Eesti Semiootika Selts : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010Acta Semiotica Estica seitsmenda numbri avaartiklis jätkub kolme autori (Maria-Kristiina Lotmani, Mihhail Lotmani, Rebekka Lotmani) ühistööna autometakirjelduslike nähtuste uurimine. Seekord on vaatluse all suuruse-väiksuse teema sisulised ja vormilised avaldumised eesti luules.
Krista Keeduse artikkel käsitleb Karl Ristikivi loomingut, jälgides, kuidas on teostunud autori soov struktureerida oma ajalooliste romaanide tsüklit gooti katedraali eeskujul.
Katre Kikas uurib rahvaluulekoguja Hans Anton Schultsi muistsetele eesti raamatutele pühendatud lugusid.
Ott Heinapuu võtab vaatluse alla püha ehk Taara tammiku kui ühe eesti rahvusdiskursuses domineeriva motiivi ning näitab selle paradoksaalseid seoseid õhtumaise ja kohaliku kultuuriga.
Rahvuskultuuri konstrueerimist looduse kaudu käsitleb ka Mart Kuldkepp, vaadeldes “looduse ja kultuuri” ühtepõimumist Islandi rahvuslikus diskursuses.
Maarja Saldre artikli fookuses on tühiranna kujund Mati Undi samanimelises lühiromaanis ning selle ainetel valminud Veiko Õunpuu filmis ja Ingomar Vihmari lavastuses. Autor uurib tühiranna kujundi meediumispetsiifilist ja meediumiülest ilmnemist neis tekstides ja kultuurimälus.
Jaanus Kaasik kirjeldab filmi keskkondi modelleerivat filmikeelt ja pakub välja keskkondade viieosalise jaotuse.
Priit Põhjala artikkel räägib eestikeelsete reklaamide sõnavarast ja selle toimimisest.
Mari-Liis Madissoni uurimus käsitleb hirmu verbaliseerimist, osutades seagripi-juhtumi näitel, millistele kultuurimehhanismidele toetudes hirmu verbaliseerimisprotsess areneb ja lõpuks laguneb, toimides omalaadse kaitsemehhanismina.
Andres Kurismaa loob abduktsiooni ja mitmekeelsuse mõistete abil seoseid semiootika ja psühhiaatria valdkondade vahel.
Silver Rattasepp argumenteerib suurt hulka tänapäeva filosoofiat ja kultuuriteadusi läbiva dualistliku maailmapildi vastu.
Margus Ott arutleb inimese ja keskkonna suhete üle, lähtudes mõningatest Jakob von Uexkülli ja Jean-Paul Sartre’i mõistetest, mille abil saab mõelda loodust ja selle liikmeid omaenese vaatepunkti omavatena, nii et nad “vaatavad” üksteist ja meid, inimesi.
Rubriik „Märkamisi“ sisaldab ülevaateid Tartu–Moskva semiootikakoolkonna liikmete Aleksandr Pjatigorski, Juri Levini ning Linnart Mälli elust ja loomingust, A. Pjatigorski arutlust semiootika teoreetilistest eeldustest ning Roman Jakobsoni artiklit tõlkimise keelelistest aspektidest.
Kaj Sand-Jenseni artikkel jagab iroonilises võtmes juhiseid, kuidas kirjutada igavat teadusteksti.
Tiit Kuuskmäe ja Kristiina Omri annavad ülevaate Tallinnas toimunud avalikust arutelust “Noored haritlased mas(end)u(se) vastu: mida suudavad sotsiaal- ja humanitaarteadused?”.
Ajakirjanumbrist ei puudu ka traditsiooniline „Kroonika“ rubriik, samuti põhiosa artiklite ingliskeelsed resümeed.
