2. detsember - Mullateadlane ja agrokeemik Anton Nõmmik

Mullateadlane ja agrokeemik
Anton Nõmmik
2.12.1882 Kurista vald, Viljandimaa – 20.10.1957 Uppsala

Lõpetas 1916 Petrogradi ülikooli, täiendas end 1920 Halle ülikoolis ja 1925–1926 Rockefelleri fondi stipendiaadina USA-s. Oli Põhja-Eesti põllutöökeskkooli rajajaid ja 1918–1920 selle juhataja, 1920–1944 Tartu ülikooli (TÜ) õppejõud (1921–1925 põllumajandusteaduskonna dekaan, 1924–1944 professor).

Rajas TÜ-s mullateaduse ja agrikultuurkeemia õppetooli (oli 1920–1944 selle juhataja) ja Raadile agrikultuurkeemia katsejaama (oli 1921–1944 selle juhataja).

Läks 1944 Rootsi, oli 1944–1957 Ultunas põllumajanduskõrgkooli keemiainstituudis keemik-assistent. Uuris Eesti muldi ja nende keemilist koostist, koostas Eesti esimese mullastikukaardi (1924), rajoonis Eesti mullastiku, korraldas hulgaliselt väetamiskatseid ja määras kultuuride väetisnorme, toitainete kasutamise dünaamikat ja väetamise tasuvust. Uuris eri liiki loomade sõnniku ja virtsa keemilist koostist, orgaanilise aine mullas lagunemise kiirust ning lahustunud ainete sisaldust Eesti suurimate jõgede vees. Lõi oskussõnu. Oli Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis asutajaid ja 1945–1949 selle esimene esimees.

Töid
• Kodumaa mullastikust (1925)
• Lühike ülevaade kodumaa mullastikust (1927)
• Mulla reaktsioon, selle põhjused ja määramise meetodid (1927, 1928)
• Uurimusi meie söödajuurviljade arenemisest ja toitainete tarbimisest (1937)
• Eesti NSV jõevete keemilisi uurimusi (1940)

Kirjandus
• Prof. Anton Nõmmiku mälestuseks. – Eesti Metsamees Eksiilis (Rootsi) 25, 1957, lk 37–38
• K. Vahtras. Professor Anton Nõmmik. Tema elust ja tööst. – Eesti Agronoomide Selts Rootsis. Toimetis nr 1, 1975
• E. Turbas ja K. Tarandi. Prof. Anton Nõmmik ja Eesti vooluvete keemilise analüüsi ja maastike geokeemia algus. – Eesti maastike geokeemia küsimusi. Tallinn, 1988

Allikas: EE 14, 2000; muudetud 2011

30. oktoober - Minni Katharina Nurme

Sündinud Neumann; 1936–1941 Minni Raudsepp, 1941–1958 kodanikunimi Minni Hint
30. okt. 1917 Aidu vald – 22. nov. 1994 Tallinn

Kirjanik ja tõlkija Sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas lasterikka Kiini talu peremehe tütrena. Õppis Suure-Kõpu algkoolis 1925–1931 ja Viljandi Eesti Haridusseltsi tütarlastegümnaasiumis 1931–1936.

 

Oli II maailmasõja ajal NSV Liidu tagalas, seejärel Tallinnas vabakutseline kirjanik.

 

Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1944. Ta oli Salme Ekbaumi õde.

 

Aastail 1936–1941 oli ta abielus Jaan Raudsepaga (1907–1962), kodanikunimi Minni Raudsepp, ja aastail 1941–1958 Aadu Hindiga, kodanikunimi Minni Hint. Tema tütred on Eeva Park ja Miina Hint, pojad Loomet Raudsepp, Päärn Hint, Aadu Hint.

 

Kirjutanud olustikulise ja psühholoogilise kallakuga proosat (romaanid „Kentaurid”, 1939, 2010, ja „Ratastool”, 1941, jutukogu „Lämbumine”, 1946, lühiproosakogud „Valus küsimus”, 1962, ja „Rähni laastud”, 1966). Loomingu põhiosa moodustab vormilt mitmekesine, traditsioonilist meetrikat ja vabavärssi kasutav luule. Sõjaaegsed luuletused vahendavad koduigatsust (esikkogu „Sünnimuld”, 1945, kogu „Pikalt teelt”, 1947). Isikupära pääseb mõjule hilisemas naiselikku loodus- ja tundelüürikat ning filosoofilisi eluvaatlusi sisaldavas luules („Juured mullas”, 1957, „Esmaspäeva künnisel”, 1960, „Metsõunapuu”, 1963).

 

Minni Nurme luulet on tõlgituna ilmunud vene („Мост над потоком дней”, Moskva 1977) ja saksa keeles („Mondwein”, Leipzig 1976), lisaks neile sisaldavad tema värsse (ja ka proosat) soome, läti, leedu, ukraina, kasahhi, usbeki, tadžiki, armeenia, moldova, mari, udmurdi ja teistes keeltes avaldatud antoloogiad ja perioodikaväljaanded.

 

Ta ise on tõlkinud ameerika (Harriet Beecher-Stowe, Eugene O'Neill, Robert Frost), inglise (George Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley) ja soome kirjandust (Paavo Haavikko).

Luulekogud 

• Esmaspäeva künnisel (1960) 
• Juured mullas (1957)
• Kuuvein (1974)
• Marjahein (1967)
• Merel (1953) 
• Metsõunapuu (1963)
• Pikalt teelt (1947) 
• Pilvede pisarad tärkamisse (1978)
• Puud varjulised (1987) 
• Päevapuri (1981) 
• Sookailudes on loitsud (1971) 
• Sünnimuld (1945)
• Tuules lendlev seeme (1976) 
• Valgevalul(1983)

Proosateosed 

• Kentaurid (1939)
• Lämbumine (1946) 
• Ratastool(1941) 
• Rähni laastud (1966) 
• Valus küsimus (1962) 
• Värvirikkad kirjalõimed (1967)

Loe lisaks:

• Kui haiglas vahetati lapsed // Sakala (1940) 10. mai, lk. 5. URL: https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1940/05/10/32
• Park, Eeva. Minni Nurme. Kodumetsade kutse // Looming (2017) nr. 11, lk. 1649-1659. URL: https://dea.digar.ee/article/AKlooming/2017/11/0/39
• Park, Eeva. Minu kuninglikud kaelkirjakud. Hea Lugu, 2018. 160 lk.

Allikad:
• EE 14, 2000; muudetud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nurme_minni
• Minni Nurme. Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Minni_Nurme

28. oktoober - Helmi Neggo

Aastani 1916 Reiman; 28. okt. 1892 Kolga-Jaani – 2. dets. 1920 Tartu
Eesti esimesi kutselisi etnograafe, Villem Reimani tütar
Pani aluse meie rahvakunsti süstematiseerimisele

Helmi Neggo oli üks huvitavamaid ja haritumaid naisi XX sajandi teisel aastakümnel. Tal oli õnn ja õnnetus sündida Villem Reimani vanima tütrena. Isalt, kes kindlasti oli tema suur eeskuju, päris ta nii süsteemse teadusliku mõtlemise ja suurepärase kirjutamisoskuse kui ka kehva tervise. Villem Reiman saatis tütre juba kaheksa-aastaselt Helsingisse kooli. See oli rahvusluse ja hõimumeelsuse ning saksa- ja venevaenulikkuse avaldus.

 

1911 lõpetas ta Helsingi Soome Tütarlastekooli täienduskursused ja 1916 Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-keeleteaduse osakonna. Tema põhiõppeaineks oli soome-ugri rahvateadus ning laudatur’i tasemel Soome ja Põhjamaade ajalugu, approbatur’i tasemel kunstiajalugu ja maateadus.

 

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) liikmena aastast 1913 osales Helmi Reiman-Neggo muuseumi välitöödel. 1912. ja 1913. suvel käis ta läbi peaaegu terve Kolga-Jaani kihelkonna ja korjas nii ERMile 215 eset. Tema reisipäevikut – nimekirju ja kirjeldusi kogutud või kogumata jäänud asjade, marsruudi, ilmaolude, kohatud inimeste ja nende suhtumise kohta korjajatesse – hoitakse ERMi topograafilises arhiivis.

 

Aastatel 1916–1919 töötas ERMis, kuulus algul korjamis- ja kõne-, hiljem ka uuema kunsti toimkonda. Teadustöö vallas oli Helmi Neggo otsese kureerimise alla rahvakunst. Ta organiseeris muuseumi esemete ja nende mustrite joonistamist. 1917–1918 elas Tallinnas, tegutses ajakirjaniku ja rahvaülikooli lektorina.

 

Viis rahvakunsti käsitluse territoriaalselt süstematiseeritud ja võrdleva teaduse tasemele. Temalt pärinevad määratlused ja üldistused kohalikest geograafilistest rühmadest. Haaravad on ka eesti rahvakunsti kui ühtlase stiili määrangu katsed.

 

Helmi Reimann-Neggo oli abielus Gundemar Neggoga (21. märts 1888 Jursi mõis, Saaremaa – 26. sept 1933 Detroit), arsti ja diplomaadiga.

 

Helmi Reiman-Neggo suri 28-aastasena 2. novembril 1920 Tartus.

Allikad:
• EE [online] loodud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/reimann-neggo_helmi1
• Õunapuu, Piret. Ta isik oli ta meistritöö. Sirp online 18.03.2005. URL: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ta-isik-oli-ta-meistrit/
• Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Neggo

Foto: Reiman-Neggo, Helmi. Rindportree URL: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/50783/fo3972b_helmi_reiman_neggo_1910_ndad.jpg?sequence=1&isAllowed=y

5. mai - Karl-Johannes Naanuri

5.05.1922 Viljandi—3.03.2001 Elva
Koolijuht, ajaloo õpetaja
Aastani 1939 Feldmann

Sündinud 5.05.1922 Viljandis. Aastani 1939 Feldmann. Isa Kaarli Naanuri (aastani 1939 Karl-Eduard Feldmann), ajakirjanik. Ema Marta Feldmann (sündinud Orik), õpetaja.

Abikaasad: Meeta (snd Maidla), Sunda N. (snd Ivanovski), õpetaja Aime N. (snd Lill), raamaukogutöötaja. Peres kaks last.

Õppis Viljandi 2. algkoolis, Pärsti 6-klassilises algkoolis,    Viljandi kaubaduskeskkoolis, 1946-1948 Tallinnas partei-koolis, 1952-1954 Tallinnas õpetajate instituudis, 1954-1955 Ed. Vilde nim Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Lõpetas kiitusega. Täiendas end ÜPUI uurimiskursustel kooliajaloo alal.

Oli 1938-1941 Pärsti raamatukogus laenutaja, hiljem juhataja, 1941-1945 Nõukogude armees, 1949-1950 ajalehe Sakala vastutav toimetaja, 1951-1960 Viljandi 1. Keskkooli direktor, 1960-1962 Viljandi 2. Keskkooli ajalooõpetaja, 1962-1966 Viljandi kultuuriharidustöö kooli direktori asetäitja õppealal ning 1966-1969 õpetaja, 1969-1984 Puurmani keskkooli direktor ja õpetaja, 1987-1991 Tartus Kreutzwaldi nim Kirjandusmuuseumi vanemtoimetaja.

Kuulus Forseliuse Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi ja aastast 1985 ÜPUI-sse. Eesti Kodu-uurimise Seltsi liikmena korraldas Puurmanis koduloopäeva, kus osales ka Hans Kruus jt. TA    Kodu-uurimise Komisjoni liikmed.

On koostanud artikleid „Eesti kooli biograafilisele leksikonile“. Avaldanud ajakirjanduses ja kogumikes õppe-kasvatustööd ja kooliajalugu käsitlevaid ning kodu-uurimuslike kirjutisi.

Allikas: Viljandimaa koduloolasi : teatmik.—2009.—Lk. 48-49

Foto allikas: http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=106785

26. veebruar - Leili Närska

Foto: Elmo Riig / Sakala

Leili Närska

Sündinud Pajula

26.02.1937 Viljandi - 7.02.2020

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, kodu-uurija

Õppinud Viljandi 1. 7-klassilises koolis (1952) ja Viljandi 1. Keskkoolis (1956). 1971. aastal omandanud Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kutse. 

Töötanud Viljandi Vene Keskkoolis ja Valuoja Põhikoolis, viimases aastast 1966. 

Ühiskondlik tegevus on seotud ajaloo klass-muuseumi materjalide kogumisega ja kodulooalase uurimistööga. 

Kodulooalast uurimistööd juhendanud 20 aastat. Kokku valminud 91 uurimust kooli vilistlastest, õpetajatest ja koolijuhtidest, samuti tähtsamatest kultuuriehitistest Viljandis. Neid on õpilased tutvustanud kooli ajalookonverentsidel, maakonna ja vabariiklikel kodulookonverentsidel. Õpetaja kauaaegset kasvatustöö seisukohast väga olulist tegevust on tunnstatud tänu- ja aukirjadega. 

Koduloolised teosed

• Kool Valuoja kaldal : Viljandi Valuoja kool 1772-2007 : 235 (2007) 
• Valuoja kooli lapsed (2011) 
• Valuoja kool õhtuvalguses (2012)

Allikas: 

• Viljandimaa koduloolasi : Teatmik. 2009. Lk. 52-53 

16. detsember – Pent Nurmekund

Aastani 1936 Arthur Roosmann
16.12.1906 Kilingi v., Pärnumaa – 28.12.1996 Tartu

Keeleteadlane, polüglott

Keeleteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud, sealse orientalistika-kabineti rajaja ning luuletaja Pent Nurmekund oskas rohkem keeli kui ükski teine eestlane. Ta polnud mitte ainult Eesti, vaid ka maailma mastaabis üks esipolüglotte, kes valdas umbes 70 võõrkeelt. Kuulus keelemees räägib raamatus „Ühe miljonäri lugu“ ise oma vaheldusrikkast ja põnevast elukäigust.

Pent Nurmekund (1936. aastani Arthur Roosmann) pärineb ema poolt Viljandimaalt. Pere rändas Pärnumaale Saarde kihelkonda Kilingi valda, kus tulevane keelemees sündis Mõimessaare vesiveskis sealse veskipoisi esimese lapsena.

1926. a asusid Pent Nurmekunna vanemad elama Abjasse. Pärnu Ühisgümnaasiumis alustatud õpingud jätkusid Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis, mille ta lõpetas 1928.

Vanemad elasid veel paljudes kohtades Abja kandis: 1925-29 Vihtseküla, Tammaru talus, 1929-31 Abja mõisa lähedal Kiviristi talus, 1931-32 Perakülas Pussi koolitalus, 1932-33 Vana-Karistes Aaviku talus, siis Laatres. 1935 asusid vanemad Tänassilma Venekülla, kus jäid peatuma Nurme väikekohas.

Pent Nurmekunna sidemed Viljandimaaga olid kuni ülikooli astumiseni tihedad. Hiljem harvemad – käis vanemaid külastamas. Vanemas eas käis Tänassilmas Nurmel suvel puhkamas.

Loe ka Mait Taltsi põhjalikku artiklit, mis ilmus ajalehes "Sakala" 14. dets. 2006

Allikas: 

• Ühe miljonäri lugu : Nurmekunna-nimelise Germanistika Sihtasutuse mälestus- ja tänuraamat / eessõna: Rein Sikk. - Rakvere : VR Kirjastus, 2003. - 90 lk.

26. oktoober – Carl Heinrich Niggol

26.10.1851 Uue-Tänassilma vald – 28.02.1927 Tartu
Kooliõpetaja ja kirjanik

Lõpetas 1870 Tartu saksa algkooliõpetajate seminari; oli õpetajaks Tartus, aastast 1919 Tartu õpetajateseminaris. Niggol võttis osa Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandri Kooli peakomitee ja „Vanemuise“ tegevusest. Pedagoogikas oli ta tööõpetuse ja töökooli mõtte eestvõitleja. Avaldanud vene keele õpperaamatuid ja teosed „Tegelik kasvatus enne kooli ja koolis „ (1918), „Töökool ja õppekool“ (1921), „ Fr. Fröbel ja M. Montessori“ (1921) ja „Kasvatuse radadel“ (5 k., 1921-22)

Allikas: Eesti Entsüklopeedia: VI. – Tartu : Loodus, 1936

27. detsember - Leonhard Niilus

Leonhard Niilus

27.12.1915–17.10.1996
Raamatukoguhoidja ja kodu-uurija

Leonhard Niilus ja Õisu on lahutamatud. Niilus töötas Õisus raamatukogu juhatajana 45 aastat. Armastus raamatute vastu, soov pidevalt õppida ning tung inimestega suhelda muutsid raamatukogutöö talle armsaks. Lisaks sellele pühendus ta Õisu kultuurielu edendamisele. Ühena esimestest anti Niilusele 1962. aastal Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.

​Leonhard Niiluse lapsepõlv möödus karjas ja muid töid tehes, nii et kooliteed sai ta alustada alles 1925. aasta sügisel. Alghariduse omandas ta Lepistu algkoolis, mille lõpetas 1931. aastal. Et juba koolis oli tal tekkinud huvi kirjanduse ja kirjutamise vastu, hakkas äsja kooli lõpetanud noormees tegema kaastööd ajalehele Võru Teataja, kus trükiti ära tema esimene jutt „Vähipüük Mustjõel“.

​Pärast kooli oli keeruline tööd leida, Leonhard Niilus töötas lühikest aega mitmes meiereis. Pärast sõda asus ta elama Mulgimaale. Raamatukogusse sattus ta tööle pooljuhuslikult: kõigepealt asus tööle Õisu meiereis ning tänu kirjutamisosavusele sai temast 1. oktoobrist 1944 Õisu piimandusinstituudi arhivaar-raamatukoguhoidja. Kooliraamatukogus ootas teda ees suur segadus – raamatud olid paigutatud kõrguse järgi. Samuti oli tema ülesandeks kooli arhiivi korrastamine.

​1. veebruarist 1946 ühendati Õisus kooli- ja külaraamatukogu, Niilusest sai Õisu rahvaraamatukogu juhataja. Märtsikuus avati raamatukogu taas lugejaile. Niilus tegi lugejate seas küsitluse, millist raamatukogu inimesed sooviksid. Ta võttis raamatud kaasa ning läks ise lugejate töökohtadesse loenguid pidama. Aastate jooksul koostas ta raamatute tutvustamiseks bülletääne ning kutsus kirjanikke, teadlasi ja teisi tuntud inimesi külarahvaga kohtuma. Väga populaarsed olid kohtumisõhtud kirjanikega, neid toimus 50 ringis. Niilus korraldas ka koduloolisi üritusi ning uuris põhjalikult Õisu raamatukogu ajalugu. Noorematele kolleegidele jättis ta ürituste ettevalmistamise kohta järgmise juhise: kui midagi teed, siis tee nii hästi kui vähegi suudad.

​Raamatukoguhoidjana oli Leonhard Niilus iseõppija, kes täiendas end sageli kursustel nii Viljandis kui ka Tallinnas. 1962. aastal anti Õisu raamatukogule eesrindliku raamatukogu nimetus. Sellest ajast julges Niilus jagada erialaväljaannetes oma kogemusi teistelegi. Näiteks ilmus artikkel „Kirjutame lugejad raamatute järjekorda“. Ta kasutas töös süstemaatilist tüüpkataloogi, s.o raamatkataloogi, kust lugeja sai kodus valida raamatuid, mida soovis edaspidi lugeda. Niilus tuletas meelde, et üks raamatukogu töölõike on lugeja soovide igakülgne rahuldamine.

​Aktiivse loomuse tõttu täitis Leonhard Niilus ka mitmeid ühiskondlikke ülesandeid. Ta oli ühingu Teadus lektor, Õisu segakoori koorivanem, Õisu puhkpilliorkestri organiseerija. Õisu elanikuna on Niiluse sulest ilmunud hulk koduloolisi artikleid. Tema koostatud on brošüürid „Õisu Toiduainetetööstuse Tehnikum“ (1972) ning „Õisu“ (1982, 2. tr 1991). Aastakümnete jooksul tegi ta pidevalt kaastööd ajalehtedele ja ajakirjadele Sakala, Rahva Hääl, Postimees, Kultuur ja Elu jt. Nii on Leonhard Niilus jäädvustanud oma nime Õisu ja Eesti kultuuriloos.

​

Allikas: 

• Liivakivi-Minina, Marge. Leonhard Niilus // Sajandi raamatukoguhoidjad. URL: https://raamatukoguyhing.wixsite.com/sajandirkhoidjad/leonhard-niilus

24. september - Peeter Nõmm (Rosenblat)

Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kotka - ja Valgeristi kavalerid. Peeter Nõmm.

Peeter Nõmm

24.09.1895 Kiisa talu, Jäärja vald, Pärnumaa – 4.05.1942 Sverdlovski oblast
Algkoolijuhataja ja ühiskonnategelane, nooremleitnant

 

Vanemad: renditalupidajad Mihkel Rosenblatti ja Tiina (Nõmm).

Õppis Jäärja vallakoolis 1905-1907, Saarde kihelkonnakoolis 1907-191 ja riigi stipendiaadina Tartu Õpetajate Seminaris 1912-1916. Hiljem lõpetanud Kiievis lipnikekooli (1917) ja Eesti Vabariigi sõjakooli kaadriohvitseride kursuse (1920).

Osales aastail 1918–1920 Vabadussõjas. 

Oli Kilingi-Nõmme algkooli õpetaja 1918-1919. Aastail 1920–1925 töötas Mõisakülas algkooliõpetajana ja 1925–1940 Abjas algkooli juhatajana. Lisaks andis ta laulmistunde Abja mõisas asunud gümnaasiumis.

Abiellus 1923. aastal Linda Ratasega.

Peeter Nõmm oli aktiivselt tegev kohalikus ja Pärnu maakonna hariduselus. Juhtis Abja Meestelaulu Seltsi ja oli Paluoja Haridusseltsi esimees, Halliste Õpetajate Ühingu esimees ja Pärnumaa Õpetajate Liidu juhatuse liige, pikemat aega Halliste luteriusu koguduse nõukogu esimees. Tegutses aktiivselt Kaitseliidus, oli Pärnumaa maleva Halliste malevkonna pealik.

Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal Peeter Nõmm arreteeriti ning mõisteti 12.märts 1942 Venemaal Sverdlovski oblastis Sosvas (Sevurallag ehk Sosva vangilaager) surma Vabadussõjas osalemise ning Kaitseliidus aktiivselt tegutsemise eest ühes vara konfiskeerimisega. Otsus viidi täide 4. mail 1942. Põrmu asupaik pole teada.

Tema abikaasa Linda Nõmm vabanes asumiselt Tomski oblastist 1956. aastal.

Peeter Nõmme on autasustatud Kaitseliidu Valgeristiga ja Kotkaristi IV ja V järgu teenetemärgiga.

Abja 6-klassiline algkool. Paremal koolijuht Peeter Nõmm (Rosenblat). U. 1938.a. VM VMF 500:63 F 9308, Viljandi Muuseum

30. märtsil 2007 avati Abjas omaaegse koolimaja seinal Peeter Nõmmele mälestustahvel.

 

Allikad:

• EE : Eesti Entsüklopeedia. URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%B5mm_peeter1
• Eesti Kommunismiohvrid 1940-1991. URL: https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Peeter+N%C3%B5mm&f=all
• Pärnumaa tegelaste biograafiad. Lk. 170. URL: https://drive.google.com/file/d/0B6VpiGhJq8l4UG1nS2pCWTRhSDQ/view
• Tiideberg, Aksel. Halliste kihelkond.1994. Lk. 39 

12. august - Eda Niin

Eda Niin

Sündinud Taklaja
12.08.1955 Abja-Paluoja
Algklasside õpetaja, kodu-uurija

Töötanud Tallinna 28. 8-klassilises ja Pühajärve 8-klassilises koolis. Kosksilla algkooli juhataja aastast 1989. Mulgi külamuuseumi hooldaja ja üks rajajaist 1993. aastal. Eesti Kodu-uurimise Seltsi ja Uue-Kariste Külade Seltsi liige. Tegelenud piirkonna ajaloo lindistamisega aastast 2005. 

Allikas: Viljandimaa koduloolasi. 2009. Lk. 50