Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

esmaspäev, 30. oktoober 2017

30. oktoober - Minni Katharina Nurme 100

Sündinud Neumann; 1936–1941 Minni Raudsepp, 1941–1958 kodanikunimi Minni Hint
30. okt. 1917 Aidu vald – 22. nov. 1994 Tallinn

Kirjanik ja tõlkija Sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas lasterikka Kiini talu peremehe tütrena. Õppis Suure-Kõpu algkoolis 1925–1931 ja Viljandi Eesti Haridusseltsi tütarlastegümnaasiumis 1931–1936.
 
Oli II maailmasõja ajal NSV Liidu tagalas, seejärel Tallinnas vabakutseline kirjanik.
 
Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1944. Ta oli Salme Ekbaumi õde.
 
Aastail 1936–1941 oli ta abielus Jaan Raudsepaga (1907–1962), kodanikunimi Minni Raudsepp, ja aastail 1941–1958 Aadu Hindiga, kodanikunimi Minni Hint. Tema tütred on Eeva Park ja Miina Hint, pojad Loomet Raudsepp, Päärn Hint, Aadu Hint.
 
Kirjutanud olustikulise ja psühholoogilise kallakuga proosat (romaanid „Kentaurid”, 1939, 2010, ja „Ratastool”, 1941, jutukogu „Lämbumine”, 1946, lühiproosakogud „Valus küsimus”, 1962, ja „Rähni laastud”, 1966). Loomingu põhiosa moodustab vormilt mitmekesine, traditsioonilist meetrikat ja vabavärssi kasutav luule. Sõjaaegsed luuletused vahendavad koduigatsust (esikkogu „Sünnimuld”, 1945, kogu „Pikalt teelt”, 1947). Isikupära pääseb mõjule hilisemas naiselikku loodus- ja tundelüürikat ning filosoofilisi eluvaatlusi sisaldavas luules („Juured mullas”, 1957, „Esmaspäeva künnisel”, 1960, „Metsõunapuu”, 1963).
 
Minni Nurme luulet on tõlgituna ilmunud vene („Мост над потоком дней”, Moskva 1977) ja saksa keeles („Mondwein”, Leipzig 1976), lisaks neile sisaldavad tema värsse (ja ka proosat) soome, läti, leedu, ukraina, kasahhi, usbeki, tadžiki, armeenia, moldova, mari, udmurdi ja teistes keeltes avaldatud antoloogiad ja perioodikaväljaanded.
 
Ta ise on tõlkinud ameerika (Harriet Beecher-Stowe, Eugene O'Neill, Robert Frost), inglise (George Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley) ja soome kirjandust (Paavo Haavikko).

Allikad:
• EE 14, 2000; muudetud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nurme_minni
• Minni Nurme. Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Minni_Nurme

laupäev, 28. oktoober 2017

28. oktoober - Helmi Neggo 125

Aastani 1916 Reiman; 28. okt. 1892 Kolga-Jaani – 2. dets. 1920 Tartu
Eesti esimesi kutselisi etnograafe, Villem Reimani tütar
Pani aluse meie rahvakunsti süstematiseerimisele

Helmi Neggo oli üks huvitavamaid ja haritumaid naisi XX sajandi teisel aastakümnel. Tal oli õnn ja õnnetus sündida Villem Reimani vanima tütrena. Isalt, kes kindlasti oli tema suur eeskuju, päris ta nii süsteemse teadusliku mõtlemise ja suurepärase kirjutamisoskuse kui ka kehva tervise. Villem Reiman saatis tütre juba kaheksa-aastaselt Helsingisse kooli. See oli rahvusluse ja hõimumeelsuse ning saksa- ja venevaenulikkuse avaldus.
 
1911 lõpetas ta Helsingi Soome Tütarlastekooli täienduskursused ja 1916 Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-keeleteaduse osakonna. Tema põhiõppeaineks oli soome-ugri rahvateadus ning laudatur’i tasemel Soome ja Põhjamaade ajalugu, approbatur’i tasemel kunstiajalugu ja maateadus.
 
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) liikmena aastast 1913 osales Helmi Reiman-Neggo muuseumi välitöödel. 1912. ja 1913. suvel käis ta läbi peaaegu terve Kolga-Jaani kihelkonna ja korjas nii ERMile 215 eset. Tema reisipäevikut – nimekirju ja kirjeldusi kogutud või kogumata jäänud asjade, marsruudi, ilmaolude, kohatud inimeste ja nende suhtumise kohta korjajatesse – hoitakse ERMi topograafilises arhiivis.
 
Aastatel 1916–1919 töötas ERMis, kuulus algul korjamis- ja kõne-, hiljem ka uuema kunsti toimkonda. Teadustöö vallas oli Helmi Neggo otsese kureerimise alla rahvakunst. Ta organiseeris muuseumi esemete ja nende mustrite joonistamist. 1917–1918 elas Tallinnas, tegutses ajakirjaniku ja rahvaülikooli lektorina.
 
Viis rahvakunsti käsitluse territoriaalselt süstematiseeritud ja võrdleva teaduse tasemele. Temalt pärinevad määratlused ja üldistused kohalikest geograafilistest rühmadest. Haaravad on ka eesti rahvakunsti kui ühtlase stiili määrangu katsed.
 
Helmi Reimann-Neggo oli abielus Gundemar Neggoga (21. märts 1888 Jursi mõis, Saaremaa – 26. sept 1933 Detroit), arsti ja diplomaadiga.
 
Helmi Reiman-Neggo suri 28-aastasena 2. novembril 1920 Tartus.

Allikad:
• EE [online] loodud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/reimann-neggo_helmi1
• Õunapuu, Piret. Ta isik oli ta meistritöö. Sirp online 18.03.2005. URL: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ta-isik-oli-ta-meistrit/
• Vikipeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Helmi_Neggo

Foto: Reiman-Neggo, Helmi. Rindportree URL: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/50783/fo3972b_helmi_reiman_neggo_1910_ndad.jpg?sequence=1&isAllowed=y

kolmapäev, 25. oktoober 2017

25. oktoober - Enn Uibo 105

Enne eestistamist Ervin Uibu
25. okt. 1912 Kiisa t, Vana-Kariste v, Halliste khk – 31. aug. 1965 Dubravlag, Mordva ANSV
Luuletaja

Sündinud Pärnumaal Halliste kihelkonnas Vana-Kariste vallas Kiisa talus taluniku pojana. Õppis Maru algkoolis, Halliste kihelkonnakoolis ja Abja Kultuurtehnika gümnaasiumis.
 
Töötas aastani 1933 Tallinnas ajakirjanikuna, 1935. aastal lõpetas raamatupidamis-kursused Tallinnas ja töötas kuni 1941. aastani raamatupidajana peamiselt põllutööministeeriumis ja metsatööstuse peavalitsuses.
 
Osales aktiivselt taarausuliste ühingus „Hiis“ ja Ülemaailmse Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna kirjandussektsioonis. Avaldanud 1928-1944 üle 200 luuletuse, lühijutu ja artikli.
 
Enn Uibo loomingust ilmus eluajal vaid väikene osa, 1935. aastal esikkogu „Kuldkõrte igatsus” ja 1938. aastal „Homse nimel”. Kolmas valikkogu „Testament. Valik luulet 1930- 65” ilmus juba postuumselt 1995. aastal.
 
Oli 1941. aasta suvel metsavend. 1941. aasta sügisest töötas Tallinnas Omakaitse peavalitsuse raamatukogus, sügisest 1943 Omakaitse ülema kolonel A. Sinka käsundusametnikuna.
 
1944. aastal arreteeris Gestapo Enn Uibo rahvusliku meelsuse tõttu ja mõistis surma, kuid vabastati peagi. Pärast nurjunud katset põgeneda septembris Rootsi, arreteeris nõukogude sõjaväeluure Uibo 20. sept. 1944. aastal poliitilistel põhjustel ja Leningradi sõjatribunal mõistis ta 1945. aastal surma. Hiljem asendati otsus 15-aastase vabadusekaotusega Krasnojarski krai Norilski töö- ja paranduslaagris.
 
Vabanes laagrist 1954. aastal ja asumiselt Norilskist 1956. aasta suvel. 1957. aasta algusest oli remondi- ja laotööline Viljandi limonaadivabrikus.
 
Arreteeriti 25. aprillil 1957 rahvuslike ja nõukogudevastaste luuletuste pärast. Mõisteti 10 aastaks sunnitööle Mordvasse. Suri Dubravlagi poliitvangide laagris, maeti nimetusse hauda Sosnovska kalmistul. Mälestuskivi Metsakalmistul.

Allikad:
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 624-625
• Enn Uibo, leegitsev isiksus, unustatud luuletaja. - Tartu Memento kodulehel URL: http://tartumemento.ee/?p=462

Foto: URL: http://kultuur.elu.ee/ke490_uibo.htm

laupäev, 21. oktoober 2017

21. oktoober - Salme Ekbaum 105

Aastani 1941 Neumann; 21. okt. 1912 Aidu v – 10. sept. 1995 Toronto
Prosaist, luuletaja ja näitekirjanik

Sündis Viljandimaal Paistu kihelkonnas Aidu vallas lasterikka Kiini talu peremehe tütrena. Õppis kohalikus Taki ja Kõpu algkoolis, 1925–1930 Viljandis Eesti Haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis.
 
Lõpetas 1936 farmatseudina Tartu Ülikooli. Üliõpilasena praktiseeris Viljandi ja Abja-Paluoja apteegis, pärast lõpetamist töötas Võhma apteegis, vahepeal 1937–1939 haiglaravil. Edaspidi tegutses farmatseudina Kuressaare, Läänemaa, Karuse ja Tallinna Tõnismäe apteegis.
 
Perenaisekalduvusi tal ei olnud, talutööd jäid seetõttu võõraks, aga lugemine oli peres oluline küllaltki varasest east alates. Nii saidki Juhan Neumanni kahest nooremast tütrest lõpuks kirjanikud - Salme Ekbaumi noorem õde on Minni Nurme.
 
1944. aastal põgenes Salme Ekbaum Rootsi, kus töötas edasi õpitud erialal. Viis aastat Rootsis elanud, siirdus koos mehega edasi Kanadasse. Abikaasa Artur Ekbaum oli Eesti põllumajandus-, pangandus- ja ühiskonnategelane. Pere elas Torontos, seal loobus Salme Ekbaum apteekriametist ja tegutses edasi juba kutselise kirjanikuna.
 
Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu ja PEN-klubide liige. Suri 1995. aastal Torontos, tema põrm on maetud Paistu kalmistule.
 
 
Salme Ekbaumi ja Minni Nurme mälestusele pühendatud üritustest
 
1997. aastal algatasid õdede Salme Ekvaumi ja Minni Nurme sugulased mõtte korraldada maakonna õpilastele omaloominguvõistlus. Algselt korraldasid võistlust koostöös C. R. Jakobsoni Gümnaasium ja Viljandi Linnaraamatukogu. Hiljem võttis korraldamise üle Viljandi Linnaraamatukogu. Ajapikku on võistluse seos Minni Nurme ning Salme Ekbaumiga vähenenud.
 
Alates 2003. aastast annab Paistu vald (nüüd Viljandi vald) välja Salme Ekbaumi ja Minni Nurme mälestuseks loodud kirjanduspreemiat. Kõnealuse koduloopreemiaga tunnustatakse kodukanti ja sellest kirjutavaid luuletajaid.
 
Allikad:
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 76
• Salme Ekbaum – 100. – Orissaare Raamatukogu kodulehel URL: http://orissaareraamatukogu.onepagefree.com/files/SALME%20EKBAUM.pdf
• EE 14, 2000; muudetud 2013 URL: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ekbaum_salme

esmaspäev, 16. oktoober 2017

16. oktoober - Velli Verev 90

16. okt. 1927 Viljandi – 3. veebr. 1987 Tartu
Luuletaja

Sündis Viljandis sõjaväelase tütrena. Õppis Narva 2. Algkoolis 1934-1938, Narva 1. Progümnaasiumis 1938-1940, Valga Keskkoolis 1942-1943, lõpetas Tartu 1. Töölisnoorte Keskkooli 1952. aastal. Kõrghariduse sai Tartu Riiklikus Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonnas aastail 1952-1958, lõpetas eesti kirjanduse alal.
 
Töötas Tartus kindlustusinspektuuris 1945-1946, arveametnikuna Tartu metallkaupade vabrikus 1946-1947 ja Kavastu piimaühistus Koosal, 1950-1957 laborandina Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedris 1957-1976 ja teadurina Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreuzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas 1976-1986.
 
ENSV Kirjanike Liidu liige 1979. aastast. Luuletusi hakkas kirjutama kooliõpilasena. Trükidebüüt „Noorte Hääles“ 1946. Peamiselt kirjutanud loodus- ja lembelüürikat.
 
Suri 1987. aastal Tartus, maetud Raadi kalmistule.
 
Allikas: Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat, 2000. Lk. 657
Fotol: M. Seping, V. Verev, üks soome kirjanik, J. Semper, U. Laht ja A. Smuul Karksis 1958. a. Allikas: KM EKLA, A-179:9

esmaspäev, 9. oktoober 2017

9. oktoober - Ants Simm 140

9. okt. 1877 Kivilõppe k., Vana-Suiselpa v. – 14. märts 1946 Vana-Suislepa v.
Näitleja, lavastaja, diplomaat ja ajakirjanik

Ants Simm sündis Simmi talus Jaan Simmi ja Ann Simmi (sündinud Jaas) peres. Tema noorem vend oli Juhan Simm. Õppis Vana-Suislepa vallakoolis ja Tarvastu kihelkonnakoolis. Jätkas õpinguid Tartus gümnaasiumis 1891–1899. Õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1899–1905.
 
Lavategevust alustas 1900. aastal A. Wiera Vaenemuise trupis ja 1901. aastal Taara seltsis. Oli Taara Seltsi juhatuse liige; Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse nõukogu liige 1910–1920, Vanemuise Seltsi esimees 1932–1934, Eesti Rahvapanga nõukogu liige aastast 1937.

Töökäik
• 1902–1908 Postimehe toimetuse töötaja
• 1906–1921 Vanemuise näitleja ja lavastaja, 1914–1921 direktor
• 1919–1920 Tartu linnapea
• 1921–1922 Postimehe toimetaja
• 1922–1924 Berliini saatkonna vanemametnik ja konsul
• 1925–1940 Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse juhatuse esimees
• Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees 1903–1906

Abiellus 19.02.1905 Linda Kaartiga (16.12.1882 – 8.12.1958 Tallinn). Lapsed: Eha Simm (Kitsapea); Jaan Simm, Anneliis Simm.

Autasud: Kotkaristi V klass 1930

Allikad:
• Eesti Teatri Biograafiline leksikon. Tallinn, 2000. Lk. 622
• Ants Simm. Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Simm (vaadatud 06.10.2017)

Foto allikas: Simm, Ants. Rindportree. Laua taga istumas, raamatuga 1900 URL: http://dspace.ut.ee/handle/10062/45580

neljapäev, 5. oktoober 2017

5. oktoober - Helgi Muller 85

Aastani 1952 Orr
5. okt. 1932 Viljandis – 6. dets. 1971
Luuletaja, tõlkija ja lastekirjanik

Sündis Viljandis töölisperekonnas. Läks kooli 1940. aastal ja lõpetas Viljandi 1. Keskkooli 1951. aastal. Astus samal aastal Tartu Riiklikku Ülikooli, kus õppis algul õigusteadust, siis ajaloo-keeleteaduskonnas loogikat ja psühholoogiat, hiljem rahvaluulet. Lõpetas kaugõppes žurnalistika alal 1963. aastal.
 
Töötanud Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumis, hoiukassa sekretärina 1960-1961, ajalehe „Kodumaa“ kaastöölisena, trikotaaživabrikus Marat 1962-1963 laohoidjana ja etikettijana.
 
Aastast 1963 kutseline literaat. Värsse hakkas avaldama 1954. aastal. Helgi Mulleri laulutekste on sageli viisistatud, ta oli Ülo Raudmäe opereti "Kiri nõudmiseni" kaasautor. Ta on tõlkinud näidendeid, ooperi- ning laulutekste ja luulet.
 
Oskar Kruus on kirjutanud artiklis „Eesti kirjanikud lähevad pigem hulluks kui tapavad enda“ Helgi Mulleri kohta järgmist:
„Järk-järgult jõudis masendavasse ummikusse kolme luuletuskogu autor Helgi Muller (1932–1971). Raskusi tekkis nii ülikooliõpinguis, abielus kui laste kasvatamisel. Pärast arstist abikaasast lahutamist ei leidnud ta endale püsivat elukaaslast. Kui viimane armastuslugu ühes Moskva lähedases loomingumajas nurjus, kirjutas ta enne tagasisõitu kodumaale 3. detsembril 1971 järgmise nukrameelse luuletuse: Tahaks naerda, tahaks nutta,/ kui su poole jälle ruttan, / minu väike, kallis maa./ Võõrsil nägin mitu und ma,/ igatsust sain palju tunda./ Nüüd võin emmata sind taas./ Ööl ja päeval oled meeles./ Juba homme asun teele,/ ehkki taevas sul on tume,/ käin su puhtas valges lumes./ Tulen, tulen.// Millegipärast ei ole Helgi Mulleri viimane luuletus sattunud tema postuumsesse kogumikku "Valik luulet" (1983) ja ilmub siin esmakordselt. Muller ei informeerinud kedagi oma kojutulekust, rong tõi ta lihtsalt Moskvast Tallinna. Ka siin ei teatanud ta saabumisest kellelegi. Keegi ei juhtunud sel õhtul tema ukse taga helistama või talle telefoneerima. Masendusmõtteis möödunud öö järel poos Helgi Muller ennast vannitoas üles. Kella nelja-viie vahelist aega peetakse enesetaputunniks.“

 
Allikad:
• Eesti kirjanike leksikon. Eesti raamat, 2000. Lk. 347
• Kruus, Oskar. Eesti kirjanikud lähevad pigem hulluks kui tapavad enda // Eesti Päevaleht online 13.05.2000. URL: http://epl.delfi.ee/news/melu/eesti-kirjanikud-lahevad-pigem-hulluks-kui-tapavad-enda?id=50787261 (vaadatud 06.10.2017)
• Helgi Muller. – Vikipeedia URL: https://et.wikipedia.org/wiki/Helgi_Muller