Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 22. oktoober 2010

Acta Semoitica Estica VII

Eesti Semiootika Selts : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

Acta Semiotica Estica seitsmenda numbri avaartiklis jätkub kolme autori (Maria-Kristiina Lotmani, Mihhail Lotmani, Rebekka Lotmani) ühistööna autometakirjelduslike nähtuste uurimine. Seekord on vaatluse all suuruse-väiksuse teema sisulised ja vormilised avaldumised eesti luules.
Krista Keeduse artikkel käsitleb Karl Ristikivi loomingut, jälgides, kuidas on teostunud autori soov struktureerida oma ajalooliste romaanide tsüklit gooti katedraali eeskujul.
Katre Kikas uurib rahvaluulekoguja Hans Anton Schultsi muistsetele eesti raamatutele pühendatud lugusid.
Ott Heinapuu võtab vaatluse alla püha ehk Taara tammiku kui ühe eesti rahvusdiskursuses domineeriva motiivi ning näitab selle paradoksaalseid seoseid õhtumaise ja kohaliku kultuuriga.
Rahvuskultuuri konstrueerimist looduse kaudu käsitleb ka Mart Kuldkepp, vaadeldes “looduse ja kultuuri” ühtepõimumist Islandi rahvuslikus diskursuses.
Maarja Saldre artikli fookuses on tühiranna kujund Mati Undi samanimelises lühiromaanis ning selle ainetel valminud Veiko Õunpuu filmis ja Ingomar Vihmari lavastuses. Autor uurib tühiranna kujundi meediumispetsiifilist ja meediumiülest ilmnemist neis tekstides ja kultuurimälus.
Jaanus Kaasik kirjeldab filmi keskkondi modelleerivat filmikeelt ja pakub välja keskkondade viieosalise jaotuse.
Priit Põhjala artikkel räägib eestikeelsete reklaamide sõnavarast ja selle toimimisest.
Mari-Liis Madissoni uurimus käsitleb hirmu verbaliseerimist, osutades seagripi-juhtumi näitel, millistele kultuurimehhanismidele toetudes hirmu verbaliseerimisprotsess areneb ja lõpuks laguneb, toimides omalaadse kaitsemehhanismina.
Andres Kurismaa loob abduktsiooni ja mitmekeelsuse mõistete abil seoseid semiootika ja psühhiaatria valdkondade vahel.
Silver Rattasepp argumenteerib suurt hulka tänapäeva filosoofiat ja kultuuriteadusi läbiva dualistliku maailmapildi vastu.
Margus Ott arutleb inimese ja keskkonna suhete üle, lähtudes mõningatest Jakob von Uexkülli ja Jean-Paul Sartre’i mõistetest, mille abil saab mõelda loodust ja selle liikmeid omaenese vaatepunkti omavatena, nii et nad “vaatavad” üksteist ja meid, inimesi.

Rubriik „Märkamisi“ sisaldab ülevaateid Tartu–Moskva semiootikakoolkonna liikmete Aleksandr Pjatigorski, Juri Levini ning Linnart Mälli elust ja loomingust, A. Pjatigorski arutlust semiootika teoreetilistest eeldustest ning Roman Jakobsoni artiklit tõlkimise keelelistest aspektidest.
Kaj Sand-Jenseni artikkel jagab iroonilises võtmes juhiseid, kuidas kirjutada igavat teadusteksti.
Tiit Kuuskmäe ja Kristiina Omri annavad ülevaate Tallinnas toimunud avalikust arutelust “Noored haritlased mas(end)u(se) vastu: mida suudavad sotsiaal- ja humanitaarteadused?”.
Ajakirjanumbrist ei puudu ka traditsiooniline „Kroonika“ rubriik, samuti põhiosa artiklite ingliskeelsed resümeed.

Tagatised ettevõtluses : käendus, garantii, käsiraha, leppetrahv, võlatunnistus, omandireservatsioon, hüpoteek ja muud pandiõigused

Margus Lentsius, Diana Lõhmus, Katrin Kõo
Sari Juht ja seadus
Äripäev, 2010

Raamatus selgitavad autorid advokaadibüroost Lentsius & Talts enim levinud tagatiste õiguslikku regulatsiooni ja näitlikustavad seda kohtupraktikaga. Lisaks ettevõtetele on raamat kasulik ka eraisikutele: käsiraha, hüpoteek, käendus ja mõned teisedki kajastamist leidvad teemad on tuttavad pea kõigile.

Tagatised on sisult ja õiguslikelt tagajärgedelt oluliselt keerulisemad, kui esmapilgul tundub. Nii mõnigi mõiste võib jääda arusaamatuks ka korduval selgitamisel. Niisiis seadsid autorid endale eesmärgi koostada raamat, mis aitaks just põhjalike õigusteadmisteta lugejal saada käsitletud teemadest selget ülevaadet.

Toodud näited ja viidatud kohtupraktika annavad kasulikku teavet võimalikest lahendusvariantidest tagatise nõudmisel. Oleks ebamõistlik oodata tehingus osalejatelt enne notari juurde või teise lepinguosalisega kokkusaamisele minemist tsiviilõiguse üldregulatsiooni, võlaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse läbitöötamist. Seega täidab autorite kirjapandu oma eesmärgi sada protsenti ka juhul, kui lugeja oskab raamatust teada¬saadu alusel oma valikuvõimalused kaardistada ja õiguslike tagajärgedega arvestada.

Igal juhul tuleb vastused oma küsimustele saada enne lepingu allkirjastamist või kokkulepete sõlmimist, sest üldreeglina kuuluvad lepingud täitmisele, hoolimata kokkulepitule hilisemalt antavast hinnangust.

Pärnumaa. 2 : Loodus. Aeg. Inimene



Sari Maakondlikud koguteosed
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Koguteose "Pärnumaa" II osa käsitleb ajalugu, Pärnumaa keelt ja murrakuid ning pärimuskultuuri. Raamatuga on lisana kaasas eraldi kaart: Pärnumaa : loodus, aeg, inimene. Tartu, 2009
.
Raamat valmis Pärnu Muuseumi, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Pärnu Maavalitsuse ja Pärnumaa omavalitsuste koostöös.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus : Kommenteeritud väljaanne

Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi ja Paul Varul
Juura, 2010

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse normid ja põhimõtted kehtivad teiste tsiviilseadustiku osaseaduste suhtes, samuti muude seaduste suhtes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme. Oluline tähendus on neil ka kogu eraõiguse, samuti avaliku õiguse jaoks. Alates 1994. aastast kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise praktika on mahukas ja seaduse tähendus tsiviilasjade lahendamisel on olnud oluline.

Kommentaaride koostamisel on aluseks võetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse tekst ja kasutatud seadused, samuti Riigikohtu lahendid seisuga 1. mai 2010.

Kommentaarid on reeglina koostatud ühtse skeemi alusel – kõigepealt on selgitatud kommenteeritava paragrahvi eesmärki ja näidatud ära paragrahvi aluseks olevad allikad ning seejärel selgitatud paragrahvi sisu. Lisaks sisu selgitamisele on näidatud ka seda, milline mõju võib paragrahvil olla väljaspool tsiviilõigust, olgu siis muude eraõiguse valdkondade või avaliku õiguse, sh protsessiõiguse suhtes.

Kesksel kohal tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvide kommenteerimisel on Riigikohtu lahendite analüüs. Kommentaarides on püütud hõlmata kõiki olulisemaid Riigikohtu lahendeid, mis seonduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamisega alates 1994. aastast.

Kommentaaride lisas on Riigikohtu kasutatud lahendite loetelu, kusjuures lugejate huvides on Riigikohtu lahendid süstematiseeritud vastavalt seaduse enda struktuurile.

Kirjanduse loetelusse on lisatud ka Tartu Ülikoolis kaitstud doktori- ja teadusmagistriväitekirjad, mis on kirjutatud tsiviilõiguse üldosas või sellega kaasnevatel teemadel. Lisatud on kasutatud lühendite loetelu, samuti märksõnaline sisujuht.

Eesti kooli ajalugu (2.köide) : 1860. aastast 1917. aastani

Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk
Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010

„Eesti kooli ajaloo“ II köide on järg 1989. aastal ilmunud I köitele (viimane käsitleb perioodi 13. sajandist 1860. aastateni), seni on avaldamata käsikirjalised III ja IV köide. II köite on koostanud teenekas haridusloo uurija Endel Laul. Autoriteks on Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim ja Väino Sirk. Teose on toimetanud Endel Laul ja Veronika Varik ning lugejate ette toonud Teaduste Akadeemia Kirjastus.

Teos koosneb kolmest osast. I osa: „Rahvuslik ärkamisaeg“ (1860.–1880. aastad); II osa: „Venestamine“ (1880. aastate teine pool – 1905); III osa: „Tsaarivõimu viimased aastad“ (1905–1917). Vaatluse alla võetakse hariduspoliitika ning elanikkonna haridustase, alg-, kesk- ja kutsekoolid ning õpetajakoolitus, õpilased ja õpetajaskond, koolivõrgu areng, koolide õppetöö korraldus ja sisu, õppeasutuste majanduslik olukord ning pedagoogiline mõte. Ajalooliste fotode abil on loodud võimalikult mitmekülgne ja autentne ettekujutus Eesti kooli möödanikust, sisaldades pilte koolimajadest, nende kõrvalhoonetest, klassitoast, õpetajatest ja õpilastest, Eesti kooliajaloo suurkujudest.

Köite kasutamist hõlbustavad isiku-, kohanimede ja õppeasutuste registrid, samuti veeriste tiitlid.

„Eesti kooli ajaloo“ teine köide on mõeldud kõikidele, keda huvitab haridus kui ühiskonna üks põhilisi institutsioone ja rahva kultuuri alus. Autorid loodavad, et pikaajalises koostöös kirja pandu abil on õnnestunud luua tervikpilt õppivast Eestist, ajalooliselt Euroopa kultuuriruumi kuulunud maast.

Taimekahjurite ja-haiguste käsiraamat

Stefan Buczacki ja Keith Harris
Varrak, 2010

Praktiline, mahukas ja väga põhjalik käsiraamat taimehaiguste, kahjurite ja kasvuhäirete kohta, mis kõige sagedamini ohustavad puu- ja köögivilju, puid ja dekoratiivtaimi. Seni ilmunutest mitmekesiseim, peamiselt väikeaednikele mõeldud käsiraamat on kasulik ka kutselistele aiasaaduste tootjatele, õppejõududele, üliõpilastele ja loodusteadlastele.

Enamikku kirjeldatud kahjuritest ja haigustest võib leida kõikjalt Põhja-Euroopast, Eesti olude kohta on lisanud märkusi kohalikud spetsialistid. Taimede tähestikuline register võimaldab lihtsalt kindlaks määrata probleemi ja leida sobiva tõrjemeetodi. Raamatu teeb hinnaliseks täpne ja kompaktne ülevaade kahjurite ja haiguste sümptomitest, bioloogiast ja tõrjest ning ajakohastatud informatsioon sobivatest peletus- ja kaitsevahenditest, kõrvuti väärtuslike nõuannetega aiahügieenist ja taimehooldusest.

Sirvi raamatut SIIT

Pööningute ja keldrite väljaehitamine

Philip Schmidt, Matthew Paymar
Varrak, 2010

Paljudel kodudel on viimistlemata pööning või kelder, mida annab vajadusel ümber ehitada omanäoliseks ja funktsionaalseks eluruumiks. Käesoleva raamatu soovituste ja näidete abil saab oma kodule ehitada täiendava magamistoa, saunaruumi, lastetoa või kabineti, ilma et oleks vaja muuta kodu põhiplaani. Käsiraamat hõlmab ideid pööningu- ja keldriruumi kasutamiseks, samm-sammuliste juhenditega peatükke 30 näidiskavandi elluviimiseks, uute põrandate ning seinte rajamist; elektri- ja torutöid; kütte- ja ventilatsioonisüsteemide rajamist; soojustuse paigaldamist; seinte ja lagede heliisoleerimist ning palju muud tarvilikku.

Sirvi raamatut SIIT

Märt Lond. Curriculum vitae

Toimetanud ja kujundanud Ülo Alo Võsar
Viljandi : M. Lond, 2010

Märt Londi elulooraamat

Loe ka:
Vilve Torn "Sisukas elu tagasihoidliku kaane taga"
Sattusin hiljuti lugema Abja-Paluojal pensionipõlve pidava Märt Londi (snd 1930) elulooraamatut „Curriculum vitae”. Tagasihoidliku kujundusega pehmekaaneline raamat ei trooni suurte raamatupoodide avalettidel, kuigi võiks – tegemist on lihtsa eesti mehe tagasivaatega oma elule, ja see elu on olnud huvitav
Loe edasi Eesti Päevaleht

Inimesepoeg valgel laeval

Eesti Kirjandusmuuseum, 2010

23. septembril 2009. aastal toimus Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis tema 100. sünniaastale pühendatud konverents. Käesolev tõlgenduskogumik koondab nii ettekannetel põhinevaid käsitlusi kui ka neile lisandunud kaastöid. Eesmärk on heita uut valgust eripäralise mõtleja mitmekülgsele tegevusele, ärgitada selgemat nägemust ja värsket sõnastust.

Konverents käsitles Uku Masingu kultuuripärandit usu- ja mõtteteaduse, kirjanduse, rahvaluule ning idateaduse valdkonnas. Masingust kõnelesid teoloogid Toomas Paul, Arne Hiob ja esseist Ilmar Vene, kirjandusteadlased Thomas Salumets (Vancouverist), Külliki Kuusk, Janika Kronberg ja Arne Merilai, etnoloog Pille Runnel, folkloristid Aado Lintrop ja Risto Järv ning orientalist Linnart Mäll.

Konverentsi korraldas Tartu Ülikool koostöös Uku Masingu Kolleegiumi ja Eesti Kirjandusmuuseumiga.

neljapäev, 21. oktoober 2010

Inimeste veenmine

Harry Mills
Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 20
Äripäev, 2010

Sa tead neid küll – andekaid veenjaid, kes mingil moel suudavad kõiki enda ümber oma ideed toetama veenda. Veenvad inimesed loovad oma ettevõttele väärtusi, muutes ideed tulemuseks. Paljud juhid peavad veenmist siiski manipuleerimiseks. Õigesti kasutatuna ei ole veenmine sugugi manipuleerimine. See võib olla hoopis teiste inimeste seisukohtade ja käitumise muutmine või kinnistamine ettevõtte oluliste huvide nimel.

Mõtle ise: üheainsa tööpäeva jooksul võid sa oma osakonnale hankida raha juurde, reklaamida kliendile uue toote eeliseid ja veenda tarnijat tellimust kiiremini kohale toimetama. Igas säärases olukorras on sul oma tahtmise saavutamiseks vaja veenmisoskust. Veenmine on nii kunst kui ka teadus. Sa pead omandama erinevaid oskusi, sealhulgas tekitama usaldusväärsust, võitma enda poole teiste mõtted ja südame ning ületama vastuseisu oma ideedele. Kui sa neid oskusi täiustad, suurendad ka võimalust muuta oma suurepärased ideed väärtuslikuks tulemuseks. See raamat näitab, kuidas seda teha.

Tööülesannete delegeerimine

Thomas L. Brown
Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 19
Äripäev, 2010


Kas sinu sissetulnud kirjade kaust on pidevalt täis? Kas sa teed pidevalt ületunde tööde tõttu, mida «ainult sina» oskad teha? Kui nii, siis oleks sul abi osa üleannete delegeerimisest.

Tulemuslik delegeerimine võib olla sulle, sinu alluvatele ja ettevõttele vägagi kasulik. Delegeerimine jätab sulle rohkem aega keskendumiseks projektidele, mille puhul on vajalikud sinu oskused ja ametivolitused. Delegeerimine võib anda sinu alluvatele motivatsiooni, aidates neil täiendada seniseid oskusi, arendada uusi, suurendada usaldust ja tihendada suhtlemist sinu ja alluvate vahel.

Ettevõtte jaoks tähendab tulemuslik delegeerimine, et ülesannet täidab õigel tasandil õige inimene, mis suurendab produktiivsust ja efektiivsust. Kõigest hoolimata on delegeerimine mõnedele juhtidest ebameeldiv. Miks? Mõned kardavad kaotada kontrolli alluvate ja projektide üle ning muretsevad, et ütlevad sel moel vastutusest lahti. Teised teevad ajapuuduses töö ise ära, mitte ei ürita leida aega kellegi teise õpetamiseks. Kolmandad väldivad delegeerimist, kuna neil on olnud halbu kogemusi – näiteks täideti delegeeritud ülesanne halvasti või ei tehtud seda tähtajaks valmis. Pikemas perspektiivis on säärased hirmud tulemusliku delegeerimise korral siiski harva õigustatud.

See raamat aitab sul delegeerimisest kasu lõigata. Raamatus kirjeldatakse, kuidas valida õige lähenemisviis, kindlustada edukat delegeerimist, määrata delegeeritavad ülesanded ja jälgida delegeeritud ülesannete täitmist. Ehkki delegeerimise õppimine nõuab harjutamist, on tasu siiski väärt aega ja energiat, mille sa selle olulise juhtimisoskuse omandamise peale kulutad.

Karjääri planeerimine

Timothy Butler ja James Waldroop
Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 18
Äripäev, 2010

Ettevõte mõtleb strateegiliselt oma positsioonile valdkonnas ning oma toodete ja teenuste väärtusele. Selline strateegiline fookus aitab püsida konkurentsivõimeline ja toota kasumit. Samamoodi pead sina mõtlema oma positsioonile ettevõttes ning oma oskuste ja huvide väärtusele. Väikesed ja suured ettevõtted on aru saanud, et kiiresti muutuvas maailmas konkurentsivõimeliseks jäämiseks on neil vaja töötajaid, kes pidevalt vaatavad üle oma tööalaseid huvisid, väärtusi ja oskusi. Kui sa püüad selgitada, mida sa järgmisena tahad õppida ja astud samme nende teadmiste omandamiseks, muutud oma ettevõttele aina väärtuslikumaks. Samuti tekib sul sel moel suurepärane võimalus saada oma tööst rohkem rahuldust.

Pea siiski meeles, et karjääri puudutav otsus ei ole ühekordne otsus. See on pigem korduv protsess, mida sa tööalaselt arenedes täiustad ja üha uuesti määratled. Selles raamatus pakutakse selle protsessi juhtimiseks hulgaliselt soovitusi ja strateegiaid. Kõik see nõuab aega ja põhjalikku uurimist, kes sa oled ja millised tööd on sinu jaoks kõige innustavamad. Ent vaev tasub end ära: pidevalt oma karjääri kujundades suurendad võimalust saada oma tööst rahuldust ja annad oma ettevõttele endast parima.

Äriplaani koostamine

Linda A. Cyr
Sari Äripäeva raamat : taskumentor nr. 17
Äripäev, 2010

Iga ettevõte – olgu see alustav firma, senise firma laiendamine, tütarettevõtte loomine või projekt senise ettevõtte sees – vajab äriplaani, et oma ainulaadses konkurentsitihedas keskkonnas tuule purjedesse saada.

Äriplaani koostamine on aeganõudev protsess, kuna hästi koostatud plaanil on mitu peatükki ja see sisaldab ulatuslikku infot. Oma ettevõtte või projekti jaoks äriplaani koostades pead hoolega mõtlema mitmetele küsimustele – kes on sinu tarbijad ja konkurendid, kui palju raha sa pead investeerima ja millist tulu sa loodad. Ja see pole sugugi kõik!

Kogu see vaev tasub end siiski ära. Korraliku plaaniga on sul suurem lootus investeeringuid ja muud tuge saada, et sinu ettevõtmine oleks edukas.

Aare Pilv. Ramadaan

Tuum, 2010

«Ramadaan» on Itaalia reisikiri ja on loodud tänu autori viibimisele Mazzano loomemajas. Samas on raamat segu autobiograafilisest päevikust, Itaalia vaatamisväärsuste tutvustamisest, reisisündmuste detailsest eritlusest, luulekatketest, mõtisklustest erinevate teemade üle ning jääb niimoodi žanriliselt erinevatel piiridel mängijaks.

Tegemist on luuletajast autori väga poeetiliselt ja väga täpselt kirjutatud tekstiga. Aare Pilve raamatut võib näha kuulumas ka eesti kirjandusloo Itaalia reisikirjade üldisesse rivisse, asetudes niimoodi Friedebert Tuglase, Karl Ristikivi, Aimeé Beekmani jt kirjanduslike reisikirjade kõrvale. Suhet traditsiooniga rõhutavad läbi teksti korduvad tsitaadid eelnimetatud teostest.


Loe veel:

Berk Vaher "Aken orgu, teler itta"
Aare Pilve „Ramadaan” on kõige huvitavamat tüüpi raamat: vaheldumisi on „selge” ja „segane”, kuni „selge” pole enam üheselt „selge” ja „segane” pole nii „segane”.
Loe edasi
Sirp

Mari Peegeli intervjuud Aare Pilvega "Kirjutasin Ramadaani valmis oma peasiseses Itaalias"
Päevikut, reisikirja, analüüsi ja luulet miksiv Aare Pilve „Ramadaan” kirjeldab elegantselt ja tabavalt õhtumaise kultuuri hälli Itaaliat 21. sajandi hakul.
Loe edasi Eesti Päevaleht

Janika Kronberg "Nädala raamat: Ramadaan Roomas"
Luuletaja ja kirjandusteadlane Aare Pilv astub oma esimese proosaraamatuga jõuliselt eesti kirjanduse Rooma-reisijate hulka. Meenutagem näiteks Ants Laikmaa ja nooreestlase Tuglase avastusretki või hilisemast Ristikivi reise ja “Rooma päevikut”. Pilve teejuhtideks on Eduard Bornhöhe ja baltisaksa teoloog Johannes Adam Frey – 19. sajandi lõpu kirjamehed. Ent nad ei kammitse 21. sajandi autori pilku.
Loe edasi
Ekspress.ee

Kaarel Kressa "Passiivsuse kihi all ragiseb reflekteeriv masin : Pilve Itaalia-reisikirjas ei juhtu midagi põnevat"
Sellest, mida autor saapamaal TEGI, saame teada vähe, sest Pilv ja tema kaaslane sõuavad lõunamaisest reaalsusest läbi nagu kummitused, enamasti lillegi liigutamata. Passiivsuse kihi all aga ragiseb lakkamatult jäädvustav ja reflekteeriv mehhanism.
Loe edasi
Eesti Päevaleht

Marek Tamm "Reis Itaaliasse: uuest eesti proosast"
Tänavune hea proosa-aasta paistab jätkuvat: siinsamas juba tutvustatud Lauri Sommeri, Maarja Kangro ja Lauri Pilteri juturaamatutele ilmus äsja täienduseks Aare Pilve “Ramadaan” – reisikiri Itaaliast.

Esmalt põhiline, “Ramadaan” on väga hästi kirjutatud. Tõsi, mitte üdini isikupäraselt, sest minu jaoks kumas tekstist sageli läbi Kaplinski “Teekond Ayia Triadasse” ja “Kevad kahel rannikul”, kohati ka Õnnepalu “Flandria päevik”. Ent “Ramadaani” võlu peitub eeskätt kirjutaja pilgus. See on süütu, kuid tähelepanelik pilk.
Loe edasi
Varraku raamatublogi

Foto: Varrku raamatublogi

kolmapäev, 20. oktoober 2010

Sakala kalender 2011 : loomingulise kollektiivi Sakala Kalender väljaanne

Loominguline kollektiiv Sakala Kalender: Heiki Raudla, Ain Vislapuu, Jaak Pihlak, Marge Liivakivi, Olav Renno
Sakala Kalender, 2010

Äsja ilmunud 22. «Sakala Kalender» võtab luubi alla sellised Viljandimaaga seotud inimesed, kellest ajaloo annaalides tihti ei räägita. Kalendrit välja andva loomingulise kollektiivi eestvedaja Heiki Raudla ütles, et muu hulgas on juttu ehitusmeister Jaan Rotbergist, kes ehitas Viljandis ja selle ümbruses üle poolesaja maja. Pikem käsitlus on peaaegu 108-aastaseks elanud mehest Juhan Kallastest. Trükitud on ülevaade Ilmar Raua turniiridest ja lugu sellest, kuidas taassündis Seasaare teater. Samuti on juttu linnapea põgenemisest Saksamaale 1991. aastal. Lisaks leiab käsitlusi meedium Helmi Reisest, vapsidest Kihnu saarel ja paljust muust. Traditsiooniliselt on kalendris koha leidnud kalendaarium, tähtpäevade loend ja kultuurisündmuste kroonika.

(Allikas: «Sakala Kalender» keskendub isikutele .- Sakala (2010) 14. sept., lk. 3)

Olav Renno "Sakalamaa uus tähtraamat pakub teavet ja aimet"
Veel enne sügisest pööripäeva jõudsid Põltsamaa trükkalid päevavalgele lasta järgmise, 2011. aasta «Sakala Kalendri». See on pärast 1991. aastat taas ilmuma hakanud kalendri 22. järjestikune köide. Vahepeal oli kunagine «Sakala Tähtraamat» pool sajandit varjusurmas olnud. Tema ilmumislugu küünib tagasi koguni 1879. aastasse, mil Schnakenburgi trükikoda andis Tartus välja «Sakala Kalendri». Järgmised tähtraamatud sellesama või lähedase tiitliga ilmusid üsna heitlikult: järgmise 62 aasta kestel kokku 28.

Tüse ja sisukas
Niisiis võime Sakala kalendrite praegust seeriat pidada üheks meie vabariigi stabiilsuse näitajaks. Kummatigi on tema trükiarv aasta-aastalt kahanenud, nii et paarikümne aasta taguse 30-tuhandelise tiraaži asemel läheb kalendreid seekord müüki umbes 35 korda vähem.

See tõik ei osata üldsegi, et Sakalamaa tähtraamatud oleksid jäänud sisutühjemaks kui näiteks tosina aasta eest ilmavalgust näinud üllitised — ka siinkohal ilmutab end kurikuulus masu. Aga täppest peaks see noorpõlvest välja jõudnud seeria küll kaugel olema! Aastate vältel põhjalikult uuenenud loomingulise kollektiivi esiritta on jäänud väga produktiivne ja sihikindel publitsist Heiki Raudla, kelle õlul lasub enamik tegemisi ja kes on olnud kalendriideede põhigeneraator.

Äsja lugejate lauale jõudnud kalendriköide on parasjagu tüse ja sisukas.Tavakohasele kalendaariumile, tähtpäevade loendile ja kultuurisündmuste
kroonikale järgnevad põhiliselt Viljandimaaga seotud kirjutised, nii enneolnud asjust kui praegustest päevaprobleemidest.

Saame pildi Viljandi kultuurimaja ajaloost, 19 aastat sisukalt tegutsenud Viljandi kunstisaali käekäigust, kuulsaima Viljandis sirgunud maletaja Ilmar Raua ja legendaarse fotomeistri Endel Veliste elukäigust, Viljandi muuseumi meestenäitusest ja muudestki kultuuriilmingutest.

Ajaloolainetel saame tuttavaks järjekordse pühakoja, Penuja Kõikide Pühakute kirikuga, Sakalamaa hobupostijaamade ja 150 aasta taguse postikorraldusega ning ühega Eestimaa kunagistest vähestest pagenduskohtadest, Kihnu saarega ja sinna välja saadetud mitut plaani tegelinskitega. Huvipakkuv on Viljandi autobaasi üle 60 aasta kestnud tegevus.

Õpetlik ja optimistlik
Leiame põnevaid isikulugusid. Viljandis on Eesti kõigi aegade vanimaks, 107-aastaseks meheks elanud Juhan Kallaste. Siin on oma taieseid loonud kunstnik Helmi Reise ning hulga hoonete püstitamisel toimetanud ehitusmeister Jaan Rotberg. On pajatatud ka karikaturist Olav Nõmme, baltisakslannast filantroobi Inge von Minckwitzi ja mitme teise Viljandiga seotud inimese elust.

Mõndagi õpetlikku ja optimistlikku leidub intervjuudes ettevõtja Imre Michalsky ja
põllumajandusminister Helir- Valdor Seedriga. Esimene soovitab uut ettevõtet alustada enne masu lõppu, sest see on pannud inimesi nuputama ja rohkem tegutsema. Helir-Valdor Seeder aga jagab muljeid ja mõtteid Valgevenest. Need polegi nii pessimistlikud, kui võinuks arvata.

Saame teada, miks ja kuidas pages pöördeaastal 1991 Saksamaale tollane linnapea Ahto Ani. Räägitakse lahti, mis on kinesioloogia ja kuidas iidsest ajast Hiinas arendatud võtetega saab abi mitme ihuhäda puhul, ka eneseravi korras.

Uus kalender edastab traditsiooniliselt mõtteteri, mis sobivad nii seletuseks kui lohutuseks paljude eluseikade juures. Kümmekond läbimõtlemist väärivat pala seisab pealkirja «Kuldsed lood» all. Omapärased kihlveod panevad lugeja pisut muigama nagu ka neile järgnev rubriik «Mõndasugust». Siit ja sealt nopitud piibulood on võib-olla tõesti aset leidnud.

Nii et päris suur hulk teavet ja aimet, ajalugu, pajatusi ja huumoritki on saanud kalendrikaante vahele. «Sakala Kalendreid» on raamatusõbra riiulile kogunenud nüüd juba poolteise vaksa jagu ja mõndagi huvitavat leidub selle varasemates aastakäikudes.
(Allikas: Renno, Olav. Sakalamaa uus tähtraamat pakub teavet ja aimet /
Olav Renno. - Sakala (2010) 22. sept., lk. 9)

Jaak Pihlak. Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad

Viljandi Muuseum, 2010

Käesolev monograafia annab ülevaate Läti Karutapja ordeni ja Eesti vabaduse Risti ajaloost ning kasutamisest. Tegemist oli iseseisvunud vabariikide esimeste teenetemärkidega, mida annetasid mõlemad riigid Vabadussõjas aastatel 1918–1920 vastastikku osutatud teenete eest.

Raamatu mahukama osa moodustavad ordeni pälvinud isikute ülevaatlikud elulood. Karutapja orden annetati 142 Eesti sõjaväelasele ning Vabaduse Risti sai 50 tsiviilisikut ja sõjamehest Läti kodanikku. Teos on rohkesti illustreertitud teemakohaste fotodega. Lisatud on kronoloogiline loend mõlema riigi teenetemärkide annetamise kohta ning läti-ja ingliskeelne lühikokkuvõte.

Arvustused:
Haav, Margus. Raamat täidab lünka / Margus Haav . - Sakala (2010) 22. juuni, lk. 1

Renno, Olav. Relvavendlusest sündinud vabadus / Olav Renno . - Sakala (2010) 10. juuli, lk. 5

Pajur, Ago, 1962-
Kui eestlased tapsid Lätis karusid / Ago Pajur .- Akadeemia, ISSN 0235-07771. (2010) ak. 22, nr. 10, lk. 1894-1899.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2008, nr. 20

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 2010

2008. aasta oli Eesti Vabariigi juubeliaasta. Meie riigi 90. aastapäeva tähistati pidulikult igal elualal, raamatukoguhoidjad pidasid sel puhul kongressi. Juubeliaasta oli ka Eesti Rahvusraamatukogul, kelle tegemistest annab aastaraamatus ülevaate artikkel „Eesti Rahvusraamatukogu 90“. Aastaraamatu mahust võtavad suure osa enda alla kutseühingu tegevust käsitlevad artiklid – täitus ju 85 aastat ka ERÜ asutamisest ja 20 taasasutamisest. Ülevaate ühingu tegevusest alates asutamisest 1923. aastal, esitab juhatuse esinaine aastatel 1994–1998 Anne Valmas. Viimasele kümnele aastale teevad tagasivaate ERÜ juhatuse esinaised ja toimkondade, töörühmade, sektsioonide juhid. Nagu tavaks, on raamatus ka ERÜ aastaaruanne ja kroonika. Traditsiooniliselt tutvustatakse 2008. aastal ERÜ tunnustuse pälvinud inimesi ja juubilare.

Raamatukogu teadmistepõhises ühiskonnas : Eesti raamatukoguhoidjate IX kongress [9.-10. juuni 2008]


Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 2010


Kongressimaterjalid


Kuidas olla ingliskeelsete ametitekstide kirjutamisel edukas?

Fiona Talbot
Sari Täiuslik inglise ärikeel
ME Kirjastus, 2010

Inglise ärikeele efektiivne kirjalik kasutamine rahvusvahelises äris ja kaubanduses tähendab selgete sisutihedate sõnumite väljendamist ja liigse sõnaohtruse vältimist. Mida vähem sõnu kirja panna, seda olulisem on teha seda õigesti.

See raamat eeldab lugejalt inglise keele valdamist kesktasemel. Teoses käsitletakse tõsielulisi olukordi, pakutakse neile lahendusi ja ning jagatakse mitmeid kasulikke juhtnööre.

Aastad ja inimesed: kirjad kaasteelistele

Ants Tammar
Rapla Maavalitsus, 2008

Selles raamatus on portreelood inimestest, kellel on teiste aitamise
vajadus. Nende tegevuses on erilisuse võlu. Nad kiirgavad headust ja säravate isiksustena on nad paljudel aidanud avada ust heategevuses osalemiseks. Need kaheksa portreelugu on ka Eesti aja lood. Igaühe lugu on nagu aja sild lähiminevikust tänapäeva. Rännak koos nende armsate ja ärksate kaasteelistega on emotsionaalselt rikastav ning annab elujõudu ja julgust ka neile, kes on eluraskustesse sattunud.

Ants Tammar

Korrektsed töösuhted 2010 : Personalitöötaja käsiraamat

Ten-Team, 2010

Raamat on mõeldud ettevõtte/asutuse personalijuhtidele ja tööandjatele, kes täidavad personalijuhi kohustusi.

Kaasas CD-ROM raamatus viidatud näidiste ja seadusandlusega.

Mure eesti kooli pärast : 13 esseed pedagoogika ja psühholoogiateaduse kaitseks

Peep Leppik
TÜ Kirjastus, 2010

Peep Leppik, kes on Tartu Ülikoolis kaitsenud väitekirja õpetamise tehnoloogilistest probleemidest on alates 2004. aastast pedagoog-metoodik. Praegu külalislektor ka kolmes Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ja ühes erakõrgkoolis.

Uurinud tehnovahendite kasutamise mõju õpetamisele, õpilaste kõrgema närvitegevuse eritüüpe, üldvõimeid, õpilaste vasakukäelisust, õpetajate tööalaseid hoiakuid ning sotsiaalseid probleeme koolis.

SISSEJUHATUS

Kool on oma olemuselt keeruline asutus – kuna kõik inimesed on koolis käinud, siis tunnevad nad (poliitikutest ja haridusamet nikest rääkimata) end õpetajatöö küsimustes asjatundjatena. Teisalt on koolielu korraldamise aluseks pedagoogika ja 20. sajandil sisse murdnud psühholoogiateadus. Kolmandaks on tõsine kool alati seotud isiksustega. Selle kõige tulemuseks on olukord, et „igal mehel oma tõde” – igaüks näeb koolis toimuvat oma mätta otsast ja tähtsustab seal erinevaid asju. On oht, et selles olukorras hakatakse lahendama küsimusi koolis ja hariduses üldse võimu abil. Nii on Eestiski sageli juhtunud. Kuna õpetajate organi satsioonid on meil üsna nõrgad, siis ei leia õpetaja ka kusagilt kaitset.

Eestis armastavad kõik fi losofeerida hariduspoliitika teemadel, sest see ei vaja pedagoogika ja psühholoogia tundmist. Koolis pole aga nende „teadmistega” midagi teha. Oluline on see, mis toimub tundides.

Viimaste aastate sündmused sundisid mind tagasi pöörduma varemkirjutatud artiklite juurde. Neis avaldub sisuline mure meie kooli ja tema tuleviku pärast, sest vaidlused koolivõrgu, riigieksamite, hindamise ning isegi õppekavade ümber on vaid nagu tuulepuhang puulatvades. Kool, kus peaks kasvatatama mõtlevat ja kodumaad armastavat kultuurset inimest, on ühe rahva jaoks võimas ja oluline asutus. Teadvustagem, et kool jätkab tööd sealt, kus kodu lõpetab, ning edasi on vaja kodul ja koolil koos last pedagoogiliselt mõjutada.

Helmes,
2010. a külmal ja lumisel talvel
Peep Leppik, Ph.D,
pedagoog-metoodik

Ellujäämine õpetajana

Ülle Suur
Kentaur, 2010

Peamiselt õpetajatele mõeldud käsiraamat koosneb kolmest osast:
- Esimeses käsitletakse õpetamiseks vajalikke isiksuseomadusi, õpetajat esinejana ning õpetaja ja laste hindamiskriteeriume.
- Teise osa teemaks on rasked lapsed. Käsitletavad teemad: kodu, üliaktiivsed lapsed, agressiivsed lapsed, valetamine, toitumishäired, vägivalla all kannatavad lapsed, enesetapust mõtlevad lapsed, ohtlikus seisus teismelised ning lapsed ja noored, kes endale ise haiget teevad.
- Kolmas osa käsitleb kriise: probleeme kolleegidega, isikliku elu raskusi, kriisietappe, traumajärgset stressi ja kriisiolukorra juhtimist.

Riigikogu Toimetised : RiTo 21/2010

Ajakirja nubritega saab tutvuda ka SIIT

Linnast muinsuskaitsealaks : Linnaehituslike struktuuride muutused Eesti väikelinnades 13.-20. sajandil

Lilian Hansar
Sari Dissertationes Academiae Artium Estoniae ; 4
Eesti Kunstiakadeemia, 2010

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna juhataja professori Lilian Hansari doktoritöö annab ülevaate kümne Eesti vanalinna – Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru – linnaehituslikust kujunemisest alates keskajast kuni 1970. aastateni. Tähelepanu on suunatud erinevate ehitusperioodidel toimunud plaani- ja hoonestusstruktuuri muutuste ja nende põjuste esiletoomisele ning vanalinnade kaitse ettevalmistamisele. Vanalinnad on sarnase, aga samas erineva arengu sümbioos. Igal uuel perioodil on püütud saabuvale tulevikule ruumi teha. Vana asemele või kõrvale on kerkinud uus, olles märgiks erinevate aegade tõekspidamistest. Muutustega on kaasnenud varasemate kultuurikihistuste hävitamine ja uute loomine. Nii peegeldavad vanalinnade pikka ajalugu ühest küljest küll erinevate ajastute arhitektuurikihistused, teisalt aga ebaühtlane hoonestusstruktuur. Tänavapildis on tüüpiline hoonestuse kõrguse vahelduvus ja tühjade kruntide lüngad, tähistades kunagisi lõppe ja uusi algusi.

Seega sai muinsuskaitse pärandiks sajanditepikkuse ajalooga, kuid vastuolusid peegeldavad vanalinna – need on linnad, mis asuvad üksteise peal ja all, linnad, millel on olnud palju algusi ja sama palju lõppe. Kuid ajaloo mitmekihilisus ja tähenduslikkus ühendavad sadade aastate vanuseid linnu ning lepitavad kontraste

Ruumisemiootika: tähendusliku maailma kaardistamine = Semiotics of Space: Mapping the Meaningful World = Семиотика пространства: означивание мира

Anti Randviir
Sari Tartu semiootika raamatukogu ; 9
TÜ Kirjastus, 2010


Miks Jacques Chirac peab Põhjamaade toitu rämpsuks? Miks Silvio Berlusconi nimetab Barack Obamat hästi päevitunud inimeseks? Vastused neile küsimustele juurduvad sajanditetagusesse aega, mil europiidset maailmapilti hakati kujundama. Selle raamatu võtmesõnad on ruum, kultuur, sootsium ja representatsioon. Vaadeldakse semiootilisi seoseid ruumi ja kultuuri vahel: ruum on kultuuri substraat ja kultuur sootsiumi kaudu ruumi kujundaja. Raamatu uurimisvaldkond seondub semiootika üld- ja süvaprobleemidega, keskendudes märgiloomele, kodeerimisele, tekstualiseerimisele, tekstistamisele, kultuuriteksti semiootilisele struktuurile. Neid teemasid lahatakse läbi ruumitunnetuse ja ruumiesit(l)use analüüsimise, kusjuures füüsiline, puhtsemiootiline ja sotsiokultuuriline ruum on omavahel põhimõttelises seoses ja sõltuvuses. Ruumitunnetust uuritakse individuaalse taju ja tunnetuse tasandil, kultuurilise identiteedi tasandil ning sotsiokultuurilise reflektiivse semioosise tasandil.

Unustatud rügement

Armand Trei
Grenader, 2010

Balti pataljonis, mida baltlased hakkasid ise rügemendiks kutsuma, võitlesid nii baltisaksa aadlikud kui ka lihtkodanikud, endised sõdurid ja ohvitserid, kellele tollane Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister Konstantin Päts oli andnud loa formeerida maakaitsevägi, mis alluks Eesti vägede ülemjuhatusele ning aitaks Eesti rahvaväge võitluses pealetungiva Punaarmee vastu. Sellega said lahkuvast Saksa armeest maha jäänud ning kohalikud sakslased õiguse kaitsta Eesti Vabariiki kõrvuti eestlastega. Lisaks võttis Eesti Ajutine Valitsus enda kanda ka sakslaste kaitseväeosade organiseerimise ja ülalpidamise kulud. Balti pataljoni (rügemendi) sõjateed Eesti Vabadussõjas käesolev raamat kirjeldabki.

Jaan Poska oma ja meie ajas : Artikleid ja mälestusi

MTÜ Konstantin Pätsi muuseum, 2010

Luuletaja Juhan Liiv unistas: aga ükskord on Eesti riik! Tookord tundus see unelm ilmvõimatu. Täna küsime, miks mõned rahvad jõuavad omariikluseni, mõned teised – sageli suuremad – aga sugugi mitte?

Jaan Poska lugu on kui peatükk Eesti saatuseraamatust, meie käekäigu üldistus, kuidas samm-sammult liikudes vaimuvalguse poole saadakse viimaks kätte oma paleus – iseolemine.

Jaan Poska oli Eesti riigile nurgakivi asetaja – üks suurest nelikust, kuhu kuulusid veel Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja kindral Johan Laidoner.
Trivimi Velliste

Sisu:
Jaan Poska – Laiuselt Tallinna linnapeaks
Mõnda Jaan Poskale lähedastest inimestest
Jaan Poska riigimehena (1917-1920)
Jaan Poska maja ja SA Jaan Poska Mälestusfond

Üks naine kurbade silmadega : Eesti luuletaja Marie Heibergi õnne ja valu, rõõmu ja mure lugu kirjades

Sari Elavik ; 11
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, 2010

„Üks naine kurbade silmadega” sisaldab Marie Heibergi (1890–1942) kirju Friedebert Tuglasele aastatest 1906–1918. Tänapäeval vähetuntud kirjaniku loominguline tee algas juba varases lapsepõlves ning tema esimene luulekogu „Murelapse laulud” avaldati Noor-Eesti kirjastuse poolt 1906. a., kui Marie Heiberg oli vaid 16-aastane. Teost saatis suur menu, kuid imelapse staatusele järgnesid kurnavad kriisiaastad. Kirjades Tuglasele väljendab Heiberg oma sügavaid armutundeid, mis paraku jäid ühepoolseiks ega pälvinud vastuarmastust. Kirjutatus avaldub intelligentse noore naise julge ja eneseteadlik maailmavaade, mis varjutatuna kahtlustest ja ebastabiilsest vaimuseisundist moodustab lugeja jaoks traagilise ja sügavalt puudutava loo poetessi hääbumisest.

Marie Heibergi looming aga on jääv – mitmed Eesti armastatuimad heliloojad on loonud koorilaule Marie Heibergi sõnadele, tema luule ja traagiline elukäik on pakkunud ainest teatrilavastusteks, neist viimasena esietendus 2006. a. Tõnu Kõrvitsa ja Maarja Kangro kammerooper „Mu luiged, mu mõtted”.

Lisaks kirjadele sisaldab raamat seni trükis avaldamata luulet, fotosid ja kommentaare. Trükise juurde kuulub CD Andres Särevi Kortermuuseumis toimunud salongiõhtuga „Üks naine kurbade silmadega…”.

Raamatu koostajad on Iivi Lepik ja Kirsten Simmo. Eessõna autor Viivi Luik. Kujundus ja trükimakett Kadi Pajupuu. Kirjastaja SE&JS. Trükk Tallinna Raamatutrükikoda. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuuriministeerium.

Sõnum : valik loomingut

Fernando Pessoa
Sari Maailmakirjanduse tõlkevaramu, 1736-3713
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010

XX sajandi portugali kirjanduse klassikut Fernando Pessoad (1888-1935) võiks võrrelda meie Juhan Liiviga. Mõlema loomingut läbis olemasolulise rahutuse pinge. Liiv ei avaldanud oma eluajal ise ühtki raamatut, Pessoal ilmus raamatuna üksainus teos. Mõlema loomingu suurus avastati peaasjalikult pärast nende surma.

Loe veel: Rein Veideman. Fernando Pessoa mõtleva südame hääl Postimees.ee

Tööturuinfo teejuht - nõuandeid karjäärispetsialistile tööturuinfo mõistmiseks

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove Karjääriteenuste Arenduskeskus, 2010

SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus andis välja trükise „Tööturuinfo teejuht,“ mis on mõeldud eelkõige karjäärispetsialistidele, kelle põhitöö on õpilaste karjäärivalikute toetamine.

Teadlike ja põhjendatud valikute tegemiseks on vaja usaldusväärset infot tulevikuvõimalustest – kus õppida ja millist tüüpi tööd on võimalik leida erinevates valdkondades, konkreetses kohas ja konkreetsel ajahetkel. Karjäärivalikud peavad nii palju kui võimalik olema teadlikud otsused – mida parem ettekujutust meil oma valikuga kaasnevast on, seda suurem on tõenäosus, et oleme sellega hiljem ka rahul.

Algaval õppeaastal tulevad õpilastele tulevikuvalikute tegemisel taas appi karjäärispetsialistid. Majandusanalüütik Janno Järve, kes on ka trükise sisuline toimetaja ja ekspert, tõdeb: „Eestis on viimastel aastatel kogunenud päris palju statistilist materjali, mis võimaldab tänasel hetkel meie ümber toimuvast küllaltki adekvaatse pildi saada. Kui me soovime, et inimeste karjäärivalikud oleksid edukad, siis ei tohiks need põhineda pettekujutelmadel.“

Trükisest leiab väärt lugemist iga inimene, kes soovib paremini mõista meid ümbritsevat majanduselu ning enda rolli selles. Et olemasolevaid tööturu ja hariduse valdkonna andmeid oskuslikult hõlpsalt kasutatavaks karjääriinfoks muuta, antakse ülevaade tööturuinfo allikatest ning näpunäiteid statistika ja prognooside tõlgendamise abistamiseks.

Trükis on valminud koostöös Töötukassa, Kutsekoja, Kaubandus-Tööstuskoja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistidega. Väljaannet levitatakse igas maakonnas asuva teavitamis- ja nõustamiskeskuste karjäärispetsialistidele; kõigile huvilistele on raamatu elektrooniline versioon kättesaadav SA Innove kodulehel aadressil http://www.innove.ee/trykised/karjaar">http://www.innove.ee/trykised/karjaar ning portaalis Rajaleidja.

Trükis on välja antud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse programmist Karjääriteenuste süsteemi arendamine, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Hans Hinrikson : Statsionen eines Künstlerlebens

Irdlisa eesti keeles: Hans Hinrikson : Ühe kunstniku elust - rändamisaastad ja peatused
Heinz Hinrikson-Wepfer
Winterthur, 2009
Tõlkinud Nora Glass

Hans Hinriksoni elu algas Lõuna Eestis, Uue-Võidu vallale (märkus: raamatus trükitud maakonnale) kuuluvas Pingo talus. [lk. 7/8]

Hans Hinrikson, 1873-1913, on jätnud oma lühikese elu jooksul meile erinevad jäljed. [..] Hans Hinriksoni maalid on tema eluajal korduvalt positiivset arvustust leidnud nii näitustel kui ka ajakirjade kommentaarides. Vaatamata sellele ei leia kunstniku nime üheski vastavas käsiraamatus saksa keeles. Kusntniku kodumaal, Eestis, tuntakse teda sellegipooelst. Ühes erialaraamatus, mis uurib eesti kunsti kuni 1920 aastani, on temast mitmeid kordi juttu olnud. Ühes ajakirjas on juttu Hans Hinriksonist, kui "Eestile kadumaläinud kunstnikust". [lk.5]

Tööõigus

Sari Eesti Majanduse Teataja, 1406-4499 ; 2009 nr 7/8 kaasanne
Teataja Kirjastus, 2009

Eesti Majanduse Teataja topeltnumbriga 7-8 (218-219) jõuab lugejani kogumik Tööõigus uue töölepingu seaduse tervikteksti ja selle rakendusaktidega. Selgitavad artiklid on kirjutanud sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats olulisematest tähelepanekutest uuest töölepinguseaduse kohta ning jagab nõuandeid tööandjale, kui tööd ei ole.

Avaldatud on ka kollektiivlepingu seaduse, individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste ning töötuskindlustuse seaduse aktualiseeritud terviktekstid.

esmaspäev, 18. oktoober 2010

The Group in Society

John Gastil
SAGE Publications, 2010

The Group in Society is a book appropriate for any student of small groups. John Gastil artfully weaves together vivid examples, theory, and empirical studies to present an original model of small groups that offers practical guidance and theoretical insight. This book pulls together the full range of our knowledge of small groups in a way that will change how readers understand and appreciate the small groups in their lives.

•For small group instructors and trainers, using this book as a primary text will help them blend theory and research with engaging, authentic examples, such as the leadership dynamics of a championship basketball team, the creativity of a gang of fugitives, and even the powerful bonds of the modern terrorist cell. Students will find the book both entertaining and challenging, as it integrates advanced concepts and theories with evocative examples of groups in the real world, television, and film.
•For people working in groups, reading this book helps improve their performance and make their groups more effective, cohesive, and satisfying. Gastil presents the most important research on small groups in lively and clear language to dispel common misconceptions about groups and reveal the unintended consequences of drawing on different models of group life, such as when we ask employees to bond like a family, work together as a team, or deliberate like a jury.
•For researchers studying groups, this book provides an entertaining but rigorous introduction to the best social science on small groups drawn from a variety of research traditions, including communication, social psychology, organizational studies, sociology, political science, anthropology, and more. Gastil presents an original theoretical lens that helps integrate our knowledge—and discover what remains unknown—about groups ranging from rock bands to support groups to work teams.


The Group in Society is ideal for use in upper-level undergraduate or graduate courses in Small Group Communication, Small Group Decision Making, Group Dynamics, Social Psychology of Groups, Teamwork, and Organizational Behavior.

For more visit the webpage: http://depts.washington.edu/group/

Creating a Lean Culture: Tools to Sustain Lean Conversions

David Mann
Second Edition
Productivity Press : 2010

Peek inside
HIRE


Inside Quality Insider :
(Productivity Press: New York) -- Creating a Lean Culture: Tools to Sustain Lean Conversions, Second Edition, by David Mann (Productivity Press, 2010) provides the critical piece that will make any lean transformation a dynamic continuous success. It shows how to implement a transformation that cannot fail by developing a culture that will have all of your stakeholders involved in the process and invested in the outcome. It will teach you how to build success from the top down and the bottom up at the same time. If you are a leader at any level in an organization undergoing or considering a lean transformation, this is where you should start and finish and start again.

Now empowered with five more years of accumulated knowledge and experience, David Mann’s seminal work:

Offers new guidance on how to begin implementing lean management in discrete manufacturing, office, health care, and process manufacturing environments
Details specifics on how to engage executives through gemba walks
Shows the difference between measuring improvement through results and through processes
Adds new case studies throughout the book
Expands the lean management assessment based on actual use, and now offers two versions (both available online) one for manufacturing and one for administrative, technical, and professional settings
“The new insights included in this second edition of Creating a Lean Culture, affirm our examiners recommendations in 2006 to recognize this original work with the [Shingo] Research and Professional Publication Award," says Robert D. Miller, executive director of The Shingo Prize for Operational Excellence.

During the author’s 21-year career with Steelcase, Mann developed and applied the concepts of a lean management system. In his service with the company, he supported more than 40 lean manufacturing value stream transformations, which he developed; and for five years led an internal team that completed more than 100 successful lean projects regarding product development and business process conversions that reduced total cycle time, process time, and rework each by an average of 50 percent.

Mann’s teaching and coaching experience includes lean transformation in manufacturing, enterprise business processes, and health care organizations. His practice includes implementation and management of lean programs, troubleshooting stalled lean initiatives, and frequent training and speaking engagements on lean management. Mann currently serves clients in discrete and process manufacturing, energy, health care, technology, higher education, as well as enterprise business processes.

Mann is a faculty member and a consultant of ValuMetrix Services—lean consulting on process excellence—for Ortho-Clinical Diagnostics, a Johnson and Johnson’s company. He serves on the faculty at Ohio State University and OSU’s center for operational excellence in the operations management program. Mann is a Shingo Prize examiner, an assessor for the Honda Lean Network, and a member of the Lean Transformation Advisory Board for St. Mary’s Healthcare in Grand Rapids, in Michigan. He is an invited contributor and an editor of health care publications such as Frontiers of Health Services Management, and the Association for Manufacturing Excellence’s publication, Target. Mann is an organizational psychologist, earning his Ph.D. at the University of Michigan in 1976. For more information, visit http://www.dmannlean.com/.

Digital literacy for technical communication : 21st century theory and practice

New York ; London : Routlege Taylor Francis Group, 2010

Digital Literacy for Technical Communication helps technical communicators make better sense of technology’s impact on their work, so they can identify new ways to adapt, adjust, and evolve, fulfilling their own professional potential. This collection is comprised of three sections, each designed to explore answers to these questions:

•How has technical communication work changed in response to the current (digital) writing environment?

•What is important, foundational knowledge in our field that all technical communicators need to learn?

•How can we revise past theories or develop new ones to better understand how technology has transformed our work?
Bringing together highly-regarded specialists in digital literacy, this anthology will serve as an indispensible resource for scholars, students, and practitioners. It illuminates technology’s impact on their work and prepares them to respond to the constant changes and challenges in the new digital universe.

Editor Rachel Spilka
, is Associate Professor at the University of Wisconsin-Milwaukee. Her current research interests are on reexamining audience and defining, from the perspective of students, promising strategies for achieving greater diversity in academic programs in the field. Over the past thirty years, she has interspersed academic positions with work in industry, including manager of the Society for Technical Communication (STC) Research Grants Committee and Ken Rainey Excellence in Research Award Committee. Her previous edited volumes Writing in the Workplace: New Research Perspectives (Southern Illinois UP, 1993) and, with Barbara Mirel, Reshaping Technical Communication: New Directions for the 21st Century (Erlbaum, 2003) both received the Best Edited Collection Award in Scientific and Technical Communication from the National Council of Teachers of English (NCTE).

Euroopa ütleb : Euroopa Liidu liikmesriikide vanasõnad ja tuntud persoonide ütlused

Tammerraamat, 2010

Raamatusse “Euroopa ütleb” on kogutud valik Euroopa Liidu 27 riigi vanasõnu ja kõnekäände ning tuntud persoonide ütlusi, millest nii mõnedki juba üldteada aforismideks saanud, mõned aga üllatavad oma värskusega. Näiteks on Jakob Hurt, folklorist, keeleteadlane, ühiskonnategelane (1839–1907) öelnud: „Eestlased ei ole mitte kärblased, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab.“

Varem on sarjas ilmunud:
“Euroopa naerab” 2008
“Euroopa söögid ja joogid” 2005
“Ümber Euroopa” 2004

Võta näpust! : Klassikaliste ja rahvapäraste lendlausete varamu

Tiit Kuningas
TEA, 2010

Lendsõnad on üldkasutatavad tabavad väljendid, aforismid, sententsid jms, mis lähtuvad kirjandusest või silmapaistvate tegelaste (või neile omistatud) ütlustest. Lendsõnade iseloomulikeks omadusteks on lühidus ja tabavus.

Raamatu kolme peatükki on kogutud huvitavaid fakte lendsõnade päritolust ja saamislugudest. Võtkem pakutavat infot ennekõike meelelahutusliku meeldetuletusena, et me ei unustaks oma kõne- ja kirjakeele sõnavara huvitavate ja ajast aega kestvate lendsõnade ja vürtsikate fraasidega rikastamast.

Tähestiku järjekorras esitatud lendsõnu ja -lauseid on hõlbus leida raamatu kõigis osades. Pikemalt on nende tähendus ja päritolu lahti kirjutatud esimeses osas ”Varandus, mida koi ja rooste ei riku”, kolmandas osas on võõrkeelsetele väljenditele lisatud lühiseletused. Huvitavaid ja üllatavaid leide meie igapäevases kasutuses olevate sõnade päritolust ja tähendusest leiame aga raamatu teisest osast.

Paldiski : Pakri poolsaar ja saared



Tõnis Saadre
Kirjastus HUMA : Konvers OÜ, 2010

Käesolev raamat on näinud trükivalgust tänu inimestele, kes armastavad Paldiskit ja tema ümbruskonda. Loodame, et raamat äratab ka lugejas sooje tundeid selle põneva maanurga vastu. Raamat “Paldiski : Pakri poolsaar ja saared” on tõlgitud ka vene ja inglise keelde. Raamat on kujundatud kvaliteetsete piltidega ja kirjutatud ilusas kirjakeeles.

Vandiraiujate maa lugu

Kalju Eerik
2010

Raamat käsitleb vandiraiujate – Saare maakonna Kihelkonna kandi inimeste elu-olu läbi aegade. Rändame muinasajast tänapäeva pärandkultuuri mälestusmärkide kaudu, läbi mõisaorjuse ja kõrtside meelevalla, elame kaasa rahva vabaduspüüetele, võtame osa kultuuri- ja seltsielust, viibime hardushetkedel kirikutes ja kalmistutel, ehitame laevu ning seiklema merel, jälgime vandiraiujate päästeretki, ärimeeste salaviinavedu, töötame koos rahvaga, arendame Kihelkonna alevikku, viibime erinevates koolides, elame kaasa esivanemate muredele ja raskele igapäevaelule.

Raamat on Kalju Eeriku isiklike materjalide alusel välja antud kodu-uurimuslik teos ja ei pretendeeri entsüklopeedilise teatmeteose rollile, küll aga sobib lugemiseks paljudele. Kindlasti satud, armas lugeja, aegade hämaruses astunud esivanemate jälgedele ja sinus elustuvad pildid minevikust. Vajad seda raamatut, et ikka ja jälle liikuda esivanemate käidud radadel.

Maastikuhooldus

Kristiina Hellström
Argo, 2010

Selle paljude illustratsioonidega õpiku eesmärgiks on anda teadmisi ja oskusi meid ümbritseva kultuurmaastiku hooldamiseks. Üldosas käsitletakse maastiku väärtusi, selle kaitse ja hooldamise eesmärke ja korraldamist ning antakse ülevaade maakasutuse ja maastiku ajaloost Eestis. Teises osas tutvustatakse erinevaid hooldamist vajavaid maastikutüüpe ja kooslusi (puisniit, puiskarjamaa, puhkemets, kadastik, rannaniit, looniit jt) ja räägitakse nende hooldamisest, kujundamisest ja taastamisest. Antakse ka juhiseid, kuidas hooldada erinevaid maastikuelemente ja nende ümbrust. Teadmiste kinnistamiseks on õpikus kordamisküsimused.

Õpik on mõeldud kasutamiseks nii kutsekoolis (keskkonnakaitse ja maastikuehituse erialadel) kui ka ülikoolis (maastikukaitse- ja hooldus, maastikuarhitektuur) maastikuhoolduse õpetamisel. Käsiraamatuna on see vajalik metsa-, suvila- ja maakoduomanikele.

Õpiku autor Kristiina Hellström on maastikuarhitekt-planeerija, erialase hariduse ja doktorikraadi on ta omandanud Rootsi Põllumajandusülikoolis. Ta on pikka aega tegelnud maastikukaitse ja -hoolduse temaatikaga nii teoorias (väärtuslike maastike määratlemine, maastikuhoolduskavad, õppejõud maastikuhoolduse erialal) kui ka praktikas (mahetalunik-lambakasvataja Hiiumaal).

Farmakognoosia

Ain Raal
TÜ Kirjastus, 2010

Raamat on mõeldud esmajoones tudengitele farmakognoosiakursuse omandamiseks, kuid sobib erialase silmaringi avardamiseks ja teadmiste täiendamiseks ravimtaimedest ka proviisoritele, farmatseutidele ja teistele tervishoiutöötajatele, aga samuti kõikidele loodusravihuvilistele.

Lisaks taimsete toimeainerühmade üldiseloomustusele on õpikus käsitlus Eesti ja kogu maailma tähtsamatest ravimtaimedest, samuti mõningatest ravimite loomsetest allikatest. Olulisemate ravimtaimede puhul leiavad käsitlemist nende botaaniline iseloomustus, levik, droog, keemiline koostis, kasutamine, hoiatused, asendajad ning kasutamine väljaspool meditsiini. Raamat sisaldab hulgaliselt valemeid, vanaaegseid taimejoonistusi ning autori poolt tehtud fotosid.

Эстонский народный костюм = Eesti rahvarõivaid

Tamjärv Маret

KPD, 2010

Настоящая работа – второе переработанное издание популярной книги, вышедшей в 2001 году в рамках большого издательского проекта . Текст представлен на эстонском и русском языках параллельно. Книга имеет следующие разделы: основные направления развития народного костюма, местные особенности одежды, народная одежда и мода, как изготавливали народную одежду, одежда и традицииодежда как знак, народная одежда и магические свойства, приписываемые ей, символика узоров и украшений в народной одежде, народная одежда в фольклоре и художественных произведениях. Книга также содержит “преданья старины далекой” (поверья, суеверия, приметы, загадки, сказки и т.д.) Рассказ автора-повествователя, сотрудника музея Рокка-аль-Маре Марет Тамярв сопровождается сюжетными цветными иллюстрациями эстонского народного костюма (к книге прилагаются 13 открыток с комментариями). Издание подарочное: твердый переплет, цветная печать, объемная обложка с тиснением и вкладкой.
Raamat koosneb järgmistest jagudest: Eesti rahvarõivaste arengu põhijooni (XI-XIX saj.), rahvarõivaste taandumine, rahvarõivaste kujunemine rahvussümboliks, paikkondlikud iseärasused, rahvarõivas ja mood jne. Jutustuse tekstid on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles. Raamatus on 13 värvilist illustratsiooni, mis on tellitud kunstniku käest spetsiaalselt selle raamatu jaoks. Need on rühmaportreed Halliste, Setu, Kuusalu, Kadrina, Harju- ja Järvamaa, Tõstamaa, Tori, Mihkli, Lihula, Kihnu, Jämaja, Anseküla, Kihelkonna ja Muhu elanikest ja nad sobivad kokku jutustuse süžeega. Raamatu autor on ajaloolane-etnograaf Maret Tamjärv, ta lõpetas Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna ja juba üle 20 aasta töötab Eesti Vabaõhumuuseumis.

Kaunis Eesti kodu 2010

Eesti Kodukaunistamise Ühendus, 2010

Album, mida oma käes hoiate, annab ülevaate 2010. aasta üleriigilisest konkursist «Kaunis Eesti kodu 2010» nii pildis kui ka sõnas.

Tänavuse kodukaunistamise võistluse “Kaunis Eesti kodu 2010” motoks kuulutas Eesti Kodukaunistamise Ühendus sõnumi “Mänguväljak lapse terviseteadlikus kodus”.

Kodukaunistamise liikumine püüab sellega tõmmata tähelepanu mänguväljakutele: alates väikesest mängunurgast koduaias kuni suurte avalike mänguplatsideni linnades. Mida pidada silmas nende rajamisel, milliseid ehitusnõudeid arvestada ja esteetilisi põhimõtteid järgida, milliseid materjale eelistada ja kuidas tagada turvalisus. Mänguväljakud ning teismelised ja täiskasvanud: nemadki võiksid seal leida aktiivset tegevust.

Koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga selgitati teist aastat järjest välja ka kauneim kortermaja.
Auhinna "Kaunis Eesti Kodu" laureaadid, keda tänavu oli 83, valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Auhinnatseremoonia toimus 13. korda.

"Kaunis Eesti Kodu 2010" auhinnasaajatega saab tutvuda SIIT


Viljandimaalt tunnustati:

- perekond Kuke Nõrga talu Metskülas Suure-Jaani vallas

- perekond Ruudu eramu Viljandi linnas

- perekond Pikkpõllu kodu Kiini külas Pärsti vallas

- Paistu küla Paistu vallas

- Suure-Jaani Vald
Fotol Paistu rahvamaja (Elmo Riig /Sakala)

Mänguväljak koduõuel

Martin ja Kadri Vilen
Ajakirjade Kirjastus, 2010


Jooniste ja õpetustega raamat peredele, kelle koduaias puudub veel tore, majaga sobiv lasteala. Loodetavasti tunnete rõõmu meisterdamisest ja olete meelsasti valmis kätt proovima linnumajakese, pingi või mängumaja, aga miks mitte ka vahva ja kordumatu ronimisväljaku tegemisel. Martin ja Kadri Vilen: “Veel hiljaaegu polnud meilgi meistrimehekogemusi ja meie tööriistad on samad, mis leiduvad arvatavasti iga maja- ja aiaomaniku kuuris. Ka materjali otsinguil üritasime olla loovad. Näiteks ehitusest ja remondist jääb sageli üle kõikvõimalikus mõõdus lauajuppe ja muud pudi-padi. Jääke ei ole sugugi mõtet lõkkesse visata.” Ise meisterdatud esemeid ei pea ilmtingimata vaid õues kasutama – ka rõdud vajavad mööblit, samuti kulub toas marjaks ära mõni ülesvuntsitud vana laud või nukumaja.