Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

laupäev, 25. aprill 2009

Metsanädal Viljandis „Mets toidab, mets katab“ (4. – 10. mai 2009)

Eesti Metsaselts nimetab
Viljandi linna Metsapealinnaks
Tiitli üleandmine toimub 9. mail Arkaadia aias toimuval pidulikul üritusel

Tänavune tunnuslause „Mets toidab ja katab“ tähendab lisaks metsast korjatud marjadele ja seentele, et metsa ja puiduga seoses saab tööd ligi poolsada tuhat inimest. Viljandi linna 14,65 ruutkilomeetrisest territooriumist kolmandiku moodustavad pargid, haljas- ja rohealad.

Kõik metsanädala ettevõtmised on külastajaile tasuta. Metsanädalat korraldab Eesti Metsaselts koostöös Viljandi Linavalitsusega ja rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Meie raamatukogus on huvilistele vaatamiseks üleval metsaraamatu, joonistus- ja fotovõistluse näitused ning projekti „Ehitame maja 2009“ parimate tööd. Metsanädala ürituste koondkava võimalik näha SIIT

Alljärgneval pisike valik Eesti Metsaameti poolt Viljandi Linnaraamatukogule tehtud raamatuannetustest:

Eesti metsamajanduse juhid 1918-2008
Eelmise aasta lõpus andis Eesti Metsaselts Eesti riigimetsanduse 90. aastapäeva puhul välja raamatu, kus 120 leheküljel on kõne all meie metsamajanduse juhid.

Antakse ülevaade kolmeteistkümnest metsandusjuhist: alates 1918. aastal Tallinna metsainspektsiooni juhatajaks määratud August Mahonist, lõpetades 2000. aastal Eesti Vabariigi keskkonnaministeeriumi metsaameti peadirektori kohalt lahkunud Andres Talijärvega.

Kirjutiste autorid on Heino Kasesalu, Toomas Tiits, Ilmar Liimand, Toivo Meikar ja Ivar Etverk. Väljaanne on illustreeritud rohkete fotodega. Raamatut võib pidada teaberohkeks allikaks kõigile neile, keda huvitab Eesti riigimetsade juhtimine ning nende tippjuhid läbi ajaloo.

Jõgevamaa metsad 1918-2008
Eesti Metsaseltsi väljaandena nägi eelmisel aastal trükivalgust kolmesajaleheküljeline raamat "Jõgevamaa metsad 1918-2008", millega tähistati 90 aasta möödumist Eesti riigi metsavalitsemisest Jõgevamaal.

Raamatus on juttu, kuidas riigimetsa valitsemine tänasel Jõgevamaal alguse sai. Nimelt 1918. aasta 1. detsembril sai Võtikvere metsaülem Voldemar Valner Tartus ajutiselt valitsuse peavolinikult Luhtilt volitused Saksa okupatsioonivõimidelt Võtikvere riigimetskonna üle võtmiseks. Tartusse sõitis Voldemar Valner Mustvee sadamast aurikuga. Jõgeva rajooni ühe edukama ettevõtte Jõgeva Metsamajandi tegevusest metsa kasvatamisel ja abitootmise arendamisel kirjutab raamatus põhjalikult selle ettevõtte direktor perioodil 1981-1988 ja taasisesesvunud Eesti esimene maavanem Priit Saksing.

Arnold Milk
Albert Milk – metsateenija kahes riigis viie riigikorra ajal
Sari Kohtumisi metsateedel

Eesti Metsaselts on 2008. a. sügisel üllitanud järjekordse raamatu sarjast “Kohtumisi metsateedel”. Raamat hõlmab 160 lehekülge, illustratsioonid on mustvalged. Arnold Milki koostatud raamat on kokku pandud tema isa Albert Milki kirjalike mälestuste põhjal. Meenutused algavad tsaariaja lõpust, heidetakse pilk lapsepõlve. '

Eksootilisena mõjub metsanduse õppimine Parfino metsakoolis Venemaal ning sellele järgnev töö metsakorraldajana ning -ülemana Venemaal. Eesti iseseisvumise järel tuli Albert Milk tagasi kodumaale. Temast sai Kambja metsaülem. Tööd sellel ametikohal kuni 1939. aastani võib Albert Milki mälestuste põhjal pidada vist kõige helgemaks kogu ta elus. Metsaülema sihikindla hoole all muutus Kambja metskond aina paremaks: enne Teist maailmasõda kuulus see Eesti parimate hulka. Rahutute aegade alguses sai Albert Milkist metsainspektor, esimese Nõukogude okupatsiooni ajal metsateadlane ja Saksa okupatsiooni ajal Tartu metsaülem. Kui Eesti taas Nõukogude Liidu koosseisu langes, sai Albert Milkist tema enese tahtmata metsade valitsuse juhataja. Hiljem töötas ta metsakorraldaja ja Tartu metsamajandi juhttöötajana. Raamat peegeldab ühe metsamehe kireva elukäigu kaudu huvitavalt selle heitliku ajalooperioodi olusid ja muutusi.

Paul Reim
Sari Eesti metsanduse suurmehed
Teine, täiendatud trükk

Eesti Metsaseltsi metsandusjaloo sarja raamat käsitleb esimesest Tartu Ülikooli metsateaduskonna lõpetanud dr. rer. for. Paul Reimist.

Oma lühikese töö- ja teguderohke eluga andis ta suure panuse meie metsandusse, tema tööde tulemusi kasutame veel tänapäevalgi.

Paul Reimi uurimused ulatusid metsabioloogiast ja metsakasvatusest metsapoliitikani, ta pani aluse kodumaisele metsatööriistade loomisele jpm. Tema aktiivset tegutsemist poliitikuna loeti suureks patuks sõjaeelses Eesti Vabariigis ja lausa surmapatuks Nõukogude okupatsiooni ajal.

Heino Kasesalu
August Karu : Elu ja töö
Sari Eesti metsanduse suurmehed

Eesti Metsaseltsi 168-leheküljelise raamatu esimene veerand esitab ülevaate August Karu elust ja tööst. Selle andeka metsateadlase elu jäi tänamatult lühikeseks. Kuid tema legendaarne kuulsus õppejõuna jäi kauaks püsima. Kui mitte muidu, siis metsandusüliõpilaste hümni sõnade kaudu: “Kord metsas kõndis Karu, tal nukker oli meel ..”. Seda laulu teadsid peast nii minu kui ka palju hilisemate üliõpilaste põlvkonnad.
Valdavalt sisaldab raamat üsna akadeemilises ja kuivas laadis kirjatöid August Karu kohta. Esitatud on August Karu kirjutiste ja tema kohta ilmunud kirjatööde bibliograafia. Millegipärast puudub selles viide Heino Kasesalu artiklile, mis ilmus 2007. aastal ajakirja Eesti Mets 3. numbris. Järgnevad kolmes keeles resümeed tema eluloost, hulk dokumente ja fotosid. Kõige lõpust leiame näidisena ühe August Karu teadustöö “Vaatlusi Loodi metskonna kultuurpuistute kasvukäigust”.

Metsaalmanahh 2008
Eesti Metsaseltsi traditsiooniline aastaraamat on seekord 66-leheküljeline – märksa õhem kui möödunud aastal. Traditsiooniliselt antakse ülevaade metsanädalast, metsaharidusest ja -teadusest, konverentsidest, õppepäevadest ja võistlustest, metsaseltside tegemistest. Ühtlasi on kaante vahele saanud Eesti metsameeste pikemaid või lühemaid mälestuskilde. Tutvustatakse ka pärandkultuuri uurimist ja aasta jooksul ilmunud metsanduskirjandust. Võrreldes eelmise aasta almanahhiga on artiklite juures seekord kenasti kirjas autorite nimed.

neljapäev, 23. aprill 2009

Ihu, hinge ja tervise heaks : 4/2009

Sille Varblane
Lõbusad võileivad
Tammerraamat, 2009


See raamat on ideede allikas igale emale-isale, kes sooviks oma laste söögilauale anda veidi põnevamat ilmet. See on ka salanipp laste jaoks, kes on toiduga väga valivad ja kelle vanematel on suur mure, kuidas lapsed sööma saada. Fantaasiarikas lõbus lastepärane köögiviljade serveerimine võileibade kattena julgustab köögivilju proovima ka neid lapsi, kes muidu neist keelduksid. Kõik raamatus olevad võileivad on tehtud väga lihtsatest ja odavatest komponentidest, mis on käepärased kõigile. Raamatu autor Sille Varblane on 32-aastane viljandlanna, 6-aastaste kaksikutest tütarde ja 4-aastase poja ema. Tal on ka oma toidublogi.

Jaan Kaplinski
Paralleele ja parallelisme
Sari Kaasaegne mõte
TÜ Kirjastus, 2009


Raamatu aluseks on loengud, mida autor pidas Tartu Ülikoolis aastatel 2000-2001 vabade kunstide professorina. Loengutel põhinevate esseede temaatiline katus on «Mõtteid keeltest ja kultuuridest», mida täiendab see müstiline number 621 – just nii mitu Jaan Kaplinski filosoofilist mõttekildu pakub autor oma arutluste kõrvale.

Jüri Talveti ajalehes „Sirp“ ( nr. 8, 27.02.2009) ilmunud arvustus „Jaan Kaplinski kaasaegse mõtlejanaSIIT

Marju Kõivupuu
Hinged puhkavad puudes
Huma, 2009


Raamat ristipuudest, nendega seotud põlistest matusetavadest ja uskumustest.

John McLeod
Nõustamisoskus : käsiraamat
Väike Vanker, 2007


Suurem osa inimesi, kes otsivad isiklikes küsimustes abi, ei pöördu professionaalse nõustaja või psühhoterapeudi poole, vaid otsivad toetust inimestelt, kes on käepärast. Paljudel juhtudel ei pruugi nõustamisvestlus kesta üle mõne minuti. See raamat pakub lugejale meetodeid ja strateegiaid, mille abil sellistes tingimustes efektiivselt töötada. See raamat on olulisim lugemisvara inimestele, kes töötavad abistaja, juhi või juhendaja rollis: see pakub tõhusaid ja eetilisi strateegiaid, mille abil parandada oma abistamis- või nõuandmisoskusi. Sellest on abi ka nõustajatele või psühholoogiatudengitele, kes soovivad oma ametit sügavamalt tundma õppida.

Vaimne tervis : Kasutaja teejuht
Tänapäev, 2009

„Vaimne tervis” pakub arusaadavat informatsiooni viimase aja uurimuste kohta aju ja meele teadustes ning kirjeldab selgelt mitmesuguste haigusseisunditega seotud käitumist, tundeid ja mõtteid, sümptomeid, raviviise ja teraapiaid, heites valgust ka vastavatele müütidele ja väärtõlgendustele. “Vaimne tervis” on väärtuslik teatmeraamat igaühele, kel on huvi oma emotsionaalse heaolu parandamise ja kindlustamise vastu.

Jüri Allik
Psühholoogia keerukusest
TÜ Kirjastus, 2009


Raamatu pealkiri ei tähenda, et autor üritab rabada lugejat sügavate ja ähmaste mõttekäikudega. Mitmed artiklid kogumikus on pühendatud muu kõrval sellele, kuidas toimib psühholoogia ühiskonnas. Ja see pole sugugi lihtne. Psühholoogia suhted võimu ja rahvaga on kõike muud kui muretud ja selgetes raamides. Enamus selle raamatu kirjutisi pole ühiskondliku retseptsiooni seisukohalt neutraalsed. Nad kõik puudutavad suuremal või vähemal määral seda, kuidas inimeste ühiselu võiks olla või peaks olema korraldatud.

Aili Paju ja Riina Raudsik
Stress ja heliravi
Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009

Dr Hans Seyle on märkinud, et inimest ei tapa stress, vaid hoopis see, kuidas keha vastab stressile. Just sellepärast tuleb meil järjekindlalt otsida võimalusi, kuidas suurendada keha vastupanuvõimet ja stressitaluvust, et organism kiiremini taastuks või tuleks pingelisest olukorrast välja võimalikult väikeste kadudega. Loomulikult on võimalik rakendada kosutavaid raviprotseduure, kuid ka inimene ise peab olema aktiivne ja toetama ravi teadlikult elustiili muutes. Käesolevas raamatus anname ülevaate sellest, mis toimub inimese organismis kroonilise pinge seisundi, kirjeldame, milliseks võib kujuneda tema seisund mitmesuguste igapäevaste psühhogeensete, sotsiaalsete ja bioloogiliste ärritajate mõjul, kuni haigestumiseni, ja kuidas on heliravi ja teiste loomulike ravivõtete abil võimalik aidata inimest nii, et taastuks tema sisemine tasakaal ja kehaline heaolu.

Joan Bassey ja Susie Dinan
Harjutusi luustiku tugevdamiseks
Koolibri, 2009


Igas eas naistele mõeldud treeningukava aitab ära hoida osteoporoosi teket, tugevdada lihaseid, vormida keha ning saavutada paremat rühti ja tasakaalu. Susie Dinan on Londoni Royal Free Hospitali ja ülikooli meditsiinikolledži esmatasandi meditsiini ja vanurite psühhiaatria osakondade ravivõimlemise vanemarst ning teadur. Dr Joan Bassey on Nottinghami ülikooli meditsiiniteaduskonna biomeditsiiniteaduste kooli vanemteadur. Ta on osteoporoosihaigete treeningu spetsialist ja Suurbritannia rahvusliku osteoporoosiühingu teadusnõukogu liige.

Joseph Grenny, Ron McMillan, Kerry Patterson ja Al Switzler
Otsustavad kõnelused
Sari Äripäeva raamat
Äripäeva Kirjastus, 2008


„See on läbimurdeline raamat,“ mõtles tuntud juhtimisguru Stephen R. Covey, kui ta esimest korda selle raamatu käsikirja luges. Ta oli raamatu sõnumi tähtsusest, mõjukusest ja õigest ajastatusest nii rabatud, et soovitas autoritel selle pealkirjaks panna “Läbimurdelised kõnelused”. Aga põhjalikumalt lugedes, linte kuulates ja aastate jooksul kogunenu põhjal kirja pandud materjali adudes sai ta aru, miks raamatu pealkiri on “Otsustavad kõnelused”. Olles ise töötanud erinevate organisatsioonide ja perekondadega ning arvestades oma kogemusi on Covey veendunud, et nii era- kui tööalases elus on mõned otsustavad hetked, mis määravad kõik. Mõned neist määravatest hetkedest on “otsustavad” või “läbimurdelised” kõnelused tähtsate inimestega emotsionaalselt keerulistes olukordades, mil tehtud otsused võivad meile kätte näidata mitu erinevat suunda.Kõrged panused, erinevad arvamused ja möllavad emotsioonid muudavad juhuslikud kõnelused otsustavateks. Olgu nendeks ülemusega võimalikust ametikõrgendusest rääkimine, uue turunduskampaania heade külgede presenteerimine, teismelise lapsega suhtlemine või naabriga krundipiiri pärast vaidlemine. Sageli aga käitume pingeliseks muutunud jutuajamise ajal vastupidi sellele, mis oleks kõige mõistlikum. Mis toimub otsustavaid kõnelusi pidades ja miks nii toimub, selgitavad rahvusvaheliselt tunnustatud kõnelejad ja eksperdid. Lisaks kasulikke näpunäited, vajalikke tehnikaid ja teadmine, mis on see tähtis oskus, mida head suhtlejad kasutavad.

Talis Bachmann
Valetamismärgid : Kuidas tunda ära valetamist?
Sari Äripäeva raamat
Äripäeva Kirjastus, 2008


Kui te otsite oma ettevõttesse uusi töötajaid, jälgite poliitikute valimisvõitlust, kahtlustate abikaasat truudusetuses või olete saate «Tõehetk» andunud vaataja, lugege kindlasti psühholoogiaprofessor Talis Bachmanni raamatut valetamise äratundmisest. «Valetamismärgid» õpetab paremini tähele panema märke inimese kõnes ja olekus, mis võivad viidata valetamisele või vassimisele. See on raamat igale huvilisele ja tõhus abimaterjal praktikutele – ärimeestele, juristidele, poliitikutele, diplomaatidele, haridustöötajatele jt, kelle töö eeldab keskmisest edukamat vahetegemist tõerääkimisel ja valetamisel. Raamat tutvustab ka teaduse saavutusi vale ja tõe eristamisel ning aparatuursel mõõtmisel, polügraafi ehk nn valedetektoritesti ajalugu ja testimise põhimõtteid. Samuti saab siit teada, millised märgid inimese välimuses lasevad meil temast kergemini uskuda, et ta ei räägi tõtt, ja vastupidi, milliseid inimesi peame ausamateks ja usaldusväärsemateks. Meil kõigil on kindlasti palju abi ka tõe teadasaamist abistavate võtete tundmaõppimisest. Mõned nendest meetoditest on tavapsühholoogilised, mida kasutavad lapsevanemad, kooliõpetajad, ajakirjanikud. Teised aga kuuluvad erimeetodite alla, nagu näiteks ülekuulamistehnikad.

Nancy Fischer ja John Kehoe
Laste mõttejõu arendamine
Ersen, 2009


Paljude lõbusate lugude ja toredate illustratsioonidega raamat pakub arvukaid uuenduslikke ja praktilisi viise, kuidas innustada lapsi andma endast kõike võimalikku. See hariv raamat on tulvil arusaamu, soovitusi ja lugusid, mis on pärit laste mõttejõu arendamise programmist, mida õpetatakse 3–12-aastastele lastele kõikjal maailmas. See raamat on kirjutatud lastevanematele, hooldajatele ja õpetajatele, et anda neile praktilist nõu, kuidas õpetada lastele juba varases eas väärtuslikke eluks vajalikke oskusi, mis on neile abiks kogu elu jooksul.

George Santayana
Ilutunne : Esteetikateooria visand
Sari Avatud Eesti Raamat
Ilmamaa, 2009


Hispaania päritoluga ameerika mõtleja George Santayana (1863–1952) esindab head vanaaegset kunstifilosoofiat ajast, mil ilu peeti ülimaks väärtuseks, nn. inetuse esteetikat aga pigem hälbeks. Võib-olla kõige rohkem tuntakse teda aforismide, eriti ta sageli valesti tsiteeritud ütluse „Those who cannot remember the past are condemned to repeat it” järgi. (Võrreldagu seda Juhan Liivi lausega „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.”) Kuigi ateist, kirjeldas Santayana end „esteetilise katoliiklasena”. „Ilutunne” („The sense of beauty”, 1896), on esteetikateooria visand, mis tugineb autori Harvardi ülikooli kolledžis peetud esteetika teooria ja ajaloo loengukursuse tarbeks kirja pandud märkmetele.

See väike töö sisaldab peamisi mõtteid, mis on pandud kokku Harvardi kolledžis aastail 1892 kuni 1895 peetud esteetika teooria ja ajaloo loengukursuse tarbeks. Ainuke originaalsus, millele võin pretendeerida, tuleneb katsest süstematiseerida kriitika (criticism) hajusaid aabitsatõdesid naturalistliku psühholoogia vaimus. Olen uurinud pigem siirust kui uudsust, ja kui mingi aine, näiteks tragöödia ülevus, asetub uudsesse valgusse, siis seisneb muutus vaid selles, et keerukale ainele lähenetakse senisest rangemini põhimõtete alusel, mille kehtivust on tunnustatud meie lihtsate otsuste alusena. Olen kõigiti püüdnud taasavastada neid põhjapanevaid esteetilisi tundeid, mille järjekindlast rakendamisest olenevad otsuste tervemõistuslikkus ja maitse-eristused.
George Santayana
Tiit Puks
Varjupaik : 15 aastat Tallinna Laste Turvakeskust
Tallinna Laste Turvakeskus, 2008


Tallinna Laste Turvakeskus on ajutine kodu abivajavatele lastele, mis on Tallinna vanim turvakodu, loodud 1993. aastal ning selle alla kuulub nüüdseks kaks keskust (algselt oli vaid Lilleküla turvakodu). Tallinna Laste Turvakeskus on linna hoolekandeasutus, mis pakub ajutist ööpäevast abi ja kaitset hoolitsuseta või ohtu sattunud lastele kuni nende elu edasise korraldamiseni. Nende laste ja peredega tegelemist ongi autor isiklike mälestuste ja jutustava stiiliga käesolevas raamatus muhedalt kirjeldanud.

Muutmise jõud : Käsiraamat lähisuhtevägivalda kogenud naistele mõeldud tugigruppide ja eneseabigruppide läbiviimisest
Budapest : Daphne, 2008

Daphne projekti „Naised seisavad enda lugupidava kohtlemise eest – lähisuhtevägivalda kogenud naiste toetamine 2007-2009” raames valminud käsiraamat.
Raamat PDF formaadis SIIT

Isetegemine : 4/2009

Ari Koskinen ja Riitta Koskinen
Vanas stiilis mööbel
Varrak, 2009


Moodsat tänapäeva kodu saab isikupärasemaks muuta vanas stiilis mööbliesemetega. 18. sajandi mööbel oli praktiline ja ilus ning see sobib oma ajatu harmooniaga paljudesse eluruumidesse. Alternatiivina antiigipoodidele võib vanaaegset mööblit oma kodu tarbeks ka ise meisterdada, kasutades materjalina nii puitu kui ka liimpuitu ning rakendades töö tegemisel tänapäevaseid puidutöötlemismeetodeid. Selles raamatus antud juhendite järgi võib isegi algaja meistrimees valmis teha vanaaegse taldrikuriiuli, klapplaua, voodi peatsi, serveerimislaua või kummuti. Koostatud on võimalikult üksikasjalikud juhendid, iga eseme juures näidatakse piltidel ja seletatakse ära kõige olulisemad ja keerulisemad töövõtted. Mõningaid tööoperatsioone on mõistlik teha puidutöötlemismasinatega, ent hakkama saab ka lihtsate tööriistadega. Pilkupüüdev ja igati ajastutruu mööbliese kiidab kindlasti tegijat.

Maia Raudseping ja Eve Somelar
Daaliad aeda
Maalehe Raamat, 2009

Daalia kui sügisaia kuninga vastu kasvab huvi pidevalt. Eestikeelset kirjandust daaliate kohta on väga vähe. Käesolev raamat tahab selle tühimiku täita.Nii käsitletakse siin daaliate päritolu ja iseärasusi, klassifikatsioone ja sorte koos sordiaretusega, kasvatamist ja paljundamist ning daaliaid aiakujunduses ja lilleseadeis.

Kõik ehitamisest koduõuel
Varrak, 2008

See mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat sisaldab kõike, mida on vaja ühe mugava ja kauni koduõue kavandamiseks, kujundamiseks ja rajamiseks. Raamat algab kavandamise peatükiga, mis juhib teid läbi koduõue rajamise kõigi etappide. See osa sisaldab teavet toodete valimise ja ehitusjooniste koostamise kohta. Põhitehnoloogiate peatükis saate teada, kuidas käsitseda väljas kasutatavaid levinumaid ehitusmaterjale nagu betoon, kivimaterjalid ja vask. Suure osa raamatust moodustavad ehitamise kavandid. Mõned neist on lihtsamad ning neid on võimalik teostada ühe nädalavahetusega, teised võivad nõuda rohkem aega ning erialaseid oskusi. Iga kavand sisaldab aga hõlpsaltjärgitavaid juheneid, töövahendite ja toodete täielikke loendeid ning illustreerivaid fotosid ja jooniseid. · Suuremaid kavandeid nagu põrandaid, verandasid ja varjualuseid käsitlevad peatükid sisaldavad täpse teabe kavandamise, projekteerimise, tööjooniste koostamise ning ehitustehnoloogia järjestikuste etappide kohta. Iga kavand sisaldab ka ehitusjooniste täielikku komplekti.
Raamatu leiduvate kavandite seast leiate näiteks:
Tellistest grilliaseme – ehitise, mis lubab teil tunda ohutult mõnu kokakunstist ja elavast tulest
Kauni kivimüüri, mille rajamiseks ei pea te palkama müürseppa ega õppima mörti kühveldama Elegantse lehtla, mis pakub varju nii kuuma päikese kui ka suviste vihmade eest ning sobib ideaalselt pere ja sõprade kokkusaamiskohaks
Auto varjualuse, mis on odav alternatiiv garaažile, kaitstes autot nii vihma kui ka lume ja päikese eest

Kultuur : 4/2009

Karl Ristikivi
Päevaraamat (1957-1968)
Varrak, 2008


Eesti kirjandusklassik Karl Ristikivi (1912–1977) pidas aastail 1957–1968 järjekindlalt päevikut, milles jäädvustas oma reise, poliitilisi päevasündmusi, teoste arengulugusid, argimuresid ja tagasivaateid lapsepõlve. Päevik kajastab kirjaniku eluloos seda aega, millesse langesid isiklike kriiside ületamise katsed ja aktiivsem loominguperiood, mil valmis suurem osa tema Euroopa ajaloo ainelisi romaane. Varjatud hingeeluga ja üksildaseks peetud kirjaniku märkmetes avaneb lugejale rikas, ent ka valu ja hirme üle elava inimese sisemaailm, mille taustaks on eemalolek kodumaast ja pidev enese teostamise ja tõestamise vajadus pagulasena võõral maal. Pakkudes Ristikivi teoste seletusi ja tekkelugusid, jätab päevik ometi mõndagi ka varjatuks, kujutades samas vaimse ja otsiva inimese teekonda vahetult tema ajas ja laiemas tähenduses läbi kogu Euroopa ajaloo. Seni lugejaile suletuina Stockholmis Balti Arhiivis säilitatud Karl Ristikivi päevikud ilmuvad tema 95. sünnipäevaks kahes köites, kärpimata.

Õnne hääl : Artiklite kogumik
Arkles A.V., 2009

«Õnne hääl» on ühise töö vili. Mõte jagada õnnehetki tekkis 2008.aasta sügisel. Üleilmne majandussurutis sundis mõtestama meie olemist, siin ja praegu. Kummalisel kombel sattus just siis mulle pihku Lydia Koidula peaaegu 150 aasta eest kirjutatud luuletus «Õnne hääl». Miks mitte jagada üksteisega hetki, mil me oleme olnud või oleme õnnelikud. Palju selles raamatus kirjutavatest inimestest on mulle isiklikult väga kallid. Kiirel ajal on keeruline omavahel kokku saada, nendel lehekülgedel on meil ometi võimalus kohtuda. Ja kohtuda lugejaga. Kõige tähtsam on see et raskel ajal anname kerge südamega tükikese iseendast.
Marianne Mikko, Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni liige

Kuidas vaatad, nõnda näed : Eesti ajakirjanike elulood III
TÜ Kirjastus, 2009

Toodud on 24 ajakirjaniku elulugu (Hillar Peep, Sulev Uus, Erik Kamberg, Heimar Lenk, Toivo Tootsen, Marianne Mikko, Marika Tuus jt).

Noor-Eesti kümme aastat : Esteetika ja tähendus
Sari Methis. Studia humaniora estonica : „Noor-Eesti“ erinumber ; 2008, 1/2
Eesti Kirjandusmuuseum,
2008

Väljaanne on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi uus kultuuriteaduslik ajakiri nimega "Methis". Seekordne on kaksiknumber 1/2. Oluline on märkida, et Methisel on eelkäijad. Uus ajakiri asendab Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli senist sarja "Studia litteraria estonica" ja Eesti Kirjandusmuuseumi artiklitekogumike sarja - "Traditsioon ja pluralism" , "Kohanevad tekstid" jt. Ajakiri hakkab ilmuma kaks korda aastas. Noor-Eesti erinumbri koostajatena on S. Olesk ja M. Laak asetanud ajakirja väärikale kirjandusloolisele alusele, milles on hiljutiste kirjandusmuuseumi Noor-Eesti juubelikonverentside sõnajõudu, põnevaid mõttevahetusi ning elavaid väitlusi.

Keele- ja koolimees Johannes Valgma : Artikleid ja bibliograafia
2. raamat sarjast Eesti keele ruum : Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised
Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2008

Johannes Valgma sündis Põltsamaa kingsepa Jüri Watmanni peres 4. augustil 1908. aastal. Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõpetamise järel asus ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna filoloogiaosakonda. Samal ajal sai ta pedagoogilise ettevalmistuse TÜ didaktilis-metoodilises seminaris. Alates 1934. aastast oli Johannes Valgma elu nii või teisiti seotud kooli ja õpetamisega Viljandis, Tartus, Kuressaares ja Tallinnas. Koolikirjaniku tegevust alustas Johannes Valgma juba 1935. aastal. Siis nägi õpperaamatute sarjas „Keel ja kirjandus” trükivalgust „A. Kivi ja tema suurteos „Seitse venda””, mis määratud gümnaasiumi I klassile. Siitpeale jätkus Johannes Valgma erakordselt viljakas tegevus õppekirjanduse loomisel, enamasti teistega koos, aga ka ainuautorina. Puhtkeeleteaduslikke uurimusi on tema sulest ilmunud suhteliselt vähe. Valdav osa J. Valgma üksikartikleist seostub kooli ja emakeeleõpetusega. Johannes Valgma oli rakenduslingvist, millele viitab ka ta ühiskondlik tegevus: ta oli vabariikliku õigekeelsuskomisjoni liige, Haridusministeeriumi eesti keele ja kirjanduse komisjoni esimees, Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeeriumi programmõppekomisjoni liige ja TPedI ÜTÜ teaduslik juhendaja.

Nikolai Remmel eesti keelele ja koolile : Artikleid ja bibliograafia
3. raamat sarjast Eesti keele ruum : Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised
Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2008

Kogumik on Emakeeleõpetuse Infokeskuse kolmas trükis, mis avaldab Remmeli bibliograafia ning elavdab seda mitme artikliga. Ülevaade antakse N. Remmeli töörohkest elust, tema koolitee mälestustest, keeleteaduslikust huvist, Remmelist kui emakeelemetoodikust ja tema metoodilistest põhimõtetest. Kogumikus on ka autori mitmekülgne analüüs „Eesti keel õpilase pilguga" ning omaste, heade tuttavate, sõprade, kolleegide ja endiste õpilaste mälestusi-meenutusi N. Remmelist.

Lauri Vahtre
Eesti mees : küsimustes ja vastustes / Eesti naine : küsimustes ja vastustes
Koolibri, 2009


Tirelraamat „Eesti mees” ja „Eesti naine” jutustab küsimuste-vastuste vormis kõigepealt sellest, mis on üldse mehelikkus ja naiselikkus ehk nagu on pealkirjastatud vastav alajaotus raamatus: „Kuidas meest/naist ära tunda?” Seejärel leiab autor vastuseid mitmesugustele eesti meest ja eesti naist puudutavatele küsimustele – mis on olnud meestetööd ja naistetööd minevikus, milline on rollijaotus tänapäeval (nii palju, kui seda on), millised on probleemid, haigused jm. Raamatus on esitatud ka lühivalik meie ajaloos olulist rolli mänginud meestest/naistest, püüdes võimalikult lühidalt esile tuua iga konkreetse isiku tähtsuse tuuma.

Arhailine stereotüüp ütleb, et ees­ti nai­ne on he­le­dap­äi­ne kau­ni­tar, kes toi­dab me­he ja seit­se last, õmb­leb, ko­ris­tab ja ti­kib, ta­li­tab loo­mad ja teeb süüa ning õpe­tab õhtul ket­ra­mi­se kõrval lap­sed lu­ge­ma. Samamoodi võib väita, et ees­ti mees on Ka­le­vi­poeg, kel­le­le on an­tud Paul Ke­re­se mõis­tus ja Ar­no Ta­li tun­de­li­su­s. Kas ikka on?

Näidislehekülgi saab vaadata SIIT

Mu kodu on Eestis : Eestimaa rahvaste elulood
Tänapäev, 2009

Lugude autorite sünniaastad on ajavahemikus 1914–1964, enamik on siiski sündinud 1930ndatel ja 1940ndatel aastatel. Osa perekondi on elanud Eesti linnades, Peipsi-äärses piirkonnas või lähemas naabruses juba eelmise sajandi alguses. Nii jutustab Valentina Želnina (sünd 1914), kuidas Želninite perekond tuli Eestisse Peterburist juba Esimese maailmasõja lõpul. Kõigis lugudes on vähem või rohkem juttu päritolust, samuti perekonna või vanemate elust Venemaal ja Eestisse tuleku põhjustest.

Helen Alumäe, Eeva Keinast ja Kadri Tähepõld
Setomaa ida ja lääne vahel
Ecce Revalia, 2008

See raamat on mõeldud nii neile, kes teevad giiditööd, kui ka reisikorraldajaile, kes soovivad oma külalistele asjatundlikke programme koostada, kui neilegi, kel on huvi ja teadmisjanu lihtsalt enese rõõmuks Setomaad avastada. Eesti on piiririik ida ja lääne vahel kõigi sellest tulenevate rõõmude ja muredega. Ühest küljest on Eesti pinnal läbi ajaloo võideldud võimu pärast, ainuüksi 20. sajandil on võim siin vahetunud üheksa korda. Samas tekivad just piirialadel omapärased subkultuurid, kultuuriline ja etniline rikkus. Setomaa on üks neist erilistest paikadest, mille mõistmine ja avastamine on kindlasti elamus.

Mihály Hoppál
Etnosemiootika
Sari Sator
Eesti Folkloori Instituut, 2008


Mihály Hoppál on ungari folklorist ja etnoloog. Etnosemiootika arendaja on eestlastele tuntud kui Aasia ja polaarpiirkonna põlisrahvaste šamanismi uurija ja neist kõnelevate filmide autor. Ungari usundi ja kombestiku erijooned semiootilisest vaatenurgast ning etnosemiootika kujunemislugu on käesoleva raamatu keskmes. Kuri silm, etnilise identiteedi seosed usundiga, pulmatavandi sümbolkeel, erilised hauamärgid, traditsiooni sõnumid, aja ja ruumi mõõde – nende teemade kaudu on lugejal võimalik tajuda ungari kultuuri tekstuuri ja saada osa selle eripärast.

Heino Kees
Rekordid : Huvitavaid fakte meil ja mujalt
Sari Eesti rekordite raamat 6
Halo Kirjastus, 2009


Käesolev teatmeteos on täienduseks viiele eelmisele väljaandele. Uus kogumik on eelmisega võrreldes mahukam ja faktirikkam. Raamatus leidub Eesti rekordsaavutusi, mis on tõestatud, nagu esimene, ainus, suurim jne. Taoline teatmeteos ei saa kunagi lõplikult valmis, sest leidub elunähtusi, mis pidevalt muutuvad.

Nobelist Oscarini : Maailma auhindade koorekiht
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009
Aegade jooksul on peetud vajalikuks tunnustada inimeste edukat tegevust. Auhinnaga väärtustatakse teadlaste, kunstnike, kirjanike, heliloojate, näitlejate, ühiskonnategelaste, sportlaste jpt silmapaistvaid saavutusi. Raamat püüab heita pilku auhindade kirevasse maailma, olles esimene põhjalik eestikeelne ülevaade. Esitatud valik ei ole siiski täielik, raamat annab ülevaate eelkõige neist auhindadest, millel on suur rahvusvaheline tähtsus ja mille saamist peetakse oluliseks tunnustuseks. Igal auhinnal on oma lugu, mis raamatus lühidalt kirjas, sellele järgneb laureaatide loetelu aastate kaupa. Teos on illustreeritud värvifotodega ja auhindu sümboliseerivate kujude, karikate, medalite vm esemete kujutistega

Ajalugu ja ajalooteadused : 4/2009

Perekond Berg ja Sangaste
Väike-Viru, 2009


Bergide puhul on tegemist Lätist pärineva mõisnike perekonnaga, kelle mitmed liikmed saavutasid silmapaistvaid kohti Venemaa ajaloos, olid seotud rahvusvaheliselt tuntud isikute ja perekondadega.



Tõnis Tõnisson
Ükskord me võidame... : Tagasitulekutee raske algus : Ajakirjaniku märkmeid taasiseseisvumise algusest
Nädaline, 2008

Ajakirjaniku märkmed taasiseseisvumise algusest. Raamatu autor on kokku võtnud möödunud sajandi kaheksakümnendate kahe viimase aasta sündmused. Tegevuse raskuskese on seatud ühte Eestimaa maakonda – Raplamaale. Seal toimuvate muutuste taustaks on samal ajal Eestis ja NSV Liidus käivitunud protsessid, mis viivad paar aastat hiljem impeeriumi paratamatu kokkuvarisemiseni. Raamatu lehekülgedelt käib läbi sadu inimesi. Mõned tulevad vaid hetkeks, teised esinevad mitmes episoodis ja kolmandad nimed vilksatavad raamatu algusest lõpuni mitmeid kordi. Ometi pole siin ühtegi läbivat kangelast. Igal inimesel on täita oma ülesanne. Keegi ei ole kellestki olulisem. Valdav enamik siia ilmuvaid tegelasi ei arutle oma tegude võimalike tagajärgede üle – nad käituvad täpselt nii, nagu käsib neid nende sisemine aukoodeks. See on lugu eesti rahva kahest kõige õnnelikumast aastast, mil omavahelised võitlustandrid alles hakkasid välja kujunema. Raamat on varustatud tähtsamate sündmuste kronoloogiaga ja põhjaliku nimede registriga.

Tarmo Vahter
Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik : Lugusid, dokumente ja pilte Lennart Merist ja tema esivanematest
Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009


Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri avastatud arhiivimaterjalid toovad päevavalgele president Lennart Meri suguvõsa tundmatu elukäigu 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni.Raamatust saab lugeja teada Lennarti vanaisa ja Konstantin Pätsi kaasvõitleja Otto Meri poliitikutegevusest tsaariaegses Tallinnas. Kirjas on Lennarti isa Georg Meri võitlused oma perekonna päästmiseks Nõukogude võimu käest. Siit võib lugeda, kuidas Lennarti onupoeg Arnold Meri sõjakangelaseks tehti ja kuidas ta oma Venemaale küüditatud sugulased pärast sõda koju aitas.Lisaks sisaldab raamat palju seni avaldamata pilte ja põnevaid materjale Lennart Meri elust. Siit leiab Ida-Saksa salapolitsei Stasi poolt koostatud Lennart Meri jälitusprotokolli ja üllatavaid dokumente tema tegevusest presidendina.NB! Raamat sisaldab riigisaladust!

Katkendid peatükist „Meie Lennart vol. 3“:
Lennart töötab esimesi nädalaid presidendina Kadriorus. Ta küsib noorukeselt sekretärilt: „Kas te olete siin juba vanadest aegadest?“
„Ei, ei ole,“ vastab tüdruk.
„Ah, sellepärast te oletegi nii meeldiv!“

Andres Tarandi valitsuse ministrid on Kadriorus presidendi juures. Lennart ütleb: „Ma tahaks teid näha siin õhtusel söömaajal, aga ma ei tahaks Kristus olla.“

1990ndate keskel räägib Lennart oma nõunikule Rain Rosimannusele, et Eestisse tuleks ehitada võimas tuumavarjend. Sõjaohu korral kogutaks sinna kõik eesti rahvuskultuuri tippteosed, et need tulevastele põlvedele säiliksid.

Lennarti erakabinetis heliseb telefon. President haarab toru: „Hallo! Keda te soovite? Mina olen vabariigi president… Tegelikult ka olen vabariigi president… Jah, Kadriorus… Te võite ju ise mulle siis külla tulla ja veenduda… Jah, nägemist!“

Intervjuud raamatu autoriga saab lugeda SIIT

Mark Kurlansky 1968 – aasta, mis raputas maailma
Olion, 2009


1968. aasta kujundasid koos neli ajaloolist tegurit: kodanikuõiguste liikumise eeskuju, mis oli sel ajal nii uus ja originaalne; põlvkond, kes tundis end niivõrd erineva ja võõrdununa, et nad keeldusid tunnistamast mis tahes võimu; sõda, mida ühiselt üle kogu maailma niimoodi vihati, et see andis kõigile mässumeelsetele põhjuse sõda otsida; ning kõik see leidis aset ajal, mil televisioon hakkas täisealiseks saama, kuid oli siiski veel niivõrd uus, et seda ei kontrollitud, puhastatud ega pandud kenasse pakendisse nagu tänapäeval. 1968. aastal oli samal päeval filmitud materjali teleülekanne teisest maailma otsast veel haarav ja uus tehnoloogiline ime.

Esteetika ja kunst : 4/2009

Karin Hallas-Murula
Arhitekt ja tema aeg : Voldemar Herkel
Arhitektuurimuuseum, 2009

Arhitektuurimuuseumi näituse kataloog annab põhjaliku ülevaate tänavu 80. aastaseks saanud arhitekt Voldemar Herkeli loomingust, vaadeldes seda oma aja taustal. Herkel oli oma aja produktiivsemaid arhitekte, kelle looming kujundas 1960.–70. aastate Eesti modernistlikku arhitektuuri. Hiljem Ehituskomitee aseesimehena töötades oli Herkelil suur roll Eesti arhitektuuri üldisemal suunamisel. Kataloog sisaldab rohkelt projekte ja omaaegseid fotosid. Valikuliselt on taaspublitseeritud Voldemar Herkeli artikleid ja kõnesid, lisatud projektide ja ehitiste ning artiklite nimekiri.

Teie unistuste majad 600 tüüpmaja projekti, 82 uut maja: Majaprojektide kataloog 1(02)/2009
Koduinfo OÜ, 2009


Suurema osa kataloogist võtavad majaprojektide näidised, mida on kokku 600 tk. Teine osa kataloogist on pühendatud ehitusalasele infole, kus tutvustatakse erinevaid ehitusmaterjale, mida võib kasutada oma maja ehituses. Antakse head nõu, kuidas valida endale sobiv krunt, maja projekt ja kuidas oleks parem oma maja krundile asetada. Kataloog on suunatud enamasti eraisikule, kes alustab oma uue kodu ehitusega, aga mõtteid ja ideid leidub ka arendajatele.

Eesti illustraatorid 2008 : kataloog
Eesti Kujundusgraafikute Liit, 2008

26. detsembril 2003 möödus 200 aastat F. R. Kreutzwaldi sünnist. Armastatud muinasjutumeistri tähtpäeva kajastati väga vähe. Et seda viga parandada ja võlga kultuuri ühe suurkuju ees veidigi kustutada, otsustasid Eesti illustraatorid koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga korraldada 2008. aastal, mil kirjaniku sünnist möödus 205 aastat, suurejoonelise näituse, mis pühendati Kreutzwaldile ja tema loomingule.

Kõik tööd loodi selle näituse tarvis. Osales 27 kunstnikku, nende hulgas illustraatorid Jüri ja Piret Mildeberg, Ülle Meister, Regina Lukk-Toompere, Catherine Zarip, Anne Linnamägi-Liiva, Tiina Reinsalu, Viive Noor, Piret Raud, maalijana tuntud Juss Piho, eelkõige vabagraafikaga tegelevad Naima Neidre ja Maara Vint. Esitletav illustraatorite kataloog sisaldab nimetatud autoritega kokku 47 autori loomingut.

Haridus ja kasvatus : 4/2009

Richard Templar
Lapsevanema mängureeglid
Tänapäev, 2009


Mõnd lapsevanemat vaadates tundub kõik imelihtne. Näib, et nad teavad alati, mida teha ja mida öelda, olgu olukord kuitahes keeruline. Paistab, et neile on antud vaistlik oskus kasvatada õnnelikke, enesekindlaid ja tasakaalukaid lapsi. Kas nemad teavad midagi, mida meie ei tea? Kas me kõik võiksime seda õppida? Vastus on kindlasti «jah». Nemad tunnevad lapsevanema mängureegleid. Lapsevanema mängureeglid on kuldsed põhimõtted ja käitumisjuhised, mis näitavad sulle teed lastekasvatamise proovikivide rägastikus. Need on reeglid, mis aitavad sinu lastel endaga hästi toime tulla, tunda elust rõõmu, pidada teistest inimestest lugu ning seista selle eest, millesse usuvad. Need aitavad sinul tunda lapsevanema raskest tööst rohkem rõõmu ja sinu lastel jõuda nii kaugele kui vähegi võimalik.

Rachel Morris
Üksikvanema käsiraamat : Praktilisi nõuandeid ja olulisi näpunäiteid hästitoimivaks pereeluks
Museion, 2009


Üksikvanema elu võib tunduda hirmuäratav. Te peate täitma oma laste elus kõiki rolle – olema koduhoidja, toitja, põetaja, kasvataja ja õpetaja, kui mainida vaid mõnda – ning te võite mõelda, kuidas kõigi nende kohustustega hakkama saada ja kogu sellele koormusele vastu pidada. Üksikvanemaks olemine ei ole lihtne, kuid sellega kaasnevad siiski omad väga väärtuslikud rõõmud. Siin, selles raamatus jagab Rachel Morris humoorikalt, ent suurele hulgale isiklikele kogemustele toetudes mõtteid, kuidas sellest labürindist koos oma lastega rõõmsa ja täisväärtusliku eluni jõuda.

Lapsehoidja käsiraamat
Perekasvatuse Instituut, 2007


Lapse õigused, hoidu vajavad lapsed, lapsehoiuteenusele esitatavad nõuded, lapse areng valdkonniti ja võimalused sellel kaasa aidata jne.

Bernadette Tynan
Aita oma lapsel silma paista : Kuidas avastada lapse peidetud andeid
Pegasus, 2009


Kõik vanemad tahavad oma lastele parimat, kuid sageli me ei tea, kuidas aidata neil seda saavutada. Kas me talitame õigesti? Kas on olemas parem viis? Kuidas tagada oma lapsele parim haridus? Käesolev raamat vastab kõigile nendele ja veel rohkematele küsimustele. Kirjutatud spetsiaalselt vanemate jaoks ning abimaterjalina samanimelisele teleseriaalile, annab "AITA OMA LAPSEL SILMA PAISTA" sissevaate sellesse, kuidas ära tunda ja toita oma lapse individuaalseid andeid ja talente ning aidata neil võtta maksimumi oma kooliaastatest.

Lapsevanematele erivajadustega lastest II
Atlex, 2009

Artiklikogumik on suunatud erivajadustega laste vanematele ja kõigile üliõpilastele ning õpetajatele, kellel on huvi erivajadustega laste kasvatamise vastu. Tallinna Ülikooli lektor magister Kadi Lukanenok annab ülevaate spetsiifilistest õpiraskustest, täpsemini keskendub ta lugemis- ja kirjutamisraskustele. Sama ülikooli dotsent filosoofiadoktor Inga Mutso kirjutab sellest, kuidas loovalt läheneda matemaatika õppimisele ja õpetamisele. Magister Maili Vesiko-Liinev ja magistriõppe üliõpilane Jane Rätsep annavad ülevaate eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisprobleemide märkamisest ja varajasest sekkumisest. Emotsionaalsetest ja käitumisprobleemidest kirjutab ka TLÜ lektor magister Aina Haljaste. Marika Veisson koos Inga Jegorova annab ülevaate hüperaktiivsetest ja Marika Veissoni teine tserebraalparalüüsiga lastest.

Ave Nõmme
Iga laps tuleb oma õnnega
Atlex, 2009

Käesolev raamat on mõeldud lapsevanematele ja pedagoogidele, kellel on kokkupuudet emotsionaalsete- ja käitumishäiretega e. hüperaktiivste (ATH) lastega. Raamat on jätkuks 2005. aastal ilmunud raamatule «Hüpi lasteaias», kus antakse soovitusi, kuidas hüperaktiivsuse sümptomeid omavate lastega toime tulla kodus ja lasteaias. Põhitähelepanu on suunatud lapsevanemale ja tema toimetulekule lapsega. Laps saab just perekonnas esimese õpikogemuse. Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused, kus õpetajad toetavad erivajadustega lapsi ja nende arengut, aitavad lapsel toime tulla igapäevaelus ja nõustavad vajadusel vanemaid. Raamatus esitatakse uuesti hüperaktiivsuse nimetused ja kriteeriumid, kuna kõikide soovijateni raamat «Hüpi lasteaias» ei jõudnud. Peatükid on sõnastatud eesti vanasõnadega.

Aino Ugaste
Mängime ja õpime
Sari Õpetajalt õpetajale
Ilo, 2009


Kogumiku õppemängude eesmärk on laiendada laste sõnavara, süvendada sõnade täpset hääldamist ning harjutada oskust eristada sõnades häälikuid. Mängides neid õppemänge omandab laps lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi temale kõige meelepärasemas tegevuses. Mängude kogumik on mõeldud abimaterjaliks koolieelsete lasteasutuste õpetajatele, üliõpilastele ja lastevanematele.

Imbi Raasuke
Liikumismängud 1-3aastastele lastele
Sari Õpetajalt õpetajale
Ilo, 2009

Liikumiskasvatuse üheks oluliseks eesmärgiks on positiivsete liikumiskogemuste loomine võimalikult varases lapseeas. Liikumismängud aitavad arendada lapse individuaalsust, tema kehalisi võimeid ja sotsiaalseid oskusi. Õpetaja õpib last paremini tundma, avastab tema erisusi ja oskab nendega teistes tegevustes arvestada. Eesmärk on luua lapsele sellised õppimisvõimalused, mis lähtuvad lapsest. Raamatus olevad mängud jagunevad kõnni-, jooksu-, hüplemis-, veeretamis- ja roomamismängudeks.

Loone Ots
Kuidas last kooliks ette valmistada
Menu, 2009


Raamat pakub erinevaid ülesandeid ja peamurdmist, mis arendavad lapse eesti keele ja arvutamise oskust, loogilist mõtlemist, üldisi teadmisi lapsest endast ja maailmast. Raamat annab vanematele ja lastele suurepärase võimaluse ühiseks ajaveetmiseks ja tekitab koolieelikus huvi koolis õpitava vastu. Kogumik on mõeldud eeskätt viie-seitsmeaastastele lastele, kel kooliminek kohe ees, kuid ülesandeid võivad julgesti lahendada ka esimeste klasside õpilased.

Aavo Lind
Matemaatika koduõpetaja gümnaasiumiõpilasele
Sari Ilo koduõpetaja
Ilo, 2009

«Matemaatika koduõpetaja» on käepärane abiline, kui gümnaasiumiõpilasel on raskusi koduülesannete lahendamisel. Samuti aitab see meenutada unustatud matemaatika-alaseid mõisteid või valemeid. Vajaliku teema leidmisel tuleb appi sisunäitaja. Igas peatükis juhatatakse mõne tähtsa reegli või valemi juurde, samuti hoiatatakse vigade eest, mida õpilased sageli teevad. Osa ülesandeid on selles raamatus lahendatud kindlasti teisiti kui koolis, kuid sageli ongi ülesandel mitu õiget lahendusteed.

„Probleemsed“ poisid või „vale“ temperament?
M. Leino, 2009

Tänapäeva kool sobib tüdrukutele paremini kui poistele. On aeg hakata senisest põhjalikumalt uurima, miks see nii on. Soolise võrdõiguslikkuse aspektist vaadates ei sa enam rahulduda vabanduse või õigustusega, et poisid on laisemad ja rahutuma iseloomuga kui tüdrukud ning et meie kultuuris on ka kolm olnud alati kooli­poisi õige hinne.Poiste probleem on tõsine. Eestis katkestavad poisid oma õpinguid tunduvalt kergekäelisemalt kui tüdrukud. Raamat soolise aspekti mõjust hariduses. Liina Menson, Urve Luht ja Lea Papp kirjutavad temperamendist kui sotsiaalprobleemist; Gerttu Aavik tutvustab koolikonfliktide olemust; Mall Tamm keskendub koolivälise tugikeskuse temaatikale ning allakirjutanu analüüsib temperamendi võimalikku seost õpiprobleemidega.