Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

neljapäev, 18. september 2014

Georg Kirsberg „Poliitika psühholoogilised alused“


Kirsberg, Georg
Poliitika psühholoogilised alused / Georg Kirsberg ; [toimetaja Anne-Mari Alver ; kujundaja Margus Leibak]. - Habaja : Kentaur : Läänetasandiku OÜ, 2014 ([Lohkva] : Greif). - 377 lk. ; 21 cm

Autor on omandanud filosoofia bakalaurusekraadi Tartu Ülikoolist, magistrikraadi Tallinna Ülikoolist rahvusvaheliste suhete erialal.

Georg Kirsberg toob raamatus ilmekaid näiteid nii ajaloost kui päevapoliitikast, mis tõestavad, et rahvused on oma poliitkultuurilt erinevad ning just kultuurist sõltubki mingi rahvuse edu või ebaedu.

Raamatus käsitletakse meie riigis esinevaid tõsiseid probleeme üle ja esitatakse mõtlemapanevaid fakte.

Autori arvates ei saa riigi kehva olukorra ettekäändeks tuua ainult okupatsiooni. Kui rahvas on tubli ja organiseeritud, siis ehitatakse heaolu üles mõne aastaga. Euroopa integratsioon siin ei aita.

Euroopa Liit on kägistanud meie uuesti loodud talud, ujutades meid üle ....toiduainetega. Sööme aga sisse säilituskeemiat, ja kui meie talud on hävinud, siis istume Euroopa Liidu vägevate ees nagu näljased koerad. Ei saa sõdur Eestit kaitsta, kui tal ei ole kodust leivakotti kaasa võtta. See tõde ei ole veel Toompeale jõudnud.“ (lk. 198)

Eestlaste töö viiakse võõrpankade ja võõrettevõtete kaudu riigist välja. Väliskapital on läbi võõrpankade ostnud üles Eesti tööstused ja maad, millega on likvideerinud normaalse majandustegevuse ning jätnud Eestisse ainult odava tööjõuressursi, teenuste pakkumise ja vahendustegevuse. Kuid ainult läbi vahendustegevusega ei ole ühel rahval küll võimalik rikkaks saada. Kapitali luuakse ikkagi ainult läbi tootmise.“ (lk. 206)

Akadeemik Rein Raua hinnangul praegune võimusüsteem „... on üles ehitatud nii, et edendab lojaalsust ja pealiini toetamist, mitte mõtlemisvõimet ja analüütilist haaret. Ka kõrgemal positsioonil olevad mõistlikud poliitikud peavad positsiooni säilitamiseks tihti olema vait ja nõus otsustega, mille küsitavusest peaks aru saama“ (lk. 248)

Ameerika psühholoogi Milgarami katse kohaselt on võimalik mõjutada kolme neljandikku inimestest pseudoteadusliku autoriteedi poolt. Autoriteet pole tihti seotud inimese endaga, vaid institutsiooniga, mida ta esindab ning rahvas enamasti ei tuvasta, kes on autoriteet oma pädevuse seisukohalt

Et toimuks muutus poliitikas, on vaja muutust rahvastiku mõttelaadis. Praegune poliitika on sisutühi, debatt käib vaid ümberjaotamise üle, kas tõsta lastetoetusi, kas tasuta ühistransport või mitte jne. Jõukus sõltub tootmisest, mitte ümber jagamisest.

Eesti poliitmaastik on selles mõttes surnud, et sellist erakonda ei ole, kes jõukuse loomise sisuliste probleemidega tegeleks" (lk. 248).

Kõige rohkem määrab riigi saatust rahvas. Edukad on need riigid, kes suudavad oma kodanikke kasvatada mingi väärtuste vaimus, nii et iga kodanik tunneb end riigi osana“ (lk. 323)

Huvitav lugemine neile, keda huvitab tema ümber toimuv ning põhjused, miks on kõik just nii nagu ta on.


Raamatututvustuse koostas Elvi Saar

esmaspäev, 16. juuni 2014

Kultuur kui uuritav objekt ja kultuur kui uurimistulemus? : Essee

. 7Efektiivsus on intelligendi laiskus.
Tundmatu

 
Kultuur, kui sõna, on mentaalne konstruktsioon, mis omandab erinevates varjundites erineva tähenduse. Sestap on tal tohutult erinevaid definitsioone ning rõhuasetusi. Asja „lihtsustamiseks“ on mõiste käsitlus leidnud oma koha erinevates teadusdistsipliinides ning toonud muudest teadusvaldkondadest kaasa uusi piire hägustavaid termineid, mistõttu on kultuuri kui tervikut akadeemilises mõttes raske üheselt hoomata. Iga koolkond ja mõjukas autor piiritleb ja uurib kultuuri vastavalt sellele, mida tema oluliseks peab.

Laias laastus on olemas kaks kultuuri põhidefinitsiooni. Esimene neist on üldiselt tuntum, see kirjeldab kultuuri kui esteetilise kvaliteedi standardit. Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab ühiskonnas olulisi sümboleid ja väärtusi.

Kultuuri uurimine teadusena on valgustusaja laps, mis on oma teel kultuuri olemuse ja selle mõistmise poole teinud läbi mitmeid muutusi. Tema filosoofiliseks teljeks on humanism. Alates 19. sajandi universalistide ja relativistide vastasseisust ning uute interpretatsioonide lisandumisest on kultuuri uurimise põhimotiiviks saada tuge ühiskondlike muutuste, arengute ning kultuuridevaheliste erinevuste mõistmisel. Marvin Harris väidab, et kultuuri mõistmisel on peaaegu alati olnud mängus poliitiline aspekt, mis on mõne küsimuse toonud esiplaanile või kuulutanud tabuteemaks.

Kultuur mõistena eeldab teatud ühtsust ja homogeensust, kuid päriselus on lugu hoopis mitmetahulisem ja –tasandilisem. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika tõi välja, et kultuuriuurimine ei saa silma pigistada tõsiasja ees, et iga kindel kultuuriline ilming on seotud kindla ajahetke, ühiskonna ja ideoloogiaga ning et samal ajal samas sootsiumis võivad paralleelselt esineda hoopis teised kultuurigrupid- ja nähtused. Kultuur kui nähtus on fikseeritud kas teksti- või kultuurikandja tasandil. Seega luuakse kultuuri fikseerides erinevaid suhtumisi kultuurikeskkondade kaudu.

Identiteet kultuuri osana


Kultuurist rääkides on oluline roll identiteedil. Identiteediküsimused on humanitaarteadustes tähtsal kohal – identiteedi antropoloogiline kontseptsioon, relatiivse identiteedi filosoofiline käsitlus jne. Tähtis on ka tõsiasi, et identiteet on allutatud ajaloole.

Edward Spicer on öelnud, et: „Igasuguse identiteedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, või täpsemalt öeldes: kuulumine selle juurde, mida need sümbolid väljendavad. Nagu on olemas individuaalsed identiteedisüsteemid, on olemas ka kollektiivsed.“

Juri Lotmani kultuurisemiootikast võib järeldada, et identiteet sünnib dialoogis ning seega on alati mitmemõõtmeline, kujutades endast samastumisvõimaluste võrgustikku, mille põhialus sõltub sellest, kelle suhtes end määratletakse. Identiteediloome käigus ühendatakse individuaalses mälus ja kultuurimälus sisalduvad samastumisvõimalused arusaamaks iseendast suhtes ümbritsevaga. Analüüsides kultuurilise identiteedi kujunemist ja selle manifestatsioone kultuuritekstides saame teha vahet individuaalse ja kollektiivse ning tegeliku ja deklareeritud identiteedi vahel. Nii indiviidi kui kultuuri aktuaalne identiteet kujuneb seega kommunikatsiooni ja mälu, reaalse kultuuriprotsessi ja enesekirjelduste vahelises pingeväljas.

Identiteedi peamiseks ülesandeks suheastumise ning enesekuuluvuse määratlemise kõrval on suutlikkus mõista. Rein Veidemann on artiklis „Identiteet ja müüt“ öelnud, et „Mõistmine tähendab kõigepealt valmisolekut erinevate identiteetide kujunemisteede ja -viiside analüüsiks ja seejärel ka identiteedierinevuste tunnustamist.„

Peeter Torop on tõstatanud küsimuse teadlase identiteedist – kuidas teadlane identifitseerib end oma distsipliini sees ja millise suuna ta valib: „Kultuurianalüütik on seega kahekordse vastutusega teadlane. Tema professionaalsus seisneb nii analüüsivõimes kui uurimisobjekti loomise (kujutlemise, piiritlemise) võimes. Võime luua uurimisobjekti ja analüüsivõime määravad ära ka analüüsitavuse parameetrid. Seega sõltub kultuuri analüüsitavus sellest, kuidas analüütik dialoogi enda ja oma uurimisobjekti vahel arendab, olgu ta siis antropoloog või kultuurisemiootik.“

Kultuur akadeemilise metakeele paljusese inspireerijana


Algselt valitses mõtteviis, et kultuur on midagi uurijast väljaspool asuvat – objekt. Kultuuri uurimise metakeele kujunemist võib jälgida uusaja alguse (Vico, Herder jt.), kuid on saanud olulisi mõjutusi ka filosoofilistelt koolkondadelt alates sümbolismist ja hermeneutikast ja lõpetades kultuurisemiootikaga. Kant pani alguse traditsioonile, mis võttis küsimärgi alla uurija positsiooni kultuuriuurimise protsessis. Üha enam hakati esitama küsimust, kas kultuur mõjutab indiviidi või mõjutab indiviid kultuuri ning kuidas on võimalik uurida midagi ise asja mõjusfääris olles või ennast sellele vastandades (võõraid kultuure uurides).

Kultuuri loojaks on inimene, objektiks loodus või ühiskond. Vastavalt viimasele jaguneb kultuur loodust- või ühiskonda korraldavaks. Erinevaid käsitlusi lugedes saab selgeks, et kultuuriteadustes pole enam kesksel kohal mitte niivõrd see, mida uuritakse ehk asi iseeneses, vaid see, kuidas seda üheselt mõistetavalt paika panna, analüüsida. Kultuuri uurivates teaduses jagunevad uurimissuunad laias laastus kaheks – üks püüab täpsustada seda, mida kultuuris uuritakse ning teine seda, millist distsipliini oleks mõistlikum kasutada, et jõuda tervikkäsitluseni. Kultuur aga on selline uurimisobjekt, mis on küll olemas, kuid vajab samal ajal teatut loovust objekti nägemisel. 

„Ühel juhul määratletakse kultuuri distsiplinaarsena (kultuur on see, mida üks või teine distsipliin suudab kultuuris analüüsida), teisel juhul kirjeldatakse distsiplinaarseid kultuurikäsitlusi kultuuri parameetritena, mille sünteesimise kaudu on võimalik (teoreetilise ideaalina) jõuda kultuuri tervikkäsitluseni. Isegi elementaarse konkretiseerumise korral, liikudes inimkultuuri tasandilt läbi etnilise ja sotsiaalse kultuuri individuaalse kultuuri tasandile, säilib see mõlema tendentsi ühildamise keerukus.“ (Peeter Torop. Kultuuri analüüsitavusest)

Erinevatel distsipliinidel on kultuuri uurides seega sama probleem – kuidas suhestuda kultuuri kui uurimisobjekti? Neil kultuuriuurijatel, kes lähevad otse kultuuri sisse ja püüavad sealt ilma eelkontseptsiooni loomata vaid teatud andmeid hankida, on olukord lihtsam. Teised, kes püüavad selgust saada, kuidas üldse saavutada uuritavust, seisavad silmitsi mitmete paradoksidega ning põimivad probleemi lahendamiseks erinevate kultuuri uurivate distsipliinide meetodeid ja termineid hägustades alldistsipliinide vahelisi piire veelgi. Püüd luua kultuuri uurimiseks täiesti uute alused on päädinud kulturoloogias, mille eesmärk on töötada välja integreeritud lähenemine kultuurile tervikuna.


Mida rohkem kultuuri üle teoretiseerida ning seda mõista tahta, seda enam saab aru, et valdkonnas olemasolevad teooriad ning kultuuriuurimises kasutatavad meetodid on sunnitud end üha uuesti looma ning kulutavad palju aega enesedefineerimisele. See sunnib meid pidevalt otsima uusi viise selleks, et selgitada asju üheselt arusaadavas keeles.

Lugedes kultuuriuurimisele keskendunud tekste tekkis tunne, et ma püüan rehaga heina niita. Valdkonna tihe põimumine teiste humanitaarteadustega ning iga teoreetiku erinev lähenemine ja arusaamad kinnistasid küll teadmise, et nõnda vehkides võib mõne viljakõrre maha lõigata, kuid üldine pilt jääb siiski segane. Teksti alguses välja toodud aforismi ideed järgides oleks samaväärselt hea lahendus võtta kätte käärid ning lõigata kõrsi ükshaaval. Vaeva kultuuri kui uuritava objekti mõistmiseks või uurimise tulemuse saamiseks tuleb näha niikuinii – me võime seda teadust (nimetagem seda nii) distsiplineerida, integreerida, interdistsiplineerida, transintegreerida ja dedistsiplineneerida, kuid tulemus on igas ajas ja ühiskonnas ikkagi erinevalt tajutav ning mõistetav. Kultuur oli ja on abstraktne mõiste. Selles peitubki tema võlu.


Inspireerivad ja kasutatud allikad


  • Barkalaja, A. Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina: efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi. – Kirikiri http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=381
  • Laanemäe, A. Kulturoloogia. - A&L, 2007
  • Dundes, A. Kes on rahvas?. – Varrak, 2002
  • Lotman, J. Semiosfäärist. – Vagabund, 1999
  • Lotman, J. Kultuurisemiootika. – Olion, 2006
  • Torop, P. Kultuuri analüüsitavusest // Acta Semiotica Estica VI . – Tartu, 2009
  • Veidemann, R. Identiteet ja müüt // Postimees Online 21.06.2007 http://www.postimees.ee/210607/esileht/arvamus/267758.php

  Veronika Raudsepp Linnupuu

neljapäev, 24. aprill 2014

Võitjatele jagatud auhinnad


23. aprillil toimus viktoriini "Kultuurikonks" II hooaja pidulik lõpetamine paneeldiskussiooniga autoriõigusest.
 
Viktoriini kuuekuulise võistlusperioodi jooksul parima punktiskoori kogunud said teha valiku koostööpartnerite poolt välja pandud lõppauhindade vahel - suurima skooriga osaleja tegi valiku esimesena, teine teisena jne. Järelejäänud auhinnad jagati kõigi osalejate vahel loosiga 23. aprillil toimuva paneeldiskussiooni järel. Loosis osales iga nimi nii palju kordi, kui mitmes voorus inimene kas küsimuse koostaja või vastajana viktoriinisarjas osales.

I koht - Monika Austrin (ajalelehes projekti koordinatori näpuvääratuse tõttu perekonna nimeks Austin. Palun vabandust!)
Kogus hooajal 240 punkti. Valis Pärimusmuusika Keskuse välja pandud auhinna  -
Viljandi Pärimusmuusika Festivali pühapäeva passid kahele.

II koht - Diana Schmidt
Kogus hooajal 239 punkti. Valis Aivar Trallmanni auhinna -
Vanamuusika Festivali pääsmed kahele

III koht -  Liisi Ansper
Kogus hooajal 229 punkti.  Valis linnaraamatukogu auhinna - omal valikul ühe kultuuriperioodika aastatellimuse

IV/V koht – Anne Järvis ja Marna Krabbi
Kogusid hooajal 219 punkti. Anne Järvis valis Viljandi Linnavalitsuse auhinna Mall Vesilo toreda maasika kinnisega dokumendimapi ja  Marna Krabbi valis Viljandi Spordikeskuse välja pandud kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel.  

Loosi teel jagunesid auhinnad nii:
Ajalehelt „Sakala" maakonnalehe ühe kuu tellimus Eleriin Vungi
Kingitused Viljandi Spordikeskuselt:
  • Kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel. Auhind kehtib 1. juuni-31. august 2014.  – Iris Asuküla ja Elis Rätsep
  • 10. korra pilet Viljandi spordihoone jõusaalis Vaksali tn. 4. Auhind kehtib 2. mai- 30. juuni 2014. – Anni Rada ja Ott Valli
Tasuta tutvustav treeningtund Erika Viira Pilatese AkadeemialtRisto Kaljurand ja Anne-Katrin Peep

Viljandi Linnavalitsuse meened:
  • MaasikamälupulkKatriin Kull ja Rauno Maisa
  • Eha Roosalu Viljandi fotoalbumLauri Lillmaa

Võitjatega võetakse ühendust

PALJU ÕNNE! 
Täname kõiki, kes osalesid viktoriinis "Kultuurikonks" - küsimustele vastajaid ning nende koostajaid!

Suur tänu "Kultuurikonksu" II hoojaja toetajatele. Aitäh!

Viljandi linnaraamatukogu galeriis lõpetati eile Hasartmängumaksu Nõukogu toel sügisel alanud mälumäng "Kultuurikonks". Autorikaitseõiguste teemal vestlesid Ugala dramaturg Liis Aedmaa, kultuurikorraldaja Piret Aus, Viljandi kunstikooli direktor Kristjan Mändmaa ja Sakala peatoimetaja Hans Väre. Juttu juhtis Sakala ajakirjanik Margus Haav.
 
Viktoriinisarja teine hooaeg suutis tänu koostööpartneritele endaga kaasa tõmmata 72 vastajat ning 31 noort küsimuse koostajat.  Hooaeg jagunes kuueks vooruks, kus "Sakala" veergudel küsiti igakuiselt kaheks noorte kultuuriperioodika põhjal koostatud küsimust. Iga vooru parimaid vastajaid ootasid koostööpartnerite auhinnad. Paneeldiskussiooni järel jagati parimatele auhindu. Kuidas hooaega lõpetavad auhinnad jagunesid, saab lugeda SIIT.
 
Hooaja jooksul kinkis Ugala tosinale inimesele Kultuurikonksu suurepäraseid teatrielamusi. Kultuurikonksu teisel hooajal said konksutajad nautida etendusi „Kahe isanda teener“, „Meeste kodu“, „Kolemees“, „Utoopia rannik III“ ja „Rozencrantz ja Guildenstern on surnud“. Kultuurikapitali toel ning koostööpartneri soodustust kasutades on linnaraamatukogu Ugalasse saatnud veel 13 noort.
 
Pärimusmuusika keskus kinkis igal kuul parimale kaks pääset oma kontserditele ja kohtumistele. Lisaks premeeris ta viktoriinisarja üldvõitjat Viljandi Pärismusmuusika Festivali kahe päevapassiga pühapäevaks. Kultuurikapitali toel kinkis linnaraamatukogu Aida kinkekaarte neljale osalejale ning saatis kaks noort kontserdile.
Teise hooaja parimaile kinkis Aivar Trallmann võimaluse valida endale auhinnaks Vanamuusika Festivali pass kahele. Aivar Trallmanni Viljandisse toodud suurepärased kontserdid, mida kaksteist viktoriinis osalejat hooaja jooksul nautida said, olid Viljandi Jazzkaarekese raames toimunud „Kadri Voorand Group & Hanna Paulsberg Consept“, „Lauri Saatpalu ja sõbrad“, Tanel ja Tiit Joametsa kontsert „Helin“, aastalõpukontsert „Klassikaline Tobiase keelpillikvartett“, „Tangolaulud – Adios Nonino“ ja vokaalansambel Tenores di Bitti kontsert.
Teisel hooajal jagas enim esemelisi auhindu Maateeamet, kelle meeneid jagus enam kui neljakümnele viktoriinisarjas osalenule.
Juhan Nöps kinkis „Kultuurikonksu“ parimaile kokku neliteist RockRambi logoga T-särki.
 
Eesti Kultuurikapitali toel said osalejad nautida etendusi, konserte, valida endala raamatupoes meelepärast kirjandust ning kolme vooru võitja sai ka ajalehe "Sirp" aastatellimuse.
http://www.viljandimaa.ee/spordikeskus/ Viktoriinisarja üldvõitjate auhindu panid lisaks suurtoetajate Pärimusmuusika Keskusele ning Aivar Trallmannile välja ka ajaleht „Sakala“ ning Viljandi Linnavalitsus. Liikumisaasta valguses on väga hea meel koostööprojekti omapoolsete auhindadega toetanud Viljandi Spordikeskuse ning Erika Viira Pilatese Akadeemia toetuse üle.
 Viljandi Spordikeskus võimaldab kolmel viktoriinis osalenul suve jooksul nautida kahetunnist paadisõitu Viljandi järvel ning kahel inimesel arendada 10 korral jõudu Viljandi spordihoone jõusaalis.
 Erika Viira Pilatese Akadeemia kingib kahele tasuta tutvustava treeningtunni.
http://pilateseakadeemia.blogspot.com/
 
 
Suur tänu ajalehele "Sakala" ja Viljandi Günaasiumile!

teisipäev, 22. aprill 2014

Kultuurikonks 2013/2014 hooaja lõpetamine ja auhinnad

Raamatu ja roosi ning autoriõiguse päeval lõpetab viktoriinisari „Kultuurikonks“ hooaega paneeldiskussiooniga.


Paneeldiskussioon "Autoriõigus - kaitseb või ahistab?" toimub Viljandi Linnagaleriis 23. aprillil kell 10-12. Hasartmängumaksu Nõukogu toel. Vestlust juhib "Sakala" ajakirjanik Margus Haav. Paneeldiskussioonil arutlevad autoriõiguse teemadel teater "Ugala" dramaturg Liis Aedmaa, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse lektor Piret Aus, Viljandi Kunstikooli direktor Kristjan Mändmaa ning ajaleht "Sakala" peatoimetaja Hans Väre.
 

Hooaja lühikokkuvõte


Koostööprojekt "Kultuurikonks" sündis Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja ajalehe "Sakala" eestvedamisel ning üritust toetasid omapoolsete auhindadega kohalikud kultuurikorraldajad Pärimusmuusika Keskus, teater „Ugala“, Aivar Trallmann, Juhan Nöps. Lisaauhindu võimaldas jagada Eesti Kultuurkapitali toetus. Hooaja keskel liitus toetajatega Maanteeamet. Kuuekuulise võistlusperioodi (oktoober 2013 - märts 2014) jooksul koostasid gümnasistid iga kuu värsketes kultuuriväljaannetes ja maakonnalehes ilmunu põhjal 8 küsimust, mis avaldati "Sakalas" ja linnaraamatukogu kodulehel kuu esimesel täisnädalal.
 
Teisel hooajal osales 72 vastajat, neist gümnaasiumiealisi noori 64. Küsimusi käis viie õpetaja juhendamisel koostamas 31 noort. Osalejate arvu poolest - 57 vastajat - edukaim oli detsembrikuu voor, mil jagamisele läks ka suurim hulk auhindu.

Kui esimesel hooajal mõni viktoriinis osaleja vastas vaid ühele küsimusele, siis seekord oli tõusnud vastajate järjepidevus, vastused on korrektsemalt vormistanud, lahtiste küsimuste juures on püütud arutleda ning hakanud vastuse allikale viitama, mis on minu jaoks üks projekti olulistest salaeesmärkidest infokirjaoskuse arendamisel.

Projekt on leidnud 2013. aastal maakondliku noorsootöövaldkonna tunnustuse "Aasta Koostöö". Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 28. veebruaril 2014. aastal toimunud tänuüritusel tunnustati Veronika Raudsepp Linnupuud projekti „Kultuurikonks“ idee ja teostuse eest tiitliga „Parim noor raamatukoguhoidja 2013“.
 

Kultuurikonksu parimad

 
Hooaja üldvõitjaks on 240 punktiga Monika Austrin, teine koht 239 punktiga jäi Diana Schmidtile ning kolmas koht 229 punktiga sai Liisi Ansperile. Neljandat kohta jäid jagama Anne Järvis ning Marna Krabbi 219 punktiga.
 
Viktoriini kuuekuulise võistlusperioodi jooksul parima punktiskoori kogunud saavad teha valiku koostööpartnerite poolt välja pandud lõppauhindade vahel - suurima skooriga osaleja saab teha valiku esimesena, teine teisena jne. Järelejäänud auhinnad jagatakse kõigi osalejate vahel loosiga 23. aprillil toimuva paneeldiskussiooni järel.

Võitjatega võetakse ühendust.
 

AUHINNAD

VÄLJAANDED

Ajalehelt „Sakala" maakonnalehe ühe kuu tellimus


"Sakala" on suuruselt Eesti teine kohalik leht. Viljandimaa päevaleht ilmub viis korda nädalas teisipäevast laupäevani. Viljandimaa päevaleht toob lugejateni uudiseid, reportaaže, olemuslugusid, intervjuusid ja portreesid kodukandi otsustajatest, siinsetest teenäitajatest, aga ka nendest, kes mujal meie arengu üle otsustavad. Lehes on teravaid arvamuslugusid ja diskussioone, regulaarselt ilmuvad kultuuri-, maaelu-, majandus-, loodus-, tervise-, haridus-, tarbija-, aiandus-, noorte-, laste- ja huumorikülg. Igas lehenumbris on ära trükitud kultuuriürituste kalender, mis annab teada, kus ja kuidas Viljandis aega veeta. Nuputamishuvilised saavad meelt teritada «Sakalas» ilmuva ristsõnaga.
 

Viljandi Linnaraamatukogult ühe kultuuriväljaande tellimus aastaks


FESTIVALID

Pärimusmuusika Keskuselt Viljandi Pärimusmuusika Festivali pühapäeva passid kahele

24.-27. juulini toimuva XXII Viljandi pärimusmuusika festivali teema on "Mäng". Päevapass tagab festivali ajal sissepääsu kõigile välikontsertidele ja ööklubisse ning vabade kohtade olemasolul pärimusmuusika aidas ja Jaani kirikus toimuvatele kontsertidele. Lisaks annab pass hinnasoodustuse teistele sisekontsertidele.
 

Aivar Trallmannilt XXIX Vanamuusika Festivali pääsmed kahele

See on festival iidse linna ilu ja sajanditega testitud muusikaga, vanim eesti vanamuusikafestival, mille traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja muudes põnevates paikades. Festivalil on esinenud Paolo Pandolfo, Jane Gingell, Trio Mediaeval, Egidius Kvartett, Conrad Steinmann, Paul Hillier, Eric Ericsoni kammerkoor, Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Hortus Musicus jpt.               
Korraldaja kontakt:
Viljandi Vanamuusika Festival MTÜ
+372 5665 9257

SPORTLIKUD ELUVIISID

Kingitused Viljandi Spordikeskuselt

  • Kolm inimest saavad kaks tundi paadisõitu Viljandi järvel. Auhind kehtib 1. juuni – 31. august 2014.
  • Kaks inimest saavad 10. korra pileti Viljandi spordihoone jõusaalis Vaksali tn. 4. Auhind kehtib 2. mai – 30. juuni 2014.

Tasuta tutvustav treeningtund kahele inimesele Erika Viira Pilatese Akadeemialt

http://pilateseakadeemia.blogspot.com/
Auhind kehtib 2014. aasta lõpuni


MÕNUSAD MEENED VILJANDI LINNAVALITSUSELT

  • 2 inimest saavad maasikamälupulga.
  • 1 inimene saab Eha Roosalu Viljandi fotoalbumi.
  • 1 inimene saab Mall Vesilo käsitööna valminud toreda maasika kinnisega dokumendimapi.



reede, 4. aprill 2014

KULTUURIKONKSU kuuenda vooru tulemused

Tegelikult on kõik kultuurikonksutajad parimad ja kuna tulemused enamusel vastajatel viimases voorus väga head, siis otsustasime seekord auhinnad loosi kaudu laiali jagada. Veronika tegi nimeribad ja keeras rulli, Marge tõmbas loosi ja kirjutas koodid peale. Pealegi tahab aprillis Foruuna ka nalja teha!
 

Tulemused on järgmised:

·         Maanteeameti kaelapadja saavad Liina Koppelmann, Eleriin Lõssov, Ksenija Borovichuk ja Merili Peltser.
·         RockRambi logoga T-särgi saavad Anne Järvis, Diana Schmidt ja Anne-Katrin Peep
·         Ugalalt kaks pääset 9. aprilli etendusele "Kahe isanda teener" saab Marna Krabbi.
·         Kutse Aivar Trallmanni korraldatavale suurepärasele Jazzkaarekese 23. aprilli kontserdile "KADRI VOORAND GROUP & HANNA PAULSBERG CONCEPT" saab Monika Austrin ja Maarja Niinemets.
·         Pärimusmuusika Aida hooaja lõpupeo pääsmed 17. maiks saab endale Liisi Ansper.
 

Viktoriini KULTUURIKONKS 6. vooru (märtsikuu) küsimused ja vastused

Allikana on ära toodud küsimust inspireerinud artikkel
1. Kes oli Tartu renessansi päevil linna mõjukuselt teine eestlane ja kuidas on ta Viljandimaaga seotud? Mil moel õnnestus Hugo Treffneril oma kooli õpilastele seda suurmeest tutvustada? (8 punkti)
Vastus: Henrik Koppel, sündinud 1863. aastal kunagises Uusna vallas, Viljandimaal. Tuntud ühiskonnategelane ja arst. Hugo Treffner saatis õpilased alati akna juurde vaatama, kui suurmees majast möödus.
Allikas: Kalling, Ken. Suurmees mineviku varjus // Sirp 28. veebruar 2014, lk. 36
 
 
2. Millised on Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse kriteeriumid ja kui suur on selle auhinnafond? (5 punkti)
Vastus: Proosatekst peab olema vähemalt 200 000 tähemärki pikk (koos tühikutega). Auhinnafond on 8000 eurot.
Allikas: Rooste, Jürgen. Eesti romaani paremad ajad on ees // Sirp 14. veebruar 2014, lk. 4
 
 
3. Mihhail Gerts pälvis noore dirigendi Saksa operetiauhinna. Mis selle auhinnaga kaasneb?  (3 punkti)
Vastus: Auhinnaga kaasneb võimalus assisteerida opereti „Lõbus lesk“ lavale toomisel ning juhatada etendust.
Allikas: Mihhail Gerts pälvis Saksa operetiauhinna // Muusika nr. 2 2014, lk. 35
 
 
4. Kes oma artiklis kirjeldab Madis Kõivu ja Sulev Keeduse koostööna valminud filme, nimeta need filmid? (5 punkti)
Vastus: Aare Pilv. Madis Kõivu ja Sulev Keeduse koostööna on valminud kolm filmi: „Georgica“, „Somnambuul“ ja „Kirjad Inglile“
Allikas: Pilv, Aare. Madis Kõivu ja Sulev Keeduse sõjatriloogia? // Teater. Muusika. Kino nr. 2 2014, lk. 251
 
 
5. Mis keeles ilmus 2009.-2010. aastal A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ ning millisel konverentsil pöörati tähelepanu sellele Tammsaare suurteosele? (5 punkti)
Vastus: 2009.-2010. aastal ilmus „Tõde ja õigus“ prantsuse keeles, Tammsaare suurteosele pöörati tähelepanu A.H. Tammsaare muuseumi 9. sügiskonverentsil
Allikas: Jõgi, Mall. Tammsaare loomingust kaugelt ja lähedalt // Keel ja Kirjandus nr 2 2014, lk. 161
 
 
6. Kes on see maailmakuulus parmupillivirtuoos, kes esines 18. veebruaril Nokia kontserdimajas? Üks meeldejäävamaid esinejaid ka Viljandi pärimusmuusika festivalil. (3 punkti)
Vastus: Hiina parmupillivirtuoos Wang Li
Allikas: Leivo, Kairi. Nööpnõela kukkumine aegruumis // KesKus veebruar 2014, lk. 20; Sakala 26. veebruar 2014, lk. 7
 
 
7. Ugala teater kuulutas välja lastejoonistuste võistluse, mis on seotud teatri uue laste-etendusega. Mis on selle võistluse nimi, kelle raamatust saadi inspiratsiooni ning nimeta ka raamatu pealkiri? (4 punkti)
Vastus: Lastejoonistuste võistluse nimi on „Kes elab sinu riidekapis?“. Idee saadi Piret Raua raamatust „Printsess Luluu ja härra Kere“.
Allikas: Teater ootab pilte elust riidekapis // Sakala 28. veebruar 2014, lk. 4
 
 
8. Kes Sakala ajakirjanikest kuuluvad Eesti ajalehtede liidu žürii arvates 2013. aasta parimate maakonnalehtedes ilmunud uudise, arvamuse ja olemusloo nominentide hulka? Nimeta ka nominatsioonide kategooriad. (7 punkti)
Vastus: Parim uudis: Sten Mahov ja Marko Suurmägi ning parim arvamuslugu – Margus Haav
Allikas: Kolm Sakala ajakirjanikku jahib aasta pressipreemiat // Sakala 19. veebruar 2014, lk. 3

reede, 14. märts 2014

Kultuurikonksu viimase vooru auhind: AIDA HOOAJA LÕPUPIDU

Kultuurikonksu viimase vooru parimale kingib Pärimusmuusika Keskus pääsmed Aida hooaja lõpupeole.

Viimase vooru küsimused SIIT


Aida hooaja lõpupidu - ZETOD

17.05.2014 18:00
Pärimusmuusika ait

Zetod web
Foto allikas: http://www.folk.ee/ait/sundmused/event/60-aida-hooaja-lopupidu-zetod

Kultuurikonksu viimase vooru auhind: KAHE ISANDA TEENER

Kultuurikonksu viimase vooru parimale kingib teater "Ugala" võimaluse saada auhinnaks pääsmed 9. aprilli "Kahe isanda teenri" etendusele.

Viimase vooru küsimused SIIT


KAHE ISANDA TEENER

Itaalia 18. sajandi komöödiameistri Carlo Goldoni kuulsaimat näidendit "Kahe isanda teener" on juba ligi kolm sajandit mängitud kõikvõimalikel näitelavadel Itaalia külatanumast Broadwayni. Goldoni tekstist on valminud kümneid adaptsioone kõikvõimalikeis võtmeis. Vallo Kirsi lavastuses seiklevad Truffaldino, Pantalone ja teised commedia dell'artest  pärit tegelaskujud küll taaskord 18. sajandi Veneetsias, kuid kindlasti pakuvad nende sekeldused rohkelt äratundmisrõõmu ka 21. sajandi vaatajale. 

 
Lavastaja: „Kui ma „Kahe isanda teenrit“ esimest korda lugesin, siis polnud ma ammu nii südamest naernud ja kellelegi nii tobedale, samas armsale tegelasele kaasa elanud, kui nimitegelane Truffaldino. Ma tundsin, et ma tahaksin seda kogetud rõõmu ka publikuga jagada. Truffaldinos on osake meist kõigist, seetõttu me ta nii hoobilt omaks võtamegi!“
 
 
Lavastaja: Vallo Kirs
Kunstnik: Jaanus Laagriküll (külalisena)
Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov
Liikumine: Oleg Titov
Lavastusdramaturg: Liis Aedmaa
 

Arvamusi:

"Ugala lavalauad vallutanud Carlo Goldoni ja Vallo Kirsi «Kahe isanda teener» tõstab rambivalgusse teatrikunsti enda ning seda üpris kummastav-kelmikal moel." (Tähtsaim on mitte kaotada elegantsi / 01.02.2014 / Priit Põldma, Sakala)
 
"Vallo Kirsi lavastuses on Carlo Goldoni „Kahe isanda teener” eelkõige žanrikool, kompromissitu stiiliharjutus, õhulise kerguse püüdlus." (Teener vaatleb pisaratevaba komöödiat / 06.03.2014 / Pille-Riin Purje, Sirp)
 
"Ohh! Ma siiamaani aeg-ajalt itsitan nende mälupiltide peale, mis etendusest jäid! Mul ei olnud kahtlustki, et tegemist on võrratult lõbusa ettevõtmisega. Ugala noored tegijad koos Uusbergiga, etendamas commedia dell’arte stiilis lavastust? Mitte karvavõrdki kahtlust!" (Õhtutäis naeru kahe isanda teenrilt / 05.02.2014 / H.)
 
"Vallo Kirsi poolt lavastatud Carlo Coldoni komöödia "Kahe isanda teener" on selline etendus, mille järgi ma väga pikalt olen igatsust tundnud. Ma ei liialda, kui ma pean seda praegu mängukavas olevatest etendustest kõige paremaks. Paremaks just selles mõttes, et ma olen täiesti kindel antud etenduse edus. Midagi lihtsat, lõbusat ja fantaasiaküllast - seda saab teatrikülastaja sajaprotsendiliselt näha."(Kahe isanda teener / 29.01.2014 / Põrnikas)

Kultuurikonksu viimase vooru auhind: KADRI VOORAND GROUP & HANNA PAULSBERG CONCEPT

Kultuurikonksu viimase vooru parimale kingib Aivar Trallmann võimaluse saada auhinnaks pääsmed Eesti-Norra tipptasemel jazzkontserdile, mis toimub Viljandi Jazzkaarekese raames kolmapäeval, 23. aprill 2014 kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Aidas (suur saal).

Viimase vooru küsimused SIIT


KADRI VOORAND GROUP & HANNA PAULSBERG CONCEPT

Kadri Voorand ja Hanna Paulsberg kohtusid esmakordselt Euroopa Jazzorkestri (EJO) juures, mille turneel olid nad publiku vaieldamatud lemmikud. Mõlemad esinevad kontserdil omanimeliste ansamblitega, koos on antud hulk kontserte ja ootamas veel rohkem.
Kadri Voorand Group
Kadri Voorand on eriline jazzitalent, kelle karismaatiline hääl, esitus ja isikupärane looming vaimustavad nii kodupublikut kui ka jazzisõpru mitmel pool Euroopas, USA-s, Kanadas. Esimeste seas pälvis ta noore jazzitalendi väärika auhinna. Tunnustusi ja auhindu on pärast seda lisandunud nii kodus kui võõrsil.

KADRI VOORAND – laul
JUSSI KANNASTE – saksofon
MIHKEL MÄLGAND –bass
VILLE PYNSSI – trummid
JOEL REMMEL - klaver

Hanna Paulsberg Concept (Norra)
Noore särava norra saksofonisti  Hanna Paulsbergi kooseis on tõestanud end ühe olulisema ja uudsema jazzkollektiivina. Pärast Norra Noorte Jazzikomeedi auhinna võitmist (2011), on kvartett tuuritanud Suurbritannias, Soomes, Norras ja isegi Gröönimaal. Kvarteti edu alustaladeks on pillimängu meisterlikus ja suur improvisatsiooniline vabadus. Esitatava muusika juured on üheltpoolt afro-ameerika jazzitraditsioonis, teisalt põhjamaises avaras helipildis. Mullusel Jazzkaarel esines Hanna Paulsberg koos Heliotroobiga.

HANNA PAULSBERG – saksofon
OSCAR GRÖNING – klaver
TRYGVE WALDEMAR FISKE – kontrabass
HANS HULBAEKMO –trummid
 

Pääsmete eelmüük PILETILEVI. Hinnad €.  8.20/6.50. Tund enne algust kõik piletid € 10. Kuni 6. aprillini kõik piletid € 6.

Korraldaja: Muusika Viljandi Büroo. Tel 5665 9257.

Koostöö: www.jazzkaar.ee

Raamatukoguhoidja Elvi sissevaated: JESPER JUUL "KOOL KRIISIS"

Mida teha, et lastel, lapsevanematel ja õpetajatel paremini läheks
Kirjastus Kunst, 2014

Autor on kirjanik, haridustöötaja ja perepsühholoog, kes on tegutsenud 15 riigis. Tema väitel on enamikus maades  tunda haridusurvet – nii õpilased kui koolid võistlevad parimate õpitulemuste pärast.
Raamatus on kesksel kohal Juuli kooliteemalised analüüsid ja ettepanekud, aga ka provokatsioonid. Tuginedes mitmetele autoriteetidele, väidab ta, et ainematerjali tundmist hinnatakse koolides üle.
Konkreetseid meetodeid kooli paremaks muutmiseks me raamatust ei leia, kuid väärtuslikku nõu, kuidas liikuda kaasaegse kooli loomise suunas, jagatakse nii õpetajatele kui lapsevanematele
Jesper Juuli väitel oleneb  õppeaine edasiandmisel kuni 80% õpetaja ja õpilase suhtluskvaliteedist. Õppimiseks on vaja tugevaid ja usalduslikke suhteid, julgustamist ja tunnustamist. Siis on õppimine rõõm.
Kool peab suutma toetada õpilaste arengut ja sotsialiseerimist. Tänapäeva majandus  ei vaja ennekõike kuulekaid käsutäitjaid, vaid vastutustundlikke tugevaid isiksusi, kes on loovad ja suudavad iseseisvaid otsuseid vastu võtta.

neljapäev, 13. märts 2014

Käimas on KULTUURIKONKSU teise hooaja viimane voor!

Viimase vooru parimad saavad valida Ugalalt kaks pääset 9. aprilli etendusele "Kahe isanda teener", kutsed Aivar Trallmanni korraldatavale suurepärasele Jazzkaarekese kontserdile "KADRI VOORAND GROUP & HANNA PAULSBERG CONCEPT" või Pärimusmuusika Aida hooaja lõpupeo pääsmed 17. maiks.  Lisaks meeneid ja muud meelehead teisteltki koostööpartneritelt.
 
Lisaks tuletame meelde, et hooaja parima punktiskoori kogunud saavad teha valiku koostööpartnerite poolt välja pandud auhindade vahel - suurima skooriga osaleja saab teha valiku esimesena, teine teisena jne. Järelejäänud auhinnad jagatakse kõigi osalejate vahel loosiga aprillis toimuval lõpuüritusel.
 
Koostööpartnerite auhinnad parimaile on:
  • Ajaleht „Sakala" ühe kuu tellimus
  • Omal vabal valikul ühe kultuuriväljaande aastatellimus
  • Piletid Ugala teatri etendustele
  • Viljandi Pärimusmuusika Festivali pühapäevased päevapassid kahele
  • Vanamuusika Festivali pass kahele
  • Kingitus Juhan Nöpsilt (MTÜ Rock Ramp)
  • Kingitus Erika Viira Pilatese Akadeemialt
  • Kingitus Viljandi Spordikeskuselt
  • Kingitus Viljandi Linnavalitsuselt
  • Kingitus Maanteeametilt
  • Auhind Viljandi

MÄRTSIKUU KÜSIMUSED

Viljandi linnaraamatukogu, gümnaasiumi ja Sakala viktoriini «Kultuurikonks» teise hooaja kuuendad ehk viimased küsimused. või tuua Viljandi linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed.  Vastused saata 29. märtsiks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com  
  1. Kes oli Tartu renessansi päevil linna mõjukuselt teine eestlane ja kuidas on ta Viljandimaaga seotud? Mil moel õnnestus Hugo Treffneril oma kooli õpilastele seda suurmeest tutvustada? (8 punkti)
  2. Millised on Eesti kirjanike liidu romaanivõistluse kriteeriumid ja kui suur on selle auhinnafond? (5 punkti)
  3. Mihhail Gerts pälvis noore dirigendi Saksa operetiauhinna. Mis selle auhinnaga kaasneb? (3 punkti)
  4. Kes kirjeldab oma artiklis Madis Kõivu ja Sulev Keeduse koostööna valminud filme? Nimeta need filmid. (5 punkti)
  5. Mis keeles ilmus 2009. ja 2010. aastal Anton Hansen Tammsaare «Tõde ja õigus» ning millisel konverentsil pöörati tähelepanu sellele Tammsaare suurteosele? (5 punkti)
  6. Kes on see maailmakuulus parmupillivirtuoos, kes esines 18. veebruaril Nokia kontserdimajas? Ta on olnud ka üks meeldejäävamaid esinejaid Viljandi pärimusmuusika festivalil. (3 punkti)
  7. Ugala teater kuulutas välja lastejoonistuste võistluse, mis on seotud uue lastelavastusega. Mis on selle võistluse pealkiri ja kelle raamatust saadi inspiratsiooni? Nimeta ka raamatu pealkiri. (4 punkti)
  8. Kes Sakala ajakirjanikest kirjutasid lood, mille Eesti ajalehtede liidu žürii arvas 2013. aasta maakonnalehtedes ilmunud parima uudise, arvamuse ja olemusloo nominentide hulka? (7 punkti)



Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga vastuse eest on võimalik saada küsimuse juures märgitud arv punkte, kusjuures õige viide või viited allikale annavad 1 punkti.

Paremaid tunnustatakse iga kuu. Kuuekuulise võistlusperioodi jooksul enim punkte kogunud mängijaid ootavad aprillis eriauhinnad. Auhinnafondi kuuluvad kohalike kultuuriasutuste priipääsmed, kinkekaardid ja meened.

Küsimused on koostatud ajalehe Sakala ja kultuuriväljaannete Akadeemia, Keel ja Kirjandus, KesKus, Kunst, Looming, Muusika, Sirp, Teater. Muusika. Kino, Tuna, Vikerkaar ja Värske Rõhk numbrite põhjal.

KULTUURIKONKSU viienda vooru tulemused


Esimest kohta jagasid Monika Austrin ja Diana Schmidt. Diana valis piletid Ugala 15. märtsi esietendusele „Rosencrantz ja Guildenstern on surnud“, Monika sai kaks pääset Aivar Trallmanni korraldatud kontserdile „Lauri Saatpalu ja sõprade kontsert“.

Teist kohta jagasid Liisi Ansper ja Margit Kink. Liisi valis auhinnaks Juhan Nöpsi poolt välja pandud Rock Rambi logoga T-särgi ja Margitit rõõmustas Pärimusmuusika Keskuse pakutud võimalus kohtuda Maarja-Liis Ilusaga.

Kolmanda koha saavutanud Marna Krabbi võitis Rock Rambi logoga T-särgi, mis ootab teda Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaalis. Küsimuste koostajaid ootab raamatukogus komplekt Maanteameti meenetest.

KULTUURIKONKS
Viienda vooru küsimused ja vastused (veebruar 2014)
Allikana on ära toodud küsimust inspireerinud artikkel

1.     Kes kuuluvad Eesti Muusikakoolide Liidu 8. juunil 2013 valitud juhatuse koosseisu? (7 punkti)

Vastus: Esimees on Võru MK direktor Neeme Punder, liikmed Tonio Tamra (Viljandi MK direktor), Kadi Katariina Sarapik (Tallinna MK direktor), Timo Steiner (TMKK direktor), Andres Teppo (Keila MK direktor) ja Ülle Anderson (Ülenurme MK direktor)

Allikas: Malm, Kadri. Uued tuuled Eesti Muusikakoolide Liidus // Muusika (2014) nr. 1, lk. 19-22

 

2.     Millega peab Gregor Tauli arvates arvestama galerii? (3 punkti)

Vastus: Gregor Taul: „Galerii peab arvestama lokaalset konteksti, kuid toimima kui pedagoogiline löök.“

Allikas: Taul, Gregor. Kunstiakadeemia kujundab kunstimaailma / intervjueeris Reet Varblane // Sirp (2014) 10. jaan., lk. 14-15

 

3.     Millise palve esitas ENSV ajakirjanik Ülo Koit Rootsi pagenud eesti kirjanik Helmi Mäelole 15. septembril 1956 saadetud kirja post scriptum`is? Miks? (5 punkti)

Vastus: Palus Helmil varustada järgmise kirja ümbrik uuemate markidega – puht filatelistlikel kaalutlustel

Allikas: Saluvere, Tiina. Ühest iseäralikust kirjasõprusest // Tuna (2013) nr. 4, lk. 121-137

 

4.     Mitu valgustit sai Viljandi ringtee maanteelõik Maanteeameti 44 275€ eest? (3 punkti)

Vastus: 29 kümne meetri kõrguse posti küljes olevat valgustit

Allikas: Mahov, Sten. Maantee ja kergliiklustee on endiselt pimedad // Sakala (2014) 29.

 

5.     Mis toimus Ugalas 6. jaanuaril 2014? Nimeta sündmuse käigus esile kerkinud inimeste nimed (9 punkti)

Vastus: Ugala tähistas esmaspäeval [6. jaanuaril] oma 94. aastapäeva ning jagas välja traditsioonilised kolleegipreemiad. Parima lavastaja preemia pälvis Vallo Kirs, parimateks näitlejateks valiti Carita Vaikjärv ja Tarvo Vridolin. Parima kujundaja tiitli pälvis Jaanus Laagriküll, parimaks lavastust teenindavaks ja ettevalmistavaks töötajaks valiti inspitsient Aili Nohrin ning parim maja ja publikut teenindava töötaja auhinna sai administraator Mare Miilmaa. Südamega tehtud töö eest tunnustati Ugala liikumisjuhti Oleg Titovi.

Allikas: Ugala teater jagas kolleegipreemiaid // Sakala (2014) 8. jaan., lk. 3 : fotod

 

6.     Kes Eesti kunstnikest on osalenud biennaalil „Manifesta“? (6 punkti)

Vastus: Ene-Liis Semper (2000) jne.

Allikas: Fijen, Hedwig. „Ermitaaži seisukoht on, et omal ajal kogus Katariina II oma kaasaegset kunsti.“ / intervjueerinud Andreas Trossek // Kunst.ee (2013) nr. 4, lk. 10-12

 

7.     Kiur Aarma ja Hardi Volmer tegid filmi „Kullaketrajad“. Kellest see film räägib? Mis on filmi siduvaks lüliks? (5 punkti)

Vastus: Film räägib reklaamikuningas Peedu Ojamaast. Siduvaks lüliks on Hardi Volmeri 1980-ndatel tehtud reklaam mootorrataste varuosade kataloogile.

Allikas: Tooming, Rando. Suurejooneline simulaakrum, mis tootis raha // KesKus (2013) detsember, lk. 14-15

 

8.     Millise kultuuriväljaande jaanuari numbris avaldati viis Tõnis Vindi sulejoonistust eksliibristele? (2 punkti)

Vastus ja allikas: Akadeemia