Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

kolmapäev, 29. veebruar 2012

Kõneldud ja elatud väärtused erinevates pedagoogilistes kultuurides

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut
Koostanud ja toimetanud Tiiu Kuurme 
Tallinn : [Tallinna Ülikooli Kirjastus], 2011
229, [1] lk. : ill.

Ebakindlas vasturääkivate väärtuste tegelikkuses on väärtused ja väärtuskasvatus taaskord köitmas avalikku tähelepanu. Eetilised valikud kasvatuses on kaotamas selgeid orientiire. Kas on sihiteadlik väärtuskasvatus multimeediate valitsetud pluralistlikus ilmas üldse võimalik? Kas saabki kool veel olla kindlus ja varjupaik headeks ja õigeteks kogetud väärtustele? Milliseid väärtusi esindavad koolikogemused? Mis kõnetab noori täna? Millises suhtes saab tulevik olla endiste enesestmõistetavuste kordamine ja millises enam mitte? Milliseid valikuid saame meie, täiskasvanud teha oma laste heaks? Nende kaante vahelt leiab lugeja mitu tõsist arutelu väärtuste ja inimese suhtest tänases tegelikkuses, täiskasvanu vastutusest lapse väärtusilma ees ja väärtuskasvatuse võimalikkusest tavapärasest erinevates pedagoogilistes kultuurides.


Tiiu Kuurme

Eesti rahvastik

Ene-Margit Tiit
Viis põlvkonda ja kümme loendust
Tallinn : Statistikaamet, 2011
176 lk. : ill.

Autor annab ülevaate kümnest Eesti pinnal toimunud rahvaloendusest ning eestlaste elust viie põlvkonna jooksul (aastatel 1881–2010).

Lühidalt tutvustatakse ka 2011. aasta rahvaloenduse korraldust.

Leelo üle Obinitsa

Liidia Sillaots 
Hilana (Võrumaa) : Hilanamoro, 2011
116 lk. : ill.

«Leelo üle Obinitsa» pajatab seto rahvalaulust kui vaimuleivast, elu elamise avitajast. Toetudes oma täpsetele päevikumärkmetele, kajastab autor Obinitsa ja Helbi leelokoori sündi, kooskäimisi, harjutusi-otsinguid ning leelotamisi kirmastel, koduste püünede pääl ja väljamaal.

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee nomenklatuur 1945-1953

Mariliis Hämäläinen
Teaduslik toimetaja Tõnu Tannberg
Kaanekujundaja Kalle Paalits
Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, Eesti ajaloo õppetool
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011
346, [1] lk. : ill.

Autori magistritöö.


Lindpriid ja teised

Raivo Kaik
[Tallinn] : Tormikiri, c2009
191, [1] lk.

On Eestimaa suvi 1944. Metsapere talus käib hoogne viljakoristus, abiks on ka talus öömaja saavad sõjapõgenikud. On segased ajad, sakslased on taganenud ja venelased seavad aina kindlamalt oma seadusi paika. Kes uutele võimudele ei allu tunnistatakse kulakuks ja saadetakse Eestimaalt välja. Mitmed perepojad, kel mingid patud hingel, on läinud uue valitsuse eest metsa elama. Kuid eks öösiti käiakse tuttavates taludes süüa otsimas, pesemas ja puhtaid riideid saamas. Siis ühtlasi saab kuulda, mis on külas toimunud. Algamas on kolhooside tegemine, loomade ühislautadesse saatmine. Tuleb ette pealekaebamisi ja ka tasumise hetki, see töö jääb pigem metsavendade hingele, mille eest tuleb aastaid hiljem siiski vastutust kanda...




Majandusõpik gümnaasiumile

2., täiend. ja parand. tr.
Tallinn : Junior Achievement Eesti, 2011
232 lk. : ill.

Uus JA Eesti majandusõpik gümnaasiumile põhineb Worldwide’i majandusõpiku struktuuril, mille on eestipäraseks kirjutanud Epp Vodja. Õpiku sisu kirjutasid EBSi õppejõud: Ülle Pihlak, Lauri Luiker, Kristiina Kägu, Maris Zernand, Kati Tillemann, Anto Liivat ning oma valdkonna spetsialistid Villu Zirnask, Piret Suitsu, Liina Kulu.

Et õpik oleks praktiline ning kergesti loetav, on õpikus hulgaliselt Eesti ettevõtete näiteid.

Õpik on võrreldes eelmise trükiga ajakohastatud: õpikus on uued käsitlused ja seisukohad, uued näited; krooni asendab euro.

Õpikus käsitletakse järgmisi teemasid:
  • Mis on majandusteadus?
  • Vaba ettevõtlus ehk turumajandus
  • Nõudlus
  • Pakkumine
  • Turu tasakaal ja turuhind
  • Tarbijad ja säästjad
  • Ettevõtlus
  • Ettevõtte rahastamine
  • Tootmine ja turundus
  • Tööjõud majanduses
  • Konkurents
  • Valitsus ja riigieelarve
  • Raha ja pangandus
  • Majanduse areng ja stabiilsus
  • Rahvusvaheline majandus
  • Üleilmastumine ja maalimamajandus 21. sajandil
Õpiku toetajad
Õpiku väljaandmist toetasid: EBS, Swedbank, British Council, Ernst ja Young, Eesti Ajalehed, EMT, SORAINEN, Büroomaailm, Valio, Selver, Balti Veski, Baltika, Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kuidas õpikut kasutada?
Õpik on koolitunnis kasutatav 35-105 tunni mahus. 35 tunni puhul tuleb õpetajal keskenduda põhilisele, 70 ja 105 tunni puhul saab õpetaja rikastada õppetööd näidete ja aruteludega ning õppemängudega, mida jagatakse JA Eesti koolitustel.

Õpiku juurde kuuluvad ülesandekogud. Ülesandekogusid uuendab järgmiseks õppeaastaks 2012/2013. Samuti ilmub järgmiseks õppeaastaks venekeelne elektrooniline õpik.

Me olime Eesti sõdurid

Tallinn : Menu Kirjastus, 2011
382 lk. : ill., portr.

See raamat keskendub viie eesti ohvitseri sõjamälestustele, kes lõpetasid Tallinna sõjakooli vahetult enne Eesti demokraatliku valitsuse likvideerimist venelaste poolt 1940. aastal ja sellele järgnenud nukuvalitsuse paikapanekut. Eesti sõjaväelased sunniti ühinema Nõukogude armeega.

Selles raamatus kirjapandud lood leidsid aset ülimalt keerulisel ning segasel ajal. Nende ohvitseride poolt päriselus läbielatu ja kogetu tundub uskumatum kui paljudes väljamõeldud sündmustel põhinevates ilukirjandusteostes kujutatu. Nad ise uskusid, et neid juhtis saatus. Ja saatus oli see, mis lasi neil ellu jääda ning lõpuks vabadusse pääseda.

Osakapital eurodeks

Praktiline juhendmaterjal
Tallinn : Pandekt, 2011
48 lk. ; 1 CD.

Eurole ülemineku tõttu alates 1. jaanuarist 2011 a tuleb eurodes väljendada ka äriühingu osakapital. Iseenesest lihtsana tunduv nõue võib aga tekitada hulgaliselt õiguslikke küsimusi, kuivõrd kroonides väljendatud kapitali täpne ümberarvestamine eurodesse ja osalusproportsioonide säilitamine on seotud seadusest tulenevate piirangutega.

Kogumikuga kaasas oleval CD-plaadil on hetkel soovitatav põhikirja näidis, varem üldlevinud põhikirja näidis ning 14 osanike koosoleku otsuse näidist, mis sobivad erinevate stsenaariumite jaoks.

Paastuga terveks

Natalia Trofimova 
Kuidas elada tervena, puhastades keha ja hinge ravipaastuga ning toitudes tasakaalustatult
Koostanud Kristel Ress
Tallinn : Varrak, 2012
247, [1] lk., 2 l. ill. : ill.

Dr Trofimova innustab lugejaid asuma looduslähedasema eluviisi teele ning paastuma. Sel moel suudab igaüks elada täisväärtuslikumat elu, hoida oma tervisemuresid kontrolli all ja püsida tõbedest priina ka ilma arstirohtudeta. Paastumise kui ravimeetodi kohta saab nende kaante vahelt uut infot nii see, kes on pidanud paastu pelgalt kaalulangetamise viisiks, kui ka kogenud paastuja. Et aidata mõista teadliku paastumise erinevust pealesunnitud nälgimisest ning seda, mil määral mõjutab tervist organismi eripära – sealhulgas võimalik toidutalumatus –, toitumisharjumused ja eluviis, kirjeldatakse põhjalikult inimorganismi toimimist.

Teoreetilised alapeatükid vahelduvad praktilistega, kus autor annab hulgaliselt näpunäiteid selle kohta, kuidas iga inimene ise saab oma heaolu nimel midagi ära teha. Raamatusse on oma lugude jutustamisega andnud panuse ka Looduses paastukuuril käinud inimesed, kelle lugudele lisanduvad autori üldistused oma mahukast paasturaviarsti praksisest.

Dr med Natalia Trofimova on sündinud Taga-Karpaatias ungari peres. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning täiendanud end erialaselt Venemaal, Rootsis, Hispaanias, Inglismaal, Saksamaal ja mujal. Suurem huvi loodusravi vastu tekkis dr Trofimoval ülikooliajal, kui ta koges, et leidub hulk nähtusi, mida tavameditsiin ei oska seletada. Pärast töötamist TÜ Kliinikumis otsustas ta 1998. aastal asutada Eestis esimese loodusravikeskuse Loodus Tartumaale Luunja valda. Nüüdseks on tal üle 30-aastane kogemus ravipaastu ja dieetravikuuride alal ning tuhandeid patsiente.

Res musica 3

Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna aastaraamat 3 / 2010
Peatoimetaja: Urve Lippus
Tallinn : Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2011
166 lk. : ill.

Seekordne number on muusikateoreetiline ja selle teema on Schenkeri analüüsimeetod. Autorid püüavad vastata meetodiga seotud küsimustele nagu näiteks: kas Schenkeri analüüs on eelkõige teadus, kunst või ideoloogia? Kas on olemas ja võimalik ainult üks Schenkeri analüüs või mitu analüüsi, neist igaüks oma eelistusega? Artiklid on ingliskeelsed ja neil on eestikeelsed kokkuvõtted.

Autorid on selle valdkonna juhtivad, rahvusvaheliselt tunnustatud uurijad välismaalt ja Eestist: David Neumeyer, Olli Väisälä, Patrick McCreless, Mart Humal, Ildar D. Khannanov, L. Poundie Burstein, Stephen Slottow, Cecilia Oinas, Avo Sõmer.

Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna aastaraamat Res musica (ISSN 1736-8553) on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav väljaanne. Nagu kõlab toimetuse eessõnas väljaande esimesele numbrile, tahab Res musica "olla eesti muusikateadlaste jaoks kõige laiemaks foorumiks, milles avaldatakse artikleid kõigist muusika uurimisega seotud valdkondadest ja võimalikult rahvusvahelise autorkonna poolt. [...] Planeeritud on avaldada nii üksikuid artikleid kui terviklikke numbreid eelkõige eesti keeles, kuid selle kõrval sõltuvalt teemast ka inglise ja saksa keeles, igal juhul aga ulatuslikult tõlgitud resümeedega. Peale uurimuslike artiklite sisaldab aastaraamat arvustuste ja muusikateadusliku elu kroonika rubriigi."

Simuna kihelkonna mõisad III

Rakke, Rohu, Selli, Tammiku, Võivere
Koostaja Heino Ross
Tõrva : Väike-Viru, 2011
317, [1] lk. : ill. , portr.


Tantsutark

AQ ja tantsud
Tallinn : Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts : Tallinna Ülikooli Koreograafiaosakond, 2011
216 lk. ; 1 DVD ja 1 CD

Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. ...

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark“? 20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“. Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998.a.toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist - tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark - AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha M. Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Tartu Jaani kirik

Kaur Alttoa
Kaasautorid Eve Alttoa, Krista Kodres, Anu Mänd
Tallinn : Muinsuskaitseamet, 2011
135, [1] lk. : ill.
Sari Eesti kirikud, 3

Põhjalik ja rikkalikult illustreeritud käsitlus Tartu Jaani kirikust. Raamatus lahkab autor Jaani kiriku keerulist ehituslugu ja sellest tulenevat arhitektuuri, arutleb terrakotaskulptuuride päritolu ja tähenduse üle, kirjeldab kiriku keskaegset hiilgust ning sellele järgnenud allakäiku ja katastroofe ning lõpuks hoone taastamist, mida kroonis kiriku sissepühitsemine 2005. aastal. Raamat sisaldab ka ülevaadet Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride valmistamise tehnoloogiast, säilivusest ja konserveerimisest konservaator Eve Alttoalt. Lisaks on kunstiajaloolane Krista Kodres käsitlenud kiriku uusaegset sisustust ja kunstiajaloolane Anu Mänd Jaani kiriku vanimat ja pea ainsat säilinud kirikuriista – 16. sajandist pärinevat ristimisvaagnat.

Tootedisain

Karin Paulus
Asjad minu elus
Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia, 2012
302 lk. : ill.
Sari Disainiraamat, 5

Päris esimene disaini ajalugu, mille on kirjutanud eesti autor eesti lugejale. Erinevalt tõlgitud teostest käsitletakse kogu maailma disaini ning ära pole unustatud Eestis toimuvat.

Raamat on mõeldud kõigile neile, keda huvitab tootedisaini ajalugu või kes soovivad lihtsalt arutleda meid ümbritsevate asjade üle. Esemete kujundus on teema, mis võiks huvi pakkuda mitte üksnes selle eluala professionaalidele, disaini- või kunstiteaduse tudengitele, vaid ka niisama uudishimulikele. Miks mitte hiilata teadmistega sellest, et eakate sugulaste Mustamäe korteri sisustusideed on pärit Bauhausist? Või et muusikavideos nähtud tool seostub popdisainiga. Kuidas mõistavad asju psühhoanalüüsi gurud, feministid, radikaalsemad teoreetikud. Milline on esemekujunduse seos brändidega.

Disain mõjutab inimese käitumist, pakkudes nii kasulikke kui ka ebamugavaid lahendusi, mis panevad meid ühel või teisel viisil tegutsema. Klassikute loome pühaks pidamise asemel kutsutakse lugejat pigem küsimusi esitama.

Traditsioonilist käsitluslaadi järgides on toodud kronoloogilises järjestuses disaini tipphetked, olulisemad probleemid ja ilmekamad seisukohavõtud. Raamatu rosinad on intervjuud põnevate disaineritega. Lisaks juhib autor tähelepanu valdkonnasisestele seostele ja disaini sidemetele teiste kunstiliikidega, aga ka poliitilise kliimaga.

Karin Paulus on disainiajaloolane ja kriitik, Eesti Ekspressi arhitektuuri- ja disainitoimetaja. Ta õpetab Eesti Kunstiakadeemias disaini- ja interjööriajalugu. Paulus on kureerinud mitmeid arhitektuurinäitusi, kirjutanud disainist, ehituskunstist ja sisearhitektuurist.

Meie kodu Suure-Jaani

Tekst: Helle Saluveer
Suure-Jaani : Suure-Jaani Vallavalitsus, 2011
106 lk. : ill.

Teos tutvustab Suure-Jaani valla tähtsamaid objekte.

Mõte selline raamat teha tuli vallavanem Tõnu Aavasalule 2009. aastal, mil ta omavalitsuse etteotsa asus. "2005. aastal ühines neli omavalitsust: Suure-Jaani linn ning Suure-Jaani, Olustvere ja Vastemõisa vald. Kogu piirkonda tutvustavat teost seni polnud, nüüd saame seda saabuvatele külalistele jagada," rääkis Aavasalu ajalehele "Sakala".

Tekstid on kirjutanud ja raamatu koostanud Suure-Jaani gümnaasiumi eesti keele õpetaja Helle Saluveer. Enamik fotosid on just selle köite tarvis tehtud ning ilmuvad esimest korda. Pildistamas käidi mullu varakevadest hilissügiseni. Põhifotograaf oli Tanel Voormansik, tema kõrval on fotode autorid Villem Voormansik, Leili Kuusk, Jaanus Siim ja Marko Reimann.

Tõnu Aavasalu, Helle Saluveer ja Tanel Voormansik rääkisid esitlusel, kuidas kajastatavate paikade valikuid tehti, kuidas kolmekesi kõik objektid läbi käidi ja kuidas lõpuks raamat valmis.

Muu hulgas leiavad raamatus tutvustamist Sürgavere mõisahoone ja park ning ilmavaatlusradar, Olustvere mõisakompleks ja tähetorn Orion, Aimla looduskeskus, Lahmuse mõis, Energia talu ja ravimtaimekeskus, "Sakala" tee, Tääksi ja Kuhjavere küla, Lõhavere linnamägi ja mälestusmärk, Arturi kohvik, Suure-Jaani külalistemaja ja kohvik, Paul Kondase koolimaja ja park, Lembitu monument, Suure-Jaani kirik, heliloojate Kappide majamuuseum, Mart Saare kodukoht, Johann Köler ja Lubjassaare.

Raamatust võib näiteks leida fakti, et valla territooriumil asub Eesti suurim küla Sandra (173,02 ruutkilomeetrit), mis on suurem kui Tallinna linn. Samuti on juttu sellest, et Suure-Jaani valla maadel oli Muinas-Eesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants.

108-leheküljeline raamat on kõvade kaantega, formaadis A4 ning sisaldab 22 artiklit ja 120 värvifotot. Projekti teostaja oli MTÜ Lembitu Areng, raamatu kujunduse tegi Heigo Kütt.

Raamatu tegemiseks kulus ajalehe teatel ligikaudu 6400 eurot, sellest 90 protsenti tuli Euroopa Liidu Leader-programmist, 10-protsendilise omaosalusega toetas vald.
Allikas: Suure-Jaani valla olulised paigad pandi raamatusse // Viljandimaa. ee : Uudised. URL: http://www.viljandimaa.ee/?mod=news&id=2203&c=10


"Meie kodu on Suure-Jaani"on eriline raamat

Enamiku kohalike jaoks on lausa märkamatult valminud ja nüüd ka ilmunud raamat „Meie kodu Suure-Jaani“. Õpetaja Helle Saluveer, kes on raamatu tekstide autor, oli lahkelt nõus jagama põnevat informatsiooni teose valmimisloost.

Selgus, et raamatu valmimine on aeganõudev protsess, millele reeglina ei mõelda. Samuti viitab raamatu koostamisele kulunud aeg sellele, et meie väikeses kodukohas on tutvustamist väärt kohti palju rohkem, kui esmapilgul pähe torkab.

Kõige tähtsam on aga avaldada tunnustust inimestele, kes olid nõus sellise ülesandega rinda pistma. Kindlasti tekitab raamatuga tutvumine kõigis kohalikes emotsioone ja äratundmisrõõmu.

Kas tellimustööd kirjutada on keerulisem kui omal algatusel?

Keerulist ei olnud siin midagi, ainult kogemusi polnud. Kui peaks nüüd otsast alustama, siis teeks raamatu koostamise plaani veidi ringi. Võtaks kohe punti ka fotograafi. Kuna fotograaf Tanel Voormansik liitus meiega alles hiljem, kaotasime aega.

Milliseid emotsioone tekitas see ülesanne Teis?

Kui vallavanem Tõnu Aavasalu tegi mulle ettepaneku Suure-Jaani valla raamatu koostamiseks, siis olin meelitatud. Ega ma algul kujutanud ettegi, mida see ülesanne endas kätkeb. Mõtlesin, miks mitte – olen ju enamik oma elust siin elanud ja töötanud.

Millised olid Teile seatud piirangud ja nõudmised raamatu koostamisel?

Arutasime vallavanemaga üksipulgi läbi, milline võiks see raamat olla. Vaatasime üht saksakeelset analoogilist teost, kus oli sees palju erineva suurusega pilte ja suhteliselt vähe teksti. See oli samuti ühe piirkonna kohta, A4 formaadis ja kõvakaaneline. Tõnu Aavasalu oli kogu protsessis pidevalt sees, kuid ta usaldas mulle täielikult tekstide koostamise.

Kuidas kulges raamatu valmimise protsess?

Kõigepealt panime kirja eeldatavad kultuuri- ja loodusobjektid. Jälgisime, et kõik meie valla piirkonnad oleksid esindatud. Käisin rääkimas ühel külavanemate ja -aktivistide koosolekul ja palusin neil ka ettepanekuid teha. Seejärel otsisin, mis on viimasel ajal Suure- Jaani kohta ilmunud. Peale Johannes Jürissoni raamatu „Muusikud Kapid ja Suure-Jaani“ (2003) suurt midagi polnudki. Põhilise materjali otsisin kokku Internetist. Oli objekte, mille kohta polnudki rohkem midagi võtta, kui mõni rida koduleheküljel. Osa artikleid tellisime ka n-ö välisautoritelt.

Kui artiklid olid valmis, hakkasime üle vaatama fotosid, mis meil olemas olid. Siis selgus, et pilte oli vähe, nende kvaliteet erinev ja osa objekte oli üldse pildistamata. Siis kutsusimegi töögruppi Tanel Voormansiku. Kevadest kuni sügiseni võtsime üles kõik raamatus olevad objektid. See oli väga tore aeg – kohtusime valla inimestega, nägime ilusaid kohti ja tõdesime, et elame nii kultuuriliselt kui looduslikult rikkas paigas. Raamatu pealkiri „Meie kodu Suure-Jaani“ sündis ka mõttetalgute viljana.

Mida märkimisväärset tõstaksite esile seoses vastvalminud raamatuga?

Raamatut meie koduvallast oli väga vaja – seda tõestab ka heatahtlik vastuvõtt. Suure-Jaani valla kogemus on tõestanud, et väikeste omavalitsuste ühinemine 2005. aastal oli ainuõige samm. Viimastel aastatel on meie valla areng olnud märkimisväärne. Meil on ka, mida külalistele ja turistidele pakkuda.

Kuidas jäite oma tööga ise rahule?

Meie väike toimkond, kes tegeles raamatu väljaandmisega, jäi tulemusega väga rahule. Ideest kuni valmistoodanguni kulus ligi kaks aastat. See oli tore aeg.

Helle Saluveeri intervjueeris Riin Subi

Allikas: Suure-Jaani Gümnaasiumi Sõnumid URL: http://sonumid.sjg.edu.ee/?p=589

Uue Maailma lood

Intervjuusid tegid Krista Mits, Kaisa Masso, Madle Lippus, Peeter Vihma, Polina Kalantar ja Rein Ruutsoo
Lood kirjutasid kokku Karin Lippus, Peeter Vihma ja Merit Kask
Ajaloolised ülevaated: Karin Lippus ; tekste toimetasid Madle Lippus, Merit Kask, Peeter Vihma ja Kati Kio
pildistas Karli Luik
Kujundas ja illustreeris Lilli-Krõõt Repnau
Tallinn : Uue Maailma Selts, 2011
213, [3] lk. : ill.

Viimase aasta jooksul on tasapisi kogutud infot selle kohta, et mis see Uus Maailm on - intervjueeritud kohalikke, jalutatud asumis ahitektuuriekspertidega, tuhnitud fotoarhiivides ja uuesti üles pildistatud maju ja tänavameeleolu. Sellest kõigest on kokku saanud raamat pealkirjaga Uue Maailma lood, mis jutustab elust selles asumis oma tekkimise algusaegadest kuni päris viimase ajani välja. Räägitakse majadest ja tänavatest, nende saamisest ja käekäigust. Kõnelevad need, kes asjast kõige rohkem teavad. Tänavatest jutustavad arhitektuuriajaloolane Oliver Orro, arhitektuuriteadlased Ingrid Ruudi ja Jarmo Kauge ning ajaloolane Robert Nerman. Elust, mis elu nendel tänavatel elati, linnaosa elanikud ise. Raamatus räägitakse kõige enam igapäevaelust -- lapsepõlvemängudest ajal kui pärast raudteed algasid heinamaad, ühistest saunaskäimistest, sest vannitubasid ei olnud veel, põranda alt leitud luukeredest ning sellest... kuidas 90. aastatel rahad kokku pandi ja koos sõpruskonnaga terve maja ära osteti. Seda raamatut lehitsedes saab selgeks, et kui lähedalt vaadata ja kuulata, on linnaosal tõepoolest oma nägu. Raamatu koostajad on Uues Maailmas elades seda juba märganud. Et kõik see põnev ainult meie teada ei jääks, siis otsustasimegi selle kirja panna. Ning neid lugusid ja maju, mis selles raamatus kirjas, saab mööda asumit, raamat näpus, ise üles leida.

Viljandimaa spordiloost : 1945-1965

Toimetajad Enn Hallik ja Tiit Lääne
Kujundus: Ain Kivilaan
Viljandi : Viljandimaa Spordiliit, [2011]
280 lk. : ill., portr.

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja „Viljandimaa spordiloost 1945-1965“ teine raamat.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest “sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu.“

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. „Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati koostajate poolt oluliselt,“ sõnas Ilmar Kütt

„See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,“ usub Kütt.

„Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti“, lisas Kütt.

Raamat „Viljandimaa Spordiloost 1945-1965“ kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

Vääna mõisaproua heegelpitsid

Koostanud Heli Nurger
Ohtu (Harjumaa) : Viiskanda, 2011
132 lk. : ill.

2010/2011. aasta talvel kogunes Keilas Pitsiklubi – 12 naist –, kes otsustasid legendi kohaselt Vääna mõisaprouale kuulunud heegelpitside mustrid üles joonistada ning pitse järgi heegeldada. Originaalpitse oli 38, millest heegeldati 34 pitsi.

Tegevuse eesmärgiks oli raamatu väljaandmine, milles oleks kajastatud nii pitsimustrid isetegijaile kui ka ajalooaineline materjal legendaarse mõisa ja seal elanud mõisarahva kohta. Raamatu piltidelt leiduvaid esemeid saab näitusel originaalkujul näha ning välja on pandud ka unikaalsed pitsiproovid.

Vääna mõisaproua Pauline Luise von Stackelberg (1812-1866) oli Vääna-kandi külakoolide käivitaja. Muuhulgas õpetas ta talutüdrukutele heegeldamist, tõi linnast materjale ja mustreid ning vahendas tellimusi linna peenemalt seltskonnalt. Talupoistele õpetas proua õlgkübarate punumist, mis olid samuti linna peenema seltskonna hulgas populaarsed.

Elo Järv

Nahakunstnik : näitus sarjast "Klassikud" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis : 25.11. - 26.02.2012 : kataloog
[Tallinn] : Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, [2011]
112 lk. : ill.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi „Klassikute” sarjas juba kaheteistkümnendal näitusel eksponeeriti rikkalikku ülevaadet eesti ainukese nahaskulptori Elo Järve põnevast loomingust – umbes sadakond taiest ajavahemikust 1974–2010. Alustanud kõrgvoolis köidetest ja skulpturaalsetest karpidest, jõudis Elo Järv salapärasesse ja suuremat vabadust pakkuvasse skulptuuride maailma. Kunstnik on loonud kokku ligi 250 nahkskulptuuri.

Elo Järve nahkskulptuurid on saanud ainulaadseks nähtuseks eesti kultuurimaastikul.

Need fantaasiarikkad ja maagilised taiesed oleksid nagu hingavad organismid, mis elavad väljaspool pidevalt muutuvaid ajalikke tõekspidamisi ja moetrende.

Kunstnikku huvitab piiri mõiste ja talle tundub, et oluline toimub just piiridel. Elo Järv on öelnud oma loomingu kohta talle nii omase delikaatse huumoriga: „See on maailma tunnetamise viis, nagu putuka tundlad või kassi vurrud”.

Energiat ja inspiratsiooni on Elo Järv ammutanud oma vanemate mälestusest, kodumaa rüpest ja idamaade iidsetest kultuuridest, väljendanud muret ja hoolimist ühiskonnas toimuva pärast.

Nahk on Elo Järve jaoks tundlik ja elus olnud materjal, mida vormides ja töödeldes ta püüab edasi anda looduses peituvaid faktuure, valguse ja varju mängu. Vormidega seostub orgaaniliselt naha pieteeditundeline koloreerimine. Ühelt poolt on kunstnikule oluline materjalipärasus, teiselt poolt aga veelgi tähtsam ja lummavam on – vaimsus.

Elo Järv lõpetas 1964. aastal kiitusega Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahakunsti eriala. Aastatel 1964–1975 töötas reklaami alal ja kunstilise toimetajana kirjastuses „Eesti Raamat”. Alates 1975. aastast tegutseb vabakutseline kunstnikuna. Eksponeerinud oma loomingut arvukatel isik- ja grupinäitustel nii meil kui ka raja taga. Muude autasude kõrval on talle omistatud Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia (1983). 2006. aastast on Eesti Kunstnike Liidu auliige.

Näituse kataloogis on kunstniku tööde täielik loetelu.

Endla teater 100

Sissevaade kutselise Endla teatri esimesse sajandisse läbi saja lavastuse
Pärnu : Pärnu Teater Endla, 2011
246, [2] lk. : ill., portr.

Raamat „Endla teater 100" ilmus oktoobris 2011 teatri 100. juubeli puhul. Raamatu koostas teatri dramaturg Triinu Ojalo.
„Endla teater 100" annab saja lavastuse kaudu sissevaate kutselise Endla teatri senisesse tegevusse. Raamatusse on valitud sada tähenduslikku lavastust kutselise Endla teatri repertuaarist alates aastast 1911 kuni aastani 2010. Nii lavastusi kui teatri üldist elu-olu kirjeldavaid tekste täiendab rikkalik fotomaterjal.

Piilu raamatusse SIIT.

Enne ja nüüd

Muuseumi ringreisid 2008 - 2009 - 2010
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Tallinn : Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum : SE & JS, 2011
359, [1] lk. : ill., portr.
Sari AegKiri, 4

AegKiri 4 pakub sisukat lugemist nii muusika- kui teatriajaloo vallast, isikute lugusid ja sündmusi Eestimaa eri paikadest. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi rikkalik pärand sõnas ja pildis on taas huvilistele avatud.

Fotod ja arhiivmaterjalid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Valga Muuseumi, Võrumaa Muuseumi kogudest

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital.

Urmas Oti vestlus Kalju Haaniga on valminud Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi toel.

Esimene eesti kokaraamat

Valik retsepte aastast 1781
Koostanud Loone Ots, Marko Kulver
Kujundus: Enno Piir
Tallinn : Menu Kirjastus, 2011
303 lk. : ill.


See on mugandus rootsi virtina Kajsa Wargi mahukast teosest, mis ilmus eesti keeles 1781. aastal. Raamat kummutab müüdi eesti köögist kui karaski, käki ja verivorsti maailmast: kõik mõisakokad, kes valmistasid toite Wargi järgi, pidid olema profid, kes kasutasid vilunult austreid ja mürkleid, oskasid glaseerida liha ning valmistada vasika aju tosinal hõrgul moel. Veel hiljuti uudiseks peetud créme brūlée kõrval on raamatus palju hõrke desserte, mida tundis juba pärisorine kokarahvas.

Raamatu idee autor on kultuuriloolane Loone Ots, kes on tõlkinud teksti tänapäeva eesti keelde. Retseptid on valinud Kolme Õe peakokk Tõnis Siigur ning Jäneda mõisa ülemkokk Marko Kulver. Kõik raskemad toidud on moodsas köögis läbi tehtud ja pildile seatud.

Gustav Adolfi Gümnaasiumist võrsunud akadeemikud

Tallinn : Gustav Adolfi Sihtasutus, 2011
161 lk.

Raamat, mis annab võimaluse tutvuda GAG-st võrsunud väljapaistvate teadlastega, kelle teadustööd on hinnatud akadeemiku aunimetusega. Nende hulgas on 18., 19., 20. ja 21. sajandil GAGi lõpetanuid – eri riikide akadeemiate ja kümne erineva teadusala akadeemikuid. Kool on uhke nende üle ja püüab säilitada nende mälestust.

2006. aastal kujundati koolimaja peahoone esimesele korrusele akadeemikute galerii, kus esimesel kohal on 1789. aastal gümnaasiumi lõpetanud Georg Wilhelm Richmann – füüsik, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik, kelle sünnist 2011. aastal möödus 300 aastat. Nii sai järjepannu galeriisse üles seatud 17 akadeemikut. Viimasel alusel on foto koht tühi ja all tekst: reserveeritud järgmisele GAG lõpetanud akadeemikule. Ega koolil kaua oodata tulnudki. Kui Eesti Teaduste Akadeemia valis 2010. aasta detsembris kümme uut akadeemikut, siis nende seas oli kaks GAGi vilistlast – matemaatik Eve Oja ja ökoloog Martin Zobel.

Niisugune asjade kokkusobivus – esimese akadeemiku tähelepanu vääriv sünniaastapäev, korraga kaks uut akadeemikut ja gümnaasiumi 380. tegevusaasta – viisid kooli mõttele koostada raamat GAGi akadeemikutest. Kes võiks olla autoriks? Ülesande võtsid endale 11.a ja mõned ka 11.c ja 11.d klassi õpilased. Otsustati, et koos akadeemikute teadustegevusega kirjeldatakse lähemalt nende nooruspõlve – kodu ning kooliaega ja -olusid, mis kindlasti aitasid kaasa noore inimese edasisele haridusteele, eriala valikule ja teadlaseks kujunemisele. Seega ei tuleks võtta neid töid tõsiteaduslike käsitlustena, vaid huvitava lugemismaterjalina, kus akadeemikut on püütud näidatud rohkem inimlikust vaatenurgast.

Milliseks kujunesid õpilaste tööd, sõltus juba sellest, kuidas oli kellegi oskus töötada allikatega ja koostada nende põhjal kodu-uurimuslik töö. Vaatamata eklektilisusele on tegemist toreda õpilastepoolse kingitusega koolile tema 380. aastapäevaks.

Gustav Adolfi Gümnaasium

XXI sajandi muuseumkool : peegeldused : pühendusega Gustav Adolfi Gümnaasiumi 380. aastapäevaks
Tallinn : Gustav Adolfi Gümnaasium, 2011
135, [2] lk. : ill., noot
Rööptekst inglise keeles.

Fotoalbum

Pärast 1629. aastat, kui Liivimaa läks täielikult Rootsi võimu alla, mõistis Rootsi kuningas Gustav II Adolf, et Liivimaale on tarvis haritud inimesi – ametnikke, kirikuõpetajaid, arste ja teisi, kes tunneksid kohalikke olusid ning rahva keelt.

Halduskultuur

Rööppealkiri Administrative culture = Административная культура = Verwaltungskultur = Hallintokulttuuri
Tallinn University of Technology, Institute of Public Administration ; editor-in-chief Wolfgang Drechsler
Tallinn : [Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus], 2011
209 lk.



Väljaanne võrguteavukuna http://www.halduskultuur.eu/

Harilikud diferentsiaalvõrrandid

Arvet Pedas ja Gennadi Vainikko
Teooria, näiteid, ülesandeid
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011
567, [1] lk. : ill.

Õpikus käsitletakse harilike diferentsiaalvõrrandite ja diferentsiaalvõrrandite süsteemide teoreetilisi küsimusi ja lahendusmeetodeid, lühidalt ka esimest järku osatuletistega diferentsiaalvõrrandeid, kuivõrd nende lahendamine taandub harilike diferentsiaalvõrrandite süsteemide lahendamisele.

Ehkki ainematerjali valikul on autorid lähtunud põhiliselt Tartu Ülikooli matemaatika ja matemaatilise statistika erialade õppeprogrammidest, on õpik peale TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna kasutatav ka muudes teaduskondades ning teistes kõrgkoolides.

Hea tervise saladus

Leonard McGill
Kiropraktiku soovitused
Tallinn : Ersen, 2011
221 lk. : ill.

Raamatus „Hea tervise saladus. Kiropraktiku soovitused” esitab dr Leonard McGill täieliku terviseprogrammi, et leevendada pea-, kaela- ja seljavalu ning teisi kehavaevusi, mida põhjustavad stress, traumad ja halb kehahoid. Tema lihtsad harjutused suurendavad keha energiat ja vitaalsust, aidates vältida stressist tingitud ülepinget keha ja luude asendi korrigeerimise ning meele rahustamise abil.


Kiropraktiku terviseraamatus õpetatakse
* Vabastama oma elu peavalust, pingest ja ärevusest.
* Parandama oma nägemist, kuulmist, seedimist ja aju energiat.
* Saama lahti kaela ja õlgade pingest.
* Muutma oma selga painduvaks ja valutuks.
* Sööma nii, et saada sellest maksimaalselt energiat ja lõõgastust.
* Tegema lihtsat kümneminutilist päikselise ärkamise harjutustikku, et tõusta voodist, täis energiat ja vitaalsust.

Kõiki dr McGilli harjutusi on testitud tema kliiniku (Life Chiropractic Center) patsientidel. Lugejad märkavad, kuidas nende valu regulaarsel harjutamisel kiiresti väheneb ja enesetunne paraneb.

Hiina keel algajale

Monika Mey
Kõnekeele kiirkursus
Tallinn : TEA, 2011
160 lk. : ill. + 2 CD-d.

Õpik on mõeldud kõigile hiina keele huvilistele, nii algajatele kui taasalustajatele. Raamatu 15 peatükki tutvustavad Hiina erinevaid provintse ja samaaegselt käsitletakse olulisemaid igapäevaseid teemasid ning kirjutamisõpetust. Iga peatüki lõpus on harjutused. Õpiku lõpust leiate võtme, et lahendusi kontrollida.

Raamatu juurde kuuluvad 2 audio CD-d.

Humanitaarteaduste metodoloogia

Uusi väljavaateid
Koostanud ja toimetanud Marek Tamm ; kujundanud Sirje Ratso
Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011
392 lk.
Sari Gigantum Humeris

Viimastel aastakümnetel on toimunud humanitaarteaduste erinevates valdkondades kiired arengud. On tekkinud uued mõisted ja koguni valdkonnad, nihkunud ja ähmastunud valdkondadevahelised piirid. «Humanitaarteaduste metodoloogia» aitab orienteeruda sajandivahetuse postmodernistlikus segadikus, kus võeti kasutusele hulgaliselt uusi mõisteid, mille tähendus jäi isegi naabervaldkonna uurijatele võrdlemisi hägusaks.

Kuna kogumik täidab nii käsiraamatu kui õppematerjali funktsiooni, on see Mihhail Lotmani sõnul kohustuslik lugemine nii algajale uurijale kui ka kogenud teadlasele.

Kuldne kaseleht 2011

Luulevõistluse parimad
Tallinn : Eesti Luuleliit (Luuleklubide Liit), 2011
44 lk. : ill, portr.

Sügisese luulevõistluse parimad luuletused neljakümnelt autorilt

Luulevõitluse Kuldne Kaseleht 2011 võitjad:
I auhind - Helle Toomingas
II auhind - Hirviö
III auhind - Kerli Adov

Kunstiteaduslikke uurimusi 2011/3-4 (20)

Rööppealkirjad Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft 
Erinumber : Eesti filmi sajand
Erinumbri rööppealkirjad Special issue : a century of Estonian cinema = Studien für Kunstwissenschaft
Eesti Kunstiteadlaste Ühing
Peatoimetaja Virve Sarapik 
Tallinn : Eesti Kunstiteadlaste Ühing, 2011
228 lk. : ill.

Sisukord:


Eessõna.
Eva Näripea. Lk. 7-10

Artiklid

Virve Sarapik, Alo Paistik. Eesti filmiretseptsioon 20. sajandi alguses: laadapalaganilt eestuppa. Lk. 11-33
Artikkel võtab vaatluse alla Eesti varase filmiretseptsiooni ning selle teisenemise 20. sajandi esimestel aastakümnetel. Uurimuse keskmes on küsimus, milline intellektuaalne kontekst mõjutas arusaamu ja arvamusavaldusi filmi kohta Eestis, kes olid nende arvamuste sõnastajad ning milliste teemade üle arutelu toimus. Ereda ja küpse erandina tõuseb üldisel foonil esile pseudonüümi S. Culex all ilmunud pikem kirjutis. Et 20. sajandi alguse kõige uuendusmeelsem kultuuriliikumine oli Noor-Eesti, siis vaadeldakse ka selle juhtfiguuride filmialaseid mõtteavaldusi.

Eva Näripea. Uued lained, uued ruumid. Eesti eksperimentaalfilm 1970. aastail. Lk. 34-61
Artikkel keskendub mässumeelse Jaan Toominga 1970. aastail vändatud autorifilmidele, mille eesmärk oli valitsevate jõudude õõnestamine. Henri Lefebvre'i mõisteaparatuurile toetudes väidan, et tema eksperimentaalne filmiloome, iseäranis kurikuulus riiulile jäetud "Lõppematu päev" (1971/1990) kujutab ja loob peavoolukino abstraktsele ruumile vastanduvat eristuvat ruumi. Toominga linateosed uuendasid täielikult toonases Eesti filmis domineerinud pildikoode ja narratiivikarkasse ning nende innovaatiline ruumilissotsiaalne representatsioonirežiim kritiseeris julgelt nõukogude ideoloogia-apparatus't.

Mari Laaniste. Enesekuvandeist ja maailmapildist Priit Pärna filmides "Kolmnurk" ja "Hotell E". Lk. 62-96
Artikkel käsitleb kaht animafilmi Priit Pärna "raskete" filmide tsüklist, "Kolmnurka" (1982) ja "Hotell E-d" (1992). Esimene nimetatuist vaeb küllaltki kitsas perspektiivis, läbi postmodernistlikult iroonilise prisma nõukogulikke soorolle ja lähisuhteid. Teine kajastab raudse eesriide langemisega kaasnenud avaramat maailmavaatelist šokki ja identiteedikriisi. Käesolevaga püüan neid filme kõrvutades osutada sellele, mil moel peegelduvad linateostes nende valmimise vahele jääva kümne aasta jooksul nii laiemas taustsüsteemis kui selle tulemusel ka kohalikus enesekuvandis ja maailmapildis toimunud ulatuslikud muutused.

Andreas Trossek. Tumeda animatsiooni surm Euroopas: Priit Pärna "Hotell E". Lk. 97-123
Artikkel vaatleb, kuidas Mihhail Gorbatšovi võimuletuleku aastail Nõukogude Liidus üleüldiselt esilekerkinud sotsiaalkriitilisemate, "tumedate" või kunstiliselt pretensioonikamate filmide trend Eesti animatsioonis kulmineerub ja ühtlasi lakkab Priit Pärna joonisfilmiga "Hotell E" (1992). Artiklis analüüsitakse filmi konkreetse juhtumiuuringu tasandil, üritades esmalt välja joonistada laiemat ajaloolis-kultuurilist konteksti "Hotell E" ümber ja teisalt näitlikustades, et film on vaadeldav mitme varasemalt vallandunud kultuurilise protsessi finaalina: filmis on kombineeritud endisele Ida-Euroopale iseloomulik hilis- või "küpse" sotsialismi vastane võimukriitika igatseva ihaga alati virtuaalsena tajutud lääne suunas.

Mari Laaniste. Vastakad vaated. Eesti ja eestlaste käsitlustest taasiseseisvusaegses filmikunstis. Lk. 124-143
Alljärgnev on lühike ülevaade "kõlbuliku rahvuskuvandi" vormimise katsetest Eesti filmikunstis viimase kahe aastakümne jooksul. Kodumaiste filmiloojate pingutusi selles vallas kõrvutatakse mõningate kaugeltki mitte sama meelitavas võtmes lahendatud Eesti ja eestlaste kujutistega rahvusvaheliselt filmimaastikult. Esitatavad väited tuginevad suuresti kõnealuste linateoste retseptsioonile kohalikus pressis.

Katre Pärn. Autori ilmnemine stiilis: Sulev Keeduse "Georgica". Lk. 144-165
Käesolevas artiklis analüüsin filmi "Georgica" kaudu filmilavastaja Sulev Keeduse autoristiili. Seejuures pole autoristiil määratletud üksnes autori stiilivõtete formaalse mustrina, vaid kontseptualiseerivana, s.t stiilimustrite kaudu ilmneva autori mõtestava kohaloluna filmis. Selleks uurin stiili formaalseid tunnuseid dialoogis kontseptuaalsete funktsioonidega, mida nad filmis realiseerivad.

Ewa Mazierska. Postsotsialistlik Eesti filmikunst kui rahvusülene kino. Lk. 166-191
Artikkel käsitleb Nõukogude Liidu lagunemise järel valminud Eesti filme kui rahvusülese kino näiteid. Arutlus toetub Steven Vertoveci arusaamale rahvusülesusest kui nn diasporaateadvusest, mida iseloomustavad kahe- või mitmepaiksed samastumisja ustavusmustrid. Uurimus näitab, et vaatlusaluste filmide tegelasi vormivad mitmesugused mõjutused ja hübriidsed väljenduslaadid, ning et nendevaheliste sidemete aluseks pole enam pelgalt ühine rahvuslik pärand. Artikkel analüüsib nii ajaloolise kui ka kaasaegse sündmustikuga filme, nagu "Malev" (rež Kaaren Kaer, 2005), "Minu Leninid" (rež Hardi Volmer, 1997) ja "Sigade revolutsioon" (rež Jaak Kilmi, René Reinumägi, 2004) ning "Ristumine peateega" (rež Arko Okk, 1999), "Täna öösel me ei maga" (rež Ilmar Taska, 2004) ja "Lurjus" (rež Valentin Kuik, 1999).

Fookus
David Martin-Jones. Deleuze, filmikunst ja rahvuslik identiteet. Narratiivi aeg rahvuslikes kontekstides. Tõlkinud Eva Näripea. Lk. 193-218

Ülevaated
Taasleitud kadunud ja unustanud kino. Jonathan L. Owen. Lk. 219-225

neljapäev, 16. veebruar 2012

Kuduja mustrikogu

Lesley Stanfield ja Melody Friffiths
Üle 300 juhendiga koekirja : uhiuued mustrid ja ajatu klassika
Tallinn : Varrak, 2012
208 lk. : ill.

Suurepärane kudumismustrite valik igal tasemel kudujale. 300 koekirja hulgast leiab nii klassikalisi kui ka uhiuusi algupäraseid kirju, mis on kahe andeka käsitöödisaineri pikaajalise töö tulemus. Mustrite juurde on märgitud raskusaste ning need on jagatud soonikuteks, vikliteks, palmikuteks, pitskoelisteks mustriteks, nuppudeks, intarsiaks ning tähtedeks ja numbriteks. Iga mustri juures on värvifoto, mustrite skeemid on aga trükitud mustvalgelt, nii et neid saab kopeerida või skaneerida ja siis suurendada.

Birk Rohelend. Morbidaarium

Illustratsioonid ja kujundus: Elina Kasesalu
Toimetas Jan Kaus
[Tallinn] : Roheline Kuu, 2012
111, [1] lk. : ill.

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali soovitusi 2012

Birk Rohelennu esimene luulekogu pärast kolme auhinnatud romaani, näidendeid ja lugematul hulgal tööd erinevate stsenaariumidega. See räägib vanavanematest, kes varjusid Teise maailmasõja ajal metsas või surid Siberis. Vanematest, kes pidid taluma Nõukogude okupatsiooni. Tüdrukust, kes lootis saada oktoobrilapseks, sest talle meeldis see ilus punane rinnamärk. Tema usust, lootusest ja pettumusest, kui selgus, et usk ja lootus olid vaid propaganda viljad.

„Morbidaariumis” peegeldub 1980. aastatel sündinud põlvkonna lugu. Ootused, mis olid alati suuremad kui reaalsus. Lapsepõlv, mis oli donaldinätsumaiguline, abipakiriietelõhnaline ja seebikatest küllastunud. Miks me ootasime oma isiklikku Juani ja kuidas me ei suutnud oma Juhanitega leppida.

„Morbidaarium” on isiklik, aus ja päris. See on Birki kujunemise lugu.

Loe ka:
Gerli Kase. Elus ei ole vigade parandust // Sirp (2012) nr. 7
Öeldakse, et raamatut ei tasu hinnata kaane järgi. Küll aga on Rohelennu raamatu kaas niivõrd kutsuv, et olen seda silmitsenud pool päeva ja muudkui piilun uuesti. Tegemist on väga uhke ja omapärase kaanega ja veel omapärasem on pealkiri kaanel. Morbidaarium – mida see tähendab? See küsimus helises tükk aega mul peas, kuni otsustasin vaadata, mida ÕS selle sõna peale kostab. ÕS vaikis. ÕSist jäi pigem silma sõna „morbiidne” ja eks tegemist olegi pisut süngemates toonides luulekoguga. „Morbidaarium” on ka üks raamatu luuletustest ja ma arvan, et lugeja peaks ise otsustama, mida see sõna tema jaoks tähendab. Edasi saab lugeda siit




Mälestiste restaureerimine

Enne ja pärast 2005-2011
Tallinn : Muinsuskaitseamet, 2011
78 lk. : ill.

Raamatusse on kogutud osa aastatel 2005-2011 Muinsuskaitseameti rahalise toetuse abil restaureeritud ja konserveeritud ehitismälestistest – kirikud, mõisahooned, maaehitised, tuulikud, linnusevaremed, elamud jm.

Kees Heino. Rekorditekoguja maailm

Tartu : Atlex, 2011
118, [1] lk. : ill., portr.

Selle raamatu autor Heino Kees hakkas Guinnessi rekordite raamatu ajendil mitukümmend aastat tagasi koguma andmeid rekordite kohta, s.o. huvipakkuvaid fakte meilt ja mujalt. Esimene raamat ilmus 1992. aastal, nüüdseks on ilmunud kuus seda laadi trükist.

Käesolev raamat annab huvitavat teavet ennekõike Viljandimaaga seotud inimeste ja eluolu kohta. Ühtlasi on toodud põnevaid fakte ka teiste Eesti maakondade kohta. Samuti on kajastatud autori sugulaste, tuttavate ja sõprade meenutusi. Eriti meelihaarav on kirjeldus väliseestlaste teekonnast Tartust Austraaliasse.

Kõigi nende mälestuste vahel on esitatud hulgaliselt rekordiandmeid.

Raamat on illustreeritud rohkete fotodega.

Roomlaste taltsutamine

Marju Lepajõe 
Tartu : Ilmamaa, 2012
527, [1] lk.
Sari Eesti mõttelugu, 102


Klassikalise filoloogi Marju Lepaljõe raamatus leidub nii ilmunud kui ka ilmumata tekste, ettekandeid ja põhjalikke uurimusi, alates
lühematest arvustustest ajalehtedele-ajakirjadele kuni magistritöö
materjalideni. Marju Lepajõe stiil on vaimukas ja kergesti loetav.

Käesolev kogumik hõlmab nii artikleid antiikautoritest kui ka kaasaegsete uurijate teoste käsitlusi.

Marju Lepajõe lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti
filoloogia erialal 1985. Aastail 1988–1991 oli ta statsionaarses aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996. aastal kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis tööga “Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle sidemed kaasaja historiograafiaga”. 1985–1988 töötas Lepajõe vanemraamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 1993–1998 ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates 1998 on ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur.

Soovitusmootor

John Jantsch
Kuidas panna äri end ise turundama
Tallinn : Äripäev, 2012
240 lk.
Sari Äripäeva raamat

Väikeettevõtluse guru ja turundustreener John Jantsch jagab teiega oma kõige väärtuslikumat õppetundi: kuidas panna kliendid enda asemel teie ettevõtet turundama.

Klantsreklaami ja viimistletud turunduskampaaniate aeg on möödas, ettevõtluse liikumapanevaks jõuks on saanud soovitamine. Rohkem kui ilma näota suurfirma poolt pealesurutavat, usaldavad inimesed sõbralt, pereliikmelt, kolleegilt või isegi sarnase maitsega võhivõõralt saadud soovitust.

Enamik ettevõtteid usub, et see, kas kliendid neid soovitavad või mitte, pole nendi enda teha. Uuringud aga näitavad, et inimesed tunnevad vastupandamatut vajadust oma sõpradele tooteid ja teenuseid soovitada – see on sügavale ajju kodeeritud tung. Ja nutikad ettevõtted oskavad seda tungi enda huvides tööle panna.

Triiv madalikule

Nicholas Carr
Mida internet meie ajuga teeb
Tallinn : Äripäev, 2012
269 lk.
Sari Äripäeva raamat

«Kas Google muudab meid rumalamaks?» küsib autor provotseerivalt ning vastab sellele: jah, muudab küll.

2011. aasta Pulitzeri kirjanduspreemia finalistide sekka jõudnud raamatus kirjeldab Nicholas Carr inimmõtlemise arengut alates tähestikust kuni kaartide, trükipressi, kella ja arvuti leiutamiseni. Läbi lugemisoskuse pika ajaloo on inimkond jõudnud internetiajastusse, kus süvenemise ja mõtisklemise asemel on oluliseks muutunud infoneelamise ja -töötlemise kiirus ja maht. «Arvutiekraan sõidab oma eeliste ja mugavustega meie kõhklustest üle. Ta on meile nii hea teener, et oleks lausa matslik tähele panna, kuidas ta on samas ka meie isand,» kirjutab Carr.

Kuigi iga uus meedium on muutunud nii mõtlemist kui ka aju, avaldab kõige tugevamat mõju internet – see aktiveerib inimajus uued ühendusteed, jättes unarusse vanad. Autori jaoks tähelepanu keskendamist ja loomingulist süvamõtlemist kehastav raamatulugemine asendub «hajameelselt ühelt lingilt teisele keksimisega». Ta nendib, et internet on lühikese ajaga muutunud elu elementaarseks osaks, milleta pole võimalik enam toime tulla.

Tsiviilseadustik 2012

Seaduste tekstid seisuga 01.01.2012
Vääna-Jõesuu : Agitaator, 2012
442 lk.
Sari Ius scriptum

Kogumik “Tsiviilseadustik 2012” sisaldab Eesti tsiviilõiguse põhilisi õigusakte 1. jaa­nuari 2012 seisuga. Käesolev kogumik jär­gib põhisstruktuurilt oma eelkäijaid – alates ko­gumikust “Tsiviilõigus 2002 & kom­men­taarid”, sisaldades Tsiviil­seadustiku koosseisu kuuluva 5 seaduse kõrval ka nende raken­dus­sea­dused, kinnistusraamatu­sea­du­se, korteriomandiseaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ning rahvusvahe­li­se eraõiguse seaduse. Juhul kui konkreetse paragrahvi viimased lõiked või punktid on kehtetuks tunnistatud, siis ei ole kehtetusviidet toodud, võimaldamaks lugejal saada paremat ülevaadet kehtivast seadusest.

Täiuslik isetehtud kott

Clare Youngs
35 kaunist käekotti, kandekotti ja poekotti taaskasutusmaterjalidest
[Madise (Harjumaa)] : Wild Frog, [2011]
128 lk. : ill.


Raamat „Täiuslik isetehtud kott” sisaldab 35 juhist käekottide, poekottide, suurte kandekottide, spordikottide, õlakottide, kosmeetikakottide ja paljude teiste kottide valmistamiseks. Kõigi kottide puhul on püütud kasutada hõlpsasti kättesaadavaid taaskasutusmaterjale. Köögirätik muutub kandekotiks, millega toidukraami tuua, päevitustooli kangast aga valmib värvikas rannakott. Peatselt suudad sinagi vana teki, üksiku kinda või äraviskamisele kuuluva rõivaeseme mõne hetkega ainulaadseks kotiks muuta. Iga koti juures on toodud joonistustega sammsammuline valmistusjuhis.

Kindlasti leiad sellest raamatust oma unistuste koti ja palju suurepäraseid kingiideid sõpradele ja sugulastele.

Mulkide almanak 21

MTÜ Mulkide Selts
Materjali kogusid, süstematiseerisid, redigeerisid ja toimetasid Kaupo Ilmet ja Anu Reiljan
Toimetuskolleegium: Kaupo Ilmet, Eha Kard, Meeta Meltsas, Anu Reiljan, Sirje Sinilo, Leili Weidebaum, Silvi Väljal
Tartu : Mulkide Selts, 2011
86 lk. : ill.

Väljaandmist toetasid Eesti Kultuuriseltside Ühing, Mulgimaa Kultuuriprogramm 2010-2013 ja Mulkide Selts Torontos

101 Eesti spordilugu

Tiit Karuks
Toimetajad Reet Sepp ja Timo Treit
Sisutoimetaja Gunnar Press
Kujundaja Mari Kaljuste
Tallinn : Varrak, 2012
222 lk. : ill.
Sari 101 Eesti ...


„Sport on mõnus mängumaa, millel paremusjärjestus tavaliselt mustvalgelt ja ajalookindlalt kirjas seisab. Ent Eesti spordi 101 sündmust tähtsuse järjekorras kirja panna või ülepea jäägitu erapooletusega välja valida pole võimalik.

Kes ütleks, kas Ernst Idla loodud üle-eestiline võimlemisvaimustus oli rohkem või vähem tähtis kui Kristjan Palusalu kaks olümpiakulda? Või malegeenius Paul Kerese kogu maailmas hinnatud härrasmehelik käitumine tähtsam kui tema tööd jäädvustanud Valter Heueri meistrisulg? Kas Heino Lipp tõstis meie rahva pead rohkem punavõimudest aheldatuna või tõstnuks olümpiavõitjana? Kas laitmatu Gerd Kanter on väärtuslikum kui ürgsed hambad-risti-mehed Aavo Pikkuus, Jüri Jaanson ja Erki Nool?

Siinne on Tiit Karuksi valik. Igal teisel olnuks oma eelistused ja teine stiil, aga üks on kindel: Karuks on isikupärases stiilis võtnud kokku Eesti Spordi Loo.“

Gunnar Press, raamatu toimetaja

Asjaõigusliku mõtte arengust Eestis

Peeter Kask
Kriitiline analüüs
Tartu : P. Kask, 2011
320 lk.

Raamatus analüüsib Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kauaaegne õppejõud Peeter Kask asjaõigusliku mõtte (asjaõigusest arusaamise) arengut Eestis olulisemate ajalooliste etappide kaupa alates riikliku iseseisvuse saavutamisest 1918 aastal, kuni käesoleva ajani. Analüüsi eesmärgiks on aidata kaasa nüüdisaegse asjaõigusliku mõtte edasisele arengule Eestis tuginemisega eelnevate juristide põlvkondade saavutustele ja ka ebaõnnestumistele selles tsiviilõiguse valdkonnas. Monograafia on mõeldud kõigile asjaõigushuvilistele, eriti aga taasiseseisvunud Eestis sündinud ja praegu alles kujunevatele õigusajaloolastele ning tulevastele asjaõigusloome protsessis osalejatele.

Paavo Matsin. Doktor Schwarz : alkeemia 12 võtit

Kujundanud Kaido Kivitoa ... jt.
[Viljandi] : Lepp ja Nagel, 2011
75, xxxiii, [7] lk. : ill.

See on esimene eestikeelne algupärane romaan, mis käsitleb sügavuti alkeemia õpetust ja pärandit. Kultuurkapitali ja Eesti Kirjanike Liidu toetusel valminud teoses vaadeldakse alkeemia probleeme läbi ilukirjanduse prisma, lisatud on ka mahukas järelsõna, kus antakse ülevaade alkeemia põhiprobleemidest ja arengutrendidest. Romaani autor on üks väheseid inimesi Eestis, kes on kõrghariduse kaitsnud uurimusega alkeemiast. Teose tegevus toimub 19. sajandi Tallinnas ja Viljandis ning 20. sajandi Prahas ja Kairos, tegelasteks kuulsad baltisakslased, salapärased vabamüürlased, uhked korporandid ja muud kummalised kohapealsed müstikud. Raamat on varustatud ajaloolise pildimaterjaliga ja kogu teose tiraaž on esitluste käigus alkeemiliselt pühitsetud.




Loe ja kuula raamatust veel:

"Möödunud aasta lõpus ilmus Paavo Matsinilt tema esimene n-ö korralik romaan «Doktor Schwarz. Alkeemia 12» võtit. Seni peamiselt väga väikestes tiraažides eksperimentaalse sisu ja vormiga poolmüstilise kirjandusrühmituse 14NÜ liikmena raamatukesi üllitanud mehe teos jõudis kriitikute aastalõpu parimate raamatute nimestikesse ning nüüdseks on see määratud ka riigi kultuuripreemia kandidaadiks.


Matsin on samuti tõhus kirjanduskriitik, mille eest tänavuse aasta algus talle auraha tõi – nimelt sai ta Sirbist kriitikupreemia."
Allikas: Paavo Matsin: «See on suure rõõmuga kirjutatud raamat.» / intervjueeris Janar Ala // Postimees : ArvamusKultuur 30.01.2012 http://arvamus.postimees.ee/720646/paavo-matsin-see-on-suure-roomuga-kirjutatud-raamat/

Peeter Helme:

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1324543&lang

K. M. Sinijärv:
"Teiseks soovitan Paavo Matsini raamatut „Doktor Schwartz. Alkeemia 12 võtit”. Seal on aegade ja kohtade segiminekut ja müstikat ja vaikset pinna all olevat huumorit. Samas on see väga täpse sõnastuse ja hea keelekasutusega.´" (Õpetajate Leht http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1996)








Edukad läbirääkimised 1. osa

Stuart Diamond
Tallinn : Ersen, 2012
270, [2] lk. : ill.

12 strateegiat, mille abil saavutate rohkem igas olukorras


Läbirääkimine on harilik osa inimestevahelisest suhtlusest, kuid enamik meist on selles kohmakad. Olenemata sellest, kas tegemist on perekonna, firma või diplomaatiaga, ei suuda inimesed üheski riigis ega kontekstis sageli eesmärgile jõuda. Nad keskenduvad mõjuvõimule ja suhtumisele “kõik võidavad”, mitte suhetele ega tajumisviisidele. Nad ei leia piisavalt vahetuskõlblikke väärtusi. Nad eeldavad, et kõik teised peavad olema mõistuspärased, suutmata ise emotsioonidega toime tulla. Nad kaotavad eesmärgi silmist.

Murrangulises teoses kirjeldab tunnustatud läbirääkimisasjatundja ja professor Stuart Diamond uurimistööd, mille on pannud kirja enda ja oma 30 000 õpilase kogemuste põhjal, keda on paarikümne aasta jooksul neljakümne viies riigis õpetanud ja nõustanud. Ta pakub välja konkreetsed, käepärased ja tõhusad viisid inimestega toimetulekuks. Tema õpilasi on riigi- ja firmajuhtide, juhiabide, juristide, koduperenaiste, tudengite ja tööliste seas. Materjalile annab lisaväärtust Diamondi neljakümneaastane töökogemus juhtivtöötajana, Harvardi väljaõppega advokaadina ja Pulitzeri autasu võitnud ajakirjanikuna.

Raamat “Edukad läbirääkimised” tugineb professor Diamondi tunnustatud läbirääkimiskursusele Whartoni majanduskoolis, kus see on juba kolmteist aastat olnud tudengite lemmikõppeaine. Teos sisaldab mõjuvõimsaid abivahendeid, mida igaüks võib kasutada igas olukorras: lastega suhtlemisel, tööl, reisimisel, poode külastades, äris, poliitikas, suhetes, eri kultuurides, partnerite ja konkurentide juures.

Tavateadmistele esitatakse peaaegu igal leheküljel väljakutseid. Selle asemel et järgida suhtumist “kõik võidavad”, on mõnikord kasulikum täna kaotada, et homme selle võrra rohkem saada. Mõjuvõimu kasutamine äratab kättemaksuiha, rikub suhteid ja tekitab usaldamatust. Ärakõndimine ei ole peaaegu kunagi nii tõhus taktika kui teise inimese tajudele keskendumine ja probleemi lahendamine. Sugugi kõik ei olene rahast; mittemateriaalsete väärtuste pakkumine, näiteks kaasinimeste väärtustamine aitab vastutasuks rohkemgi saavutada. Isegi kõige suuremaid tingijaid on võimalik taltsutada, kui kasutada nende avalikke standardeid nende vastu.

Selleks et saavutada rohkem, on oluline leida iga olukorra jaoks õiged tehnikad, olla paindlikum ja püüda teist osapoolt paremini mõista. Need strateegiad on võhikutele nähtamatud. Kui oled õppinud neid ära tundma, siis on need alati sinu käeulatuses ja võiksid nende abil rohkem saavutada.