntuim veiniteatmik, mis on olnud populaarseks teejuhiks veinisõpradele juba 1977. aastast

Helicobacter pylori

Katrin Sak
Nakatumisest maovähini
K. Sak, 2010

Pärast Helicobacter pylori avastamist 1980-ndate aastate keskpaigas on maohaavandite ja -vähi tekkepõhjuste käsitlus oluliselt muutunud: seda bakterit peetakse tänapäeval peamiseks maovähi põhjustajaks. Siiski on vastavasisuline teave inimeste hulgas veel vähe levinud ja üsna puudulik.

Antud rahvatervise arengu eesmärgil kirjutatud raamat pakub lugejale teadmisi Helicobacter pylori olemuse, nakatumisviiside, leviku, seonduvate haiguste ja nende ennetusvõimaluste kohta. Raamat on kirjutatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning sobib lugemiseks kõigile, keda huvitab seos haiguste ja nende tekkepõhjuste vahel ning kes hoolivad iseenda ja oma lähedaste tervisest. Eessõna on kirjutanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja, Eesti Vähiliidu juhatuse esimees doktor Vahur Valvere.

Eesti sokikirjad ilma laande laiali

Aino Praakli
Rööppealkiri Estonian sock patterns all around the world
Elmatar, 2010

Aino Praakli uues raamatus on 83 värvilist sokikirja koos kudumise õpetuste ja skeemidega.

Raamatus on tegelikult üle saja sokipaari, sest mitmed kudujad on kasutanud Eesti Rahva Muuseumi rikkalike kogude ornamente nii originaalilähedaselt kui omal moel. Sokkide kaunistamiseks on kasutatud nii kinda kui sokimustreid. Mustrite ajaloo andmed pärinevad ERMist. Sokimustrite juures on nimetatud ka algne kuduja või annetaja, samuti aasta, mil muster on kootud ja millises kihelkonnas täpselt


This new book by Aino Praakli, alias Mitten-Maali, contains 83 colourful sock patterns. Actually, this book includes over one hundred pairs of socks, because several knitters have used both near-original and modified versions of the ornaments found in the rich collection of the Estonian National Museum. The socks have been embellished with mittten patterns and sock patterns. Historical information about these patterns originates from the ENM. Aino Praakli is the carrier and promoter of the traditional of ethnograpic mitten and sock patterns.

Vaata näidislehekülgi: http://www.kriso.ee/samplepages/eesti/9789949435784.pdf

Eesti saatusehetked

Lauri Vahtre
Eesti ajaloo kümme käänukohta üheksa kirjaniku ja ühe ajaloolase pilgu läbi
Varrak, 2010

Mitmes mõttes üllatuslik teos, mida autor ise nimetab ajalooliseks jalutuskäiguks. Tegemist on ilukirjanduse ja populaarse ajalookirjutuse nauditava sünteesiga. Kümnest Eesti ajaloo saatusehetkest – nende valik on mõnevõrra üllatav isegi ajalugu hästi tundvale lugejale – kõigepealt jutustab mõni ilukirjanduslik tekst (enamasti on tegemist katkenditega romaanidest, jutustustest ja näidendeist), millele järgnevad oma tuntud headuses Vahtre kommentaarid. Lugemisrõõmu ja mõtlemisainet igaühele.

Tutvu raamatu esimeste lehekülgedega SIIT

Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja ordu ajal

Friedrich Amelung ja Villem Reiman
Sari Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast, 1736-5198 ; 4
Eesti Keele Sihtasutus, 2010

Käesoleva väljande kaante vahel on eestlasest Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reimani ja sakslastest Kolga-Jaani vabrikandi Friedrich Amelungi vastastikku teineteist täiendavad käsitlused eestlaste haridusjärjest ja rahvahariduse algusest muistse iseseisvuse aja lõpul ja ordu ajal, kuhu mahub nii katoliku aeg kui luterlik reformatsioon.
Urmas Sutrop

laupäev, 12. veebruar 2011

Eesti pärnad

Martin Suuroja
GeoTrail KS, 2010

Juba aastasadu on eestlaste koduaeda leidnud tee vähemalt üks esimese kõrgusjärgu (20-40 m) puu: pärn, tamm või kask. Põhja-Eestis on eelistatud pärna, Lõuna-Eestis tamme, kask on levinud ühlasemalt.

Põlispuu on alati olnud eestlase kodukolde sümbol, teeviit, mis tulijale juba kaugelt oma pikkade okstega viipab. Pärna puhul mängib kindlasti olulist rolli tema suur võra ja tihe lehestik, mis annab varju palaval suvepäeval ning kaitseb sügistuulte eest. Vähem olulised pole ka kesksuve märkivad pärna meeküllased õied. See on aeg, mil pärnad koduväravas laulavad.

Käesolevas raamatus käsitletakse enamust meie looduskaitsealustest põlistest pärnadest, mille tüve rinnasümbermõõt on vähemalt 3 m. Pärnad on järjestatud alfabeedist lähtuvalt. Selleks et puid saaks omavahel võrrelda esitatakse iga puu kohta autori poolt 2010. aastal mõõdetud kõrgus ning tüve ümbermõõt maapinnalt (mitte juurekaelalt) 1,3 m kõrguselt.



Raamatus kajastatud Viljandimaa või kodulooliste isikute istutatud pärnad

Holstre pärnad kasvavad Paistu vallas Holstre külas Holstre põhikooli (endise mõisa)väga korralikult hooldatud aias. Viimaste aastate tormituules on 6 põlispuud murdunud. [lk. 15 - samas fotod ja lühike ülevaade Holstre koolist]

C. R. Jakobsoni istutatud Kurgja-Tõnise pärn kasvab Vändra vallas Kurgja külas Kurgja-Tõnise (Kurgja-Linnutaja) talumaal lagedal põllul Kurgja-Salmiku teest ligikaudu 45 m kaugusel. [lk. 29 - räägib ka sellest, et Jakobson soovis Kurgjale rajada näidistalu. Foto.]

Murru pärnad kasvavad Suure-Jaani vallas Ivaski külas põlisel Murru talumaal [lk. 37 - samas foto ja väike jutt Ivaski külast]

Mursi ohvripärnad kasvavad Viiratsi vallas Surva külas Mursi talumaal väikeses pühas metsasalus mõnesaja meetri kaugusel aeglasevoolulisest Tänassilma jõest. (...) Mursi ohvripärnad on väga heas kasvujõus ning tegemist on ühe kauneima pärnagrupiga terves Eestis. [lk. 38-39 - fotod; Surva külast, Tänassilma jõest]

Pärnamäe pärn kasvab Pärsti vallas Marna külas Raudna ürgoru kõrgel nõlval Pärnamäe talumaal. [lk. 54 - foto; samas ka Raudna ürgorust]

Sabaku pärnad kasvavad Pärsti vallas Vardi külas Sabaku talu õues. [lk. 58 - fotod; samas ka Heimtali pargist ja mõisast]

Viljandimaa kauneim Säga ehk Lõhmuse pärn kasvab Tarvastu vallas Lõhmuse talu lähedal, kahe kilomeetri kaugusel Tarvastu linnamäest. [lk. 63 - foto; samas Tarvastu eestlaste muinaslinnusest]

Väike-Saadu pärn kasvab Saarepeedi valals Välguta külas endise Väike-Saadu talu õues. [lk. 72 - fotod; samas ka Eesti jämeduselt kolmas enam kui saja aasta vanune pihlakas]

Välgita pärn kasvab Saarepeedi vallas Välgita külas endise Välgita mõisa väikeses pargis Saarepeedi-Vägita tee ääres. [lk.75 - fotod; samas ka Välgita mõisast]

Animasoofia

Ülo Pikkov
Teoreetilisi kirjutisi animatsioonfilmist
Eesti Kunstiakadeemia, 2010

Raamat on eelkõige mõeldud animatsiooniprofessionaalidele ja huvilistele, kuid on hästi kasutatav ka õppematerjalina teistel audiovisuaalmeedia erialadel.

Ülo Pikkov on animatsioonfilmide režissöör, kes lisaks animatsioonfilmide tegemisele õpetab Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas. „Animasoofia“ lahkab animatsioonfilmi ajaloo, teoreetilise olemuse ja praktilise väljundi omavahelisi seoseid.

Sisukord
Animatsiooni olemus ja tehnikad
Animatsioonfilmi lätete otsinguil
Animatsioon(film) kui kommunikatsioon
Ajast animatsioonfilmis
Struktuurist animatsioonfilmis
Animeeritud tegelaskujude usutavusest
Realismist animatsioonfilmis
Loo jutustamisest animatsioonfilmis
Ruumist animatsioonfilmis
Tegelaskujudest animatsioonfilmis
Helist animatsioonfilmis
Animatsiooni arenguloo verstapostid

Filmid
Ülo Pikkov, „Tuulest viidud“ (Silmviburlane, 2009)
Kristjan Holm, „Väike maja“ (Eesti Kunstiakadeemia, 2009)
Märt Kivi, „Laika“ (Nukufilm, 2007)
Martinus Daane Klemet, „Õhus“ (Joonisfilm, 2009)
Ülo Pikkov, „Dialogos“ (Joonisfilm, 2008)
Priit ja Olga Pärn, „Tuukrid vihmas“ (Joonisfilm, 2009)
Kaspar Jacis, „Krokodill“ (Joonisfilm, 2009)
Priit Tender, „Köögi dimensioonid“ (Joonisfilm, 2008)

Viljandimaa terviseprofiil ja terviseedenduse tegevuskava 2010-2013

Koostaja ja kujundaja Elo Paap
Autorid: Paap, E., Karjus, A., Pihlak, A., Kivi, A., Mõim, E., Sepp, G., Sepp, H., Kärmas, I., Sova, J., Razumov, N., Grauberg, K., Mauring, K., Puusild, K., Vilu, L., Kruuse, L., Vitsur, L., Pajo, M., Tirmaste, M., Saar, M., Laan, M., Servinski, M., Schihalejev, R., Tootsi, R., Leier, S., Pärnamets, T., Lumi, Ü.
Viljandi : [s.n.], 2010

Teemad:

- Maakonna üldandmed

- Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused

- Tööturusituatsioon

- Toimetulek

- Kaasatus kogukonna tegevustesse

- Laste- ja noorte turvaline ning tervislik areng

- Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond

- Tervislik eluviis

- Terviseedendused

Väljaande veebiversiooniga saab tutvuda SIIT