Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 21. september 2010

Vaimulikud laulupeod

Merle Lend
EELK kirikupäev ja laulupidu, 2010

Merle Lend annab ülevaate üleriigilistest vaimulikest laulupäevadest ja -pidudest, otsib vastuseid küsimustele: millal ja kus sai see traditsioon alguse, kuidas nad toimusid ning kuidas jätkuvad tänapäeval. Raamatu eesmärk on koguda kokku ning talletada sellekohased infomaterjalid.

Padise klooster : Ehitus- ja uurimislugu

Jaan Tamm
TEA, 2010


Eestis keskajal eksisteerinud 12 kloostrikompleksist on Pirita kõrval üheks tuntumaks Padise. Rajatud 14. sajandi alguskümnendeil, sattus see seoses eestlaste ühe viimase ja kogu maad haaranud vastupanuga seotud dramaatiliste ajaloosündmuste tõttu annaalidesse just Jüriöö pöördelisel ajal 1343. Padise nagu enamik Eesti kloostreid lõpetas oma tegevuse 1559. Sõdadest räsitud kloostrisäilmed haarati tsiviilkasutusse 17. sajandil. Nii on see tänaseni.

Raamat võtab kokku Villem Raami juhtimisel aastakümnete jooksul läbi viidud uurimis- ja konserveerimistööde tulemused. Tema õpilased ja õpilaste õpilased on kloostri kujunemise kontseptsiooni oluliselt korrigeerinud, mistõttu ka uue informatsiooni käibessetoomine on üks selle raamatu ülesandeid.

Teksti ilmestab 200 illustratsiooni.

Muinsuskaitse aastaraamat 2009

Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimisosakond
Muinsuskaitseamet, [2010]


Muinsuskaitseameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna ühine väljaanne võtab kokku möödunud aastal tehtud olulisemad restaureerimistööd, uuringud ja põnevamad leiud üle Eesti ning sisaldab artikleid muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonna probleemsetel teemadel.

Aasta sündmuseks on Kadrioru Lastepargi paviljoni restaureerimine, mis illustreerib kujukalt 21. sajandi esimese kümnendi muinsuskaitse probleeme ja lahendusi. Pikemalt on juttu Tallinna vanalinnas restaureeritud majadest, Kukruselt leitud 12.-13. sajandi maahaudkalmistust ja maalingute restaureerimisest mõisa- ja linnamajades ning sellest, kas ajaloolistele hoonetele juurde ja peale ehitamine on mälestiste mõnitamine või moodne muinsuskaitse.

Objektide geograafia on lai ja tüpoloogia kirju nagu mälestiste nimekirigi, ulatudes mõisatest tuulikuteni ja arheoloogiapärandist mööblini.

„Muinsuskaitse aastaraamat” ilmub juba kuuendat korda

Ehitusjoonestamine

Urmas Asi
Argo, 2010


Õpik on mõeldud kutsekoolide ehitusvaldkonna erialade õpilastele ja on kooskõlas ehitusvaldkonna riikliku õppekavaga. Eesmärgiks on anda ehitusvaldkonna erialadel õppivale noorele oskus lugeda ehitusjooniseid ning suunata teda konkreetse töö tegemiseks vajalikest tööjoonistest aru saama. Lõpptulemusena peaks õpilane saavutama ka lihtsamate ehitusjooniste tegemise oskuse. Õpikus käsitletakse elamute, ühiskondlike- ja tööstushoonete plaane, lõikeid ja vaateid, asendiplaani, standardelementide lihtsustatud kujutamist.

Raamat on kooskõlas uusimate standarditega.

Õpiku autor Urmas Asi on Rakvere Ametikooli juhtivõpetaja, tehnikakandidaat (Ph.D.).

Kirjanik psühhiaatri silmis

Vladimir Tšiž
94. raamat sarjast Eesti mõttelugu
Ilmamaa, 2010


Vladimir Fjodorovitš Tšiž (9. juuni 1855 Smolenski kubermang – 4. detsember 1922 Kiiev) oli Eestis tegutsenud vene arstiteadlane.

Sündis aadliperre sõjaväelase pojana. Töötas Peterburi ülikoolis ja Sõjalis-Meditsiinilises Akadeemias. Oli Tartu ülikooli psühhiaatria professor ja õppetooli juhataja 1891–1915.

Vladimir Tšiž oli 19. sajandi lõpus Eestis laialdaselt tuntud tänu oma vaimukatele avalikele loengutele ning ka psühholoogiatundidele Treffneri gümnaasiumis. Peale selle, et ta oli maailmakuulsusega teadlane-psühhiaater, oli ta tuntud ka kirjandusilmas, tema arvele võib kanda sadu uurimusi ja kümmekond monograafiat. 1902 ilmus siin, Jurjevis esmakordselt ka tema "Psühhiaatriaõpik", mida hiljem anti korduvalt uuesti välja Peterburist kuni Kiievini. Tšiži käe alt kasvasid kuulsaks ka esimesed eesti soost psühhiaatrid ja psühholoogid. Need olid eeskätt Juhan Ottas (1870-1941), Juhan Luiga (1873-1927), Siegfried Talvik (1878-1929), Konstantin Ramul (1879-1975). Vladimir Tšiži pärandi kirglik uurija, tundja ning eestvõitleja oli psühhiaater ja kirjanik Vaino Vahing (1940-2008).
Peale selle, et Tšiž oli maailmakuulsusega teadlane-psühhiaater, oli ta kuulus ka kirjandusmaailmas. Käesolevasse kogumikku ongi jõudnud Tšiži uurimused Turgenevist, Gogolist, Puškinist ja Nietzschest.

Mindset : Vaimufookus

Hans Dekkers ja Jackie Reardon
Menu, 2010

Raamat on mõeldud eri tasemega sportlastele ja treeneritele. See on seiklus, mille käigus lugeja leiab uudse viisi, kuidas tegeleda spordi vaimse poolega. Pärast raamatu lugemist saavad teist paremad mängijad, kes tunnevad suuremat rõõmu spordiväljakul veedetud ajast. Autorid soovivad õpetada teid panustama oma võimetesse ning ära tundma ja muutma nõrgemaid külgi, olete te siis algaja või profisportlane, klubi- või profitreener. Isegi kõige raskema võistluse või pingelisema treeningutsükli ajal on võimalik leida tuge uudsest oskusest korraga nii lõdvestuda kui ka keskenduda. See aitab anda endast maksimumi.

«Mindset» kirjeldab uut mõtteviisi. Raamat õpetab, kuidas muuta kannatamatus, pinge ja pettumine enesekindluseks ja naudinguks. See on vaimne teejuht, mis aitab sportlastel anda endast alati parim. Hollandis saatis raamatut peadpööratav menu.

Pauksoni astroloogiline abimees 2011 (22. osa)

Edda Paukson
Luna Radix, 2010


22. ilmumisaastal leiate abimehest teile soodsad ja ebasoodsad ajad erinevateks toiminguteks ja ettevõtmisteks koos hoiatustega.
- Aasta üldprognoos päikesemärkidele
- Aasta prognoos eluvaldkondade ja perioodide kaupa
- Kassi aasta iseloomustus
- Uudisena leiate arvsuhetel põhineva osa «WäeMärgid», mida võiks võtta igapäevase abimaterjalina lisaks astroloogilisele põhiosale
- Kuidas lihtsa moodusega arvutada sobivust oma partneriga
- Kuidas iga päikesemärgi esindaja käitub liikluskeerises
- Leiate ka õiged ajad taimede istutamiseks ja muudeks töödeks. Seekord arutleme, mida taimed meile öelda tahavad
- Kuidas tulla rahamaailma kadalipust läbi enam-vähem terve nahaga

reede, 17. september 2010

Usaldus. Eesti ja maailm : Metsaülikool Eestis 2008-2009

SA Metsaülikool 2010

Käesolev kogumik on järjekorras teine, võttes kokku 2008. ja 2009. a. Kääriku metsade vahel toimunud Metsaülikoolid. Kogumikus tuuakse lugejani nii toimunud loengute ja diskussioonide käigus aset leidnud mõttevahetusi kui ka võimalikke stsenaariume tulevikuks.

Kahes viimases Metsaülikoolis oli jutuks usaldus ning Eesti roll maailmas ning maailma mõju Eestile.

Kunstiteaduslikke uurimusi = Studies on art and architecture = Studien für Kunstwissenschaft. 2010, kd. 19/ 1-2

Eesti Kunstiteadlaste Ühing
Eesti Kunstiteadlaste Ühing, 2010

Kunstiteaduslikke Uurimusi" on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid.

Ajakiri seab oma sihiks toetada ja ärgitada eesti kunsti, arhitektuuri, disaini ning tervikliku visuaalkeskkonna uurimist. "Kunstiteaduslikke Uurimusi" on selles vallas keskne teadusmõtte avaldamise ja vahetamise foorum Eestis. Erinumbrid kajastavad kitsamaid aktuaalseid teemasid. Tänaseks on ilmunud realismi, elukeskkonna sotsiaalset determineeritust, pildi ja verbaalse keele ning eseme ja miljöö suhteid vaaginud erinumbrid. Mõttevahetuse rubriigis ilmuvad eriala eneserefleksiooni ? metoodikat, probleeme ja arenguid ? vaatlevad kirjutised.

Sisukord:
Happening`id ja disain - visioon kunsti ja elu terviklikkusest / M. Laanemets.

Nõukogude absurd : 1960. aastate eesti kunst eksistentsialismi taustal / A. Allas.

Kosmosteema käsitlusi Nõukogude Eesti graafikas / E. Taidre.
Olav Marani vaikelude poeetikast / T. Tatar.
Narratiivsuse probleem kaasaegses arhitektuurihistograafias : Mõned võimalused Leo Gensi arhitektuurikirjutuse lugemiseks / E. Lankots.
Villem Raam - järjepidevuse hoidja kunstikultuuris / J. Hain.
Sissevaade 1917.-1928. aasta eesti kunstikirjandusse : Eesti kunstnikkude Ryhma uue kunsti ideed kohaliku kunstikirjanduse taustal / M. Tank.
Kuld ja pruun, kuld ja purpur : Uusaegsest köitekunstist Kaspar Meuseri raamatuköite näitel / L. Rebane.
Hegemooniline tähistamisprotsess fotograafias / A. Ventsel

Fookus:
Kunstiteos oma mehhaanilise reprodutseeritavuse ajastul / W. Benjamin ; tõlkinud M. Sirkel. Kunstiteose-essee kunstiteaduslikust aktuaalsusest / J. Tomberg

Ülevaated:
Baltimaade kunstiajaloo geograafiad / A. Allas.
Rahvusvaheline seminar "Translocal Express. Kuldaeg" : 26. - 27. märtsil 2009 Kumu kunstimuuseumis / H. Sõrmus.
Tehislikustuva maailma kunstist / K. Konsa.
Enn Põldroosi paradoksid neljast vaatenurgast / E. Kangur.
Püha graal ja suudlustahvel : Uurimus keskaegse Liivimaa altaririistadest / R. Rast.


Kaheksa sajandit võimu ja valitsust Toompea lossis: arhtektuur ja kunst kõnelevad / K. Kodres. Ajakirjad ja sarjad / A. Trossek, K. Polli, J. Maiste, V. Nuust.

Eesti sõjaajaloo teejuht

Kristjan Luts
Eesti Päevaleht, 2010


„Sõjaajaloo teejuht” on teatmik, mille abil saab maakondade kaupa tutvuda sõjaajaloo seisukohalt huvipakkuvate paikade, ehitiste ja mälestistega muistsest vabadusvõitlusesr tänapäevani. Iga objekti juures on ära toodud lühiülevaade ja fotod ning selle täpne asukoht. Lisaks sellele kõige sellele leiab uurija raamatust ka ülevaate kõigist Eestit puudutanud sõdadest ja sõjaajaloolise kalendri.
Viljandimaa osas kajastatud:
  • Vabadussõja mälestusmärk Hallistes
  • Vabadussõjas langenute mälestustahvel Vana-Karistes
  • Vabadussõja mälestuskivi Õisus
  • Karksi ordulinnuse varemed vallikraaviga
  • Vabadussõja mälestusmärk Karksi-Nuias
  • Saksa okupatsiooni ajal hukatute mälestussammas Kolga-Jaanis
  • Vabadussõja mälestusmärk Kolga-Jaanis
  • Vabadussõja mälestusmärk Lalsis
  • Reamees Georg Küti hauatähis
  • Alamkapten Albert Petersi hauatähis
  • Punaarmeelaste ühishaud Pilistveres
  • Vabadussõja mälestusmärk Pilistveres
  • Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenute mälestusrist Pilistvere kalmistul
  • Reamees Karl Jaanuse hauatähis
  • Vabadussõja mälestusmärk Kõpus
  • Kindralimägi
  • Loodi mõis
  • Heimtali mõis
  • Vabadussõjas langenute mälestustahvel Puiatus
  • Kolonel Jüri Hellati mälestuskivi
  • Sinialliku linnamägi
  • Vabadussõja mälestustahvel Heimtali muuseumis
  • Lõhavere linnamägi
  • Vabadussõja mälestusmärk Suure-Jaanis
  • Kindralmajor Johan Unti kodukoht
  • Kindral Reinhold von Anrepi monument
  • Vabadussõja Kärstna lahingute mälestusmärk
  • Vendade Pinkade sünni- ja kodukoht
  • Tarvastu ordulinnuse varemed ja kabel
  • Vabadussõja mälestusmärk Tarvastus
  • Kindral Johan Laidoneri sünnikoht
  • Johan Laidoner : [tema kohta]
  • Kindral Johan Laidoneri ratsamonument
  • Viljandi Lossimäed ordulinnuse varemetega
  • Kapten Anton Irve mälestuskivi
  • Vabadussõjas langenute ühiskalmistu Viljandis
  • Viljandi garnisoni kalmistu
  • Saksa sõjaväekalmistu Viljandis
  • Ülemleitnant Nikolai Fischeri hauatähis
  • Õppursõdur Viktor Andersoni hauatähis
  • Õppursõdur Edgar Ressari hauatähis

Eesti ajalugu V

Ilmamaa, 2010

Kaua ja hoolega tehtud „Eesti ajaloo“ V köide sisaldab ajalugu pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani.

Teksti täiendavad pildid, kaardid, bibliograafia, isiku- ja kohanimeloend.

Peatükkideks liigendumine on rohkem temaatiline kui kronoloogiline. Teemadeks Balti provintside õigus ja valitsemine; rahvastik ja ränne; lindpriiuse ajajärk; sotsiaalne käärimine; reformid, omandisuhted; põllumajandus, tööstus, kaubandus, linnastumine, ärkamisaeg; venestamine, haridus, kirik, kultuur, revolutsioonid…

Eelnevalt on Kirjastus Ilmamaa välja andnud „Eesti ajaloo“ IV (2003) ja VI (2005) köite. Järgnevalt loodetakse uuesti kirjutada ja välja anda ka kolm esimest köidet.

Raamatu valmimist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium.

kolmapäev, 15. september 2010

Aastaraamat 2009

Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Genealoogia Selts
Eesti Kodu-uurimise Selts : Eesti Muinsuskaitse Selts : Eesti Genealoogide Selts, 2010


EKUS Aastaraamat ilmub alates 2006. aastast koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga kahe seltsi ühise aastaraamatuna. Tänavune on järjekorras juba neljas. Viimasel kahel aastal ilmub aastaraamat juba kolme seltsi (lisandus Eesti Genealoogia Selts) perioodilise väljaandena. Enne aastaraamatut jõudis viiel aastal ilmuda brošeeritud väljaandena iga-aastane EKUS Teabekogumik (Teabekogumik 1-5).

101 Eesti lille

Toomas Kukk
Sari 101 Eesti
Varrak, 2010

Keskmine Eesti talupoeg tegi mõne sajandi eest vahet ligi sajal taimel. Ta puutus nendega kokku igapäevaselt: puud ja -põõsad, põllutaimed ja umbrohud, marjad ja ravimtaimed. Võibolla ei teadnud ta neid kõiki nimetada, aga taimed olid nägupidi tuttavad. Kuipalju tunneb nüüdisaegne inimene taimi ja miks peaksime neid üldse enam tundma? Meie igapäevane elu ei sõltu enam taimetundmisest, vajalikud taimsed saadused saame kätte sildiga varustatult oma lähemast suurpoest.

Ometigi on üks oluline ja igihaljas taimede kasutusala, noortest vanadeni – lilled. Neid kingime alati oma armastatule, lähikondlastele ja hõimlastele, kaunistame nendega oma ümbrust. Mis võiks olla Eesti inimesele veelgi hingelähedasem, kui kinkida ja samas ka tunda just kodumaa looduse lilli. 101 tavalisemat ja kaunimat lille võikski olla just selline hulk taimi, mida igaüks meist suudab selgeks õppida.

Rein Aunistu. Rebase rada

2010

See maailm tutvustas end mulle esimest korda pool sajandit tagasi - 10.07.1959, Tallinnas.

Õppisin Tallinna 46. Keskkoolis ja hiljem Tallinna 2. Tehnikakoolis. Olen töötanud trükikojas "Punane Täht", Tallinna Paberivabrikus ja veel mõnes ettevõttes erinevatel ametikohtadel. Nüüdsels olen elanud Viljandimaal juba üle kümne aasta oma KODUS.

Armastan Looja loodu(s)t igas tema iluhetkes.
Armastan kunsti, luulet ja luuletada.

Armastan, Luuletan.
See on minu tee.
See on rebase rada.

Jaak Kõdar. Madallend üle maakera

Fotod: Kristjan-Jaak Tammsaar
Steamark, 2010

Kui ma poleks elus õppinud mäeasjandust, iga päev lõhanud sada kilo ammoniiti, poleks kõrvale hiilinud Vene sõjaväest, õppinud mehhaanikainseneriks, töötanud tehases meistrina, konstruktorina, toimetanud TPI ajalehte, olnud TV uudistereporter ja kommentaator, SKTB Desintegraatori juhtiv töötaja, süüdimõistetu ja süütuskmõistetu, masinaosade eskportija ja puidutöömasinate importija, turu liider, kui ma poleks taastanud oma põliskodu, kui ma poleks seal ehitanud, kaevanud, rajanud näitelava ja luuleküüni, olnud talu peremees, oleks kogu elu kirjutanud üknes luuletusi ja jutukesi, siis oleksin täna ainult poeet, sest muud poleks mu kohta kellelgi midagi öelda.


Armas Maakera!
Sinu mahakandmise akt
oli inimese halb nali.
Sa oled ainus ja kordumatu.
Sa suutsid kivist,
veest ja päikesekiirtest
ning kes teab veel millest,
teha minusuguse kordumatu olendi.
Palun, lepime ära.
Olen nõus kõigega.
Kui saaks veel natuke olla!
Palun, ära korda minu rumalat nalja.
Palun!

Sinu inimene.



****



Päev-päevalt,
samm-sammult,
tõde-tõelt,
läbi rakkude galaktika,
mööda närvide internetti,
hääle ja mõistuse e-maili
saab valmis inimene.

teisipäev, 14. september 2010

Viljandimaa mõisad

Koostanud Valdo Praust
Sari Väike mõisaraamat
Tänapäev, 2010



Ligi 60 Viljandimaa mõisa kirjeldused koos põhjaliku ajalooülevaate ning vanade fotodega on kokku pannud mõisauurija Valdo Praust, kes on ka sama seeria kuue varasema raamatu –“Pärnumaa mõisad” “Läänemaa mõisad“ “Tartumaa mõisad“ jt – autor.

Esmapilgul ei üllata Viljandimaa mõisad millegi erilisega, neid on lihtsatest hoonetest suursuguste lossideni nagu mujal Eestis. Kuid Viljandimaa mõisatele lisavad omapära arvukad 20. sajandi alguse juugend- ja heimantstiilis hooned. Seal asuvad Eesti selle stiili vaieldamatud tipud Taagepera, Väikemõisa ja Holdre, lisaks veel Peetrimõisa. Ka Eesti üks luksulikum Inglise stiilis mõisahoone - 20. sajandi alguse püstitatud Olustvere - asub Viljandimaal.

Viljandimaa mõisaid iseloomustab ka eraldi seisvate mõisakalmistute rohkus: neid on arvukamalt kui kusagil mujal. Nii mitmeltki mõisakalmistult leiab pilkupüüdvaid matusekabeleid, näiteks Tarvastu ja Jõgeveste klassitsistlikud kabelid kuuluvad vaieldamatult oma stiili tippude hulka. Mausoleumiks kutsutavale Jõgeveste matusekabelile annab kuulsust lisaks ta ajalugu - sinna on maetud kunagine Vene vägede ülemjuhataja Michael Andreas Barclay de Tolly. (lk. 5)

Mall Tomberg : [näitus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 12. juuni - 12. september 2010]

Kataloogi koostas Helen Adamson
Sari Klassikud = Classics, 1736-1079 ; [8]
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, [2010]


Mall Tomberg on kunstnik, kes tõuseb siinses tekstiilipildis esile jõulise ja mitmekülgse loojana. Ligi neljakümne aasta jooksul on tema tegutsemisraadius ulatunud moodsate rüiude ja mahukate põimevaipade loomisest pikaajalise pedagoogitööni.
Oma aja suurte tekstiilikunstnike Mari Adamsoni, Leesi Ermi ja Ellen Hanseni kõrval on Mall Tombergi tihti käsitletud noorema põlvkonna esindajana. 1960. aastatel tegeles ta palju rüiutehnikaga.

Kunstnikuna eristub ta loominguliselt aktiivsemal ja viljakamal ajal eelkõige otsingulise ja innovatiivse, faktuuridega mängiva loojana, kes balansseerib vaoshoituse ja eksperimenteerimise piiril. Põimevaipu luues läheneb ta oma tööle tihti mänguliselt, olles ühtaegu mitmekülgne ja ekspressiivne. Lõngadega maalitud pildi kahemõõtmelisuse ületab ta tehniliste võtetega. Sügavuse annab eri võtete kõrvuti kasutamine, näiteks pindpõime ja sõlmtehnika vaibas „Pung” (1970), või põimevaipa fotokujutise kudumine [„Velotuur” (1979), Tartu Ülikooli raamatukogu vaip (1979)]. Kuuludes tekstiilikunstnike hulka, kes on suurema osa oma loomingust ise teostanud, on Mall Tombergil ka suurepärane materjalitunnetus ja faktuurikäsitlus. Seda kõike võimaldasid kodus olevad kangasteljed ning kodus töötamine.

Mall Tombergi pedagoogitöö sai alguse kohe pärast Kunstiinstituudi lõpetamist, kui ta alustas tekstiilikateedris assistendina. Seejärel töötas ta pikalt kateedri juhatajana.

Mall Tomberg on teadusliku töö raames uurinud eesti etnograafilisi kirivöösid ning Muhu kindakirju ja vaipu. Ta on koostanud ka Leesi Ermi monograafia (1970, käsikiri EKA osakonnas) ning uurinud ja analüüsinud tekstiili eriala aastatel 1948-1973 lõpetanud kunstnike erialaseid väljundeid.

Näitusel oli väljas suur osa Mall Tombergi kavandatud tekstiilidest kangastest vaipadeni. Vaipade kõrval oli eksponeeritud ka mahukas kogu vaibakavandeid.

Kadunud kaheksakümnendad = Lost Eighties

Probleemid, teemad ja tähendused 1980. aastate eesti kunstis = Problems, Themes and Meanings in Estonian Art on 1980s
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2010


«Aastaid tagasi, veel enne Kumu avamist Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses töötades tundus mulle, et parajasti toimuvat sõjajärgse kunsti kontseptualiseerimist võiks aidata ja täiendada erinevatele teemadele ja perioodidele fokuseerunud kunstiajalooliste tekstide kogumikud, mis kirjeldaksid üht perioodi või teemat võimalikult eri vaatenurkade alt, erinevate autorite poolt. Kogemus «Ülbete üheksakümnendate» koostamisega näitas, et autorite hoiakud, kirjutamise stiil ja metodoloogia võivad küll erineda, kuid andmestik ise ei vanane. Kirjutamisel oli tookord, ja on ka praegu, mitmeköiteline eesti kunsti ajalugu, aga ükski koguteos ei suuda asendada väiksemaid sügavamaid sisselõikeid, mida selline kogumik võimaldaks,» kirjutab raamatu sissejuhatuses Sirje Helme.

Raamat sai alguse Rotermanni soolalaos 9.12.2003 toimunud ettekannete päevast «Kadunud kaheksakümnendad» ja sisaldab vahepealsetel aastatel kirjasõnasse talletatud erinevaid vaatenurki Eesti kunstimaailmale 1980. aastatel.

Artiklikogumik on ka omamoodi «tagurpidisel» kronoloogilisel moel järjeks 2002. aastal ilmunud raamatule «Ülbed üheksakümnendad. Nosy Nineties».
Artiklite autorid on Sirje Helme, Ants Juske, Johannes Saar, Heie Treier, Eero Epner, Kädi Talvoja, Anu Allas, Vappu Thurlow, Jüri Hain, Juta Kivimäe, Inge Teder, Krista Kodres, Raoul Kurvitz, Peeter Laurits ja Tuuli Lepik.

Artiklikogumik on pühendatud Ando Keskküla (1950–2008) mälestuseks.

Pallas

Tiiu Talvistu ja Mare Joonsalu
Tartu Kunstimuuseum, 2010

Raamat on pühendatud legendaarsele kunstikoolile, tema õppejõududele ja kasvandikele. Autorite eesmärgiks on näidata läbi kunsti Pallase õpetajaid ja õpilasi, nende loomingu muutumisi ajas ning iseloomustada ajastut, mis neid muutusi soodustas.
Ülevaatlikud tekstid ja rikkalik pildimaterjal toetavad üksteist ja muudavad need muutused nii kirjasõnas kui ka visuaalis jälgitavaks. Raamatu tekstiline osa käsitleb kooli eellugu, arenguid 1920. ja 1930, aastatel, erinevusi ja muutumisi, kus enam tähelepanu koondub kunstnike Eesti Vabariigi aegsele loomingule. Vaadeldakse ka sündmusi 1940–1944, mis tõid kaasa segaduse ja suured kaotused.
Raamatus reprodutseeritakse üle 500 kunstiteose, teksti illustreerivad kooli ja kultuurilooga seonduvad fotod. Inglisekeelsed ulatuslikud resümeed annavad hea ülevaate ka võõrkeelsele lugejale. Raamatu lisades on mahukas ajatabel eesti ja inglise keeles, mis koondab teavet eesti ja euroopa kultuuri- ja ajaloosündmustest. Esmakordselt on avaldatud kunstikooli Pallas õpilaste täielik nimekiri nii alfabeetilises kui ka kronoloogilises järjestuses.



Loe ka:
Raimu Hanson "Tartu kunsti piibel ergastab südamelööke" (TartuPostimees.ee, 6.07.2010)

Eesti statistika aastaraamat : 2010 = Statistikal Yearbook of Estonia

Statistikaamet, 2010

Aastaraamat koondab olulisema statistilise info, mis aitab mõista Eesti ühiskonnas toimuvat. Kogumik annab ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse kohta 2009. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga.
Info on esitatud tekstide, tabelite, jooniste ja teemakaartidena.
Kogumikus on toodud ka võrreldavat statistikat peamiselt Euroopa riikide kohta. Raamatu lõpus on statistiliste mõistete ja definitsioonide tähestikuline loend ning sisujuht.
Trükisele on lisatud CD-ROM, mis pakub statistiliste näitajate pikemaid aegridu ja esitab statistikat ka maakondade ja omavalitsusüksuste kohta. Tarkvarapakett PC-AXIS võimaldab koostada statistika andmebaasi tabelitest uusi tabeleid, opereerida andmetega tabeli sees ja tabelite vahel, esitada andmeid graafiliselt ning teha teemakaarte. CD-ROMil on ka Statistikaameti 2009. aasta tööaruanne

Pro Patria II : 1940 - 1945

Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe
Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaile
Valge Raamat, 2010

Pro Patria II raamatusse on kantud teadaolevad Teises maailmasõjas langenud, hukkunud ja lahingus saadud haavadesse või haigustesse surnud Eesti vabadusvõitlejad. Iga üksikkirje sisaldab vastavalt andmete olemasolule järgmisi andmeid: perekonna- ja eesnimi, sõjaväelised aumärgid, auaste, teenistuskoht või -kohad, väeosa, sünnikoht ja -aeg, surmaaeg, langemise või hukkumise koht, matmise või ümbermatmise koht ning viide kasutatud materjalidele.

Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine

Sari Rahvusarhiivi juhised
Rahvusarhiiv, 2010


Värske juhis "Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine" (Rahvusarhiiv, 2010) annab Rahvusarhiivi kogumisallikatele soovitusi ja nõudeid arhiivipüsivate materjalide kasutamiseks ning arhiiviväärtuslike arhivaalide füüsiliseks korrastamiseks ja säilitamiseks. Muu hulgas käsitletakse nõudeid asutuse hoidlatele ning antakse üksikasjalik ülevaade arhiivikarpidest, -kaantest, -mappidest ja teistest arhiiviümbristest.

Juhis ilmub selle pealkirja all esmakordselt. See ajakohastab, täpsustab ja võtab ühtede kaante vahel kokku soovitused ja nõuded, mis esitati esmakordselt erinevates 2003. aastal ilmunud juhistes.


Sissejuhatus

Tavapäraselt on teabe säilimise võtmeküsimuseks peetud nõuetekohaste ning teabekandja eripära arvestavate keskkonnatingimuste loomist ja sobiva suurusega arhiivikarpide kasutamist. Tänapäevase lähenemise kohaselt algab edukas dokumentide säilitamine aga juba nende loomiseks kasutatavate teabekandjate, teabe jäädvustamise vahendite ning protsesside ja tehnoloogiate valikust. Vaid dokumendivaldaja piisav tähelepanu teabekandjale dokumendi elukäigu igas etapis võimaldab teavet efektiivselt säilitada.

Asutusel tuleb vastavalt õigusaktidele ja praktilisele vajadusele kindlustada dokumendis oleva teabe nõuetekohane säilimine etteantud aja jooksul ning seejärel selle võimalik üleandmine avalikku arhiivi, seega tuleb teadlikult pöörata tähelepanu teabekandjate füüsilisele seisundile ning kasutada arhiivipüsivaid materjale ja tehnikat.

Paberdokumendid on olemas olnud ja säilinud sajandeid, siiski võivad nad halbades tingimustes ja ebakorrektse kasutamise käigus kergesti näppude vahel tolmuks pudeneda. Asutuse otsuste olulisust ja vastutust Eesti dokumentaalse pärandi võimalikult pikaajaliseks probleemideta säilitamiseks nii asutuses kui ka tulevikus avalikus arhiivis on võimatu alahinnata.

Juhise koostas rahvusarhiivi töörühm koosseisus Ruth Tiidor (ajalooarhiivi säilitusosakonna juhataja, töörühma juht), Koidu Laur (ajalooarhiivi säilitusosakonna peaspetsialist) ja Kristina Teral (ajalooarhiivi säilitusosakonna hoiutalituse juhataja). (lk. 7)

PDF-formaadis teavik saadav SIIT

Tekstidokumendi loomine Word 2007-2010 abil : Käsiraamat

Riina Reinumägi
2010


Word 2007-2010 käsiraamat on mõeldud neile, kes kasutavad dokumentide loomisel programmi Microsoft Word igapäevases asjaajamises või pikemate tekstide, aruannete, uurimustööde vormistamisel. Käsiraamat sisaldab tekstitöötluses vajalike toimingute detailse kirjelduse ning samm-sammulise juhendi. Raamat on abimeheks, kelle poole pöörduda, kui oled sattunud hätta dokumendi vormistamisel.

Käsiraamatu esimene pool keskendub pika dokumendi loomisele ning kujundamisele, teine pool igapäevases asjaajamises vajalikele tekstitöötlemise oskustele nagu näiteks tabeli kujundamine, teksti paigutamine lehel ning piltide, jooniste, skeemide joonistamine ja paigutamine tekstis, dokumendi õigekiri, hulgipostitus ning grupitöövahendid tekstitöötluses.

Eesti avanemine : Kaks aastakümmet avatud ühiskonna eest = Becoming Estonia : two decades toward an open society

Avatud Eesti Fond, 2010

Pilguheit avatud ühiskonna kujunemisloole ja Avatud Eesti Fondi teekonnale kahe aastakümne jooksul, aastatel 1990-2010. Mõtte- ja mälestuskillud kokku kogunud Liisa Sveningsson Past.

Trükis PDF-formaadis SIIN

Maapõue kasutamise arengud 2010

Eesti Mäeselts, 2010

Kogumik sisaldab maapõue seadusandluse ja kasutamise arengu seisukohavõtte ning uuringute tulemusel valminud artikleid. Autoriteks on mäeteadlased, -insenerid ja -tudengid bakalaureuseõppest doktorantideni.

Trükises avatud teemat otseselt käsitlevad ja laiemat kõlapinda omavad seisukohad, projektid, näited ning kogemus. Trükis ei ole annotatsioonide kogumik, vaid iseseisev, teemat koondav ja üldistav raamat. Trükise artiklid on kirjutatud laiemale lugejate ringile.

Kogumik kuulub uuringu "Säästliku kaevandamise tingimused" (ETFI Grant ETF7499) ja "Täitmine ja jääkide (jäätmete) haldamine Eesti põlevkivitööstuses" (ETF8123) publikatsioonide hulka.

neljapäev, 9. september 2010

Sinu hiina horoskoop aastaks 2011 : Mida kassiaasta sulle toob

Neil Somerville
Ersen, 2010

Iidne hiina astroloogiakunst on detailne ennustussüsteem, mida on idamaades kasutatud juba tuhandeid aastaid. Selle sügav tarkus, täpsed iseloomustused ja ennustused on ka läänes kiiresti populaarsust kogunud.

«Sinu hiina horoskoop aastaks 2011» sisaldab kõiki ennustusi, mida sul on tarvis kassiaastaks. Ja kuigi kassiaastal juhtub nii mõndagi, mõjub see aeg meie kõigi elule positiivselt ja inspireerivalt. Nüüd asetub esiplaanile perekond ning iseäranis hästi edenevad asjad õpingute ja isikliku arengu vallas; olulisel kohal on ka suursündmuste meenutamine.

See astroloogiline käsiraamat sisaldab:
- kõigi kaheteistkümne Hiina sodiaagimärgi tutvustust
- selgitusi viie elemendi ja selle kohta, kuidas need sinu märki mõjutavad
- ennustust, mida pühvliaasta sulle kaasa toob – avasta, kuidas võid oma tugevamaid külgi ja andeid kõige paremini ära kasutada.

Raamatu "Sinu Hiina horoskoop aastaks 2011" tutvustus

Peamine, mis kassiaasta soovitusi lugedes meelde jäi, oli soovitus raha küll kulutada, kuid teha seda mõistlikult ning vaadata hoolikalt ringi kõikvõimalike allahindluste järele.

Teine rõhutus, mis kõikjal silma hakkas, oli tungiv soovitus mitte vaevelda oma murede käes üksipäini, vaid võtta kõikide probleemide lahendamine ette üheskoos – tulemused on niisugusel puhul hoopis paremad ning ka suhted sinu ning sulle armsate inimeste vahel muutuvad niiviisi aina tugevamaks.

Öeldavasti on kassiaasta poliitilises mõttes diplomaatia ja läbirääkimiste aeg. See võib meid ehk mitmest ähvardavast sõjastki päästa… Varasemad kassiaastad on olnud tunnistajaiks näiteks otseliini loomisele Moskva ja Washingtoni vahel, Vietnami sõja lõpetamisele ning kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise lepingu sõlmimisele Ameerika ja Nõukogude liidu vahel.

Paljudes riikides on oodata aeglast, kuid kindlat majandusliku olukorra paranemist.

Kassiaastatel on alati tehtud olulisi meditsiinilisi läbimurdeid. Just kassiaastal toimus esimene edukas neerusiirdamine ning leiutati tehiskops.

Veel tasub meeles pidada, et kassiaasta soosib isiklikku arengut – võimalustest selles vallas juba puudust ei tule.

Anneli Sihvart
toimetaja

Allikas: http://www.ersen.ee/blogi/sinu-hiina-2011-tutv

Haridus, kutsed ja tööturg Eestis : tunnustatud oskuste ja inimvara väärtuste probleemid Eestis ning nende lahendamise võimalused

Ettekanne Eesti Rooma Klubile
Heino Levald
H. Levald : Hepter Grupp, 2010


Inimvara hindamisel on vaja arvestada mitte ainult inimeste üldist haritust, vaid ka tööturul tunnustatud oskusi - kutset ja kvalifikatsiooni.

Raamat käsitleb inimeste tunnustatud oskuste olemust ja arvestamise tähtsust tööturul ning inimvara hindamisel, sellega seonduvaid probleeme Eestis ja nende lahendamise võimalusi. Tööelu-eelse ja -aegse hariduse, inimeste oskuste ning tööjõu nõudmise ja pakkumise uurimise ja tasakaalustamise aluseks kutsete ja kvalifikatsioonide järgi on ÜRO juures asuva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid. Need käsitlevad tööelu-eelset haridust ja täiendusõpet, kutseid ja kvalifikatsioone ning tööturu uurimist ja tasakaalustamist.

Konventsioonid on ratifitseeritud ja võetud juba aastate eest aluseks tööelu-eelse ja -aegse hariduse korraldamisel ning tööturu uurimisel ja tasakaalustamisel kogu Euroopas ja muu maailma enamuses. Eesti on peaaegu ainus Euroopa Liidu riik, kes pole neid konventsioone ratifitseerinud. Vastuolus nendega ja kehtiva haridusseadusega lõpetati Eestis 1990date keskel kutsete andmine kõrg- ja kutsekoolide lõpetamisel. Sellega eirasime ILO nõuet, et tööelu-eelne haridus ja täiendusharidus peavad andma õppuritele kutse ja kvalifikatsiooni ning neid tõendava dokumendi.

Tagajärjeks on praegu tööturul kuni 180 000 viimase 15 aasta jooksul Eesti kõrg- ja kutsekoolide lõpetanut, kes pole saanud kutset ega kvalifikatsiooni. Varem omandatud ja tunnustatud kutseid ja kvalifikatsioone pole täiendusõppe teel uuendanud või uusi omandanud vast töötajate ja juhtide enamik, välja arvatud töökohtadel, kus see on rahvusvaheliselt nõutav.

Kutseta tööealiste inimeste arvu pole võimalik hinnata. Arvestades paljude inimeste kutsekaaslust ulatub tunnustamata kutsetega või uuendamist vajavate kutsetunnistustega inimeste arv Eestis 500-700 tuhandeni. Paljudel neist puudub kutse saamiseks vajalik praeguste nõuete kohane kvalifikatsioon, ning nad vajavad kutseõpet. Olukord on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohast katastroofiline ja vajab kiiret muutmist. Esimeseks sammuks teel selle poole on tööelu-eelset ja -aegset haridust, kutseid ja tööturgu käsitlevate ILO konventsioonide ratifitseerimine.

Raamatus on lisaks Eesti Rooma Klubile suunatud ettekandele esitatud teemakohaste ILO konventsioonide referaadid. Lisades võib leida eri autorite artikleid olukorra ja selle muutmise vajaduse kohta.

Raamatupidajale 2010

Sari Eesti Majanduse Teataja, 1406-4499 ; 2010 kaasanne
Teataja Kirjastus, 2010


Eesti Majanduse Teataja 2010 aasta suvise topeltnumbriga said tellijad tasuta kaasande Raamatupidajale – üle 240 lehekülje raamatupidaja igapäevatöös vajalikke õigusakte ja kommentaare.

Muuhulgas annab Assets RMP OÜ finantsjuht Ave Sepik nõu, kuidas ettevõttes krediidijuhtimist korraldada nii, et kõik väljastatud arved tasutud saaksid, ning ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna kirjutisest saab ülevaate füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise eripäradest.

Õigusaktidest on raamatus avaldatud raamatupidamise seaduse terviktekst ja kõik raamatupidamise toimkonna juhendid.

Rahvusvaheline õigus : [leongukonspekt]

Merilin Kiviorg, Kristi Land, Hannes Vallikivi
Juura, 2010


4., täiendatud ja muudetud trükk. Eestikeelsed põhimõisted koos inglis- ja saksakeelsete vastetega peatükkide lõpus

Pärimisseadus

Juura, 2010

Seaduse tekst on muudatuste ja täiendustega seisuga 01. märts 2010 ja on varustatud märksõnalise siujuhiga. Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadusele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati uus sõnastus.

Baltic Suicide Paradox

Raamat ja CD sarjast Acta Universitatis Tallinnensis : Vita Salubris (inglise keeles)
TLÜ kirjastus, 2010


Uurimus enesetappudest Baltimaades.

The mystery of suicide and increasing number of suicide victims in developed civilisations attracts researchers' interdisciplinary attention. The modern suicide research has been conducted mostly in countries with steady democracy and market economy without dramatic societal changes. In contrast, the present book gives an insight into the sociological and psychological aspects of suicide in the Baltic countries – Estonia, Latvia and Lithuania, which have experienced dramatic social upheaval during the last 30 years. Sharp falls and rises of suicide curves coincide with the rapid socio-political and economic changes. A collection of ideas and explanations from wellknown researchers about suicide in the Baltic countries on the background of the former Soviet Union, its satellites and Western Europe will be found in this book.

Korteriühistu käsiraamat

Eesti Korteriühistu Liit, 2010

Käsiraamatu väljaandmist toetas Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium.

Raamatu üksteist peatükki kajastavad erinevaid korteriühistu tegevuses olulisi teemavaldkondi alates korteriühistu asutamisest kuni töölepingu koostamiseni. Valik raamatus kajastamist leidvatest teemadest: korteriühistu üldkoosolek, korteriühistu juhatus, korteriomaniku õigused ja kohustused, korteriühistu majandamise alused, võlamenetlus, isikuandmete kaitse korteriühistus, dokumentatsioon korteriühistus, kahju hüvitamine ja kasutuskorra kokkulepe.


Käsiraamatul on mahukad lisad, kus esitatud hulk näidisdokumente ja õigusakte, mis korteriühistu juhtimisel abi ja kindlust pakuvad.

laupäev, 4. september 2010

Euroopa Liidu leping ; Euroopa Liidu toimimise leping : Konsolideeritud versioonid

Juura, 2010


2009. aasta lõpul jõustus Lissaboni leping, millega muudeti ja täiendati Euroopa Liidu lepingut ja asendati senine Euroopa Ühenduse asutamisleping Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

Käesolevas kogumikus sisalduvad Euroopa Liidu leping ja uue nimega Euroopa Liidu toimimise leping nii nagu need praegu kehtivad, st alates 1. detsembrist 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga tehtud muudatuste, mis nendesse lepingutesse on konsolideeritud, redaktsioonis.

Samuti lepingute lahutamatuks osaks olevad protokollid ja lisad ning õiguslikult mittesiduvad, kuid õiguspoliitiliselt ja õiguse tõlgendamise seisukohalt olulised deklaratsioonid.

Lissaboni lepinguga muudeti kardinaalselt seni kehtinud aluslepingute numeratsiooni. Vastavustabelid aitavad orienteeruda aluslepingute varasemate versioonide ja praegu kehtivate vahel ning eelkõige mõista Euroopa Liidu Kohtu lahendeid, mis ulatuvad Lissaboni lepingu jõustumise eelsesse aega, kuid on vajalikud ka Euroopa Liidu õiguse põhimõtete selgitamisel ja omamoodi pretsedendiõiguseks kujunenud kohtupraktikas orienteerumisel.

Raamatu lõpus on ära toodud uuenenud Euroopa Liidu üks olulisemaid dokumente, mis Lissaboni lepingu kehtima hakkamisel sai ka õigusjõu: Euroopa Liidu põhiõiguste harta (Harta).

Raamatu eessõna kirjutas PhD, TÜ õigusteaduskonna EL õiguse dotsent Carri Ginter ja sissejuhatuse dr iur, TÜ õigusteaduskonna EL õiguse dotsent Julia Laffranque. Märksõnastiku koostas Kadri Elias.

Sõnalaenulõbu

Paul Ariste
93. raamat sarjast Eesti mõttelugu
Ilmamaa, 2010



Eesti keele sõnavara päritolu uurimine on olnud silmapaistva keeleteadlase Paul Ariste (1905–1990) lemmikvaldkonnaks eesti keele foneetikat, läänemeresoome murrete kujunemist ja kontakte ning vadja keelt ja rahvaluulet puudutavate uuringute kõrval. Teda huvitas iga sõna, eriti kummalise või haruldase sõna päritolu, etümoloogia.

Käesolevasse raamatusse on kogutud üle 60 käsitluse laen- ja murdesõnadest, sekka koha- ja pärisnimesid. Artiklid tutvustavad laensõnu eestirootsi, alamsaksa, heebrea, vene ja mustlaste keelest, kõrvale ei jää ka seosed teiste soome-ugri keeltega ning protoeuroopa keel. Need kirjed koonduvad aga ühiste kaante vahel vägevaks pildiks, kus on koos paljud keeled, rahvad, ajalood, kultuurid.

Kõlblus ja rahvuslus

Jaan Tõnisson
95. raamat sarjast Eesti mõttelugu
Ilmamaa, 2010


Jaan Tõnisson oli Eesti iseseisvumisele eelnenud aastakümnete olulisim rahvajuht, kes jäi mõjukaks tegelaseks esimese iseseisvusperioodi lõpuni. Tegevust alustas ta «Postimehe» toimetajana, hiljem oli korduvalt riigivanem. Ta võitles demokraatia, rahvusliku iseteadvuse, kõlbluse ja karskuse eest. Ta seisis paljude suurte algatuste ja ürituste eesotsas.

Kuigi teda kui aatemeest on vastandatud nn. majandusmeestele, tegi ta palju ka majanduse arendamiseks, eriti ühistegevust propageerides. 1905. a. revolutsiooni ajal kutsus ta üles vägivallatule võitlusele. Aastal 1917 tegi tema ettepaneku Vene riigist eraldumise kohta. 1930. aastate kriisi ajal jäi ta erinevalt paljudest Euroopa poliitikutest demokraadiks. Oma põhimõtete ja tegevuse eest pidi ta korduvalt viibima vangistuses ja seal ta ka suri.

Tõnissoni kohta on ilmunud küll erinevaid raamatuid ja uurimusi, kuid seni puudus vajalik mahukas artiklikogu. Artikleid ja muid tekste kirjutas ta pikkade aastate jooksul väga palju. Käesolev raamat sisaldab Tõnissoni tähtsamaid iseseisvumiseelse perioodi kirjutisi.

Vahetatud laps

Sari Pro Folkloristika XV

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2010

Noorte etnoloogide ja folkloristide 2008. ja 2009. aasta konverentsi “Noorte hääled” ettekannete põhjal kirjutatud artiklid keskenduvad kaasaegse ja arhailisema muusikaloomingu analüüsile, nõukogulikele matusekommetele Eestis, soome-ugri rahvaste religioonitunnetusele ja identiteedikuvandile, meieisapalvetele tõrjemaagias, vahetatud lapse muistenditele Skandinaavia näitel ning Ungari lihavõttekommetele tänapäeval.

Kogumiku artiklid on eelretsenseeritud, väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Vägikaikavedu ehk Vaim ja Võim 1940-1990

Endel Priidel
Eesti Keele Sihtasutus, 2010


„Vägikaikavedu” on dokumentaarium Nõukogude Eesti poole sajandi pikkusest pingelisest ajast 1940–1990.
Iseseisva Eesti riigi okupeeritud ja inkorporeerinud Nõukogude Liit oli totalitaarne suurriik. 1917. a. veebruaris kukutati Venemaal keiser ja monarhistlikust maast sai vabariik, kuid relva jõul võimule pääsenud enamlased kehtestasid oktoobris proletariaadi diktatuuri. Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP) oli NSV Liidu „juhtiv ja suunav jõud”, kõikvõimas ainupartei. Selle organi poliitilisi ideid aitas kaitsta ja teoks teha julgeolekuorgan (KGB) ning salajas hoida tsensuuriorgan (Glavlit). Kontollimatu nõukogude süsteem tegutses karistamatult. Jumalasalgajad sulgesid ja rüvetasid kirikuid, troikad otsustasid ilma kohtuta inimeste saatuse üle, 17. juulil 1918 tapsid bolševikud Vene keisri Nikolai II ja tema perekonna. Nagu Nõukogude Liidus, nii ehitati ka Eesti NSV-s kommunismi ja sammuti helge tuleviku poole. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist, kui keelustatud kirjasõna ja arhiivid avanesid, on selgunud, mis toimus tegelikult.
„Vägikaikavedu” pakub omapoolset lisa ja seda ennekõike kirjastustegevuse alalt, mida jälgisid hoolega Glavlit, EKP Keskkomitee ja Kirjastuskomitee. Valguskoopiatena esitatud faksiimiletekste on raamatus 576 lehekülge, päevikulised kirjapanekud pärinevad aastaist 1975–1985. Tekstid räägivad ise enda eest ning koopiaid lugedes avaneb pilt toimunust ja ajastust. Materjale on kirjeldatud, analüüsitud ja kommenteeritud. Isiku-, koha- ja trükiseregistrile lisaks on raamatu lõpuosas märksõnaline aineregister – kokkuvõte rahva vägikaikaveost.

Lisandusi eesti muusikaloole

Vardo Rumessen
Olion, 2010

Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes. Teos on väärtuslik lisa Eesti muusikaajaloole.

Kogumikku koondatu on vaid üks osa V. Rumesseni rahvavalgustuslikust tööst. Eelistatud on tema lemmikteemasid ja neid muusikuid, kelle elu- ja loometöö uurimisele ning mängimisele on Vardo Rumessen eriti pühendunud.

Kogumiku juures DVD ning CD.

Peipsiveer : ida ja lääne vahel

Kadri Tähepõld ja Anna Plotnikova
Sari Giidi käsiraamat
Ecce Revalia, 2010

Giidi käsiraamat on mõeldud nii nendele, kes teevad giiditööd, kui ka reisikorraldajatele, kes soovivad oma külalistele koostada asjatundlikke programme, samuti nendele, kel on huvi ja teadmisjanu avastada Peipsiveert lihtsalt enese rõõmuks.

Sisukord:
- Peipsiveer
- Külad ja linnad
- Õigeusk ja vanausk

kolmapäev, 1. september 2010

Töölepingu seadus praktikas. Kolmas raamat : Töölepingu lõppemine ja üleminek. Vastutus. Rakendussätted

Heli Raidve ja Mari Rask
Sari Äripäeva raamat
Äripäev, 2010


Töölepingu lõpetamine ja vastutus on sellised valdkonnad, mis on põhjustanud praktikas kõige rohkem töövaidlusi. Töölepingu lõpetamise korral põrkuvad töötaja ja tööandja huvid kõige selgemalt. Seetõttu töölepingu lõppemise, aga eriti töölepingu ülesütlemisega seotud regulatsiooni puhul on seadusandja püüdnud leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse, eeldades seejuures lepingupoolte head tahet ja mõistlikku suhtumist.

Heli Raidve ja Mari Raski “Töölepingu seadus praktikas” 3. osas käsitlemist leidvad töölepingu seaduse sätted, aga eriti töölepingu lõpetamise küsimused, eeldavad kõige rohkem võlaõiguslike üldpõhimõtete arvestamist. Igal konkreetsel töölepingu ülesütlemise juhul tuleb kaaluda, mis on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega.

Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamise põhimõtted ja alused leidnud põhjalikku reguleerimist. Eriti põhjalikult on sätestatud töölepingu ülesütlemine. Sellest hoolimata on siiski jäänud küllalt ruumi sätete erinevaks tõlgendamiseks. Töölepingu lõppemisega on seotud kõige rohkem töövaidlusi.

Raamatus on püütud selgitada töölepingu lõppemise regulatsiooni eelkõige praktikas üleskerkinud probleemide valguses. Raamatus antakse ülevaade vastutusest töösuhtes ja eelkõige tööandja vastutuse regulatsioonist. Samuti on selgitatud töölepingu seaduse rakendussätteid, mis juba ligi aasta jooksul kohaldatavast seadusest hoolimata omavad veel tähtsust.

Suhteprobleemide lahendamine

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 23
Äripäev, 2010


Ärritunud sõnavahetus või jutuajamine on üks tööelu ebameeldivaid üllatusi – olgu siis ülemuse, kolleegi, töötaja või isegi kliendi või varustajaga. Me kipume sääraseid vestlusi vältima, nii nagu kipume vältima ka muid ebamugavusi. Keerulised suhted tekitavad negatiivseid tundeid, nagu masendus, pahameel ja viha. Sellistel hetkedel tunneme, et meie vajadused turvalisuse, mõistmise ja mõjuvõimu – teiste üle – järele ei ole rahuldatud. Mahasurutud vaenulikkus ja solvumine kurnavad, vähendavad meeskonna töö tulemuslikkust ja rikuvad suhteid kaastöötajatega.

Väärarusaamad ja konfliktid käivad inimestevahelise suhtlemise juurde. Sellised olukorrad annavad osapooltele võimalusele enda ja üksteise kohta rohkem teada saada ning ka välja selgitada, kuidas töö ühiselt tehtud saaks. Sõnavahetust on peaaegu alati võimalik lahendada ja selle käigus koguni suhet tugevdada. See võib tunduda rumala unistusena, ent me oleme siiski sotsiaalsed olendid. Me tahame omavahel hästi läbi saada, elada ja lasta teistel elada. Ja oma üllamatel hetkedel tahame isegi teisi aidata. Keeruliste suhete puntras hakkama saamine nõuab eneseteadlikkust ja oskusi. Ka julgust. Lahendusele – konfliktist leppimiseni – kaasaaitamine nõuab kogemusi.

"Suhteprobleemide lahendamisest“ saad teada, mis põhjustab suhteprobleeme ja kuidas kõrvaldada takistused, mis ei lase paljudel juhtidel neid probleeme lahendada. Sa õpid kasutama ka praktilisi võtteid, otsustamaks, millised konfliktid väärivad sinu tähelepanu, kuidas hinnata, mis tegelikult suhteprobleeme põhjustab ja kuidas säärases olukorras tihti lõkkele löövaid tundeid talitseda. Lisaks on kirjeldatud strateegiaid, mille abil lahendada konflikti põhjustanud probleeme ja kuidas omavahel lepitada töötajaid.

Esitluste tegemine

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 15
Äripäev, 2010


Veenva esitluse tegemine ei sõltu ainult kirglikust suhtumisest ja PowerPointist, vaid selleks on vaja kindlaid oskusi, mille abil kuulajaid köita. See raamat aitab selgitaval ja innustaval moel viia kokku kaks poolt: mida sina teemast tead ja mida kuulajad vajavad.

Raamatus on asjakohast infot, kuidas:
* valmistada ette kuulajatega ja ruumiga kohandatud tulemuslikku esitlust
* teha tõhus esitlus, mis paneb inimesed tegutsema
* vastata küsimustele ja hoida inimeste tähelepanu terve esitluse aja

Esitlus on tõhus viis oma sõnumit rühmale edastada ja kahepoolset dialoogi algatada. Juhid kasutavad esitlusi, et edastada infot, veenda kuulajaid mingit tegevuskava järgima, pakkuda kohta avalikuks aruteluks, teada saada, kuidas inimesed mingile olukorrale või ideele reageerivad, panna inimesed pühenduma, kaasata inimesi probleemi lahendamisse.

Läbirääkimiste pidamine

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 14
Äripäev, 2010


Läbirääkimiste teel kahendavad inimesed erimeelsusi. Läbirääkimised aitavad leida lahendusi, olgu erimeelsuse põhjuseks uue auto ostmine, töölepingut puudutav vaidlus, müügitingimused või keeruline liit firmade vahel. Läbirääkimine tähendab dialoogi kaudu kokkuleppele jõudmise poole püüdlemist.

Kui sa oled ülemus, juhataja või tippjuht, kulub suur osa sinu ajast tõenäoliselt läbirääkimistele inimestega nii oma firmast kui ka väljastpoolt. Need läbirääkimised võivad olla ametlikud kohtumised läbirääkimiste laua taga või mitteametlikud jutuajamised sinu ja su töötajate vahel. Mõlemal juhul on asjatundlikud ja lihvitud läbirääkimisoskused eduks vajalikud.

See raamat lahkab läbirääkimiste protsessi ja õpetab, kuidas saada efektiivseks läbirääkijaks. See aitab sul:
* mõista läbirääkimiste põhiliike ja nende põhikontseptsioone
* läbirääkimisteks valmistuda, neid pidada ja lõpetada
* säilitada head suhet oponendiga ja tõsta väärtust mõlema poole jaoks maksimumini
* vältida levinud vigu ja ületada kokkuleppe teel seisvaid takistusi.

Koosolekute juhtimine

Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 13
Äripäev, 2010


Mitte keegi pole kunagi soovinud, et koosolekud kestaksid kauem. Ometi veedavad väga paljud pikki tunde koosolekutel – kuni kaks kolmandikku tööpäevast – ja soovivad väga tihti, et ei peaks seda tegema.

Miks me siis nii palju aega koosolekutel veedame? Sel moel kohtume me meeskondade, töörühmade, osakonna liikmete ja läbirääkijatega. Koosolekutel lahendatakse probleeme, võetakse vastu otsuseid ja luuakse usaldust. Kuna me peame kokku saama, tuleks koosolekud teha võimalikult tulemuslikeks, kasulikeks – lahedateks – ja produktiivseteks. Sellepärast see raamat kirjutatud saigi – et koosolekud muutuksid väärtuslikuks. Raamatus tuleb muu hulgas juttu järgmistest teemadest:
* Millal koosolekut korraldada ja millal mitte.
* Kuidas koosolekuks valmistuda, kuidas koosolekut juhatada ja mida teha pärast.
* Milline peaks olema koosolekul osalejate arv. Avaldame saladuse, kuidas saavutada koosolekul paikapandud eesmärk ehk 8-18-1800 reegel.
* Miks koosolek kiiva kisub ja mida ette võtta. Asja iva on anda sulle vajalik varustus, et sa saaksid kaasa lüüa ja muuta neid koosolekuid, millest sina osa võtad.
* Ära on toodud ka päevakorra näidis ja mitmesugused töölehed, mille abil vajalikku infot kiiresti ja kergesti – ehk isegi järgmisele koosolekule minnes – kätte saada, ilma et peaksid üleliia palju lugema.

Eesti tippjuhid 2010

Sari Äripäeva raamat : Eesti majanduse leksikon
Äripäev, 2010

Sarja „Eesti majanduse leksikon” esimene väljaanne koondas endasse ligi 600 Eesti tippjuhi andmeid. Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov ütleb oma eessõnas, et tegemist pole autahvliga vaid teatmeteosega, kust saab operatiivse ülevaate Eesti Suuremate ettevõtete juhtidest. Raamatusse pääsesid tol korral ettevõtete juhid, kelle firma oli möödunud aasta sügisel ilmunud Äripäeva Eesti Edukate Ettevõtete käibe TOPis 500 suurema hulgas. Lisaks koostas toimetus nimekirja ligikaudu sajast inimesest, kes on oma tegevusega tõestanud kuulumist Eesti majandustegelaste eliiti.

2010. aastal ilmuv leksikon „Eesti tippjuhid 2010” sisaldab ligi 2600 tippjuhi andmeid. Seda on üle nelja korra rohkem kui meie 2002. aasta alguses ilmunud analoogses kogumikus. 2010. aasta raamatusse valisime ligi 1000 suurima käibe ja kasumiga Eesti ettevõtte tegevjuhid, juhatuse liikmed ja nõukogu esimehed ning tuntud ettevõtjad. Selles raamatus avaldame ka mitmed avaliku sektori olulisemad tippjuhid.

Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras

Margit Langemets
Eesti Keele Sihtasutus, 2010

Raamat käsitleb leksikaalsemantika üht olulisemat probleemi – sõnade mitmetähenduslikkust ehk polüseemiat. Uuritakse eesti nimisõna semantikat, eelkõige nimisõnade universaalseks eripäraks peetud süstemaatilist (ehk reeglipärast) polüseemiat. Tähelepanu all on ka polüseemia esitusviisid keelevaras, eeskätt eesti keele seletavas sõnaraamatus. Nimisõnasemantika puudutab keele sõnavara väga suures ulatuses – põhjusel, et meile tuttavates keeltes on nimisõnu ülekaalukalt kõige rohkem. Uurimuse lisana on esitatud tüüpilisemate eesti keele nimisõnatähenduste mallide loend ehk nimisõna süstemaatilise polüseemia kuldstandard.

Regio atlas Eesti teed 2010

Regio, 2010

- Eesti teede kaardid 1:150 000
- Linnakaardid 1:20 000
- Uus ja kasutajasõbralik lehekülgede jaotus
- Legend neljas keeles: eesti, inglise, vene, soome
- Tasuliste parkimisalade kaardid
- Teede kaardil on lisaks tavapärasele infole:
kihelkondade piirid
UTM võrgustik, Eesti põhikaardi lehtede jaotus koos lehenumbritega
turismiinfokeskuste info
- Kaardikasutusõpetus
- Kilomeetrimaatriks
- Liiklusohutuse info
- Mugavalt eraldi köites on nimeindeks ja reisijuht, kus on kirjeldatud 4 500
huviväärsust
- Atlas koos reisijuhi, nimeindksi ja tasuta lisadega on pakendatud
vastupidavasse kiletaskusse
- Klamberköide ja pehmed kaaned
- Atlase mõõdud on 179 x 300 mm, ühe kaardilehe mõõt: 300 x 293 mm

Tagasi sõjatulle : Ülevaade soomepoiste võitlusteest Eestis 1944. aasta suvel

Hanno Ojalo
Olion, 2010

Raamat annab ülevaate Teise maailmasõja ajal Soome sõjaväes teeninud eesti vabatahtlike (soomepoiste) Eestisse tagasitulekust ja võitlusteest augustis-septembris 1944. Kajastamist leiavad lahingud Tartu rindel, samuti väiksemad relvakokkupõrked Irus, Maardus, Vaskjalas, Kosel, Keilas ja Haruteel. Rikkalikult illustreeritud raamatus on kasutatud mitmeid seni Eestis avaldamata fotosid.Raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad Eesti sõjaajaloost.

Eesti laevanduse aastaraamat 2010

Eesti Meremeeste Liit, 2010

Eesti rannikul asuvad mitmed kõrge klassiga sadamad, mis aga töötavad alakoormusega, Eesti lippu kandvaid laevu võib neis harva näha. See kõneleb passiivsest, liiga üldsõnalisest, fokuseerimata merenduspoliitikast. Ressursid, mille loodus on meile kinkinud, seisavad kasutamata.

Laevanduse aastaraamatu esimeses pooles räägitaksegi merenduspoliitikast, meremajanduse arendamise probleemidest ja käimasolevatest protsessidest selles valdkonnas. Aastaraamatus on kindel koht merenduse ajalool ja kultuuril. Siin on kaptenite mälestusi varasematest ja hilisematest aegadest, laevaehitustest, kaugetest reisidest enne ja täna.