Mulgikiilsid ütlemisi 2

Koostas Erna-Elise Neimann
Toimetas Kaupo Ilmet
Kunstiline kujundus: Silvi Väljal
Põltsamaa ; [Viljandi] : Mulkide Selts, 2012
39 lk. : ill.

Karu süda [DVD]

[Tallinn] : Faama Film : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012

1 DVD (2 tundi 4 min.) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 10

Režissöör Arvo Iho

Produtsent Mati Sepping
Stsenaristid Nikolai Baturin, Arvo Iho, Rustam Ibragimbekov
Operaatorid: Arvo Vilju, Arvo Iho

Film on vene keeles, subtiitrid eesti keeles

Valmimisajal Eesti kalleima filmi (14,5 miljonit krooni) tiitlit kandnud romantiline draama räägib noore jahimehe Niika armuseiklustest ja ohtuderikkast kütielust Siberi ürglaantes. Esialgu kolmetunnise mängufilmina ja kuueosalise teleseriaalina planeeritud „Karu süda“ jõudis lõpuks ekraanile rohkem kui kahetunnise kinoversioonina. Filmivõtted toimusid aastatel 1999–2000 peamiselt Venemaal Tjumeni oblastis ja Komimaal. Operaator Rein Kotov esitati „Karu südamega“ parima operaatori Euroopa Filmiakadeemia auhinnale.

Nikolai Baturini samanimelisel romaanil põhineva filmi peategelane on taigasse saabunud Niika, kelle võtavad kiiresti omaks kohalikud elanikud evengid. Temast saab ka mitme naise ihaldusobjekt, seda koolitüdrukust libuni. Niika abiellub hapra poolatariga, kuid elab hiljem laanes kokku müstilise karu-naisega. Elu paneb noore küti tõsiselt proovile, kuid lõpuks leiab Niika pääsetee hingelisest kriisist sisemise harmoonia ja tasakaaluni. Peale värvikate inimsuhete on filmis ohtralt hingematvalt kaunist Siberi loodust. Ehedat taigakaru mängib filmis üsna vilunult taltsas karu Malõš.

Oort. Aeti mu mõtsa

Rööppealkiri I was sent to the forest

Akustiline kontsertsalvestus

Kõik seaded [ja esitaja ansambel] Oort

[S.l.] : Oort, 2012

1 CD (61') + 1 buklet

1. Tee ilu

2. Aeti mu mõtsa
3. Kurg kündmas
4. Ema haual
5. Saaremaa põlemine
6. Kallis kiik
7. Öised orjad
8. Laula!
9. Hukkaläinud laev
10. Memme vaev
11. Isa luigelugu

Paabel. Üle järve

Kõik lood seadnud ja esitab Paabel

[Viljandi] : Paabel, 2012

1 CD (57'29''), 7 lk.

NB! Laenutatav alates 30.07.2012

”Üle järve” on Paabli esimene stuudioalbum, millel kõlab pärimusmuusika julgete töötluste kõrval aina enam ka pärimusest ja bändiliikmete omavahelisest sünergiast inspireeritud omaloomingut.

Plaat koondab endas lugusid, mida Paabel on viimastel aastatel kontsertidel kõige suurema mõnuga mänginud. Kuulda võib nii progelikke arranžeeringuid, lihtsamaid laululugusid, instrumentaalpalu kui nö paabellikke seadeid, mille puhul on vabaimprovisatsiooniline lähenemine kasvanud välja tihedalt läbikomponeeritud muusikaks.

Plaadil ansamblist eesti ja inglise keeles, eestikeelsed laulusõnad ja laulude ingliskeelne sisuseletus

Paabel:

• Sandra Sillamaa, eesti torupill, sopransaksofon, eestlaul;
• Arno Tamm, akustiline kitarr, eestlaul;
• Erko Niit, elektrikitarr, akustiline kitarr, klassikaline kitarr;
• Tanel Kadalipp, kontrabass;
• Tõnu Tubli, trummid, löökpillid;
• Rainer Koik, helikujundaja.

Esitajad ka: Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets, Merike Paberits, Tiina Tubli, Eva-Lotta Vunder, järellaul (11)

Salvestatud Tuhalaanes ja Viljandi Muusikakoolis

Albumil on 14 lugu pluss üks lisalugu:

1. Kosjalaul / trad.
2. Vot sihuke lugu / E. Niit.
3. Pojad, tütred : oratooriumist "Loomise lugu" / T. Aints ; sõn.: A. Barkalaja.
4. Pakri labajalad / trad.
5. Kõnnu kukk / trad.
6. Noor kukk / trad.
7. Kolmteist detsember / E. Niit.
8. Kohanuška / trad.
9. Siidile / trad.
10. Isa polka / trad.
11. Laul poistest / trad.
12. Üle järve jää / A. Tamm.
13. Polska meestele / S. Sillamaa.
14. Meeste laul / trad.

Kilde Viljandi meditsiini ajaloost

Koostaja Heiki Raudla

Toimetaja Krista Valdvee

Jämejala (Viljandimaa) : Viljandi Haigla, 2012

221 lk.

„Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“ annab ülevaate siinse tervishoiuvaldkonna kujunemisest, keskendudes Viljandis juba 185 aastat tegutsenud üldhaiglale ning tänavu 115. aastapäeva tähistavale Jämejala vaimuhaiglale, mis ühise sihtasutusena tegutsenud juba 10 aastat.

Viljandi meditsiiniajalugu pole ainult ühe kandi lugu, selles on märke tervishoiu arengu kohta palju laiemalt. Vähe on piirkondi, mille ravilugu nii põhjalikku kajastust leidnud. Ajaloohuviline Heiki Raudla on kasutanud mitme arhiivi- ja muuseumimaterjale, töötanud läbi palju raamatuid ja vanu ajalehti.

Alustatakse 13. sajandist, mil Viljandi ordulinnuse rajamisel asutati selle juurde esimene pidalitõbila. Tervishoiuga on läbi sajandite siinmail tegelenud nii ordumeistrid, posijad kui apteekrid, kuid haigemaja tegevusest saab rääkida alates 1827. aasta jaanuarist, mil avati 20-kohaline Viljandi linna kaitseväe haigla valitsusele alluv linnahaigla, mis asus tänasel Järve tänaval ja kandis nime Das Fellinche Stadt-Militar Krankenhaus.

Aegade jooksul on haigemaja eri osakonnad asunud nii Väikesel, Mäe, Eha, Lossi, Tartu, Tallinna, Posti, Turu kui Uku tänaval ning Paala teel, olles tänapäevaks koondunud ühte suurde hoonesse ajaloolise Jämejala vaimuhaigemaja naabruses.

Nüüd juba 10 aastat SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku nime kandev asutus avati toonases Marienhofi mõisas 24. oktoobril 1897. aastal ning kuigi hooneid ja erialasid on aegade jooksul lisandunud, on põhiline tegevusala ja asukoht jäänud samaks.

Lisaks üldhaigla ja vaimuhaigla loole ning teenekatele arstidele on raamatus käsitamist leidnud ka Viljandis tegutsenud apteegid, haigekassa, meditsiiniline keskkool ja arstide liit.

Raamatut tutvustavat lõiku Eesti Rahvusringhäälingu uudistes saab vaadata SIIT.

Ühine teistsugusus : artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks

Koostajad: Katre Koppel ja Liis Reha

Toimetajad: Liis Reha ... jt.

Kujundus: Kristjan Mändmaa

Viljandi : Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012

205, [1] lk. : ill.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Nefa Rühma koostööprojekti tulemusena on TÜ VKA juubeliks valminud kogumik "Ühine teistsugusus: artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks". Raamat põhineb 2011. aastal TÜ VKA (ja selle institutsionaalsete eellaste) pärimuse kogumiseks korraldatud välitööde materjalidel. Artiklites ja esseedes leiavad käsitlemist välitöödest ja asutuse folkloorist inspireeritud teemad: TÜ VKA identiteediloome, rahvakalender, õppejõud, ühikaelu ning kooli roll nõukogudeaegses õpetustöös. Lisaks saab ülevaate välitööde läbiviimise korralduslikust poolest ning välitööliste "väljal" omandatud kogemustest ja muljetest. Artiklite ja esseede autoriteks on Tartu Nefa Rühma liikmed ja TÜ VKA tudengid. Kogumiku eesmärgiks on täita kas või mõningal määral senist tühimikku tudengipärimuse valdkonna põhjalikumal analüüsimisel eesti folkloristikas.

Projekti toetas Tartu Ülikool, väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti kultuuriloo õppematerjal II, Viljandimaa

Kogumiku koostaja Mare Oja
Teabetekstide koostajad Liivi Vislapuu ja Ain-Andris Vislapuu
Tööülesannete autor Liivi Vislapuu
Tabetekstide toimetaja Mati Laur, tööülesannete toimetaja Mare Oja
Tallinn : Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, 2011
118 lk. : ill., kaart.

Õpilastele suunatud trükis valmis ajalooõpetajate koostööprojektina, millesse kaasati ka kohalikke kodu-uurjaid, muuseumitöötajaid. Raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt ja Eesti ajaloo ainekava periodiseeringu alusel. Trükis võiks huvi pakkuda ka laiemale lugejaskonnale, kellele Viljandi maakonna aja- ning kultuurilugu huvi pakub.

Kevad : valikkogu

Marie Under

Koostanud Sirje Kiin

Kujundanud Angelika Schneider

Tallinn : Tammerraamat, 2012

142 lk. : ill.

Loodus oli Marie Underi suurima inspiratsiooni allikas. Seepärast on loodustsükli esimeses raamatus „Kevad“ läbilõige armastatud poetessi kevadluulest, mis tormiline, vabastav ning täis ahvatlusi, kirgi ja saladusi, hilisemas luules kohati ka neurasteenilisi toone.

Kuid tegemist ei ole ainult luuleraamatuga. Eri luuletsüklite vahel on Eesti kunstnike teosed kevadest, mis loodud samal ajajärgul, kui Under kevadest luuletas (Ants Laikmaa, Konrad Mägi jt). Mõnegi raamatus esitatud kunstnikuga oli Under hea tuttav ning tegi koostööd oma luulekogude kujundamisel.

Raamat ongi omamoodi sümbioos Eesti luulest ja kunstist, pakkudes ehedaid tundeid ja tugevaid emotsioone kaunis kujunduses. Väärt kingitus, väärt lugemine.