Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 18. veebruar 2014

Uuemat noortekirjandust lasteosakonnas

Otsige iseendas ja te leiate kõik…
                                              (J.W.Goethe)

  

 NOORTERAAMATUD LASTEOSAKONNAS:

Trükivalgust on näinud ja raamatukogudesse jõudnud  2012.aastal kirjastuse Tänapäev ja Lastekirjanduse Keskuse poolt väljakuulutatud noorteromaanide võistluse võidutööd:


Kaja Sepp 
HETK ENNE HOMSET

2012. aasta võidutöö

Teismelise Erle pere kolib pärast ema uut abielu maale ja ema jääb lapseootele. Maal tekib Erlel kohalikest noortest uus sõpruskond, puhkeb armastus, aga ka konfliktid. Eraldi liiniks kasvab noorte soov pääseda superstaarisaatesse ning sellest tekivad uued võimalused ja probleemid. Kuidas kasvada pereks? Kes on tõelised sõbrad ja kelle peale võib loota?  Kaja Sepp (snd 1969 EMT avalike suhete juht. "Hetk enne homset" on tema esimene avaldatud romaan.


Marian Suitso 
HOBUSEHULLUD

2012.a saavutas konkursil 2. koha

Üheksanda klassi õpilased. Päevikuvormis lugu Johannast, kellel madal enesehinnang ja armas pinginaaber Eliise. Johanna tahaks olla hinnatud kaaslane aga teda  ei panda tähele . Klassi „liidrite“ poolt kasutatakse omakasupüüdlikel eesmärkidel ära. Kui tütarlaps keeldub nn "poppidele" kodutöid tegemast, asutakse teda avalikult kiusama. Õnneks leiab tüdruk endale uue huvi - hobused ja ratsutamine. Tekivad sarnaste huvidega sõbrad ja kõik läheks nagu paremaks... aga vastaspool ei taltu ja nüüd võetakse sihikule Eliise. Tüdrukud aetakse põhjalikult tülli ja Johanna on jälle oma hingehädadega üksi... Abi tuleb Andreselt, kellega koos tallis treenimas käiakse. Tüdrukud lepivad ära kuid nüüd algavad kummalised lood talli ja hobustega - selgub, et omanikul on hasartmängusõltuvus, mis on talli viinud pankrotini... mida teha, et päästa talli ja iseennast?


Jaanika Vaht    
VABANEMINE

2012.a. äramärgitud töö

Väga üldistavalt on tegu ühe  armastuslooga. Aga mitte ainult. Sõprus, üksindus, tähelepanuvajadus, hoolimine, oskus lahti lasta ja edasi minna, täiskasvanuks saamine. Mai on 17-aastane tüdruk, kes hoidub omaette ja suunab tunded sissepoole. Ühel päeval päästab ta enesetappu kavatseva       noormehe, kellest saab uuel kooliaastal tema klassivend. Ilus mõte, mille annab edasi peategelane Mai: “… aga ma teadsin, et kõik oli muutunud ning ükski hetk ei tule samasugusena tagasi. Võisime küll otsida ja leida midagi sarnast, aga mitte kunagi sedasama.


Berit Veidemann 
TUMENEJAD

2012.a. saavutas 3-nda koha

Üheksandas klassis käiva tõrjutud Ingridi elu muutub, kui ta saab teada, et tal on üleloomulikud võimed. Ta asub õppima üleloomulike võimetega laste kooli, millest saab alguse hulk maagilisi seiklusi. Kogu sündmustik toimub meil, Eestis .

 Me ei teagi sageli, mis meid tegelikkuses ümbritseb, kes me oleme ja milleks me oleme suutelised. Kui avastad ühel päeval, et sinu sõrmed muutuvad üha tumedamaks ja sinu silmade all juhtub õnnetus….miks? kuidas see kõik on omavahel seotud? Kui palju küsimusi ja kas on vastuseid…?

Kristi Rebane
½  EHK TERVE

-          saavutas 3.nda koha

Livanne on 17-aastane tüdruk, kes elab emaga ja  kelle isa on välismaal. Ta hakkab ühel hetkel nägema enda kaksikolendit. Tekib küsimus, kas Livanne hakkab hulluks minema või on selle taga midagi muud.


Silvia Laidla
PÄRIVETT JA VASTUVOOLU

Teismeline Mai-Liis elab turvalises peres koos ema, isa, vanema venna Patriku ja koera Stellaga. Ühel päeval tuleb võimlemistundi sõudmistreener ja valib ta klassist ainsana akadeemilise sõudmise treeninggruppi. Sellest kujuneb spordikaugele neiule tõsine väljakutse. Kuidas kulgevad Mai-Liisi treeningud nõudliku juhendaja käe all, kas ta peab vstu topeltkoormusele - nii koolis kui ka füüsiliselt raskel spordialal. Sport kasvatab Mai-Liisi tahtejõuliseks ja tubliks neiuks ning tõsise töö tulemusena pole kaugel ka esimesed võidud.



Tõlkekirjandus:


John Green
SÜÜ ON TÄHTEDEL

Noorte seas väga populaarne lugemine. “Süü on tähtedel” on naljakas, enneolematu, rõõmu täis ja tohutult kurb raamat. Siin on nii filosoofiat, armastuslugu ja teismeliste arglikku eneseotsimist ja -leidmist kui ka täiskasvanute püüdlusi, eneseohverdust ja abitust.  Kilpnäärmevähki põdev 16-aastane Hazel on õnnelik natukese juurde ostetud aja eest, kuigi ta ei tea veel selle natukese pikkust. Hazel kohtub Augustusega. Kangekaelne ja sihikindel poiss on otsustanud, et peab võitma Hazeli südame, mis selle hetkeni on kuulunud ühele lõputa jäänud romaanile. Kuigi haigus nõuab oma, kirjutatakse noorte elu käsikiri ümber ja nad leiavad selle, mida ei ole jõudnud veel kaotada. Ühtaegu kurb ja elujaatav, valus raamat.

John Green on auhinnatud autor, kelle raamatud figureerivad New York Timesi bestsellerite edetabelis ning kelle paljude auhindade hulka kuuluvad Printz Medal, Printz Honor ja Edgar Award. Ta on kahekordne LA Timesi raamatuauhinna nominent.


Maggie Stiefvater
KAARNAPOISID

Blue selgeltnägijaist ema, tädid ja nõbud ennustavad tüdrukule hirmsat tulevikku – kui Blue suudleb oma tõelist armastust, siis too sureb. Blue ei usu seda ennustust, aga kui ta sõbruneb kaarnapoistega, kohaliku erakooli rikaste õpilastega, ning siseneb nende kummalisse ja pahaendelisse maailma, näib hirmus tulevikuennustus täitumisele lähemal kui eales varem.
Kaarnapoisid , Gansey eestvedamisel, püüavad leida müstilist jõujoont/laibajoont, juhtumisi omab Blue selles vallas pisut teadmisi ja nõnda nad siis koos kõik tegutsevadki, alati mitte kõige sõbralikumalt, aga pinget peab ka olema.
„Kaarnapoisid” on neljaosalise raamatusarja „Cabeswateri kroonikad” esimene raamat.


Orson Scott Card 
ENDERI  MÄNG

Tegevus toimub tulevikumaailmas, kus Maa ühiseks vaenlaseks on putukakujulised tulnukad, kellega nad on juba 2 sõda pidanud.
Ründajateks olid putukad, nüüd valmistutakse Maal kolmandaks sõjaks ja tulnukate võitmiseks koolitatakse…. lapsi. Parimad koondatakse Lahingukooli. Ender Wiggin on erakordne, just see, keda otsitakse. Täiskasvanud algatavad julma protsessi: Ender paisatakse lahingutesse vanemate koolikaaslastega, kus sõjamängus aina reeglitevastaseid takistusi teele lükatakse. Suudab ta end juhina kehtestada ning siiani staariseisuses olijaid murda- kui see õnnestub on ka projekt õnnestunud. Kui mitte, siis… Vaimsed ja eetilised piirid, viimase piirini viidud psüühika ja füüsis- kuidas säilitada  seejuures vaimuteravus ja mõistus?
Ender maadleb oma isikuprobleemide, õudusunenägude ja talle antud ülesannete lahendusvariantidega. Palju vägivalda, arvutimängud a la` kui sina ei hävita, hävitatakse sind.

James Dashner  
LABÜRINDIJOOKSJA

Kui Thomas liftis ärkab, mäletab ta vaid oma eesnime. Aga ta pole üksi. Kui lifti uksed avanevad, leiab Thomas end suurel kiviseintega ümbritsetud väljakul teiste poiste seas. Just nagu Thomas, ei mäleta ka välujad (nii nad ennast kutsuvad), miks või kuidas nad sinna sattusid. Kõik, mida nad teavad, on see, et igal hommikul avanevad neid ümbritseva labürindi kivist uksed. Ja igal ööl need sulguvad. Keegi ei taha pärast pimeduse tulekut labürinti lõksu jääda.  Ühteaegu nii põnevik kui ka ulmekas. Süžee on kaasahaarav : tahaks  teada, mis saab edasi, kuidas sündmused arenevad, kas noormehed pääsevad minema, kes nad on, miks nad seal on, kes on need jõud, kes neid seal vangis hoiavad ja mis tegelikult toimub. Kõik küsimused saavad ka vastuse.. Sarja I osa.

Veronica Roth 
LAHKULÖÖJA  

Eelmisel nädalal avaldatud USA Today raamatumüügiedetabelis vallutas  esimese koha Veronica Rothi noorteraamatute sari "Lahkulööja" . Esimene osa siis ka eesti keeles:
Ühiskond koosneb viiest killast, millest igaüks kummardab ühte voorust: Siirad ausust, Isetud ennastsalgavust, Kartmatud vaprust, Sõbralikud rahumeelsust ja Erudiidid intelligentsust. Igal aastal peavad valimispäeval kõik kuueteist-aastased otsustama ühe killa kasuks, et pühendada sellele oma ülejäänud elu. Kandidaatide vastupidavus pannakse proovile karmides füüsilistes katsetes ja pingelistes psühholoogilistes simulatsioonides, millel on mõne jaoks laastavad tagajärjed.  Beatrice’i jaoks tähendab see kas  oma perekonna juurde jäämist või siis otsust olla see, kes ta päriselt on – mõlemat ta ei saa

Otsuse langetamisele järgnevate ränkraskete katsete ajal võtab Beatrice endale nimeks Tris ja annab koos teiste kandidaatidega endast kõik, et olla oma valiku vääriline. 2014.a sügisel valmib triloogia põhjal ka film.

Jean-Claude Moulevat 
OOKEANI KUTSE

Autor on üks silmapaistvamaid prantsuse lastekirjanikke, keda on tunnustatud prestiižika Prix Sorcières auhinnaga ja nomineeritud H. C. Anderseni preemiale. Raamatu on tõlkinud Indrek Koff.  Lugu seitsme venna teekonnast ookeani äärde. Esialgu näis, et see on väga lihtne lugu...Elasid kord seitse venda, kuus  tavalist poissi kuid seitsmes oli omamoodi- ta nimelt ei rääkinud sõnade vaid näoilmete ja kätega. Vennad said temast suurepäraselt aru.
Ühel külmal ja vihmasel ööl ajas Yann vennad üles ja tegi neile selgeks, et nad peavad kodunt lahkuma, sest vanemad kavatsevad midagi halba. Poisid tahtsid jõuda Ookeani äärde- nad polnud seda kunagi näinud. Teekond kulges väga vaevaliselt, sest lastel polnud ei raha ega korralikke riideid, nad kartsid politseinikke ja üldse võõraid. Vennad elasid sel teekonnal üle palju- neil tuli valetada ja varastada- see polnud kerge! Lõpuks jõudsid nad Ookeani kaldale- nad olid peaaegu võitnud ning siis sattusid nad sellesse majja....
Lugu poiste retkest Ookeani äärde on kirja pandud mosaiigina, mida räägivad nii lapsed ise kui täiskasvanud, kes selle juhtumiga olid seotud. Oma arusaama esitavad sotsiaaltöötaja, veoautojuht, kirjanik, pagar ,töötu ja lõpuks selle maja omanik, tööstur Gilles Faivre!
See mis juhtus seitsme vennaga, paneb mõtlema inimeseks olemise üle. Selle üle kui palju on meis headust, hoolivust, ükskõiksust, tigedust ja julmust!


Porarinna Leifsson 
VANAEMA HULDI RAAMATUKOGU

Albertína elab kummalises maailmas, kus pole ühtegi raamatut ja koolis õpetatakse vaid laenuintresse arvutama. Internet on ammu keelatud ja peaaegu kõik on Kuldpanga kontrolli all. Korraga hakkavad täiskasvanud kaduma. Siis aga saabub vanaema Huld, kaasavaraks hiiglaslik raamatukogu ja ohtlikud teadmised. Edasi pole miski enam endine.

Pórarinn Leifsson (1966) on Islandi kirjanik ja illustraator, kelle lasteraamatud on populaarsed nii kodumaal kui võõrsil. «Vanaema Huldi raamatukogu» eest pälvis ta 2010.aastal Reykjaviki lastekirjanduse auhinna.

Soovitusnimestiku koostas Epp Raudsepp

teisipäev, 11. veebruar 2014

KULTUURIKONKS veebruarikuu küsimused

Eelviimase vooru parimaid ootavad kingitused koostööpartneritelt:



  • Maanteeameti meened
  • Juhan Nöpsilt RockRambi logoga T-särgid


Viljandi linnaraamatukogu, gümnaasiumi ja Sakala viktoriini «Kultuurikonks» teise hooaja viiendad küsimused:


http://f.pmo.ee/s/v2/img/reklaami_riba_2.png1) Kes kuuluvad Eesti muusikakoolide liidu 8. juunil 2013 valitud juhatuse koosseisu? (7 punkti)

2) Millega peab Gregor Tauli arvates arvestama galerii? (3 punkti)

3) Millise palve esitas Eesti NSV ajakirjanik Ülo Koit Rootsi pagenud eesti kirjanikule Helmi Mäelole 15. septembril 1956 saadetud kirja post scriptum'is? Miks? (5 punkti)

4) Mitu valgustit sai Viljandi ringtee maanteelõik maanteeameti 44 275 euro eest? (3 punkti)

5) Mis toimus Ugalas 6. jaanuaril 2014? Nimeta sündmusel esile kerkinud inimeste nimed. (9 punkti)

6) Kes Eesti kunstnikest on osalenud biennaalil «Manifesta»? (6 punkti)

7) Kiur Aarma ja Hardi Volmer tegid filmi «Kullaketrajad». Kellest see film räägib? Mis on filmi siduv lüli? (5 punkti)

8) Millise kultuuriväljaande jaanuarinumbris avaldati viis Tõnis Vindi sulejoonistust eksliibristele? (2 punkti)

Vastused saata 25. veebruariks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või tuua Viljandi linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed.

Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga küsimuse eest on võimalik saada küsimuse juures märgitud arv punkte, kusjuures õige viide või viited allikale annavad 1 punkti.

Paremaid tunnustatakse iga kuu. Kuuekuulise võistlusperioodi jooksul enim punkte kogunud mängijaid ootavad aprillis eriauhinnad. Auhinnafondi kuuluvad kohalike kultuuriasutuste priipääsmed, kinkekaardid ja meened.

Küsimused on koostatud ajalehe Sakala ja kultuuriväljaannete Akadeemia, Keel ja Kirjandus, KesKus, Kunst, Looming, Muusika, Sirp, Teater. Muusika. Kino, Tuna, Vikerkaar ja Värske Rõhk numbrite põhjal.