Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

neljapäev, 27. juuni 2013

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 4-2/2013

Eesti Keele Instituut ja Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut = Institute of the Estonian Language and the University of Tartu, Institute of Estonian and General Linguistics
Rööppealkiri Journal of Estonian and Finno-Ugric linguistics
Peatoimetaja Urmas Sutrop = Journal of Estonian and Finno-Ugric linguistics
Tartu : Tartu Ülikool, 2013
293 lk.
Sari Humaniora: linguistica estonica et fenno-ugrica

See Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja (ESUKA – JEFUL) erinumber, pealkirjaga Areal Linguistics, Grammar and Contacts, koosneb valitud artiklitest, mis põhinevad Tartus 4.-6. mail 2012 toimunud samanimelisel rahvusvahelisel üliõpilaskonverentsil peetud ettekannetel. Erinumber sisaldab 11 artiklit, mis tegelevad keelekontakti ja keelte paljususe temaatikaga, ning üht korralist kaastööd. Käsitletakse keelekontakte erinevates piirkondades – eesti ja vene keele vahel Eestis, türgi ja hollandi keele vahel Hollandis, yami ja mandarinihiina vahel Taiwanis. Arutletakse vene keele mõjude üle udmurdi ja nanai keelele, samuti poola-vene segakoodi üle Leedus. Teemadeks on ka ajaloolised keelekontaktid, etümoloogia, keele taaselustamine ja tüpoloogia. 
 
This special issue of the Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL), entitled Areal Linguistics, Grammar and Contacts contains a ѕelection of articles based on presentations given at the international graduate conference of the same name held in Tartu, Estonia from 4 to 6 May 2012. It consists of 11 articles that approach the theme of language contact and diversity, and one regular paper. Topics covered include modern-day language contacts in various communities – between Estonian and Russian in Estonia, immigrant Turkish and Dutch in the Netherlands, Yami and Mandarin Chinese in Taiwan. The influences of Russian on Udmurt and Nanai in Russia are being discussed, as well as the emerging Polish-Russian mixed code in Lithuania; other topics include historical contacts and etymology, language revitalization, and typology.

English for law students

Liina Soobik
Cover design: Jaana Kool
Tallinn : Juura, 2013
302 p.
Sari Law textbook

Folkloori olemust otsides

Udo Kolk
Koostanud ja toimetanud Madis Arukask
Kujundanud Mari Ainso
Tartu : Ilmamaa, 2013
517, [2] lk.
Sari Ilmatargad

Udo Kolgi artiklite ja uurimuste kogumik sisaldab kõige põhilisemat tema ilmunud teadusloomingust ning samuti eri aegadel ajakirjanduses ilmunud laiemale lugejaskonnale mõeldud kirjutisi. Esmakordselt ilmuvad valik käsikirjalisi ettekandetekste ja Helme rahvaviiside tüpoloogia käsitlus. Kogumiku sisu jaotub temaatiliselt kolme suuremasse rühma: regilaulude tekstimaailmaga seotud uuringud, rahvamuusika-alased tööd ning Eesti kultuurilooga üldiselt seotud käsitlused.

Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Mõtteloo Sihtkapital ja Tartu Kultuurkapital.

Giidi käsiraamat Tallinnast - Narvani

Kadri Tähepõld
Toimetaja Andrus Simsel
2., täiend. ja parand.tr.
Tallinn : Ecce Revalia, 2013
125, [1] lk. : kaart.
Sari Giidi käsiraamat

See raamat on mõeldud abiks nii neile, kes valmistuvad Narvas giiditööd tegema, neile, kes soovivad seal linnas oma külalistele asjatundlikult tutvustada, kui neilegi, kel on huvi lihtsalt enese rõõmuks Narvat avastada.

Ennekõike sisaldab see elementaarseid teadmisi, mis igale giidile on hädavajalikud ja mida saab varieerida vastavalt külaliste huvidele, soovidele ja eelnevatele teadmistele.

Helmesehted

Karen Mitchell, Ann Mitchell
Inglise keelest tõlkinud Lii Tõnismann
Tõlke toimetanud Eha Kõrge
Tallinn : Varrak, 2013
200 lk. : ill.

Armastad ehteid ja sul on juba ammu olnud tahtmine ise ehteid valmistada, aga pole seni osanud kusagilt peale hakata? Kohalikku käsitöökauplusse minnes leiad ees tohutu valiku helmeid ja ehteosi – lausa nii palju, et algajana on raske otsustada, mida tasuks soetada või milliseid tööriistu võiks tarvis minna. Selle käsiraamatu sammhaaval antud põhjalikud juhised õpetavad selgeks helmesehete valmistamise alustehnikad, tutvustavad töövahendeid ja materjale ning näitavad, kuidas neid kasutada. Raamatus on kolmkümmend projekti, mis pakuvad tehnilisi võtteid lõputu arvu ehtekavandite teostamiseks. Igale projektile on lisatud ka kolm variatsiooni, mis annavad ehete kujundamiseks inspiratsiooni. 
 
Tutvu raamatu sisuga.pdf

kolmapäev, 26. juuni 2013

Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657

Eesti Keele Instituut
Koostanud: Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, Kai Tafenau
Kujundanud Andres Rõhu
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013
499 lk.

Urvaste pastori Johannes Gutslaffi lõunaeestikeelne piiblitõlge on esimene säilinud eestikeelne piiblitõlge, mis on tõlgitud arvatavasti ajavahemikus 1647-1657. Siinne väljaanne on Gutslaffi piiblitõlke esmatrükk, sest omal ajal tõlge trükiversioonini ei jõudnud. Avaldamiseks on valitud kummagi piibliosa esimene raamat, s.t Vanast Testamendist Esimene Moosese raamat ja Uuest Testamendist Matteuse evangeelium. Tekst esitatakse faksiimilena ja ümberkirjutusena.

Keila-Joa lugu läbi vanade piltide

Rööppealkiri Schloss Fall
Tekst: Agu Veetamm
Kujundus: Hubert Potti
[Tallinn] : Kadmirell, 2013
47 lk. : ill., portr.
 
Keila-Joa kosk on aastasadu püsinud peaaegu muutumatu. 180 aastat tagasi kose lähedale kerkinud romantiline loss aga näinud nii hiilgust kui hävingut. Õnneks ei pea me aastakümneid hüljatuna seisnud lossist rääkima mineviku vormis – vana hinnaline kalliskivi on taas särama löödud.

Kuidas kasutada kaost

Jeremy Gutsche
Eessõna: Guy Kawasaki
Tõlge: Triin Tobber
Toimetaja: Aivar Haller
Kujundus: Mark Melnick
[Peetri] : Helios, 2013
271 lk. : ill.

"Kuidas kasutada kaost“ on sütitav lahinguhüüd sellisele loomingulisele, riskantsele mõtlemisele, mis on kõige vajalikum muutuste ja ebakorra ajal. Ebakindlatel aegadel võrsub suurepäraseid võimalusi, kuid ka kaardid segatakse ümber ja reeglid muutuvad. “Kuidas kasutada kaost” on parim ellujäämisjuhis kõigi nende jaoks, kes soovivad maailma muuta. Kas oled tegevjuht üritades pöördepunktist eespool püsida, unistav teismeline, või wannabe teerajaja, see julge juhend on raputus, mida vajad, et kontrollida oma eeldusi, saada inspiratsiooni ja lülitada business-as-usual täiesti tagurpidi. ""
- Daniel H. Pink, autor A Whole New Mind ja Adventures of Johnny Bunko


JEREMY GUTSCHE, MBA, CFA, on innovatsiooniekspert, Trend Hunter TV saatejuht, üks Põhja-Ameerika nõutumaid kõnelejaid ja TrendHunter.com asutaja. Trend Hunter on maailma suurim trendijahi ja innovatsiooni võrgustik, mida vaadatakse kuus umbes 10 miljonit korda. Jeremy on meediale pidevaks infoallikaks, alates Economistist ja Financial Timesist kuni Entertainment Tonight ja FOX News programmideni. Guardian on teda kirjeldanud kui “uut tõugu trendikütti” ja MTV sõnul asub ta “cooli eesliinil”."

Ma pääsesin siiski

Johannes Raudmäe
Kolonelleitnant Johannes Raudmäe mälestusi
Koostaja ja eessõna: Heino Tõnismägi
Toimetaja Mart Orav
Kujundaja Enno Piir
Tallinn : Hea Lugu, 2013
183 lk. : ill.

Mida pidid tegema Viljandi kaitseliitlased 1939.–1940. aastal, kui Eesti omariiklus hakkas käest kaduma? Mis toimus Valgas 1941. aastal, kui üks okupatsioon asendus teisega? Milline oli Eesti 5. Piirikaitserügemendi tegevus ja saatus selle ülema silme läbi?

Kolonelleitnant Johannes Raudmäe (1891–1973) kirjeldab paguluses kirjapandud mälestuskildudes nii neid sündmusi kui ka seda, kuidas ta koos teiste eesti sõjameestega otsis 1944. aasta sügisel võimalust pääseda Nõukogude võimu alt vabasse maailma.

Maavärin - laastavaim loodusnähtus maailmas

Roger Musson
Tõlkija Triin Olvet
Toimetaja Ivika Arumäe
Kujundaja Rein Soonsein
Tallinn : Äripäev, 2013
295 lk.
Sari Imeline Teadus


 Teadlased hoiatavad, et üsna pea võib katastroofiliste tagajärgedega maavärinas hukkuda miljon inimest – ja see juhtub seal, kus me seda kõige vähem oodata oskame.

Sajandeid on maailma mõningate paikade elanikud teadnud, et neid ohustavad surmatoovad maavärinad. Nii mõneski piirkonnas ollakse niisuguste ohtlike sündmuste suhtes alati valvel. Aga kui 2010. aastal võimas maavärin magnituudiga 7 Haitit raputas, polnud peaaegu kellelgi aimu, et midagi niisugust tulemas on. Rohkem kui 300 000 inimest hukkus, sest hooned, mis polnud ehitatud maapinna ülitugevale rappumisele vastu pidama, varisesid kokku. Nende rusudes said hukka sealsed asukad.

 Tunnustatud briti seismoloog Roger Musson viib meid põnevale rännakule, kus me avastame, millised on need geoloogilised jõud, mis tekitavad maavärinaid ja tsunamisid. Raamatust saame lugeda, kuidas aegade algusest peale on maavärinaid jälgitud ja mõtestatud, ning ka seda, kuidas inseneriteaduse saavutused meie linnu maavärinate eest kaitsta suudavad. Ja kas võimaliku miljoni ohvriga maavärina vastu ka rohtu on võimalik leida.

Martin Lipp. Minu elumälestused

Foto allikas: www.eestikirik.ee

Noorest põlvest kuni aastani 1910
Martin Lipp ; Eesti Kirjandusmuuseum, EELK Nõo Põha Laurentsiuse kogudus
Koostanud ja toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson, Madis Kanarbik
Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum, 2013
269, [2] lk. : ill.

Pärast paariaastast tööd on sel kevadel kaante vahele jõudnud Nõo koguduse kauaaegse õpetaja, luuletaja, kirikuloolase ja genealoogi, Eesti lipulaulu sõnade autori Martin Lipu (1854–1923) autobiograafia «Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910», mis ootas oma aega Eesti Kirjandusmuuseumi fondis.

Raamat toob meieni Martin Lipu, Eesti ärkamisaja teise põlvkonna ühe tuntuma esindaja mälestusi oma noorpõlvest, õpi- ja tööaastatest, taustaks 19. sajandi teise poole eesti haritlaste rahvavalgustuslik tegevus, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon.

 Raamat sündis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga. Selle on koostanud ja toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson ja Madis Kanarbik. Raamatu ladina- ja saksakeelsed tekstid on tõlkinud Marju Lepajõe, küljendus- ja kujundustöö tegi Ivi Piibeleht.

 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Lipu Selts, siseministeeriumi kohaliku omaalgatuse programm, Nõo vallavalitsus ja volikogu, Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, sihtfinantseeritav teadusteema «Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus».
Allikas: Jaanson, Mart. Nõos esitletakse raamatut Martin Lipust http://www.eestikirik.ee/?p=18410
 

2. (ukj 14.) aprillil 1854 sündis Viljandimaal Tarvastu kihelkonnas Vooruküla Peetruse talus mees, kelle luuletusele loodud laulu „Eesti lipp“ teab arvatavasti iga eestlane. Küllap puudutab see Martin Lipu luuletus eestlaste südameid seetõttu, et autor – vaimulik, luuletaja, genealoog ja kirikuloolane – on koos meie esivanematega käinud läbi rõõmude ja murede tee ärkamisajast kuni iseseisvuseni. Martin Lipu mälestusteraamatus avaneb meile pilt ühe eesti haritlase elust 19. sajandi viimasel kolmandikul ja 20. sajandi alguses, taustaks eestlaste kultuurilise ja poliitilise iseteadvuse kasv, Eesti Üliõpilaste Seltsi sünd, venestamine ja 1905. aasta revolutsioon. Martin Lipp on oma mälestused visandanud 1910. aasta sügisel ja andnud kümmekond aastat hiljem, juba pärast iseseisva Eesti sündi neile lõpliku kuju.

Mälestuste käsikiri on Eesti Kirjandusmuuseumis kannatlikult oma aega oodanud. Meie põlvkond leiab sellest Martin Lipu soovi oma järeltulijaile, et tema ülestähendused, „kui nad ühele ehk teisele neist veel silmade ette peaksivad saama, peaksivad neile näitama, kuis nende vanemad on tööd teinud ja palavat palehigi valanud, et pimedusest päiksepaistele saada, ja kuis nad selle juures ka piskus ustavad olnud, võttes elu sihiks põhimõtet „Tee tööd ja palu Jumalat!”“ Vanemate nimel tahab Lipp noortele hüüda: „Käige nende jälgedes! Olgu see Eesti, kelle vabadus verega välja ostetud, teile niisama kallis, nagu ta meile olnud! Mis vanemaile püha olnud, olgu see ka lastele püha! Teist teed Eesti tuleviku kindlustamiseks ei ole kui see, mille vanemad ära proovinud. Üksi siis, kui need noored, kelle päralt tulevik, sellest tõest kinni peavad, saab vaba Eesti ka vabaks jääma.”
Allikas: vanaraamat.ee

Ülo Alo. Mälestustega mängides

Illustreerinud Monika Järvekülg
Kujundanud Ülo Alo Võsar
Viljandi : Ü. A. Võsar, c2013
45, [3] lk. : ill.



Toetanud Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp ja sponsorid





***
Mängud on ainsad,
mis inimesele
tema eluõhtuks
alles jäävad -
mälestutes.

Ja mälestusi
ei saa keegi
temalt võtta.

Selles ajas,
mis meeletult
tõttab.


Nimekaid laevu ja meremehi

Vello Mäss
Rööppealkiri Famous ships and seamen
Toimetaja Tiiu Viirand
Kujundaja Tiina Alver
Tallinn : TEA, 2013
135, [1] lk. : ill.

Eesti meresõidu ajalugu on piisavalt pikk, valiku tegemine raske, laevadest ja meremeestest kirjutamine eeldab nii teadmisi kui vastutuse võtmist. Autor kirjutab seekord erilistest laevadest ja neil sõitnud eriliste iseloomuomadustega inimestest, kes on jätnud endast väärika jälje.

• Jäämurdja Krassin ja selle kaptenid
• Parklaev Rock City ja selle metskapten
• Ekspeditsioonilaev Livonia Gröönimaal ja Loodeväila vetes
• Ekspeditsioonilaev Livonia Lõuna-Atlandil ja Antarktikas
• Ekspeditsioonilaev Vega Melville´i lahe põhjas
• Väikseim ümbermaailmapurjetaja Eesti rahvuslipuga ahtris
• Suurim ümber maailma sõitnud laev Eesti rahvuslipuga ahtris
 
This book contains accounts of various ships and how the distinct personalities that have walked their decks – captains, polar explorers, long-distance sailors, and people in many other fields – found self-fulfilment on the sea in both mild and harsh conditions.

• The icebreaker Krasin and her captains
• The barque Rock City and her captain without a master´s license
• The expedition ship Livonia in the waters of Greenland and the Northwest Passage
• The expedition ship Livonia on the Southern Atlantic and the Antarctic
• The expedition ship Vega on the bottom of Melville Bay
• The smallest globe-traversing sailboat with an Estonian flag at the stern
• The biggest globe-traversing ship with an Estonian flag at the stern

Organisatsiooni ja juhtimise õiguslik korraldus

Urmas Arumäe
Kujundus: Jaana Kool
[Tallinn] : Juura, 2013
525 lk. : ill., portr.

Praktikas jõuavad äriühingud liiga tihti makseraskustesse ja seda just omanike või juhtide valede otsuste tõttu. Autor annab ettevõtjatele ja juhtidele põhiteadmisi organisatsiooni valitsemise ja juhtimise õiguslikust korraldusest, selgitab laiemale auditooriumile ettevõtluse ja juhtimise õigusliku korralduse sõlmküsimusi ning pakub ideid ettevõtlus- ja juhtimisalastes tüüpolukordades tegutsemiseks. Raamatus käsitletakse kõige levinuma, piiratud vastutusega äriühingu liigiga (osaühinguga) seonduvat, sh nende juhtorganite liikmete õigusi ja kohustusi, ning püütakse määratleda nende juhtimisvigade raskusastet. Käsitletavat saab aga kohaldada ka tulundusühistute, sihtasutuste, mittetulundusühingute ja aktsiaseltside kohta.
 
"Juurahariduseta inimestele õigusküsimusi lahtiseletava õpiku koostamine on tänuväärne töö – haritud ja vähem (juriidilisi) vigu tegevaid otsustajaid vajab Eesti nii era- kui avalikku sektorisse. Raamatust omandatu võimaldab organisatsiooni juhil või omanikul juristi poole pöördumata leida vastuseid paljudele küsimustele. Tunnustust väärib autori süstemaatilisus terminoloogia käsitlemisel ja selgitamisel."

Andres Arrak, EBS
 
"Eestikeelset äriõiguse õpikut, mis on ka juurahariduseta inimestele mõistetav ning käsitleb piisava põhjalikkusega äriühingu õiguslikku raamistikku, oli väga vaja. Raamat sobib nii majandustudengitele kui ka ettevõtjatele ning juhtidele. Konsultandina rõhutan ka raamatu väärtust ettevõtjate nõustajatele ja ettevõtlusala ametnikele."
                                                        Kaupo Reede, SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
 
"Autor on põiminud õigus-, juhtimis- ja organisatsiooniteooria ühtseks tervikuks, mis annab lugejale korraliku arusaama, kuidas need reaalses ettevõtlus- ja ärimaailmas koos toimivad. Autori selget sõnumit, et ettevõtlust ja juhtimist peab õppima, tuleb asjaosalistel tõsiselt võtta!"                                          
Krista Tuulik, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Perekonna varjatud seadused

Tiiu Bolzmann
Suhete käsiraamat sünnist surmani
Toimetaja Tiia Kõnnussaar
Keeletoimetaja ja korrektor Merle Hirvlaan
Tõlkija Cami Nante
Tallinn : Väike Vanker, 2013
160 lk. : ill.

Iga inimene saab oma elu vanematelt. Selle kaudu jääb ta alatiseks oma vanemate ning päritoluperega seotuks. Neid sidemeid ei ole võimalik läbi lõigata. Ükskõik milline katse seda teha on määratud luhtumisele ning raiskab meie elujõudu. Seetõttu on oma vanemate ja nende elu aktsepteerimine ning oma koha leidmine peres hädavajalik eeldus õnnetunde ja rahu saavutamiseks elus.

Raamatus kirjeldatud Armastuse korra seadused aitavad lugejal näha oma peret süsteemina, kirjeldavad selles toimivaid jõudusid ning aitavad teadlikumalt oma kohta selles süsteemis täita, taastades nii ühenduse oma elujõuga.

Tiiu Bolzmann (sündinud Lepik) on eesti päritolu Saksamaal sündinud ja nüüd Argentiinas elav pereterapeut, õppejõud ja konstellöör. Ta on Bert Hellingeri instituudi asutaja Argentiinas. Praegu juhib Tiiu Bolzmann instituudi tööd kogu Ladina-Ameerikas.

Regio Eesti teede atlas 2013-2014

Regio
18. vlj. 
Tartu : Regio, 2013
1 atlas (328 lk.) : mitmevärv. ; 1 kaart.

Regio Eesti teedeatlas on läbi aastate olnud Eesti enimmüüduim ja omamoodi juba teedeatlase kaubamärgiks saanud. Lisaks kaartidele on atlases suur praktilise reisiinfo osakaal – Eesti reisijuht, majutuse info, aktiivse puhkuse võimalused, autorentide ja autohoolduste kontaktid, lennujaamade, sadamate ja bussijaamade info jne.  Atlasega on kaasas ülevaatlik Eesti teede voldikkaart.
 
NB! Esmakordselt on atlasega kaasas tasuta rakendus iOS ja Android operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele. Lisaks kaartidele on rakenduses info huviväärsuste, transpordiettevõtete, majutus- ja toitlustusasutuste jmt kohta.
 
Atlases sisaldub:
 
  • Kõige täpsem Eesti kaart mõõtkavas 1 : 150 000
  • Kõikide Eesti linnade kaardid mõõtkavas 1 : 20 000, suurematel linnadel on kesklinnad täpsemas mõõtkavas
  • Ülevaatekaardid Eestimaa ja Läänemeremaade osas
  • Põhjalik kaardikasutusõpetus (koordinaatide ja asukoha määramine)
  • Huviväärsuste info (üle 4000 objekti) eesti ja inglise keeles
  • Põhjalik majutusinfo
  • Legend neljas keeles: eesti, inglise, vene, soome
  • Tasuliste parkimisalade kaardid
  • Eesti linnade vaheline kilomeetrimaatriks
  • Nimeloend
  • Liiklusohutuse info

Saarineni maja

Jaak Urmet
Sada aastat ajalugu 1912–2012
Isikunimede registri koostaja Jukko Nooni
Toimetaja Jaak Urmet
Kujundaja Villu Koskaru
Tallinn : Baltek Arendus, 2013
487, [1] lk. : ill.

Aastal 1912 valmis Tallinna kesklinnas moodne ja stiilne maja, mille projekteerijaks oli kuulus soome arhitekt Eliel Saarinen. Maja ehitati eestlaste esimese oma panga, Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse jaoks. Pangandusega jäi maja seotuks kuni Teise maailmasõjani. Kuid kohe, juba 1912. aasta detsembris kolis majja Gustav Pihlaka raamatukauplus – ja sellest hetkest kuni tänaseni pole majast puudunud raamatukauplus, vahel on neid olnud lausa neli korraga. Maja ülemistel korrustel paiknesid korterid, kus elasid paljud oma aja silmapaistvamad isikud, teiste seas Otto Strandman, Jüri Vilms ja Jaan Tõnisson. 1930-ndate lõpust kuni 1990-ndateni koondus majja kirjastuste tegevus, sellest sai kirjastuste maja, mille uhkel paraadtrepil on astunud kõigi sel ajal Eestis elanud kirjanike jalg. Nii sai majast eesti kirjanduse ja humanitaaria üks olulisemaid keskusi. Rääkimata sellest, et samast majast juhiti kogu Eesti NSV kirjastamist, trükkimist ja raamatukaubandust. Aastast 1953 tänaseni asub siin Kultuuriministeerium. Hilisemal ajal on siin asunud Itaalia ja Prantsusmaa suursaadiku residentsid. Aastail 1990–2002 asus siin Vaal Galerii. Maja ajalugu on rikas asutustest, isikutest ja lugudest. Käesolev raamat koondab ühiste kaante vahele suure osa Saarineni maja esimesest sajast aastast.

Riina Trumm. Taivakõ, mu elo Laivakõ

Luulõt aastist 2004–2012
Viljandi : R. Trumm, 2013
40 lk. : ill. ; 1 CD
Võrukeelne luule. Luuleraamatuga kaasasoleval plaadil loeb autor ise oma luulet ja klaveril improviseerib Urmas Lattikas.

"See Riina Trummi väike luulekogu on kui taevane Lõuna-Eesti palvehelmekee. Kogu on võrukeelne:silmad taeva poole ja tugev side kõigekõrgemaga, meist võimsama ja kõrgemaga. Luuletused puudutavad taevast, kuud, tuult ja tuisku, vett ja vihmasadu, erinevate aastaaegade olemust ja võlu. Me leiame sealt metsalembust ning kõigeülest suurt armastust."

Anu Raud

Valitsejate vastu

Tiit Made
Eesti vabariigi 95. sünnipäevaks
Toimetanud Tiina Lias
Kaas: Tiina Sildre
Tallinn : Argo, 2013
592 lk. : ill.

„Valitsejate vastu" on Tiit Made kaheksas ajalooraamat ning räägib opositsioonidest ja valitsusvastastest aktsioonidest Eestis läbi aegade. Raamatus analüüsitakse riikliku korra vastast tegutsemist Eestis alates Mahtra sõja sündmustest kuni tänapäevani. Autor käsitleb põhjalikult ka vabadussõjalaste liikumist, dissidentlikku tegevust Eesti NSV-s, samuti taasiseseisvuseni viinud perestroikalikku opositsiooni kommunistlikele valitsejatele. Ka taasiseseisvuse tingimustes pole valitsusvastane hoiak Eestis kuskile kadunud. See püsib erakondadevahelises võitluses võimu pärast, on omane ühele osale Eestisse elama asunud umbkeelsest elanikkonnast ja oli teravalt esil jäägrikriisi päevadel.

Vana Hiiumaa: ehitised ja inimesed

Postkaarte ja fotosid Hiiumaa Muuseumi ja Sven Karjahärmi kogust
Rööppealkirjad Vanha Hiidenmaa: rakennukset ja ihmiset = Old Hiiumaa: buildings and people : Koostanud Toomas Karjahärm
Tõlkinud Einar Värä, Piret Ruustal
Tallinn : Argo, 2013
131 lk. : ill.

Tänapäeva Hiiumaa on atraktiivne puhke- ja turismiala, mida iseloomustab liigirikas taimestik ja loomastik, metsad ja soomaastikud, laiud ja pikad liivarannad. Loodusobjektide kõrval on Hiiumaal rohkesti ajaloolisi vaatamisväärsusi: tuletornid, kirikud, mõisaansamblid, tuuleveskid, vanad talud, Kärdla meteoriidikraater.

 Käesolevas albumis on kujutatud Hiiumaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Albumis on publitseeritud 122 fotot, enamik neist pärineb Kärdlas asuva Hiiumaa Muuseumi kogust. Piltidel on mõisad, kirikud, koolid, tööstused, sadamad, ühiskondlikud hooned, talud, linnatänavad, militaarobjektid, seltskonnaelu, kultuuritegevused (pillimehed, laulupeod) ja palju muud. Esindatud on Hiiumaa rahvariided, rahvapillid, pulmad, kalamehed, tuletornid, tuulikud, laevaehitus, jäätee, unikaalne loodus jms. Poliitilistest sündmustest on albumis kajastatud tsaariaegse Eestimaa kuberneri Izmail Korostovetsi külaskäik Kärdlasse, 1917. aasta Veebruarirevolutsioon, Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi visiit augustis 1938 ja Kaitseliidu tegevus.

Pildiallkirjad on eesti, soome ja inglise keeles. Album ilmub kirjastuse Argo seerias „Vana Eesti: ehitised ja inimesed“, kus alates 2006. aastast kuni tänaseni on ilmunud 12 albumit. Varasemad albumid on ilmunud peamiselt Eesti linnade kohta, neist Narva ka kordustrükina.

Eha Roosalu. Viljandi

Eha Roosalu
Fotod Eha Roosalu, Jaan Männik, Janika Leiur, Tiia Arumäe
Toimetaja Ülo-Alo Võsar
Tõlkija Kaili Teras
Fotoalbum
Kujundaja Valdo Ots
Viljandi : Maksifoto, 2013
144 lk. : ill.

Fotograafide Eha Roosalu, Jaan Männik, Janika Leiur ja Tiia Arumäe piltidega fotoraamatu on toimetanud Ülo Alo Võsar ning kujundanud Valdo Ots.

 Kvaliteetse värvitrükiga, kõvaköites, mugava formaadiga raamatust leiate kauneid loodusfotosid seitsmesaja kolmekümmne aasta vanuse Viljandi erinevatest linnaosadest. Raamatus on panoraamfotosid ning meeleolukaid pilte linnaroheluses tegutsevatest lindudest ja loomadest.

 Loomulikult ei puudu pildid Viljandi sümboli, lossimägedes asuva ordulinnuse varemetest ja neist avanevatest vaadetest.

 Kajastamist on leidnud erinevad Viljandi tähtsündmused nagu pärimusmuusikafestival, vanamuusikafestival, suurjooks ümber Viljandi järve, laulu- ja tantsupeod, hansapäevad ning talvisel järvejääl toimuvad kalapüügivõistlused.

 Autori arvates on see raamat parim kink viljandlastele ja Viljandi sõpradele.

Õhinapõhine kool

Mari-Mall Feldschmidt, Kersti Türk
Kujundava ja sisehindamise käsiraamat
Illustreerinud Andres Kuura
Tartu : Atlex, 2013
96 lk. : ill.

See raamat on õpetajatele ja koolijuhtidele abiks, näidates võimalusi,kuidas kujundava hindamisega toetada õppija vastutustunnet ja õpiõhinat nõnda, et sellest tunneksid rõõmu nii õppija kui ka õpetaja. Kirjeldatakse isehindamissüsteemi, mis toetab iseseisva õppija kujunemist, õpetajate motivatsiooni

reede, 21. juuni 2013

Tsiviilseaduste kogumik 2013

Koostanud: Siim Tammer
Kujundanud Villu Tammer
[Tallinn] : Tammerraamat, 2013
541, [1] lk.

Kogumik sisaldab järgmisi seadusi: Asjaõigusseadus, Autoriõiguse seadus, Pärimisseadus, Kinnistusraamatuseadus, Korteriomandiseadus, Perekonnaseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus, Pärimisseadus, Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Töölepinguseadus, Võlaõigusseadus.

Raamatus on kasutatud materjale seisuga veebruar 2013.

Teatrielu 2011

Koostanud Jaak Allik
Kujundanud Kersti Tormis
[Tallinn] : Eesti Teatriliit, 2013
404,[1] lk. : ill.

„Teatrielus 2011“ võetakse teiste lavastuste seas luubi alla Von Krahli Teatri „Gilgameš“, teatri NO99 “Three Kingdoms” ja „The Rise and Fall of Estonia“, VAT Teatri „Nisa“, Eesti Draamateatri „Punane“, Tallinna Linnateatri „Aeg ja perekond Conway“.

Lisaks sisaldab teatriaasta ülevaade Eero Epneri kokkuvõtet Põhuteatrist, Heili Einasto kirjeldust 21. sajandi olukorrast Eesti balletiteatris, Madis Kolgi ülevaadet Viljandi Kultuuriakadeemia 8. teatrilennust ehk Krahli kursusest.

Kogumikus on ka Margus Mikomäe intervjuu lahkunud lavastaja Mladen Kiseloviga ning Jaak Allik küsib teatri aastaauhindade sõnalavastuste žürii (2010–2012) esinaiselt Ivika Sillarilt, kas teatriauhindu on vaja?

Aastaraamatu koostaja on Jaak Allik
Kroonika koostaja Tiina Ritson
Fotode valik Heidi Aadma
Korrektor Tiina Lias
Tehniline toimetaja Anne Saagpakk
Kujundaja Kersti Tormis
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Väljaandja Eesti Teatriliit
Väljaandmist toetas Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital.

Suur koduapteegi käsiraamat

Vera Herbst, Annette Bopp
2000 käsimüügiravimit ja nende kasutamine
Tõlkijad: Eili Heinmets, Viivi Leibur, Tiina Prööm, Virgo Siil
Sisutoimetaja ja eessõna autor: Urve Paaver
Keeletoimetaja Piibe Kohava
Tallinn : TEA Kirjastus, 2013
680 lk.

Külmetused, paistes põlv, kõhulahtisus, palavik, vesised silmad – peaaegu kaks kolmandikku inimestest läheb selliste tervisehädadega kõigepealt apteeki, mitte arsti juurde. Iseravimine ilma arsti poole pöördumata eeldab aga mõningaid teadmisi ja seda „Suur koduapteegi käsiraamat” pakubki.

„Suur koduapteegi käsiraamat” on üles ehitatud haiguspiltidele, mis on omakorda süstematiseeritud organite või keha funktsionaalsete süsteemide järgi. Iga peatükk kirjeldab ühe haiguspildi sümptomeid ja kaebusi, samuti põhjuseid. Raskuspunkti moodustavad medikamentoosse ravi võimalused, kusjuures toimeainete grupid või üksikud toimeained tuuakse detailselt välja. Raamatus kirjeldatakse neid koostoimeid ja vastunäidustusi, mis omavad tähtsust ambulatoorse ravi puhul või millel võivad olla tõsised tagajärjed. Lisaks sellele leiab raamatust teavet vitamiinide, enamlevinud mineraalainete ja mikroelementide kohta.

„Suur koduapteegi käsiraamat” osutab iseravimise võimalustele ja piiridele ning õpetab ravimeid tarvitama õigesti ja vastutustundlikult.

Seitseteist võimalust luule käsitlemiseks koolitunnis

Maarika Lips
Abimaterjal 5.-12. klassi kirjandustundide ilmestamiseks
Toimetanud Kairit Henno
Illustreerinud Jana Lass
Kujundanud Ege Taškin
Tartu : Atlex, 2013
40 lk. : ill.

Mis on luule? Küllap on iga kirjandusõpetaja seda oma õpilastelt küsinud. Tõenäoliselt saanud vastusteks nii õlakehitust kui ka asjalikku selgitust. Igaüks mõistab ja tajub luulet erinevalt: mõnele meeldivad nukrad armastusvärsid, teine naudib põnevat sõnamängu, kolmas märkab ridade vahele peidetud mõtet. Ometi on neidki, keda igasugused riimid ja salmid jätavad täiesti ükskõikseks. Võib-olla on selles oma roll, kas hea või halb, meid ümbritseval kirjul maailmal: värvilisel ja virvendaval ekraanil, pideval (muusika)müral ning meeletul teabetulval.

Kuidas õpetada noort inimest luulet kuulama, sellest aru saama, seda ise looma? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Mõnikord võib teema juurde tulla hoopis arvuti, muusika, mängu, liikumiste kaudu ja sealt edasi minna süvaanalüüsile. Üks on igal juhul oluline: luule peab puudutama meie hingekeeli.
Sellest kogumikust leiab mõtteid, kuidas käsitleda luulet 5.–12. klassi tundides, kasutades interneti võimalusi, liikumist, mängu ja joonistamist.

Regilaulu müüdid ja ideoloogiad

Toimetaja ja saateks: Mari Sarv
Kaanekujundus: Marat Viires
Resümeede tõlge: Katrin Hakkinen
Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2012
354 lk. : ill., noot.

Regilaul, läänemeresoome kultuuri üks omapärasemaid põlisnähtusi, on järjepidevalt pälvinud ka teadlaste tähelepanu. Varasematel aegadel on regilaul olnud osaks maarahva elust, nii pühadel kui argipäeval. Seoses euroopaliku rahvuskultuuri idee levikuga on regilaul omandanud mitmesuguseid sümboolseid tähendusi, mis peegeldavad suhtumist regilaulu, ulatudes halvakspanust ülistuseni, võõrandumisest üdini makspidamiseni. Kultuuriteadustes kaasajal üldiselt omaks võetud lähenemine eeldab varasemate tekstide kriitilist hindamist ja nende loomist mõjutanud ideoloogilise tausta nähtavaks tegemist.

Artiklikogumikus saavad sõna kaheksa eesti ja soome uurijat. Uurijate tähelepanu on kõige enam keskendunud küsimustele, kuidas erinevad suhtumised, eelarvamused, kinnisideed ja ideoloogiad on läbi aegade mõjutanud meie praegust teadmust regilaulust ning kuidas need on suunanud laulude kogumisel, uurimisel ja tutvustamisel tehtud valikuid.

Psüühilised sümptomid Andrew Simsi käsitluses

Femi Oyebode
Sissejuhatus kirjeldavasse psühhopatoloogiasse
Tõlkija Liisa Randviir
Toimetaja Triin Eller
Kaanekujundus Kalle Paalits
4. väljaanne
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013
xii, 514 lk. : joon., tab.

Psüühilised sümptomid Andrew Simsi käsitluses (originaalis „Sims’ Symptoms in the Mind”), millest alates 1988. aasta esmaväljaandest on saanud juhtpositsioonil asuv sissejuhatav õpik kliinilises psühhopatoloogias, analüüsib psüühikat ja selle häireid, keskendudes subjektiivsele kogemusele ning psüühikahäiretega kaasuvale käitumisele. Klassikalisi sündroome analüüsitakse nende psühhopatoloogia mitmesuguste elementide alusel hajutatult erinevates peatükkides, mida täiustavad joonised, tabelid ja tekstikastid ning illustratiivsed juhtumipõhised ja ilukirjanduslikud näited. Õpik on suunatud eeskätt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia tudengitele, kuid on väärtuslik ning teadmisi värskendav lugemisvara ka kõigile teistele, sealhulgas muude seotud teadusharude esindajatele ja praktiseerijatele. Tõlke aluseks on 2008 ilmunud neljas väljaanne, milles on laiendatud käsitletavate häirete ulatust, lisatud on täiendavaid patoloogilisi nähtusi, täiustusi neuropsühholoogia ja kognitiivse neuroteaduse edasiarengutest ning uutest klassifikatsioonidest. Temaatiliselt on psühhopatoloogia kirjeldus jagatud seitsmesse ossa, milles käsitletakse põhimõisteid ja meetodeid, teadvust ja tunnetust (näiteks tähelepanu ja mälu), reaalsusteadlikkust (näiteks taju, mõtlemisprotsesse, kõne- ja keelehäireid, vaimset võimekust ja haigustunnetust), minapilti ja kehakuvandit (näiteks sooidentsuse ja seksuaalsuse häireid ning valu psühhopatoloogiat), emotsioone ja käitumismustreid (näiteks ärevust, foobiaid ja obsessioone, tahteaktiivsust ja sooritust), inimloomuse variatsioone (isiksushäireid ja neurootilisust) ning diagnoosimist.

Paekivi puudutus

Helle Perens
Toimetaja Beata Vessart
Kujundaja Rein R.Seppius
Fotod Helle Perens, Beata Vessart, Signe Taremaa
Illustratsioonid Helle Perens, Rein R. Seppius
Karitsa : DAGAZ, 2013
84 lk. : ill.

Rohkete piltidega illustreeritud album, kus geoloogist autor tutvustab oma peaaegu pool sajandit kestnud kokkupuuteid paekiviga – Eesti rahvuskiviga. Puudutades paekivi on autor õppinud mõistma ja ära tundma ka paekivi puudutust – tema ilu, jõudu ja väärikust. Viimased on saanud väljenduse struktuuri ilus, tekstuuri võlus, värvide mängus, sajanditevanuses meisterlikus paeloomingus ja oma isiklikus paerännakus.

Varasematel aastatel on autorilt ilmunud 5-köiteline sari üldpealkirjaga “Paekivi Eesti ehitistes”.

Muinsuskaitse aastaraamat 2012

Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond
Toimetajad Mari Loit, Kais Matteus
Tallinn : Muinsuskaitseamet : Tallinna Kultuuriväärtuste Amet : Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2013
128 lk. : ill.

Muinsuskaitseameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna ühine väljaanne võtab kokku 2012. aastal valminud olulisemad restaureerimistööd, põnevamad uuringud ja leiud üle Eesti ning sisaldab artikleid muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonna teemadel laiemalt.

Kogumikus Raivo Mändmaa artikkel "Viljandi kultuurimaja uus kuub ja uus nimi"

Meleski klaasivabriku kolm sajandit

Ville Dreving
Toimetanud Valdek Kiiver
Kujundanud Arvo Rebane
Tartu : Eesti Ajalookirjastus, 2013
128 lk. : ill.

Raamat, mille käsikirja põhjal kirjutas Mats Traat „Ugala“ teatri 2011. aasta ülimenuka suvelavastuse „Läbi klaasi“, annab inforikka ja põneva ülevaate klaasitööstuse ajaloost Euroopas alates 18. sajandist. Sel ajal sai alguse klaasitootmine ka Viljandimaal Meleskis, kus läbi kolme sajandi tegutses Baltimaade suurim klaasimanufaktuur. Teoses jäädvustabki autor Meleski klaasivabriku värviküllase arenguloo, kõik selle tõusud, mõõnad ja lõpliku hääbumise 21. sajandi algaastail.

 Raamat on illustreeritud ajalooliste fotodega, lisatud nimede, allikate ja viidete registrid.
 

Tartu Ülikooli tudengi Viola Riatisaare bakalaureusetööst:

"Meleski küla asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 162 elanikku. XVIII sajandi lõpul rajati siia Eesti suurim tööstusettevõte, Rõika-Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Meleski on Eesti pikima ajalooga klaasivabrik, mis rajati 1792-1795.a. ning oma tegevuse lõpetas 1992. a. Selle aja jooksul on Meleski vabrikus valmistatud erinevaid esemeid. Alul oli vabrik tuntud peeglivalmistajana, hiljem, 20. sajandil tõusid tootmises esile pudelid ning olmeesemeid."
 
 
Meleski klaasivabriku auväärsest ajaloost saab lugeda ka aadressil http://www.meleski.eu/Ajalugu

Koduloomade anatoomia

Enn Ernits, Esta Nahkur
Kõrgkooliõpik
Register: Tiina Kivisäkk
Illustratsioonid: Meeri Juurup ... jt.
Tartu : Halo, 2013
507 lk., [8] lk. ill. : ill., portr.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppejõudude Enn Ernitsa ja Esta Nahkuri koostatud ning rikkalikult illustreeritud kõrgkooliõpik „Koduloomade anatoomia“ käsitleb süstemaatiliselt koduloomade kõigi elundkondade ehitust ja arengut. Raamatu eestikeelne terminoloogia on vastavuses rahvusvaheliste ladinakeelsete loomaanatoomia nomenklatuuridega. Kirjeldava anatoomia õpik on mõeldud eelkõige Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala üliõpilastele, kuid seda saavad varem õpitu meeldetuletuseks ja enesetäienduseks kasutada ka loomaarstid. Vajalikku teavet leiavad raamatust ka zooloogid. Õpik on valminud Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008–2012“ toel.

Jõgeva muutuste tuules

Janek Varblas
Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused ja arengud Jõgeva linnas ning selle lähiümbruses 1938–1949
Toimetaja Daila Aas
Kujundus: Tiina Sildre, Erje Hakman
Tallinn : Argo, 2013
142 lk., 16 lk. ill. : ill.

Poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised muutused ja arengud Jõgeva linnas ning selle lähiümbruses 1938–1949. Jõgeva linna 75. aastapäevale pühendatud raamat keskendub elule Jõgeva linnas kogu Eesti ajaloo jaoks rasketel aastatel 1938-1949. 1. mail 1938 sai Jõgeva koos Antsla, Elva, Jõhvi, Keila, Kallaste, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Suure-Jaani ja Sindiga linnaõigused. Mõned probleemid olid Jõgeval nende linnadega sarnased, mõnes aga eristuti selgelt. Mitmed murrangulised sündmused ja langetatud otsused kajastusid Jõgeval teisel kujul või muutusid hoopis teisejärguliseks, vahel ei leidnud Jõgeval üldse olulisemat vastukaja. Teises maailmasõjas kannatas Jõgeva siiski üsna raskelt. Käsitletud perioodi teine ajaline ots on märgilise tähendusega mitte ainult märtsiküüditamise tõttu, vaid ka seepärast, et 1949. aasta 1. augustil loodi Eesti kaardile uus maakond, mille keskuseks sai Jõgeva linn. Majanduslikus mõttes oli maakonnakeskuse staatus linnale väga oluline, sest sõjas kannatanuna vajati uusi haldushooneid, uut raudteejaama, avaramat keskkoolihoonet, kauplusi ja palju muud. Uue maakonna moodustamiseta jäänuks Jõgeva Tartumaa äärealale aastateks kiratsema.

Füüsika

Andi Hektor, Kristjan Kannike
Higgsi bosoni lugu
Toimetaja Kärt Jänes-Kapp
[Tallinn] : Loodusajakiri, 2013
87 lk. : ill., portr.
Sari Looduse raamatukogu, 2013/2 (8)

Eesti osakestefüüsikud Andi Hektor ja Kristjan Kannike on kirjutanud kaheksanda „Looduse raamatukogu” sarja raamatu füüsikast ja Higgsi bosonist, nende oma sõnade järgi 2012. aasta ja vahest kogu 21. sajandi alguse teadusuudiste suurimast kangelasest.

Aga miks peaks üldse mõtlema Higgsi bosonist – osakesest, mis kaalub imevähe ja pärast sündi kohe laguneb? „Kas seepärast, et Briti füüsikateoreetik Peter Higgs ärkas nelikümmend kaheksa aastat igal hommikul lootusega, et tema ennustatud osake on lõpuks ometi avastatud? Või on põhjus hoopis selles, et tuhanded teadlased töötasid aastakümneid selle nimel, et laboris mõned Higgsi bosonid tekitada ja nende murdosa sekundist kestev olemasolu ära mõõta?” küsivad autorid. Ja vastavad: „Too osake on osakestefüüsikute jaoks justkui täpp i peal. Ilma selle täpita, mille kindlakstegemine võttis aastakümneid, polnud sugugi kindel, kas meie arusaamine maailma algtõdedest on ikka õige.”

Et selgitada Higgsi bosoni auväärset rolli osakestefüüsikas, visandavad autorid lugejale alustuseks füüsikute maailmast suurema pildi, peatuvad seejärel Higgsi bosoni avastamislool ja rollil ning kirjeldavad lõpuks, kuidas osakestefüüsikud tänapäeval töötavad – millised on nende laborid ja aparaadid ning kus need asuvad. Puudutamata ei jää ka Eesti osakestefüüsika käekäik.

Looduse Raamatukogu on teaberohke raamatusari loodusest, teadusest ja kultuurist. Sari süveneb põhjalikumalt ajakirjades Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul käsitlust leidnud teemadesse.

Eesti pressifoto 2013

MTÜ Eesti Pressifotograafide Liit 
Rööppealkiri Estonian press photography
Toimetajad Birgit Püve, Erik Prozes
Kujundus: Marje Eelma
Kaanefoto: Annika Haas
Tõlkija Toomas Hõbemägi
[Tallinn] : Eesti Pressifotograafide Liit, [2013]
134 lk. : ill.

Kvaliteet-trükis raamat annab ülevaate Eesti pressifotograafide eelmise aasta parimatest tabamustest. Lisaks sisaldab ka põnevat lugemist pressifotograafiast ja dokumentalistikast. Raamat on üldhuvitav. Raamatu kaanel on julge ja mõtlema panev portree rinnavähiga naisest (kes suri tänavu jaanuaris, mõni kuu pärast pildistamist).

Eesti kunsti ajalugu 6. [köide], I osa, 1940-1991

Rööppealkiri History of Estonian art
Koostaja ja toimetaja Jaak Kangilaski
Peatoimetaja Krista Kodres
Toimetaja Eneken Helme 
Tõlkijad: Krista Mits, Tiina Randviir
Kujundaja Andres Tali
Valdava enamuse kunstiteoseid on pildistanud Stanislav Stepaško
Tallinn : Eesti Kunstiakadeemia, 2013
503, [1] lk. : ill.

Pool sajandit – 1940–1991 – oli Eesti totalitaarsete võõrvõimude poolt ikestatud, olles lühikest aega natsliku Saksamaa, aga pea­miselt Nõukogude Liidu valitsuse all. Nõukogude re˛iimi kunstipoliitika oli keerulisem, kui totalitaarsuse mõiste eeldab. Võimude eesmärk oli kasutada kunsti propaganda­vahendina, kuid ainult sunniga polnud selle saavutamine võimalik. Stalinismi võimutsemise aegset, aga veel enam hilisemat kunstielu seletab paremini võrdlus absolutistliku seisusliku ühiskonnaga, kus riigivõim iga seisust ja eluala omamoodi patroneeris, kehtestades neile küll nõudmised, keelud ja piirangud, kuid võimaldades ka privileege ja andes teatud kindlustunde. Teisiti kui turumajanduslikus demokraatlikus ühiskonnas toimus kunsti rahastamine ja eksponeerimine ning teistsugune oli kunstikriitika ja kunstnikke koondava organisatsiooni roll.

Okupatsioonide aeg on pärandanud väga erinevaid kunstiteoseid, näiteks selliseid, mis püüdlikult täitsid võimude tellimust, aga ka selliseid, mis võimumeelse pealkirjaga õigustasid vormiuuendusi või peitsid opositsioonilist allteksti, kõige rohkem aga selliseid, mis oma esteetilise kvaliteediga olid vastukaaluks Nõukogude tegelikkusele. Okupatsioonide vältel loodud kunsti tähendust, tema loovust, uuenduslikkust ning suhet kehtinud piirangute ja nõudmistega saab mõista ainult loomisaegset ühiskondlikku ja kultuurikonteksti arvestades.

50 võõrvõimu aastat Eestis ei olnud kaugeltki ühesugused, selle aja jooksul muutus oluliselt ka kunstipoliitika ja kogu kunstielu. Seetõttu on eesti kunsti ajaloo selle poolsajandi jälgimisel ja periodiseerimisel poliitiliste muutuste arvestamine vältimatu. Materjal ongi vastavalt jaotatud. Käesolev 6. köite esimene osa käsitleb iseseisvuse kaotamist, lühikest Saksa aega, paguluse algust, stalinismi pealetungi ja sellele järgnenud Nõukogude süsteemi lõtvumise ajajärku.

Toimetajad Jaak Kangilaski, Eneken Helme

Eesti kampsun Eesti Rahva Muuseumi kogudest

Reet Piiri 
Rööppealkiri Estonian woollen jacket from the collection of the Estonian National Museum Toimetajad Tuuli Kaalep, Vaike Reemann
Kujundaja Maarja Roosi
Tõlge: Kadri Metsma
Fotod: Anu Ansu
Tartu : Eesti Rahva Muuseum, 2013
79 lk. : ill.

Eesti maarahva seas olid 19. sajandil veel au sees rahvariided, sajandi teine pool toob varrastega kootud kampsunid ja jakid, mis sobitati rahvarõivaste juurde ning need omandasid kohati tugeva paikkondliku omapära.

Eesti Rahva Muuseumis on 2013. aasta seisuga 286 silmkoelist kampsunit. Osa neist on rahva looming, osa kunstnike kavandatud, leidub nii üle pea aetavaid kui lahtiste hõlmadega kampsuneid. Koguga tutvudes võib jälgida ajaga muutunud tegumoode, materjali, värve, kasutusfunktsiooni.

Eesti kampsun tutvustab Eesti Rahva Muuseumi esemekogus olevaid varrastega kootud kampsuneid, põhitähelepanu on rahvarõivastega kantud kampsunitel.

In the 19th century Estonian countryfolk still held folk costumes in high esteem, the second half of the 19th century brought along the fashion of hand knitted jackets. These jackets were a good fit with folk costumes and in some places they obtained very strong and recognisable local features.
As of 2013 there are 286 knitted items in the collection of Estonian National Museum. Some of them are items of folk art, some are designed by artists; there are jackets with no openings and buttoned jackets open on the front. Closer look at the collection allows us to observe how designs, fabrics and colours of jackets have changed through different times, it also informs us about the various ways to wear woollen jacket.

Eesti kampsun / Estonian woollen jacket introduces the hand knitted jackets from the collection of the Estonian National Museum, the main intrest is directed towards the jackets which were worn together with folk costumes.

Estonian woollen jacket from the collection of the Estonian National Museum

Ajaloo 100 suurkuju

Ben Gilliland
Inimesed, kes kujundasid tänapäeva maailma
Inglise keelest tõlkinud Kalle Klein
Konsultant Philip Parker
Tõlke toimetanud Eda Posti
Tallinn : Varrak, 2013
128 lk. : ill.

Raamat pakub lastele värvika ja kergesti haaratava ülevaate silmapaistvatest inimestest läbi ajaloo. Alates ajaloo suurimatest leiutajatest, maadeuurijatest ja teadlastest kuni kõige mõjukamate riigipeade, mõtlejate ja kirjanikeni – see raamat kirjeldab, kes nad olid ja kuidas nad maailma on muutnud. Suurepärane raamat lastele esmaseks tutvuseks suurmeestega, kes on teinud maailmast just sellise paiga, kus me praegu elame.