Viljandi Linnaraamatukogu tegemised, lugemissoovitused ja maakonna kodulugu: jaanuar 2020

reede, 31. jaanuar 2020

31. jaanuar - Jaan Masing 145

Jaan Masing (31. jaanuar 1875 Vana-Kariste vald, Pärnumaa – 21. september 1948 Tallinn) oli Eesti poliitik, Majaomanikkude Koja esimees ja I Riiginõukogu liige, arst. Ta lõpetas 1901 Moskva ülikooli arstiteaduskonna, töötas arstina Abjas, Ruhjas ja Tallinnas. Asutava Kogu, IV Riigikogu, Rahvuskogu II koja ja Riiginõukogu liige. 1927 töö- ja hoolekandeminister Jaan Teemanti kolmandas valitsuses

Jaan Masing

31.01.1875 Sõnni t, Vana-Kariste v - 21.09.1948 Tallinn

Arst, ühiskonnategelane

Dr. J. Masing on sündinud 31. jaanuaril 1875. a. Vana-Karistes Sõnni talus Jaak ja Reet (Mägi) pojana.

Õppis Halliste kihelkonnakoolis, lõpetas Päratu gümnaasiumi ja 1901. a. Moskva Ülikooli arstiteaduskonna. On ennast täiendanud Berliinis, Dresdenis ja Leipzigis. Tegeliku arstina töötas esialgu oma kodukohas Abjas ja siis Ruhjas, kust kutsuti Tallinna linna tervishoiuarstiks, millisel kohal püsis kuni maailmasõjani, organiseerides linna tervishoiuala. Maailmasõja alul kutsuti dr. J. Masing sõtta, kus töötas tegeliku arstina eelliinil, missuguse tegevuse eest on temale annetatud rida vene aumärke. Vabanedes sõjaväest asus dr. J. Masing uuesti Tallinna linna teenistusse seekord nakkushaigla ülemarstiks, kust lahkus 1920. aastal, et töötada eraarstina.

Dr. J. Masing peale arstitegevuse on silmapaistvamaid seltskonnategelasi. 1910. a. alates Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ja 1922. a. au-esimees.

Majaomanikuina on hoolitsenud majaomanike organiseerimise ja nende õigusliku seisukorra eest. Oli 1919.—1921. aastani Tallinna Majaomanike Seltsi esimees ja valiti hiljem auliikmeks. Oli üleriikliku Majaomanike Seltside Liidu asutajaid ja selle esimeheks alates 1929. a. Aastast 1937 Majaomanikkude Koja ja 1928-1931 Tallinna Eesti Arstide Seltsi esimees.

Olnud Asutava Kogu liige. Majaomanike esindajana valitud 4. ja 8. riigikogusse, kus töötanud komisjonides. 1927. a. kutsuti töö-hoolekandeministriks J. Teemandi valitsusse. 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu ja aastast 1938 Riiginõukogu liige.

Töötanud linnavolikogu liikmena, olnud Jaani koguduse juhatuse esimees. 1927. a. alates konsistooriumi abipresident ja kirikupäevadel juhatusliige.

Abielus 1903. a. tuntud lauljanna Ella Grünbergiga, kellega kaks poega.

Tunnustus

1935 – Eesti Punase Risti I järgu II astme teenetemärk

Allikad:

Dr. Jaan Masing – kolmekordne juubilar // Päewaleht (1935) nr. 30, 30 jaanuar URL: https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/01/30/26
Eesti Biograafiline Leksikon : täiendusköide. 2. tr., 2002. Lk. 163
Geni.com
Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Masing

kolmapäev, 29. jaanuar 2020

29. jaanuar - Valda Hedvig Raud 100

Tõlkija Valda Raua 100. sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus tema
päevikute, kirjade ja märkmete põhjal koostatud raamat „Üks elu“.
Link raamatule lugjaportaalis: https://www.lugeja.ee/record/1944928

Valda Hedvig Raud

Aastani 1936 Valda Avotin, aastatel 1936–1941 Valda Aaviste
29.01.1920 Tartu – 8.10.2013 Kääriku t, Heimtali
Eesti tõlkija

Valda Raud sündis 29. jaanuaril 1920. aastal Tartus sõjaväelase peres. Tema koolitee algas Valgas ja Tapal 1938. aastal lõpetas Tallinnas Elfriede Lenderi Eragümnaasiumi ning õppis aastatel 1938–1941 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas inglise filoloogiat (ei lõpetanud), aastal 1951 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna inglise filoloogina.

1941. aastal evakueerus ta (koos abikaasa Mart Rauaga) Nõukogude Liidu tagalasse.

Valda Raud on tõlkinud peamiselt inglise ja vene keelest. Oma esimesed tõlked tegi ta vene keelest ("Äike", 1946), hiljem asus vahendama inglise ja ameerika kirjandust. Tänu Valda Rauale on eesti lugejateni jõudnud sellised teosed nagu Mark Twaini "Valitud jutustused", George Bernard Shaw "Pygmalion", Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb", Theodore Dreiseri "Õde Carrie", Kurt Vonneguti "Tšempionide eine", Harper Lee "Tappa laulurästast", Jerome D. Salingeri "Kuristik rukkis" ja John Fowlesi "Prantsuse leitnandi tüdruk". Tema viimaste tööde hulka kuuluvad "Keldi nägemus" ja "Keldi palved" (2003). Rohkem kui pool sajandit kestnud tõlkijateed märgivad mängulised, vaimukad, suurepärase rütmitajuga tehtud eestindused, mis valgustasid ja lõbustasid terveid põlvkondi eesti lugejaid ja teatrisõpru ning avardasid nende maailmapilti. Ta on kirjutanud ka tõlgetele saatesõnu ning artikleid inglise ja ameerika kirjanduse kohta.

Valda Raud oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1967.

Tema abikaasa oli Mart Raud ja tütar on tekstiilikunstnik Anu Raud, poeg on tõlkija Annus Raud. Tema isa Voldemar Otto Aaviste (1893–1941) oli sõjaväelane (kolonelleitnant). Viimased aastad elas Valda Raud oma tütre, tekstiilikunstnik Anu Raua juures Kääriku talus Heimtalis.

Valda Rauda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Allikad:

In memoriam: Valda Raud // Sirp (2013) 17. okt. URL: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/in-memoriam-valda-raud/
Lahkus Valda Raud // Sakala (2013) 9. okt. URL: https://sakala.postimees.ee/2331446/lahkus-valda-raud
Vikipeedia. URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Valda_Raud

29. jaanuar - Johan Ludri 125

Foto http://history.milportal.ru/sudba-flagmana-1-ranga-i-m-ludri/?print=print
(vaadatud 29.05.2020)

Admiral
Johan Ludri 125
29.01.1895 Ärma t, Halliste khk - 26.11.1937 Moskva

Admiral Johan Ludri (Ivan Martõnovitš Ludri) sündis 29. jaanuaril 1895 Halliste kihelkonnas Ärma talu popsi pojana. Lõpetas 1911. aastal Laatre ministeeriumikooli ja asus õppima Kroonlinna merekooli.

Osales Esimeses maailmasõjas ja mereväekomissarina Venemaa kodusõjas. 1918. aastal astus Kommunistlikusse Parteisse. 1923-1927 õppis mereväeakadeemias. NSV Liidu laevastiku juht, I järgu flagman (admiral), oli komissar mitmes laevastikus. 1937. aastast Leningradi Mereväeakadeemia ülem, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi nõukogu liige.

Autasud:

Punalipu orden 1928
Punatähe orden 1935

Johan Ludri hukati 26. novembril 1937 stalinistliku repressiooni ohvrina. Ta rehabiliteeriti 1956. aastal.

Johan Ludrile on Ärma talu õuele püstitatud mälestusmärk.

Allikad:

Ludri, Johan // EE : Eesti Entsüklopeedia URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ludri_johan1 (vaadatud 02.06.2020)
Судьба флагмана 1 ранга И.М. Лудри // Военно-Исторический Журнал : Издание Минобороны России URL: http://history.milportal.ru/sudba-flagmana-1-ranga-i-m-ludri/?print=print (vaadatud 02.06.2020)

Foto: Mälestusmärk Ärma talus. URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ludri_johan1 ( vaadatud 02.06.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

laupäev, 25. jaanuar 2020

25. jaanuar - Christian Arro 135

Foto https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Arro (Vaadatud 03.60.2020)

Põllumajandustegelane, Eesti Ajutise Maanõukogu ning I ja II Riigikogu liige

Christian Arro 135
25.01.1885 Arokse t, Polli v - 21.04.1942 Sevurallag, Sverdlovski obl

Põllumajandustegelane Christian (Kristjan) Arro sündis 25. jaanuaril 1885 Arokse talus Polli vallas. Õppis Polli mõisakoolis ja Karksi kihelkonnakoolis. Praktiseeris põllumajandust Eesti mõisates, õppis põllumajandust Taanis ja Königsbergi põllutöökoolis Saksamaal, käis õppereisidel põhjamaades.

Alates 1911 oli Christian Arro põllutööinstruktor Põhja-Liivimaa Põllumajanduse Seltside Kesktoimkonnas. 1915. a juhatas ülevenemaalist põllumajanduse üleskirjutamist Pärnumaal. Oli tegev mitmetes seltsides ja kirikunõukogus, võttis osa Abja linavabriku asutamisest.

Avaldanud raamatu „Väetamise õpetus“ 1911, kirjutanud „Põllumehe käsiraamatule“ (1926) peatüki „Taimede toitmise õpetus“ ning teinud kaastööd erinevatele ajalehtedele.

Oli ühtlasi tegev põllumees Abja vallas Palu talus, kus parandas maid, arendas kultuurrohumaid ja uudismaakultuure ning aretas Angleri tõukarja.

Poliitiliselt aktiivse mehena oli Christian Arro Pärnumaa saadik Eesti Ajutises Maanõukogus ning I ja II Riigikogu liige.

Christian Arro hukati 21. aprillil 1942 Sevurallagis, Sverdlovski oblastis.

Allikad:

Christjan Arro // Geni.com URL: https://www.geni.com/people/Christjan-Arro/6000000002581137036 (Vaadatud 03.06.2020)
Arro, Christian // Eesti avalikud tegelased. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts , 1932. Lk 18, 19

Biograafia koostas: Marju Roosileht

neljapäev, 16. jaanuar 2020

16. jaanuar - Helle Aunap 65

Helle Aunap on lõpetanud 1978. aastal Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna ning töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Ta on õpetanud eesti keelt võõrkeelena Viljandi Kultuuriakadeemias soomlastest vahetusüliõpilastele ja Sillamäelt pärit vene rahvusest noortele. Keele õpetamisele lisaks on Aunap tutvustanud noortele eesti kultuuri.

Olnud Viljandi Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialist. 2004-2006 töötas Krimmis Aleksandrovka keskkoolis eesti keele õpetajana.

2006-2011 Viljandi abilinnapea.

Hele Aunap on praegu Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppeosakonna juhataja.

Allikad:

Suurmägi, Marko. Viljandis asub ametisse teine abilinnapea // Sakala (2006) 28. juuni ; URL: https://sakala.postimees.ee/2173377/viljandis-asub-ametisse-teine-abilinnapea (vaadatud 04.06.2020)
Kurm, Tarmu. Aleksandrovka keskkoolis asub eesti keele õpetajana tööle Helle Aunap // Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht URL: https://www.hm.ee/et/uudised/aleksandrovka-keskkoolis-asub-eesti-keele-opetajana-toole-helle-aunap (vaadatud 04.06.2020)
EESTI HARIDUSFOORUM 2003 // Eesti Haridisfoorumi koduleht URL: https://haridusfoorum.ee/suurfoorumid/1995-2004/2003 (vaadatud 04.06.2020)
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli koduleht URL: https://www.olustvere.edu.ee/et/kontakt (vaadatud 04.06.2020)

Foto Peeter Kümmel https://sakala.postimees.ee/197897/helle-aunap-veel-kord-soidusoodustuste-muudatustest (vaadatud 04.06.2020)

Biograafia koostas: Marju Roosileht

16. jaanuar - Jüri Jaakson 150

Jüri Jaakson

16.01.1870 Viidika talu, Karula (hiljem Uue-Võidu) vallas Viljandimaal - 20.04.1942 Sosvas Sverdlovski oblastis Venemaal
Poliitik ja majandustegelane. Riigivanem 16.12.1924-15.12.1925

Jüri Jaakson sündis 16. jaanuaril (vana kalendri järgi 4. jaan.) 1870. a. Viljandimaal Uue-Võidu vallas talupidaja pojana. Õppis 1886.—1892. a. Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1892.—1896. a. Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas I järgu diplomiga.

Töötas aastatel 1897-1901 vandeadvokaadi abina Viljandis. Leivateenistuse kõrval võttis ta elavalt osa seltskondlikust tegevusest, olles Viljandi Põllumeeste Seltsi ja „Koidu" seltsi esimeheks, Viljandi Karkusseltsi liikmeks jne.

Aastatel 1901-1902 töötas vandeadvokaadi abina Riias ning oli samas aastail 1902-1914 vandeadvokaat. Oli aktiivne Riia eestlaste kaskusseltsis. Tegutses veel 1902.-1905. aastal Riia Eesti Seltsi "Imanta", 1906.-1914. aastal Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse esimehena. Viimane asutati tema osavõtul. Seltsi esimehena korraldas Jüri Jaakson kõnekoosolekuid ja kursusi Riia eestlastele, peamiselt töölistele. Pani aluse haridusseltsi koolile, millele 1913. a. ehitati koolimaja, mis samal ajal ka seltsimaja aset täitis.

Lisaks kuulus Jüri Jaakson juba 1904. aastast Eesti Aleksandrikooli kuratooriumi, algul liikmena, hiljem esimehena ja püüdis energiliselt seda muuta venekeelsest linnakoolist eesti õppekeelega põllutöökooliks. Esialgu hakati 1907. aastal Põltsamaal põllutöökursusi korraldama ja lõpuks õnnestus saada koolile Kõo mõisa süda, kus põllutöö kool 1914. aastal avati. Ta toimetas Eesti Aleksandrikooli esimehena 1920. aastani.

1915. aastal siirdus Jaakson Tallinna ja oli seal 1919. aasta detsembrini Tallinna Linnapanga juhatuse liige. Samal ajal jätkas ühiskondlikku tegevust Põhja-Eesti Põllumeeste Keskseltsi esimehe ja Tallinna Majandusühisuse nõukogu esimehena.

Vene revolutsiooni järel 1917. aasta võttis J. Jaakson osa Vene ajutise valitsuse poolt kinnitatud Eesti kubermangu omavalitsuse ja administratsiooni ajutise korraldamisest ja seaduse eelnõu väljatöötamisest. Käis ühes. J. Poska, J. Vilmsi j.t. peaministri vürst Lvovi jutul, et seaduse elluviimist kiirustada. Võttis osa Lvovi poolt korraldatud komisjonis seaduse maksmapaneku kohta käivate erimääruste väljatöötamisest, mis 22. juunil 1917. aastal kinnitati ja mille põhjal Eesti Maapäev kokku astus. Sama aasta mais määrati J. Jaakson Vene ajutise valitsuse poolt Eestimaa kubermangukomissari Jaan Poska abiks. Jäi ametisse enamlaste riigipöördeni 1917. a. oktoobris. Ühtlasi oli 1917–1919 Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) liige ning oktoobrist 1917 novembrini 1918 esimene abiesimees. Enamlased vangistasid ta lühikeseks ajaks jaanuaris 1918.

13. novembril 1918 määras Eesti ajutine valitsus Jaaksoni oma peavolinikuks varade ülevõtmisel Saksa okupatsioonivõimudelt. 1918. a. novembri lõpul kutsuti Jaakson Eesti ajutisse valitsusse kohtuministriks. Sel kohal asus ta 1919. a. O. Strandmani kabinetis ja 1919.—1920. a. mõlemas J. Tõnissoni kabinetis. Kohtuministrina organiseeris Jaakson kohtuasutuste võrgu, korraldas vangistusasutusi ja täitis kuni riigikohtu loomiseni osaliselt ka viimase ülesandeid eriti seaduste seletamise alal.

Aastatel 1920-1926 võttis Jüri Jaakson rahvaerakonna esindajana osa Asutavast kogust, I, II ja III riigikogust, näidates üles suurt tööjõudu mitmesuguste komisjonide tegemises. Kui peale enamlaste riigipöörde katset 1. detsembril 1924. aastal tekkis vajadus luua laiale koalitsioonile toetuv valitsus, teostas selle ülesande J. Jaakson. Tema poolt loodud kabinett kestis 1925. a. detsembrini ning ühendas eneses kõik Eesti parteid „seinast seina". Ta suutis valitsuse ja riigikogu tööviljakust tunduvalt. tõsta, viies muuseas läbi mõned kaalukad seadused (näit., riigikorra kaitseseadus, kaitseliidu seadus).

1926. a. novembris nimetati Jaakson Teemanti valitsuse poolt Eesti Panga presidendiks, mille järel ta kolmandast riigikogust lahkus. Tema ajal viidi ellu rahareform, mille tulemusena alates jaanuarist 1928 hakkasid Eestis seniste markade asemel kehtima kroonid ja sendid. Samuti kerkisid tema pangapresidendiks oleku ajal Eesti Panga hooned Viljandisse, Petserisse ja Tartu.

1935–1938 oli ta Riigi Majandusnõukogu liige. Juhtis esimehena Kaitseliidu finantskomiteed ning oli Välis-Eesti Ühingu ja VRVÜ Tallinna osakonna liige.

1936. aastal asutas Treffneri gümnaasiumi juurde endanimelise sihtkapitali (20 000 krooni).

Valiti 1939. aastal Võru Lastekaitse Ühingu auliikmeks. Aastail 1938-1940 Riiginõukogu liige.

Nõukogude okupatsioonivõimud vabastasid ta Eesti Panga presidendi ametist 17. juulil 1940. Töötas seejärel Tallinnas oma maja kojamehena. Abikaasa ja tütar siirdusid märtsis 1941 järelümberasumise korras Saksamaale.

Arreteeriti 14. juunil 1941 Tallinnas. Viidi Venemaale Sverdlovski oblastisse. Mõisteti 4. märtsil 1942 SARK-i erinõupidamise otsusega surma. Jüri Jaakson lasti maha 20. aprillil 1942 SevUralLagis. Matmispaik teadmata.