10. märts – Els-Aliine Blum-Sapas

10.03.1892 Kuivsaapa/Saapa talu, Uue-Kariste v., Halliste kihelkond, Viljandimaa – 14.08.1945 Frantsevka, Tšainski raj., Tomski oblast
Meditsiinidoktor, NKK Abja jaoskonna esinaine

Erinevates allikates erinevad sünnidaatumid:

• Sünnidaatum Eesti Represseritute Registri Büroo andmete põhjal: BLUM-SAPAS, Els-Aliine, Peeter 03.08.1892 Viljandimaa Uue-Kariste v., eluk. Pärnumaa Saapa t., kõrgh., arst, asum. Tomski obl. Tšainski raj. Frantsevka, surn. asum. 14.08.45. [698M]
• Sünnidaatum "Pärnumaa Tegelaste Biograafiad" põhjal 10.03.1892
• Sünnidaatum pereregistris: BLUM;SAPAS, ELSS;ELSA-ALIDE, PETER, ema eesnimi TINA-KATHARINE, naine. Sünd: 1892-03-10, VANA-KARISTE V. Raamat: ABJA V kd 12 lk 395.
• Sünnidaatum andmebaasis Geni.com 29.03.1892

Sündinud Vana-Karistes Kuivsaapa/Saapa talus. Pärimuste järgi on Saapa talu saanud nime sellest, et Rootsi kuningas Karl XII olevat seal jahil olles kaotanud saapa. Talu pererahvas andnud talle uue saapa asemele. Selle eest andnud kuningas talu priiks. Lugu on kirjas Aime jõgi 2002. a. ilmunud raamatus "Rändavate kivide, Ristimänni ja rahapaja jälil". Oletatavasti on muistendi inspireerijaks olnud tõsiasi, et rootsi ajal, see tähendab üle 300 aasta tagasi, sai Saapa talu tõesti vabatalu õigused. Kuni II maailmasõjani elasid Saapa talus sama suguvõsa järglased. Koha viimane omanik oli Peeter Sapase tütar Els-Blum Sapas. Praegu elavad Sapaste suguvõsa järglased välismaal ja talu seisab tühjana.

Ema Tiina pärines samuti heast perest – Puisi suurtalust. Uue-Kariste mõisale kuuluva Puisi suurtalu (väärtus 32 taalrit 12 krossi, maad 561 Riia vakamaad ehk 208,5 hektarit) ostis 1865 kohalik mees Karl Hunt/Unt krahv Paul Fersenilt 6426 rubla 66 kopika eest.

Õppis Halliste eratütarl.koolis, Viljandi tütarlaste l.-k.; lõpetas Valga gümn. 19ll ja Zurichi ülik. (Schveitzis ) arstiteaduse doktorina 1917. a. 

Töötas Münsterlingeni kantonis Thurgau närvi- ja vaimuhaigete kliinikus assist. 1918-19, Zürichi antropoloogia ja neuroloogia instituudis 1920-1921. Täiendas end Viinis neuroloogia ja psühhoanalüüsi alal 1921-1922. Töötas Tartu ülik. füsioloogia instituudis 1922-1923. Elsa/Els Sapas-Blum elas aastast 1923 Šveitsis Bernis ning kutsus sinna ka oma õetütre Hilda Kapsta. Els-Aliine Blum-Sapas õppinud Šveitsis Zürichi ülikoolis psühhiaatriks, kus tutvus samas õppinud Ernst Blumiga. Nad abiellusid 1928. Pärast ülikooli lõpetamist oli abikaasadel Bernis oma arstipraksis. Tulnud 1935. aastal Eestisse, töötasid mõlemad Tartu ülikoolis õppejõuna.

1931. aastal laskis vahepeal 12 aastat Šveitsis töötanud ja seal abiellunud dr med Els Sapas-Blum tallu ehitada suure ja moodsa elumaja.

See oli võrdlemisi traditsioonilises vaimus ehitatud, liigendatud väliskujuga, valgeks krohvitud, tahutud palkidest maja, mida kattis laastudest mansard-poolkelpkatus. Hoone esikülg oli sümmeetriline: keskel veerandkelpkatusega kõrge väljaaste all geomeetrilise laudisega tiibuks ning selle mõlemal küljel madalad, lauge plekk-katusega tiivad. Eelkirjeldet väljaaste taga oli teine, laiem ja madalam väljaaste, mille kaldkatus algas põhikatuse harjalt. Maja aiapoolsel küljel oli katusel samuti kõrge kaheosalise katusega väljaehitis. Selle all oli lai klaasveranda, kust pääses treppi mööda aeda. Ühel 1930. aastate pildil on verandal kaldkatus, teisel on katus lame ning sellel on rinnatisega rõdu. Mõne ehitusdetaili järgi otsustades tundub, et esialgne lamekatus vahetati hiljem kaldkatuse vastu ning rõdu kaotati. 1939. aasta põllumajandusloenduse andmeil oli 12 eluruumiga majas kasulikku pinda kokku 400 m² ning siia oli sisse seatud veevärk. 1950-1970 oli majas Kariste Kolhoosi keskus, hiljem elasid seal majandi töölised. Praeguseks on hoone hävinenud.

Kunagise Saapa talu maadel kasvab Vana-Kariste hõberemmelgas. 1998. a. mõõtis Hendrik Relve remmelga kõrguseks 22 m ja tüve ümbermõõduks kõige peenema koha pealt enne harunemist, 0,7 m kõrguselt maapinnalt, 740 cm.

Teise maailmasõja puhkedes sõitis Ernst Šveitsi kodanikuna kodumaale. Els võeti juuniööl kinni koos tütarde Alma (1927), Ingrid-Klaara (1930) ja Irene-Mariaga (1932). Els suri Frantsevkas augustis 1945. Lastel lubati minna 1946. Neil õnnestus järgmisel aastal Punase Risti abiga pääseda isa juurde Berni.

Allikad:

• Blum-Sapas, Els-Aliine. – Küüditamine Eestist Venemaale; Juuniküüditamine 1941 & küüditamised 1940-1953. Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2001. Lk. 377
• Joosep, Elmar. Elmar Joosep: Seal Siberi külas Fratsevkas // Pärnu Postimees 15.06.2001 URL: http://www.parnupostimees.ee/470842/elmar-joosep-seal-siberi-kulas-frantsevkas/ (11.01.2013)
• Pärdi, Heiki. Halliste kihelkonna taluhäärberid – moodsa taluelu sümbolid. – Viljandi Muuseumi aastaraamat 2007. Viljandi, 2008. Lk. 160
• Pärnumaa tegelaste biograafiad 1937. Lk. 21. URL: https://drive.google.com/file/d/0B6VpiGhJq8l4UG1nS2pCWTRhSDQ/view
• Räägel, Andres. Et mälestus kestaks // Lõuna-Mulgimaa (2010) mai, lk. [4]
• Vana-Kariste hõberemmelgas. – Relve, Hendrik. Põlispuud. Tallinna, 2003. Lk. 215

10. märts - Kaljo Liiv 90

Foto: Geni.com

Kaljo Liiv

10.03.1931 Roosi t, Suislepa - 1.02.1997 Suislepa
Ajalooõpetaja, kodu-uurija

Isa August ja ema Aliide olid talupidajad. Õppis 1939-194 Suislepa koolis, 1946-1950 Viljandi 2. keskkoolis, 1950-1954 Tartu Õpetajate Instituudis. Kõrghariduse omandas Tallinna Pedagoogilises Instituudis kaugõppes ajaloo erialal.

Töötas 1954-192 Puka keskkoolis ajalooõpetajana ja õppealajuhatajana. 1963-1966 oli õppealajuhataja ja õpetas ka ajalugu Suislepa 8-klassilises koolis. 1966-1995 samas direktor.

Oli kirglik kala- ja jahimees, armastas tegelda fotograafiaga. Laulis kohalikus meesansamblis.

Kuulus 1963. aastast kohalikku kodu-uurimisringi. Lindistas põlissuislepalaste mälestusi, kogus ajaleheväljalõikeid fotosid jm. Aastaid juhendas õpilaste kodu-uurimistöid. 

Allikas: Viljandimaa koduloolasi : teatmik. 2009. Lk. 42-43

10. märts - Augustin Pung

Augustin Pung
10. märts 1898 Valga – 28. aprill 1972 Tartu
Eesti koori- ja orkestrijuht, muusikapedagoog ja esperantist

Õppis Valga kirikukoolis, Valga linnakoolis ja Tallinna Kolledžis. Ta lõpetas aastal 1928 Tallinna Konservatooriumi laulu- ja muusikaõpetaja diplomiga; juhendajaks Juhan Aavik.

Töötas aastast 1928 Viljandi ühisgümnaasiumis laulu- ja muusikaõpetajana. Juhatas aastatel 1931–1933 Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoori ja aastatel 1935–1940 segakoori "Koit".

1929. aasta 26. septembri «Sakalas» avaldati järgmine üleskutse: «Kõigile meeslaulu sõpradele. Helikunsti Selts, vastu tulles paljude laulusõprade soovidele, on otsustanud asutada Viljandis meeskoori. Esimene harjutus on reedel, 27. septembril 1929 Sakala maleva staabi ruumides kl. 8 õhtul. Palutakse ilmuda kõiki asjast huvitatuid, et luua tüsedat ja korralikku meeskoori. Juhatus.»

1930 asutas Eesti Lauljate Liidu Viljandimaa osakonna ja oli selle esimees. Oli 1931. aastal Sakalamaa VI laulupeo üldjuht.

Ta oli aastatel 1944–1945 Viljandi linna täitevkomitee esimees ja aastatel 1945–1946 Viljandi 1. Keskkooli direktor.

 Ta oli aastal 1945 Viljandi Lastemuusikakooli asutajaid, oli selle viiuliõpetaja ja aastatel 1945–1966 kooli direktor; tema õpilasteks olid Mati Kärmas, Mare Teearu, Jaan Tork.

Asutas aastal 1947 ja juhtis aastani 1961 Viljandi taidlus-sümfooniaorkestrit.

Sai 1958. aastal Eesti NSV teeneline kunstitegelase tunnustuse. Oli tegev ka Valga, Tallinna ja Viljandi karskus-, muusika- ja teistes seltsides. Avaldanud kirjutisi eesti muusika ja kirjanduse üle välis- ja kodumaa ajakirjanduses. Kirjutanud koori- ja soololaule ning instrumentaalpalu.

Septembris 2009 avati Viljandi muusikakooli seinal infotahvel Sakala meeskoori eelkäija Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoori esimesest proovist, mida juhatas Augustin Pung.



Augustin Punga elamu Kõrgemäe tänaval.

Allikad:

• „Koidu“ seltsi tegelaste elulood. – Viljandi Kultuuriselts „Koit“ 135. Print Best, 2004. Lk. 59
• Augustin Pung. – Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Augustin_Pung (vaadatud 09.03.2018)
• Livonia Antiik. URL: http://www.vanakraam.ee/Augustin_Punga_elamu_Korgemae_tanaval_Viljandi_l_1092-23 (vaadatud 09.03.2018)
• Meeskoor avab mälestustahvli. Sakala URL: https://sakala.postimees.ee/168286/meeskoor-avab-malestustahvli (vaadatud 09.03.2018)