neljapäev, 14. märts 2024

Britney Spears. NAINE MINUS

Vesta, [2024]
270 lk

Maailmakuulsa popstaari ja näitleja elulooraamatu eesti keelde tõlkinud Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits hoiatas kohe, et kui raamatu lugeja juhtub olema keskmisest empaatilisem, võib selle lugemine mõjuda väga rusuvalt. Täpselt nii see raamat lugemisel mõjuski. 

Britney ise kommenteerib oma raamatut järgmiste sõnadega: “Mu elus on olnud nii palju hetki, mil olen kartnud rääkida hirmu tõttu, et keegi peab mind napakaks. Kuid sain nüüd oma õppetunni. Oma tunnetest tuleb rääkida ka siis, kui kardad. Tuleb rääkida oma lugu. Tuleb lasta oma häälel kõlada.” 

Selle raamatu puhul ei ole tõesti tegemist lihtsast perest väikese tantsu- ja lauluhimulise tütarlapse kiirest teekonnast maailmakuulsaks täheks. Palju rohkem tuleb juttu lihtsameelse ja liigselt usaldava neiu läbielatud traagilistest sündmustest tema elus. Kuulsa lapstähe jutustus algab tema lapsepõlve mälestuste ja roosamanna unistusega, saada suureks staariks. Lugu lõppeb täieliku vabanemisega oma isa eestkoste alt, saavutades sellega iseseisvumise ja hingelise tervemise. Sinna vahele jääb väga palju tööd, muusikat, turneesid, reisimist, armastuse leidmist ja kaotamist, emaks saamist, unistustes elamist ja kõike muud, mida elu talle pakkuda plaanis. 

Kindlasti on raamat mõeldud lugemiseks fännidele aga selle raamatu võiksid kätte võtta ka kõik need noored, kes salamisi unistavad üleilmsest aust ja hiilgusest. Kas see on seda alati väärt... 

Tema tuntumad lood on Baby one more time”, “Oops!...I did it again”, Toxic jne. Staar on võitnud mitmeid Billboardi ja MTV Video muusikaauhindu. Lisaks raamatu lugemisele on huvilistel võimalik vaadata dokumentaalfilme staari elust, näiteks “Jamie vs. Britney: isa tütre vastu” võiFraming Britney Spears”. 

Raamatut luges: Jane Haavel
Raamatuga saab tutvuda:  ilu- ja teabekirjanduse saalis (2. saal)
Link raamatule andmebaasis Urram: https://www.lugeja.ee/record/2261606

laupäev, 9. märts 2024

Viljandimaa lapsed on oma Nukitsa konkursi valikud teinud

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsus 5–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma algupärase lasteraamatu lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Et kahe aasta jooksul ilmunud teoste hulk oli suur, oli lugejatele abiks eelnevalt kitsendatud nimekiri, millesse valiti sada raamatut. Lapsed said hääletada käesoleva aasta 29. veebruarini nii raamatukogudes üle Eesti kui keskuse veebilehel.

Üle-eestilised tulemused on alles selgitamisel, ent meie maakonna laste lemmikud saab juba välja hõigata. Nukitsa konkursi Eesti üldvõitjad kuulutatakse välja auhinnapeol, mis toimub 6. aprillil 2024 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Viljandimaalt saavad kutse peole neli hääletuses osalenud last ning neil on võimalik oma lemmikautoritega kohtuda. Kutsed saadame lastele peagi.

Viljandimaalt laekusid tähtajaks 54 lapse e-hääled ning maakonna raamatukogudes koguti kokku 147 tingimustele vastavat hääletussedelit. Lisaks saime veel 8 sedelit raamatutepealkirjadega, mis ei osalenud konkursil, kuid on ilmselgelt lastele südamelähedased, ning kahe lapse hääled, kes vanuse poolest ei vastanud konkursi statuudis paika pandud tingimustele.

Ilma ainsagi hääleta jäi vaid 20 teost. Hea meel on tõdeda, et maakonnaga seotud kirjanikud ja raamatuillustraatorid on laste seast endale toetajaid leidnud, sest nemad hääleta jäänud loojate hulka ei kuulu.

Alljärgneva raamatujärjestuse aluseks on raamatutele antud punktide summa kahe kategooria peale kokku. Kuna 9-punktise üldskooriga jagavad 10. kohta neli raamatut, on siinses edetabelis 13 Viljandimaa laste poolt parimaks hinnatud teost.

Palju õnne kõikidele kirjanikele ja illustraatoritele! 
Ootame rõõmuga uusi häid lasteraamatuid!




Ilmar Tomusk „Kullakallis kass”

Pildid joonistanud ja kujundanud Catherine Zarip

Tammerraamat, c2022
26 lk

9 häält lastekirjanike valikus
9 häält lastekunstnike valikus

Ühel päeval avastavad hiired, et nendega samas majas elab kass. Hiired tahaksid kassiga mängida, kuid see ainult magab, sest tema kõht on värsket kala ja vahukoort täis. Samas majas elab ka vanamees, kes tahab, et kass hiired kinni püüaks. Mis küll sellest kõigest välja tuleb?

Reserveeri raamat: https://www.lugeja.ee/record/2017943


Ilmar Tomusk „Isa preemia”

Pildid joonistanud Hillar Mets

Tammerraamat, 2023
22 lk.

6 häält lastekirjanike valikus
10 häält lastekunstnike valikus

Laura on väike uudishimulik tüdruk, kes tahab isalt igasuguseid küsimusi küsida. Kuid kahjuks pole isal vastamiseks aega. Päeval on ta tööl, õhtul väsinud ja soovib vaid oma telefonis nutimängu mängida. Ühel päeval aga unustab isa oma nutitelefoni tööle … Raamat räägib sellest, et kui suur inimene oma nutitelefoni, tööasjad ja muud tähtsad asjatamised korraks kõrvale jätab, avastab ta, et kõige vahvam on koos oma lapsega aega veeta.


Janno Põldma „Leiutajateküla pulmapidu”
Pildid joonistanud Heiki Ernits ja Mariann Joa
Tammerraamat, 2023
137 lk.

7 häält lastekirjanike valikus
8 häält lastekunstnike valikus

Armastus võib tulla mitut moodi: hiilides, rõõmsalt hüüdes, või täiesti ootamatult. Viimane on kõige huvitavam, sest siis juhtub kuhjaga igasugu toredaid seiklusi ja saab palju nalja. Leiutajatekülas just nii ongi. Ave ning Mihkli pulmas juhtub seda kõike kuhjaga. Niisugust pulma pole siin juba ammu nähtud!



Ilmar Tomusk „Uks”
Pildid joonistanud Priit Rea
Tammerraamat, 2023
110 lk.

8 häält lastekirjanike valikus
7 häält lastekunstnike valikus

Margus ehk Mäks õpib kuuendas klassis. Ta on piitspeenike ning peajagu pikem ka seitsmendikest ja kaheksandikest. Suured poisid Mairold ja Kiilakas on omapärase välimusega oivikut juba aastaid kiusanud ja mõnitanud. Ühel päeval põgeneb ta järjekordselt kiusajate eest ning satub metsatukka, kust avastab kummalise mahajäetud maja. Juba esimene sisenemine maja uksest lükkab käima müstiliste sündmuste ahela. Mängu sekkub ka Sirli – Rõugest äsja pealinna kolinud sporditüdruk, keda uues koolis samuti tema kasvu pärast norima hakatakse. Mäks astub klassiõe kaitseks välja. Peagi saavad Sirlist ja Mäksist sõbrad, kes näitavad kiusajatele koha kätte, tehes seda eriti üllataval moel. Lahendus leitakse ka Mäksi peret tabanud rasketele probleemidele.



Ilmar Tomusk „Matemaatiline sõber. Marss Marsile”
Pildid joonistanud Urmas Nemvalts
Tammerraamat, 2023
91 lk.

4 häält lastekirjanike valikus
9 häält lastekunstnike valikus

Koolivaheaeg on kestnud vaid paar nädalat, kuid juba on Markus ja tema tulnukapoisist sõber Peeter käinud seiklemas kaugetel planeetidel ning mütanud Võrumaa metsades. Ometi on see kõik vaid suurte seikluste algus, sest ees ootab reis Marsile. Esialgu vaid põgusa jalutuskäiguna mõeldud kosmosereis venib plaanitust pikemaks, kuna poistel tuleb päästa ameeriklaste marsikulgur ja võidelda vaenuliku tsivilisatsiooni kosmoseaparaadiga. Tagatipuks tuleb Markusel mõte punane planeet ellu äratada, et tema taimeteadlasest vanaisa saaks seal täide viia oma lapsepõlveunistuse. Varem on sarjas ilmunud raamatud „Matemaatiline sõber. Ajukiip“, „Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss“, „Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine“


Kadri Hinrikus „Vennalikud lood”

Pildid joonistas Heiki Ernits

Tammerraamat, 2022
86 lk.

8 häält lastekirjanike valikus
4 häält lastekunstnike valikus

Seitsmeaastane Marten ja kolmeaastane Mihkel on vennad. Parajad väänikud, kelle päevad mööduvad mängides ja kakeldes nagu vendadel ikka. Nad käivad loomaaias, hambaarsti juures, kalal, matkal ja maasikal, peavad naisevõtuplaane ja reisivad Rootsi.



Eva Roos „Ema võtab kassi”

Pildid joonistanud Elo Annion

Varrak, 2023
183 lk.

4 häält lastekirjanike valikus
7 häält lastekunstnike valikus

Ekke, Lee ja Joosep on terve igaviku kodulooma luninud. Ema ja isa on alati lubanud "vaadata" ja "selle üle mõelda", kuid lastel on tekkinud kuri kahtlus, et vanemate lubadused tähendavad tegelikult "EI!" ja nad ei saa mitte kunagi oma looma. Ühel juunihommikul üllatab ema aga kõiki ning majja tekib triibuline kassipoeg nimega Prooton.



Kristiina Kass „Kuninganna Karoliina prillid”

Joonistanud Tuulike Kivestu-Rotella

Päike ja Pilv, 2023
35 lk.

7 häält lastekirjanike valikus

3 häält lastekunstnike valikus

Kuninganna Karoliina elab ilusas lossis koos kuningas Karli, prints Gabrieli ja printses Gabriellaga. Muidugi on neil veel ka koer, kaks kassi, kolm hobust ja terve trobikond teenijaid. Kuninganna silmanägemine pole just kiita ja seetõttu juhtub temaga iga päev kõiksugu pentsikuid asju.



Andris Feldmanis ja Livia Ulman „Erik Kivisüda”
Illustratsioonid Eili Lepik-Kannelmäe

Postimees Kirjastus, 2022
320 lk.

6 häält lastekirjanike valikus
4 häält lastekunstnike valikus

Erik on 11-aastane poiss, keda ei häiri mitte miski, sest tal on kivist süda. Talle ei lähe korda, et vanematel pole tema jaoks aega ja et tal pole sõpru. Aga kui ta elu päevapealt muutub ja nad uhkesse tondilossi meenutavasse majja kolivad, tunneb Erik, et tedagi võib miski häirida. Näiteks oma kummalise isaga samas majas elav Maria, kes on otsustanud Eriku pere sealt välja ajada. Kui poiss kuuleb, et tüdrukul on selleks salaplaan välja mõeldud, lööb Erik vaenlasega kampa – tema ei unista muust kui vanasse paneelikasse tagasi kolimisest. Koos võtavad lapsed ette ohtliku merereisi ja leiavad end salapärasest maailmast, mis õõtsub needuste taktis ja kubiseb piraatidest. Raamat põhineb Livia Ulmani ja Andris Feldmanise samanimelise lastefilmi stsenaariumil.


Mika Keränen „Armando Inglismaal”

Keropää OÜ, 2023
134 lk.

9 häält lastekirjanike valikus

Selles raamatus sõidab Armando klassiga Inglismaale. Kultuurireisi kavas pole kahjuks jalgpalli, aga ega sellest Inglismaal pääsu ei ole. Armando kohtub palliplatsil mitte ainult inglise noorte, aga ka enda õpetajatega. Raamat on jalkapoiss Armando seikluste neljas osa.



Kristi Kangilaski „Hea tunne”
Koolibri, 2022
32 lk.

9 häält lastekunstnike valikus

Laur lebab voodis ega suuda kuidagi magama jääda. Peas tiirlevad aina paha tuju mõtted. Nii küll uni ei tule. Ema soovitab poisil häid mõtteid mõelda ja Laur teeb proovi. Selgub, et kahte mõtet ühtaegu mõelda ei saa. Head mõtted teevad tuju jälle heaks ning rahulikud mõtted toovad ka une. See on huvitav mäng nende mõtetega. Natuke nagu võlumine. Heas kooskõlas pilt ja tekst pakuvad tuge paljudele lastele ja nende vanematele, kes samasuguste argimuredega kimpus. „Hea tunne“ on juba õige mitmes Kristi Kangilaski autoriraamat, sest nagu ta ise ütleb: „… kirjutada meeldib mulle vaat et niisama palju kui joonistada.“


Margus Haav „Hundiema ühepajatoidu saladus”
Joonistanud Tuulike Kivestu-Rotella
Koolibri, 2023
64 lk.

5 häält lastekirjanike valikus
4 häält lastekunstnike valikus

Kui kaua oli hundipoeg Villu isaga seda nutikat tuttsaba taga ajanud! Paar korda oli jänku juba käpaulatuses, aga ikka tegi ta viimasel hetkel mingi kavala haagi sisse. Seegi kord tuli neil tühjade käppadega koju minna ja loota sellele, et lillekimp emal meele heaks teeb.Mida üks hunt ühest jänesest tahab? Eks ikka nahka pista, arvab tagaaetav. Aga võta näpust – või varbast –, selgub, et hundiemal on hoopiski soov välja uurida hea ühepajatoidu saladus.Krutskitega loomajutte koondavast raamatust saab muu hulgas teada, millest unistavad siilipoiss Sass ja tigu Sullivan, mida kass Tiiu ja karihiir Joosep öösiti teevad ning kuidas lõvi Gurrumul orkestrit teeb. 

Margus Haav (1969) on ajalehe Sakala kultuuritoimetaja, muusikakriitik, pühendunud ajaloohuviline ja Viljandi kultuuriakadeemia lektor. Postapokalüptiline debüütromaan „Kuidas lõhnab kuri“ (2016) rändas tulevikumaastikel, autobiograafiline „Alumiiniumist kurgid“ (2020) vaatas tagasi minevikku. Esimese raamatu tegevus oli kõik välja mõeldud, teises kirjeldatu kõik päriselt juhtunud. „Hundiema ühepajatoidu saladus“ sisaldab lugusid, millest osa on varem ilmunud Sakalas, osa mitte. Kirja pandud on need siis, kui autori kaks poega olid veel väikesed.



Piret Jaaks „Härra Maru mustikapood”
Joonas Sildre pildid
Varrak, 2022
57 lk.

5 häält lastekirjanike valikus
4 häält lastekunstnike valikus

Saage tuttavaks, see on väike ja väga eriline poiss nimega Maru. Juba kuueaastasena on ta lugenud läbi enamiku raamatuid vanaema raamaturiiulis, armastab üle kõige koomikseid joonistada ning on suur Jaapani fänn, sest just seal riigis töötab tema isa. Maru loodab väga, et isa võtab ta Jaapanisse kaasa, kuid selle asemel saadetakse ta hoopis suure õega lastelaagrisse. Mis edasi juhtub ja kuidas Maru oma erilisuse enda tugevuseks pöörab, saab juba lugeda raamatust. „Härra Maru mustikapood” on südamlik lasteraamat, mis õpetab oma erilisust aktsepteerima ja seda oma tugevusena nägema. Piret Jaaks on näitekirjanik ja populaarsete lasteraamatute ”Emme draakon” ja “Kadunud soki saladus” autor. Tema lastenäidendeid on lavastatud nii Eesti Noorsooteatris (endine NUKU teater) kui ka Piip ja Tuut teatris. Tema teoseid on tõlgitud enam kui kümnesse keelde ning ta on võitnud oma loomingu eest arvukalt auhindu. Joonas Sildre on illustraator, graafik ja koomiksikunstnik. Ta on arvukate lasteraamatute illustraator ja graafilise romaani Arvo Pärdist “Kahe heli vahel” autor. Ta on pälvinud tunnustusi nii oma koomiksite kui ka lasteraamatute illustratsioonide eest.

neljapäev, 12. oktoober 2023

29. oktoober - Viljandi Esimese Lugemisringi liige Andres Kurrikoff

Seltskonnategelane, Viljandi Esimese Lugemisringi ja Maapäeva liige 
Andres Kurrikoff 
29.10.1863 Kurrika t, Pärsti v - 13.08.1925 Viljandi

Viljandi Esimese Lugemisringi liikmena kanne protokolliraamatus aastal 1917. Liikmeks registreerimise kande juures aadressiks „Savikotil“.

***

Andres Kurrikoff sündis 29. oktoobril 1863. a. Pärsti vallas Kurrika talus põllumehe pojana. Ta õppis Viljandi kihelkonna koolis. Kooli lõpetamise järel jäi koju ja oli oma isale abiks. 

1884. aastal läks teenistusse Poolamaale. Kodumaal tagasi olles astus 1890.a. Vastemõisa mõisas oma onu teenistusesse. Kolm aastat seal valitseja olles võitis ta oma onu lugupidamise ning talle renditi 1893.a kevadel Kõo mõis. Mõisat pidades oli ta ka mõisa politsei kohuste täitja ning VIII sõjaväe hobustejaoskonna juhataja. 

1894.a abiellus Andres Kurrikoff Aina Anweltiga

1909. aastal sai ta päranduseks Sawikoti talu ning asus sinna elama. 

A. Kurrikoff töötas Põltsamaa ja Pilistvere põllumeeste seltsides. Aastaid oli ta Eesti Aleksandri põllutöökooli kuratooriumi abiesimeheks ja esimeheks. Ta kuulus Viljandi põllumeeste seltsi juhatusse ja 1917.-1923. a. oli seltsi esimees. Aastatel 1917-1919 oli ta Eesti Maapäeva liige. Ta oli ka Laenu- ja Hoiu Ühisuse Nõukogu liige. Viljandi Esimese Lugemisringi registreeritud liige aastal 1917.

1924. aastal sai Kurrikoff halvatuse ja kevadel kaotas ka nägemise. 

Andres Kurrikoff suri 13. augustil 1925.a. ja maeti Viljandi vanale kalmistule. 


Allikad

17. september - Endel Rössler

Koolijuhataja ja kodu-uurija 
Endel Rössler
17.09.1923 Metsküla k, Suure-Kõpu v, Viljandimaa - 3.05.1991 Tartu

Endel Rössler sündis Viljandimaal Suure-Kõpu vallas Metsküla külas. Oma kooliteed alustas ta Metsküla Algkoolis, mille lõpetas 1935. aastal. Sellele järgnes Puiatu 6.-klassiline Algkool, Viljandi Kaubanduskool ja 1943. aastal Türi Gümnaasium. Olles valinud oma elukutseks õpetaja ameti astus ta 1948. a Tallinna Õpetajate Instituudi matemaatika-füüsika osakonda, kuid segased ajad ei lasknud tal kooli lõpetada. Alles 1957. aastal sai ta pedagoogi kutse lõpetades Tartu Pedagoogilise Kooli kaugõppe teel.

Esimesed tööaastad möödusid Viljandi Maavalitsuse transpordi ja liikluse osakonna transpordikorraldajana, Vastemõisa valla TSN TK-s sõjaväe arvelauapidajana, Statistika Keskvalitsuse Suure-Jaani jaoskonna inspektorina ja Palitse sideagentuuri juhatajana. Septembrist 1949. a sai temast Viimsi 7-klassilise kooli õpetaja. Kuna ta abiellus (22.10.1949) Saaremaalt Laimjala vallast Tooma talust pärineva Meeri-Laine Rüütliga, kes töötas õpetajana Saaremaal, siis asus 1950. aasta algusest tööle Kingissepa haridusosakonnas statistikuna. Töötas aastaid direktorina Saareküla (1950), Lõõne (1951–1953) ja Pamma 7-kl. koolis (1953–1960) ning Kingissepa linna Tehnilises Erikutsekoolis (1960-1961). Viimast töökohta pidas oma pedagoogilise töö raskeimaks perioodiks, kuna õpilased olid peamiselt lastekodu lapsed. 

1961/1962 õppeaastal lahkus E. Rössler tervislikel põhjustel kooli direktori kohalt ning asus tööle EKP Kingissepa Rajoonikomitee instruktorina. 

1964. aastal haigestus tuberkuloosi, mille tagajärjel sai II invaliidsusgrupi. Peale tütre Malle keskkooli lõpetamist (1969) kolis pere Tarusse. Siin töötas Endel Rössler Tartu Plastmasstoodete Katsetehases brigadirina, teeninduskombinaadis Edu vastuvõtjana, TRÜ kirjastuse trükiosakonnas tehnilise toimetajana. 

Endel Rössler suri Tartus 3. mail 1991. Ta on maetud Viljandimaa Kõpu kalmistule.

Endel Rössler alustas aktiivset tegevust kodu-uurijana 1978. aastal. Ta on teinud kaastööd Eesti Raadiole, osalenud mitmel nimekonkursil, koostanud kodu-uurimuslikke töid oma koduküla ja -valla kohta. 

Teatmematerjalid:

  1. Teatmematerjale Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest. Tartu, 1978. 233 lk. + lisad. 
  2. Teatmematerjale Kõpu kihelkonna Suure-Kõpu valla Metsküla ajaloost ja seltside tegevusest Tartu, 1978. 235 lk. + lisad. 
  3. Teatmematerjale Metsküla rahvaraamatukogu asutamisest ja tegevusest aastail 1908-1968. Tartu, 1987. 
  4. Vastemõisa koduloost 1.: Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1978. 211 lk. 
  5. Vastemõisa koduloost 2.: Vastemõisast võrsunud tublisid mehi ja naisi. Tartu, 1980. 264 lk. 
  6. Vastemõisa minevikust, kultuuriloost ja majanduselust. Tartu, 1980. 264 lk. 
  7. Teatmematerjale Vastemõisa aja- ja haridusloost, kultuuri- ja majanduselust – Tartu, 1986. 248 lk.

Publikatsoonid: 

  1. Rössler, E. Seitsekümmend aastat : [ koori- ja orkestrijuht ning koduloo-uurija Jaan Joandi ] // Kultuur ja Elu ( 1980 ) nr. 7, lk. 35 : foto. 
  2. Rössler, E. “ Pillipuu ” ja “ Perepill ” [: Raidsalude pere- ja sugu-võsa-kapellid ]. Kultuur ja Elu 1984:7, 12-14, ill. 
  3. Rössler, E. Lagi käeulatuses [: Kandlemängija Erni Kasesalu ]. Kultuur ja Elu 1982:10, 32-33, ill.
  4. Rössler, E. Mantlipärija [: Torupillimängija Ants Taul ja rahvamuusikarühm “ Torupill ”]. Kultuur ja Elu 1983:4, 15-17, ill.
  5. Rössler, E. Taimelava [: Rahvamuusikajuht Vello Tikerpalu ja Muhu 8-kl. Kooli rahvamuusikaorkester ]. Kultuur ja Elu 1983:10, 25-28, ill. 

Fotokollektsioonid: 

  • Eesti Filmiarhiivis asub tema fotokollektsioon – Vastemõisa kultuurielu 1902-1979. 

Allikad: 

Foto allikas: 

  • Kingissepa Erikutsekooli nr. 3 direktor Endel Rössler annab diplomi Palmile, kooli 1961. a. meistrile poksis. Ajapaik. URL: https://ajapaik.ee/photo/704760/kingissepa-erikutsekooli-nr-3-direktor-endel/ (vaadatud 08.09.2023)
Biograafia koostas Laura Randoja