Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 30. märts 2010

Luhtunud impeerium : Nõukogude Liit külmas sõjas alates Stalinist kuni Gorbatšovini

Vladislav M. Zubok
Tänapäev, 2010

Läänes käibivad külma sõja tõlgendused on tavaliselt hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok. Kasutades muuhulgas ka hiljaaegu avalikkusele kättesaadavaks tehtud poliitbüroo protokolle, šifreeritud telegramme, memuaare ja vestluste lindistusi, tõestab autor, et julgeolek ja võim olid Stalini ning tema järglaste esmased eesmärgid. Samal ajal näitab ta, et Nõukogude riigijuhte kammitsesid ideoloogilised dogmad ja siseriiklikud nõrkused, ühiskonna aina kasvav pettumus ning vigane majandus. Seejuures osutab Zubok, et Ameerika ohjeldamisstrateegia 1950ndatel ja 1980ndatel aastatel üksnes võimendas sõjakust Nõukogude Liidu käitumises.

«Luhtunud impeerium» on esimene raamat, mis käsitleb külma sõjaga seonduvat nii, nagu see paistis Nõukogude poolelt vaadatuna. See on lugu, mis erineb võiduka Lääne autorite loodud pildist.

Renessansiaja inimene

Avita, 2010

Võrreldes keskajaga on renessanss väga lühike – veidi rohkem kui kaks sajandit, ulatudes 14. sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni. Sellest hoolimata tõi see ajastu kaasa suure kultuurilise nihke, uue ajastu koidiku, mil klassikalise kreeka ja rooma väärtused elasid üle taassünni ning kõigil aladel algas humanistlike väärtuste võidukäik.

100 türanni : Ajaloo õelamad despoodid ja diktaatorid

Nigel Cawthorne
Ersen, 2010


„Olen korda saatnud palju julmi tegusid ja lasknud tappa loendamatu hulga mehi, teadmata iial, kas see, mis ma tegin, oli õige. Kuid ma ei hooli sellest, mida inimesed minust arvavad.”
Tšingis-khaan


Diktaatoritest ja nende inimsusevastastest kuritegudest ülevaadet pakkuv külmavärinaid tekitav raamat „100 türanni” tutvustab teile sadat kõige verejanulisemat hullu meest ja naist, kes eales on saanud rakendada oma võimu õnnetute kaasinimeste peal. Raamat vaatleb ajaloo kõige kurikuulsamaid despoote alates Jeesuslapse jälitajast Herodes Suurest kuni massimõrvari ja inimkonna ajaloo kõige laastavama sõja algataja Adolf Hitlerini ning kirjeldab värvika üksikasjalikkusega lugusid sellest, kuidas kulges nende elu, kuidas nad võimu juurde pääsesid ning millist hävingut ja kurbust nad oma teel külvasid.

Julge haardega „100 türanni” on kaasahaarav ülevaade poliitika tumedamast poolest.

101 Eesti ajaloo sündmust

Mart Laar
Sari 101 Eesti...
Varrak, 2010


Sarja avaraamatuna ilmus Mart Laari koostatud „101 Eesti ajaloo sündmust“. Raamat algab esimeste inimeste jõudmisest Eesti alale ja lõpeb meie lähimineviku sündmustega nagu Eesti astumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, hõlmates nõnda Eesti loo kogu tema ulatuses ja olles heaks sissejuhatuseks sarja järgmistele raamatutele.

Loe ka ajaloofänna Olav Renno ajalehes Sakala ilmunud ülevaadet "Aastatuhandeile pilku heites"

Sarjast "101 Eesti..."

Kirjastuselt Varrak hakkas ilmuma uus raamatusari „101 Eesti...“, mis käsitleb paeluvalt erinevaid teemasid, nagu Eesti kultuur, ajalugu, loodus jm. Sari on mõeldud kõigile, kes on huvitatud Eesti elu eri külgedest, andes teada uusi fakte ja aidates meelde tuletada unustatut. Iga raamatu autor on oma valdkonna tunnustatud spetsialist, kes on raamatusse valinud 101 just tema jaoks kõige olulisemat sündmust või märksõna. Nõnda avanebki sarja raamatutes haarav, isikupärane ning silmaringi avardav pilt erinevatest teemadest. Autorite seas on Mart Laar, Rein Veidemann, Mart Juur, Tiina Lokk jpt.

Kõik raamatud on rikkalikult illustreeritud tänapäevaste ja arhiivifotode, kunstiteoste reproduktsioonide, kaartide, jooniste jpm-ga.

Järgmisena ilmumas:
· Mart Juur „101 Eesti muusikaalbumit”
· Toomas Kukk „101 Eesti lille”
· Rein Veidemann „101 Eesti kirjandusteost”
· Eve Mägi „101 Eesti lindu”
· Marju Kõivupuu „101 Eesti pühapaika”
· Tiina Lokk „101 Eesti filmi“

Varraku peatoimetaja Krista Kaer uuest raamatusarjast: http://www.youtube.com/watch?v=dLKGVrV10XU

neljapäev, 25. märts 2010

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Ilukirjanduslikud kogumikud

Tiit Aleksejev, Epp Annus, Luule Epner, Alo Joosepson, Tiina Kirss, Janika Kronberg, Lauri Sommer, Berk Vaher ja Aimar Ventsel
Retked avarilmas : Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust



Kirjanik Nikolai Baturinit on aastakümnete jooksul ülistatud ja võõristatud, peetud nii väärtkirjanduse üheks viimaseks rüütliks Eestis kui ka siinse ilmanuka jaoks liigagi suuresõnaliseks autoriks. Vähesed söandavad ta loomingut arvustada ja nii mõnigi, kes söandab, jääb ülesandele alla. Ometi on Baturini teosed hakanud paljudesse hingedesse – uue aastatuhande hakul ei ole ta vanamoodi maailmu maha vaikitud, vaid neid vaetakse ikka ja jälle. Vaeti ka 26. augustil 2006. aastal Tartu Kirjanduse Majas, tähistamaks Nikolai Baturini 70. sünnipäeva.


Kogumik neist ettekannetest on küpsenud aegamööda nagu küpsevad ka Baturini romaanid, näidendid ja luule. Kõnekoosolekust on tänaseks möödas üle kolme aasta; ometi on need tõdemused vajalikud täna ja hommegi, et mõista ühe suurima eesti kirjaniku elu- ja kunstitõdesid – et aidata neil jõuda sellesse lugejate avarilma, mida Baturin ammugi väärib.

Kalmetu luulepäev 2008
Kalmetu

Kalmetu Luulepäev on Viljandi maakonna üritus, kus 5. –9. klassi õpilased kohtuvad luuletajatega ja kirjutavad ise luuletusi. Nendest valmib luulekogu, mille saab kingituseks iga kirjutaja, kelle luuletus on luulekogus ja tema eesti keele õpetaja. Üritus kannab V. Luige nime ja sellega viiakse õpilasteni teave, et Kalmetu Põhikoolis on õppinud luuletaja Viivi Luik.

Mehed ei nuta : Kirjandusfestivali Prima Vista kirjanikeränd` 2009. 65/100

Loe ka postitust Mehed ei nuta : Kirjandusfestivali Prima Vista kirjanikeränd` 2009. 65/100


Meie mõtted : Viljandimaa õpilaste omalooming 2006-2008
Viljandi Linnaraamatukogu

Viljandi Linnaraamatukogu eestvedamisel on toimunud mitmeid projekte, millega on püütud väärtustada eesti keelt ja kirjandust, tutvustada kodukandi kirjanikke, arendada loovust ning lähendada koolinoori ning noori autoreid omavahel. Idee tähistada Viljandimaalt pärit kirjanike Minni Nurme ja Salme Ekbaumi sünniaastapäevi koolinoorte omaloominguga sai alguse kirjanike sugulastelt.

Igal sügisel kutsub linnaraamatukogu gümnaasiumiealisi noori üles omaloomingut kirjutama, 2009. aastal juba kolmeteistkümnendat korda. Emakeele õpetajate soovil hakati auhinnatud töid avaldama kogumikus „Meie mõtted“. Esimene kogumik koostati C. R. Jakobsoni nim. gümnaasiumis, järgnevad aga Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaali töötajate eestvõttel. Kogumikku avaldatakse iga kolme aasta tagant.

Käesolev kogumik on järjekorralt neljas ning selle kujunduses on kasutatud Eve Tihase ja Jaanika Hundi joonistusi. Kogumiku toimetas Veronika Raudsepp Linnupuu.

Loe 2009. aasta võistluse võidutöid siit

Tartu rahutused : Valik jutte
Koostanud ja toimetanud Berk Vaher
Petrone Print

Tartu on väike puust linn. Tartu ei ole väike puust linn. Kas Tartu on üldse üks linn? Kas need, kes siin on, elavad siis ühes ja samas linnas? Kas tudeng ja prükkar elavad ühises Tartus? Kas need, kes Tartusse satuvad, on siis selles linnas, milles tartlased elavad – või millises neist?

Kas linna piiresse jõudnu ikka üldse jõuabki Tartusse või peab ta tõttama ühekorraga kõigile tänavatele, et Tartusse jõuda? Peab ta hakkama rottmehi ja deemoneid nägema, et Tartusse jõuda? Või piisab siin lapse saamisest?

Ehk muutubki Tartu tegelikkuseks vaid siis, kui sellesse saabutakse või sellest lahkutakse? Aga ikkagi – kas pabinas abiturient jõuab sellessesamasse Tartusse, millesse pageb redutama pronksiöö noakangelane? Kas Tartu sünnib musta lennukiga lahkumisest või Tartu surma eest põgenemisest? Nendes, kes taipavad, et ei saagi lahkuda ega põgeneda?

Kas Michael Jacksonil ja Marju Lauristinil on/oli seesama Tartu? Sest miks ei võinuks ka Michael Jacksonil oma Tartu olla. Sellest raamatust selgub, et oligi. See on üks väheseid asju, mis sellest raamatust selgub. Kõik muu läheb üha segasemaks. Tartu tekitab rahutust. Ja rahutusi.

Tartut ja iseennast otsivad raamatus: Mehis Heinsaar, Sven Vabar, Kärt Hellerma, Piret Bristol, Maimu Berg, Vahur Afanasjev, Berk Vaher, Meelis Friedenthal, Dagmar Lamp, Marta Karu, Põim Kama, Ervin Õunapuu, Jaan Kaplinski, Urmas Tilga, Leelo Tungal, Anna-Maria Penu, Epp Petrone, Kristjan Sander, Katrin Ruus, Urmas Vadi, Tiit Aleksejev.

Valguseoks : Viljandimaa luuleklubi valimik XToimetanud Ülo Alo Võsar
Kujundanud Hilve Koidla
Küljendanud Piret Holtsmann
Viljandimaa Luuleklubi
Viljandi, 2009

Raamatu väljaandmist on toetanud Kultuurkapitali Viljandimaa Ekspertgrupp; Abja, Kolga-Jaani, Tarvastu ja Viiratsi Vallavalitsus; OÜ Sallasto, Sirje Raotma, Väino Luik

Autorid: Veronika Ariva, Rein Aunistu, Vaike Birk, Hilda Kaljula, Mari Karilaid, Lev Konovalov, Maie Lond, Tiiu Luht, Reet Oidermaa, Heinrich Oja, Antu Ott, Maie Perve, Reet Post, Peeter Raotma, Jüri Tamtik, Aadu Tomson

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Nikolai Baturin

Delfiinide tee : Romantiline histooriaEesti Raamat
Kusagil soojal üksildasel ookeanirannal kõrgub kummaline ehitis, mis on tekkinud ookeanivärina tagajärjel üksteise otsa kuhjunud laevavrakkidest. Sel kummalisel moodustisel on siiski ka oma väike elanikkond, koosnedes üksildunud inimestest, igal oma lugu. Ühel päeval saabub sealt suunast, kust ei tulda, uus asukas; selgub, too naine on väljunud… merest. See on romaan ühest võimalikust maailmast, kus valitseb omapärane kooskõla, see on jutustus kohusest ja kaastundest, armastusest ja kurbusest, inimestest ja delfiinidest.

Noor jää
Eesti Raamat


Lugeja leiab siin ühe noore perekonna ootamatu purunemise loo. Ent triviaalsest armastuskolmnurgast enam huvitab autorit inimsuhete keerulisus, elu ja armastuse ning egoismi süvahoovused. Romaani võib pidada oma juurte, eestimaise kohatruuduse, iseendaks jäämise looks. Kui sellele lisada romaanitegelasi aeg-ajalt häiriv, peaaegu kuulmatu taevaalune müra, siis tõdeme koos autoriga, et inimeste maailmas on peaaegu alati midagi korrast ära.

Sodiaak : luulekogumik CD-lKoostanud Reet Post
Muusika Jan Viileberg
Loevad Indrek Sammul ja Karmela Tennemaa

Luulepõimikus kasutatud Nikolai Batuurini luule kõrval ka Urmas Sisaski, Tõnis Kaumani ja Timo Steineri tekste

CD väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Viljandi Muusikakool, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi Linnavalitsus ja Viljandi Linnaraamatukogu

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Sirje Kiin "Marie Under"

Sirje Kiin (Sirje Ruutsoo; sündinud 23. augustil 1949 Viljandis) on eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. Kriitiku ja kirjandusteadlasena on ta keskendunud eesti luulele.

Sirje Kiin kirjutas Viljandi raamatukogule kingitud eksemplari pühenduse.
foto: Tiina Sarv




Marie UnderTänapäev

Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu eesti rahva 20. sajandi emotsionaalselt kaasahaarav ajalugu. Raamat on illustreeritud mitmesaja pildiga.

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Jaan Lattik

Meie noored
Valimik raamatutest Meie noored, Mets ja Minu kodu
Canopus


Karula valla talurentniku kirikuõpetajast, riigitegelasest ja kirjanikust poeg Jaan Lattik (3.11.1878 - 27.06.1967) jutustab selles raamatus lugusid elust 19.-20. sajandi vahetuse Karula kihelkonnas. Need lood kõnelevad kehvast, kuid nii laste kui täiskasvanute poolt palavalt armastatud kodust, tollest kaugest ajast, kui väikesel Jaanil ja tema sõpradel veel püksa ei olnud ning edimädsest armastusest... Tänastele rändajatele juhatab Karule kiriku juurde teed kivisse raiutud karjapoisike Mäksite (Mägiste) talu teeotsas.

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Nirti

Nirti (õieti Triin Põldra; sündinud 28. veebruaril 1988) on eesti noorkirjanik ja blogija. Trükis on avaldatud üks romaan, kaks juttu ja raamatuarvustusi.

Ja anna meile andeks meie võlad...
Petrone Print

Noore autori esikromaan „Ja anna meile andeks meie võlad…“ jutustab peategelase Liliti silmade läbi nendest Eesti igapäevaelu tahkudest, mille ees me parema meelega silmad kinni pigistaksime.

Loe ka postitust Ja anna meile andeks meie võlad... 

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Birk Rohelend

Õige nimega Hele-Riin Moon
Sündinud Viljandis 17. aprillil 1981. aastal. Eesti kirjanik.

On õppinud ja 1999. aastal lõpetanud Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi. Ülikooliaastatel, õppides geenitehnoloogiat, füsioteraapiat ja kommunikatsiooni, elas Birk Tartus, nüüd on Tallinnas.

Ta on üks kirjastuses Tänapäev välja antud noorsooromaani sarjade (2007 ja 2009) autoritest. Alates 2008. aasta sügisest kirjandusrühmituse Purpurmust org liige.

Originaalfoto autor Rita Martinson

Loe veel noore kirjaniku kohta siit

Alexander ja Belle : Ballaad
Tammerraamat


Ja olen liigselt armastanud üht.
Te andestage mulle,
et jätan teile tühjad pihud,
kust kare õnn on välja libisenud...
Ja jätan teile selged silmad,
mis näinud tõde liiga alasti.

Raamat on valminud Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputööna.

Enesetapjad
Raamat sarjast Tänapäeva noorsooromaan
Tänapäev


Kui inimesed mitte ei sünniks, vaid neid aretataks inkubaatorites, oleksid ehk nad kõik normidele vastavad. Ometi on võimalik, et isegi siis oleksid mõned katseklaasibeebid teistmoodi. Alati leidub mõni valge vares. Ja valged varesed torkavad silma. Valgel inimvaresel on kaks võimalust: kas kanda oma valget sulestikku kõigest hoolimata või võõbata see mustaks. Paraku ei mõju kunstlikud suled kuigi usutavalt. Ja oma sisemist olemust, seda ei saa kuidagi mustaks võõbata.

«Enesetapjad» on Birk Rohelendi teine noorsooromaan, mis saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha.

Mu sõraline sõber
Tammerraamat

Raha eest saab kõike. Kõige lihtsamini saab nendelt, kellel on raha vaja. Meeleheitest pääsemisel on oma kindel hind - kõik see, mida lugesite endale kuuluvaks. Võib-olla on tõsi, et raha eest pole võimalik midagi «tõelist» saada; aga ärge petke ennast, et te üldse suudaksite teha vahet näiliselt ja tegelikul. Igasugune suhe inimese ja inimese vahel on kaubanduslik tehing: mina tarbin teid, teie mind; ma annan teile midagi, mis mulle kuulub, ja võtan vastutasuks tükikese teist.

Eesti Romaaniühingu 2008. aasta romaanivõistlusel III koha pälvinud käsikiri. žürii liige Peeter Helme: «Birk Rohelend osav petis. Nimelt ei oleks ma käsikirja lugedes kuidagi tulnud selle peale, et selle autoriks on naine. Müts maha! Autor, kes oskab lugeja valejälgedele juhatada, on andekas!»

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Luule

Anu Adari
Luitetuulte sosin
Deco Galerii

Esitatud on lembelüüre, millele sekundeerivad fragmendid Pallo-Vaigu maalidest.

Tegelikult ikkagi illustreerivad pildid toekalt kirjandust ning tegemist kolme looja koostööga, kus kõik on harmooniliselt omavahel seotud: nii kujundaja, kunstnik kui ka luuletaja.

Vaata ka postitust Kultuur : 8/2009

Andres Allan
Öötrükid
Käsikirjade põhjal koostanud Lauri Sommer
Menu


Mõistatuslikult ja vara lahkunud Andres Allan (1965-1988) jõudis olla varane punkar, teoloogia üliõpilane, karateka, mõisaomanik ning müstilise varjundiga rändaja. Tema jõuliselt siirad, nägemuslikud ja looduslähedased tekstid on ehk kaheksakümnendate huvitavaim varju jäänud luuleleid. Kolmandik “Öötrükkide” luuletustest on varem ilmumata. Pikk järelsõna räägib nii Eesti alternatiivkultuuri suunanud teemadest, kui Allani omailma varjatud soppidest.

Lauri Sommer on ära teinud suure ja tänuväärse töö. 50-leheküljeline järelsõna raamatu lõpul on tõeline biograafiakatse. Hoolega on intervjueeritud lähedasi ja läbi töötatud järelejäänud pabereid. Ja kõik need leheküljed on pühendatud luuletajale, kes lahkus meie seast 22aastaselt! Ilus on ka autori venna Raoul Kurvitza kujundus koos ohtrate, möödaniku salapära õhkuvate fotodega Käända mõisast. (Kalev Keskküla, Eesti Ekspress 2.05.2009)

Ülo Alo
Sõnade simman : luulet jooksval lindil
Fotod Endel Veliste
Vali Press


Luuletust luuletuse järele
Tipid –
See on see maailmavalu.
Ükskord me olime hipid,
Päikesest purjus
Ja paljajalu.

foto: ELMO RIIG/SAKALA

Jaak Kõdar
Poolel teel mõttetusse
Steamark


Natuke soojust,
natuke valgust,
natuke hinge,
natuke algust,
ja mõni kübeke armastust.


Maie Lond
Püha muld
Kujundanud Ülo Alo Võsar
Illustratsioonid Maie Lond


Aeg kaob

Kõnnin vaikselt kirjul vaibal,
kindlat aega tiksub kell.
Aeg ei peatu ja siis taipad,
tunde loeb su liivakell.
Taipad ja sul hakkab kiire –
pliidil aurab supipott…
Lõksu pead veel püüdma hiire,
eile lõksus oli rott.
Elu nõuab kindlat rütmi,
kingatallad kinnitust…
Jätkuma siis peab veel kõiki –
usku, lootust, armastust.

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Ajalugu ja mälestused

Helme-Tõrva ajaloost
Koostanud Heino Ross

Käesolev tagasivaade Helme-Tõrva minevikule on koostatud toetudes arhiivides säilitatavatele materjalidele. Oluline osa on Helme koguduse arhiivil ja kirikuraamatutel, samuti säilinud fotodel. Viimastel on üsnagi kaaluv tähtsus, sest foto on ennekõike dokument, mis kajastab aega ja olukordi vahel paremini, kui mõnigi kirjapanek.

Henrik Visnapuu : Märkused ja muljed wanawara korjamisel
Sari Vanavara kogumisretkedelt 7
Eesti Rahva Muuseum


Vaata ka postitust Henrik Visnapuu : Märkused ja muljed wanawara korjamisel

Kildu kooli lugu 1909-2009
Toimetuskolleegium: Merle Rang, Jüri Hansen, Andres Marand, Enn Siimer
Kildu Põhikool

Kildu kooli 100 aastapäevale pühendatud raamat


Ants Kõverjalg
Valikud elus. Neljas raamat : Inimsuhete tugitalad pedagoogi pilgu läbi
Hotpress


Vaata ka postitust Haridus ja kasvatus : 12/09

Paul Lehesmets
Meenutuste vallas
Imprint, Abja : P. Lehesmets

See töö on väike kokkuvõte Abja Keskkooli ühest ajajärgust. See on pilguheit töödele ja tegemistele 40-ndatest kuni 80-ndateni. Materjali selleks on andnud mälestused, vilistlaste meenutused ja kroonikaraamat, mida direktor Heino Einer põhjalikult pidas.


Mark Soosaar
Seest suurem kui väljast
Uue Kunsti Muuseum


Ühe naiskunstniku (Lydia Nirk-Soosaar) lugu.

Lydia Nirk-Soosaare teosed hõljuvad sümbolismi ja postmodernismi vahel. On ilmne, et tema tema looming põhineb seostele Van Goghga, kelle mõju on tuntav kujutatud vormide tugevates kontuurjoonistes ja rikkalikus maalitehnlilises kangas. Tunda on soome sümbolisti Hugo Simbergi loomingu kaja. Eesti naiskunstniku teostest peegeldub vastu ka 19. sajandil elanud ja tunnustatud prantsuse realisti Jules Bretoni talupoja-temaatika.

Suurt osa Lydia Nirk-Soosaare loometeest saatis nõukogude võim, ent tema loomingus puuduvad sotsrealismi mõjud.

Edward Lucie-Smith kunstiteadlane, London


Jaak Pihlak, Alo Lõhmus, Lauri Vahtre, Rainer Sternfeld, Andri Laidre
Vabadussõjast võidusambani
Valgus

Vaata ka postitust Vabadussõjast võidusambani

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Varia

Etnograafilised sõbad ja tekid: lühike õpetusraamat
Koostajad: Kristi Jõeste, Ave Matsin, Christi Kütt
Sarjast Rahvuslik käsitöö
Eesti Loomeagentuur


Raamat „Etnograafilised sõbad ja tekid: lühike õpetusraamat“ on mõeldud Eesti etnograafilisest tekstiilipärandist huvituvale kangakudujale. Siia pole koondatud kõik Eestis ajalooliselt levinud vaiba- ja ülevisete tüübid, vaid väike osa neist – valik lihttriibulisi ja kiritriipudega koerips- ja sõbakirjalistes tehnikates kootud variante.

Raamat annab lühiülevaate sõbade ja tekkide ajaloolisest levikust ning juhiseid nende kudumiseks. Väljaande praktilise poole moodustavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna tekstiili eriala tudendite valmistatud koopiavaipade tegemise juhised. Koopiate aluseks on originaalesemed muuseumitest. Nii koosnebki iga konkreetne juhis originaal- ja koopiavaiba fotost, muuseumist pärineva eseme saamisloost-kirjeldusest ja selle kudumise õpetusest.

Sille Varblane
Lõbusad võileivad
Tammerraamat


Vaata ka postitust Ihu, hinge ja tervise heaks : 4/2009

Mari-Liis Velberg
Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustöö näitel : magistritöö
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia : VAT Teater

Vaata ka postitust Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustöö näitel : magistritöö

Võrtsjärv geoloogide vaateväljas
Bülletään (Eesti Geoloogia Selts) ; 8/09


Bibliograafia artiklite lõpus

Viljandimaa kirjasõnas 2009 : Kogumikud, almanahhid, aastaraamatud

Mulkide almanak 19/2009

Tänavu on olnud meile suurte pidude aasta, mille krooniks oli Laulu- ja tantsupidu Tallinnas. Meie selts sai aga 75-seks. On hea meel tõdeda, et oleme ajahambale vastu pidanud.
Toimetus



Rahvakultuuri aastaraamat 2008 = Folk culture yearbook 2008
Koostanud ja toimetanud Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud raamat sisaldab:
- Maavanemate mõtisklusi Eestimaast ja tema sünnipäevast;
- Hetki üleriigilistest ja maakondlikest rahvakultuurisündmustest;
- Loetelu Eesti Kultuurkapitali maakondlike eksprtgruppide poolt tunnustatud kultuuritegijatest ja -sündmustest;
- Ülevaadet riiklikust statistilisest vaatlusest "Rahvakultuur 2008".

Kõikidest artiklitest on ka inglisekeelsed lühikokkuvõtted.


Sakala kalender 2010 : Loomingulise kollektiivi Sakala Kalender väljaanne
Loominguline kollektiiv Sakala Kalender: Heiki Raudla, Ain Vislapuu, Jaak Pihlak, Marge Liivakivi, Olav Renno
Sakala Kalender

See pole mitte tavaline kalender. Nagu varasematel aastatelgi jätkab Sakala kalender vahvate ja meeleolukate juttudega ning soovitustega, mida teistest kalendritest ei leia.


Viljandimaa koduloolasi : teatmik

Teatmiku väljaandmiseks aitas raha taotleda Ele Saar Viljandimaa Omavalitsuste Liidust.

Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Hasartmängumaksu Nõukogu, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja Eesti Kodu-uurimise Selts.

Raamatu koostaja Vaike Birk, kujundaja Elma von Stryk, toimetaja Ülo Alo Võsar, küljendaja Maidu Tafenau, raamat trükiti Tartumaa trükikojas.

Teatmikku aitas trükkimiseks ette valmistada Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaali töötaja ning Eesti Kodu-uurimise Seltsi osakonna liikmete tegevuse organiseerija Marge Liivakivi.

Raamatu esitlus toimus 9. mail Viljandi Linnaraamatukogu galeriis. Kohale olid kutsutud kõik, kes olid saatnud oma elulood teatmikus avaldamiseks.

Teatmikust leiab andmeid 69 kodu-uurimisega seotud inimese kohta, kes on kas üksikuurijad, õpilaste kodu-uurimistööde juhendajad, vanavarakogujad, valla-, kooli- või talumuuseumi loojad Viljandist ja Viljandimaalt.


Viljandi Muuseumi Aastaraamat 2008

Viljandi muuseumi aastaraamat jätkab varasematest köidetest tuttavaid teemasid ning pakub huvitavaid mälestusi läinud sajandi algupoolelt. Artiklid täistekstiliste failidena leiab SIIT


Viljandimaa põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate kogumik : "Sakala" kaasväljaanne
Sakala Kirjastus


Kogumik on pühendatud kõigile neile, kes olid 2009. aasta kevadel lõpetamas Viljandimaa põhikooli või gümnaasiumi. Kogumikus on ilmutatud koolilaste omalooming ning informatsiooni erinevate edasiõppimise võimaluste kohta.


Viljandi XXIV vanamuusika festival : 7. – 12. juuli 2009

See on festival iidse linna ilu ja sajanditega testitud muusikaga. Vanima eesti vanamuusikafestivali traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades.


Viljandimaa turismiinfo 2009 = Viljani County Tourist Information 2009
Sakala Kirjastus

Üldinfo, asukoht, loodus, ajalugu, vaatamisväärsused, kultuurikalender, majutusinfo, toitlustusasutused, vaba aja veetmise võimalused, kultuuri- ja haridusasutused, kaubandusinfo, teenused, Viljandi linna kaart ja Viljandi maakonna kaart.

esmaspäev, 22. märts 2010

Juhtimise argipäev

Ingeborg Baustad ja Åge Sørsveen
TEA, 2009


Praktiline raamat juhtidele.

Raamat annab vastuse küsimustele:
- mis on tegelikult juhtimine?
- millised on juhtide ülesanded?
- mida teevad juhid, kui nad juhivad?
- milliseid tulemusi juhtidelt oodatakse?

Neid küsimusi ei ole traditsioonilises juhtimisalases kirjanduses piisavalt käsitletud. See raamat aitab juhil oma argipäeva mõista ja sellega paremini toime tulla.

Autorid vaatlevad:
- millised ülesanded ja väljakutsed juhi argipäeva mõjutavad?
- miks kujuneb argipäev just selliseks nagu ta kujuneb ja kuidas juht sellele ise kaasa aitab?
- kuidas saab juht ise oma argipäeva paremaks, efektiivsemaks, õpetlikumaks ja arendavamaks muuta?

Kreeka müüdid I

Robert Graves
Tänapäev, 2010


Robert Gravesi “Kreeka müüdid” ilmus esmakordselt 1955. aastal, pälvides tiitli “Kreeka mütoloogia esimene modernne käsitlus”. Nüüdseks on teosest saanud üks klassikalise filoloogia põhitekste, mille väärtus seisneb Antiik-Kreeka jumalate ja kangelastega seotud müütide tavatult detailses kirjeldamises ning nende põhjalikus kommenteerimises.

Priit Põhjala artikkel ajalehest "Raamat":

„Kreeka müüdid” aitab mõista olnut ja olevat“Kreeka müütide” autor Robert Graves (1895–1985), populaarne inglise kirjanik ja tõlkija, oma hilisemas elus ka Oxfordi ülikooli poeetikaprofessor, tundis sügavat huvi ajaloo, täpsemalt antiikaja kõrgkultuuride Vana-Kreeka ja Vana-Rooma vastu. Ühendades kirjandusliku ande ning oma ajalooalase kire, üllitas ta elu jooksul hulgaliselt ajaloolisi romaane ning väljapaistvaid tõlkeid ladina ja kreeka keelest.

Teaduslik põhjalikkus koos meelelahutusliku stiiliga

Esimestest on tuntuim Rooma imperaatori Claudiuse ajaloolistest faktidest konstrueeritud biograafia “Mina, Claudius” (1934, eesti keeles 1978 Hardi Tiiduse tõlkes), viimastest aga Gaius Suetonius Tranquilluse “Keisrite elulugude” tõlge inglise keelde (1957). Tänu oskusele siduda teaduslik põhjalikkus selguse ja meelelahutusliku stiiliga suutis Graves oma teoseid hästi müüa ning tema tuntuimad kirjutised on tänapäevani menukad ja neid tõlgitakse paljudesse keeltesse.

Sama kehtib ka Gravesi “Kreeka müütide” kohta, mis ilmus esmakordselt 1955. aastal Inglismaal ning millest on välja antud kümneid trükke ja tõlkeid. Praeguseks, rohkem kui pool sajandit hiljemaks, on sellest kujunenud üks klassikalise filoloogia põhitekste, mida tsiteeritakse ohtralt teistes teadustekstides, kuid mis on sobilik lugemisvara ka lihtsalt asjahuvilisele.

“Kreeka müütides” jutustab Graves ümber Antiik-Kreeka jumalate ja kangelastega seotud müüte. Seda on tehtud ka enne ja pärast teda, paremini ja halvemini, kuid Gravesi eripära seisneb äärmises põhjalikkuses ja üksikasjalikkuses; tuginedes väga suurele hulgale allikmaterjalile – raamat on varustatud ka aukartustäratava hulga viidetega –, püüab Graves kajastada iga müüdi kõiki variatsioone ja elemente, kusjuures sarnase põhjalikkusega käsitletakse nii üldtuntud kui ka vähem teada olevaid lugusid.

Esmakordse ilmumise järel pälvis “Kreeka müüdid” tunnustava tiitli “Kreeka mütoloogia esimene modernne käsitlus”. “Modernne” seetõttu, et Graves ei piirdunud sugugi ainult müütide põhjaliku kirjeldamisega, vaid lisas iga müüdi juurde ka kaasaegsetest uurimistulemustest lähtuva kommentaari, tõlgendades müüte nii ajaloolisest kui ka antropoloogilisest aspektist.


Mastaapne uurimus omas valdkonnas

Tõele au andes tuleb öelda, et Gravesi kommentaare müütide juurde on nii imetletud kui ka kritiseeritud. Paljud uurijad on leidnud, et tema kommentaarid on spekulatiivsed ja ta enda lemmikteooriate poole n-ö kaldu. Vastusena sedasorti kriitikale on Graves tauninud tüüpilist teadlaslikku kuivust ning arglikku püüet vältida julgeid oletusi ja subjektiivseid hinnanguid.

Arvestades müütide rohkust, nende kirjeldamise detailsust ja autori põhjalikke kommentaare, võib “Kreeka müüte” pidada üheks mastaapsemaks uurimuseks omas valdkonnas. Ent kuigi teos on mahukas ja mitmete omaduste poolest pigem teadustekst kui lihtne ajaviide, ei maksa lugejail ennast pelutada lasta.

Nagu juba öeldud, Graves on müüte ümber jutustades taotlenud selgust ja nauditavust – “harmoonilist narratiivi”, nagu ta ise on öelnud – ning see teeb müütide ümberjutustused meeldivaks lugemiseks ka neile, kes ei tunne mütoloogia vastu professionaalset huvi.

Mainimist väärib ka huumor, mida Graves endale puhuti lubab; näiteks seab ta kahtluse alla uskumuse, et Trooja ja Antiookia rajati pühade lehmade valitud paika, põhjendades oma skepsist asjaoluga, et “lehmade arusaamad kaubandusest ja strateegiast ei ole kuigi kõrgelt arenenud”.


Võti nii mineviku kui ka tänapäeva mõistmiseks

“Kreeka müütide” esmaväljaanne ilmus kahes köites. Ka eestinduse puhul on seda traditsiooni järgitud. Esimene köide, mis äsja eesti keeles lugejateni jõudis, koosneb lisaks põhjalikust sissejuhatusest, kus autor annab ülevaate oma müüdikäsitluse põhimõtetest ja raamatu ülesehitusest, veel saja neljast konkreetseid müüte käsitlevast peatükist. Esimeses peatükis on kirjeldatud ja kommenteeritud Pelasgi loomismüüti, viimases Theseuse surma.

Nende kahe vahele mahub käsitlusi Athenast, Zeusist, Herast, Dionysosest, Aphroditest, Narkissosest ning paljudest teistest tuntud ja vähem tuntud mütoloogilistest tegelaskujudest. Teine köide, mis peaks eesti keeles ilmuma 2010. aasta teisel poolel, algab Oidipuse müüdist ja lõppeb Odysseuse kojujõudmisega oma eksirännakutelt.

“Kreeka müüdid” ei ole mitte ainult põhjalik teejuht kaugesse minevikku, vaid ka tänapäeva, meid ümbritseva kultuuri sisse. Nüüdisegne kultuur sisaldab ju ohtralt allusioone kreeka mütoloogiale, ehk isegi rohkem kui ükski varasem kultuur või ajastu, sest kui varem inspireerisid kreeka mütoloogilised jumalad ja heerosed kunstnikke ja kirjanikke, siis nüüd õhutavad nad ka filmiloojate fantaasiat. Suur osa tänapäeva kultuurist on paremini mõistetav just kreeka mütoloogia ja “Kreeka müütide” valguses.

Tulemuslikkuse treenimine : Coachingu käsiraamat juhile

John Whitmore
Väike Vanker, 2010

"Tulemuslikkuse treenimine" on uue põlvkonna juhtimisraamat.

Coachingu üks väljatöötajatest sir John Whitmore on hakkama saanud unikaalse raamatuga, mis ühendab coachingu ja juhtimise, olles aluseks uue põlvkonna juhtimisstiilile.

Paljude eksperimentidega on tõestatud, et usk oma võimetesse mõjutab otseselt inimeste tulemuslikkust. Juhi kui coachi üheks põhiliseks eesmärgiks ongi töötajate eneseusu tõstmine. Õigesti läbiviidud coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja tänu sellele suudab töötaja toimida parimal võimalikul viisil.

Hea coachingu eelduseks on aga coachingu põhimõtete sügavam mõistmine ja pikaajaline praktika; sellele tuginedes on inimestes võimalik avada uskumatu seesmine potentsiaal.

Sissejuhatus majandusteadustesse II

Karl Homann, Andreas Suchanek
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009


Raamat on järjeks 2008.a. õppevahendile "Sissejuhatus majandusteadusesse". Raamatu struktuur oma kolme peatükiga on väga ilmekas tõend laiemast lähenemisviisist majandusteadusele võrreldes varasemate õpikutega.

Tutvu raamatuga SIIT

Tsiviilseadustik 2010 : Seaduste tekstid seisuga 01.02.2010

Agitaator, 2010

Kogumik “Tsiviilseadustik 2010” sisaldab Eesti tsiviilõiguse põhilisi õigusakte 1. veebruari 2010 seisuga. Käesolev kogumik järgib põhisstruktuurilt oma eelkäijaid – alates kogumikust “Tsiviilõigus 2002 & kommentaarid”, sisaldades Tsiviilseadustiku koosseisu kuuluva 5 seaduse kõrval ka nende rakendusseadused, kinnistusraamatuseaduse, korteriomandiseaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ning rahvusvahelise eraõiguse seaduse, mis eraõiguse eraldiseisva osana – kollisiooniõigusena annab reeglid Eesti tsiviilõiguse normide rakendajatel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.

Kanada : Berlizi reisijuht

TEA, 2010

Kanada reisijuhti on kogutud kõige olulisem info selle maa kohta, mis aitab kaasa teie reisi õnnestumisele. Käepärases taskuformaadis reisijuht annab selge ülevaate Kanada peamistest vaatamisväärsustest nagu CNi torn Torontos, Niagara juga, Kaljumäestik jne.

Lisaks rohketele looduslikele huviväärsustele sisaldab raamat ajaloolist taustainfot, annab vaba aja veetmise ja sportimisnõuandeid ning jagab õpetussõnu söögikohtade valikul.

Raamatust leiab praktilise ülevaate nii kuulsamatest linnadest kui ka suurepäraseid hotelli- ja restoranisoovitusi.

Ameerika Ühendriigid : Berlizi reisijuht

TEA, 2010
Ameerika Ühendriikide reisijuht on mugavas väikeses formaadis ning asendamatu abimees maa tundma õppimisel. Raamat annab piirkondade kaupa lihtsa ja selge ülevaate kõige tähtsamatest ajaloolistest ja looduslikest huviväärsustest ning teeb tee nende juurde hõlpsasti leitavaks.

Lisaks erinevatele vaatamisväärsustele on ära toodud kõik oluline, mis Ameerika Ühendriikide külastajat võiks veel huvitada: söögi- ja majutuskohad, ostlemispaigad, meelelahutusvõimalused.

Raamatust leiab ka üldist vajalikku reisiinfot (arstiabi, jootraha, ühistransport jne).

Mis on depressioon

Kwame McKenzie
Sari Perearsti raamatud patsiendile

Eesti Ajalehed, 2010

“Perearsti raamatud patsiendile” sarja teises raamatus on juttu depressioonist - üpris sagedasest tervisehäirest, mille kohta on palju müüte ja mis on nii mõnigi kord raskesti äratuntav oma varjatud ning maskeeritud olemuse tõttu. Lisaks on depressiooni ravi pikaajaline ja kannatust nõudev. Käesolev raamatuke on abiks igale inimesele, kes kahtlustab kas endal või oma lähedasel meeleoluhäiret. Siit saab hüva nõu, kuidas oma murega edaspidi toime tulla. Soovitan seda lugeda ka neil, kellel on depressioon juba diagnoositud ning kindlasti kõigil inimestel, kelle lähedasel esineb depressioon. Raamatus on antud põhjalik ja selge ülevaade kõigest depressiooniga seonduvast. Lugejat pole alahinnatud arusaamisvõimes ka keerulisematest keemilistest protsessidest või ravivõtetest, samas on neid selgitatud lihstalt ja arusaadavalt. Mõistes paremini oma tervisemure olemust, saab patsient olla arstile partneriks selle lahendamisel. Oluline on see, et raamatus sisalduv informatsioon on usaldusväärne ja heaks kiidetud Briti arstide liidu poolt. Raamatu sisu oleme püüdnud kohaldada Eesti oludele vastavaks. Raamatu lõpus on ära toodud asutused, telefoninumbrid ja internetiaadressid, kust just eesti inimene võiks oma mures abi leida.

neljapäev, 11. märts 2010

Lõbusad lastetoidud

Sille Varblane
Tammerraamat, 2010


Sellest raamatust leiate rohkem kui 160 erinevat soolast ja magusat ideed, kuidas laste peolaud, aga ka igapäevane hommiku- või õhtusöök põnevamaks muuta. Selgub, et lõbusad võivad olla nii soolased toidud, pudrud ja magustoidud kui ka küpsetised. Ja üsna väikese vaevaga.

Sille Varblane on 33-aastane kolme lapse ema. Varem on autorilt ilmunud raamatud “Lõbusad võileivad” ja “Kokkuhoiu kokaraamat”.

Jevgeni Onegin CD

Aleksander Puškin
Loeb Märt Avandi
Tõlkinud Betti Alver
Minu Sõbrad, 2010

Formaat CD. Raamat on loetud MP3 heliformaati.

kolmapäev, 10. märts 2010

Pool sajandit Tartu maratoni 1960 - 2010

16. jaanuaril 1960 startisid spordisõbrad esmakordselt Tartu südalinnas Emajõe jääl Tartu-Kääriku suusamatkale. Sõpruskonna eestvedamisel toimunud esimesest sõidust saigi alguse tänane Eesti tuntuim rahvaspordisündmus Tartu Maraton, mille tulemused on möödunud aja jooksul kirja saadud 135 731 korral.

Raamat annab ülevaate maratoni arengust, selle ajaloost ja korraldusest nii läbi korraldajate endi kui ka maratonil osalenute silme läbi. Huvilised leiavad sealt ka maratoniraja kulgemise kaardid.

Foorumteatri rakendamise võimalusi koolivägivalla ennetustöö näitel : magistritöö

Mari-Liis Velberg
Juhendaja dots Anne Tiko
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia : VAT Teater, 2009

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja VAT Teatri poolt välja antud õppematerjal. Materjal kuulub kokku foorumteatri koolitustega ning seda saab leida VKA raamatukogus.

Mari-Liis Velberg on Eesti vanima foorumgrupi, VAT Teatri Foorumgrupi, asutaliige, kelle raamatu aluseks on 2006. aastal Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonnas kaitstud samanimeline magistritöö. Töö pälvis 2006. aastal Eesti Teaduste Akadeemia II auhinna üliõpilaste parimate teadustööde hulgas. Mari-Liis Velberg õpetab TÜ VKAs tulevastele huvijuhtidele-draamaõpetajatele foorumteatrit.

Raamat ilmus Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna algatatud ja läbiviidud projekti "Aktiivõppe meetodite rakendamine toetamaks Eesti noorte ühiskonnas toimetulekut" tulemina. Sama projekti raames toimusid 2007/08 aastal foorumteatri koolitused ja etendused Viljandi ja Tartu koolides. Projekti rahastas Euroopa Liit.

Lühhike Öpetus : avanumbri kordustrükk

Põltsamaal tegutsev MTÜ AUKK (Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus) andis välja kordustrüki esimese eestikeelse ajakirjandusväljaande Lühhike Öppetus avanumbrist.

1766. aasta novembris Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmumist alustanud väljaannet andis välja 18. sajandi keskel Põltsamaale asunud arst Peter Ernst Wilde. Eesti keelde pani ajakirjalaadse trükise Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, teatas MTÜ AUKK.

Lühhike Öppetus jagas peamiselt arstlikke nõuandeid. Samuti sisaldas see üleskutseid liigjoomise, ebausu ja rumaluse vastu. Ajakirjalaadse väljaande näol oli tegemist rahvavalgustusliku ettevõtmisega, mis asus kõrgemal tollele ajastule iseloomulikust pärisorjade ja mõisnike eristumissuhtest.

Lühhike Öppetus ilmus neljaleheküljelise nädalalehena aastatel 1766-1767.

Ajakirja kordustrükiga püüab MTÜ AUKK teadvustada Põltsamaa ajaloolist tähendust Eesti ajakirjandusloos. Tegemist on meenega, mida jagatakse ühingu üritustel. Kordustrüki andis välja Põltsamaal tegutsev trükikoda Vali Press.

Kalmetu luulepäev 2009

Kalmetu, 2010

Kalmetu Luulepäev on Viljandi maakonna üritus, kus 5. –9. klassi õpilased kohtuvad luuletajatega ja kirjutavad ise luuletusi. Nendest valmib luulekogu, mille saab kingituseks iga kirjutaja, kelle luuletus on luulekogus ja tema eesti keele õpetaja. Üritus kannab V. Luige nime ja sellega viiakse õpilasteni teave, et Kalmetu Põhikoolis on õppinud luuletaja Viivi Luik.

Eessõna
Kallis lugeja!
Käesolev luulekogu on üheteistkümnes, mis on valminud Viljandimaa põhikooliealiste õpilaste luuleloomingust.
Luuletused on kirjutatud 27. veebruaril 2009. a. V. Luige nimelisel Kalmetu Luulepäeval Viljandi Linnaraamatukogus, kui õpilastele rääkis elust ja luulest Doris Kareva.
Üritus kannab Viivi Luige nime, sest väärtustame teadmist, et kirjanik Viivi Luik õppis Kalmetu Põhikoolis.
Suur tänu maakonna emakeeleõpetajatele, kes saatsin luulehuvilisi õpilasi kirjutama. Kohal oli 26 õpetaja 69 õpilast 16 koolist.
Ettevõtmist korraldab Kalmetu Põhikooli emakeeleõpetaja Ene Toomsalu

neljapäev, 4. märts 2010

Väike paronüümisõnastik

Koostanud Helen Plado, Katrin Mandra
Tartu, 2008


Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, kuid erineva tähendusega sõnad, mis on sageli saadud samast tüvest, nagu näiteks käsitama, käsitlema, käsitsema. Just kõlalise sarnasuse tõttu võivad need vormid keelekasutajal segamini minna. Et aga sõnade vales tähenduses tarvitamine võib muuta lause mõtet, tuleks õigele sõnakasutusele erilist tähelepanu pöörata eelkõige täpsust nõudvates tekstides, nagu seda on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajate koostatud tekstid.

Näiteks ajakirjandusest läbi käinud lause Politsei ohjab kuritegevust ’politsei juhib/korraldab kuritegevust’ tähendab tõenäoliselt hoopis muud, kui autor soovinuks öelda. Õige mõtte annaks edasi lause, kus on kasutatud paronüümipaarist ohjama–ohjeldama teist sõna: Politsei ohjeldab kuritegevust ’politsei
hoiab kuritegevust ohjes’.

Käesolev valik sisaldab 326 sarnassõna. Esitatud on paronüümid ja ka teised kõlalt sarnased sõnaread, mille kasutuses sagedamini kaheldakse ja eksitakse. Paronüümide loetelule on lisatud kasutusnäited. Nende sõnade juures, milles eriti sagedasti eksitakse, on ka vigane näide ning noole järel selle parandus. Vajaduse korral on mõne sõna tähendus antud sulgudes ülakomade vahel, samuti on vajaduse korral esitatud omastava käände vorm ning mõnel puhul
ka rektsioon.

Näited pärinevad „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatust” I–VII (1988–2007), „Eesti keele õigekeelsussõnaraamatust ÕS 2006” ja Internetist. Lisaks on toetutud Tiiu Erelti „Terminiõpetusele” ja „Ametniku keelekäsiraamatule” ning Eesti Keele Instituudi keelenõuande andmebaasile. Brošüüri lõpuosas on viited kasulikule abimaterjalile.

Valikul on püütud lähtuda kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse ametnike vajadustest, ent kindlasti on käesolev valimik abiks ka kõigile teistele keele kasutajatele. Korrektne eesti keele kasutus loob ametiasutuste töötajate tekstidest professionaalse ja usaldusväärse mulje.

Paronüümiread on tähestikjärjestuses esimese sõna järgi.

Sõnastiku väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium


Väljanne PDF-formaadis siin

Kuidas vormistada ametikirja : Keeleline juhend omavalitsusasutuste töötajatele

Maire Raadik
Tartu, 2008


Juhend on välja kasvanud kogumikus „Keelenõuanne soovitab 3” (2004) ilmunud artiklist ja võtab kokku Eesti Keele Instituudi keelekorraldajate soovitused ametikirja vormistamise asjus. Seal, kus keelekorraldajate seisukohad ei kattu Eesti standardi „EVS 882-1:2006. Osa 1: Kiri” omadega, olen erinevustele viidanud ja nende põhjusi selgitanud.

Juhend koosneb 35 küsimusest, mis on jagatud 8 peatükki: numbrid, lühendid (sh tarvilike lühendite loend), kirjavahemärgid, algustäht, eesti perekonnanimed, pöördumine, süntaks, loetelud. Lõpus on dokumendinäidised ja soovitused edasilugemiseks.

Maire Raadik
Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja


Juhendi väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium

Väljaanne PDF-formaadis siin

Kust saada keeleabi

Koostanud Tuuli Rehemaa, Argo Mund
Keelehooldekeskus, 2009


See väike juhend on mõeldud abistama eesti keele kasutajat, kes soovib iseseisvalt oma keeleküsimustele vastuseid leida, ja annab ülevaate raamatutest ja veebilehtedest, kust on võimalik saada infot eesti kirjakeele korrektse kasutamise kohta.


Inimesel, kelle töö on tekste koostada, tekib mitmesuguseid küsimusi. Vahel on keerukas otsustada, milline allikas annab vajaliku vastuse. Käesolev tutvustus jagab soovitusi ja vihjeid, kuidas abilist valida, ja õpetab, kuidas valitud välja andest vajalik üles leida.


Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeldakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis, kus koostatakse ka mitut olulist sõnaraamatut. Instituut annab eesti kirjakeele alal tasuta nõu kõigile huvilistele. Lisaks on Tartus keelehooldekeskus, kes korraldab riigi- ja omavalitsusasutustele koolitust ning vahendab keelehooldeinfot.

Põhjalikumalt käsitleb see väljaanne kolme sõnastikku.

„Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”
Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. ÕS-ist saab keelenõu otsija normiinfot – ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes.

„Eesti keele seletav sõnaraamat”
Annab eesti keele sõnade tähendused. Sõnastik sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. See tähendab, et kirjeldatakse keeles
olevat ega anta hinnangut, kas sõna on mingis tähenduses parem või halvem, nagu teeb ÕS.

„Võõrsõnade leksikon”
Suur valik võõrsõnu koos häälduse, päritolu ja seletustega, samuti hulk võõrkeelseid sõnu ja sententse. Huviline saab teada, mis keelest on tulnud otsitav võõrsõna või võõrlühend, mis valdkondades ja mis tähendustes seda kasutatakse või mida tähendab mõni võõrkeelne mõttetera.

Lühemalt tutvustab brošüür käsiraamatuid, kust võib leida lihtsas ja loetavas vormis eesti õigekeele üldised alused.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium

Väljaanne PDF-formaadis siin