Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

reede, 18. juuni 2010

Tallinn Architecture 1900-2010 : architecture guide

Eesti Arhitektuurimuuseum = The Museum of Estonian Architecture, 2010

Eesti Arhitektuurimuuseumi väljaandena ilmus uus inglisekeelne arhitektuurijuht „Tallinn Architecture 1900–2010. Architecture Guide”. Koostaja Karin Hallas-Murula, tõlkija Krista Mits, kujundas Angelika Schneider. Kirjutamist toetas Kultuurkapital.

Arhitektuurimuuseum on Tallinna 20. sajandi arhitektuurigiidi varem välja andnud saksa, eesti, inglise ja soome keeles väikeses formaadis ja mustvalgena. Nüüd on väljaanne esinduslikum ning värviline, selle eesmärgiks on panna väliskülalisi huvituma mitte ainult vanalinnast vaid ka Eesti uuemast 20. sajandi arhitektuurist.

Arhitektuurijuhis on hulgaliselt uuemaid hooneid, mis on Tallinna ehitatud viimase 10 aasta jooksul. Objektide valikul on lähtutud ehitiste arhitektuursest kvaliteedist ja ajaloolisest tähendusest, kuid peetud silmas ka ehitiste asukohta linnas ning ligipääsetavust väliskülalistest arhitektuurihuviliste jaoks.

Arengu jälgimise mäng

Jana Rebane, Kristi Kirbits, Reet Varik
Sari Hea tunni võti
Ilo, 2010


See lihtne, aga huvitav mäng on mõeldud lisamaterjaliks lasteaiaõpetajale. Eri raskusastmetega mängu abil saab jälgida mänguliselt ja lapse jaoks huvitaval viisil 3-7aastaste arengut. Lapsega individuaalselt läbiviidava mängu juurde kuuluvad mängualus ja erinevad tasapinnalised kujukesed. Tulemuste fikseerimiseks on juhendid ja tabelid.

Jaak Lipso

Sari Spordikangelased
Eesti Olümpiakomitee : Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, 2010


Kahtluseta on maailmameister Jaak Lipso Eesti kuulsusrikka korvpalliajaloo nimekamaid tegijaid. Võibolla kõigist nimekaim.
Lipso tiitlid räägivad iseenda eest: üks kolmest mehest, kes tulnud maailmameistriks, ainsana võitnud kaks olümpiamedalit, võrdselt Ilmar Kullami ja Priit Tomsoniga,kolmekordne Euroopa meister, ainsa eestlasena kahekordne Euroopa meistrite karikavõitja, rekordiliselt kuus korda tulnud Nõukogude Liidu meistriks, ainsana tunnistatud suurriigi aasta parimaks keskmängijaks...

Seejuures oli Lipso esimene, kellele ahvatlevast profiliigast NBA-st pakuti miljoneid, kuid nagu ajastu siis tingis, ei olnud ta oma otsustes vaba.

XXI taliolümpiamängud Vancouver 2010

Ajakirjade Kirjastus, 2010

"Vancouver 2010" järgib parimaid olümpiaraamatute tavasid, tuues lugejani sügavamaid emotsioone ja põhjalikumaid kommentaare, kui seda võimaldavad operatiivsed meediakanalid olümpiamängude ajal. Raamatus annavad Eesti juhtivad sporidajakirjanikud ülevaate Vancouverist kui olümpialinnast ja põhjaliku Vancouver 2010 olümpiamängude tulemuste statistika. "Vancouver 2010" ilmub koostöös Eesti Olümpiakomiteega.

neljapäev, 17. juuni 2010

Liivimaa ajaloo lühiülevaade = Livonicae historiae compendiosa series : neljas osas : aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610

Livonicae historiae compendiosa series in quatuor digesta partes ab anno millesimo centesimo quinquagesimo octavo usque ad annum MDCX
Dionysius Fabricius
Johannes Esto Ühing, 2010

Dionysius Fabriciuse „Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610” ilmub eestikeelses tõlkes esimest korda. Selle ajaraamatu autor oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsnud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena annab meie kodumaa ajaloo tollest lõigust teistsuguse pildi kui üldisemalt harjumuspäraseks kujunenud Rootsi võimule ja luteri usule häälestatud ajalookäsitus.

Elust elulooks : Kuidas kirjutada elulugu - näiteid ja näpunäiteid

Koostanud Tiina Kirss ja Rutt Hindrikus
Tänapäev, 2010


Selles raamatus tutvustavad Tartu Ülikooli professor Tiina Kirss ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus autobiograafilise, isikukeskse kirjutamise erinevaid võimalusi, et innustada neid, kes on juba alustanud oma eluloo kirjapanemist, eriti aga julgustada kõiki neid, kes seda veel teinud ei ole.

Raamatus tutvustatakse eluloolise kirjutamise mitmeid erinevaid võimalusi: põhjendusi, eluloolisi mälestusi kokkusurutud või lahti kirjutatud kujul, fragmente, terviklikke mälupilte, dokumentaalseid ja vastupidi – ilukirjanduseks vormistatud minevikupilte.

EESTI EKSPRESS soovitab

ÄRA LOE!: “Elust elulooks. Kuidas kirjutada elulugu – näiteid ja näpunäiteid”
Autor: Peeter Helme (04.06.2010)

Kirjandusteadlased Tiina Kirss ja Rutt Hinrikus on koostanud raamatu, milles arvukate näidete abiga selgitatakse, kuidas kirjutada elulugu. Teos on maitsekalt kujundatud, professionaalne, põhjalik, varustatud õpetuste ja soovitustega ning lihtne kasutada.

Ehk siis: see raamat on OHTLIK, sest mitte mingil juhul ei tohi säärane teos sattuda kõigi nende nobenäppude kätte, kes ainult ootavad, et paisata Eesti ülepaisutatud kirjandusturule veel üks elulugu ja veel üks ja siis muidugi veel üks. Neile tuleb öelda: ära loe! Aga need, kes tahavad aidata kirjandusmuuseumi eesti rahva kollektiivportree loomisel ning kirjutada kas muuseumi või oma pere tarbeks, on muidugi teretulnud lugema. Kuid nagu teame, on põrgutee paraku ikka sillutatud parimate kavatsustega…

Soomepoisid : Võitlus jätkub

Peep Pillak, Meelis Saueauk, Mart Laar, Hain Rebas
Grenader, 2010


Soome armees II maailmasõjas teeninud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939-2010.

Eesti vabatahtlikke, kes osalesid Soome Talve- ja Jätkusõjas, hakati nende Eestisse tagasijõudmisel augustis 1944 kutsuma soomepoisteks. See nimetus sai üldlevinuks ja on Soome armees II maailmasõja ajal teeninud Eesti vabatahtlike kohta kasutusel tänase päevani, kuigi praegu on elusolevate „poiste” keskmine vanus 85. Tänaseks on nimeliselt teada 3346 soomepoissi, neist elab Eestis 178 ja teistes maades 136 (sh Kanadas 59 ja Rootsis 46). Sõjas, metsavendadena ja represseeritutena kaotas elu vähemalt 502 soomepoissi, teadmata on 81 saatus. Raamatus antakse ülevaate soomepoiste liikumisest ja see on jätkuks ning täienduseks Evald Uustalu ja Rein Moora 1973. aastal ilmunud raamatule „Soomepoisid”. Mart Laar annab ülevaate Eesti vabatahtlike Soome minekust, sõjateest Soomes, Eestis ja II maailmasõja lõpulahingutes, samuti soomepoiste osast sõjajärgses relvastatud vastupanuliikumises. Meelis Saueauk kirjutab Nõukogude võimu küüsi sattunud soomepoiste saatusest. Hain Rebas keskendub JR 200 Koondisele Göteborgis, kuid teeb ka laiemaid üldistusi. Peep Pillak käsitleb soomepoiste tegevust ja organisatsioone Torontos, Stockholmis, Eestis ja Soomes, samuti soomepoiste ajaloo jäädvustamist. Teos on illustreeritud fotodega, millest paljud ilmuvad avalikkuse ette esmakordselt.


Raamatule lisatud CD-plaadilt leiab soomepoiste nimekirja ja skaneeritud väljaanded „Üle Lahe”, „Kodutee”, „Malevlane” ning muid haruldasi materjale. CD- küsida letist

Saaremaa 1944 : Eesti laskurikorpuse kannatuste rada

Mart Laar
Varrak, 2010


Mart Laar keskendub selles raamatus Saaremaal 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee ja taganeva Saksa armee vahel peetud lahingutele.
Raamatu sissejuhatavas osas kirjutab ta Saaremaa ajaloost enne II maailmasõda ning käsitleb põhjalikult 1941. aastal Eestist mobiliseeritud meeste saatust tööpataljonides ja eesti laskurkorpuses, kaasa arvatud ohvriterohke Velikije Luki lahing. Saaremaa oli viimane Eesti osa, mis 1944. aastal Punaarmee kätte langes, kusjuures Sõrve poolsaarel kestsid verised lahingud rohkem kui poolteist kuud. Autor tugineb mahukale sõjaajalookirjandusele, kuid ka mõlemal poolel võidelnud meeste mälestustele ja arhiivimaterjalidele.
Raamat on 1944. aasta lahinguid Eestis käsitleva raamatusarja neljas osa. Varem on Mart Laarilt ilmunud „Emajõgi 1944”, „Sinimäed 1944” ja „September 1944”.

Tutvu raamatu sisuga.pdf

Võitlused Läänemerel 1943-1945

Mati Õun ja Hanno Ojalo
Grenader, 2010


Möödunud on üle kümne aasta sellest, kui ilmusid Mati Õuna raamatud «Võitlused Läänemerel. 1941 suvi» ja «Võitlused Läänemerel. 1941 sügis kuni 1942. aasta». On aeg liikuda sõjasündmuste vaatlusega edasi ja lugu lõpetada.

Käesolev on Läänemere-võitluste kolmas ja viimane osa. Vahepealse aja jooksul on erinevates keeltes ilmunud suur hulk samale teemale keskendunud või seda riivamisi puudutavaid sõjaajaloolisi uurimusi ja artikleid, mida on käesolevas raamatus valikuliselt ka kasutatud. Võib-olla on seekordses teoses, mis on kahe ülalnimetatu järjeks ja lõpetuseks, veidi vähem legende, oletusi ja rahvajutte Teise maailmasõja sündmuste kohta. Samuti on kahe ja poole aasta jooksul Läänemerel ja selle kallastel toimunud maa- ja meresõjasündmusi tihedamalt kokku pressitud kui eelnenud osades.

Sõda pärast rahu : Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920-1924

Reigo Rosenthal ja Marko Tamming
SE&JS, 2010

Reigo Rosenthali ja Marko Tammingu 864-leheküljeline ajalooraamat „Sõda pärast rahu. Eesti eriteenistuste vastasseis Nõukogude luure ja põrandaaluste kommunistidega 1920–1924” annab panoraamse pildi noore Eesti Vabariigi algusaastatest, eriteenistuste (KAPO) loomisest ja kujunemisest. Teos toetub rangelt vaid arhiivimaterjalidele ja dokumentidele, sisaldades kokku üle 2800 allikaviite.

Raamatus on rohkesti unikaalseid pilte, faktoloogiat, 21-t lehekülge hõlmav nimeregister. Seda teost võib niisiis ka pidada raamatuks riigist, kus vaatluse all Vabariigi keeruline algusaeg, selle riigi rakendumine praktikas ning inimesed, kelle tegevusest me seni mitte midagi teadnud ei ole.

Lugeja saab teada:
  • Kuidas abistasid Eesti kommunistid Nõukogude luureteenistusi?
  • Mismoodi hankisid Eesti võimud Tartu rahuläbirääkimiste ajal luureinfot Vene delegatsiooni kavatsuste kohta?
  • Kes Eestis töötanud Nõukogude salakuulajatest allkirjastas oma ettekanded varjunimega «seltsimees Simm»?
  • Kui suuri «rahasüste» tegi õõnestustöö tegijaile Nõukogude saatkond Tallinnas?
  • Millise Vene salakuulajate grupi eesotsas oli Eesti Vabaduse Risti kavaler?
  • Missugusest Tartu lõbumajast tabasid kaitsepolitseinikud sinna Nõukogude luure residendiks saabunud verejanulise mõrtsuka?
  • Mil moel tabati Viktor Kingissepp?
  • Kes mõrvas kindralmajor Johan Undi?
  • Miks ei takistanud Eesti eriteenistused kommunistide 1924. aasta 1. detsembri mässu puhkemist?
  • Raamatust leiab vastuse neile ning paljudele teistele seni saladuselooriga varjutatud küsimustele.

Reigo Rosenthal õpib Tartu Ülikooli ajaloodoktorantuuris, ühtlasi on ta Kindral Laidoneri Seltsi tegevjuht. Varem on tema sulest ilmunud raamatud „Loodearmee” (2006) ja „Laidoner – väejuht” (2008). Marko Tamming lõpetas 2005. aastal ajaloolasena Tartu Ülikooli.

Oleviku minevikud : Ajaloolase käsiraamat

Toomas Karjahärm
Argo, 2010

Raamat on 2004. aastal ilmunud „Ajaloolase käsiraamatu” edasiarendus, eelkäijast poole kaalukam nii sisult kui mahult. Ajaloo mõistmise ja uurimise igaveste probleemide kõrval on raamatus puudutatud ka moodsaid suundumusi ja teooriaid, mida illustreerivad autori tähelepanekud staa˛ika uurija ja õppejõuna. Kirjeldatakse, mis on uut maailma ja Eesti ajalooteaduses. Lisatud on uusi teemaarendusi ja süvendanud olemasolevaid, eriti historiograafiliste näiteid ja praktiliste nõuandeid. Lisatud on ka alapeatükid postmodernismist, mäletamisest ja mälestamisest, Euroopa ühismälust ja ühisajaloost, visuaalsest ajaloost.

Iraani-Iraagi sõda 1980-1988

Efraim Karsh
Sari Suured vastasseisud
Koolibri, 2010

Iraani-Iraagi sõda, millel kuu pärast tema lõppu augustis 1988 täitunuks kaheksa aastat, oli üks pikemaid, verisemaid ja kulukamaid kolmanda maailma relvakonflikte 20. sajandil. Professor Karsh käsitleb sõja põhjuseid, analüüsides kummagi osapoole eesmärke ning uurides kuivõrd strateegia neile vastas. Ta annab hinnangu konfliktist saadud sõjalistele õppetundidele strateegia, taktika ja eskaleerumise ning eriti tavatu relvastuse kasutamise vallas. Peale selle uurib ta relvajõudude tõhusust välispoliitika tööriistana.

„Suured vastasseisud” on tõlkesari Briti juhtivalt illustreeritud sõjaajalooraamatute kirjastuselt Osprey Publishing, mis on praeguseks välja andnud üle 1300 nimetuse nii ajalooteadlaste kui tavalugejate seas ülemaailmselt tunnustatud käsitlusi. Kirjastus Koolibri alustab maailma ajaloos olulisi sõdu, lahinguid ja pingekoldeid lahkavate raamatute väljaandmist eesti keeles.



Efraim Kersh on professor ja Vahemere-uuringute programmi juht Londoni Ülikooli King`s College`is. Ta on töötanud erinevatel akadeemilistel ametikohtadel Sorbonne`is, Londoni Majanduskoolis, Helsingi ülikoolis ja Tel Avivi ülikoolis. Professor Karsh on avaldanud hulgaliselt töid Lähis-Ida suhetest, Nõukogude Liidu välispoliitikast ja euroopa neutraliteedist.

teisipäev, 15. juuni 2010

Kooli ja kodu koostöö strukturaalsest, funktsionaalsest ning sotsiaalsest aspektist

Karin Lukk
Sari Tallinna Ülikool sotsiaalteaduste dissertatsioonid : 40
Tallinna Ülikool, 2009

Antud doktoritöö on pälvinud kasvatusteaduslike tööde konkursil Heino Liimetsa nimeline preemia publitseeritud/aprobeeritud doktoritöö kategoorias


Doktoritöö on kirjutatud väga aktuaalsel teemal – tänapäeva kasvatusteoorias ja praktikas on kooli ja kodu koostöö üks võtmeküsimusi. Töö oluliseks väärtuseks on erinevate teooriate hea omavaheline seostatus. Uudne ja värskendav on kooli ja kodu koostöö ning kooli ja lapsevanemate partnerlussuhete kirjeldamine sotsiaalse kapitali vormidena. Esitatud vormidest lähtuvat analüüsi saab aluseks võtta erinevate suhete kirjeldamisel väljaspool kooli konteksti, mistõttu on töö tähelepanuväärseks lähtematerjaliks teistelegi uurimustele nii kasvatus kui sotsiaalteaduste valdkonnas. Väitekirja tulemused on rakendatavad kooli lastevanematega töö reorganiseerimisel ning õpetajakoolituse õppekavade täiendamisel alustena.
Doktoritöö juhendaja: prof Marika Veisson.

Dissertatsiooniga saab tutvuda SIIT


Teater Vanemuine 140 : 1870-2010 = Theatre Vanemuine 140

Teater Vanemuine, 2010
Vanemuise juubeliaasta logo
Teosel reljeefselt ja värvitult


Juubelialbum «Teater Vanemuine 140» on kõvade kaantega suur ruudukujuline trükis, samasugustes mõõtmetes nagu Vanemuise teatri kaks eelmist väljaannet. Need ilmusid kutselise teatri juubeliaastal 2006 ja Vanemuise balleti 70. aastapäeva puhul mullu.

Lõviosa peaaegu 300-leheküljelisest raamatust moodustavad fotod, mille üks valijaid oli Kai Rohejärv. Teksti autor, Vanemuise kirjandusala juhataja Anu Tonts väljendas rõõmu rohkete fotode üle. Nii palju Vanemuise ajaloolisi pilte ei ole kunagi varem ühiste kaante vahele pääsenud.

Kolmekesi elukestvas õppes: õppija, kool ja tööandja

Koostanud Triin Roosalu
Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras, 2010


Elukestval õppel põhineva ühiskonna kujunemise oluliseks tingimuseks on täis- kasvanute osalemine lisaks huvialakursustele ja täiendkoolitustele ka taseme- õppes. Tasemeõppes osalemist käsitlev kogumik „Kolmekesi elukestvas õppes: õppija, kool ja tööandja” keskendub eelkõige töötavate õppijate teemale. Peatükid põhinevad rahvusvahelise projekti “Elukestva õppega ühiskonna suunas Euroopas: haridussüsteemi panus” ja rahastatud Eestile keskendunud analüüsiprojekti “Täis- kasvanud kõrgharidust omandamas: õpingute ühildamine töö ja eraeluga” raames tehtud uuringutel, mille käigus võrreldi eri riikide elukestva õppe poliitikaid ja küsitleti täiskasvanud õppijaid, nende koole ja tööandjaid, et paremini mõista töö kõrvalt õppimisega seonduvaid eri aspekte. Kogumik tugineb osaliselt varem aval- datud ja ka veel avaldamata ingliskeelsetel ülevaadetel Eesti kohta ning rahvus- vahelisel võrdlusel, kus see on võimalik. Siinses ettekandes tutvustatakse täis- kasvanud õppijate motiive õpingute alustamiseks, raskusi, mida nad päev päeva järel ületavad, koolide valmisolekut täiskasvanud õppijate toetamiseks ja töö- andjate strateegiaid oma töötaja õpingute toetamisel ning tuuakse välja järeldused koolidele, tööandjatele ning kogu riigile.

Kogumiku „Kolmekesi elukestvas õppes: õppija, kool ja tööandja” PDF variandi leiad SIIT

Töökeskkond 2010

Ten-team, 2010

Käesolevas CD-kogumikus leidub süstematiseeritud kujul enamik informatsioonist, mida oma igapäevatöös vajavad ettevõtte töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu liige, samuti aga ka mitmed teised erinevate astmete juhid, alates toote- ja suunajuhtidest ning lõpetades ettevõtte tegevjuhtkonnaga.

Kogumiku kasutamise kiiruse ja mugavuse huvides on kõik materjalid, mis on võrreldes kogumikuga "Töökeskkond 2009“ muutunud, tähistatud märkega UUS ja lisandunud märkega UUS*

Nagu ikka, sisaldub kogumikus süstematiseeritud kujul värske seadusandlus, hulgaliselt mitmesuguseid infomaterjale ning erinevate dokumentide näidiseid, mitmed neist uued või parandatud.

Loodame, et kogumik "Töökeskkond 2010" aitab Teil vältida tüütuid infootsinguid ning võimaldab rohkem keskenduda oma põhitööle. Kui see on nii, loeme oma eesmärgi taas täidetuks.

Pilguheit kogumikule SIIT
CD-d küsida üldlugemissaali letist

Eesnäärmehaigused ja seksuaalsus

Kristo Ausmees, Gennadi Timberg ja Jaan Kaplinski
Uomoprint, 2010


Meestearst Kristo Ausmees, uroloog Gennadi Timberg ja kirjanik Jaan Kaplinski on koostanud esimese eestikeelse raamatu, mis selgitab eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seoseid.

Jaan Kaplinski sõnul pakutakse meestele pidevalt seksuaalset erutust, olgu reklaamis, mis kasutab naise keha, olgu pornos või erootikas, mida kohtame igal sammul. „Samal ajal ei pakuta meestele rahuldusvõimalusi, mis tähendab mõnelgi puhul teatavat kroonilise seksuaalsuse erutuse ja rahuldamatuse seisundit,“ kirjutab Kaplinski värske meeste tervisest rääkivas raamatus.

Lisaks kirjeldavad ja selgitavad meestearst Kristo Ausmees ja uroloog Gennadi Timberg 112. lk mahuga raamatus eesnäärmehaiguste ja seksuaalsuse seoseid läbi mehe erinevate elukümnendite.

Oluline ja vajalik raamat nii arstidele kui ka patsientidele. Selge, põhjalik ja sisutihe ülevaade eesnäärmehaigustest, nende ennetusest ja peamistest ravivõtetest.

kolmapäev, 2. juuni 2010

Viljandimaa põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate kogumik : "Sakala" kaasväljaanne

Sakala Kirjastus, 2010

Kogumik on pühendatud kõigile neile, kes olid 2010. aasta kevadel lõpetamas Viljandimaa põhikooli või gümnaasiumi. Kogumikus on ilmutatud koolilaste omalooming ning informatsiooni erinevate edasiõppimise võimaluste kohta.

Sidega seotud elu

Juhan Kiris
J. Kiris, 2009

Juhan Kiris on sündinud Vaikse ookeani kaldal Primorje krais Liflandja külas. Aastail 1949-1956 töötas ta Kärdla sidejaoskonnas. 1990. aastate algul oli Kiris taasavatud Postimuuseumi kuraator.

Raamat "Sidega seotud elu" on autori sõnade järgi pilguheit Eesti sidemajandusele aastail 1947-2002.

Eesti spordi aastaraamat 2009

Atlex, 2010

„Eesti spordi aastaraamat 2009“ võtab ligi pooletuhandel leheküljel kokku möödunud spordiaasta, mahukas statistikaosa sisaldab andmeid 60 spordiala kohta.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul võib möödunud spordiaastat hinnata õnnestunuks, sest meie sportlased saavutasid suurepäraseid tulemusi mitmetel tiitlivõistlustel. „Need tulemused jõuavad igal aastal ka spordi aastaraamatute kõvade kaante vahele, jätkates nii traditsiooni, millele pandi algus juba 1917. aastal esimese spordistatistikaraamatuga,“ märkis minister ja tänas raamatu esitlusel selle koostajat ja kaasautoreid töö eest, mis on oluline Eesti spordiajaloo jäädvustamisel.

Lisaks põhikoostaja Sirje Lundile lõid mahuka aastaraamatu kokkupanemisel kaasa üle 60 kaasautori, raamatus kasutatud fotode autor on legendaarne spordifotograaf Lembit Peegel.

Raamatu andis välja Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutus, toetasid Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Teodor Krigul : Elu ja töö


Heino Kasesalu
Sari Eesti metsanduse suurmehed
Eesti Metsaselts, 2009

Draamateatri raamat : Teatrist ja teatriperest aegade voolus

Ain Jürisson
Eesti Draamteater, 2010

Eesti Draamateater andis välja pikaajalise lavastusala juhataja ja kunagise näitleja Ain Jürissoni mälestusteraamatu „Draamateatri raamat“. Ain Jürisson on siin teatris töötanud 50 aastat, näinud palju erinevaid juhte, kolleege, teinud kümnetes lavastustes kaasa näitlejana ja veelgi rohkemates tehnikuna, teatrikunstniku parema käena lava ettevalmistamisel, kogenud muutuvaid töötingimusi ja publiku ootusi.
„Draamateatri raamat“ on rikkalikult illustreeritud, siin on mitusada üpris unikaalset fotot majast, lavastustest, proovidest, teatri loomingulistest ja tehnilistest töötajatest. Ain Jürisson kirjutab ED hoone ehitus- (ja ümberehitus)loost, teatri erinevatest nimedest, teatrijuhtidest, legendaarsetest näitlejatest, kunstnikest, aga ka valdkonnast, mis tihti teatriajalugudes kajastamata jääb - teatri tehnilistest töötajatest, töökodadest. Samuti ED stuudiotest ja nende lõpetajatest, teatri reisidest NLiidus ja mujal. Raamatus on nimede register ja ED-s töötanud näitlejate nimekiri.

Eessõnas kirjutab autor: „See raamatuke ei pretendeeri absoluutsele ajaloolisele tõele, kuid faktid ja daatumid on võimalikult täpsed. ... Siinne on minu pilt, minu poole sajandi kogemustest vormitud pilt lava pealt ja lava tagant, tegelaste toast ja töökodadest. Kirjutatu ei kujuta endast otseselt Draamateatri ajalugu, kummatigi ei saa sellest mööda, meenutades inimesi, kes seda ajalugu teinud, kelle loomingu mõjuväli ulatub tänasesse päeva ja on alusmüüriks tänastele mõtlemistele ja tegudele.“

Raamat jaotub viieks osaks:
  • Maja raamat.
  • Teatri raamat.
  • Näitlejate raamat.
  • Reiside raamat.
  • Kunstnike raamat.

Raamatu lõpus on nimekiri kõigist näitlejatest, kelle õlgadel on Eesti Draamateater püsinud üheksa aastakümmet

Katkend peatükist "Ühest unustamatust etendusest" (lk. 163-164)

Koostöö omakandimehest kirjaniku Jaan Kruusvalliga ja kogu Miku tehtud nn maarahva triloogia – “Pilvede värvid”, “Vaikuse vallamaja” ja Rein Saluri “Minek” – see on omaette väärtus nii Miku loomingus kui ka Draamateatri loos. “Pilvede värvid” (1983) tuli ajal, mil võis juba suud paotada, seda mängiti laulva revolutsioonini ja hiljemgi. See lavastus oli nagu valus ja kallis palsam eestlase haavadele, ajast, mil inimeste saatus ristus oma maa saatusega. Rahvas saalis jälgis ja võttis laval toimuvat endasse surmvaikse süvenemisega.
See lavastus oli püha.
Jaan Kruusvallil oli kindel soov näidata seda Lahemaa rannarahvale. Siinsetest inimestest lugu ju oligi. Kruusvall tahtis etendust teha tillukeses Võhma rahvamajas Loksa ja Palmse vahel. Käisime siis Miku ja kunstnik Aime Undiga uurimas seda paika – no mitte kuidagi ei mahu täiskujundus lavale ära, liiati on põgenike stseenis laval korraga üle kahekümne näitleja. Ja ikkagi otsustasime etenduse teha. Aime otsustada jäi, milline osa dekoratsioonist läheb lavale, mis jääb auto peale. Valgust sai kasutada niipalju, kui väike alajaamakene seda lubas, nii et Aime loodud valgusmängud jäid enamuses ära.
Ja ometi toimus kõigile osalejatele “Pilvede värvide” kõige unustamatum etendus üldse. See oli niivõrd südamest südamesse minev, küllaltki harv juhus, kus vahe saali ja lava vahel haihtub. Saalis oli ju siinne rahvas, keda tollane eestlaste, eesti perede lahutamine otseselt puudutas. Venelane tuleb. Venelane on Narva all... Jääda või mitte jääda? Paljudest jäänutest said represseeritud, paljud leidsid Rootsi jõudmise asemel märja haua.
Mängisin Võhma etendusel kellegi asemel üht põgenikest ja kuna laval ruumi polnud, istusin poolenisti saalis, paar meetrit esimest reast. Nähes rannarahva voolavaid pisaraid ei olnud võimalik ka endal neid tagasi hoida. Keegi ei hoidnud. Selline saali ja lava ühtekuuluvus on harukordne.
Kuus aastat hiljem mängisime “Pilvede värve” Kanadas sellele eesti kogukonnale, kes 1944. aastal läksid. Neid oli siis veel palju. Ka Toronto eestlastele mängitud etendused olid väga emotsionaalsed, tõid surmavaikuse saali ja pisarad rahva silma, ometi mitte nii suurest laengust kantud, kui väikeses Lahemaa Võhmas.

teisipäev, 1. juuni 2010

Kaunis Eesti kodu 2009 : [kodukaunistamise konkursi võitjad : fotoalbum]

Eesti Kodukaunistamise Ühendus, 2009


Head Eesti inimesed, kes te olete oma kodu ja koduümbruse kauniks teinud.
Meil on täna põhjust pidada ühte väikest juubelit. Oli see ju kümme aastat tagasi, 1998. aastal, kui president Lennart Meri algatusel hakati kaunima kodu auhindu andma.
Palju õnne meile kõigile! Ja muidugi suur atäh kõigile teile, kes te nende aastate jooksul olete kodukaunistamise liikumise eestvedajaks ja toetajaks olnud.
Mul on väga hea meel, et nii rohkelt ja kõikjal Eestis on inimesi, kes tahavad ja oskavad oma kodu ning koduümbrust kaunimaks muuta. Minu tänu teile!
Kaunist kodust algab kaunis riik. SDelline riik, kus ei voha lepavõsa, vaid sirguvad noored tammed. Riik, kus metsa all ei laiuta prügimäed. Riik, kus aiad on otse, mitte kiiva vajunud. Riik, kus on kenad bussipeatused ja külasildid sunnivad juhuslikke möödasõitjaidki külakeskusesse keerama. Riik, kus külakeskustes on näha, et siinsed inimesed hoolivad ja märkavad. See kõik näitab tahet olla tõeline peremees oma kodus, oma kodulinnas või kodukülas, oma riigis.
Just selle tahte rõhutamiseks hakkame edaspidi kodukaunistamise auhindu üle andma kaunimateks tunnistatud omavalitsustes, külades või linnades. Kodanikuühiskonda iseloomustav tahe midagi ise ära teha, ise oma lähima ja kaugema ümbruse eest hoolit kanda, on jõud, mis võib liigutada mägesid. Me oleme seda näinud.
Tänavu kevadel kümneid tuhandeid haaranud suuraktsioon "Teeme ära 2008" on kodanikualgatuse üks parimaid näiteid. Mahapõletatud Kolga rahvamaja taastamine kohalike elanike ja omavalitsuse toel teine näide. Ja selliseid lugusid on Eestis järjest rohkem ja see teeb rõõmu. Prügist ja ahervaremeist puhas maa muudab meid endidki paremaks, sisemiselt klaarimaks.
Tänaste auhinnatute seas on on ka kortermaja Vee tänav 23 Pärnus. Väga tore!
Ma arvan, et just kortermajad ning põldudeleehitatud uusrajoonid võiksid olla enam ja enam aktiivsemad kodukaunistamise liikumises. Sealgi kasvavad lapsed vajavad ilusat koduümbrust ja täiskasvanute kohus on seda neile pakkuda.
Kaunis kodu ei ole vaid ilus aed ja ülevärvitud maja. Kaunis kodu on midagi enamat. See on kodutundega kodu, millest õhkub koldesoojust ning mille heast käekigust ja edasikestmisest hoolivad üheskoos erinevad põlvkonnad.
Hoidkem Eesti kodusid.

Elagu Eesti!


Toomas Hendrik Ilves
Vabariigi President
kodukaunistamise aasta lõpetamisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis 24. augustil 2008

Kaunis Kodu 2009
Peapreemia 50 000 kr KODUKIRJALT, PINDI KINNISVARALT ja SEBilt: SIIRI ja IVAR HEINMAA Jõelähtmelt









II preemia 30 000 kr firmalt K-RAUTA:
JOONAS TORIM Tartust











III preemia 20 000 kr SEESAM Kindlustuselt:
SIRET ja ARGO REIDLA Pärnust











Eripreemiad


Stiilse kodu preemia 15 000 kr firmalt IITTALA:
KARINY JOALA ja HEIKKI LAIDMA Tallinnast






Kauni tekstiili preemia 15 000 kr firmalt Disain Digesto:
AINO PADURI Tallinnast






Huvitavaima värvilahendusega kodu preemia 10 000 kr firmalt CAPAROL:
MARI KÄRME ja PRIIT ROOSMÄE Keilast








Stiilseim sisekujundaja abiga loodud kodu: preemia 10 000 kr firmalt CAPAROL: HELEN VESKI jaRAIVO AAVISTO maakodu Saaremaal, sisearhitekt KRISTIINA ELJAND








Ökokodu preemia 10 000 kr KODUKIRJALT:
TRIINU ja KERMO JÜRMANN Tallinnast








Rohelise Kodu preemia 10 000 kr NURGA PUUKOOLILT: ANTS ja LIISU METS Saaremaalt







Kauneima aia preemia: aiareis firmalt ASTELLARIA: LEA ja VÄINO JAAKUS Jõgevamaalt


Finaali jõudsid veel:
Perekond SIKKAL. Finalistidiplom õdusa ja eestimaise kodukujunduse eest.
MIKK OLLI. Finalistidiplom tüüpkorteri omanäolise ja stiilse sisustuslahenduse eest.
KATRI TÜHANE ja TIMO HEERING. Finalistidiplom kaunilt kujundatud väikekorteri eest.
PIRGIT PRUUAL ja AARE KRÄMANN. Finalistidiplom leidlikult ja säästlikult taastatud agulikodu eest.
KRIS ja PRIIT TÄÄKRE. Finalistidiplom hea käega taastatud kodu eest.
SIGNE VÕSOBERG-PASTIK ja NEEME PASTIK
REET BOBERG
SIRJE KEREME
RIINA LAIGO ja PAUL TAKLAJA
RAIVO VIDEVIK ja tema kodu kujundanud sisearhitektid KAI SÜDA ja RISTO PARVE
HEIDI TÕNISSON ja RAIGO SARAPUU

Arhitekt Toomas Rein

Eesti Arhitektuurimuuseum, 2010

Arhitekt Toomas Rein on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid. Pikast loometeest paistavad eriti silma 1960.–1970. aastatel maapiirkondadesse projekteeritud modernistlikud ehitised. Rein on olnud aktiivne ka pärast taasiseseisvumist luues põhiliselt ühiskondlikke objekte ja elamuid.

Juubelinäituse kataloog võtab kokku Toomas Reinu loometee arhitekti ja kunstnikuna, koondades ühtede kaante vahele valmisehitatud objektid, projektid ja akvarellid. Kataloog sisaldab ka professor Leonhard Lapini ja arhitektuuriajaloolase Mait Väljase esseesid Toomas Reinust kui isikupärasest ja loominguliselt kompromissitust ehituskunstnikust.

Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine : Õppematerjal ekspedeerijale


Koostanud Jüri Suursoo
Täiendatud kordustrükk
Tallinna Tehnikakõrgkool, 2010

Õppematerjal on koostatud selleks, et anda ülevaade kaasaja arusaamadest transpordisüsteemidest ja nendes orienteerumiseks. Samuti süsteemi operaatorite tegevusest, eeskätt ekspedeerimistegevusest kui majandustegevuse lahutamatust osast. Õppematerjal käsitleb transpordisüsteemide ja ekspedeerimise kohta ja tausta ning väga põgusalt teoreetilisi aluseid. Ekspedeerimise kui praktilise tegevusala baasiks või vundamendiks on logistika, sellepärast ka palju juttu logistika põhimõtetest ja eesmärkidest.

Kultuur ja kommunikatsioon : sümbolite ühendamise loogika : sissejuhatus sotsiaalantropoloogia strukturalistlikku analüüsi

Edmund Ronald Leach
Sari Avatud Eesti Raamat
Eesti Keele Sihtasutus, 2010


Raamatus „Kultuur ja kommunikatsioon vastandab Leach empiirikute (Barth, Malinowski, Firth) funktsionalistlikule lähenemisele ratsionalistide (Lévi-Strauss, Evans-Pritchard) strukturalistliku lähenemise kultuurile. Leach käsitleb semiootiliselt ja strukturalistlikult seda, kuidas märgid ja sümbolid on omavahel ühendatud, ta analüüsib strukturalistlikult nii müütilisi kui ka Piibli narratiive. Tema jaoks on keskne see, kuidas kommunitseeritakse kultuuri tähendusi, tema loogika keskseks mõisteks on struktuuriline transformatsioon. Terminoloogia osas jälgib Leach vähetuntud Jan W. F. Mulderi ja Sándor G. J. Hervey lingvistilist aksiomaatilise funktsionalismi teooriat, mille märgikäsitlus võib meile olla harjumatu.

Kahe- ja kolmeaastaste eesti laste kõne arengu tase Reynelli ja HYKS testi põhjal ning selle seosed koduse kasvukeskkonna teguritega : dissertatsioon

Tiiu Tammemäe
Tallinna Ülikool, 2009


RESÜMEE

Lapse arengus peetakse määravaks esimest kolme eluaastat, kuna areng toimub sel perioodil äärmiselt kiiresti ja kõik kujunev on aluseks lapse edasisele arengule. Kõnel on lapse arengus oluline roll ja selle tähtsus kasvab koos lapsega. Kõnelise arengu häired varases lapseeas on suureks riskifaktoriks hilisemate õpivilumuste häirete tekkes ning nendega seotud kognitiivse ja sotsiaalse arengu kvaliteedi puudulikkuse formeerumisel. Seetõttu on võimalikult varajane diagnoosimine ja kõneravi alustamine lapse edasise arengu seisukohalt väga oluline.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada 2- ja 3-aastaste laste kõne mõistmise ja sõnavara tase ning leida seosed kõne arengu taseme ja koduse kasvukeskkonna tingimuste vahel. Töös püstitatud hüpotees selle kohta, et inglise päritolukeelega Reynelli test ja soome päritolukeelega HYKS test sobivad eesti laste kõne arengu taseme hindamiseks, leidis osaliselt kinnitust. Väga hästi sobisid eesti lastele HYKS test ja Reynelli testi kõne mõistmise hindamise osa. Saadud tulemused olid eesti lastel analoogsed testi kodumaal sooritatutega. Reynelli testi ekspressiivse kõne taseme määramise osas aga hüpotees kinnitust ei leidnud. Testi tekst eeldaks olulisi muudatusi, selgitamaks välja eesti keelt emakeelena kõnelevate laste ekspressiivse kõne arengu taset.

Laste kasvukeskkonna uurimus näitas, et väikelapseeas toimuvatest arenguetappidest lubavad nii esimeste sõnade ütlemine kui esimeste iseseisvate sammude tegemine ennustada edasist kõne arengut. Käesolevas töös vaadeldud kasvukeskkonna tingimustest omavad kõne arengule positiivset mõju unejutu kuulamine, ema kõrge haridustase ja ema rohke võõrkeeleoskus. Kõne eduka arengu tingimuste hulka kuulub ka materiaalne heaolu, kuna väga väikese sissetulekuga peredest pärit lapsed andsid testidele vastates kõigis vanuserühmades madalamaid tulemusi kui suure sissetulekuga perede lapsed. Tüdrukud saavutasid parema tulemuse kõne mõistmise ülesannetes, kuid sõnavara määramisel statistiliselt olulist erinevust ei ilmnenud. Kõne ja kõnelise suhtlemise rolli lapse arengus ei saa alahinnata. Sellele toetub kogu lapse tegevuse reguleerimine ning uute teadmiste omandamine ja kasutamine kõigis ainevaldkondades.

Lapsed on oma arengutempo poolest väga erinevad ning seetõttu on raske paika panna konkreetseid pädevusi. Kindlasti ei tohi lapse arengut hinnata üksikute arengunäitajate (nt kõne) alusel. Lapse arengut vaadeldes tuleb lähtuda lapsest kui tervikust, millest kõne areng moodustab vaid ühe, tõsi küll, olulise osa.
Töö saadaval PDF vormingus SIIT

Džäss Eestis 1918-1945

Tiit Lauk
Argo, 2010

Praegu, 21. sajandi hakul, oleme ammu harjunud tõsiasjaga, et meie kultuuripilti kuulub iseenesestmõistetava osana džässmuusika. 20. sajandi I poole oli olukord teine. Suhtumine džässi oli ühiskonnas vägagi erinev: linnanoorsugu oli valmis aktiivselt osalema, mida tõestab ilmekalt ka tantsukursuste populaarsus, samas konservatiivsema osa publiku, paljude süvamuusikute ja muusikakriitikute, aga ka maaelanikkonna suhtumine oli ettevaatlik, sageli üsnagi tõrjuv ja kohati vaenulik. Selline äärmustesse kalduv suhtumine ei valitsenud mitte ainult meil. Džässis nähti vaid kiirestimööduvat moenarrust, millel pole mingit tõsisemat väärtust, isegi selle sünnimaal USAs.

Käesolevas raamatus keskendutakse afroameerikaliku päritoluga džässmuusika jõudmisele Eestisse, selle kodunemisele siin ning tähendusele ja mõjule meie 20. sajandi I poole kultuurimaastikul.

Raamatu juurde kuulub CD tollest perioodist pärit helisalvestistega. CD asub üldlugemissaali letis.