Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 31. mai 2011

Avatud ühiskond ja selle vaenlased

Karl Popper
II köide
Teisendpealkiri Prohvetluse kõrgaeg : Hegel, Marx ja järellainetused
Sari Avatud Eesti raamat Eesti Keele Sihtasutus, 2011

Avatud Eesti Raamatu sarjas ilmunud teose andis AEF-i ja Kultuurkapitali toel välja Eesti Keele Sihtasutus ning tõlkis Triinu Pakk.

„Avatud ühiskond ei saa kunagi valmis, küll aga saame me olemasolevat paremaks muuta. Karl Popperi filosoofia on selleks suurepärane mõtteline tööriist,“ avaldas Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam heameelt selle üle, et Popperi peamine filosoofiline pärand on nüüd tervikuna eesti keeles kättesaadav. Mullu, Avatud Eesti Fondi juubeliaastal, ilmus Ene-Reet Sooviku tõlkes teose I köide, alapealkirjaga „Platoni lummus“, mis visandas avatud ühiskonna ideaali Platoni poliitiliste vaadete kriitika kaudu. Teises köites toob Popper välja mõned vigased filosoofilised eeldused, mille tõttu Marxi vabaduse ja õigluse tundest kantud ühiskonnafilosoofia oli määratud nurjuma.

Olulisim neist on usk ajaloolisse paratamatusse. „Popper rõhutab meie enda otsuste ja tegude tähtsust ühiskonna puuduste parandamisel ja võitluses ülekohtu vastu. Täieliku passiivsuse või kõike pea peale pöörava revolutsiooni asemel peaks inimese olukorda parandama järk-järgulised reformid ja kriitiline debatt. Kui Teise maailmasõjajärgsel ajal kuulus Popperi suurteos peamiselt paremtsentristlike parteide ideoloogilisse repertuaari, siis nüüdisajaks on selle hoiak nihkunud pigem tsentrist vasakule,“ iseloomustas teost II köite toimetaja ning Avatud Eesti Raamatu sarja eestvedaja Märt Väljataga. Ta märkis, et Popperi teadus- ja ühiskonnafilosoofilistest ideedest sai 1950. aastatel innustust ka noor George Soros, kes rajas nende teostamiseks ülemaailmse fondide võrgustiku.

Maailma filosoofiaparemikku vahendavale Avatud Eesti Raamatu sarjale, kus on tänaseks ilmunud juba üle 100 raamatu, pani AEF aluse 1994. aastal. AEF jätkas sarja toetamist 2000. aastani, andes seejärel teatepulga üle Eesti Kultuurkapitalile. Nüüd ühendasid AEF ja Kultuurkapital taas jõud ning raamatu Karl Popperi "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" I ja II osa ilmumist toetati koos.
Allikas: Hea Kodanik

Artikleid graafilisest disainist

Sari Disainiraamat, 1736-6208 ; 4
Eesti Kunstiakadeemia, c2011

Disainiraamatu sarja neljandasse väljaandesse on kokku kogutud viimase kümne aasta jooksul ajakirjanduses avaldatud artikleid graafilise disaini kohta. Peamiselt Kunst.ee-s, Sirbis ja Eesti Ekspressis ilmunud tekstid käsitlevad nii disainihariduse, -ajaloo kui ka -praktika küsimusi. Eraldi alajaotusse on koondatud intervjuud ja portreelood nii kodumaiste kui Eestiga seotud autorite kohta.

Architecture Today

James Steele
London : Phaidon, 2007

This work is a comprehensive overview of architecture worldwide since the 1960s. A guide to the many and varied contemporary architectural trends, it leads the reader through the styles and movements of architecture in the latter half of the 20th century. The Modern Movement in architecture early in the 20th century gave rise to the "International Style" - architecture was intended to transcend its time and place and provide a new world order in building and city planning. In the 1960s, modernism was seriously challenged by architects who began to question the validitiy of its principles. In place of modernism, a diverse array of building types and styles, driven by new architectural beliefs and theories, began to emerge. Today, a richness and complexity abound. This text is an attempt to make sense of the pluralistic nature of contemporary architecture, by offering an accessible critique of the world's most prominent architectural movements and trends.

reede, 27. mai 2011

Kalle Gaston. Ma olin pastor ehk püha (t)öö

Killukesi kirikuteelt
Kulla (Viljandimaa) : K. Gaston, 2011

Raamat sisaldab ühe endise pastori mälestuste- ja loomekatkeid kaheksa aasta pikkuselt kirikuteelt – humoorikaid juhtumisi, pastoriks kujunemist, õnne ja õnnetusehetki ning muudki. Peatükid on paigutatud piiblis leiduvate raamatute raamistikku. Igast neist on autor võtnud salmi või paar meetodil „silmad kinni-sõrm peale.“

Loe ka Margus Haava Sakalas ilmunud artiklit "Mees, kes loobus ametist, kuid mitte usust"

Ajatud lood

Koostajad Heiki Raudla, Raul Kilgas
Toimetaja Raul Kilgas
Kujundaja Hille Jääger
Sator, 2011

„Ajatud lood“ on paariline varem mitmes trükis ilmunud „Kuldsetele lugudele“. See on uus valik mõistu- ja muid jutte, mis annavad jõudu ja juhivad meid meie sisemise tarkuse juurde. Enamik metafoorseid süžeesid on arhetüüpsed ja levinud mitmesugustes variantides, erinevate ümberjutustustena. Sellistel lugudel on samuti tähtis koht paljudes usundeis ja pärimuslikes vaimsetes õpetustes. Raamat, mida ikka ja jälle avada ja üle lugeda.

Loe veel:
Silja Lättemäe "Ajatud lood on täis võlusõnu" (Maaleht)
Hiljuti jõudis raamatupoodidesse väike salmikuna mõjuv lühilugude kogumik “Ajatud lood”, mille on koostanud Heiki Raudla ja Raul Kilgas. Kena kinkida ja mõnus lugeda, sest kiirustavas maailmas saad lühilugusid haarata tükikaupa. Loe edasi

Sõit sõõrule [Helisalvestis]

Karjalapse laulud
Viljandi : Lepp ja Nagel, 2009

NB! Laenutatav alates (05.08.2011)

Plaadil on ehtsad karjalaste lood ja laulud, mis on tänapäeval unustuse hõlma vajunud. Tegemist on Eesti eri nurkadest pärit autentsete lugudega, mis on lindistatud elutoas koos kõikide sinna kuuluvate helidega, nagu ahju praksumine või pudru keetmine.

Voldikus laulusõnad ja mängujuhendid

Laule laulsid Viljandi Pärimusmuusika Aida pereringi lapsed ja lapsevanemad: Cätlin Jaago (21, 23), Katrin Laidre (5, 11, 12), hiiu kannel, väikekannel, Annika Mändmaa (1, 2, 13, 16-18, 20, 25), väikekannel, Roosi Mändmaa (6, 11), Villem Mändmaa (7), Maari-Ello Onni (10), Mano-Meelis Onni (4, 11, 22), Mia-Oliivia Onni (7, 10), Meelis Rämmeld (18, 22), Silver Sepp (8, 15, 25), Pihla Teder (6, 11), Kaari Onni, Erika Viira, Kiti ja Peedu Põld, Kristi ja Ain Mägi, Iris Rämmeld

1. Helletus / Karksi.
2. Päevak tule vällä / Karksi, impro.
3. Koer lääb karja (Koer läks karja) / Harju-Madise.
4. Kits kile karja / Halliste.
5. Vihmakõne vellekõne / Rõngu.
6. Lepatriinu / Haljala.
7. Pisi-iiri, kus sa läed? / Mustjala.
8. Sõit sõõrule / Rõngu ; sõn.: Rõuge.
9. Prigadi-pragadi / Rakvere.
10. Roti pulmad / Haljala.
11. Hiir hüppas ja kass kargas / Tori - Kass / Väike-Maarja.

Mängud:
12. Väravamäng / Rapla.
13. Sild läks katki / Virumaa.
14. Nunnamäng / Tartu, impro.
15. Laevamäng / Treimani.
16. Hobusemäng / Karja ; sõn.: Kaarma.
17. Sõõru lehmakene / Paistu. 18. Kokku, koorekene : (Tori ja Muhu versioon) / Tori, Muhu.
19. Sihka-sahka saeme puid.
20. Kaku tegemine / Suure-Jaani.
21. Kee pada / Kolga-Jaani.
22. Hambasõnad / Laiuse - Valusõnad / Vändra.
23. Veere päevakene / Otepää. 24. Kell üks - muna küps. 25. Unelaul / Muhu

Urantia raamat

Urantia Sihtasutus
Urantia Sihtasutus, 2010

Urantia raamatu vaateviisis teadusele, filosoofiale ja religioonile on ehk need teemad ühendatud kõige selgemaks ja kokkuvõtlikumaks tervikuks, mis tänapäeva inimesele üldse võib olla kättesaadav. Sellel on tõesti potentsiaali kujundada maailma saatust.

The Low Countries. 19

Arts and society in Flanders and the Netherlands
Flemish-Netherlands Foundation, 2011

This English-language yearbook about the Low Countries comes from the Ons Erfdeel stable.

The theme of this nineteenth number is ‘(self-)images’. The Netherlands and Flanders are set in front of a half-transparent mirror: from abroad this region of the North Sea appears as if through a window, but at the same time the two Dutch-speaking areas can see and explore themselves.

Mirrors, windows, reflections

How does a Scot living in Brussels see the political situation in Belgium? What does an American historian think of the Netherlands, which has undergone a complete metamorphosis in just a decade? What impression does a foreigner get of the Netherlands if he reads Max Havelaar or Turkish Delight? What is the image of Flanders that emerges from The Sorrow of Belgium and The Legend of Ulenspiegel?

In The Low Countries 19 you can read more about how the classic dichotomy between Burgundians and Calvinists, between Catholics and Protestants influences the image of the Low Countries.

You can read the article about orange, the colour that unites and divides North and South here.

Reve in England

In addition to this thematic section of the book there are also wide-ranging articles on more general topics. Read about the graphic novel in Flanders, the huge success enjoyed by rock festivals in the Low Countries, the monarchy in Belgium and the Netherlands, or Flemish belfries, to name but a few.

And there’s plenty of literature, too: Nop Maas on Gerard Reve’s excursion into English, a portrait of the city of Leuven by Johanna Spaey, articles on Maurice Maeterlinck, Leonard Nolens, Herman Gorter, Maarten 't Hart and Hans Verhagen.

But that’s not all. For the complete list of contents of the new TLC have a look here

Linnukasvatuse terminid

Harald Tikk, Matti Piirsalu, Viive Tikk, Liisa Hansson
Tartumaa Põllumeeste Liit, 2011

Raamatu eessõnas märgib Harald Tikk, et linnukasvatusteadus ja -praktika on viimasel veerandsajandil väga kiiresti arenenud. Lindude aretuses ja pidamises kasutatakse linnugeneetika edusamme, kuid eestikeelses kirjanduses puudusid seni selgitused lindude geneetiliste, anatoomilis-morfoloogiliste ja teiste parameetrite kohta. See sõnastik püüab neid kitsaskohti linnukasvatuse terminoloogias avardada.

Lähtematerjaliks on olnud linnugeneetika osas peamiselt 1990. aastal ilmunud R. D. Crawfordi “Poultry Breeding and Genetics”, kasutatud on venekeelseid allikmaterjale.

Loomakasvatusalaste oskussõnastike koostamisega tegeldi üpris hoogsalt nõukogude ajal Tartus loomakasvatuse ja veterinaaria instituudis, kuid 1990ndatel see töö soikus. Nüüd on plaanis Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi (APS) juurde loodud oskussõnatoimkonna läbi hoogustada poolelijäänud tööd ja välja anda üks terviklik loomakasvatuse sõnaraamat. Märtsikuu alguses peetud APSi koosolekul moodustati selleks mesinduse ja loomakasvatuse oskussõnatoimkonnad

Baltic Horizons : Nr 14 (111) - december 2010

EuroAcademy
EuroAcademy, [2011]

Special issue Dedicated to Fundamental Research in Mathematics and Applications of Graph Theory in Collaboration with the Institute of Mathematics, Gurgaon, India.

Coins and paper money of the Republic of Estonia : [1918-2011]

Rööppealkiri Eesti Vabariigi mündid ja paberrahad : [price catalogue = hinnakataloog]
Haljak Coin Auction, 2011

Kataloogis on rahade juurde toodud ära väljalaske aasta, tiraaž, kaal, kommentaarid, eurodes turuväärtused erinevates säilivustes ja võimalusel foto.

Samast raamatust ilmus esimene trükk 2007, mis on läbi müüdud. Lisandunud on 30 lehekülje jagu uut infot ja paremaid pilte.

Kataloog on inglise ja eesti keeles.
Raamatus on 123 fotodega illustreeritud lehekülge.

Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat I

Teiendpealkiri Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses
Rööppealkiri Estonian Yearbook of military history I (7), Military Service in Estonia. Estonians in the Military Service
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum ; Tallinn : TLÜ Kirjastus, 2011

Pärast mõneaastast vaheaega aastaraamatute avaldamises, alustab Sõjamuuseum koostöös Tallinna Ülikooli Kirjastusega Eesti sõjaajaloo aastaraamatu avaldamist. Väike muutus vormis ja suuremad muutused sisus on muuseumi täiskasvanuks saamise tulemus. Senise sarja ümberkujundamine on väliseks märgiks sellest, et oleme astunud pika sammu Eesti sõjaajaloo uurimise teadusliku põhistamise suunas. Uut sarja alustades ei katkesta me sidemeid senitehtu ja oma traditsioonidega. Nii ilmub Eesti sõjaajaloo aastaraamat nüüd ja edaspidi Eesti Sõjamuuseumi - Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamatu järjepidevuse kandjana.

Järgnevalt lühike ülevaade kogumikus sisalduvatest artiklitest:
1.Mart Lätte. Eestlaste sõjalised kohustused keskajal.
2.Siim Õismaa. Balti pataljoni formeerimisest ja koosseisust.
3.Igor Kopõtin. Katšanovi üksikpataljon.
4.Peeter Kaasik. Eesti rahvusväeosade formeerimisest Noukogude armee koosseisus aastatel 1940-1956.
5.Toomas Hiio. Eesti Üksustest Wehrmacht´i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal. Komplekteerimisest ja formeerimisest.
6.Kristjan Luts. Ülevaade eestlastest Ameerika Ühendriikide relvajõududes pärast Teist maailmasõda.
7.Reigo Rosenthal. Johan Laidoneri teenistusest Vene armees aastail 1901-1918.
8.Mart Lätte. Nürnbergi kohtualuste autograafid Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi kogudes.
9.Ülle Kraft. Eesti ohvitseride andmekogu 1918-1940.

Eesti spordi biograafiline leksikon

Tesiendpealkiri ESBL : sport
3., täiend. ja parand. tr.
Eesti Entsüklopeediakirjastus : Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, 2011

"Eesti spordi biograafiline leksikon" (ESBL) jätkab pärast Berliini olümpiamänge 1937. aastal ilmunud leksikoniga alustatud ja aina töömahukamaks kasvanud üritust ‒ meie spordirahva lühielulugude koondamist raamatukaante vahele. Võrreldes 2002. aasta väljaandega on lisandunud ligi 2000 artiklit. 3., täiendatud ja parandatud trükk sisaldab ligi 6000 artiklit, neist 4300-le on lisatud portreefoto.

Isikute valikul on eelistatud häid sportlikke tulemusi saavutanud sportlasi, andmed on esitatud 2010. aasta lõpu seisuga. Leksikoni on võetud ka teenekate treenerite, sporditegelaste, spordiliitude kauaaegsete juhtide, spordikohtunike, sporditeadlaste ja spordiajakirjanike elulooartikleid. Meie kõigi aegade mahukaim spordiraamat ilmub koostöös Eesti Olümpiakomiteega.

Eesti teadlased ja insenerid välismaal

Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2011

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Tehnikaülikooli koostöös ilmunud raamat, mis räägib Eesti päritolu inimestest, kes on saanud tuntuks erinevatel mandritel. Raamatus leidub hämmastavaid edulugusid, mille peategelased, sõja poolt ilma mööda laia pillatud eestlased või nende järeltulijad, töötavad ennast rasketes oludes üles tippteadlaste ja –inseneride hulka.

Raamatu tegelased on projekteerinud maanteid Austraalias ja taastanud vihmametsi Costa Rical, töötanud NASA juhtiva elektromehhaanikuna, kasvanud Käru metsavahipojast maailmakuulsaks majandusteadlaseks või alustanud söekaevurina ja arendanud suuri kaevandusettevõtteid Austraalias, Ameerikas, Aasias ja Euroopas. Nende tegevust on väärtustatud mitmel viisil, sh rüütliks löömisega kuninganna Elizabeth II poolt.

Raamat sisaldab ligi 30 lugu ja ülevaadet erinevatelt autoritelt. Lisaks eestikeelsetele artiklitele on raamatus ära toodud ingliskeelsed kokkuvõtted ning fotod autorite erakogudest. Raamat “Eesti teadlased ja insenerid välismaal” on jätkuks raamatule “Eesti teadlased paguluses”, mis ilmus aastal 2009.

Filmiteooria

Robert Stam
Eesti Kunstiakadeemia, 2011

Esmakordselt on eesti keeles lugejatele kättesaadav põhjalik ülevaade kinosajandi filmiteooria ajaloost. Alustades tummfilmiajastu mõtlejatest, nagu Vachel Lindsay ja Hugo Münsterberg, liigub Stam filmiteooria ja kultuuriuuringute viimaste arenguteni (kognitiivne teooria, Gilles Deleuze, queer-teooria, postkolonialism, digitaalteooria).

See rahvusvahelise haardega käsitlus hõlmab Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal, Itaalias, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Brasiilias ja Argentinas loodud filmiteooriat, püüdes alati leida piiriüleseid mõtteseoseid. Samuti asetab Robert Stam filmimõtte laiemate ajalooliste ja filosoofiliste voolude konteksti. Elegantses, ent siiski hõlpsalt mõistetavas keeles kirjutatud «Filmiteooria. Sissejuhatus» on selge ja sidus sissejuhatus filmiteooria kirevasse maailma. Indiana Ülikooli professori James Naremore´i sõnul on Stami raamat «märkimisväärne süntees, soovitatav kõigile, kes tahavad mõista 20. sajandi filmiteoorias tõusetunud küsimusi ja arutelusid. Tema käsitlus on läbinisti selge, mitmekülgne ja intelligentne.»

Robert Stam on New Yorgi Ülikooli filmiteaduse professor. Tema paljude raamatute hulka kuuluvad «Tropical Multiculturalism: A Comparative History of Race in Brazilian Cinema and Culture» (1997), Katherine Singer Kovocsi parima filmiraamatu auhinnaga pärjatud «Unthinking Eurocentrism: Multiculturalism and the Media» (koos Ella Shohatiga, 1994) ning «Subversive Pleasures: Bakhtin, Cultural Criticism, and Film» (1992). Koos Toby Milleriga on ta koostanud kogumikud «A Companion to Film Theory» ja «Film and Theory: An Anthology» (mõlemad Blackwell, 1999).

Interaktsioonid

Eesti teater ja ühiskond aastail 1985-2010
Tartu Ülikool, 2010

Kogumiku „Interaktsioonid. Eesti teater ja ühiskond aastail 1985–2010“ (2010) artikleid ühendab üks keskne uurimisküsimus: millised on teatri ja ühiskonna interaktsioonid ehk kuidas mõjutab ühiskond teatrit ja teater ühiskonda. Sellele küsimusele vastuste otsimisel keskenduvad autorid lähimineviku ja kaasaja eesti teatrile, täpsemalt selle üksikutele institutsioonidele, suundadele, lavastustele.

Kogumiku on toimetanud Anneli Saro ja Luule Epner, kujundanud Paavo Käämbre. Kogumikus kirjutavad Anneli Saro, Ott Karulin, Kerttu Abel, Kadri Rantanen, Ireene Viktor, Riina Oruaas, Madli Pesti, Hedi-Liis Toome ja Jaanika Juhanson.

neljapäev, 26. mai 2011

Kaks korda iseseisvaks

Tiit Made
Eestlaste 20. sajandi pöördepunktid
Argo, 2011

20. sajand oli eestlaste tuhandete aastate pikkuses ajaloos kõige tormilisem ja meie kui rahva rahvusvahelise identiteedi fikseerimisel otsustava tähtsusega aastasada. Sajandeid teiste rahvaste tahtele allutatuna elanud eestlased rajasid 20. sajandil oma riigi, kasutades oskuslikult ära poliitilisi muudatusi, mis maailmas aset leidsid. Mitte ainult et kasutasid ära, vaid võitlesid lahinguväljal kätte õiguse üles ehitada oma riik. Ent jäädes sajandi keskel suurriikide omavahelise võimu- ja territooriumijagamise hammasrataste vahele, minetasid nad selle kallilt kätte võidetud, kuid mitte eriti hästi hoida osatud vabaduse ja iseolemise. Saatus pakkus eestlastele eelmisel sajandil veel teisegi võimaluse elada omaenda riigis vastavalt oma oskustele ja suutlikkusele. Jälle osati ära kasutada okupantriigi ajutist poliitilist ja majanduslikku nõrkust ning saavutada – seekord rahumeelselt – haruldane tulemus: ühe sajandi jooksul teist korda iseseisvuda. „Kaks korda iseseisvaks” on mõeldud eelkõige abimaterjalina ajalugu õppivatele koolinoortele ja üliõpilastele, kuid ka igale ajaloohuvilisele.

Kanoonilise õiguse käsiraamat

Illar Hallaste
Juura, 2011

Kanoonilise õiguse käsiraamat on hea sissejuhatus Katoliku Kiriku kanoonilisse õigusesse. Raamatu koostamise aluseks on nii Codex Iuris Canonici (CIC) originaaltekst kui ka H. Schwendenweini põhjalik käsiraamat «Das neue Kirchenrecht.»

Käsiraamatu eesmärk on anda ülevaade seadusest ja muu hulgas on püütud kõik mõisted viia vastavusse Katoliku Kiriku katekismuse kompendiumis (Tallinn, 2008) kasutatud mõistetega. Krikupühade nimetused on võetud katoliku kalendrist A.D. 2011.

Kanoonilise õiguse eeskuju võib leida ka luterlike kirikute õiguskorralduses. On ju kanooniline õigus kogemuste ja teoreetilise mõtte rikka varasalvena mõjutanud kogu Õhtumaa õiguskultuuri. Seetõttu on nii teoloogidel kui juristidel kindlasti põhjust sellega tutvust teha

Karjala ja Petsamo tagastamine

Veikko Saksi
[Helsinki] : ProKarelia : Karjalan Kuvalehti, 2010

Raamatus vaadeldakse neid Soomele, Venemaale ja kogu Euroopale aktuaalseid küsimusi eeskätt rahvusvaheliste seaduste ja lepingute ning Soome ja Nõukogude Liidu/Venemaa vaheliste kokkulepete valgusel, heanaaberluse ja usalduse õhkkonnas.

Soomel on Karjala tagastamise küsimus, Eestil Setomaa ja Narva jõe taguste alade tagastamise küsimus. Mõlema riigi poliitiline juhtkond ei taha neid asju käsitleda. Et selgitada arusaamu ja õigusi, ilmub raamat ka eestikeelses väljaandes.

Raamatu hüpoteesid ja selles osaliselt kasutatud diskursiivanalüüs tekitavad kindlasti diskussiooni, nagu tegi seda 2005 aastal ilmunud raamat Karjala tagastamine/Karjalan palautus. See on väga vajalik raamat Eesti lugejale, mis näitab, et me pole üksi oma probleemidega ja sarnaste küsimuste lahendamise nimel on koostöö hõimurahvaste vahel ülioluline.

Raamatu autor, kaubandusteaduste magister Veikko Saksi on Karjalan Kuvalehti ja Pro Karelia võrgulehe peatoimetaja. Ta toimetas ka kakskümmend numbrit tabloidlehte Karelia Klubi.

Veikko Saksi on kirjutanud kümmekond raamatut, millest kolm puudutavad Karjala ja teiste sundloovutatud alade temaatikat. Lisaks on ta kirjutanud sadu teemaartikleid Petsamost, Karjalast ja teistest sundloovutatud aladest Pro Karelia internetileheküljele ja erinevatele lehtedele ning olnud kahe Karjala tagastamisest rääkiva raamatu toimetaja.

Kirjanduse lepitav otstarve

Jaak Tomberg
[2. tr.]
Sari Heuremata : humanitaarteaduslikke monograafiaid ; 1736-809x
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011

"Kirjanduse lepitav otstarve" on kirjandusteoreetiline uurimus väljamõeldise üldisest filosoofilisest funktsioonist. Arutluse keskpunktis on fiktsiooni määrav roll võimalikkuse ja paratamatuse vahelise pinge leevendajana ning kirjanduse roll keelelise lausumise luhtumusliku loomuse ja ajalooliste võmalikkuste traagilise kao lepitajana. Uurimus sisaldab põhjalikumaid teoreetilisi käsitlusi Ene Mihkelsoni romaaniloomingu, Erkki Luugi luuleloomingu ning Betti Alveri vaikimisperioodi kohta.

Sirvi sisu SIIT

Matemaatika riigieksamid 2002-2010

Aavo Lind
Lahendused. Vastused
TEA, 2011

Gümnaasiumi matemaatika riigieksamite (2002–2010) ülesannete kogumik koos lahenduste ja vastustega on hea abimees nii riigieksamiks valmistujale kui õpetajale.

Samas saavad selle abil oma teadmisi täiendada ka 10.–11. klasside õpilased. Kogumikus on mitmel juhul näidatud eri lahenduskäike, mis viivad õige tulemuseni.

Metsaalmanahh 2010

Eesti Metsaselts = Estonian Society of Forests
Eesti Metsaselts, 2011

Nahkkinnaste valmistamine

Evelyn Toomistu-Banani
Labakud, sõrakud, sõrmikud
Rööppealkiri Practical making of leather gloves
Elmatar, 2011

Nahkkinnaste käsiraamat on sisutihe praktiline töövahend, mis annab samas illustreeritud ülevaate kinda arenguloost Euroopas, peamiselt aga Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa kultuuriruumis, lühidalt ka Eestis. Põhjalik etapiviisiline nahkkinda valmistamise õmblusjuhend ja lõikematerjal on mõeldud abiks neile, kes tahavad endale ilma juhendaja abita ise paraja ja isikupärase käekatte valmistada. Seda enam, et igal inimesel on eripäraste mõõtudega käed ning vabrikus toodetud kindad on standardiseeritud ega sobi seega kõikidele.Käsitsivalmistatud nahkkinda eeliseks on muuhulgas hea istuvus ning seega ka pikem kinda eluiga. Käsiraamatut inspireeris tegema kümneaastane nahkkinda disainimise ja valmistamise kogemus, samuti asjaolu, et seni puudus eestikeelne kirjandus selle kohta. Seda saavad kasutada ka kunsti- ja käsitööõpetajad oma kursuste läbiviimisel. Võõrkeelset kirjandust nahatööstusest, nahkkindatööstusest ja nahkkinda valmistamisest leidub aga hulganisti Saksamaa Nahamuuseumis (Deutsches Schuh- und Ledermusem Offenbach, edaspidi DLM), millele toetubki suur osa siinsest ajaloolisest käsitlusest. Raamat on nii eesti kui inglise keeles.

People in sport history - sport history for people

Proceedings of the ISHPES seminar : Tartu, Estonia, 2008
Estonian Sports Museum, 2011

The seminar People in sport history – sport history for people was held in Tartu, Estonia from 2 to 6 July 2008

Pildikesi Karja kihelkonnast

Anne Trei
Saare Matkad, 2011

Karja kihelkonna ajalooline, etnograafiline, majanduslik, kultuuriline ülevaade.

Poliitika, riigiteadus, rahvusvahelised suhted. Nr. 2 (11), 2010

Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete instituut
Koostaja ja toimetaja Toomas Varrak
Tallinna Tehnikaülikool, 2010

Suur pappmööbli raamat

Kiki Carton
Pappmööbli meisterdamine
Sinisukk, 2011

Kõik, kes armastavad säästlikku eluviisi ja taaskasutust, võivad rõõmustada, sest see raamat on just neile. Pappmööbel kõlab küll tavatult, kuid tegelikult saab pakkepapist valmistada väga originaalseid ja keskkonnasõbralikke mööbliesemeid.

Meisterdamine ise on lihtne ning viimistluse osas jagub põnevaid võimalusi alates paberiga katmisest kuni krohvimiseni. Raamatus selgitatakse samm-sammult, kuidas valmistada pilkupüüdvaid ja omanäolisi mööbliesemeid ning milliseid töövahendeid seejuures tarvis läheb.

Tallinna Merekool : XX lend

Tallinna Merekooli laevajuhtide XX lennu logiraamat
Revelex, 2010

Raamat sai kirjutatud merekooli XX lennu laevajuhtide, kelle kooli lõpetamisest möödus tänavu 40. aastat, mälestuseks. Raamatu sisu võib jagada kolmeks - merekooli ja õppetöö kirjeldus, merepraktika kirjeldused ja eluloolised mälestused, kus on juttu ka merendusvaldkonna liidulisest alluvusest üle toomisest jne.

Kuna materjal on ajaloolise hõnguga, mitte ainult memoristika, siis võib see huvi pakkuda ka laiemale lugejaskonnale. Eesti keeles on merendusest ilmunud vähe raamatuid, Tallinna Merekoolist ainult üks brošüürike 1969. aastal, Mereakadeemia väljaannetes mõned artiklid.

Jaak Kõdar. Ütlemata ütlused : 1980 : 1990

Steamark, 2011

Mõtlemisi ja ütlemisi sotsialistliku nurumajanduse ajast.

Raamat algab luuletusega:
On väga ohtlik- nii ütelnud Voltaire,
kui sul on enam õigust asjades,
kus suurte meeste seisukoht on väär...

Ja lõpeb:
Minevik tuli, oli ja jäi,
teda ma kummardan paljapäi.

(Jaak Kõdar)

Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2009

Rööppealkiri Annales litterarum societatis Esthonicae
Õpetatud Eesti Selts, 2010

Ülle Tarkiainen: Rootsi maamõõtjate tegevus Liivi- ja Eestimaal 17. sajandil
Kristi Vaher: Naiste positsioon varases ja klassikalises Kreeka ühiskonnas
Kaido Laurits: Eestlaste seltsitegevus Brasiilias ja Argentinas 1920.–1930. aastatel
Ulrike Plath: Liivimaa spargel: kustunud mälestusi Balti aiandusajaloost 18. ja 19. sajandil
Kersti Taal: Noor Eduard Laugaste teadusseltside lummuses
Liina Paales: Isikuviipenimed kuuljatele
Peeter Järvelaid: Eesti Vabariigi esimene prokurör Jaan Teemant
Dorothee M. Goeze: Riigiaktidest ja käsitööarvetest: Baltica arhivaalide mitmekesisusest Herderi Instituudi kogudes Marburgis
Tarmo Piir: Villem Reimani ja Jakob Hurda kirjavahetus aastatel 1884–1904
Anu Raudsepp: Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaani professor Siegfried Aaslava saatusest Siberis 1946–1955
Helmut Piirimäe: Alternatiivsed variandid eesti rahvusülikoolile

Heiki Valk: Uut Lõuna-Eesti muinaslinnuste vanuse kohta: uurimistulemusi 2005–2008
Eva-Kaia Vabamäe (Järving): Biidermeiermööbel Eestis 19. sajandi interjöörides
Tiiu Jaago: „Järge oodates… ” Prof Eduard Laugaste 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents
Toomas Anepaio: Järjepidevus Eesti omandiõiguses 19.–20. sajandil. Balti Eraseaduse, EW Maaseaduse ja ENSV kolhoosi näidispõhikirja ühisosa
Aadu Must: Arhiivileid: Tori komsomoliorganisatsioon 1949–1951
Eero Medijainen: USA eriesindus Venemaa Balti provintsides 1919–1922
Tiit Rosenberg: Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2009. aastal
Tiit Rosenberg: Activities of the Learned Estonian Society

Vadja keele sõnaraamat. 7. [köide], U-

Eesti Keele Instituut
Eesti Keele Sihtasutus, 2011

Vadja keele seitsmeosalise sõnaraamatu väljaandmine võttis 21 aastat. Mida sealt leida on, miks on raamat tähtis ja miks sellega nii kaua aega läks, sellest kõnelebki Silja Grünberg. heinike Heinsoo tutvustab vadjalasi ja Vadjamaad ning annab siis jutujärje akadeemik Paul Aristele, kes sedapuhku kõneleb lindi vahendusel meiega vadja keeles.

Vaateid merekindlustele Tallinna lähiümbruses

Mati Õun
Sentinel, 2010

“Vaateid merekindlustele Tallinna lähiümbruses“ on pühendatud autori lapsepõlvemaa Viimsi kaunitele ja tarkadele naistele ning julgetele meestele, nagu raamatu tiitellehe pöördel seisab. Juttu on selles 20. sajandi militaarehitistest – rannapatareidest ja nende suurtükkidest, betoonpunkritest. Näeme, et suur osa sellest militaarpärandist mahub Viimsi valla maadele – Naissaarele ja meie kodupoolsaarele.

Uurali keelte sõnastik

Eesti - vadda - võro - livõ - ižora - suomi - karjala - vepsa - samegiella - эрзянь - мокшень - олык марла - кырык марла - коми - удмурт - ханты - манси - magyar - ненэця'
2., parand. ja täiend. tr.
Fenno-Ugria Asutus : Atlex, 2011

Eesti keel kuulub uurali (soome-ugri ja samojeedi) keelte hulka.Praegu kõneleb uurali keelkonda kuuluvaid keeli kokku umbes 25 miljoni inimest, nende asualad ulatuvad Norra läänerannikust Taimõri poolsaareni idas, lõunas aga Doonau alam jooksuni.

Kõige enam on ungari keele kõnelejaid (u 15 miljonit), soomlasi (u 5 miljonit) ja eestlasi (u 1 miljon). Udmurdi, mari ja ersa keele oskajaid on igaüht umbes poole miljoni jagu. Mitmeid sugulaskeeli nagu ka eesti lähisugulaskeeli liivi ja vadja keelt kõnelevad veel vaid mõned üksikud inimesed.

Kui viimati mainituist, samuti soome, karjala ja vepsa keelest võivad eestlased üht-teist aru saada, siis kaugemaid sugulaskeeli on võimatu ilma õppimata mõista. Ometi on eesti keelel ka nendega
mõndagi ühist nii sõnavaras kui grammatikas. Omakorda võivad üksteisest pisut aru saada udmurdid ja komid, ersad ja mokšad (e mordvalased). Ungari keele lähisugulasteks peetakse aga obiugri keeli, mida kõnelevad handid ja mansid Obi ja selle lisajõgede ääres Põhja-Uurali idapoolsest eelmäestikust kuni Irtõši alamjooksuni.

Uurali keelte sõnastik annab võimaluse tutvuda sugulaskeelte vaheliste sarnasuste ja erinevustega. Selle esimesse ossa on koondatud valik igapäevaväljendeid. Teine osa pakub arv- ja omadussõnu, küsisõnu ning aja- ja kohamäärusi koos väljenditega.

Kolmandast osast leiate valiku sugulussõnu, mille keeleajaloolised sarnasused on ühtlasi heaks tõendiks uurali keelte ühise pärinemise kohta.

Selle sõnastiku kaante vahele mahub keeltest ja nende sõnavarast vaid väike osa. Koostaja lähtus põhimõttest, et esindatud oleksid nii suhtluses esmavajalikud väljendid kui ka erinevaid uurali rahvaid ja nende mõttelaadi iseloomustav sõnavara.
Samuti püüti tuua esile võimalikult erinevaid grammatilisi vorme. Sõnastiku esimene trükk ilmus 2004. aastal Tallinnas toimunud Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi puhul, seda on täiendatud ja parandatud. Nii esimese kui teise trüki toimetajaks on Eva Saar, kellele on abiks olnud nii eesti fennougristid kui ka erinevaid uurali keeli emakeelena kõnelevad asjatundjad.

Neile kõigile siinkohal palju tänu!

Kui sõnaraamatut uurides tekib huvi hõimurahvaste ja nende keelte kohta rohkem teada saada, siis tasub külastada meie kodulehte: fennougria.ee

Teeraamat

Rudi Beiser
Taimede kogumine, tee valmistamine ja nautimine
Sinisukk, 2011

Selles rohkete piltide ja joonistega raamatus tutvustatakse taimi, millest saab valmistada eriti hõrgu maitsega teed ning millel on lisaks tõhus ravitoime. Põhjalikult kirjeldatakse 68 taimeliiki: kust neid leida, kuidas määrata ja mille järgi teistest sarnastest liikidest eristada ning mis kõige tähtsam – kuidas neist imehead teed valmistada.

Kes meist ei naudiks jalutuskäiku metsas, aasal või mere ääres. Ühendagem aga meeldiv kasulikuga ja korjakem oma retkedelt kaasa taimi, millest lõõgastava jalutuskäigu järel tassike teed keeta.

Alli Lunter. Gilgamešist "Puhastuseni"

Gümnaasiumi kirjanduskonspektid
Koolibri, 2011


Sirvi raamatut SIIT

Foto: Peeter Kümmel / Sakala
Alli Lunter on Viljandi Maagümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse pedagoog

Konspektide kogumik on koostatud uue õppekava nõudeid järgides ja sisaldab gümnaasiumis käsitletavate proosa- ja draamateoste ülevaateid. Samaväärselt teose probleemide vaatlusega on tähelepanu pööratud ka žanrile, stiilile ja keele kujundlikkusele. Nii maailma- kui ka eesti kirjanduse teosed on reastatud kronoloogiliselt.

Kogumik sobib kasutamiseks koolitunnis, aga on abiks ka iseseisvas töös ja eeldab kirjandusteose läbilugemist, sest konspektide autori tõlgendus teoseist on vaid üks võimalus paljudest.

Internetiturundaja lauaraamat

Erti Luik
Äripäev, 2011

Sirvi raamatut SIIT

Kiirlugemine

Christian Grüning
Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat
Motivatsioon, keskendumine, aja haldamine, mälu arendamine, stressi maandamine
TEA, 2011

Eduka õppimise ja töötamise käsiraamat kõigile, kes tahavad suurendada oma igapäevaste õpingute ja asjatoimetuste tõhusust.

Pärast selle raamatu läbitöötamist suureneb lugemiskiirus, ja mis veelgi tähtsam – paranevad loetust arusaamine ja loetu meeldejätmine (kiirlugemine).

Õppijal on lihtsam kompleksset informatsiooni töödelda ja seda ilma vaevata oma seniste teadmistega seostada (mõtete kaardistamine).

Niimoodi korrastatud teadmisi on kerge rekonstrueerida ja otsustaval hetkel on need kohe käepärast (mälustrateegiad & mnemotehnika).

Seda protsessi toetab õige aja haldamine. Inimene õpib paremini keskenduma ja tähtsate ülesannete täitmiseks tugevat motivatsiooni saavutama, ja seda kõike täiesti stressivabalt.

Lehtise raamatut SIIT

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus koos selgitustega

Jõustumise aeg: 5. aprill 2011
Uus Eesti, 2011

Seaduse paragrahvide selgitustena on võetud aluseks need seletuskirjad, mida kasutas parlament seaduseelnõu menetlemisel. Väljaanne ilmub sarjas «Seletatud seadus».

«Seletatud seadus» on raamatusari, milles seaduse paragrahvid ja nende paragrahvide selgitused (mis pärinevad selle seaduseelnõu parlamendimenetluse materjalidest) esitatakse kõrvuti lehekülgedel paralleeltekstidena. Kirjastuse eesmärk on viia ühiskonnas suuremat tähendust omavad seadused sellisel kujul iga asjasthuvitatuni, et kasutajasõbralikus ja ülevaatlikus vormis oleks võimalik tutvuda nende argumentide ja põhjendustega, mis olid seadusandjale ühe või teise sätte sõnastamise ja heakskiitmise aluseks.

Väikesed tarbetekstid

Maire Raadik
Käsiraamat
Eesti Keele Instituut
Eesti Keele Sihtasutus, 2011

Raamat räägib tarbeteksti õigekeelsusest. Siin on õpetused aadressi ja kontaktandmete kirjutamiseks, dokumendipealkirjade vormistamiseks, kokkuleppe sõnastamiseks, ametite ja struktuuriüksuste nimetamiseks, hindade kirjutamiseks, aja ja koha väljendamiseks, pöördumiseks ja vabanduse palumiseks. Lisaks keelelised soovitused loetelu ja tabeli koostamiseks ning teksti arvutisisestuseks, samuti kirjandusele viitamiseks tava- ja teadustekstis. Õpetused on sõnastatud lühidalt, neid täiendavad poolsada tekstinäidet ning kuus pisisõnastikku (teaduskraadide nimetused ja lühendid eesti, ladina ja inglise keeles, valik aja-, koha- ja sihitisväljendeid, kolm- ja poolsada sagedasemat eesti perekonnanime koos käänamisõpetusega).

Tuna bibliograafia 1998-2010

Rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Arhivaaride Ühingu väljaanne
Rahvusarhiiv, 2011

Raamatusse on koondatud aastail 1998–2010 ajalookultuuri ajakirjas «Tuna» ilmunud artiklid temaatilises ja autorite registris. Eraldi on ära toodud «Tuna» erinumbrites ilmunud artiklid. Lisaks on Jüri Kivimäe essee ajalookultuurist.

neljapäev, 19. mai 2011

The Essential Žižek

Slavoj Žižek
  • The Sublime Object of Ideology
  • The Ticklish Subject : The Absent Centre of Political Ontology
  • The Plague of Fantasies
  • The Fragile Absolute Or, Why Is the Christian Legacy Worth Fighting For?
London : Verso, 2008

Slavoj Zizek, the maverick philosopher, author of over 30 books, acclaimed as the 'Elvis of cultural theory,' and today’s most controversial public intellectual. His work traverses the fields of philosophy, psychoanalysis, theology, history and political theory, taking in film, popular culture, literature and jokes — all to provide acute analyses of the complexities of contemporary ideology as well as a serious and sophisticated philosophy. His recent films The Pervert’s Guide to the Cinema and Zizek! reveal a theorist at the peak of his powers and a skilled communicator. Now Verso are making these four classic titles, that stand as the core of his ever-expanding life’s work, available as new editions. Each is beautifully repackaged, including new introductions from Zizek himself. Simply put, they are the essential texts for understanding Zizek’s thought and thus cornerstones of contemporary philosophy.

The essential texts for understanding Zizek’s thought.

Slavoj Zizek's work traverses the fields of philosophy, psychoanalysis, theology, history and political theory, taking in film, popular culture, literature and jokes - all to provide acute analyses of the complexities of contemporary ideology, as well as a serious and sophisticated philosophy. His recent films "The Pervert's Guide to the Cinema" and "Zizek!" reveal a theorist at the peak of his powers and a skilled communicator. Now Verso are making these four classic titles, that stand as the core of his ever-expanding life's work, available as new editions. Each are beautifully re-packaged, including new introductions from Zizek himself. Simply, they are the essential texts of Zizek's thought and thus Western thought.

kolmapäev, 18. mai 2011

Textual Cultures : Cultural Texts

Orietta Da Rold, Elaine Treharne
Sari Essays and studies 2010:63
Cambridge : D.S. Brewer, 2010

The dynamic fields of the history of the book and the sociology of the text are the areas this volume investigates, bringing together ten specially commissioned essays that between them demonstrate a range of critical and material approaches to medieval, early modern, and digital books and texts. They scrutinize individual medieval manuscripts to illustrate how careful re-reading of evidence permits a more nuanced apprehension of production, and reception across time; analyse metaphor for our understanding of the Byzantine book; examine the materiality of textuality from Beowulf to Pepys and the digital work in the twenty-first century; place manuscripts back into specific historical context; and re-appraise scholarly interpretation of significant periods of manuscript and print production in the later medieval and early modern periods. All of these essays call for a new assessment of the ways in which we read books and texts, making a major contribution to book history, and illustrating how detailed focus on individual cases can yield important new findings.

Contributors: Elaine Treharne, Erika Corradini, Julia Crick, Orietta Da Rold, A.S.G. Edwards, Martin K. Foys, Whitney Anne Trettien, David L. Gants, Ralph Hanna, Robert Romanchuk, Margaret M. Smith, Liberty Stanavage.

Music in educational thought and practice

Bernarr Rainbow and Gordon Cox
A survey from 800 BC
2nd ed.
Woodbridge : Boydell Press, 2007

From its first appearance, this volume has been considered a standard text in music education courses worldwide, tracing the development of music as an educational force from the dawn of European civilisation in ancient Crete, Sparta, and Athens to today. It is a fascinating exploration of the people involved in teaching music over the centuries and their whole way of life, providing a systematic survey of the educational, musical, religious, social and political factors that have led to what is now known as music education; substantial reference is made to trends and events in other lands as well as England. This second edition includes supplementary chapters investigating the recent history of music education, bringing the historical record up to date, and there is a foreword by Sir Peter Maxwell Davies, Master of the Queen's Music.

Review from John Paynter in Music and Letters
This handsome volume is not only a welcome second edition of the standard historical survey of music in general education; it is also a timely tribute to the book's distinguished author, Bernarr Rainbow (1914–98). He was, by any measure, a great man: a pioneer, single-minded in the tasks he set himself, but also aware of other opinions and possibilities. As Professor Dickinson makes clear in his admirable General Editor's Introduction, ‘Although Rainbow was a traditionalist in almost Victorian mode, he also had a kind of mischievous interest in new developments’ . Read more

Presidendi kett 1938-2008 [Videosalvestis]

Rööppealkirjad President's collar 1938-2008 = Прездентская цепь 1938-2008
Miniplast, 2011

Dokumentaalfilm «Presidendi kett» toob vaatajani Riigivapi teenetemärgi keti – Vabariigi Presidendi ametitunnuse uuestisünniloo aastal 2008. Riigivapi Teenetemärgi kett, mis sai Eesti Vabariigi presidendi ametitunnuseks, valmis 1938. aastal. Eesti kõrgeimat aumärki, mida on ainult üks eksemplar, antakse edasi presidendilt presidendile. Traditsiooni ei saadudki alustada, kuna 1941. aastal algas Nõukogude okupatsioon ning üle 413 grammi puhast kulda sisaldav, 96 tahklihvis briljandiga ümbritsetud 9-karaadise punase rubiini ja kolme 5-karaadise heleda sinisafiiriga kaunistatud presidendi kett viidi materiaalse väärtusena Venemaale. Siiani asub see ebaseaduslikult Moskavas Kremli Relvapalatis.

2007. aastal otsustas Eesti Vabariigi Valitsus taastada Riigivapi Teenetemärgi keti kui Vabariigi Presidendi ametitunnuse. Selle pidulik üleandmine presidendile kavandati vabariigi 90. aastapäevaks 24.veebruaril 2008. Samal aastal võisime tähistada Riigivapi Teenetemärgi keti valmimise 70. juubelit.

Teksti loeb Hannes Hermaküla, kestvus 27 min.

Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend

Inga Karton, Marit Kratovitš, Pirte Plaks, Annika Talmar
Sisekaitseakadeemia, 2010

Tänapäeva etikett

Odamees, 2011

Selle raamatu kaante vahelt leiate kõike, mis aitab teil end tänapäevases maailmas viisakalt ja väärikalt üleval pidada.

Toivo Raidmets

Eesti Kunstiakadeemia, 2011

Sisearhitektuuri osakonna juhataja professor Toivo Raidmetsa loomingu kataloog. Toivo Raidmets alustas 1980. aastate kunstilise disaini näituste laines ulakate mööbliesemetega, millele järgmised kümnendid tõid kõrvale kainemad, kohati minimalistlikudki toodetavd esemed. Rikkalikult illustreeritud raamat esitab tema loomingut kunstniku, mööblikujundaja ja sisearhitektina enam kui 30 aasta jooksul.

Essee «Toivo Raidmetsa provokatiivne esteetika» kirjutas Krista Kodres, taastrükitud on Sirje Helme artikkel «Dada ja baroki vahel» (1991) ja Mart Kalmu «Huligaanne snoob» (1990). Lisaks sisaldab raamat kaks Toivo Raidmetsa intervjuud Mart Kalmule aastatest 1990 ja 2010.

Teadmine, võim, subjekt

Michel Foucault
Valik räägitust ja kirjutatust
Varrak, 2011

Mahukas kogumik pakub läbilõike ühe 20. sajandi teise poole mõjukaima prantsuse filosoofi Michel Foucault’ (1926–1984) artiklitest, ettekannetest ja intervjuudest. Kokku neljateistkümnest tekstist koosnev antoloogia hõlmab näiteid Foucault’ loomingust ajavahemikus 1963–1984, andes aimu tema loometee peamistest sõlmteemadest: teadmise, võimu ja subjekti kriitilisest analüüsist. Raamatu on koostanud ja pikema järelsõnaga varustanud Marek Tamm

Religioon minevikus ja tänapäeval

Arne Hiob
Kristlus ja maailmareligioonid fundamentaalteoloogilises vaates
Johannes Esto Ühing, 2011

Mis on religioon, usund või usk? Mida annab maailmausundite võrdlemine? Kas inimene on alati olnud religioosne ning jääb selleks hoolimata kultuuri arengust? Sarnastele küsimustele püütakse käesolevas teoses vastata eelkõige teoloogilise religioonifilosoofia vaatekohast.

Arne Hiob (1961), dr. theol. EELK Usuteaduse Instituudi õppejõud ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja. Avaldanud mitmeid usuteemalisi raamatuid, artikleid ja uurimusi, esinenud religiooni käsitlevates tele- ja raadiosaadetes.

Merelahingud läbi aegade

Mati Õun
Ühinenud Ajakirjad, 2011

Merel on lahinguid löödud sellest ajast, mil inimene õppis merd sõitma. Ning tihtipeale on võim kindlal maal võidetud või kaotatud just lainetavatel võitlustandritel peetud lahingutes. Ajaloolane Mati Õun on nende kaante vahele koondanud ajalugu muutnud merelahingud läbi aegade.

Raamat räägib lahingutest läbi inimajaloo kirjapandud kirjelduste alates Salamise lahingust 480 e. kr lõpetades II Falklandi lahinguga 1982 a.

Korstnapühkimisraamat

Korstnate ja kollete puhastamine ja kontrollimine
Ehitame Kirjastus, 2011

Raamat on mõeldud korstnapühkijaks õppida soovijale, kuid sellest leiab kasulikku igaüks, kes soovib näpunäiteid küttekolde hooldamiseks ja puhastamiseks ning kütusest maksimaalse sooja kättesaamiseks. Üldjuhul arvatakse, et korstnapühkimistöö on imelihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes luua kätte võtab. Oskamatusest võib aga tekkida tuleoht, rikutakse garantiiga küttesüsteem või kaotatakse kindlustushüvitis.

Focus

Philip V. Bohlman
Music, nationalism, and the making of the new Europe + 1 CD
2nd ed.
New York ; London : Routledge, 2011


Click to look inside

Two decades after the fall of communism in Eastern Europe and one decade into the twenty-first century, European music remains one of the most powerful forces for shaping nationalism. Using intensive fieldwork throughout Europe - from participation in alpine foot pilgrimages to studies of the grandest music spectacle anywhere in the world, the Eurovision Song Contest - Philip V. Bohlman reveals the ways in which music and nationalism intersect in the shaping of the New Europe.

Focus: Music, Nationalism, and the Making of the New Europe begins with the emergence of the European nation-state in the Middle Ages and extends across long periods during which Europe’s nations used music to compete for land and language, and to expand the colonial reach of Europe to the entire world. Bohlman contrasts the "national" and the "nationalist" in music, examining the ways in which their impact on society can be positive and negative - beneficial for European cultural policy and dangerous in times when many European borders are more fragile than ever. The New Europe of the twenty-first century is more varied, more complex, and more politically volatile than ever, and its music resonates fully with these transformations.

Focus: Music of European Nationalism surveys the intersection of music and nationalism by tracing its historical development and documenting its persistence today. Contrasting different types of music reveals how music expresses core ideas of nationalism, for example, folk music in the nineteenth century and popular music in the twenty-first.

Nationalism in Europe resonates through music-from folk songs to marches, from operas to anthems-giving voice in this reference resource to the makers of modern history. As the modern European nation-state emerged during the Enlightenment, music provided a fundamental language for nationalist movements. Today, music is no less a force of transformation, whether in Eastern Europe after the fall of communism or in Western European nations, whose identities are being reshaped by immigrants and refugees. Focus: Music of European Nationalism surveys the intersection of music and nationalism by tracing its historical development and documenting its persistence today. Contrasting different types of music reveals how music expresses core ideas of nationalism, for example, folk music in the nineteenth century and popular music in the twenty-first. The book also examines music-making that defies easy classification, but rather cuts across class and ideological divisions: national anthems, military music, and national folk ensembles in Eastern Europe, Music that defines ethnic and cultural groups without being explicitly nationalistic, such as klezmer and Roma (Gypsy) music, is also featured.

Philip V. Bohlman is the Mary Werkman Distinguished Service Professor of the Humanities and of Music, and Honorarprofessor at the Hochschule für Musik und Theater Hannover, Germany. Among the awards for his wide-ranging publications are the Edward Dent Medal of the Royal Music Association, the Berlin Prize of the American Academy in Berlin, the Donald Tovey Memorial Prize of Oxford University, and the Derek Allen Prize for Musicology (for the first edition of Focus: Music, Nationalism, and the Making of the New Europe) from the British Academy, to which he was elected as a Corresponding Fellow in 2007.

Abja aastad ja inimesed : II

Koostaja Aksel Tiideberg
Abja Vallavalitsus, 2011

Kogumiku koostamisele aitasid kaasa kaasautorid Leida Lepland, Salme Vainlo, Ants-Vello Rõigas ning toetaja Peeter Rahnel.

Üle kolme aasta tagasi ilmus kodulooline ja mälestuste kogumik "Abja aastad ja inimesed". Aeg möödub, selle jooksul me unustame palju, samas aga suudame mõndagi meenutada, täpsustada, uuendada. Eelmise kogumiku ja üle-eelmise koduloolise ülevaate ilmumise vahe oli samuti üle kolme aasta (2003). Tundub, et 3-4 aastat on optimaaalne aeg, mille jooksul koguneb piisavalt materjali, et seda avaldada.

Kogumik sisaldab artikleid, milles keskendutakse Vabadussõja-aegsetele pöördelahingutele, vabatahtliku tuletõrje 110 tegutsemis-aastale, Abja valla taluhäärberitele, Abja mõisale 1915. aastal, kohalike õpilaste vastupanuliikumisele ning Abja Keskkooli teatripäevadele, Abja motoklubi tegevusele ja veel paljule muule

XIII Suure-Jaani Muusikafestival


17.-23. juuni 2010 ; pühendatud heliloojatele Kappidele
[2010]

Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. Sellist kultuurikontsentratsiooni ei leia me kuskilt mujalt: heliloojad ja muusikud Artur Kapp, Villem Kapp, Eugen Kapp, Mart Saar, Julius Vaks; maalikunstnik Johann Köler; naivistlik kunstnik Paul Kondas - need on vaid mõned Suure-Jaani kandist pärit suurmehed.

1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo.

Suure-Jaani Muusikafestivali traditsioonilisteks kontserdipaikadeks olid esimestel aastatel Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, RMK Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik Arturi Juures, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal!

Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka kaasaegsemast loomingust. Traditsioonilistele kontsertidele on lisandunud meeleolukad Strauss-oskestri ajaloolistes kostüümides tantsudega kontserdid ja lõunamuusikatunnid Arturi Juures, kus interpreedid ja heliloojad mängivad ning räägivad muusikast. Festivalipäevil toimuvad kunsti- ja fotonäitused.

2007. aastal pälvis Suure-Jaani Muusikafestival Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia.

Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku ja on pühendatud heliloojatele Kappidele.