Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

teisipäev, 27. detsember 2011

Jaak Kõdar. Linnutee lõpus on karjatee algus

[Tallinn] : J. Kõdar, 2011
74, [5] lk. : ill.

Raamat sisaldab mõtisklusi põlis- ja päriskodust, inimese tahtmistest, saamistest ja olemistest. Nagu alati lisanduvad reisiluule, maailmaruumiteema ja veidike pila. Kujundus on kunstnik Jaan Tammsaarelt.
*
Ma ellerheina heinamaal
jään igavesti leinama.
*

Olaf Rebane. Koerte kasvandik

Romaan Liivimaa ühe mõisa talurahva elust 18. sajandil
Toimetanud Ülo Alo Võsar 
Kujundanud ja illustreerinud Monika Järvekülg
Loodi : A.-R. Ilves-Annunciata, 2011
113, [1] lk. : ill.

Raamat on ajaloolise taustaga ja räägib kahe poisi, Jaagu ja Juhani, uskumatust lapsepõlvest 18. sajandil Lõuna-Viljandimaal. Poiste elu keerdkäikude taustaks on tolleaegse Õisu mõisa elu-olu ja sakste suhted maarahvaga. Raamatu aluseks on Juhan Kulli, kes oli hiljem Õisu valla esimene koolmeister, enda päevikud.

Raamatu tagakaanelt:


Olaf Rebane (surnud 1988)

Elas palju aastaid Karksi-Nuias, kus osales aktiivselt küla kultuurielus. Ta mängis rahvapilli, komponeeris valsse, (oli kunagi nooruses käinud Viljandi muusikakoolis klaverit õppimas), ja isegi maalis.

Olaf oli Juhan Kulli järglane. Tema vanaema Liisi oli Juhan Kulli tütar. Vanemad põlvkonnad panid talle kohustuseks avaldada kirjanduses see tragöödia, see kordumatu lugu. Raamat oli kirjutatud juba 1970. aastatel. Raamat on koostatud juhan Kulli kaduma läinud päeviku põhjal.

Siin ta nüüd lõpuks on.

Juhan Kull töötas 20 aastat õpetajana . Ta oli esimene Õisu mõisa õpetaja, hiljem Loodi mõisas kooliõpetaja.

Elle Eha Are. Fotokalender 2012

Sügis sööb suve
Fotod Mati Mõttus
[Viljandi] : Elle Eha Are, 2011
12 spiraalköites lehte : ill.

Kalendris Mati Mõttuse fotod ja Elle Eha Are haikud

William Vallutaja

David C. Douglas
Normannide mõju Inglismaal
Inglise keelest tõlkinud Keiu Kriit
Tallinn : Kunst, 2011
497, [1] lk., [12] lk. ill.
Sari [Kuningaraamat] [Kuningateraamat] Kui põnev võib olla ajalugu!

Ükski keskaegne Inglismaa kuningas pole kuulsam kui WILLIAM VALLUTAJA (1028-1087), keda võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii Inglismaa kui Prantsusmaa jaoks. William oli erakordse dünastia silmapaistev liige ja tema valitseda oli erakordne provints Gallias. Inglismaa vallutamine ja paljud selle olulisimad tagajärjed tulenesid otseselt Williami enese initsiatiivist. Võimeka sõjamehe ning poliitikuna oli ta ometi terve oma valitsemisaja pidevalt kimpus oma poja ning lähedaste liitlaste mässumeelsusega ning pidi lakkamatult ja energiliselt töötama oma riigi koos hoidmise nimel. Tegutsedes ühtviisi agaralt mõlemal pool Inglise kanalit, jõudis ta uuendada riigi valitsemissüsteemi, juhtida lahinguid ning ehitada usinalt kirikuid ja kindlusi.

Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal

Koostanud Marek Nisuma 
Tallinn : Varrak, 2011
413, [1] lk. : ill.
Sari Inimesed ajas Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 8

Narva rindel 1944. aasta veebruarist septembrini peetud lahingud on olnud ajaloolaste huvi keskmes juba aastakümneid. Narva rindel peetud lahingute ajaloo üks vähem tuntud osi on eesti piirikaitserügementide ja politseipataljonide võitlused seal. Nende arhiivid läksid valdavas enamuses kaotsi. Et piirikaitserügementidesse mobiliseeriti enamasti vanemad mehed, kelle enamik pealegi 1944. aastal Eestisse jäi, on nende saatus napilt kaetud ka nii paguluses kui pärast Eesti iseseisvuse taastamist kirjutatud mälestustega.

Selle lünga täidab Marek Nisuma koostatud raamat, mis sisaldab Narva rindel võidelnud piirikaitserügementide ning politseipataljonide ajaloo. Eraldi peatükk käsitleb Narva rinde tagalasse ehitatud kitsarööpmelist väliraudteed.

Raamat sisaldab ka Ülle Krafti, Aivar Niglase ja Toomas Hiio kirjutatud osi. Üksuste ajalugude kõrval on raamatus ka rügemendi- ja pataljoniülemate elulood, valik sõjakaarte ja hulk fotosid. Raamat põhineb nii avaldatud kui ka käsikirjalistel mälestustel, aga ka Eesti ja Saksamaa arhiivide materjalidel, ajakirjandusel ja muuseumide kollektsioonidel.

Balti riikide ajalugu

Andres Kasekamp
Inglise keelest tõlkinud Marek Laane
Tallinn : Varrak, 2011
319, [1] lk., 20 l. ill. : ill., kaart.

Andres Kasekampi “Balti riikide ajalugu” on esimene ühe autori kirjutatud eestikeelne üldkäsitlus Baltikumi ajaloost, mis jälgib seostatult ja võrdlevalt kõigi kolme Balti riigi ajalugu alates esimeste asukate piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks kuni piirkonna liitmiseni Venemaa keisririigiga ja uusaegse rahvusliku identiteedi tekkeni. Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp erilist tähelepanu tormilisele 20. sajandile, mille jooksul Balti riigid saavutasid iseseisvuse, kuid pidid ka taluma nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa okupatsiooni. Raamat hõlmab samuti ülevaadet sellest, kuidas Balti riigid taastasid iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid.

Algselt inglise keeles kirjutatud teost, mis ilmus rahvusvahelise teaduskirjastuse Palgrave Macmillani maailmariikide ajaloole pühendatud sarjas, on eesti lugejate jaoks täiendatud uuemate andmetega ja varustatud rikkalike illustratsioonidega.

Andres Kasekamp on Tartu ülikooli Balti poliitika professor ja Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja. Ta on lõpetanud Toronto ülikooli ja doktoritöö kaitsnud Londoni ülikoolis.

Andres Kasekamp pälvis „Balti riikide ajaloo“ eest Balti Assamblee 2011. aasta teadusauhinna.

Liivlased

Ajalugu, keel ja kultuur
Koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkelainen, Karl Pajusalu  Tõlge läti keelest: Valts Ernštreits ; Tõlge soome keelest: Miina Norvik ; Tõlge soome keelest: Tuuli Tuisk
Keeletoimetaja: Ellen Niit
Liivi keele toimetaja: Valts Ernštreits
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2011
436 lk. : ill. ; 1 DVD.

Liivlased on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Siiski pole seni olnud eesti keeles põhjalikku ülevaadet liivlastest, nende ajaloost ja tänapäevast. See raamat täidab seda tühikut. Raamatu teeb eriti väärtuslikuks asjaolu, et mitmed selle artiklitest on kirjutatud liivi juurtega kultuuri- ja keeleuurijate poolt. Lisaks sellele sisaldab koguteos Eesti, Läti, Soome ja Saksamaa parimate asjatundjate käsitlusi liivlaste vanemast ja uuemast ajaloost, rahvaluulest ja -kommetest, keelest, liivi kirjandusest, kunstist ja muusikaelust.

Aur ja püssirohi

Hanno Ojalo, Mati Õun
Võitlused Läänemerel 19. sajandil
[Tallinn] : Kunst, 2011
206 lk., 12 l. ill. : ill., portr., kaart.

Pärast 18. sajandi lõppu ja Vene-Rootsi sõda 1788–1790 valitses Läänemerel mõnda aega rahu. Esialgu paistis, et pikk sõdadeperiood revolutsioonilise Prantsusmaa osavõtul siinset regiooni eriti ei puuduta. Kuid ei läinud kümmet aastatki, kui suure sõja hingus ka meie vetesse jõudis. Kui 18. sajandil oli põhiline merel sõdija Rootsi kuningriik, siis 19. sajandil osutus üheks olulisemaks meresõja pidajaks Läänemere vetes väike Taani, kellel tuli esialgu tõrjuda Briti impeeriumi ja seejärel erinevate Saksa riikide rünnakuid.

Lisaks Taani ümber käivatele võitlustele toimusid Läänemerel aastatel 1808–1809 ka Vene-Rootsi sõja ja hiljem sajandi keskpaigas Krimmi sõja sündmused. Märkimisväärne on ka 19. sajandi jooksul sõjalaevade ehituses toimunud tehniline revolutsioon, kus purjelaevadele lisandusid algul ratasaurikud ning hiljem ka sõukruviga aurikud ja algelised soomuslaevad.

Geodeesia ja kartograafia läbi aegade

Heiki Potter, Ivar Treikelder
Maamõõtmise ning kaardistamiskultuuri ajalugu sõnas ja pildis
Tallinn : Maa-amet, 2011
263, [1] lk. : ill., kaart.

Maamõõtmine ja kaardistamine läbi aegade
Geodeesia ja kartograafia areng Eesti alal alates 16. sajandist

Põhjakotkad

Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani
Koostajad: Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer
Tallinn : Külim, 2011
496 lk. : ill.

Eesti lennundus sai 2010. aastal saja-aastaseks. Esimese mootorlennu toimumisaja poolest (1910. a) ennetab Eesti Uus-Meremaad, Jaapanit, Indiat, Türgit ja Iirimaad nii nagu ka meile lähemaid maid: Soomet, Norrat, Lätit ja Leedut. Raamat tutvustab sel puhul Eesti lennupioneere, nii sõjaväe- kui ka tsiviillendureid, alates neist, kes omandasid lendurikutse tsaariajal, kuni nendeni, kes said Põhjakotka märgi rinda 1940. aastal (1922. a kinnitatud sõjaväelenduri ja -lendurvaatleja kutsemärkide kirjelduses nimetatakse sellel kujutatud, mõõka ja kolmevärvilist kilpi hoidvat kotkast põhjakotkaks). Raamatu andmestik annab ajaloohuvilisele võimaluse kindlaks teha, kes oli kes Eesti lennunduses mis tahes hetkel kuni 1940. aastani, täiendades niiviisi Vello Lääne ja Johannes Tilga koostatud teatmeteost Teise maailmasõja aegsete ja järgsete lendurite kohta. Käesolev elulooline teatmik on mõeldud ka neile, kes tunnevad huvi oma kodukandi või kooli ajaloo vastu, sest need mehed ja naised, kes julgesid asuda sõja- või reisilennukit juhtima ega hoolinud sellest, milliste ohtudega see oli seotud, olid pärit Eesti erinevatest nurkadest. Värvifotodelt saab ka näha lennukeid, millega nad lendasid.

Uus aadel

Andrei Soldatov, Irina Borogan
Julgeolekuriigi taasloomine Venemaal ja KGB pärandi edasikestmine 
Inglise keelest tõlkinud Lauri Liiders
Toimetanud Kai-Riin Meri
Kujundanud Villu Koskaru
Tallinn : Tänapäev, 2011
276 lk.

Putini võimukümnendi ajal tugevnes FSB tohutult. Nad võtsid tagasi kadumaläinud võimu ning laienesid uutes suundades. FSB eelarve pole avalikult teada ning saladuseks on ka selle ohvitseride koguarv. Kuid isegi tagasihoidlike hinnangute kohaselt ulatub FSB isikkoosseis 200 000 töötajani.

FSB põhimõtteks sai kaitsta riiki iga hinna eest, mis mõnes mõttes meenutab tsaariaja bürokraatia suhtumist. Selle raamatu pealkiri „Uus aadel“, annab märku, kui kaugele on ajas tagasi mindud. Kõige olulisemaks suundumuseks aga võib pidada seda, et luurebürokraatia peab end nüüd igasugusest kriitikast kõrgemalseisvaks ning demokraatia nõudmiste vastu immuunseks.

Möödunud kümnendi ajal on Venemaa luureteenistuste kohta vähe märkimisväärset materjali avaldatud. Kui tahate saada uusi teadmisi Venemaa julgeolekuteenistuste telgitagustes toimuva kohta, mida seletavad lahti kaks teema kohta entsüklopeedilisi teadmisi omavat isikut, siis võib seda raamatut julgelt soovitada.

August Torma – sõdur, saadik, salaagent

Tiina Tamman
Toimetanud Jaana Hirv
Kujundanud Julius Sommer
Tallinn : Argo, 2011
391 lk. : ill.

„August Torma – sõdur, saadik salaagent” jutustab sõjaeelse Eesti Vabariigi viimasest suursaadikust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis. Rikkalikule arhiivimaterjalile toetuv raamat võtab kokku Torma eluloo ning selle kaudu terve meie riigi tekkimise ja kadumise loo.

Keerulise saatusega August Torma elutööks sai hoida alal Eesti iseseisvuse ja juriidilise järjepidevuse ideed läbi kolme raske aastakümne. Seisnud Eesti Vabariigi sünni juures 1918–1920, tegutses ta Eesti esindajana Leedus ja hiljem Rahvasteliidus ning suursaadikuna Londonis. Ta jäi oma saadikukohale ka siis, kui ta sinna määranud riik lakkas de facto eksisteerimast.

Pärast 1940. aastat oli Tormal haruldane positsioon: ta oli ainus Eesti esindaja maailmas, kel oli alles nii diplomaadistaatus kui ka saatkond ja kes oli ametisse nimetatud president Konstantin Pätsi poolt. Kuni oma surmani Londonis 1971. aastal oli Torma paljuski vana, Pätsi re˛iimi kehastus – ta oli tolle Eesti „viimane saadik”.

100 maja

Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Martin Pedanik, Karen Jagodin
Eesti ekspositsioon 12. Veneetsia arhitektuuribiennaalil
Rööppealkiri 100 houses : Estonian national exhibition at the 12th International Architecture Exhibition - La Biennale di Venezia
Tõlge inglise keelde: Juta Ristsoo
Toimetaja Karen Jagodin
Kujundaja Martin Pedanik
Tallinn : Eesti Arhitektuurikeskus, 2010
221 lk. : ill.

2010 aastal osaleb Eesti Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitusega 100Maja/Houses, seades enesele ühe selge eesmärgi- viia kohalik arhitektuuripraktika laiema vaatajaskonna ette ning tutvustada Eesti arhitektuurielu läbi ühe kitsama valdkonna- eramuarhitektuuri.

Kadunud maailm

Pilvi Blankin Salmin
Keila-Joa - unustatud ja unustamatu
Sisutoimetaja Joanna Kitsnik
Tallinn : P. Blankin Salmin, 2011
303, [1] lk. : ill.

Aastal 1839 Keila-Joad külastanud inglise aadlineiu Elizabeth Rigby kirjeldas siinset mõisasüdant järgmiselt:
Kas kõik siin on üht aegu loodus ja kunst? Falli (Keila-Joa), mis on selle võlulossi maine nimi, looduslikke võlusid ja inimkätega loodud kaunistusi on minu seal elamise ajal kõik kiitnud. *** See on üks neist soositud kohtadest, kuhu Loodus on kokku toonud kogu kujuteldava ilu, siin on seda isegi tihedamalt, kui meeldivaks peetakse. Kui oled korragi seda vaadet näinud, pole kriitikul enam midagi öelda. Siin on justkui üks riik teise sees, iga järgnev eelmisest võimalikult erinev. Meie igapäevaelu on siin otsekui mitmesuguste ajastu piltide rida alates gooti stiilis saalidest nende juurde kuuluvate imeliste alkoovide, toonitud klaaside ja mosaiikpõrandatega.”

Ehkki Keila-Joa mõisa tuntus ulatub romantismiajastusse, on autor suurt tähelepanu pööranud peaasjalikult 1930. aastatel alanud ja kuni tänapäevani kestnud perioodile, valgustades mõisasüdames paiknenud puhkeala värvikat eluolu.

Filonov

Vene avangard ja järgnenu : näitus "Pavel Filonov ja vene avangard" Kumu kunstimuuseumis, 10.06-18.09 2011
Rööppealkirjad Filonov : the Russian Avant-Garde and Afterwards = Филонов : русский авангард и после : The Russian Avant-Garde and Afterwards Pусский авангард и после
Eesti Kunstimuuseum, KUMU Kunstimuuseum, Riiklik Vene Muuseum 
Tallinn : Eesti Kunstimuuseum ; St. Peterburg : Palace Editions, 2011
112 lk. : ill.

Kataloog kaasneb samanimelise Riikliku Vene Muuseumi kogudel põhineva näitusega Kumu kunstimuuseumis (10.6.–18.09.2011), mis keskendub 20. sajandi esimese poole vene avangardkunsti ühe omapäraseima meistri Pavel Filonovi (1883–1941) loomingule, mida täiendavad Kazimir Malevitši, Vassili Kandisky, Isaak Brodski jt teosed.

Kümme aastat Eesti klaasikunsti 1997-2007

Rööppealkiri Ten years of Estonian glass art 1997-2007
Koostaja Eve Koha 
Fotod: Ülo Josing
Kujundus: Enno Piir 
Tõlkija Ilme Pesur 
Tõlke toimetaja Margit Sepp 
Kaanefoto: Avo Seidelberg
Tallinn : Eesti Klaasikunstnike Ühendus, 2011
140, [3] lk. : ill.

Albumis “10 aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007” on esitatud 30 aktiivselt tegutseva eesti klaasikunstniku teoseid ja kunstnike elulood. Albumi ilmumist toetasid Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu.

Eesti modernism

Mai Levin 
Peateid ja kõrvalradu
Toimetaja Marje Mändsalu
Kujundaja Piret Niinepuu-Kiik
Fotod: Jüri J. Dubov
Tallinn : TEA Kirjastus, 2011
181, [1] lk. : ill.
Sari Tuntud ja tundmatu

Kunstiteadlase Mai Levini suure pühendumusega kirjutatud ning asjatundlikult ja rikkalikult illustreeritud raamat avab põnevaid lehekülgi 1910.–1930. aastate uuendustahtelisest eesti kunstist, kirjeldades toonast elavat kunstielu ning tuues lugejani kunstnikke ja teoseid, mis on aastakümneid olnud teenimatult tundmatud. Kuigi teose aluseks olev uurimistöö sai alguse juba pool sajandit tagasi, on just 1990. aastatel elustunud kunstiturg toonud päevavalgele teoseid, mis rikastavad meie ettekujutust modernismi levikust ja arengust Eestis.

Heade eelteadmistega kunstisõbrale pakub raamat nii avastamisrõõmu kui ka pilku avardavaid üllatusi, kunstikaugemale lugejale aga elava ning sisuka pildi kunstnike püüdlustest ja kunsti arengu mitmekesisusest sel perioodil.

Linnafoorumid

Rööppealkiri Urban forums
Koostaja ja toimetaja Kaja Pae
Tõlge inglise keelde: Peeter Tammisto
Tõlge eesti keelde: Silver Rattasepp
Skeemid: Paco Ulman
Kujundajad: Martin Voltri, Uku-Kristjan Küttis
Fotod: Paco Ulman
[Tallinn] : Eesti Arhitektuurikeskus, c2011
359 lk. : ill.

Millistena Eesti linnasid näha soovitakse? Milliseid loovaid lahendusi kasutada Eesti linnade paremaks toimimapanekuks? Need olid põhiküsimused aastatel 2009 ja 2010 toimunud linnafoorumitel. Kahepäevased töötoad tõid linnaruumi üle arutlema nii kodu- kui välismaised arhitektid, ruumiplaneerimisega seonduvate erialade ning kohalike omavalitsuste esindajad, ärimehed ja linnaaktivistid. Linnafoorumite raamat koondab foorumite käigus sündinud ideid. Ühtlasi jätkavad foorumitel osalenud arhitektid raamatu lehekülgedel leiduvates artiklites ja vestlustes mõttevahetusi, mis algasid töötubades. Konkreetsetest linnaruumi küsimustest lähtuvad ja nende põhjal üldistuvad arutelud dokumenteerivad linnaplaneerimise ja linnaruumist mõtlemise seisu Eestis ning aitavad loodetavalt kaasa ruumiplaneerimise mõtte edaspidisele formuleerumisele.

Matsalu

Fotod Arne Maasik
Pildistatud 2010-2011
Kujundaja Martin Pedanik
Kelu (Läänemaa), 2011
176 lk.

Patarei

Juhan Maiste, David Vseviov
Merekindlus ja vangla Tallinnas
Toimetanud Ene Hanson
Kujundanud Peeter Laurits
Tallinn : Koolibri, 2011
165, [3] lk. : ill., kaart.

See raamat kõneleb Patareist – kindlusest, kasarmust ja vanglast –, meremärgist, mis ilmub vaatevälja juba kilomeetrite tagant, kujundades linna siluetti samavõrra kui iidne Toompea linnus ja kirikute tornid. Mõte rajada mererannale kindlus pärineb rootslastelt. Hiigelhoone projekt valmis Peterburi arhitektide ja sõjaväeinseneride töölaual. Hoone ehitasid valmis soldatid ja sunnitöölised. Patarei on klassitsismi silmapaistvaimaid arhitektuurinäiteid Läänemere militaarehitiste reas, mis algab Ahvenamaal asuva Bomarsundiga, jätkub Suomenlinnaga ning ulatub Kroonlinna ja Peterburi kindlusteni. Ta on rahvusvaheline ja samas seotud meie oma ajalooga. Eesti ajal sai Vene sõjaväekasarmust kinnipidamiskoht, mille Nõukogude aeg muutis hirmu ja õuduse kantsiks. Patareil on mitu nägu, ta on ilus ja hirmuäratav ühekorraga.

Milline on sinu tulevik, Patarei?

Laitse Loss

Marju Muldia, Sulo Muldia
Interjöörid
Laitse : Laitse Loss, 2011
104 lk.

See album on austusavaldus nii Laitse Lossi kunagistele ehitajatele, meie sõpradele, naabritele, sugulastele kui ka töötajatele. See album ei sobi kindlasti kunstikriitikutele, moraalijüngritele ja huumorisooneta isikutele, samuti neile, kes kõikjal ainult (ja ainult) erootikat otsivad. Kõigile teistele räägime me oma loo.

Vinum et panis

Veini ja leiva motiiv 16.-20. sajandi kunstis : näitus Kumu kunstimuuseumis 11.11.2011-11.03.2012
Rööppealkiri The wine and bread motif in 16th-20th century art : exhibition at the Kumu Museum
Koostajad Anu Allikvee, Tiina-Mall Kreem
Tallinn : Eesti Kunstimuuseum, 2011
120 lk. : ill.

Kataloog kaasneb Kumu kunstimuuseumis toimuva samanimelise näitusega (11.11.2011–11.03.2012). Kahe tähtsama kristliku ja paganliku kultuuri teema – veini ja leiva – tähendusi avavad tarbe- ja kujutava kunsti teosed, käsikirjad ja raamatud, etnograafilised esemed ja arheoloogilised leiud, samuti ajaloolised fotod.

50 EPA'st

Koostaja: Vello Malken
Kujundus: Toomas Ild
[Tartu : [i. k.]], 2011
152 lk. : ill. + 1 DVD

Muutuste kümnend

Urve Lippus
EV Tallinna Konservatooriumi lõpp ja TRK algus
Toimetaja Anu Schaper
Kujundaja Maite Kotta
Tallinn : Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2011
223 lk.

Kogumik keskendub keerulistele üleminekuaastatele konservatooriumi ajaloos 1930. aastate lõpust kuni 1950. aastateni. Raamat põhineb suures osas mälestustel, mida on jaganud konservatooriumi tolleaegsed tudengid, hilisemad tuntud muusikategelased, heliloojad, interpreedid: Neeme Laanepõld, Endel Lippus, Veljo Tormis, Ester Mägi, Leelo Kõlar, Eino Tamberg, Liida Selberg. Nimetatute kõrval leiab kogumikust infot ka paljude teiste muusikaelu tegelaste kohta. Mälestused on raamatuks kirjutanud Urve Lippus ja temalt pärineb ka põhjalik avaartikkel muutustest üleminekuajal, mil Eesti Vabariigi Tallinna Konservatooriumist sai nõukogudeaegne Tallinna Riiklik Konservatoorium.

Kuidas muuta laste mõtlemist

Howard Sharron, Martha Coulter
Feuersteini revolutsiooniline meetod intelligentsuse arendamiseks
Tõlkinud Krista Kallis
Toimetanud Kadri Ugur
Kaane kujundanud Kairi Kullasepp
Tartu : Atlex, 2011
260 lk. : ill.

Mis on intelligentsus? Iisraeli psühholoogi Reuven Feuersteini arvates kujundab intelligentsust vahendatud õpikogemus. Vanemad ja vanavanemad arendavad alateadlikult lapse kognitiivseid võimeid, vahendades talle oma kultuurist pärit stiimuleid. Kui kultuuri järjepidevus katkeb, ei arene lapse kognitiivsed oskused välja, mistõttu võidakse tema õppimisvõimet pidada piiratuks.

Seda edu, mida Feuerstein on mahajäämusega laste juures saavutanud, on läänemaailmas kakskümmend aastat üsna skeptiliselt jälgitud. Isegi seal, kus tema teooriaid on kasutusele võetud, on neid tihtipeale vääriti tõlgendatud või tulu saamiseks ära kasutatud. Ometi suudavad mõtlemise instrumentaalse rikastamise tehnikad korrektsel rakendamisel laste intelligentsustaset märgatavalt tõsta.

Feuersteini veendumus, et intelligentsuse potentsiaal on dünaamiline, mitte staatiline pärilik omadus, on hariduspsühholoogias esile kutsunud tõelise revolutsiooni. Nagu sellest raamatust võib lugeda, on ta tõestanud, et kognitiivseid puudujääke saab parandada ja et mõtlemise kognitiivse rikastamise programm suudab asendada puudulikku vahendatud õppimise kogemust. Tema ideed, mida nüüd tunnustatakse kõikjal maailmas, võivad tuua väga suurt kasu tuhandetele kiirete ühiskondlike muutuste ohvriks langenud lastele, keda praegu sildistatakse kui “aeglasi õppijaid”. See raamat sobib lugemisvaraks kõigile, kes tunnevad muret meie laste hariduse pärast.

Howard Sharron on ajakirjanikuna töötanud väljaannetes The Sunday Times, Sunday Independent, The Times Educational Supplement ja The Guardian, kirjutades peamiselt hariduse ja ühiskonna teemadel. 1986. aastal hakkas ta välja andma ajakirja Special Children (Erilised Lapsed), et pakkuda arutelukeskkonda paljudele erihariduse valdkonna uutele ideedele. Praegu on ta kirjastuse Question Publishing Company (Suurbritannias tegutsev hariduskirjastus) tegevdirektor. Selle raamatu jaoks tegi ta Iisraelis tihedat koostööd professor Reuven Feuersteiniga, kelle sulest on pärit ka väljaande eessõna.

Martha Coulter on rahvatervise professor Lõuna-Florida Ülikoolis (Tampa, USA). Ta on avaldanud arvukalt kirjutisi varajasest sekkumisest hariduslike erivajadustega laste probleemidesse ja juhatab perevägivalla uurimise keskust.

Sünnist saati nutikaks

Jill Stamm, Paula Spencer
1-3 aastased lapsed : lihtne teaduspõhine meetod lapse areneva mõistuse eest hoolitsemiseks kolmel esimesel eluaastal
Tõlkinud Marju Algvere
Kaane kujundanud Reet Helm
Toimetanud Anu Rooseniit
Tallinn : Ersen, 2011
368 lk. : ill.

Lihtne teaduspõhine meetod lapse areneva mõistuse eest hoolitsemiseks kolmel esimesel eluaastal

Kas imikule tuleks tõepoolest raamatuid ette lugeda? Kas kõikide telesaadete vaatamine on kahjulik või on mõnest kasu? Kas lastetoas peaks kõlama klassikaline muusika? Kas imikule viipekeele õpetamine ikka tõstab tõesti tema IQ-d?

Värsked lapsevanemad on sageli lausa üle ujutatud soovituste ja informatsiooniga lapse võimete maksimaalse arendamise kohta. „Sünnist saati nutikaks” vastab nende küsimustele ja tõestab, et imiku aju ei toida „hariv meelelahutus”, vaid tähelepanu, sideme loomine ja suhtlemine – lihtsad asjad, mida iga lapsevanem pakkuda suudab.

Lisaks leiate siit arendavaid mänge igale vanusegrupile ja nõuandeid lapsele sobiva keskkonna valimiseks. Õppige, kuidas suurendada lapse tähelepanu ulatust, arendada tugevat emotsionaalset kiindumust lapse ja hooldaja vahel, ergutada lapse verbaalseid oskusi, tõsta lapse IQ-d ja anda imikule võimalikult hea lähtepositsioon.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste ja noorte abistamine õppetöös

Joanne Steer ja Kate Horstmann
Õppetöös ja elumuutustega toimetuleku käsiraamat
Tõlkinud Kristina Kruuse ja Valli Voor
Ahto Aaremäe pildid
[Tallinn] : Kunst, 2011
215, [4] lk. : ill.

Õppetöö ja elumuutustega toimetuleku käsiraamat.

Raamat aitab õpetajatel, psühholoogidel ja vanematel toime tulla probleemidega, mis tekivad lastel ja noortel, kes kannatavad aktiivsus- ja tähelepanuhäire all. Taolistel inimestel on tihti raskusi kohanemisega, organiseerumisega, stabiilsete sõprussuhete loomisega, õppeedukuse, käitumise või enesehinnanguga ning kui probleemidega ei tegeleta, võib see tõsiselt kahjustada laste võimet elada iseseisvat ja täisväärtuslikku elu.

See lõbus ja interaktiivne raamat annab läbiproovitud nõu ja juhiseid, võimaldab kopeerida töölehti ja arendada nii õpetajaid kui vanemaid, et nad saaks toetada raskustes lapsi. Iga peatükk keskendub erinevale võtmeteemale ning pakub konkreetseid ja arusaadavaid lahendusi koos tulemuste mõõtmise viisidega.

Tallinna Tehnikakõrgkooli toimetised. nr.13

Tallinna Tehnikakõrgkool Toimetaja Jaan Rohusaar
Tallinn : Tallinna Tehnikakõrgkool, 2010
88 lk.

Beebi keha märgid

Joan Liebmann-Smith, Jacqueline Nardi Egan
Põhjalik käsiraamat sinu lapse tervise kohta sünnist väikelapseeani
Inglise keelest tõlkinud Silja Soone
Toimetanud Anu Murakas
Kaane kujundanud Reet Helm
Tallinn : Ersen, 2011
294 lk. : ill.

Põhjalik käsiraamat sinu lapse tervise kohta sünnist väikelapseeani

Nagu enamik lapsevanematest, märkate ilmselt teiegi iga väikest muutust oma kasvava beebi juures ning tunnete selle pärast muret. Miks on tema üks pupill teisest suurem? Mida kujutab endast kiilas laik tema peas? Miks ta kõnnib kikivarvul? Raamat, mis on koostatud viimaste uuringute põhjal ning mille on üle vaadanud lastearstide ja teiste meditsiiniekspertide nõukogu, annab vastuse neile ja muudele murettekitavatele küsimustele.

Siit saate teada:
* millal norskamine on normaalne ja millal see annab märku uneapnoest
* millist tüüpi tedretähnid võivad viidata haruldasele geneetilisele haigusele
* kuidas beebi pildistamise abil võib jälile saada silmakasvajale
* millal beebi paistes rinnad annavad märku hormonaalsest probleemist

See asendamatu raamat aitab teil otsustada, millal helistada lastearstile ning millal muretsemine lõpetada. Hea oleks meie raamatut lapse imiku- ja väikelapseeas käeulatuses hoida.

Õigest usust

Gilbert Keith Chesterton
Esseed
Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne
Kujundanud Kutt Niinepuu
Tallinn : Kuldsulg, 2011
215 lk.

Gilbert Keith Chestertoni tuntakse Eestis inglise krimikirjanduse klassikuna. Tema
Isa Browni lood, Mees, kes teadis liiga palju ja teised põnevikud on ka eesti keeles korduvalt ilmunud. Kuid Chesterton ei kirjutanud ainult romaane ja novelle, näidendeid ja luulet, vaid oli ka XX sajandi kuulsamaid esseiste. Tema vaimukad arutlused inimloomusest on aegumatud, täis tabavaid tähelepanekuid.

Raamatus ÕIGEST USUST mõtiskleb Chesterton, mida meie vastuolulises, kirevas, infomürast kurdistatud maailmas tasub uskuda, mida mitte. Ta analüüsib materialismi ja idealismi, uurib kristlust ja budismi, vaeb islami ja konfutsianismi häid ja halbu külgi, polemiseerib Nietzsche, Tolstoi, Marxi, Shaw ja Wellsiga. Paljud Chestertoni mõtted ühiskonna arengust on justkui täna kirja pandud - suur kirjanik aimas, mida tulevik inimsoole toob ning nägi ette isegi Euroopat meie päevil vaevavaid kriise.

Kanti kriitiline filosoofia

Gilles Deleuze
Tõlkinud [ja järelsõna:] Margus Ott
Toimetanud Andres Luure
Sarja kujundus: Jüri Kaarma
Raamatu kujundus: Eve Kask
Tartu : Ilmamaa, 2011
113, [7] lk.
Sari Avatud Eesti Raamat

„Avatud Eesti Raamatu” sarjas Margus Oti tõlkes ilmuv selge ja süsteemne Immanuel Kanti filosoofia käsitlus on sama autori teistest filosoofia-ajaloolistest teostest erinev. „Mu raamat Kanti kohta on teistsugune, see meeldib mulle väga, ma kirjutasin selle kui raamatu vaenlase kohta, ma püüdsin selles näidata, kuidas ta töötab, millised on tema mehhanismid – Mõistuse kohtumaja, võimete mõõdetud tarvitus, allutatus, mis on seda silmakirjalikum, et meid kutsutakse seadusandjateks,“ kirjutab Deleuze, kes ei võtnud ette Kanti lammutamist, vaid tunnustas tema uuenduslikkust ning leidis temalt algatusi, mida edasi arendada.

Tunne ennast hästi just praegu!

Louise L. Hay
Kuidas kasutada afirmatsioone
Tõlkija Kaire Puumets-Sõber
Tallinn : Nebadon, 2011
125, [3] lk.

Paljude menukate eneseabiraamatute autor Louise L. Hay kõneleb afirmatsioonide mõjust ja tähtsusest ning õpetab neid õigesti kasutama. Ta keskendub üheksale eluvaldkonnale – tervis, hirmud, arvustamine, sõltuvused, andestamine, töö, raha, sõbrad, armastus ja vananemine – ning pakub välja valiku harjutusi, mis aitavad oma elu muuta. Autor kinnitab: “Afirmatsioonide kasutamine pole raske töö. Sellest võib saada rõõmuküllane kogemus, kui sa vabaned vanade negatiivsete uskumuste koormast, vallandades need tagasi olematusse, kust nad on pärit.”

Söömishäired

Anna Keski-Rahkonen, Pia Charpentier, Riikka Viljanen
Juhised lähedastele
Tõlkinud Meri-Liis Laherand
Eritoimetaja Anu Järv
Toimetanud Piibe Kohava
Kaane kujundanud Igor Balašov
Tallinn : Medicina, 2011
188 lk.

Söömishäired kujunevad välja tasapisi ning tekitavad päevavalgele tulles lähedastes vastuolulisi tundeid: mida ma olen valesti teinud, mida ma tegemata jätsin? See raamat räägib, millised tegurid muudavad inimese söömishäiretele vastuvõtlikuks, kuidas söömishäireid ära tunda ning kuidas mitmest spetsialistist koosnevad meedikuterühmad söömishäireid ravivad. Lähedastel on paranemises tähtis roll. Raamatus antakse praktilisi nõuandeid tervishoiud˛unglis abi leidmiseks ning tutvustatakse lähikondsete lugude kaudu tugirühmade rolli.

Külmetushaiguste koduravi

Abi apteegist ja loodusest kogu perele
Koostanud [ja toimetajad] Siiri Lelumees ja Üllar Ende
Kujundaja Anu Maarand
Tallinn : Ühinenud ajakirjad, 2011
127 lk. : ill.
Sari Kodutohtri raamat

Abi apteegist ja loodusest kogu perele

Sellest raamatust leiad kõik vajaliku külmetushaiguste ärahoidmiseks ja leevendamiseks. Ohtralt praktilisi nõuandeid tuntud Eesti arstidelt, apteekritelt ja loodusravi ekspertidelt.

Isiksus+

Florence Littauer
Lapsevanematele : miks ta niimoodi käitub?
Tõlkinud Pille Runtal
Toimetanud Doris Kareva
Kujundanud Sirje Tooma
Tallinn : Oomen, 2011
158, [1] lk. : tab.

Kas see on minu laps?

Seda juhtub varem või hiljem iga lapsevanemaga. Ükskõik kas oma koduseinte vahel või keset poodi, just siis, kui arvate, et tunnete oma last läbi ja lõhki ning oskate temaga hakkama saada... oh, mis üllatus! Miks ta ei käitu ootuspäraselt? Mispärast on ta oma õest nii erinev?

Tunnustatud autor Florence Littauer kasutab järeleproovitud põhitõdesid oma populaarsest raamatust Personality PLUS (mida on müüdud üle miljoni eksemplari) eesti keeles „Isiksus +“, et aidata teil mõista ja hinnata iga lapse isikupära. Selleks on vaja tunda nelja põhilist isiksusetüüpi, mis iseloomustavad kõiki inimesi – nii täiskasvanuid kui lapsi.

Sellest põhjalikust käsiraamatust leiate kõik vajaliku – isiksusetüüpide kirjeldused ja tabelid nende kindlakstegemiseks, samuti nõuandeid ja juhiseid igale lapsevanema/lapse temperamenditüüpide kombinatsioonile.

„Isiksus + lapsevanematele“ aitab teil:
• kindlaks teha nii enda kui oma pereliikmete isiksusetüübid
• leida praktilisi nõuandeid
• mõista, kuidas iga last kõige tulemuslikumalt kasvatada
• tunda laste kasvatamisest rõõmu
• luua teie kodus rahu ja harmooniat

Peagi ütlete enesekindlalt ja naeratades: „Jah, just selline on minu laps!“

Isiksus+

Florence Littauer
Tunne ennast mõista teist : temperament ja tegelikkus
Inglise keelest tõlkinud Ursula Erik
Toimetanud Doris Kareva
Kujundanud Sirje Tooma
[Tallinn] : Oomen, 2011
207 lk. : tab.

Milline väidetest teie kohta kõige paremini sobib?
✓ olen korralik ja mu asjad on alati omal kohal nii kodus kui tööl
✓ mul on isegi tõesti oluliste asjade pärast raske vaimustust väljendada
✓ kaubakeskuses unustan aegajalt, kuhu oma auto parkisin
✓ ärritun, kui alluvad mu juhtnööre täht-tähelt ei täida

Vaibumatult menuka bestselleri Personality Plus eesti keeles Isiksus+ autor Florence Littauer köidab teid muheda stiiliga, kuid annab ka kuldvõtmekese nii enda kui kaaslaste mõistmiseks. Õpite aktsepteerima igaühe isikupäraseid jooni, mis meid üksteisest erinevaks teevad. Isiksus+ on õpetus ja iva, mida vajate enda ning oluliste kaaslaste elu harmoonilisemaks muutmiseks.

Mis teeb teid eriliseks?
Seda polegi nii vähe. Igaüks on loodud imeliselt ja loominguliselt. Isiksus+ aitab teil otsusele jõuda, kes teie olete. Testid aitavad selgitada, kuidas teie unikaalne temperamenditüüpide kombinatsioon mõjutab teie emotsioone, tööd ja suhteid. Kui mõistame, kes me oleme ja miks käitume nii, nagu käitume, hakkame mõistma oma tegelikku olemust, parandama isiksust ja õppima teistega läbi saama.”

Kui kord juba mõistate, kuidas tuua välja parimat endas, selgub, et ka teised tunduvad kuidagi kenamad.

Ptahhotepi elutarkus

Tallinna Ülikool ; vanaegiptuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud, [saatesõna:] Sergei Stadnikov
Toimetanud Külli Habicht
Kujundanud Sirje Ratso
Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2011
158, [1] lk. : ill.

Egiptuse Vana riigi aegse pealinna Memphise ülikule Ptahhotepile omistatud elutarkuste kogumik on Vana-Idamaa tarkuskirjanduse pärl. Ühtlasi on see maailmakirjanduse raudvarasse kuuluv teos, mida juba vanad egiptlased lugesid austusega kui iidset ja auväärset teksti. Kuigi selles leiduvad eetilised doktriinid on mõneti vananenud, tasub paljusid Ptahhotepi õpetlikke maksiime tänapäevalgi järgida.

Vanaegiptuse keelest tõlkinud ja kommenteerinud Sergei Stadnikov.

Avalik esinemine

Katrin Aedma
Kuidas osalejaid kaasata? Igav loeng, koosolek või muu üritus kaasamise abil atraktiivseks ja interaktiivseks! Parim valik praktilisi näpunäiteid
Tallinn : KA Konsultatsioonid, 2011
99 lk.
Sari Avalik esinemine; 1

Raamatute sarjas: „Avalik esinemine“ pakub ta lugejale valiku parimaid praktilisi näpunäiteid erinevatel esinemist puudutavatel teemadel. Et raamatud oleksid kiiresti loetavad ja lihtsasti mõistetavad, on tekst liigendatud, lisatud joonised ja kasutatud võimalikult lihtsat eesti keelt.

Raamatus “Avalik esinemine. Kuidas osalejaid kaasata? Igav loeng, koosolek või muu üritus kaasamise abil atraktiivseks ja interaktiivseks!” kirjutab autor eelkõige sellest, millised on meie kõigi võimalused osalejate kaasamise näol teha huvitavaks koolitund, loeng, koosolek või mõni muu üritus, kus esineja esineb ja osalejad teda aktiivselt kuulavad, temaga kaasa mõtlevad ja tegutsevad. Raamatus on kirjas 10 põhjust, miks inimesed ei julge kaasata ja soovitused, kuidas seda õppida; erinevad tööriistad kaasamiseks ja näited võimalikest ebaõnnestumistest ja õnnestumisest.

Raamatu sihtgrupiks on kõik täiskasvanud, kes mingilgi moel puutuvad kokku avaliku esinemisega.

Lause õigekeelsus

Mati Erelt
Juhatused ja harjutused
Toimetanud Tiiu Erelt
3., täiend. tr.
Tallinn : Emakeele Selts, 2011
182, [1] lk.

Gustav Vilbaste

Koostajad Piret Õunapuu, Tiina Tael
Eessõna: Piret Õunapuu
Toimetajad Tuuli Kaalep, Toivo Sikka
Kujundus: Jana Reidla
Tartu : Eesti Rahva Muuseum, 2011
93, [1] lk. : ill., portr.
Sari Vanavara kogumisretkedelt, 8

SisukirjeldusKommentaaridSeotud tootedRaamaturiiulEesti Rahva Muuseumi kogumismatkade päevikute sarjas on ilmunud järjekordne lahe lugemine – raamat “Gustav Vilbaste. Vanavara kogumisretkedelt 8“ räägib aastatel 1910–1913 Kuusalu, Harju-Jaani ja Kose kihelkondades nähtust ja kogetust.

Gustav Vilbaste, möödunud aastasaja karismaatilisemaid ja laiema huvideringiga loodusteadlasi, oli tegev paljudes valdkondades. Loodusteaduste kõrval oli Vilbaste innukas rahvaluule, murdekeelse sõnavara ning vanavara koguja. Praegusel ajal, mil mitmetest teadusaladest on välja kasvanud inimese ja muu looduse minevikulise suhte ning ökoloogilise tasakaalu käsitlevad uurimissuunad, osutub Vilbaste elutöö kõigil neil aladel kokku terviklikuks ülevaateks eesti teadus- ja kultuuriloos. Ta oli teadlane Jakob Hurda vaimus, kes töötas rahva heaks rahva keskel rahva abiga.

Eesti Rahva Muuseumis on Vilbaste pärandina üle 6000 foto ja postkaardi, kogumismatkadel kogutud 421 eset ning 7 korjamismatka kirjeldust. Muuseumi kirjasaatjana on ta vastanud 22 erinevale küsimuskavale. Koostöö ERMiga kestis Vilbastel kuni tema elu lõpuni.

Kuidas kõik algas, saab lugeda vastpublitseeritud reisikirjeldustest, mida illustreerivad nii muuseumile kogutud esemete pildid kui selleaegsed fotod. Raamatu koostajad on Piret Õunapuu ja Tiina Tael.

Jõulud

Tekstid: Anu Jõesaar, Kadri Vilen, Victoria Parmas
Fotod: Priit Grepp, ajakirjade arhiivid
Kujundus: Mai Grepp
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2011
182, [2] lk. : ill.

Kaunis ja praktiline käsiraamat ajakirjade Kodukiri ning Pere ja Kodu autoritelt aitab kogu perel aasta lõpus jõuludele häälestuda.

Raamat pakub tööjuhiste, jooniste ja mustritega varustatud ideid kodu ja aia kaunistamiseks ning mitmesuguses tehnikas kuuseehete ja jõulukaartide valmistamiseks. Jõukohaseid jõulumeisterdusi on nii täiskasvanutele kui ka lasteperele, beebidest koolilasteni.

Praktilised nõuanded puudutavad jõulupuu valimist ja hooldamist, traditsiooniliste jõulutaimede kasvatamist, aiapuude jõuluks kaunistamist. Ei puudu ka erinevate jää- ja lumelaternate tegemisjuhendid.
Jõuluvana leiab siit lihtsa mantli ja koti õmblemise õpetuse ning rohkesti ideid kinkide pakkimiseks ja kaunistamiseks.

Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele

Reet Kasik, Mati Erelt, Tiiu Erelt
Toimetanud Tiiu Erelt
Retsenseerinud Reili Argus, Elo Rohult, Karin Rummo
2., täiend. tr.
Tallinn : Emakeele Selts, 2011
183 lk.

Keeleteadlane Eduard Vääri

Artikleid ja bibliograafia
Koostanud Reet Vääri
Toimetanud Krista Kerge
Kujundanud Maria Must
Tallinn : Tallinna Ülikool, 2011
369 lk. : ill., portr.
Sari Eesti keele ruum : Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised, 6

Eduard Vääri teaduslik tegevus oli väga mitmekülgne. Eesti teadus- ja kultuurilukku on ta jäänud eeskätt emakeele uurijana ja selle õiguste eest seisjana, keeleõpetuse arendajana, eesti keele õpikute ja «Võõrsõnade leksikoni» autorina. Rahvusvaheliselt sai Eduard Vääri aga tuntuks sugulaskeelte, iseäranis liivi keele alaste uurimustega. Sugulaskeeltega seostub ka tema viimaste aastakümnete tegevus lõunaeesti kodumurde viljeleja ja arendajana.

Karl Pajusalu

Lätimaal eestlasi otsimas

Hannes Korjus
Toimetaja Anneli Sihvart
Tallinn : Kadmirell, 2011
198 lk.

Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid
tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult
või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut
ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.

Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas” kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus...”.Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel...

Kõnetav kultuur

Artiklikogumik
Koostaja Rein Veidemann
Koostaja ja toimetaja Õnne Kepp
Kaane kujundanud Kersti Tormis
Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2011
207, [1] lk.

Siinse kogumiku koostamise lähteküsimuseks oli: kas (kirjandus)kultuuris on veel järel niisuguseid komponente, tegureid, mis toetavad/võimendavad ühist (ühiseid etnilisi, keelelisi, stiililisi, temaatilisi, ajaloolisi, rahvuslikke, usutunnistusest tulenevaid väärtusi), kas on lootust nende kestmisele või taastekkimisele? Ehk teisisõnu, Juri Lotmani Kultuuri ja plahvatuse avalauset ümber öeldes: kuidas saab kultuur areneda, säilitades samas oma identiteedi? Kõnetav kultuur kogumiku pealkirjana viitab ka kultuurisemiootilisele alusväitele kultuurist kui erilisest kommunikatsioonist. See erilisus ilmnebki mitte lihtsalt teadete vahetamises, vaid antud kultuurile tähenduslike (kultuurisubjekte kõnetavate!), kultuuri pärisnimelisust (identsust) kujundavate teadete (resp. tekstide) vahetamises. Siin avaldatavad artiklid ja kogumik tervikuna tahab olla üks lüli kultuuri kõnetuste kestvast jadast: minevikust olevikku, olevikust tulevikku. Kõnetus on kõneleja ja kõnetatava ühislooming.

Kes on kes? Kes on kus?

Vello Lään
Kaugete maade eestlased : lühielulood
Kujundanud Tiina Sildre
Konsultant Valter Haamer
Toimetanud Ann Kivikangur
Foto ja tekst: Mati Kose
Tallinn : Olion, 2011
1119 lk.

Ernest Hemingway ütlus, et eestlasi leidub igas maailma suuremas sadamas, laieneb selles Vello Lääne koostatud leksikonis lõputult. Eestlasi elab mitmekümnes riigis, sealhulgas ka meile võõramates maades, nagu Tuvalu kuningriik Vaikses ookeanis, Egiptus, Brasiilia, Uus-Meremaa. Keenia.

Heade mõtete tegijad

Tiit Lääne
Toimetaja Katrin Streimann
Kujundaja Einike Soosaar
Tallinn : Menu Kirjastus, 2011
127 lk. : ill.

On inimesi, kelle ümber toimub kogu aeg midagi. Nad ei mõista istuda normaalsete inimeste kombel paigal ja vaadata rahulikult televiisorit. Nad toimetavad, sehkendavad, korraldavad, paluvad abi, kutsuvad teisigi kaasa ja saavad lõppkokkuvõttes hakkama väga paljuga.

Nende mõte lausa lendab. Nad on võimelised käima välja täiesti hullumeelseid ideid, mida hakata ellu viima. Just siis on nad kõige tülikamad, sest tavalised inimesed tahaksid teha kõike nii, nagu tavaliselt on tehtud, ja mitte midagi muuta. Nemad aga ei lase rahulikult elada, muudkui ajavad oma joru.

Need on inimesed, kelle tegevus ei puuduta ainult neid ennast, vaid on tähtis külale, kogukonnale. Nii mõnigi neist mõjutab elu kogu Eestis.

See raamat on inimestest, kes Ants Paju väljendit tarvitades “Eesti käru mäkke lükkavad”.
Raul Rebane

Kolmas silm

Juhan Maiste
Essee ilusast maastikust
Toimetanud Anu Lepp
Kaane kujundanud Mari Kaljuste
Tallinn : Varrak, 2011
236, [1] lk.

Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli professori Juhan Maiste raamat on pühendatud maastikule kui esteetilisele fenomenile, selle kujunemisele ja tõlgendamisele läbi erinevate mõtte- ja kunstivoolude Kreekast tänapäevani. Keskseks mõisteks maailmast ja maastikust kui selle ühest võimalikust peegeldusest aru saamisel ja loomisel on ilu, mis avab inimeses kolmanda silma, mille kaudu maailm meie ümber muutub mitte üksnes rikkamaks, vaid ka sügavamaks, Maastik toob nähtava varjust esile nähtamatu. Maastik annab meie eksistentsile tähenduse ja sunnib peatuma teose ees. Kunsti abil me üksnes ei õpi maailma tundma, vaid loome seda. Maastik on meie vaimu üks suurimaid saavutusi.

On raske vaikida ja laulda mul

Margit Mõistlik
Artur Alliksaare elust
Toimetaja Katrin Streimann
Kujundaja Einike Soosaar
Tallinn : Menu Kirjastus, 2011
208 lk. : ill.

Artur Alliksaar oli Suur Poeet, kellesarnaseid sünnib väikerahva seas harva. Sünnib üldse harva. Need, kes ei julgenud omal ajal tema geniaalsust tunnistada, ei julge enam ammu selles kahelda. Ta on valitud Eesti 20. sajandi 100 suurkuju ja möödunud sajandi 50 Eesti kõige silmapaistvama luuletaja hulka.

Raamat annab põhjaliku ülevaate luuletaja elust ja traagilisest saatusest, esitades ka fakte, mis polnud varem teada. Raamatus on värsse ja fotosid.

Ruum, kotus ja kotussõnimeq

Rööppealkirjad Ruum, koht ja kohanimed = Space, place and place names
Toimõndanuq [ja eessõna:] Jüvä Sullõv
Inglüse kiil: Mari Mets
Kaasõpilt: Aapo Ilves
Võro : Võro Instituut, 2011
128 lk. : ill.

Välläandõ täüstekst (127 lk sissu) pdf-in

Seal kaugel-kaugel

Valik komi proosat : 30 lugu 27-lt autorilt aastatest 1924-2010
Koostanud Niina Obrezkova
Tõlkinud ja saatesõnad: Niina Obrezkova, Arvo Valton
Toimetanud Külli Trummal
Tallinn : Kirjastuskeskus, 2011
328 lk. : portr.

Valik komi proosat, 30 lugu 27-lt autorilt aastatest 1924-2010

Käesoleva kogumiku valiku komi proosast on koostanud komi kirjanik ja kirjanduse hea tundja Niina Obrezkova. Need on valdavalt lühijutud komi kirjanduse algusaegadest kuni kõige uuema jutukirjanduseni välja. Katkendeid pikematest teostest on üldjuhul välditud.

Sõnad soojas süliriimis

Seks eesti luules
Koostanud, toimetanud ja järelsõna autor Jaak Urmet
Kujundaja Jan Garshnek
Tallinn : Pegasus, 2011
358 lk.

Eesti luulest on viimaste aastate jooksul koostatud hulk temaatilisi kogumikke. Nii on luulehuvilisi rõõmustanud näiteks raamatud tulvil loodus-, ema-, armastus-, murde-, jõulu- ja punkluulet. On koostatud antoloogiaid teemal „naine eesti luules“ ja „alkohol eesti luules“. Eesti luule on osutunud ootamatult rikkalikuks ja paljupakkuvaks, sellest võib leida üha uusi unustussevajunud autoreid, teemasid, tekste. Millest kõigest on kirjutatud! Ka seksist: füüsilisest ihast teise inimese vastu kõigis selle avaldumisvormides, unelmast kuni selle realiseerimiseni. Seni puudus korralik ülevaade seksist eesti luulest, kuid nüüd on see olemas. Seksist prantsuse luules võib välja anda pika rea köiteid, vene luulest kargavad sel teemal kõigepealt pähe Puškini „alaealistele mittesobivad“ luuletused. Nüüd on ka eesti luule vastav kihistus leidnud tee ühiste kaante vahele. Ja üllatus, üllatus, ei olegi siin jäme ots tänapäeva lärmakate ja „rikutud“ noorpoeetide käes. Seks eesti luules algab juba „Kalevipojaga“, tundmatu autoriga 1779. aastast, Kristjan Jaak Petersoniga, Marie Underiga, Henrik Visnapuuga. Julgelt ja vallatult laulavad seksist Albert Trapee˛, Matti Moguči, Ralf Rond. Teemat arendavad Merca, Aleksander Suuman, August Alle, Tõnu Trubetsky, Arvi Siig, Ott Arder, Jürgen Rooste, Bernard Kangro, Kalju Lepik, Harald Rajamets ja paljud teised. Rõõmustagem sellegi üle, et nende kaante vahele pole ära mahtunud kaugeltki mitte kõik eesti seksihõngulised värsid. Eesti luules on hoovusi, mis mitte ei ole tuimad, igavad ja põhjamaised!

Keskkonnakaitse

Vello Keppart
Jäätmekäitlus
Kujundus: Epp Marguste
[Tallinn] : Argo, 2011
64 lk. : ill.
Sari Kutseõpe

Õpikus antakse ülevaade erinevate jäätmete sorteerimisest, jäätmetega seotud ohtudest, jäätmekäitlusest ja jäätmehooldusest. Tutvustatakse ka vastavaid eeskirju ja jäätmekäitlusega seotud õigusakte.

Peaaegu kõigi kutsekoolide õppeprogrammides on jäätmekäitluse teema kas keskkonnakaitse moodulis või eraldi tunniteemana. Õpilased tunnevad jäätmete sorteerimise üldisi põhitõdesid, kuid vajavad täiendavat teavet jäätmekäitluse kaasaegsetest põhimõtetest.

Oluline osa õpikust on pühendatud plastjäätmete teemale. Tähelepanu nõuab ka jäätmete kergekäelise põletamise teema.

Kutsekooli õpilane peab jäätmekäitluse põhimõtteid rakendama nii kodus kui ka tulevases töökohas. Seetõttu on õpik heaks käsiraamatuks nii talle kui ka juba nimetatud alal töötavale spetsialistile.

Linnuraamat

Valter Kruut
Suurtele ja väikestele
Toimetaja Sigrid Väärtnõu
Kaas ja illustratsioonid: Waltz ja Aeliita Sinijärv
Tallinn : V. Kruut, 2011
56 lk. : ill.

Ungari

Silmaringi reisijuht
Põhiautorid Barbara Olszańska, Tadeusz Olszański, Craig Turp
Inglise keelest tõlkinud Raivo Hool
Toimetaja Ülle Kiivet
Fotograafid: Gábor Barka, Dorota and Mariusz Jarymowicz, Krzysztof Kur
[Tallinn] : Koolibri, 2011
336 lk. : ill., kaart.
Sari Dorling Kindersley raamat Silmaringi reisijuht

See reisijuht aitab teil oma külaskäiku Ungarisse täielikult nautida: siit leiate nii üksikasjalikku praktilist teavet kui ka asjatundjate soovitusi. Peatükk „Teretutvus Ungariga” kaardistab terve riigi ning asetab selle ajaloolisse ja kultuurilisse konteksti. Esimene peatükk „Budapest” annab ülevaate pealinna olulisematest vaatamisväärsustest. Ungari erinevad piirkonnad võetakse vaatluse alla peatükis „Ungari piirkonniti”, mis tutvustab tähtsamaid linnu ja paiku koos fotode, kaartide ja plaanidega. hotellide, restoranide, poodide ja turgude, meelelahutuse ja spordi kohta saab üksikasjalikumat teavet peatükist „Reisija teatmik”, „Ellujäämisõpetus” pakub aga infot kõige eluks vajaliku kohta, olgu see siis arstiabi, ühistransport, turvalisus vms.