Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011

Koostanud Raivo Vetik ; Tallinna Ülikool 
Keeleliselt toimetanud Sirje Ratso
Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012
471 lk.
Sari Acta Universitatis Tallinnensis. Socialia

Artiklikogu „Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011“on pühendatud Eesti poliitika ja riigivalitsemise arengule viimase paarikümne aasta jooksul demokraatiale omaste institutsioonide ja toimijate kujunemise, vastastikuse kohanemise ja sobiva tasakaalu otsimise võtmes.

Eesti demokratiseerumist analüüsitakse kogumikus laiemas postkommunistlike riikide arengu kontekstis, vaadeldes muuhulgas Euroopa Liiduga ühinemisprotsessi mõju Eesti poliitikale. Tegemist on interdistsiplinaarse käsitlusega, politoloogia ja avaliku halduse kõrval sisaldab analüüs ka ajalooteaduse ning tuleviku-uuringute perspektiive.

Raamatus näidatakse, et peale demokraatia formaalsete institutsioonide ülesehitamist on kesksed poliitika toimimise probleemid olnud seotud demokraatia kvaliteedi, kodanikuühiskonna toimimise, ühiskonna ja riigi vahekordade ning üleilmastumise mõjudega.

Autorid loodavad, et pakutav ülevaatlik käsitlus aitab kaasa Eesti poliitika seniste saavutuste ja kitsaskohtade sügavamale mõtestamisele, mis on oluline nii avalikus debatis kui poliitika kujundamisel.

Eesti sõjaväe Pioneeripataljon

Igor Kopõtin, Leho Lõhmus
Areng ja koostöö 1917‒1940
Tallinn : Grenader, 2012
416 lk. : ill.

15. märtsil 1924 loodi Eesti sõjaväe Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa – Pioneeripataljon ja Sidepataljon. Pioneeripataljoni peaülesandeks oli väeliigi väljaõppe organiseerimine ajateenijatele, inseneriväe inimreservi ettevalmistamine ja Eesti sõjaväe rahuaegsele tegevusele insenerialase toetuse tagamine. Aastatel 1920–1940 inseneriväes toimunud sihikindlate struktuuri- ja organisatsiooniliste muutuste tulemusena läbis Pioneeripataljon märkimisväärse struktuurse, väljaõppelise ja tehnilise arengu. Ta täiendas oma varustust ja tehnikat ning osales uute pioneerivahendite väljatöötamises. 1940. aastaks oli Pioneeripataljoni näol tegemist tehnilise väeosaga, millel oli arenenud struktuur ja väljaõppesüsteem. Käesolev raamat räägibki Pioneeripataljonist kui Eesti sõjaväe inseneri väeliigi väeosast, tema arengust, ülesehitusest ja isikkoosseisust aastatel 1917–1940. Raamat toetub enamjaolt arhiiviallikatele ning sisaldab rohkelt pildimaterjali – fotosid, tabeleid ja diagramme, mis pakuvad tekstis esitatule head täiendust.

KGB mängib malet

Boriss Gulko, Juri Feltšinski, Viktor Kortšnoi, Vladimir Popov Vene keelest tõlkinud Toomas Huik Toimetanud Mari Kolk Kaanekujundus: Aleksandra Balashova Kujundanud Villu Tammer Tallinn : Tammerraamat, 2012 174 lk. Selle raamatu keskmes on kunagise Nõukogude Liidu tippmaletajad. Raamatu aluseks on endise KGB alampolkovniku Vladimir Popovi ja ajaloolase Juri Felštinski ülevaate KGB tegevusest maletajate seas. Mitmed neist ei andnud KGB survele järele. Boriss Spasski abiellus prantslannaga ja asus Prantsusmaale elama. Viktor Kortšnoi sai oma perekonnale emigreerumisloa viis aastat pärast Nõukogude Liidust põgenemist, kui ta poeg oli kaks ja pool aastat vangis istunud. Boriss Gulkol lubati emigreeruda Ameerika Ühendriikidesse pärast kolme näljastreiki ja kuu aega kestnud igapäevast piketeerimist ning korduvaid arreteerimisi. Garri Kasparov võitis 1985. aastal Karpovilt maailmameistritiitli ja kaitses seda edukalt 2000. aastani, hoolimata tõigast, et Anatoli Karpov esines tema vastu käsikäes KGB-ga. Koostöös KGB-ga kahtlustati Anatoli Karpovit juba ammu. Nüüd on teada ka tema agendinimi – Raul. Mõistagi tuli maletajail nende võitude eest maksta purustatud karjääri, rikutud närvide, lähedaste vangis

Kirjuta mulle

Mare Kitsnik Eesti keele õppematerjal A1, A2 Rööpealkirjad Material for learners of Estonian A1, A2 = Учебный материал по эстонскому языку A1, A2 Pildid joonistanud Liina Ponetajev Kujundaja Marge Vaisma Tallinn : M. Kitsnik, 2012 112 lk. : ill. ; 1 brošüür (16 lk.) Õpikus esitatakse materjal lühikeste peatükkidena, mis käsitlevad õpilasele vajalikke teemavaldkondi. Teemad ja tekstitüübid on valitud vastavalt A1- ja A2-taseme keeleoskuse kirjeldustele ja kooliõpilase vajadustele. Õpik algab tähtede ja üksiksõnade õppimisega, sellele järgneb sidumata tekstide (nimekirjad, ankeedid jmt) kirjutamise harjutamine. Edasi õpitakse looma lühemaid seotud tekste (sõnum, teade, kiri jmt). Õpik keskendub eelkõige kirjutamisoskuse arendamisele, grammatikateemasid on sisse toodud napilt. Seetõttu on soovitatav eesti keele õpetamisel kasutada ka teisi õpikuid ja lisamaterjale keelekeskkonnast. Õpik sobib kõige paremini töötamiseks õpetaja juhendamisel.

Kortatano erźaks

Niina Aasmäe Räägime ersa keelt Sarja ja raamatu toimetaja Tõnu Seilenthal Sarja kaanekujundus: Loit Jõekalda Kaanekujundus: Aivar Täpsi Kujundus: Kaspar Riiberg ja Aivar Täpsi Tartu : [Tartu Ülikool], 2012 199 lk. Sari Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse üllitised, 5 Õpik Kortatano erźaks. Räägime ersa keelt koosneb kümnest õppetükist, tekstides tutvustatakse ersa rahva minevikku ja tänapäeva. Grammatika ja muu õppematerjali esitamisel on silmas peetud ersa ja eesti keeles leiduvaid ühisjooni ja eripära. Raamatu lõpus paiknevad ersa–eesti ja eesti–ersa sõnastikud on täiendatud sõnavaraga, mida õppija saab kasutada iseseisval lugemisel. Õpikus on kasutatud ladina tähestikku (soome-ugri transkriptsioonis). Sissejuhatavas osas on pööratud tähelepanu kirillitsa kasutamisele ersa kirjakeeles. Ersa keele õpik on mõeldud eeskätt eesti ja teiste soome-ugri keelte õppijatele. Õpik sobib kasutamiseks nii õppejõu juhendamisel peetaval kursusel kui ka iseseisvaks õppimiseks.

Maaarhitektuur ja maastik

Rural architecture and rural landscape
Toimetanud Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks
Tõlge inglise keelde: Tiina Mällo
Tallinn : Eesti Vabaõhumuuseum, 2012
222 lk. : ill.
Sari Eesti Vabaõhumuuseumi toimetised, 3

Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüdsest imuma algse (ala)pealkirja all «Maaarhitektuur ja maastik». Nende avarate üldmõistete alla peaks mahtuma enam-vähem kõik, mida siin on seni avaldatud ja kavatsetakse avaldada edaspidi. Ka praeguse kolmanda numbri artiklid hõlmavad väga laia teemade ringi kooliaedadest ja arheoloogilistest majajäänustest ižma-komi puitarhitektuuri ja ehituspärandi inventeerimise teoreetiliste küsimusteni.  

Päästikpunktiteraapia käsiraamat

Clair Davies, Amber Davies Inglise keelest tõlkinud Kerli Hurt Toimetanud Ulve Määrits Kaane kujundanud Reet Helm [Tallinn] : Ersen, 2012 312, [1] lk. : ill. Valu leevendamisele spetsialiseerunud arstid on veendunud, et päästikpunktid, väikesed pingule tõmbunud sõlmed lihastes, on umbes 75 protsendil juhtudest peamine kroonilise valu põhjus. Nad on leidnud päästikpunkte praktiliselt kõigi patsientide lihastest. Kuna päästikpunktid tekitavad peaaegu alati valu mujal kehas, mitte seal, kus punktid ise paiknevad, on neid raske diagnoosida ja töödelda, kui ei tea, mida täpselt otsida. See käsiraamat näitab konkreetselt, millele peaksid päästikpunktide hindamisel keskenduma. Lihtsatelt piltidelt näed, kus päästikpunktid kehas tekivad ja kus valu avaldub. Seejärel selgitatakse samm-sammult, kuidas taolisi kroonilise valu allikaid ravida hämmastavalt tõhusate massaažitehnikate abil, mida saad kerge vaevaga ise rakendada. Täiendatud, parimast päästikpunktiteraapia käsiraamatust leiad lisaks progressiivseid lihaste lõõgastamise tehnikad, mis toetavad ja tõhustavad päästikpunktiteraapiat. Spetsiifilisemaid juhiseid antakse ka massööridele ja teistele spetsialistidele, kes sooviksid päästikpunktiteraapiat oma töös rakendada. Kui vaevled leevendust leidmata kroonilise valu käes, tee endale teene ning õpi ja kasuta selles käsiraamatus õpetatavaid tehnikaid. Need lihtsad, tõhusad oskused pakuvad tõelist ja kestvat leevendust ravimiteta.

Sakala kalender 2013

Loomingulise kollektiivi Sakala Kalender väljaanne

Põltsamaa : Sakala Kalender, 2012

282 lk. : ill.

Koostanud Marge Liivakivi, Jaak Pihlak, Heiki Raudla, Olav Renno, Ülo Stöör ja Ain Vislapuu

Struktuur ja vabadus I

Mihhail Lotman
Semiootika vaatevinklist. I.I.
Tartu-Moskva koolkond: tekstist semiosfäärini
Kaasautor Kalevi Kull
Toimetanud Rebekka Lotman
Kujundanud Sirje Ratso
Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2012
256 lk. : ill.
Sari Bibliotheca controversiarum

„Tartu–Moska koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“.

Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt.

Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust.

Мифология культурного пространства

K 80-летию С. Г. Исакова 
Kафедра рус. лит. Тартуского университета
Pедакторы Л. Киселева, Т. Степанищева
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011
507 lk. : ill.
Sari Humaniora: litterae Russicae Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia, 12
Bibliograafia joonealustes märkustes ja artiklite lõpus
Artiklite kokkuvõtted eesti keeles, sisukord ka inglise keeles.

ОТ СОСТАВИТЕЛЕЙ

Настоящий сборник продолжает на новом материале и в но- вом ракурсе проблематику прежних выпусков серии “Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia” — в первую очередь, темы «своего» и «чужого» в литературе и культуре (вып. IV) и границы в культуре (вып. VI). Мифология культурного пространства трактуется в настоящем издании как проблема «идеологической географии» — трансформации этногеографических реалий в воображаемое пространство, конструируемое в культуре, и формирования национальных стереотипов в литературе и публицистике¹. Такую концепцию отражает и структура сборника.

Первый раздел посвящен пространственному аспекту. Большинство статей сосредоточено на разнообразных способах мифологизации России в русской, финской и эстонской литературах, на столкновении двух культурных парадигм в одном тексте. Отдельные темы — участие словесности в выстраивании государственной идеологии через мифологизацию пространства и отражение пространственных мифов в языке. Анализируемый материал охватывает широкие временные рамки — от начала становления Российской империи до современности, территориальный охват также велик — от западных окраин бывшей империи и западных границ современной России до Сибири. Жанровый диапазон — от лирики до современного романа, от церковной проповеди до путеводителей и путевых заметок.

Статьи второго раздела сосредоточены, в основном, на имперской проблематике и на том, как народы, населявшие западные регионы Российской империи — остзейские провинции (Эстляндия, Лифляндия, Курляндия), Царство Польское, Великое княжество Финляндское, Малороссию — воспринимали друг друга и воспринимались в русской литературе. Особое внимание уделено теме, до сих пор недостаточно разработанной в науке, — участию литературы в национальном строительстве и в формировании национальных мифов. На разнообразном материале (образы немцев, литовцев, финнов, поляков, украинцев в русской литературе, немцев в латышской и эстонской литературах и т.п.) авторы статей демонстрируют, что в художественной словесности национальные образы конструируются не столько на основании бытовых впечатлений, сколько исходя из общих мировоззренческих установок писателя, из литературной традиции и, наконец, из поэтики конкретного текста. Отдельную проблему составляют способы конструирования образа собственной нации в собственной национальной литературе. Здесь поиски решений связаны с необходимостью нахождения «другого», на фоне которого выстраивается образ «своего». Другая проблема, затронутая в разделе, — пути складывания национальных стереотипов и роль литературы в этом процессе.

Проблематика сборника в целом встраивается в более общую научную проблему изучения истории межкультурных отношений. В ее исследование на материале русско-эстонских литературных и культурных связей, контактов русской и эстонской культур с другими национальными большой вклад внес профессор Сергей Геннадиевич Исаков. Ему и посвящено настоящее издание.

---

¹ Сборник издается в рамках проекта ЭНФ № 7901 «“Идеологическая география” западных окраин Российской империи в литературе» и составлен по материалам двух международных научных встреч — совместного хельсинкско-тартуского семинара «Мифология культурного пространства» (Тарту, 11–13 сентября 2009 г.) и тартуского семинара «Нации в литературе» (Тарту, 3–5 декабря 2010 г.). Статьи, написанные на основе прочитанных докладов, подверглись существенным изменениям и дополнениям по сравнению с докладными версиями.

Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia XII: Мифология культурного пространства: К 80-летию Сергея Геннадиевича Исакова. Тарту: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. С. 13–15.

Haldjatants [Helisalvestis]

Esitab Mantra Gora [Eesti] : Mantra Gora, 2011 1 CD (39'26'') ; 1 buklet (32 lk.) 1. Haldjatants / M. Jurman, E. Velling, T. Arjus, E. Kändler, K. Parts, P. Help ; sõn.: M. Jurman. 2. Kukkumine / sõn.: E. Kändler ; 3. Muinasjutt / ka T. Arjus ; sõn.: M. Jurman ; 4. Kevad / sõn.: M. Jurman ; 5. Lillekülv / ka T. Arjus ; sõn.: M. Jurman ; 6. Sina / ka T. Arjus ; sõn.: M. Jurman ; 7. Ah kui hea / sõn.: E. Velling ; 8. Ehitajad / sõn.: M. Jurman ; 9. Hiied nutavad / ka T. Arjus ; sõn.: E. Velling ; 10. Unelaul / Mantra Gora ; sõn.: M. Jurman. Lisaks: Haldjatants video Mantra Gora: Elerin Velling, vokaal; Marilyn Jurman, vokaal, parmupill; Eerik Kändler, kitarr; Karl Kanter, kitarr; Siim Usin, basskitarr; Peep Kallas, trummid, cajon, kellamäng, muud löökpillid Lisaks: Madis Muul, klahvpillid (8), Mikk Saar, vokaal (2)

Kaunimad laulud [Helisalvestis]

Esitab Kukerpillid
[Tallinn] : KukerPillid, 2012
2 CD-d (49'4'', 44'2'') ; 1 voldik
Esitus eesti, soome ja inglise keeles

Laenutatav alates 17.11.2012
 
CD 1:
1. Kaunimad laulud / F. A. Saebelmann ; sõn.: P. Ruubel.
2. Laul päikesest = Regi csibeszek / G. Presser ; sõn.: A. Adamis ; eestik. sõn.: I. Volkov.
3. Tahan lennata / T. Raadik ; sõn.: J. Tätte.
4. Ülikond = Footprints in the snow / A. P. Carter ; sõn.: H. Käo.
5. Vanad majad / T. Linna ; sõn.: H. Käo.
6. Oma tee = Clinging to me / E. Burleson ; sõn.: V. Salumets.
7. Kotkapojad / Markus (Metsatöll) ; sõn.: A. Alle.
8. Ebakorrektne lauluke ametitest / muusika ja sõn.: I. Volkov.
9. Püksibugi = Cherokee boogie / M. Mulligan [!] ; sõn.: H. Käo.
10. Ilusal suisel / rahvalik.
11. Nähtamatu müür = Cotton fields / H. Ledbetter ; sõn.: H. Käo.
12. Väiksed kastid / M. Reinolds [p.o. Reynolds] ; sõn.: P. Tooma.
13. Kassitapp / V. Kobrin, R. Sibul ; sõn.: O. Arder.
14. Mees lõhkus puid / I. Volkov ; sõn.: H. Runnel.
15. Laadasõit / T. Linna ; sõn.: H. Käo.
16. Mu kodu / U. Naissoo ; sõn.: J. Saar

CD 2: Sõbrad meist ja meiega:
1. Aissa / rahvalik ; sõn. J. Maijala ; esit. Kassiahastus (Soome).
2. Hambalaul / trad. ; sõn.: H. Käo ; esit. Nõmme Pillikoor, juh. S. Roomet-Päärmann.
3. Sauga pulmapolka / rahvalik ; esit. J. Uppin, Tiit Kõrvits, Kukerpillid.
4. Mu arm on nagu ruske roos = My love is like a red rose / R. Burns ; eestik. sõn.: R. Parve ; esit. K. "Kate" Mandel, Kukerpillid.
5. Kuin lapsena ennen = Kui lapsena lustilla luhal / rahvalik ; sõn.: T. Mali ; esit. T. Mali, Kukerpillid.
6. Jahitrofeed / L. Flatt ; sõn.: H. Käo ; esit. Zorg.
7. Lovesong / R. Smith, S. Gallup ; esit. D. O'Brock, Tõnis Kõrvits, Kukerpillid.
8. Vihmaussi elu / I. Volkov ; sdn. Tõnu Kõrvits ; esit. H. Lokuta & kvartett (K. Hallik, H. Soon, A. Štin, J. Kõrvits).
9. Mees lõhkus puid / I. Volkov ; esit. Art of Trio (R. Kawaasi, B. Melvin, T. Unt).
10. Karepa valss / muusika ja sõn.: H. Kõrvits ; esit. I. Linna, Kukerpillid, Nõmme Pillikoori naised. 11. Suured koerad, väiksed koerad / rahvalul, Saaremaa ; esit. Metsatöll.
12. Rotterdam / rahvalik laul ; esit. Shantykoor de Hiskefiskers.
13. Külad & kõrtsid / T. Kõrvits ; sõn.: H. Runnel ; esit. M. Matvere.
14. Igaühel oma pill - Pillilugu / eesti rhvv ; sõn.: R. Päts ; esit. Tallinna Päikesejänku lasteaia mudilased, juh. K. Kuusk

Kukerpillid:

• Toomas Kõrvits, laul (1,3, 4, 7, 9, 11, 12, 13, 15), tamburiin, autoharp;
• Ike Volkov, laul (2, 3, 3, 8, 12, 14, 16), bass;
• Arne Haasma, laul (3, 6, 10), akordion;
• Heiki Vahar, viiul (kõik lood). -

Kaaslased:

• Tiit Kõrvits, taustvokaal, kitarrid (kõik lood), banjo (2, 5, 8, 12),
• Aivar Vassiljev, trummid (2, 3-5, 8-11, 15), alt- ja tenorsaksofon;
• Toomas Rull, trummid (1, 6, 7, 13, 14, 16),
• Tõnu Raadik, viiul (14),
• Taavo Remmel, kontrabass (14),
• Tõnu "Tõun" Timm, pedal steel guitar (6),
• Ants Nuut, tromboon, susafon (1, 2, 5, 8, 10, 11-12, 15),
• Sander Udikas, klarnet, sopransaksofon;
• Katrin "Kate" Mandel, taustvokaal (12),
• Juss Haasma, taustvokaal (6),
• Uku Haasma, taustvokaal (6)

Desertöör

Edgar Pilt Toimetanud Valdek Kiiver Kujundanud Arvo Rebane Tartu : Eesti Ajalookirjastus, 2012 195 lk. : ill., portr. Sari Metsavenna-eri Ei ole just tavaline, et ühest 1944. aastal Sõrve sääre lahingutest põgenenud väejooksikust saab (võltsdokumentide kaasabil ja Saaremaa metsavendade pealiku Elmar Ilbi mahitusel) täieõiguslik asjamees NKVDs ning Vastseliinas aastateks kohalik miilits. Hakates julgeolekumeeste seas samal ajal jultunult tegutsema metsavendade salakuulajana. Raamat sisaldab haaravalt tõetruu kirjelduse nõukogude vägede sissetungist Saaremaale ning hiljem end Saaremaal ja Võrumaal varjanud autori sidemetest kohalike metsavendadega, heites valgust paljude saatusele.

Abimaterjal muusikateooriast

Õppevahend Koostanud: Mare Visnapuu Moodigraafika ja kujundus: Mait Visnapuu Kaanekujundus: Tammo Sumera [Võru] : M. Visnapuu, 2012 65 lk. : ill., noot. Käesolev õppevahend on mõeldud abimaterjaliks muusikakooli õpilastele. Kasulik ja abistav on see ka neile, kes on muusikakooli õpingud lõpetanud aastate eest ja soovivad oma teadmisi värskendada või muusikat edasi õppima minna. Esitatud materjal on järjestatud taotlusega süstematiseerida noodiõpetus lähtuvalt heli muusikalistest omadustest. Teemad on jaotatud peatükkidena, igaüks eraldi leheküljele, mis ei takista muuta peatükkide järjekorda või nendes valiku tegemist vastavalt vajadusele. Ülevaatlikult olen käsitlenud ka teemasid, mis on muusikakooli õppeprogrammides edasijõudnutele lisamaterjalina läbitavad.

Heiki Raudla. Pilistvere kihelkond – Eestimaa Taani

Ajaloolisi andmeid ja tekste Pilistvere kihelkonna kohta

Kogunud ja kirja pannud Heiki Raudla

Toimetaja Ain-Andris Vislapuu

Viljandi : Viljandi Muuseum, 2012

583 lk. : ill.

Raamat annab ülevaate kihelkonna majandusest, haridusest, mõisatest ning teistest valdkondadest ja isikutest, kes on olnud Pilistverega seotud.

Loe ka 15. sept. 2012 Sakalas ilmunud Olev Renno raamatuarvustust

Teose väljaandja on Viljandi muuseum, rahastasid Kõo, Võhma, Türi (endine Kabala) ja Imavere omavalitsused, Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, LEADER Eesti

 

Heiki Raudla on sündinud 20. mail 1949 Võhmas. Kooliteed alustas Suure-Jaani keskkoolis, seejärel õppis Kehtna 8-klassilises koolis ja lõpetas 1967. aastal Põltsamaa keskkooli. Samal aastal asus õppima Tartu ülikooli ja lõpetas selle 1972. aastal füüsiku-füüsikaõpetajana. Aastail 1972-1978 töötas füüsikaõpetajana Viljandi 1. keskkoolis, seejärel 1978-1985 Viljandi kaugõppekeskkoolis ning 1985-1991 Juri Gagarini nimelises näidissovhoostehnikumis. Oli aastail 1991-1992 Viljandi linnapea, 1992-1995 Riigikogu liige, 1995-1999ajalehe "Sakala" arvamustoimetaja, 1999-2002 siseministri nõunik ning 2002-2009 arendusjuht ja õpetaja Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis. On koostanud isiku- ja koduloolised raamatud "August Maramaa aeg", "Kilde Vana-Võidu ajaloost", "Edmund Valtman. Eestlane, kes võitis Pulitzeri" jt. Koostab ja annab välja 1990. aastast taas ilmuma hakanud kultuurilis-kirjanduslikku kogumikku "Sakala Kalender". (Allikas: raamatu tagakaas)

Leili Närska. Valuoja kool õhtuvalguses

Toimetanud ja kujundanud Ülo Alo Võsar Viljandi : L. Närska, 2012 115, [1] lk. : ill., portr. 1772. aasta oktoobris rajati Viljandisse esimene kool eestlastest linnaelanikele. Sellega algab kooli ajalugu. Oma pika eksisteerimise jooksul on kool läbi teinud mitmeid muutusi, samaks on jäänud ainult eesmärk olla tugevaks hüppelauaks edaspidisele. Tänavu saanuks see 240 täisl Üks aastaring jäigi puudu - Valuoja kool lõpetas tegevuse 3. juunil 2011. Raamatu väljaandmist on toetanud Viljandi Linnavalitsus, SA C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi Arengufond, C. R. Jakobsoni nim. Kool, Eesti Kultuurkapital 2007. aastal tähistas Valuoja kool 235. aastapäeva, siis ilmus raamat "Kool Valuoja kaldal 1772-2007". 2011. aasta kevadel valmis selle järg "Valuoja kooli lapsed", mis oli plaanis avaldada 240. aastapäevaks, seega detsembris 2012. [..] Otsustasin koostada kolmandagi raamatu: "Valuoja kool õhtuvalguses". See räägib kõigepealt viimastest tegevusaastatest. Oma mälestusi on kirja pnnud endised õpetajad. [..] Kolmandas osas on avaldatud katkendeid õpilaste kodu-uurimistöödest, milles on käsitletud endiste õpetajate ja koolijuhtide elu ja tegevust. Loodan, et olen nende kolme raamatuga jätnud jälgi tulevastele põlvedele Viljandi linna vanimast koolist Valuoja kaldal. Tänan Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi direktorit Eero Järvekülge, kes leidis võimaluse viimase raamatu trükkimiseks. Sellesse kooli läksid üle meie õpilased. Leili Närska (Katkendid eessõnast "Õhtuvalgus on mälestuste valgus", lk. 5-6)

 

Aed aitab

Janika Sammasto
Roosina sündinud
Toimetaja Vilja Kohler
Kujundus: Peeter Paasmäe
Tartu : J. Sammasto, 2012
358, [4] lk. : ill. ; 1 CD.

Raamat „Aed aitab. Roosina sündinud” on ainulaadne oma praktiliste nõuannete, õite ilu ja loodushelide sünergiaga. See on kingitus sulle kaunite õite poolt. Raamat sündis soovist väärtustada aeda ning aedniku tööd, tuua esile aia sügavam tähendus ja mõju inimesele, tutvustada aiandusteraapiat. Aiandusteraapia on holistiline valdkond, kus arvestatakse inimesega kui tervikuga ümbritsevas keskkonnas ning antakse soovitusi elustiili muutmiseks, heaolu suurendamiseks ja tervise parandamiseks. See on hooliv ja abistav aiandus. Sinu võimalus saada kasu nii vaimselt kui ka füüsiliselt läbi taimede ja aiandustegevuse. Roosidel on ilu- ja lõhnataimedena, ravimina ning ka kulinaarselt aiandusteraapias kindel koht.

 

Selle mõistmiseks sisaldab raamat :
*aianduslikke ja aiandusteraapilisi nõuandeid,
*üle 100 tuntud ja tundmatu roosi kirjelduse ja foto,
*põnevaid roosiretsepte aiapidudele,
*CD-d erinevates aedades salvestatud loodushäältest.

Meeldiv koostöö sinu ja taimede vahel annab võimaluse ümbritsevaga kergemini suhestuda, tugevdab intuitsiooni ning aitab leida ja vastu võtta uusi väljakutseid. Südamlik tänu kõigile, kes aitasid kaasa ja toetasid unistuste raamatu loomisel.

Head lugemist ja kuulamist!
Janika Sammasto

Disainispikker

Merike Rehepapp Tööraamat õpetajale disaini õpetamiseks Kujundus: Merike Rehepapp Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia, 2012 [132] lk. : ill. Meie elu möödub suuremal või vähemal määral inimloodud ehk tehiskeskkonnas. Seetõttu on oluline seda keskkonda nii mõista kui ka vajadusel luua. Disainerlik mõtteviis loob võimaluse meid ümbritseva mõistmiseks, õpetab kriitiliselt suhtuma nii enda kui ka teiste poolt loodavasse keskkonda ja annab positiivsete lisaväärtuste loomise vahendid. “Disainispikker” koosneb kolmest osast. Esimene tutvustav ja sissejuhatav osa annab ülevaate disaini olemusest ja erinevatest lähtepunktidest. See seletab lahti disaini definitsiooni ja olulisemad valdkonnaga seotud terminid. Teine osa hõlmab lihtsaid ja mängulisi harjutusi, mis tutvustavad disainitööriistu: millised need on ja kuidas neid kasutada. Harjutuste kaudu saame aimu, millest koosneb keskkond meie ümber ja mis seda mõjutab. Mis juhtub, kui me midagi seal muudame, kuidas mõjutab see meid, ent mis veelgi olulisem, kuidas mõjutab see kõiki teisi meie ümber. Kas ja kuidas mõistetakse meie loodud lahendusi? Kolmas osa on näidisprojekt, mis sisaldab ühe disainiprotsessi detailset kirjeldust, näidates, kuidas kirjeldatud tööriistu rakendada, alates probleemi äratundmisest kuni lõpplahenduseni, samuti seda, mis järjekorras see toimub ja mida saadud tulemustega peale hakata. Kiirköite formaadis “Disainispikker” on õpetaja käes edasi arenev töömaterjal, mis on pidevas uuendamise ja täiendamise protsessis, selle vahele saab köita uusi harjutusi ja ülesandeid, samuti mitmesugust abimaterjali ning õppetöö käigus loodud lahendusi ja näiteid. Käesolevale harjutustekomplektile lisaks antakse edaspidi välja uusi ülesandevihikuid.

Eesti mäng

35 mängu / 1050 küsimust Koostanud Tiit Kuningas Toimetanud Sirje Roosalu Kujundanud Andres Tali [Tallinn] : Tammerraamat, 2012 367 lk. Kui hästi te tunnete Eestit? Mälumänguraamatus „Eesti mäng“ on 1050 Eesti-teemalist küsimust nii kaugemast ajast kui lähiminevikust. Igas mängus on 35 küsimust, mis paigutatud viie suurema teema alla: ajalugu, loodus-geograafia, kultuur, sport ja varia. Raamatus on lihtsaid ja lõbusaid küsimusi, mille vastuseid ei tarvitsegi meeles pidada ning keerulisemaid ja klassikalisi, mille vastuseid oleks kasulik teada. Paljudele vastustele on lisatud selgitavad kommentaarid.

Kaunid tikandid

Monica Zetterström
Ideed - kavandid - tööjuhised
Fotod: Nisse Peterson
Tõlkinud Mari Vihuri
Tallinn : Varrak, 2012
128 lk. : ill.

ui õhtud pimenevad ja tekib soov tõmbuda diivaninurka kerra, siis lase käsitööl näppudele tegevust anda ja meelt rahustada. Tiki koju padi või laudlina ja elavda rõivaid tikitud koti või prossi abil.Tekstiilikunstnik Monica Zetterström tunneb eri ajastutest ja kultuuridest pärit tikkimismustreid. Klassikaline roostikand ja juugendstiilis taimornamendid on kõrvuti moodsate mustritega. Raamatust leiab ka lastele mõeldud tööjooniseid.

Laste- ja poistekooride lauluraamat

Piret Rips-Laul
[Tallinn] : Piret Muusik, 2012
64 lk. : noot

Piret Rips-Laul on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal 1983. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Liina Jõksi klaveriklassis 1988. aastal. 2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal René Eespere juhendamisel ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala magistrantuuris.

Töötanud klaveriõpetajana Nõmme Lastemuusikakoolis (1988–1989) ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (1989–2000). Aastast 2003 töötab Rips-Laul muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 2007-2008 ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikakoolis. 2000-2004 töötas Rips-Laul Tallinna Metodisti kirikus klaverisaatja ja koorijuhina, juhatades kammerkoori «Credo», lasteansamblit «Lootus» ja Tallinna Gospelkoori. 2007. aastani oli Rips Tallinna Gospelkoori kunstiline juht, millele kirjutab siiani rohkelt uut gospelmuusikat ja -seadeid ning millega on välja andnud Eesti esimese gospelplaadi («Plenty good room», 2005).

Methis : tõlkeloo erinumber 9/10

Studia humaniora Estonica
Toimetajad Anne Lange, Daniele Monticelli
Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum : Tartu Ülikool, 2012
416 lk.
Sari Methis. Studia humaniora Estonica

Tõlkeloo erinumber sisaldab artikleid 14 autorilt, sh
- Anne Lange, Daniele Monticelli. Kuidas kirjutada tõlkelugu?
- Janika Päll. Eesti antiigitõlke traditsioonid
- Maria-Kristiina Lotman. Antiikvärsimõõdud eesti tõlgetes 19. sajandi lõpul
-- 20. sajandi esimesel poolel
- Katiliina Gielen. Marta Sillaotsa eksplitsiitne ja implitsiitne tõlkepoeetika Elin Sütiste. Tõlkelugu ja kultuurimälu

Mida küsivad meilt suured filosoofid

Leszek Kolakowski
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Toimetaja: Märt Väljataga
Kujundaja: Eve Kask
Tartu : H. Lindepuu, 2012
285 lk.
Sari Avatud Eesti raamat

Poola tuntuima filosoofi Leszek Kołakowski “Mida küsivad meilt suured filosoofid” on tõenäoliselt üks paremaid sissejuhatusi Euroopa filosoofiasse. Kołakowski võtab lühikestes esseedes vaatluse alla kolmekümnelt suurelt filosoofilt – Sokratesest Jaspersini – ühe nende õpetuse olulisema probleemi. Ning iga essee lõpus küsib Kołakowski lugejalt mõned asjakohased intrigeerivad küsimused. Laadilt ja formaadilt meenutab raamat sama autori “Miniloenguid maksiprobleemidest”, mille kohta kirjutas Toomas Paul: “Käsitlus on elegantne ja lihtkodanikule arusaadav. Piltlikult öeldes: pakutakse peotäis pähkleid. Kõva koor on kõrvaldatud. Ei ole vaja murda hambaid sisu kättesaamiseks. Teemade tummised tuumad on kenasti kandikul.”

Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming

Andrei Krasnoglazov Tõlkinud Aila Tomingas Toimetanud Andres Adamson ja Riste Uuesoo Kujundanud Epp Marguste Kaardid teinud Anu Veski Tallinn : Argo, 2012 271 lk. Andrei Krasnoglazovi „Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming” on dokumentaalne biograafia, milles autor keskendub lugeja seisukohast kõige huvitavamatele asjaoludele, mis heidavad valgust Suure Ühekäelise (nii kutsuvad Cervantest hispaanlased ise) ühe või teise teose saamisloole. Autor annab ühtlasi ka ülevaate Cervantese elu ja loomingu uurimisest läbi aegade.

Suur saksa-eesti seletav sõnaraamat

Rööppealkiri Deutsch als Fremdsprache : ein Wörterbuch für estnische Muttersprachler Koostajad Dieter Götz, Hans Wellmann Tõlkija Anu Schulz Toimetajad Lea Ellert, Laine Paavo, Tea Vassiljeva Tehniline toimetaja Urmas Sirp Kaanekujundaja Kalev Tomingas Tallinn : TEA Kirjastus, 2012 903 lk. : ill. "Saksa-eesti seletav sõnaraamat valmib koostöös tuntud sõnaraamatukirjastusega Langenscheidt. Sõnaraamatu koostamisel on lähtutud eelkõige saksa keele kui võõrkeele õppijate vajadustest.Sõnaraamatus on rohkem kui 30 000 märksõna koos saksakeelsete selgitustega, palju väljendeid, näitelauseid ja tuletisi. Igale tähendusele järgneb eestikeelne tõlge. Eraldi on esile toodud sõnavara, mida läheb vaja saksa keeletaseme Zertifikat Deutsch eksami sooritamiseks. Saksa-eesti seletav sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes vajavad oma töös, igapäevasel suhtlemisel või õpingutes tänapäevast ja head saksa keelt. - üle 40 000 sõna ja väljendi - 900 lk - sõnavara valik arvestab nii keeleõppija kui ka igapäevase keelekasutaja vajadusi - eraldi on esile toodud sõnavara, mida läheb vaja saksa keeletaseme Zertifikat Deutsch eksami sooritamiseks - sõnaseletused on lihtsas saksa keeles - kõik sõna tähendused on selgelt eristatud ja koos eestikeelsete vastetega - iga tähenduse juures esitatud näitelaused ja fraasid annavad sõna kasutamisel kindlustunde - sõnaseletustes esitatud rohked sünonüümid ja antonüümid annavad sõna tähendusest süsteemse ettekujutuse - eraldi on esitatud piltlikud ja kõnekeelsed väljendid, mis esitatakse koos eestikeelse tõlkega - iga märksõna juures tuuakse ära selle põhivormid - igas märksõnas ja muutevormis on näidatud sõna silbitamine, mis aitab sõna paremini mõista, hääldada ja kirjutada - keerukama hääldusega sõnade juures tuuakse hääldusjuhised"

Tuberkuloos Eestis

Heinart Sillastu Toimetaja Arvo Tikk Tartu : H. Sillastu, 2011 183 lk. : ill., portr. Haigestumus tuberkuloosi on Eestis kõrge olnud alates esimesest isesesvuajast tänapäevani välja. Raamatus analüüsitakse tuberkuloosiga seotud probleeme - olemust, arengusuundi ja võimalikke lehendusi Eesti ühiskonnas erinevatel ajalooetappidel, samuti arstkonna osa selles.

Turvalise internetikäitumise käsiraamat lapsevanematele

Pamela Whitby Kuidas suunata laste käitumist uusmeedia maailmas Inglise keelest tõlkinud Birgit Soans Toimetanud Ando Urbas ja Madli Vallikivi-Päts Kaanekujundus: Kersti Tormis Tallinn : Valgus, 2012 168 lk. Kas teate, mida tähendavad sõnad vlogima, fraping või sekstimine? Kas teie lapsed on vilkad säutsujad, keda nende facebooki-sõbrad kasvava intensiivsusega müksavad ja täägivad? Paljud lapsevanemad ei tea, mida nende lapsed võrgus teevad ja kellega suhtlevad. Mida uusmeedia maailma üldse peaks tähele panema?   Raamatu esimeses osas tutvustatakse ohtusid, millele vanemad peaksid tähelepanu pöörama. Käsitlemist leiavad: ebasobiv veebisisu, näiteks enesevigastamist ja söömishäireid propageerivad saidid; laste seksuaalne ahvatlemine; lastele suunatud reklaam; internetipettused, illegaalne failivahetus ja kahjurvara; sõltuvus ning muud terviseriskid.   Teine osa sisaldab turvalise internetikäitumise ABC-d. Lisaks turvalise e-käitumise kõige elementaarsematele võtetele, nagu näiteks kasutajanime ja salasõna enda teada hoidmine, tuleb juttu digitaalse jalajälje minimeerimise vajalikkusest, vanemliku kontrolli kehtestamise võimalustest, sh tarkvaralahendustest, ning koolide e-turvalisusest. Põhjalikumalt käsitletakse küberkiusamise probleemi ning selle võimalikke lahendusi.   Kolmas osa annab ülevaate facebooki-fenomenist ja võrgumängudest, pikemalt on käsitletud YouTube’i. Vaagitakse mobiilsete seadmete (tahvelarvutite ja nutitelefonide) turbeküsimusi ning laste privaatsuse kaitsmise vajalikkust geolokatsioonitehnoloogia ja kõige-jagamise ajastul.   Raamat, mis on originaalis kirjutatud briti lapsevanematele, on varustatud rohkete toimetajakommentaaridega – need aitavad lugejatel võrrelda spetsiifiliselt inglaslikku infot analoogsega Eestis. Lisatud on viited Eesti karistusseadustiku asjakohastele koosseisudele.

Tulivesi [DVD]

Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu, 2012 1 DVD Sari Eesti filmiklassika ; 20

Režissöör: Hardi Volmer
Stsenarist: Ott Sandrak, Hardi Volmer
Helilooja: Olav Ehala
Operaator: Arko Okk
Kunstnik: Toomas Hõrak
Osades: Epp Eespäev, Erik Ruus, Jaan Tätte, Ain Lutsepp, Lembit Ulfsak, Tõnu Kark jt

1920. aastate lõpupoole kehtestas Soome valitsus 12 aastat väldanud kuiva seaduse. See puhus lõkkele elava salapiirituseäri Eesti ja Soome vahel ning tollasesse olustikku filmi tegevus asetubki. Keskseks tegelaseks on noor ettevõtlik Eerik Ekström, kelle unistus on viinaärist saadud raha eest endale laev osta. Tema teed ristuvad aatelise tolliametniku Aleksander Kattaiga, kellel on kindel plaan piirituse smugeldamine otsustavalt lõpetada. Kattai aga armub Ekströmi kihlatusse… Esimese vabariigi aega on eestlased ikka au sees hoidnud ja nimetanud ka Eesti kuldajaks. Selline nostalgiline, postkaardisarnane meeleolu läbib linateost vaatamata sellele, et tempo ja ülesehituse poolest on tegu hästiõnnestunud põnevusfilmiga. Küsimus „Kas see ongi see Eesti, mille eest me võitlesime?“ oli aktuaalne siis ja on ka nüüd.

Hullumeelsus [DVD]

Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu, [2012]
1 DVD must-valge
Sari Eesti filmiklassika ; 19

Režissöör: Kaljo Kiisk
Stsenarist: Viktors Lorencs
Helilooja: Lembit Veevo
Operaator: Anatoli Zabolotski
Kunstnik: Halja Klaar
Osades: Jüri Järvet, Voldemar Panso, Mare Garšnek, Valeri Nossik, Bronius Babkauskas jt

Kusagil anonüümses fašistide poolt okupeeritud riigis otsitakse hullumajast taga inglise spiooni, kelle leidmiseks saadetakse kohale Sturmbannführer Windisch. Asutus peidab endas tervet müriaadi keerukate omavaheliste suhetega tegelasi ja pole sugugi selge, kas nad on hullud või ainult teesklevad hulle. Ja mis üldse on hullus? Kahtlustada tuleb kõike ja kindel ei saa olla iseendalegi: peagi hakkab oma mõistuses kahtlema ka Windisch ise. Hullumaja on selles loos mõistagi metafoor, varjatud kriitika kehtiva süsteemi aadressil. Kes on „õiged“, kes „valed“ ja keda kahtlustada – need on totalitaarse režiimi paranoiaõhustikust toituvad küsimused. Kaljo Kiisa üheks tähtteoseks nimetatud ja paljudele filmiloolastele sisukateks analüüsideks ainest pakkuv film oli pikka aega ebasoovitavate teoste nimekirjas, hoolimata sellest, et seda hinnati kõrgelt juba sünni ajal.

Eesti Panga 2011. aasta aruanne

Eesti Pank Tallinn : Eesti Pank, 2012 151 lk : ill. Eesti Panga 2011. aasta aruande terviktekst (.pdf, 3,39 Mb)

Eesti Rahvusraamatukogu aastaraamat 2011

Rööppealkiri National Library of Estonia yearbook 2011 Toimetaja Inna Saaret Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2012 30 lk. : ill. TÄISTEKST RR arhiivis DIGAR http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:75562

Eesti ja India

Siim Sikkut, Siim Esko, Kitty Kubo Majanduskoostöö tulevik Eesti Arengufond Tallinn : Eesti Arengufond, 2012 125, [1] lk. : ill. Sari Eesti Fookuses, 11/2012 Eesti Fookuses (võrguteavik), 11/2012 http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/eesti_india_tulevik_arengufond_raport.pdf Eesti Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud arenguseire mõttekeskus ja riskikapitalifond. Arenguseire eesmärgiks on globaalseid trende ja mõjutegureid jälgides Eesti majanduse tulevikuvõimaluste leidmine. Seireprojektides analüüsitakse süvitsi maailmamajanduse ja äri tulevikusuundi, algatakse äri- ja valitsusringkondade ühiseid arutelusid ning töötatakse välja uudseid tegevuslahendusi. Sellise töö tulemusel teeb Arengufond otsustajatele ettepanekuid Eesti võimaluste kohta muutuvas maailmas ning nende realiseerimiseks vajalikeks algatusteks.   Käesoleva raporti autorid on Eesti Arengufondi eksperdid: Siim Sikkut, Eesti-India seire juht; Siim Esko, seire ekspert; ja Kitty Kubo, arenguseire divisjoni juht.

Estonia

João Lopes Marques 
Paradise without palm trees : living in post-soviet euphoria : understanding the fears, dreams and manias of a fascinating small European nation
Editor Todd Barth
Cover design: Marko Russiver
Cover photo: Oliver Moosus
Layout: Piret Jürisoo
Tallinn : Hea Lugu, 2012
182, [1] lk.

Supermodels. Skype. The legacies of Soviet occupation. Sex terrorism. The gender gap. Spontaneity. Simplicity. Wife-carrying. Its never easy to write anthropological chronicles on a specific nation as an alien author. Weekly. For six years. In the countrys mainstream media. However, Estonian people belong to a unique breed. They not only gave space for this project to materialize but also decided to promote it worldwide. Indeed, throughout these compositions the reader will find plenty of criticism about Estonia and Estonians. Hand-in-hand with compliments. Hedonism. Gratitude. Pagan Estonia is a rather different species: not a coincidence that this fascinating republic ranks 3rd worldwide when it comes to press freedom. A kind of paradise in our time.

João Lopes Marques (sündinud 29. augustil 1971 Lissabonis) on alates 2006. aastast Tallinnas elav Portugali vabakutseline ajakirjanik, stsenarist, kirjanik ja blogija. Eestis on ta nime teinud kui kolumnist ja kirjanik, kes kirjutab välismaalase pilgu läbi Eestist ja eestlastest.

Riigikogu Toimetised 25/2012

Riigikogu Kantselei Peatoimetaja Helle Ruusing Tallinn : Riigikogu Kantselei, 2012 234 lk. : ill. Sisukord Peatoimetaja veerg Helle Ruusing / Valmis? Essee Matti Maasikas / Eesti välispoliitika kolmas faas – argipäev Poliitika Välispoliitika RiTo vestlusring / Araabia kevad: ootused, lootused ja ohud Riigikogu valimised Oudekki Loone / Töölised, kapitalistid ja Riigikogu valimistulemused 2011 Rein Toomla / Kes ei käi valimas? Võrdlev ülevaade kolmest Riigikogu valimisest Mihkel Solvak / Hääle vahetamine 2011. aasta Riigikogu valimisel Martin Mölder / Hääletamiskaalutlused 2011. aasta Riigikogu valimisel Riigivalitsemine Annika Uudelepp / OECD analüüs Eesti riigivalitsemisest – suurim probleem on killustumine Põhiseaduslikud institutsioonid Omavalitsuste rahastamine Tim Kolk / Millist kohaliku omavalitsuse rahastamise süsteemi nõuab põhiseadus? Uuringud ja arvamused Parem õigusloome Aare Kasemets / Annika Talmar / Ero Liivik / Parema õigusloome põhimõtete rakendamine Eesti sisejulgeolekupoliitikas* Sooline võrdõiguslikus Pirjo Turk / Soolise palgalõhe vähendamine on aeganõudev protsess Mirjam Allik / Nimekirjad, hääled ja sugu 2007. ja 2011. aasta Riigikogu valimistel Majandus Janno Reiljan / Eesti tee majanduskriisi ja selle õppetunnid: tööjõukulu aspekt Kalev Kukk / Majandus liigub paratamatult kord üles, kord alla1 Valimisõigus Katre Tubro / Vangide valimisõigusest Parlamentaarne järelevalve Ele Sisas / Julgeolekusektori parlamentaarne järelevalve Eestis Politsei Priit Suve / Politsei areng läbi aegade Andmekaitse Eve Rohtmets / Liina Kanger / Eesti andmekaitse Euroopa Kohtu praktika peeglis Perepoliitika Dagmar Kutsar / Häli Tarum / Eesti vanemahüvitis Euroopa Liidu tööhõive strateegilise eesmärgi taustal Kodanikuühiskond ja riigivõim Nõuandvad kogud Külvi Noor / Maiu Uus / Alalised nõuandvad kogud kaasamisvormina Rahvusvaheline suhtlus Parlamentarne välissuhtlus Andres Herkel / Parlamentaarne välispoliitika Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee näitel Kirjandus ja andmebaasid OECD Jane Makke / Kairi Saar / Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon Tiina Tammiksalu / Parlamentaarsed uudised Kristiina Kaju / David G. Victor gaasitööstuse tulevikust Autoritest Contents in English Summaries in English Nimeregister

Teeliste kirikud 2012

Rööppealkiri Wayfarers‘ churches Eesti Kirikute Nõukogu, tekstid Sirje Simson Kujundus Peeter Rahuvarm Tallinn : Eesti Kirikute Nõukogu, 2012 80 lk. : ill. Hoides käes Eesti pühakodasid tutvustavat teatmikku, hoiad Sa oma käes eesti rahva hinge, Sa tunned tema südame tuksumist, jagad tema rõõme ja muresid, kannatusi ja lootusi, elad kaasa tema argipäevaelule. Palju on neid, kelle viimane pilk enne teele asumist karmi saatuse poole läks kirikule, ja neid, kelle viimane mälestus armsalt ja kaugelt kodumaalt on olnud pühakoda. Kui paljud soovisid, aga ei saanud enne surma näha veelkord oma kodukirikut. Kirik ei ole lihtsalt kooskäimise koht. Ta tähistab kogudust ja tunnistab kogudusest, mis selles paigas elab. Ta on Jumala elupaik Kristuses lepitatud ning ühendatud inimeste seas. Ta on palvekoda. Ta ei koosne ainult kividest, vaid ka kõikidest mõtetest ja meeleliigutustest, mis on sündinud paljude inimeste südames lugematute aastate jooksul. Need on elavad kivid, mis annavad sellele kohale erilise soojuse ja tähenduse. Armas teeline, kui Sa astud kirikusse, ära unusta pühakirja meeldetuletust: “Kirjutatud on: “Minu koda peab olema palvekoda”” (Lk 19:46). Jaga nendele, kes on siin enne Sind olnud ja selle pühakoja üles ehitanud, lühidalt mõtte ja palve almust. Nad tänavad Sind selle eest! Piiskop Philippe Jourdan Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Külasta ka kodulehte Teeliste kirikud 2012

Ukrainlased

Koostanud: Natalja Gumnõtska, Irõna Kljutškovska, Olesja Palinskaja... [jt] Tõlkinud Ellen Dovgan Toimetanud Irõna Kljutškovska, Igor Kalõnets, Ita Serman [Tallinn] : TEA Kirjastus, 2012 60 lk. : ill. Sari Rahvused Eestis Trükis on ilmunud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel. Trükise väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium.   Trükises antakse ülevaade Ukraina kultuurist ja rahvastikust, samuti ukrainlastest Eestis, omavahelistest suhetest, koostööst. Üles on leotletud Ukraina seltsid Eestis.

100 põhjust minna Belgiasse

Hanna Miller
Mitte ainult šokolaadist
Fotod: Hanna Miller, Olavi Miller
Toimetanud: Silvia Pärmann, Hanna Miller
Kaane kujundanud: Villu Koskaru
Muraste (Harjumaa) : Randvelt Kirjastus, 2012
254 lk. : ill.

Õigupoolest peakski alustama vist sellest, et belglast kui rahvust pole üldse olemas, kirjutab Hanna Miller oma arvukate fotode ja veel arvukamate lõbusate igapäevaelu seikadega teejuhis Belgia kultuuri, arhitektuuri, ajalukku, tänapäeva ja kööki.

Küll on aga olemas Belgia Kuningriigi kodanikud, keda nimetatakse belglasteks. Pole olemas ka belgia keelt, vähemalt korrek- tses lingvistilises tähenduses mitte. Küll aga on vaieldamatult olemas kodumaa-armastus ning vähemalt osal elanikkonnast tugev soov säilitada status quo ́d ehk siis Belgia Kuningriiki selle praegusel kujul.

Umbes kakskümmend aastat tagasi esmakordselt Brüsselisse sattudes jättis see linn mulle veidra mulje. Otse kesklinnas võis näha räämas ja lagunevaid fassaade, mahajäetud maju, katkisi aknaid. See kõik oli kuidagi sürrealistlik ja kohati tekkis tunne nagu oleks siin sõda alles „eile lõppenud“. See tunne tuleb vahel tagasi veel tänagi, vaatamata moodsale Brüsseli Eurokvartalile, kus ehitus ja remont vist kunagi ei lõppe.

Ometi jääb kripeldama tunne, et sel maal on pakkuda rohkem kui näitab tänavapilt ja poliitikauudised, on oma peidus pool... On belglaste endi elu, mida tahaks näha ja kogeda, veidigi tundma saada, olgu või riivamisi. See välismaalaste igipõline soov mistahes maal... Ning siis see võimalus avanes – ja avaneb kõigile.

Hanna Miller on hetkel Belgias elav eestlannast reisikirjanik ja – ajakirjanik, tänu kelle viimastel aastatel ilmunud kümnete ajakirjaar- tiklite on Belgia eestlastele tuttav mitte ainult läbi Euroopa Parlamen- di ja poliitikute tegemiste. Varem on Hanna Millerilt ilmunud raamat “Viini fassaadide taga. Autoga Austrias”.

Villem Reiman. Ajaloo veskid

Koostanud ja saatesõna: Hando Runnel Toimetanud Siiri Ombler Tartu : Ilmamaa, 2012 280 lk. See Villem Reimani kirjutiste raamat koosneb kahest osast. Esimeses on neli Villem Reimani kirjatükki Piibli eesti keelde ümberpanemisest. Teine jagu on Eesti Aleksandrikoolist ning selle ühest eestvõitlejast Jaan Adamsonist. Lisadena on J. Kunderi ja J. Adamsoni Aleksandri-kooli ajalugu ning J. Roosi „Eesti Aleksandri-kooli lõpp-päevad 1905. aasta revolutsioonis“. Raamatu väljaandmist on toetanud Riigikantselei

Alkoholisõltuvus

Tõlkija Meri-Liis Laherand
Toimetaja Piibe Kohava
Toimetajad Kaija Seppä, Hannu Alho, Kalervo Kiianmaa
Kaanekujundus: Igor Balašov
Koonised: Tiina Ripatti
Tallinn : Medicina, 2012
200 lk. : ill.

Alkoholismi peetakse haige enda poolt tekitatuks ja lootusetuks, kuna arvatakse, et selle vastu ei ole tõhusat ravi. Raamatus "Alkoholisõltuvus" püütakse neid arusaamu uurimisandmetele toetudes muuta. Raamatu keskne sõnum on, et ohtlik alkoholikasutus tuleks võimalikult varakult avastada ja alkoholisõltuvus on haigus, mida suudetakse tõhusalt ravida

Armastan mediteerimist

Sally Kempton
Enesetundmise rõõm
Inglise keelest tõlkinud Andres Namm
Toimetanud Terje Metsavas
Kujundanud Ivi Piibeleht
Tallinn : Pilgrim, 2012
317, [1] lk.

Selles raamatus õpetabki Sally Kempton sulle praktilist meditatsioonikunsti: iseenda tundmist ja kõikide kogemuste tingimusteta embamist nii meditatsioonipadjal kui ka igapäevaelus. Ta on tark ja südamlik teejuht, kes mõistab vaimse praktika peeneid nüansse ja kutsub sind müstilise sisemaastiku radadele – rõõmsale avastusretkele sinu südame, 

August Rei - Eesti riigimees, poliitik, diplomaat

Jüri Ant Toimetanud: Helina Tamman Kujundanud Kalle Müller Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2012 359 lk. : ill. Sari Riigivanemad Tegemist on esimese raamatuga, mis ilmub Riigikantselei ja Rahvusarhiivi koostöös asutatud riigimeeste elulugude sarjas "Eesti riigijuhid 1918–1940/1944". Üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraate August Rei toetas juba 1917. aasta sügisest Eesti Vabariigi loomist, hiljem osales ta aktiivselt poliitikas, tõustes korra ka riigivanemaks. Rohkem sai ta tuntuks aga välisministri ja saadikuna. Ühena vähestest Eesti tipp-poliitikutest õnnestus tal vältida Nõukogude võimu kätte jäämist ning suures osas just tema soovitusel püüti 1944. aastal Eesti iseseisvust taastada. Hiljem sai temast Eesti peaminister presidendi ülesannetes ehk eksiilvalitsuse juht. August Rei sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Kurla külas kooliõpetaja, hiljem Põltsamaa riigiviinapoe juhatajana tegutsenud Mihkel Rei ja Marie Rei peres. August Rei elust saab pikemalt lugeda postituses 22. märts - August Rei 125

Eesti ajaloost 19.-20. sajandil

Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest Koostanud Tõnu Tannberg Toimetanud Kai Tafenau Resümeed tõlkinud Kaisa Jõgi ja artiklite autorid Teostus: Kalle Müller Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2012 555, [1] lk. : ill. Ajalooarhiivi toimetiste käesolevasse numbrisse on koondatud uurimused Eesti ajaloost alates 19. sajandi alguskümnenditest kuni 20. sajandi teise pooleni. Kogumiku artiklid on jagatud kahte ossa: esimesse on paigutatud uurimused, mis käsitlevad perioodi kuni 1917. aastani ehk siis aega, mil Eesti kuulus Vene impeeriumi koosseisu, ning teises osas avaldatakse artiklid, kus vaatluse all on sõjaeelse Eesti Vabariigi ja Saksa okupatsiooni teemad ning Nõukogude aeg.

Eesti piir käib vastu Hiina müüri

Valik 20. sajandi rahvaluulet Riigiarhiivist Koostanud, kommenteerinud [ja eessõna:] Liivi Uuet Kujundanud Andres Tali Tallinn : Tammerraamat, 2012 232 lk. : ill. Sellesse raamatusse on valitud riigiarhiivis leiduvaid poliitilisi pilalaule, nalja- ja armastuslaule. Laule kui süütõendeid valitseva korra vastasest tegevusest. Nende laulude levitamise eest määrati karistuseks vahel koguni kümme aastat kinnipidamist. Lauludes on palju on tõsist: sõjad ja revolutsioonid, poliitiline vägivald, sõprade surm, eemalolek armsamast ja kodumaast. Kuid raamat tervikuna ei ole kurb ega vihane. Siin kajastub 20. sajandi esimese poole Eesti elu, rõõmsate ja tugevate inimeste poolt kirja panduna. Eesti piir käib vastu Hiina müüri ja Soome võidab Karjala ning Poola saab Ukraina ja Danzig kuuluks Eestile. Säilinud ärakirjana EK(b)P Valgamaa Komitees. Laul levis kiiresti erinevates variantides, neist tuntuima algus: „Eesti piir käib vastu Hiina müüri, Venemaa peab ära kaduma.“ Maadejagamise plaanid on eri variantides erinevad, mõnikord ka samas laulus üksteisele vastukäivad.

Hansa Liidu ajalugu

Gisela Graichen ja Rolf Hammel-Kiesow koostöös Alexander Hessega  Varjatud ülevõim Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik Toimetanud Kristiina Ainelo Kujundanud Piret Niinepuu-Kiik Tallinn : Tänapäev, 2012 216 lk. : ill. "Hansa Liidu ajalugu" on põhjalik ja ohtralt illustreeritud sissevaade keskaja Euroopa olulisimasse majandus- ja poliitilisse ühendusse Hansa Liitu, mille ideed vabakaubandusest ja piiriülesest koostööst olid omast ajast sajandeid ees. Raamatus käsitatakse Hansa Liitu Euroopa ajaloo olulise osana, tulevikku suunatud keskaegse majandusorganisatsioonina, mille tundmine on Euroopa kujunemise mõistmiseks vältimatu. Muu hulgas tutvustatakse raamatus Hansa Liidu liikmeslinnasid (ühenduse kõrgajal kuulus neid sinna üle kahesaja) ja rikaste hansakaupmeeste igapäevaelu (rikkaimad neist laenutasid raha isegi kuningatele), Saksa Hansa ülevõimu, mis oli saavutatud raha ja kasuahnuse abil, ja hansaaegset laevandust kogedest piraatluseni. Omajagu tähelepanu pööratakse Hansa Liidu rollile Liivimaal – nüüdses Eestis ja Lätis – ning selle lähiümbruses, samuti Eesti hansalinnadele.