Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

neljapäev, 28. juuni 2012

Algaja jooksja käsiraamat

Ian MacNeill ja Briti Columbia Spordimeditsiini Nõukogu
Iglise keelest tõlkinud Kai Isarand
Toimetanud Katrin Rikberg
Tallinn : Ersen, 2012
222 lk. : ill.

See on lihtne ja praktiline õpik, mis aitab jooksjaid motivatsiooni ammutamise ja realistlike eesmärkide seadmisel, kohaste jalanõude ja riietuse valikul, jõu ja vastupidavuse arendamisel ning suunab õigesti toituma ja vigastusi vältima. Läbides 13-nädalase tervisejooksukava on üle 40 000 inimese USA-s kohaliku kogukonna organisatsioonide kaudu ja tuhanded muud jooksuga tegelejad üle maailma teadlikult asunud oma eesmärke ellu viima.

Raamatus ALGAJA JOOKSJA KÄSIRAAMAT vahelduvad asjatundjate nõuanded ja käepärased treeningunipid, vastused korduvatele küsimustele ja igas vanuses jooksjate pihtimused, kes on väljakutsega rinda pistnud. Kõik see on samm-sammult kujundanud eduka jooksmisharjumuse plaani. Pole tähtis, kas tahate lihtsalt olla heas füüsilises vormis või valmistute oma esimeseks 10 km pikamaajooksuks – see väljaanne on kui jooksutreener taskus.

Asendamatu asjapulk

Seth Godin
Kas sina oled asendamatu?
Tõlkija Tiina Randus
Toimetaja Triin Olvet
Illustratsioonid: Jessica Hagy ja Hugh MacLeod
Kujundaja Rein Soonsein
[Tallinn] : Äripäev, 2012
271, [1] lk. : ill. 
Sari Äripäeva raamat

Keegi pole geenius kogu aeg. Einstein ei suutnud töölt tulles oma maja üles leida. Aga kõigis meis avaldub aeg-ajalt geenius, väidab turundusguru Seth Godin kiiresti bestselleriks tõusnud raamatus „Asendamatu asjapulk“
Tööstusrevolutsioon on käsikäes kooliga muutnud maailma suureks tehaseks, kus toimetavad usinad mutrikesed – odavad ja vajaduse korral kiiresti asendatavad. Asjapulgad, kes kogu tehast koos hoiavad, maksavad aga hingehinda ja neid on ülimalt raske leida.

Kes on asjapulk? Godin defineerib asjapulka nõnda: „Nemad on need, kes leiutavad ja tõmbavad kaasa, ühendavad inimesi, teevad asju teoks ja loovad kaosest korda. Just nemad mõtlevad välja, mida teha, kui kätte jõudnud teelahkmel valitseb nõutus ja puuduvad suunaviidad. [---] Asjapulgad on säravalt väljapaistvate ettevõtete alustalad. Nad hoiavad koos osi, mis nendeta omasoodu ja eri suundades liiguksid ning viimaks laguneks masin laiali. Asjapulki ei mainita pressi- ega börsiteadetes, nad ei pruugi anda intervjuusid õhtustele uudistele, aga nad on asendamatud. Nende päralt on vabadus teha parimat tööd parimal töökohal.“

Eesti laevanduse aastaraamat 2012

Eesti Meremeeste Liit
Toimetanud Enn Kreem
Tallinn : Sekstant, [2012]
184 lk. : ill.

Loodetavasti leiab siit meelepärast lugemist merendusspetsialist, merehuviline või ka isik, kes juhuslikult nende asjade peale satub. Nagu meremehed ütlevad, ulatuvad raamatu teemad tõepoolest vöörist ahtrisse, kus vaadeldakse päevakajalisi probleeme, aga räägitakse ka seiklustest kaugetel ookeanidel ning meie merenduse rikkalikust ajaloost.

Raamatus on ka värske Eesti laevaregister ja muud teavet.

Eesti parmupill

Ajalugu ja mänguõpetus
Rööppealkiri Estonian jew's harp : history and playing instructions
Koostanud Cätlin Jaago
Toimetanud Janika Oras
Tõlge inglise keelde: Aari Johanson, Harri Mürk
Noodikiri: Cätlin Jaago
Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv : Eesti Pärimuskuusika Keskus, 2011
202 lk. : ill. ; noodiraamat (78 lk.) koos CD-ga.
Sari Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 6

Mahukas kogumik "Eesti parmupill" koosneb CD-plaadist, teksti- ja noodiraamatust.

CD sisaldab 49 parmupillilugu vanade meistrite esituses. Salvestused pärinevad aastatest 1922-1994.

Tekstiraamat tutvustab eesti parmupillimuusika traditsiooni, 16 pillimeest ja nende poolt esitatud lugusid. Peatükis "Parmupillimängu algõpetus" leiab näpunäiteid, kuidas parmupilli meloodiat mängida.

Noodiraamatus on valik CD-l avaldatud parmupillilugusid ja selgitusi mänguvõtete kohta.

Koostanud Cätlin Jaago

Füüsika põhikursus

David Halliday, Robert Resnick ja Jearl Walker

Õpik kõrgkoolile
Inglise keelest tõlkinud Kristjan Kannike ... jt. 
Toimetajad Piret Kuusk, Siim Ainsaar, Stiina Kristal
[Tartu] : Eesti Füüsika Selts, [2011]

Raamat sai alguse 1960. a Halliday ja Resnicki käe läbi nime all Physics. Viimase poole sajandi jooksul on raamatut korduvalt täiendatud. 1990ndate aastate alguses liitus autoritega ka Jearl Walker, kes lisas füüsika kahele tuntud poolele - katsele ja teooriale - veel kolmandagi, nimelt tavaelu mitmesuguste situatsioonide kirjeldamise füüsika terminites.

"Füüsika põhikursus" annab kõige põhilisemad teadmised kõrgkooli füüsika kursusest. Raamat on rohkete illustratsioonidega ning see sisaldab läbivalt viiteid reaalsusesse läbi raamatu "Lendav füüsikatsirkus" lehekülgede. Füüsik saab siit tervitatava vaimuvärskenduse, füüsika üliõpilane põhilised alusteadmised. Käsitlus peaks olema jõukohane ka teiste erialade üliõpilastele ja õppejõududele, samuti füüsika õpetajatele ja huvilistele.

1. köide
[600] lk. eraldi pag. : ill.

Õpiku esimene köide sisaldab mehaanikat ja termodünaamikat.

2. köide
ix, lk. 561-1257, [34] lk. : ill.
 
Õpiku teine köide sisaldab põhiteadmiseid elektrodünaamikast, optikast, kvantmehaanikast, relatiivsusteooriast ja elementaarosakeste füüsikast.

Igavuse filosoofia

Lars F. H. Svendsen
Norra keelest tõlkinud Jaan Pärnamäe
Toimetanud Joonas Hellerma
Kujundanud Sirje Ratso
Tallinna Ülikool
Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012
248 lk. 
Sari Bibliotheca Controversiarum

Norra filosoofi, Bergeni Ülikooli professori Lars F. H. Svendseni (s. 1970) teos „Igavuse filosoofia“ lahkab kaasaegse Lääne ühiskonna üht levinud vaimset seisundit, igavust – selle loomust, kust see alguse saab, kuidas ja miks see meid vaevab ning miks inimesed igavust ületada ei saa. Lars F. H. Svendsen kasutab oma analüüsis nii filosoofiat, kirjandust, psühholoogiat, teoloogiat ja popkultuuri. Raamat jaguneb neljaks. Esimeses osas kirjeldab autor igavuse üldiseid aspekte, teises esitatakse igavuse ajalugu, kolmanda keskmes on Martin Heideggeri igavuse-teemalised fenomenoloogilised uurimused ja neljas käsitleb, kuidas igavusega suhestuda või sellega hakkama saada.

Karid ja päästerõngad

Tiina Naarits-Linn
Raamat täiskasvanule, kes soovib õpilast raskustes toetada
Kujundaja Juliana Sokolova
Tallinn : Namaste, 2012
204 lk. : ill. 
Sari Jagatud kogemus

Raamat on mõeldud kõikidele täiskasvanutele, kes otsivad vastuseid õpilaste toetamise sõlmhetkedel –

kuidas ise leida lahendusi, mida veel teha, kui spetsialisti pole käepärast või kuidas saada aru spetsialisti tegevusest jne. Autor jagab oma praktilisi tähelepanekuid ja esitleb üle Eesti toimunud kohtumistel kogutud enam kui poolesaja spetsialisti ja pedagoogi kogemusi.

Mõned jagatud mõtted on rohkem nõustavatele spetsialistidele ja pedagoogidele, teised võrdselt kalapsevanematele. Teemadespekter on lai, just selline nagu koolis igapäevaelu seda sageli pakub.
Käsitletud ei ole leina- ja tarumaküsimusi.

Teemad on vormistatud lihtsalt ja lühidalt, selgitava töölehe olemasolul saab seda kohe kasutada, kas iseseisval mõtisklemisel, omavahelisel vestlusel peres või spetsialisti töisel sekkumisel. Võimalus on testide abil hinnata enda stressiseisundit, mõtiskleda optimiskõvera info üle jne. Kõike seda eesmärgil, et otsustada, kas mured on ise lahendatavad või on mõistlik pöörduda erialaspetsialisti poole.

Kirikuhõbe uusajast tänapäevani

Kaalu Kirme
Toimetajad Anu Mänd ja Anneli Randla
Resümee tõlge inglise keelde Krista Mits
Tallinn : Muinsuskaitseamet, 2012
174, [1] lk. : ill.
Sari Eesti kirikute sisustus, 3


Raamatus käsitletakse Eesti kirikute hõbevara uusajast tänapäevani. 16. sajandil toimusid murrangulised sündmused nii usuelus kui ka kunstis: võeti vastu protestantism ja lihtsustati usutalitusi, mille tulemusena kadusid kirikutest mitmed varasemad kirikuriistad. Taandus seni valitsenud gooti stiil, mis asendus renessansi ja peatselt väga laialdaselt levinud barokiga. Uusajal muutus kohustuslikuks hõbeesemete märgistamine, mis võimaldab eristada üksikute meistrite laadi. 18. sajandi lõpust alates hakkas Eesti kullasepakunst kaotama oma originaalsust ning klassitsistlikke küünlajalgu võib pidada viimasteks märkimisväärseteks kirikuesemeteks.

Raamat koosneb sissejuhatavast osast, sakraalhõbeda arenguloost läbi viie sajandi ja esemete valikkataloogist. Ladusalt kirjutatud ja rikkalikult illustreeritud teos on mõeldud nii kunstiteadlastele kui ka laiemale publikule.

Kunstiteadlane Kaalu Kirme on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Ta on põhiliselt uurinud Eesti ajaloolist metallikunsti ja rahvaloomingut.

Sarja „Eesti kirikute sisustus“ annab välja Muinsuskaitseamet riikliku programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ raames. Raamatu kirjutamist on toetanud Eesti Kunstnike Liit. Samas sarjas on varem ilmunud 2008. a keskaegseid altaririistu käsitlev „Kirikute hõbevara“ (autor Anu Mänd) ja 2009. a keskaegseid ristimiskivisid käsitlev „Ristimise läte“ (autor Merike Kurisoo).

Käibemaksu käsiraamat

Seadusandlus, selgitused, näited : seisuga 01.04.2012
Tallinn : Ten-Team, 2012
248 lk. ; 1 CD ROM.


Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eesti osa Euroopa Liidu ühisturust ning Eesti käibemaksusüsteem osa Euroopa Liidu käibemaksusüsteemist. Käibemaks, erinevalt näiteks tulumaksust, on Euroopa Liidus harmoneeritud, mis tähendab, et kõigi liikmesriikide siseriiklikud käibemaksuseadused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu käibemaksualase seadusandlusega.

Kasutusmugavuse huvides oleme kommentaarid paigutanus seaduse teksti just nendesse kohtadesse, mida need puudutavad ning tähistanud alljärgnevalt:
  • Maksu- ja Tolliameti kommentaarid
  • Rahandusministeeriumi kommentaarid
Pikemad kommentaarid, mis raamatusse ei mahtunud ning paiknevad kogumikuga kaasas oleval CD-plaadil. Käsiraamatu terviklikkuse huvides leiduvad CD-plaadil ka kõik käibemaksuseadusest tuleneved Eesti Vabariigi õigusaktid, Euroopa Liidu käibemaksuteemalised direktiivid, käibemaksuga seotud vormid ja blanketid ning ka Riigikohtu asjassepuutuvad lahendid. Loodame, et Käibemaksu käsiraamatust on abi alati, kui ettevõtjal tekib küsimus käibemaksuseaduse tõlgendamisel. On ju eduka ettevõtluse eelduseks ühelt poolt seadusandluse ja teisalt oma õiguste põhjalik tundmine.

Kõik looduslikust kivist

Volker Friedrich
Sillutised, müürid ja trepid aias
Saksa keelest tõlkinud Maire Aigro
Toimetanud Kersti-Mai Kotkas
Tallinn : Varrak, 2012
312 lk. : ill.


Sellest raamatust peaks igaüks leidma viiteid ja näpunäiteid, ideid ja nõuandeid alates looduslike kivide lihtsast töötlemisest kuni nende konkreetse kasutamiseni oma aias, kujundades terrasse, teid, müüre või treppe ja sobitades neid mõne aianurga ilmestamisel kokku teiste materjalidega. Raamat sisaldab üle 950 värvifoto ja joonistuse.




Meile

Jaan Malin
Eesti Kirjanike Liit seisuga 1. jaanuar 2010
Kujundanud Andrus Peegel
Tartu : Luul, 2012
316 lk. : ill.


Tänavu möödub Eesti Kirjanike Liidu asutamisest 90 aastat. Jaan Malini luuleraamat Meile. Eesti Kirjanike Liit seisuga 1.jaanuar 2010 koosneb 306-st valdavalt seni ilmumata luuletusest, mis igaüks on pühendatud eranditult ühele ülaltoodud ajahetkel EKLi liikmeks olnule. Raamatus on luuletustele lisaks ka visuaalid (midagi foto ja joonistuse vahepealset). Erinevatel perioodidel on organisatsioonist läbi käinud küll palju inimesi, kuid vaevalt leidub nende seas ühtki, kes viiks üle kolmesaja (300) enda kolleegi nime ja näo kokku. Olgu raamat „Meile” sissejuhatuseks sellel kokku viimise teel. Rõhutada tuleb ka seda, et eranditult kõik luuletused kirjutasin konkreetsele inimesele. Keele- ja vormimängude üldtuntud vormid jäid kitsaks, mistõttu kasutasin topeltakrostihhoni edasi arendadust. Silmas on peetud, et ridade esitähed annavad ülalt alla eesnime + alt üles perenime, ridade lõpptähed: ülalt alla perenime + alt üles eesnime.

Tekstid on inimeste järgi tähestikulises järjekorras, nii et seda võiks kasutada ka mingis mõttes matriklina. Vahel koostasin luuletuse „objekti” enese luuleridadest. Teisal jälle sisaldab siinne luuletus „objekti” oluliste tõlgete pealkirju.

„Meile” sisaldab luuletusi, mis sisaldavad kas „objekti” loomingu märksõnu (tõlkijate puhul tema olulised tõlked, teiste loojate puhul tema teoste pealkirju, või isiklikke allusioone) või nt luuletaja enese värsiridu. Raamatu tekstiosa vääristab püüdlus igale lisada äratundmist hõlbustav visuaal (ei saa ütelda – foto), millede autoriks on Andrus Peegel. Jah, see visuaalse ja tekstilise külje ühtede kaante vahel kohtamine annab tulemusele kuidagi koduse kõrvalmaigu.

Merevõim

Geoffrey Till
Teejuht 21. sajandisse
Tõlkinud Peeter Villmann 
Toimetanud Taavi Urb
Tallinn : Eesti Ajalehed, 2012
638 lk. : ill.
Sari Riigikaitse raamatukogu ; 2

Maakera on peaaegu kolme neljandiku ulatuses mereveega kaetud ja meri on seega inimkonna arengus alati kesksel kohal olnud. Seda nii andide, transpordi, teabevahetuse kui ka strateegilise ülevõimu mõttes.

Geoffrey Tilli tunnustatud teos “Merevõim. Teejuht 21. sajandisse” on mõeldud laiale lugejaskonnale – tegev meremeestele, akadeemilistele uurijatele, merenduse õppuritele ja kõikidele, kellele pakub huvi merevõimu muutuv ja otsustav roll 21. sajandil. Raamatu koostamisel on kasutatud laia ringi eriala spetsialistide abi ja nõuandeid.

21. sajandi maailm on globaliseerumise kui inimkonna arengu vältimatu etapi juba omaks võtnud. Üha enam vaadeldakse maailma kui poliitiliselt ja majanduslikult üksteisega püsivalt seotud riikide ja piirkondade võrgustikku, millest sõltuvad nii maailma rahu kui heaolu. Samas on globaliseerumine otseselt merega seotud protsess.

Just sellele tõdemusele ongi Geoffrey Tilli raamat üles ehitatud, kusjuures süüvitud on mereväe rolli rahvusvahelisse konteksti. Tähelepanu on koondatud Hiina, Jaapani, India ja Ameerika Ühendriikide mereväe poliitikale maailma üldise mereväearengu kontekstis. Samuti uuritakse tänapäeva merejõudude postmodernset tegevust, nagu korra tagamine, koalitsioonioperatsioonid ja mitmepoolne terrorismivastane võitlus.

Methis 8

Studia Humaniora Estonica : Vabanumber 8
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline Arhiiv 
Koostajad: Jaak Tomberg, Marin Laak
Tartu : [EKM], 2011
213 lk.

Loe rohkem ajakirja kodulehelt http://methis.ee/arhiiv/methis-nr-8-sugis-2011

Metsakülade keskel

Endel Saar
Nõmba, Vilivalla, Leerimetsa, Undama, Tammela
Toimetajad Harda Roosna ja Kadi Laid
2. tr. 
Kärdla : E. Saar, 2012
471 lk. : ill.

“Metsakülade keskel” on jutustus, mis käsitleb Hiiumaal, Pühalepa valla lõunapiiril asuvatesse metsadesse peidetud külade Nõmba, Vilivalla, Leerimetsa, Undama ja Tammela eluolu läbi mitme sajandi kuni tänapäevani välja. Need viis metsaküla olid läbi aegade igaüks täiesti omaette – iga küla metsadega teistest eraldatud ja seda kuni 1971. aastani. Siis jättis kolhoosiaegne suur maaparandusvaimustus oma jälje ka nendesse küladesse. Palju metsi hävitati ning tehti põllu- ja karjamaadeks.

Materjali metsakülade loo kirjapanemiseks kogus autor paarkümmend aastat. Paljud ülestähendatud mälestused pärinevad inimestelt, kes tänaseks juba kalmuaias puhkavad.

Raamatukaante vahele kirjutatud viie küla lood on omamoodi läbilõige Eesti metsakülade ajaloost. Sarnaseid elusaatusi võiks leida ilmselt igast Eestimaa nurgast. Seepärast ongi raamat loetav ka neile, kes ei tunne ega tea inimesi, kellest raamat räägib.

Raamatu autori, Endel Saare sulest on varem ilmunud raamatud: “Ärajäänud merereis”, “Hiiumaa kiviajast tänapäevani”, “Sõruots – Hiiumaa lõunarand” (3 osa).

Mulgikiilsid ütlemisi 2

Koostas Erna-Elise Neimann
Toimetas Kaupo Ilmet
Kunstiline kujundus: Silvi Väljal
Põltsamaa ; [Viljandi] : Mulkide Selts, 2012
39 lk. : ill.

Ooperimaailm M-Y

Tiit Made
2. kd.
Toimetaja Tiina Hallik
Kujundaja Jan Garshnek
Tallinn : Kunst, 2012
680 lk. : ill.


Leksikoni kahte köitesse on aastatega kogutud põhjapanev materjal. Enam kui 1400 leheküljel on põhjalikult käsitletud 610 ooperit ja 150 opereti, antud ammendav ülevaade žanri 400 aastasest ajaloost. Lugeja saab teavet üle 375 helilooja, 350 solisti, 70 libretisti, 110 dirigendi ning 60 maailma juhtiva ooperimaja ja trupi kohta. Teos sisaldab ülevaadet üle 25 ooperi- ja operetiloominguga tegeleva organisatsiooni kohta ning üle 20 rahvusvahelise festivali kohta. Lugeja saab ennast kurssi viia 42 riigi ja 30 linna lavamuusika arenemise ajaloo ja peamiste tegijatega.

Tiit Made ise on juhtinud ooperimuusika galakontserte Tartu Vanemuise ja Pärnu David Oistrahhi festivalidel, teinud Vikerraadios Bel Canto ooperiteemalisi saateid ning avaldanud arvukalt selleteemalisi artikleid.

Personalijuhtimise käsiraamat

Autorid: Mari-Liis Eensalu, Maris Kadakas, Signe Kaurson ... jt.
Koostajad: Riina Varts, Katrina Laurson
Toimetaja Aili Saks
2., täiend. tr.
Tallinn : Eesti Personalitöö Arendamise Ühing, 2012
384 lk. : joon., tab.
Sari PARE Akadeemia raamat

PARE eestvedamisel on Eesti personalijuhtimise parimad asjatundjad (Jaana Pedras, Anneli Liivamägi, Riina Varts) kirjutanud personalijuhtimise käsiraamatu, mis sobib suurepärase nõuandjana nii personalijuhile kui personalijuhtimist õppivatele üliõpilastele.

Poliitiliselt ebakorrektne tõde islamist

Robert Spencer
Toimetanud Helena Eenmaa
Värsid tõlkinud Haljand Udam
Tallinn : Kunst, 2012
216 lk.

Islamiekspert Robert Spencer on organisatsiooni Jihad Watch direktor ja Free Congress Foundationi kaastööline. Ta on kirjutanud üheksa islamiteemalist raamatut, teiste hulgas bestselleri “Kogu tõde Muhammadist: maailma kõige sallimatuma religiooni asutaja”. Oma poliitiliselt ebakorrektse stiili tõttu on tema elukoht salastatud.


Positsioonid

Lugemik uuest Eesti arhitektuurist
Koostanud ja toimetanud Triin Ojari
Tallinn : Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2012
304 lk. : ill.

Kuidas kirjutada arhitektuurist? Kogumik annab enam kui 40 autori pilgu läbi ülevaate sellest, kuidas uuel iseseisvusajal on ajakirjanduses kujutatud arhitektuuri ja ehitatud keskkonda. Meid ümbritsev linn on viimase kahekümne
aastaga väga palju muutunud ning otseselt või kaudselt arhitektuuriga seotud inimeste reageeringud ning positsioonid moodustavad ühe sissevaate tänasesse
kesklinna, suburbiasse ja avalikku ruumi.

Retk läbi Setumaa 1913

Johannes Pääsuke

Pöidlaraamat
Eesti Rahva Muuseum
Tallinn : Eesti Rahva Muuseum, 2012
[64] lk. ; ill.

Heida pöidlaraamatu abil pilk Eesti esimestele etnograafilistele filmikaadritele, kasuta oma sõrmi ja pane pilt liikuma!

Seilates sadamata

Omakirjastus okupeeritud Eestis
Koostanud Kersti Unt ja Marja Unt
Toimetanud Marja Unt
Kujundanud Mari Kaljuste
Tallinn : Varrak, 2012
397 lk.


Sügaval Nõukogude ajal, kuuekümnendate aastate lõpul algas Eestis noorte vihaste meeste ja naiste liikumine, mis sai hiljem nimeks almanahhiliikumine. Masinakirjas paljundati väljaandeid, milles leidus luulet, proosatekste ja esseistikat, millel poleks olnud mingit võimalust ilmuda ametlikes kirjastustes. Enamasti oli tegu loominguga, mida ühendas mure eesti rahva ja kultuuri käekäigu pärast ning almanahhe ilmus nii Tartus kui ka Tallinnas. Neis alustasid sellised hiljem tuntuks saanud kirjutajad nagu Ave Alavainu, Leelo Tungal, Peep Ilmet, Juhan Viiding, Toomas Vint, Jaak Jõerüüt ja teised. Loomulikult järgnesid ka repressioonid, ülikoolist väljaheitmised ja vestlused julgeolekuorganites. Tõlkija ja Tartu Ülikooli maailmakirjanduse lektor Kersti Unt on käesolevas raamatus koostanud valiku almanahhides ilmunud materjalidest ja varustanud selle ülevaatliku sissejuhatusega. Raamatus on kasutatud ka almanahhidest pärit illustratsioone ja omaaegseid fotosid.

Soome-ugri sõlmed 2010-2011

MTÜ Fenno-Ugria Asutus
Toimetaja Üve Maloverjan
Tallinn : Fenno-Ugria, 2012
152 lk.

„Soome-ugri sõlmed“ koondavad MTÜ Fenno-Ugria Asutuse töötajate, liikmesorganisatsioonide esindajate ning heade koostööpartnerite järelevaateid aastatele 2010 ja 2011. Siia on kogutud artiklid hõimurahvaste eluolust Venemaal, Soome ja Ungari hõimuliikumisest, reisidest erinevate soome-ugri rahvaste juurde ja mitmekülgsest kultuurikoostööst. Raamat on mõeldud soome-ugri temaatikast huvitatud laiemale lugejaskonnale. Fenno-Ugria Asutus vahendab kultuurikontakte soome-ugri rahvaste vahel, korraldab kultuuriüritusi ja levitab teavet soome-ugri rahvaste kohta. Kahe aasta tegemisi koondav aastaraamat on uus algatus soome-ugri temaatika jäädvustamisel trükise formaadis. Päevakajaliste teemade kaudu on raamatus jäädvustatud eestlaste lähimate ja kaugeimate hõimurahvaste kaasaeg ja lähiajalugu – lugeja saab siin paremini tuttavaks nii Eesti kõrval elavate vadjalaste kui ka Siberi neenetsitega.

Suvesõda Võrumaal 1941

Herbert Lindmäe
Tartu : Valge Raamat, 2012
623, [1] lk., [16] lk. ill.
Sari Suvesõda ; 7

See raamat on kirjutatud nende võrulaste meenutamiseks ja mälestuste jäädvustamiseks, kes olid nõukogude esimese okupatsiooni ohvrid, talletamaks võrulaste kannatusi, leina ja valu. Samuti on püütud raamatus tulevaste põlvede jaoks kirja panna 1941. aastal okupantide ja nende käsilaste vastu Võrumaal peetud Suvesõja sündmustik ning meenutada Eesti vabastamislahingutes, Venemaal partisanisõjas, Idarindel ning mujal võidelnud ja langenud Võrumaa mehi.

Toortoit – värske ja tervislik

Sergei Boutenko ja Valya Boutenko
Inglise keelest tõlkinud Mai Luht
Toimetanud Anu Rooseniit
Tallinn : Ersen, 2012
240 lk.

250 tervislikku retsepti sisaldav uudne toortoiduraamat leiab tasakaalu, mis alternatiivsöögist kirjutajatel harva õnnestub: esitledes nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid retsepte veendunud toortoitlastele, antakse samal ajal ka kogu vajalik teave inimestele, kes pole veel toortoidu pooldajad.
 
Raamatust leiate hõrgutiste, marineeritud roogade, matkatoitude, jookide ja magustoitude retsepte. Samuti on antud ülevaade haruldasematest puuviljadest, mida tahtsime süüa, aga ei teadnud, kuidas neid tarvitada. Eraldi peatükis tutvustatakse lugejale looduses kasvavaid söödavaid taimi. Paljude puhul on olemas ka fotod, lisaks on ära toodud ka mõni retsept. Ülevaade põhilisest köögivarustusest, viie põhimaitse tutvustus, soovitused laste kaasamiseks toortoidu söömisele – see kõik annab seiklusjanusele uuendusmeelsele kokale inspiratsiooni proovida ja katsetada.

Sergei ja Valya Boutenko (kuulsa toortoiduperekonna teine põlvkond) kirjeldavad oma teed toortoitumise kui elustiili juurde selle kolmes astmes, mis põhineb nende endi kogemustel viieteistkümne aasta jooksul, aga samuti toovad nad kujukalt esile toortoidu eeliseid küpsetatud-keedetud toitude ees.
Meid haaravad Sergei ja Valya valmistatud hõrgud toorroad, lisaks ka nende inimeste siirus ja tarkus, mida nad jagavad toidu ja tervise kohta. Kahtlemata on see raamat mõeldud kõigile neile, kes on innustunud tervislikust eluviisist. See, mida meile siin õpetatakse, on oma ala absoluutne tipp ja seda peaksid lugema kõik.

Karen Knowler, toortoidunõustaja

Uusaja kultuurilugu IV

Egon Friedell
Suurest katkust kuni Esimese maailmasõjani IV
Saksa keelest tõlkinud Ilme Rebane
Kujundanud Tarmo Puudist
[Tallinn] : Eesti Keele Sihtasutus, 2012
285, [1] lk.


Käesolev, teose neljas osa vaatleb imperialismi ja impressionismi ajajärku.



Väikesed panused

Peter Sims
Kuidas väikestest avastustest sünnivad suured ideed
Tõlkija Ave Põlenik-Schweiger
Toimetaja Triin Olvet
Kujundaja Rein Soonsein
Tallinn : Äripäev, 2012
198 lk. 
Sari Äripäeva raamat


Peter Simsi „Väikesed panused” demonstreerib suurepäraselt, et loomingulisus ja katsetusjulgus on tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas järjest olulisemad edutegurid.

„Asutaksin ettevõtte ja ajaksin omal käel äri, kui mul oleks vaid hea äriidee,” kuulis Sims Stanfordi ärikoolis õppides pidevalt. Hiljem riskikapitali investorina töötades tähelepanekuid tehes jõudis ta veendumusele, et suure idee otsingutest vaevatud inimesed lähtusid täiesti valest eeldusest: enamik edukaid ettevõtjaid ei alusta hiilgavate ideedega, vaid avastavad need töö käigus. Katsetamine, avatus muutustele ja valmisolek eesmärke ümber seada loovad Simsi veendumuse kohaselt innovatsioonile võrreldamatult viljakama pinnase kui pikaajaliste detailsete plaanide koostamine ning nende külge klammerdumine.

Sims toetab oma väiteid paljude psühholoogiliste teadusuuringutega ning toob kõnekaid näiteid selle kohta, kuidas väikeste panuste metoodikat rakendatakse erinevates eluvaldkondades: tööstushiidude tootearendusprotsessides, muusikalises improvisatsioonis, USA armee taktikaliste strateegiate väljatöötamises, Frank Gehry muljetavaldavate ehitiste loomekäigus ja viimaks ka Pixari uskumatus arengus üliedukaks filmistuudioks.

Samm-sammult edasi liikudes, väikesi võite saavutades, uusi probleeme avastades ja lahendades jõuavad eksperimenteerivad innovaatorid hämmastavate tulemusteni ning Simsi tutvustatud loomingulisi meetodeid kasutades võib iga lugeja õppida, kuidas uusi võimalusi ära tunda ning neist kinni haarata.

Дизайн интерьера

Нина Софиева
Стили, тенденции, материалы
Москва : Эксмо, 2012
656 lk. : ill.

В современном мире с его прогрессом и ритмом порой бывает тяжело уследить за последними модными тенденциями, и без помощи грамотного специалиста в некоторых вопросах просто невозможно обойтись, в особенности, если это касается сферы дизайна интерьера. Каждый год появляются новые, технологичные отделочные материалы, цветовые тенденции меняются каждый сезон, появляются новые стили, и чтобы вы смогли свободно ориентироваться в данной области профессиональный архитектор- дизайнер делится с вами своим опытом и знаниями, чтобы вы смогли сделать уверенный шаг в мир современного дизайна интерьера.

Компания мечты

Руди Карсан, Кевин Круз
Почему в успешных компаниях говорят "мы"
Пер. с англ. Екатерины Вахраневой
Wiley, 2011
Москва : Манн, Иванов и Фербер, 2012
241, [3] lk.

В своей книге Delivering Happiness: A Path to Profi ts, Passion, and Purpose я писал о том, что для компании Zappos самое важное — корпоративная культура. Мы считаем, что, если создать в компании правильную корпоративную культуру, все остальное — высокое качество услуг, успешный бренди устойчивый бизнес — приложится само собой.

Для нас все начинается с процесса приема на работу. В компании два типа собеседования. Первое проводится самим руководителем и его заместителями. Это обычное собеседование, цель которого — оценить ваш опыт работы в данной сфере и ваши профессиональные возможности. После этого сотрудники HR-отдела проводят второе собеседование, на котором выявляется, насколько хорошо вы сможете вписаться в культуру нашей компании. Такая организация процесса помогла нам принять на работу очень умных и способных сотрудников, которые много сделали для компании. Нам удалось создать профсообщество счастливых, вовлеченных в свою работу и успешных людей.

Книга Руди Карсана и Кевина Круза описывает их собственный опыт и результаты исследований с участием более10 миллионов сотрудников различных компаний со всего мира. Авторы предлагают свой взгляд на изученную проблему и дают практические советы о том, как почувствовать себя на работе по-настоящему счастливым. Руководителями менеджерам высшего звена эта книга поможет создать необходимые условия для личностного роста сотрудников и сформировать атмосферу признания и доверия в коллективе.

Счастливые, вовлеченные в свою работу и успешные сотрудники привлекают счастливых и перспективных клиентов. Эта книга, возможно, станет для всех вас важным шагом на пути достижения истинного счастья и вовлеченности в работу.

Объективизм

Леонард Пейкофф
Философия Айн Рэнд
Пер. с англ. Н.И. Подуновой, Б. Картера
Москва : Астрель: Полиграфиздат, 2012
575 lk.

Объективизм, известный теперь во всем мире, пользуется особенной популярностью на своей родине, в Америке. Во многом потому, что Айн Рэнд впервые сделала философию доступной и понятной для простого обывателя, связав сложнейшие идеи с реальной жизнью. Айн Рэнд абсолютно чужды идеи коллективизма и жертвенности, она проповедует, что разум - единственное орудие познания и единственное руководство к действию, а главная цель человека в жизни - добиваться личного счастья, не жертвуя собой ради других. Личное благополучие она ставит превыше интересов государства. Разумный эгоизм для нее - источник прогресса человечества. А капитализм - высшее достижение людского разума.

Идеи Айн Рэнд всегда вызывали много споров - от полного отрицания к необычайному восхвалению. В любом случае эта книга позволяет задуматься о ценности человеческой личности, преобразующей мир.

Karu süda [DVD]

[Tallinn] : Faama Film : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012

1 DVD (2 tundi 4 min.) : värv.
Sari Eesti filmiklassika ; 10

Režissöör Arvo Iho

Produtsent Mati Sepping
Stsenaristid Nikolai Baturin, Arvo Iho, Rustam Ibragimbekov
Operaatorid: Arvo Vilju, Arvo Iho

Film on vene keeles, subtiitrid eesti keeles

Valmimisajal Eesti kalleima filmi (14,5 miljonit krooni) tiitlit kandnud romantiline draama räägib noore jahimehe Niika armuseiklustest ja ohtuderikkast kütielust Siberi ürglaantes. Esialgu kolmetunnise mängufilmina ja kuueosalise teleseriaalina planeeritud „Karu süda“ jõudis lõpuks ekraanile rohkem kui kahetunnise kinoversioonina. Filmivõtted toimusid aastatel 1999–2000 peamiselt Venemaal Tjumeni oblastis ja Komimaal. Operaator Rein Kotov esitati „Karu südamega“ parima operaatori Euroopa Filmiakadeemia auhinnale.

Nikolai Baturini samanimelisel romaanil põhineva filmi peategelane on taigasse saabunud Niika, kelle võtavad kiiresti omaks kohalikud elanikud evengid. Temast saab ka mitme naise ihaldusobjekt, seda koolitüdrukust libuni. Niika abiellub hapra poolatariga, kuid elab hiljem laanes kokku müstilise karu-naisega. Elu paneb noore küti tõsiselt proovile, kuid lõpuks leiab Niika pääsetee hingelisest kriisist sisemise harmoonia ja tasakaaluni. Peale värvikate inimsuhete on filmis ohtralt hingematvalt kaunist Siberi loodust. Ehedat taigakaru mängib filmis üsna vilunult taltsas karu Malõš.

Kauge hüüd

Esitab ansambel Apelsin
[Tallinn] : Opus Est, 2012
1 CD (45'33'') + 1 buklet (12 lk. : ill.).

NB! Laenutatav alates 16.08.2012

1. Asi
2. Kauge hüüd
3. Kingseppmeistri lauluke
4. Kulbiviskaja rokk
5. Andante
6. Jõulust jaanipäevani
7. Shake It
8. Pihtimus
9. Stress ja sokid
10. My Guitar and Banjo
11. Keemia
12. Jakety Sax
13. Kauge hüüd (instr.)

Oort. Aeti mu mõtsa

Rööppealkiri I was sent to the forest
Akustiline kontsertsalvestus
Kõik seaded [ja esitaja ansambel] Oort
[S.l.] : Oort, 2012
1 CD (61') + 1 buklet

1. Tee ilu

2. Aeti mu mõtsa
3. Kurg kündmas
4. Ema haual
5. Saaremaa põlemine
6. Kallis kiik
7. Öised orjad
8. Laula!
9. Hukkaläinud laev
10. Memme vaev
11. Isa luigelugu

Suu laulab süda läigib

Esitab Singer Vinger
Tallinn : Hitivabrik, 2012
2 CD-d (52'19'', 6'52'') ; 1 buklet (8 lk.)

NB! Laenutatav alates 19.07.2012

Bukletis laulusõnad


1. A ma lää koo (Aga mina lähen ära koju)

2. Nime maagia
3. Turistina sündinud
4. Suu laulab, süda läigib
5. Pegasus
6. "Pool seitse"
7. Tilu lilu
8. Noored on hukas
9. Eelviimane
10. Las jääb
11. Video: Noored on hukas

Vallatud kurvid [VHS]

Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu, 2012
1 DVD
Sari Eesti filmiklassika ; 9

Režissöörid Juli Kun, Kaljo Kiisk


Stsenaristid Dagmar Normet, Sandor Stern

Operaator Edgar Stõnskober
Kunstnik Peeter Lindzbach
Helilooja Gennadi Podelski

Värskelt Eesti filmi juubeliaasta puhuks ennistatud stiilse menukomöödia „Vallatute kurvide“ sündmused viivad vaataja noorte mootorisportlaste hulka Tallinna Pirita-Kloostrimetsa ringrajale. Siin kohtutakse esimest korda peategelastega: mitmekordse tšempioni Raivo ja noore naisvõidusõitja Vaikega. Raivo on saavutanud ringrajal mitmeid võite ja noorukil on tekkinud „peapööritus edusammudest“. Ta on hoolimatu oma sõprade vastu, suhtub üleolevalt tütarlastesse ning lööb käega seltsimeestele ja kollektiivile! Aga seesama kollektiiv „võtab Raivo käsile“ ja toob ta maa peale tagasi. Suurt osa kogu loos etendab Vaike kaksikõde, balletitantsija Maret.

1946. aastal valmis libretist Dagmar Normetil ning heliloojatel Boris Kõrveril ja Leo Normetil lustlik muusikal „Hermese kannul“, mille lavastamiseni tookord ei jõutud. Muusikal keelati ära, kuna see olevat sisaldanud nõukogude moraalikoodeksiga liigselt haakumatut vaba armastust. Sellele vaatamata sai muusikalavastus eeskujuks siinsele kultusfilmile.

„Vallatute kurvide“ pisut muudetud stsenaariumi põhjal tegid 1961. aastal Tallinna Kinostuudio ja „Mosfilm“ koostöös maailma esimese panoraamfilmi „Ohtlikud kurvid“.

Filmipildi on diginud ja puhastanud Eesti Digikeskus, helikvaliteeti on parendanud Orbital Vox Stuudiod.

Paabel. Üle järve

Kõik lood seadnud ja esitab Paabel
[Viljandi] : Paabel, 2012
1 CD (57'29''), 7 lk.
NB! Laenutatav alates 30.07.2012

”Üle järve” on Paabli esimene stuudioalbum, millel kõlab pärimusmuusika julgete töötluste kõrval aina enam ka pärimusest ja bändiliikmete omavahelisest sünergiast inspireeritud omaloomingut.

Plaat koondab endas lugusid, mida Paabel on viimastel aastatel kontsertidel kõige suurema mõnuga mänginud. Kuulda võib nii progelikke arranžeeringuid, lihtsamaid laululugusid, instrumentaalpalu kui nö paabellikke seadeid, mille puhul on vabaimprovisatsiooniline lähenemine kasvanud välja tihedalt läbikomponeeritud muusikaks.

Plaadil ansamblist eesti ja inglise keeles, eestikeelsed laulusõnad ja laulude ingliskeelne sisuseletus

Paabel:
  • Sandra Sillamaa, eesti torupill, sopransaksofon, eestlaul;
  • Arno Tamm, akustiline kitarr, eestlaul;
  • Erko Niit, elektrikitarr, akustiline kitarr, klassikaline kitarr;
  • Tanel Kadalipp, kontrabass;
  • Tõnu Tubli, trummid, löökpillid;
  • Rainer Koik, helikujundaja.
Esitajad ka: Karoliina Kreintaal, Sänni Noormets, Merike Paberits, Tiina Tubli, Eva-Lotta Vunder, järellaul (11)

Salvestatud Tuhalaanes ja Viljandi Muusikakoolis

Albumil on 14 lugu pluss üks lisalugu:

1. Kosjalaul / trad.
2. Vot sihuke lugu / E. Niit.
3. Pojad, tütred : oratooriumist "Loomise lugu" / T. Aints ; sõn.: A. Barkalaja.
4. Pakri labajalad / trad.
5. Kõnnu kukk / trad.
6. Noor kukk / trad.
7. Kolmteist detsember / E. Niit.
8. Kohanuška / trad.
9. Siidile / trad.
10. Isa polka / trad.
11. Laul poistest / trad.
12. Üle järve jää / A. Tamm.
13. Polska meestele / S. Sillamaa.
14. Meeste laul / trad.

neljapäev, 21. juuni 2012

Aiakujundus

Harald Braun
400 ideed igasse aeda
Tõlkija Aita Karo
Toimetaja Victoria Parmas
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2012
192 lk. : ill.

Maastikuarhitekt Harald Braun on oma raamatusse kokku kogunud mitusada näidet, kuidas muuta aia kujundus harmooniliseks ja isikupäraseks. Ta kirjeldab veekogude, murualade, sillutise, piirdeaedade ja väravate ning teiste aiaelementide rajamist. Raamatu väärtuseks on rohke pildimaterjal. Ligi 400 fotolt leiab igaüks ideid eri stiilide ja materjalide kasutamise kohta alates klassikalistest looduskivimüüridest kuni moodsast Cor-ten terasest basseinide ja pergolateni.

Aiapidaja käsiraamat

Inspireerivad kujundusideed, praktilised töövõtted, taimehoolduse tarkused
TM Kodu & Ehitus 
Toimetaja ja koostaja Margit Aedla 
Kujundaja Katrin Kaev
Tallinn : Ühinenud Ajakirjad, 2012
238 lk : ill.

Raamatust leiab praktilisi nõuandeid rohenäppudele. Sellest raamatust leiad kõik vajaliku aiatöödeks, toataimede hoolduseks ning maitsetaimede kasvatamiseks. Kuidas kujundada isikupärast aeda, ehitada kaevuhoonet, rajada aiateid, lõigata viljapuude oksi ja pügada hekki.


240 lehel on palju asjalikke nõuandeid algavaks aiahooajaks.

Raamatus on 5 suuremat peatükki:
1. Aiatööd
2. Aiarajatised
3. Aiakujundus
4. Taimede hooldus
5. Aiatehnika

reede, 15. juuni 2012

Keelatud mängud [Videosalvestis]

Üks episood eesti rockmuusika ajaloost : Saaremaa 1977-1982
Film: Heino Maripuu
Tallinn : [H. Maripuu, 2012]
1 DVD (4 tundi ja 24 min) : värv. ; 1 buklet (16 lk. : ill.)

1977-1982 toimusid Saaremaal muusikafestivalid, mida tollased Nõukougude Eesti võimud sagedasti ka keelasid. 1981 ja 1982 õnnestus filmiamatöör Heino Maripuul kontsertidest suurt osa filmida. Nüüdseks on mitme aastase töö tulemusena Heino Maripuu filmitu saanud digitaalseks dokfilmiks ,,Keelatud mängud “. Suur töö sai teoks tänu Eesti autorite ühingule ja Mikk Targole. Filmi DVD tiraaž on kõigest aga 500 tk.

NB! Filmi saab vaadata vaid raamatukogu ruumides. Koju ei laenutata!

Kristi Jõeste. Kihnu kördid eile ja täna

Semiootiline esemeuurimus
Kujundus: Moonika Maidre, Kristjan Mändmaa
Viljandi : Eesti Loomeagentuur, 2012
143 lk. : ill.
Sari Studia Vernacula, 3

Avalikkusele peamiselt kindakunstnikuna tuntud autor toob lugejateni oma akadeemilise huvi – riietuse tähenduslikkuse – temaatika. Raamat Kihnu rahvariideseelikutest ehk körtidest põhineb Tartu Ülikoolis semiootika osakonnas 2008.a kaitstud ja samal aastal ka Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde konkursil teadusauhinna saanud magistritööl, olles läbinud värskendus- ja toimetuskuuri. Teose muudab tähelepanuväärseks rikkalik etnograafilistelt välitöödelt kogutud materjal ning sissevaade riietuse uurimise meetoditesse. Uurimus ühendab kaht teadusharu – etnoloogiat ja semiootikat –, koondudes ühise mõiste etnosemiootika nime alla.

Kihnu saar on võrreldes muu Eestiga eriline paik. Veel praegugi kannavad sealsed vanema põlvkonna naised igapäevaselt rahvariideid, mille tähtsamaiks komponendiks on villane triibuline kört. Raamat keskendub kördi ajaloost ning hetkeolukorrast ülevaate andmisele ning analüüsib kördi ajalooliselt väljakujunenud tähendussüsteemi.

Raamat on eesti keeles, ingliskeelse kokkuvõttega

Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital

 
Raamatu kohta autori blogist / About the book frob authors blog Kristi käsitöömõtted:
 
Ilmunud on minu teine raamat, mis peaks lähiajal ka poodidesse jõudma. Seekordne väljaanne on hoopis teisest puust kui eelmine ja selle lugemine pole tõenäoliselt ka nii lihtne ajaviide, vaid kannab endas rahvusliku käsitöö osakonna teadussarja Studia Vernacula väärilist tõsist akadeemilist vaimu. Teos

põhineb minu magistritööl, olles läbinud põhjaliku värskendus- ja toimetuskuuri (toimetaja oli Kadri Tüür). Kauni kujunduse autorid Kristjan Mändmaa ja Moonika Maidre.

Tegelikult saab raamatut võtta ka kahe eraldi osana: esimene kirjeldab riietuse uurimise meetodeid ja teine rakendab neid Kihnu körtide ajaloole ja analüüsile, mis on kindlasti kõvasti jõukohasem ja huvitavam lugemine. Teksti ilmestavad 69 muuseumi- ja välitöödel pildistatud fotot ning ridamisi Kihnu naiste antud ütlusi-meenutusi.

Mul on hea meel, et sain võimaluse anda Kihnust ja Eesti Rahva Muuseumist korjatud rikkaliku materjali kihnlastele selle väljaande kujul tagasi. See ei olnud sugugi lihtne ettevõtmine (rahade taotlemine, tähtaegade püstitamine kogu meeskonna jaoks ja nendest kinnipidamine), kuid seda rohkem on põhjust rahul olla. Meelega ei hakka ma siinkohal teost ümber jutustama, vaid loodan, et võtate selle lugemise ise ette.

This book on traditional skirts from Kihnu Island is based on my MA thesis defended at the Department of Semiotics of the University of Tartu in 2008. The dissertation has been revised for the purposes of publication.

The book is divided into two parts. The first part introduces earlier work by authors who have discussed semiotics of clothing, while the second part focuses on the history and current status of Kihnu skirts, assessing the empirical facts while proceeding from the theoretical premises outlined in the first part of the book.

Kihnu Island is a special place in the Estonian context. Women belonging to the older generation continue to wear traditional clothes and several archaic customs are still practised.

An important part of the traditional outfit of Kihnu women is a bright striped skirt called kört. These skirts have a long and interesting history and the book sets out to provide a thorough overview of it. The traditional skirts are used to manifest stages in Kihnu women’s lives, each of which can be regarded as a symbolic entity. Passage from one stage to another is enacted by means of particular rituals.

Although the tradition of making and wearing Kihnu skirts currently stays alive mostly thanks to the older generation of women, kört has remained one of the most important symbols of Kihnu identity. In the rest of Estonia, wearing traditional clothing on a daily basis disappeared from people’s everyday life already at the beginning of the 20th century, yet on Kihnu, this custom has been preserved. Evidently, geographical isolation and a strong sense of community have facilitated the survival of the island’s intangible heritage, including its traditional clothing and dialect.

The book is in Estonian and has English summary.

Kilde Viljandi meditsiini ajaloost

Koostaja Heiki Raudla
Toimetaja Krista Valdvee
Jämejala (Viljandimaa) : Viljandi Haigla, 2012
221 lk.

„Kilde Viljandi meditsiini ajaloost“ annab ülevaate siinse tervishoiuvaldkonna kujunemisest, keskendudes Viljandis juba 185 aastat tegutsenud üldhaiglale ning tänavu 115. aastapäeva tähistavale Jämejala vaimuhaiglale, mis ühise sihtasutusena tegutsenud juba 10 aastat.

Viljandi meditsiiniajalugu pole ainult ühe kandi lugu, selles on märke tervishoiu arengu kohta palju laiemalt. Vähe on piirkondi, mille ravilugu nii põhjalikku kajastust leidnud. Ajaloohuviline Heiki Raudla on kasutanud mitme arhiivi- ja muuseumimaterjale, töötanud läbi palju raamatuid ja vanu ajalehti.


Alustatakse 13. sajandist, mil Viljandi ordulinnuse rajamisel asutati selle juurde esimene pidalitõbila. Tervishoiuga on läbi sajandite siinmail tegelenud nii ordumeistrid, posijad kui apteekrid, kuid haigemaja tegevusest saab rääkida alates 1827. aasta jaanuarist, mil avati 20-kohaline Viljandi linna kaitseväe haigla valitsusele alluv linnahaigla, mis asus tänasel Järve tänaval ja kandis nime Das Fellinche Stadt-Militar Krankenhaus.

Aegade jooksul on haigemaja eri osakonnad asunud nii Väikesel, Mäe, Eha, Lossi, Tartu, Tallinna, Posti, Turu kui Uku tänaval ning Paala teel, olles tänapäevaks koondunud ühte suurde hoonesse ajaloolise Jämejala vaimuhaigemaja naabruses.

Nüüd juba 10 aastat SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku nime kandev asutus avati toonases Marienhofi mõisas 24. oktoobril 1897. aastal ning kuigi hooneid ja erialasid on aegade jooksul lisandunud, on põhiline tegevusala ja asukoht jäänud samaks.

Lisaks üldhaigla ja vaimuhaigla loole ning teenekatele arstidele on raamatus käsitamist leidnud ka Viljandis tegutsenud apteegid, haigekassa, meditsiiniline keskkool ja arstide liit.

Raamatut tutvustavat lõiku Eesti Rahvusringhäälingu uudistes saab vaadata SIIT.

Lõhutud elud

Heimar Lenk
Eesti omandireformi sundüürnike lugu 1989-2011
Toimetaja Urmi Reinde
Kujundaja Maili Lepp
Tallinn : Eesti Üürnike Liit, 2011
270, [1] lk. : ill.

Lõik Heimar Lenki blogis (http://heimarlenk.blogspot.com/) 11. juunil 2012 avaldatud kandest "Omandireformi aastapäevale pühendatud kõne Riigikogu saalis":
"Oma kõne lõpuks tõstan üles raamatu, mille omandireformi õudused läbi elanud üürnikud ühiste pingutustega välja andsid. Selle raamatu nimi on “Lõhutud elud”. Kahesajal leheküljel on reas kümned ja kümned traagilised lood, mis räägivad inimeste välja ajamisest nende oma kodust. Need lood on asjaosaliste ehk Üürnike endi kirjutatud.

Sellest raamatust saavad tulevased põlved lugeda ülekohtust, mis sündis Eesti Vabariigi taasloomise esimestel aastakümnetel. Nii nagu meie lugesime nooruspõlves Ameerika Ühendriikide ülekohtusest sünnist ja suure indiaani rahva verisest lõpust. Nagu meie lugesime õudusega Austraalia mandri asustamisest valge ja “kultuurse” inimese poolt, kes kohaliku aborigeeni kodust välja lõi ja hävitas"

Riigita rahvad

Andrus Mölder
Kaukaasia
Toimetaja Kärt Jänes-Kapp
[Tallinn] : Loodusajakiri, 2012
96 lk. : ill.
Sari Looduse raamatukogu, 2012/2 Horisondi raamat

„Riigita rahvad. Kaukaasia” annab kompaktse ülevaate selle maailma piirkonna riigita rahvaste tänapäevast ja ajaloost, kultuurist, keelest, usundist, majandusoludest, väljapaistvatest esindajatest, lippudest. Juttu on ka võimalikust tulevikust, mille puhul põhiliselt islamiusuline Kaukaasia leiaks autori arvates head eeskuju näiteks Iraagist.

Looduse Raamatukogu on uus teaberohke raamatusari loodusest, teadusest ja kultuurist.


Silmakirjad. 4

Peeter Linnap
Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992-2010
Kujundus: Atko Remmel
Tartu : Tartu Kõrgem Kunstikool, c2011
355 lk. : ill., portr.
Sari Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 1406-8893 ; 13

Kogumikus on toodud autori teleintervjuud ja intervjuud maailma tuntuimate professoritega fotograafia ja visuaalkultuuri teemadel.

Silmakirjad 5

Peeter Linnap
Väike visuaalkultuuri leksikon
Toimetuse kolleegium: Vallo Nuust ... jt. 
Kujundus: Atko Remmel
Tartu : Tartu Kõrgem Kunstikool, 2011
428 lk.
Sari Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 14

Erinevalt kunstileksikonidest on sellesse erialasesse entsüklopeedilisse teosesse haaratud maailmas tuntud fotograafid ja filmitegijad, filmi-, kunsti-, fotograafia jm teoreetikud, galeristid, kollektsionäärid jpm.

Leksikon sisaldab märksõnu ka visuaal-psühholoogiast, -antropoloogiast, -sotsioloogiast jne. Uuendusliku temaatikana on eraldi defineeritud vaatamisega seotud peamised tehnilised vahendid alates 17. sajandist: ajaloolises või kaasaegses meelelahutustööstuses, teadustegevuses jm praktikates kasutamist leidnud seadmed. Peale visualiseerivate või kujutamisega seotud tehniliste üldvahendite leiab raamatust ka hulgaliselt informatsiooni luures, mõõtmises, jälgimises, illusionismis, kontrollis jmt tegevustes kasutatavate tehniliste vahendite kohta.

Väljaandes on esindatud ka olulisemad elektroonilise meedia-, kinematograafia, kunstiteooria/kunstifilosoofia terminid. Raamat sisaldab informatsiooni ka nende valdkondade teoreetikute ja filosoofide kohta, kellede tegevus on keskselt mõtestanud visuaalsuse eri avaldumisvorme. Näiteks nägemise-, kujutamise-, kontrolli-, eneseväljenduse jmt-ga seonduvates uuringutes.

The Low Countries. 20

Arts and society in Flanders and the Netherlands
Rekkem : Flemish-Netherlands Foundation, 2012
315, [2] pp. : il.
Series The Low Countries ; 20


This yearbook seeks to provide a picture of literary, cultural and social life in Flanders and the Netherlands, and is also concerned with the relationships between the English-speaking and Dutch-speaking worlds. Since 1993

Contents : 2012, nr. 20
(Read more)

Valgevenelased

Koostanud Niina Peerna, Ita Serman
Toimetanud Aime Kons
Fotod: Niina Peerna ja Inessa Bondar
[Tallinn] : TEA, 2011
50 lk. : ill.
Sari Rahvused Eestis

“Rahvused Eestis” raamatutesarja kaheksas kogumik “Valgevenelased” tutvustab Valgevene loodust, keelt, kultuuri, kirjandust, kunsti, sporti, jagab rahvustoitude retsepte jpm.

20 erinevas maailma riigis elab kokku ligi 3 miljonit valgevenelast. Kõige rohkem on valgevenelasi Venemaal (ligi 815 000), USA-s (500 000), Ukrainas (275 000) ja Kanadas (100 000). Eestis elab ligi 20 000 valgevenelast.

Valgevenelaste ja eestlaste sidemed ulatuvad keskkaega, kui Leedu suurvürstiriigi ajast pärit andmete kohaselt elas Eesti territooriumil 272 valgevenelast. Rohkesti valgevenelasi saabus Eestisse 1940. aastal pärast Eesti lülitamist Nõukogude Liidu koosseisu ning 1989. aastaks elas Eestis juba ligi 28 000 valgevenelast.

Raamatusarja eesmärk on tutvustada eestlastele riigis elavate mitmesuguste rahvuste kultuuri ning tõsta teadlikkust Eestist kui multikultuursest ühiskonnast, kuhu kuulub enam kui 140 erinevat rahvust. Raamatuid kasutatakse aktiivselt ka koolides täiendavate õppematerjalidena. Raamatu “Valgevenelased” tiraaž on 2000 eksemplari ning kogumikku jaotatakse traditsiooniliselt tasuta üldhariduskoolidele ning raamatukogudele. Sarja väljaanded on huvilistele kättesaadavad digitaalselt ka MISA veebiraamatukogus: www.meis.ee/raamatukogu.

Sarja “Rahvused Eestis” raames on varem ilmunud seitse kogumikku: “Leedulased”, “Kasahhid”, “Venelased”, “Usbekid”, “Aserbaidžaanid”, “Armeenlased” ja “Tšuvašid”.

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.

Valik rektsioone

Sirje Mäearu
Toimetanud Argo Mund
Kujundanud Sirje Ratso] ; Tartu Ülikool ... [jne.].
Tartu : Keelehooldekeskus, 2011
47, [1] lk.
Sari Keelehooldekeskus, 7

Sõltumus ehk rektsioon on selline sõnadevaheline seos, kus põhjaks oleva sõna tähendus määrab tema laiendiks oleva sõna käände- või pöördevormi või temaga seotud kaassõna. Mõnikord võib õige käände või kaassõna valik raske olla.

Siinsesse loetellu on võetud rektsioonid, mille kasutuses võidakse eksida ja mis võiksid huvi pakkuda omavalitsuse ja riigiasutuse ametnikele, aga ka teistele keeletarvitajatele. Valimikust ei pruugi keeletarvitaja leida kõiki teda huvitavaid sõnu ega nende rektsioonivõimalusi, sest tegemist on piiratud valikuga. Igakülgsete sõltumusseoste leidmiseks oleks vaja põhjalikku rektsioonisõnaraamatut.

See valimik sisaldab 372 sõna ja sõnaühendit tähestikjärjestuses koos rektsioonide ja näidetega. Rektsioone märgivad küsimused, millele näited vastavad.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium

Teaviku täisteks PDF kujul SIIT

Võlaõigusseadus 2012

Tallinn : Teataja Kirjastus, 2012
272 lk. 
Sari Eesti Majanduse Teataja, 2012/[4] kaasanne

Õigusega vabadusele

Koostaja Rein Järlik
Kaanefoto: Erik Peinar
[Tallinn] : 20. Augusti Klubi, 2011
16 lk. : portr.


Ühine teistsugusus : artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks

Koostajad: Katre Koppel ja Liis Reha
Toimetajad: Liis Reha ... jt.
Kujundus: Kristjan Mändmaa
Viljandi : Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012
205, [1] lk. : ill.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Nefa Rühma koostööprojekti tulemusena on TÜ VKA juubeliks valminud kogumik "Ühine teistsugusus: artikleid ja esseid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 60. aastapäevaks". Raamat põhineb 2011. aastal TÜ VKA (ja selle institutsionaalsete eellaste) pärimuse kogumiseks korraldatud välitööde materjalidel. Artiklites ja esseedes leiavad käsitlemist välitöödest ja asutuse folkloorist inspireeritud teemad: TÜ VKA identiteediloome, rahvakalender, õppejõud, ühikaelu ning kooli roll nõukogudeaegses õpetustöös. Lisaks saab ülevaate välitööde läbiviimise korralduslikust poolest ning välitööliste "väljal" omandatud kogemustest ja muljetest. Artiklite ja esseede autoriteks on Tartu Nefa Rühma liikmed ja TÜ VKA tudengid. Kogumiku eesmärgiks on täita kas või mõningal määral senist tühimikku tudengipärimuse valdkonna põhjalikumal analüüsimisel eesti folkloristikas.

Projekti toetas Tartu Ülikool, väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.