VLRK110: Viljandi Esimese Lugemisringi tegijad AKELBERG ja kaks P. AKERBERGI

AKELBERG

Aitas kaasa peo toimumisele. Määrati 31. oktoobril 1911 planeeritud peole platsi kättenäitajaks samal päeval toimunud eestseisuse koosoleku otsusega (VEL protokolliraamat lk. 7). Kahjuks ei ole isiku kohta protokolliraamatus rohkem vihjeid, küll aga on põnev fakt, et Viljandi Posti tänav 14 maja nimetati omal ajal "Akelbergi majaks". (Allikas: Mirov, Ruth. Mälestuskilde lapsepõlvest Viljandis // Mäetagused nr 42. URL: https://www.folklore.ee/tagused/nr42/mirov.pdf) 

AKERBERG, P.  / PEETER

VEL liikmeks registreerimise kanded protokolliraamatus:

• Kaks erinevat isikut P. Akerberg nimega on üksteise järel kantud 1912. a. liikmete nimekirja:  Wiljandi w. Lõmsie (nr 64, lk. 19/1) ja Wiljandis (nr 65, k. 19/1)
• Peeter Akerberg nimega: 1913 (nimetäiend: noorem) - Weski uul., Eigo m.; 1914 - Leisleri kaupl.; 1917 - Viljandi vald

1912. aastal nr 65 registreeritud isik võib olla Karksi kihelkonna ärgas põllumees ja ühistegelane Peeter Aasamäe (Akerberg), kes sündis  9. juunil 1894 aastal Tätta talus, Pöögle vallas omaniku pojana. Tätta talu on vanim säilinud mulgi talukompleks Eestis (loe lisaks: EE). Hariduse omandas Pöögle valla ja Karksi kihelkonnakoolis. Osales I maailmasõjas liinisõdurina ja Vabadussõjas soomusrongil teenides ning oli aktiivne Pöögle piimaühigu tegelane.  Asus peale isa surma 1920. a. pidama isatalu. Ehitanud uued hooned, rajanud aia, seadnud tallu veevärgi ja arendanud põllu, eriti uudismaa kultuure. Abielus Ida Rõigasega 1925-aastast. Võtnud pikemalt osa Pöögle vallavalitsuse tööst v. volinikuna ja Pöögle 6-kl. algk. hoolekogu liikmena. Suri 16. juulil 1951 küüditatuna Siberis. (Allikad: Peeter Akerberg 40-ne aastane // Ühistegelised Uudised (1934) 9. juuni; Pärnumaa tegelaste bigraafiad. Sõna, 1937. Lk. 3-4; Geni.com)

Viljandi kunstiklubi asutajad:
Eduard Timberman, Gustav Mootse, Lydia Nirk-Soosaar, 
Peeter Akerberg-Põldmaa ja Juhan Kangilaski.
Foto on võetud 13. oktoobril 1934. aastal.

1912. aasta liige nr 64 on suure tõenäosusega talupidaja ja kunstnik Peeter Põldmaa (Akerberg), kes sündis 5. aprillil 1983 Lõmsil, Kärksi külas, Viljandi vallas. Suri 22. augustil 1966. Mükoloog Peeter Põldmaa (1929-1990) isa. Kunstniku elu kohta on raske midagi leida.  Ajalehtedesse jõudis 1938. aasta märtsis uudis, et Viljandi vallas hävis kunstniku uus puidust elamu. Õnnetuse põhjustas omaniku 4-aastane tütar Evi (abielludes Runing; 1933-2018). Veel on teada, et ta asutas koos Eduard Timbermani, Gustav Mootse, Lydia Nirk-Soosaare ja Juhan Kangilaskiga Viljandi kunstiklubi. (Allikad: Geni.com; Talts, Mait. Timberman unistas Viljandi kunstimuuseumist // Sakala (2005) 29. okt.; Kunstnik Põldmaa (Akerbergi) elumaja põles maha // Sakala (1938) 7. märts)

28. septembril 1913 toimunud peakoosolekul pidas P. Akerberg kõne "Mönda kujutavast kunstist" (protokolliraamat lk. 32): "Kõneleja wiibib maalikunsti juures ja karakteriserib Noor-Eesti kunstnikkude rühma püüdeid. Olgugi, et kõneleja arwates Noor-Eesti kunstnikkude hulgas kõrgeandelised kunstnikud puuduwad, näitawad nende kunstnikkude püüded siiski rada, kuhu Eesti kunst minema peab." Koosolek lõppes kell 12 öösel ja allakirjutajate seas oli ka "Peter Akerberg".

5. aprill - Otto Oidermann

Sõjaväelane
Otto Oidermann
5. 04 (vkj 24.03) 1893 Uulu v, Pärnu khk, Pärnumaa - 13.07.1929 Kuke t, Sootaga v, Tartumaa

Sündis 5. aprillil (vkj 24. märtsil) 1893 Pärnumaal Pärnu kihelkonna Uulu vallas kooliõpetaja peres. Teenis jaanuarist märtsini 1918 Viljandis 2. Eesti polgu kuulipildujate komando ülemana. Vabadussõja eel, 11. novembrist 1918, osales Kaitse Liidu formeerimisel ning ohvitserina Piirivalve brigaadis. 25. jaanuarist 1919 määrati Viljandi kaitsepataljoni (hilisem Sakala partisanide pataljon) ülemaks. Detsembris 1919 nimetati Sakala partisanide polgu ülema abiks. Jaanuarist 1921 oli 5. jalaväepolgu ülema abi ja Sakala pataljoni ülem. Juulis 1921 sai Sakala partisanide üksiku pataljoni ülema abiks, jaanuarist märtsini 1924 oli pataljoni ülema ja Viljandi garnisoni ülema kt. Märtsist 1924 jaanuarini 1925 oli Sakala jalaväerügemendi Sakala pataljoni ülem. Jaanuaris 1925 määrati Viljandis maakondliku kaitseliidu organiseerijaks. Märtsist 1925 maini 1926 oli Viljandi Kaitse Maleva (maist 1925 Kaitseliidu Sakalamaa malev) pealik.

Otto Oidermann suri 13. juulil 1929 Tartumaal Sootaga vallas Kuke talu heinamaal südameinfarkti. Maeti Tallinna Mõigu kalmistule. Märtsis 1936 maeti ümber Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule. (Vt VMA 2005: 132–134).

Allikas: Ajaloolisi andmeid ja tekste Pilistvere kihelkonna ja sealt pärit inimeste kohta. Rmt.: H. Raudla "Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani", Viljandi Muuseum, 2012, 583 lk ; ill.