Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

esmaspäev, 8. juuni 2009

Mehed ei nuta : Kirjandusfestivali Prima Vista kirjanikeränd` 2009. 65/100


[Tartu], 2009

Tartu kirjandusfestival „Prima Vista 2009“ kolis tänavu esmakordselt Viljandisse, kus toimus ka kogumiku "Mehed ei nuta" esitlus. "Prima Vista" on pidu, kus tunnevad end hästi nii autorid, lugejad kui ka kirjastajad. Professionaalid kohtuvad asjatundliku ja heatahtliku auditooriumiga, kõik saavad osa loomingu parimatest viljadest, üheskoos arutletakse kirjakultuuri oluliste küsimuste üle.

Tartu kirjandusfestival on välja kasvanud Tartu Ülikooli Raamatukogu korraldatud raamatumessist "Utlib Market", mis selle nime all toimus esmakordselt 2002. a kevadel. 2004. aastal korraldati kirjandusfestivali esmakordselt "Prima Vista" nime all. 2005. aasta alguses pärjati esmakordselt toimunud festival Tartu linna kultuuri aasta aunimetusega "Aasta kultuurisündmus 2004". Prima Vista 2009 aukülalised olid Umberto Eco ja Aleksandra Marinina.

Prima Vista asus ise looma eesti kirjandust, viies kirjanikud inspiratsiooni otsima Eestimaa paikadesse, kus nad seni pole käinud. Festivali patroon Andres Ehin veetis mõned päevad Pärnumaal Varblas, Tõnu Õnnepalu Viljandimaal Lillis, Urmas Vadi Peipsiveerel Varnjas, Mehis Heinsaar Vormsil ja Eia Uus Ida-Virumaal Kiiklas. Millised lood ja luuletused kirjanikerännust sündisid, seda saab lugeda Prima Vistal esitletavast kogumikust "Mehed ei nuta“, mida trükiti vaid 100 nummerdatud eksemplaari ning müüdi ainult Prima Vista raames.

Ihu, hinge ja tervise heaks : 6/2009

Adele Faber ja Elaine Mazlish
Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid
Canopus, 2009


Käsiraamat, kuidas suhelda oma teismelise lapsega, on suurepärane lugemismaterjal lapsevanematele, õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja kõigile lastega kokkupuutuvatele isikutele. Soovitan seda raamatut ka neile, kellel lapsi pole - seda lugedes teed sa imelise kingituse ka sinus endas elutsevale «sisemisele lapsele».

Käesolevas raamatus leidub palju lihtsaid, inimlikke ja humoorikaid võtteid, kuidas muuta oma suhtlemise, suhtumise ja reageerimise viise. Olen neid rakendanud oma 2 lapse puhul ja saanud üllatavaid ja häid kogemusi.

Lapsed õpivad ja omandavad igapäevaselt neid ümbritsevatelt isikutelt rohkem, kui me arvata oskame. Varajases lapsepõlves salvestab laps infot seda filtreerimata, jäljendades ja mudeldades teda ümbritsevate isikute käitumist. Kui muudame oma käitumist täiskasvanu ja lapsevanemana, teeme sellega hindamatu kingituse järeltulevatele põlvedele.

Aili Tamming, lapsevanem, sotsiaaltöötaja-psühhoterapeut

Teeli Remmelg
Edukad suhted : Konfliktide ennetamine ja lahendamine
Äripäev, 2009

Miks muutub suhtlemisoskus nii isiklikes kui töösuhetes järjest olulisemaks? Kuidas edastada selget sõnumit? Millised suhtlemisoskused on kaasasündinud ja milliseid saab arendada? Kuidas lahendada konflikte, nt otsese ülemusega, kolleegidega, lähedastega? Kuidas pidada raskeid kõnelusi, mis kaasnevad koondamiste ja vallandamistega?

Need ja paljud teised edukat suhtlemist käsitlevad teemad on Teeli Remmelga raamatus esitatud koos Eesti tunnustatud koolitajate ja juhtide kommentaaridega. Oma kogemusi erinevatest suhtlusolukordadest ja konfliktide lahendamisest jagavad Karin Hango, Milvi Tepp, Anu Virovere, Riina Varts, Asko Talu, Ago Tiiman, Jaana Liigand, Alar Tamming ja Taimi Elenurm.„Edukad suhted“ käsitleb klassikalisi suhtlemisteemasid – kontakti loomine, konfliktid, rasked kõnelused ja enesekehtestamine – koos Eesti tunnustatud koolitajate ja juhtide eluliste näidete ja kogemustega.

Majanduslikult karmil ajal on see eriti oluline, et võtta maha üleliigsed emotsioonid ja mitte tekitada lisastressi. Tuleb ju juhtidel pidada alluvatega raskeid kõnelusi – näiteks teatada palgakärpest, palgata puhkusele saatmisest, koondamisest või vallandamisest. Raamatust saab väärtuslikke nõuandeid, kuidas teha seda inimlikult, mõru maitseta.

Et inimestele on loomuomane avaldada muutustele vastupanu, on õige tagasiside andmine praegu eriti oluline. Peatükk „Rasked vestlused raskel ajal“ toob ka konkreetseid näiteid, kuidas tagasisidet anda.

Noah J. Goldstein, Steve J. Martin, Robert B. Cialdini
Jah! : Veenmisteaduse 50 saladust
Elmatar, 2008

Enam ei pea sa tuginema ainult oma intuitsioonile teiste inimeste veenmisel. Nüüd on appi tulnud ka teadus. Asjaolu, et raamat saavutas Ameerikas ja mujalgi kohe tohutu müügiedu ja sai paljudele lausa käsiraamatuks, näitab, et veenmine on tähtis oskus igapäevaelus, oled sa siis lapsevanem, tipp- või keskastmejuht või kõike korraga.

Robert Cialdinilt on ilmunud ka raamat «Mõjustamise psühholoogia», mis tekitas lugejate hulgas üsna elavat vastukaja. Cialdini nimelt uurib, mis tegelikult ja päriselt inimestele mõjub. Ja meeldib see siis lugejale või mitte, aga üksteise mõjutamise ja manipuleerimise võimalused muutuvad vägagi selgeks ja rakendatavaks.

Nüüd on Cialdini koos kolleegidega edasi liikunud, ise uusi eksperimente teinud ning teiste veenmispsühholoogia vallas tehtud uuringuid kokku võtnud. Ning elegantselt neist tulenevaid järeldusi ja ideid sõnastanud. Raamatus on 50 elulist mahlakat näidet ja nendest tulenevad elegantsed järeldused.

Raamatuga on kaasas ka CD valitud peatükkidega Martin Veinmanni esituses. CD on Üldlugemissaali letis.

Gennadi Malahhov
Täielik tervendamise entsüklopeedia
Ersen, 2009

Originaalne tervise taastamise ja säilitamise süsteem – pikaajalise praktika ja tohutute uurimuste tulemus, iidsete teadmiste ning uute meditsiiniliste uuringute sulam. Selle raamatu lehekülgedel leiavad lugejad ammendavad soovitused, kuidas puhastada organismi, kuidas nälgida, teha hingamisharjutusi ja toituda õigesti.
Looduslike rütmidega kooskõlastatud elu, vaimsete ning eetikaseaduste järgimine ja füüsiline aktiivsus aitavad teil jõuda terviseni ning avastada eneses inimorganismi tohutud võimalused

Pauline Schmitt Pantel
Kreeka jumalad ja jumalannad : Teejuht algajale
Varrak, 2009


Kuidas Kreeka jumalad sündisid? Mida nad tegid? Kuidas neid austati? Mis on Olympos? Milline oli jumalannade roll Kreeka usundis? Ja mis ikkagi juhtus Oidipusega, kes tappis oma isa ja abiellus oma emaga? Selles raamatus antakse vastused kõigile neile ja veel paljudele teistele küsimustele. Kõne all pole mitte ainult kreeka mütoloogia tuntuimad tegelaskujud, vaid ka vähem tuntud jumalad, kes siiski oluliselt mõjutasid muistsete kreeklaste elu. Raamat aitab värskendada teadmisi kreeka mütoloogiast, kuid sobib ka neile, kes teevad alles esimest tutvust jumalate ja kangelaste seiklustega.

Isetegemine : 6/2009

Sulev Järve, Väino Eskla
Puude ja põõsaste lõikamine
Varrak, 2009


Puude ja põõsaste üheks oluliseks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab reguleerida taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui ka meie.

Käesolev raamat on täiendatud kordustrükk, kus praktikutest autorid püüavad anda edasi olulisema tänapäevastest tarkustest puude ja põõsaste lõikamise kohta, tuginedes asjatundjate kogemustele ja teadlaste uurimustele.

Judith Wilson
Laste ruumid : Nullist kümneni
Koolibri, 2009


Hetkest, mil laps hakkab ringi liikuma, ei ole enam ükski paik teie hästihoitud kodus püha. Lapsed on lärmakad, ülevoolavad ja neil on koormate kaupa asju. See raamat ei õpeta, kuidas säilitada raske tööga hoolikalt kujundatud ruume laste füüsilise ja loomingulise vabaduse arvelt. Samuti ei õpetata seda, kuidas šablooni abil seinale karumustrit teha. Raamatust leiab hoopiski inspiratsiooni tõeliste lastega päris peredelt, kes tõestavad, et lapsed ja disain saavad rõõmsalt koos eksisteerida nii, et stiili arvelt ei pea tegema järeleandmisi. Praktiliste pindade ja tõhusate panipaikade abil saavad vanemad laste magama mineku järel peretoad mõne hetkega korda, et nautida täiskasvanute aega. Lapsed omakorda hindavad rõõmsat arendavat keskkonda, mis on neile käepärane ja vaba.

Kultuur : 6/2009

Mehed ei nuta : Kirjandusfestivali Prima Vista kirjanikeränd` 2009. 65/100
[Tartu], 2009


Tartu kirjandusfestival „Prima Vista 2009“ kolis tänavu esmakordselt Viljandisse, kus toimus ka kogumiku "Mehed ei nuta" esitlus. "Prima Vista" on pidu, kus tunnevad end hästi nii autorid, lugejad kui ka kirjastajad. Professionaalid kohtuvad asjatundliku ja heatahtliku auditooriumiga, kõik saavad osa loomingu parimatest viljadest, üheskoos arutletakse kirjakultuuri oluliste küsimuste üle.

Tartu kirjandusfestival on välja kasvanud Tartu Ülikooli Raamatukogu korraldatud raamatumessist "Utlib Market", mis selle nime all toimus esmakordselt 2002. a kevadel. 2004. aastal korraldati kirjandusfestivali esmakordselt "Prima Vista" nime all. 2005. aasta alguses pärjati esmakordselt toimunud festival Tartu linna kultuuri aasta aunimetusega "Aasta kultuurisündmus 2004". Prima Vista 2009 aukülalised olid Umberto Eco ja Aleksandra Marinina.

Prima Vista asus ise looma eesti kirjandust, viies kirjanikud inspiratsiooni otsima Eestimaa paikadesse, kus nad seni pole käinud. Festivali patroon Andres Ehin veetis mõned päevad Pärnumaal Varblas, Tõnu Õnnepalu Viljandimaal Lillis, Urmas Vadi Peipsiveerel Varnjas, Mehis Heinsaar Vormsil ja Eia Uus Ida-Virumaal Kiiklas. Millised lood ja luuletused kirjanikerännust sündisid, seda saab lugeda Prima Vistal esitletavast kogumikust "Mehed ei nuta“, mida trükiti vaid 100 nummerdatud eksemplaari ning müüdi ainult Prima Vista raames.

75 aastat eesti tantsupidusid
Varrak, 2009


Lõpuks ometi on juba mitu aastat tagasi UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Eesti tantsupeod jäädvustatud väärilisel viisil ka raamatus. Ja millal veel on õigem aeg seda ilmutada kui praegu, järjekordse üldlaulu- ja tantsupeo eelõhtul.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eestvedamisel valminud raamat annab täpse ülevaate tantsupidude arengust alates I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni aastal 2004.

Lisaks rohkem kui 400 fotole on raamat illustreeritud ka rohke arhiivimaterjaliga: näha saab omaaegseid kavasid, pidude atribuutikat, väljalõikeid artiklitest ning tantsuetenduste fotosid. Raamat on eesti, saksa, vene ja inglise keeles.

Tutvu sisuga siit

Karl Ast Rumor
Tule ja päikese all (3. osa) : Maailma lõpus 88. raamat sarjast Eesti mõttelugu
Ilmamaa, 2009

Artiklikogumik «Tule ja päikese all» on koostatud kronoloogilisena, sisaldades kirju ja kirjutusi aastatest 1940–1970 ning moodustab kolmeosalise valiksarja «Maailma lõpus» kolmanda, viimase köite. Põhiliseks sisuks on Teise maailmasõja järgsed meeleolud, mõtted ja neist järgnevad järeldused. Raamatu osad kannavadki nimetusi «Riigikaotus» ja «Lõplikus lõksus».

Poliitika kõrval ei unusta ega hülga autor kirjandust; siis muutub ta muidugi kohe jälle Karl Astist Karl Rumoriks. Kaugelt jälgib see mees ka oma kirjanduslike sõprade käekäiku siinpool raudset eesriiet ehk päriskodumaal.

Huvitav isiksus, rasked ajad, mõtte- ja tunderikas raamat.

Piret Viires
Eesti kirjandus ja postmodernism
Sari Tartu Ülikooli doktoritöid
Tartu Ülikool, 2008


Raamat on täiendatud variant 2006. a. Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonnas kaitstud doktoriväitekirjast «Postmodernism eesti kirjanduskultuuris», mille juhendajaks oli prof. Rein Veidemann ja oponendiks dr. Epp Annus. Töö kasvas välja huvist tänapäeva eesti kirjanduse ja seda mõjutavate protsesside vastu.

Umberto Eco
Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades
Varrak, 2009


Raamatus „Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades” kutsub maailmakuulus semiootik ja kirjanik Umberto Eco lugejat endaga uitama kirjandusteoste kujuteldavates maailmades.
Asjatundliku teejuhina kõneleb ta autori ja lugeja rollidest, näitab, kuidas selliseid maailmasid luuakse ning kuidas need suhestuvad tegelikkusega. Haaravaid selgitusi saadavad arvukad värvikad näited, mis ulatuvad kirjandusklassikast seiklusjuttudeni, muinaslugudest vandenõuteooriateni.

Rahvuslus ja patriotism : Valik kaasaegseid filosoofilisi võtmetekste
Eesti Keele Sihtasutus, 2009


Tõlkekogumik, mille raames Tartu Ülikooli eetikakeskus ning Haridus- ja Teadusministeerium valmistavad ette riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013” käivitamist. Väärtusprogrammi üheks eesmärgiks on algatada avalikku arutelu selle üle, mis on need üldinimlikud, rahvuslikud ja Euroopa ühisväärtused, mis on aluseks meie erinevatele identiteetidele nii inimese, eestlase kui ka eurooplasena, ning millised on meie ees seisvad valikuvõimalused. Samuti peame mõistma, et rahvuslusel on erinevaid vorme, mis seavad esiplaanile kas kultuurilis-keelelisi või poliitilisi väärtusi. Rahvusvahelise diskussiooni tundmine aitab meil paremini selgusele jõuda enda eelistustes ning teha teadlikke valikuid.

Turns in the Centuries, Turns in Literature : Comparative approach to Estonian and Latvian literatures in a European context
23. raamat sarjast Collegium Litterarum (inglise keeles)
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009


Kogumikku on koondatud artiklid kahelt Eestis peetud seminarilt 2006. ja 2007. a. Mõlemil seminaril käsitleti eesti ja läti kirjandust.

ESTONIA and LATVIA - so close but so far, neighbouring countries which have had similar histories and similar cultures in some ways, but at the same time have different languages. Inside the countries and cultures we stress differences - it seems that we would like to be different countries with different cultures and identities, but at the same time we would like to be friends. The articles in this collection are based on the presentations from the two seminars which took place in Tallinn on 12 October 2006 and in Viinistu in northern Estonia, on 21-23 May 2007. Both seminars studied Latvian and Estonian texts which had been selected together by Estonian and Latvian colleagues.

The Low Countries 17 : Arts and society in Flanders and the Netherlands
Rekkem : Flemish-Netherlands Foundation, 2009


Aastaraamatu eesmärk on tutvustada hollandikeelse maailma kultuuri ja ühiskonda. Käesolev väljaanne koondab endas mitmeid artikleid koondpealkirja all "Mugav rahuldamatus: heaolutunne".

Põhjalik inglisekeelne sisututvustus siit

Ajalugu ja ajalooteadused : 6/2009

Kirill Teiter
Autoaeg : Pildikesi Eesti esimesest autosajandist
Tammerraamat, 2009


Kuidas toimus liiklemine Eestimaal ilma autota? Millal jõudsid esimesed autod Eestisse? Kuidas on edenenud liiklemine kuldsetest kolmekümnendatest tänapäevani? Rohkelt huvitavaid liikluskilde läbi terve autosajandi. Lisaks hulga erilisi ja ka naljakaid liiklusjuhtumeid läbi aegade. Kõik see on koos fotoalbumis koos Kirill Teiteri mahlaka teksti ning ajalooliste autopiltidega Aivo Aia kogust, millest suurt osa pole seni veel nähtud.

Mõni Viljandit või Viljandimaad puudutav lõik raamatust:

Jõukas Viljandi maakonnas pidi maakonna heaks maksma väljaspool linna ja alevite piire:
- sõiduautode ja mootorpaatide pealt 1500 marka
- weoautode tonni pealt 300 marka
- mootorjalgratta pealt 500 marka.

Sõiduautode, veoautode, mootorjalgrataste ja mootorpaatide pidajailt, kes makse määratud tähtajaks ära ei maksnud, nõuti need sisse kahekordselt. (lk. 37)

Mustla mustusega võitlemas
Mustla alevi puhtuse sundmäärusest:
„Kevade tulekul, mil reeteede alalhoidmine muutub võimatuks, tuleb krundipidajail sillutatud tänavatel ja kõigil korraldatud kõnniteedel jää ja lumi lahti raiuda ja ära vedada alevivalitsuse ja politsei poolt kokkulepitud ajaks, mis krundipidajaile teada antakse.
Sõnnikut või uud haisevat või tolmavat ainet võib alevi tänavatel vedada ainult kinnikaetult. Sõnnikuvedajad peavad mahakukkunud sõnniku otsekohe ära koristama.
Jalgrattaga võib sõita jalgteel siis, kui jalgtee on vaba.“ (lk. 51)


Sõnasse püütud minevik : in honorem Enn Tarvel
Argo, 2009


Tegemist on pühendusteosega ühe kõige silmapaistvama eesti ajaloolase, Enn Tarveli auks – ajalooartiklite kogumikuga, mille autorite seas on nimekad uurijad Eestist, Soomest, Rootsist ja Leedust ning teemade ring ulatub ristiusu levitamisest Eestis enne muistset vabadusvõitlust kuni taasiseseisvumisjärgse põllumajanduseni. Vahepeale mahuvad kirjutised nt: mentaliteedimuutustest muinasaja lõpu Saaremaal; kirikute ehitushinnast Vana-Liivimaal; hansakaubandusest ja sellest, mida üks siinne piiskop tollal kaupmeeste käest õige soetas; Rootsi-aegsest posti- ja maapolitseikorraldusest; Rootsi revanšistlikest plaanidest Venemaa vastu aastail 1721–1918; Läänemere kubermangudest Krimmi sõja ajal; sellest, kuidas Soome vastset Eesti Vabariiki diplomaatiliselt tunnustas; parteiharidusest ENSV-s jne. Kokku on kirjutisi 22, lisaks E. Tarveli valikbibliograafia, autoreid 21. Enamik artikleid on eestikeelsed, kuid esindatud on ka inglise, saksa ja soome keel; viimastel puhkudel on lisatud eestikeelsed kokkuvõtted.

Esteetika ja kunst : 6/2009

Evald Okas
Eesti Keele Sihtasutus, 2009


Raamat suurest kunstnikust, legendist juba eluajal, kelle nimeta ei saa eesti kunsti ajalugu kirjutades üle ega ümber. Asi pole ainult nimes, vaid ka selles, millises ajas tema looming kasvas, kes olid tema õpetajad, milline oli eri ajastute kunstipoliitika, mida tähendasid välisreisidel saadud kogemused-elamused jne. Sellest annab monograafilise ülevaate kunstiteadlane Ants Juske.

Raamat sisaldab hulgaliselt reproduktsioone Evald Okase töödest.

Pärnumaa mõisad
Tänapäev, 2009


Pärnumaa mõisad on olnud üsna vähetuntud ning jäänud teiste maakondade varju. Paljud sealsetest mõisahoonetest olid tagasihoidlikud, kuid oli ka arvukalt esinduslikumaid lossitaolisi hooneid. Paraku on suur osa nendest kas hävinud või ümber ehitatud ning neist saab ettekujutuse vaid vanade fotode abil.

Katrin Kivimaa
Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000
Sari Heuremata
TÜ Kirjastus, 2009


Katrin Kivimaa «Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000» põhineb autori Leedsi Ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis keskendus sellele, kuidas soolisustatud kujutised ja kriitikamudelid on vorminud kunsti loomist ja professionaalset kunstikirjutust. Tegemist on nn uue ehk kriitilise kunstiajaloo traditsiooniga suhestuva uurimusega, mille eesmärgiks on vaadelda kunstiteoseid ­ ja nende retseptsiooni ­ ajaloolises kontekstis ning tuua nähtavale kunsti ideelised ja ideoloogilised alustalad.
Raamatus esitatud juhtumiuuringud vaatlevad eesti kunsti ajaloo peamisi perioode alates 19. sajandi teisest poolest kuni kaasaegse kunstini. Käsitletud kunsti ajatelje sisse ­ Kölerist Mare Trallani ­ mahuvad lisaks nimetatutele veel August Weizenberg, Karin Luts, Erna Brinckmann, sotsrealistlik Evald Okas, Marju Mutsu, Kai Kaljo jt. Katrin Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi juhataja ja külalisprofessor, kelle peamised uurimisvaldkonnad on moodne ja kaasaegne kunst, feministlik kunstiajalugu ja -teooria ning visuaalkultuur. Lisaks akadeemilisele tööle tegutseb ta kunstikriitikuna ning teeb kunstialast koostööd eesti ja väliskunstnikega.

Anders Härm
Semionaudi päevaraamat : tekste aastatest 1999-2008 = Diary of a semionaut : texts from 1999-2008
A. Härm, 2009

Anders Härmi koostatud kogumik sisaldab artikleid ja esseid kunsti, popkultuuri, teatri ja ühiskonnaelu teemadel aastaist 1999-2008.

Kriitikute koostatud kogumikud on kõik vältimatult autoportreelised. Need räägivad peamiselt sellest, millisena, milliste tekstide autorina, millise mõttemaailma kandjana kirjutaja ise ennast näha ja näidata tahab. Käesolev raamat pole mingi erand.

Anders Härm (lõik raamatu saatetekstist): "Hakkasin kogumikku koostama olukorras, kus mu arvuti kõvaketas oli just hävinenud ja polnud teada, kas sellel olevat infot õnnestub taastada või mitte. Ladusin artikleid ritta niisiis üksnes isikliku mälu põhiselt, katsudes meenutada tekste, mille kirjutamisega on kaasnenud mingi eriline tunne – sõnastamisõhin ja peaaegu eufooriline kirjutamisnauding, mis ikka veel meeles oli. Selline eneseküllane meetod ei olnud seega teadlik valik, pigem paratamatus, kuid tekstide valikukriteeriumiks kujunes mälestus innukusest, millega nende kallal sai töötatud. 90% ulatuses jäi see esialgne valik lõpuni kehtima. Lisandusid vaid mõned kirjutised, mille puhul oli mälu mind alt vedanud."

294-leheküljeline raamat on kakskeelne (25 teksti eesti ja 22 inglise keeles) ning sisaldab 32-leheküljelist pildiblokki. Paljud tekstidest on seni avaldatud kas üksnes eesti või üksnes inglise keeles, ühte nendest pole kunagi varem avaldatud.

Judith Miller
Puitmajad : Palkehitistest rannamajadeni
Varrak, 2009

See rikkalikult illustreeritud raamat on puidu kui praktilise ja kauni ehitusmaterjali ülistus nii välisarhitektuuris kui sisekujunduses, andes ülevaate puidu kasutamisest ehitamisel ja interjööris läbi ajaloo kuni tänapäevase disainini välja. Puitu on läbi aegade väärtustatud just selle praktiliste omaduste tõttu; näiteks tegi puidu isoleeriv võime sellest endastmõistetava valiku Põhjamaade hoonete jaoks, mis peavad vastu pidama äärmuslikes temperatuuri- ja kliimatingimustes. Koduseinte vahel võib puit meid ümbritseda õige mitmel erineval moel. Struktuurielemendid, nagu näiteks iidsed tammised talad või kõrged võlvlaed, määravad õhustiku ja neist saavad omaette kujunduselemendid. Raamatu autor Judith Miller on sisekujunduse ja arhitektuuri vallas rahvusvaheliselt tunnustatud asjatundja ja enam kui 80 raamatu autor. James Merrell on Briti raamatute ja ajakirjade tuntumaid fotograafe, ta on spetsialiseerunud peaasjalikult interjööridele ja toidule.

Tutvu sisuga siit

Haridus ja kasvatus : 6/2009

Lasteaialaps peres
Atlex, 2009


Lapsest saab lasteaialaps - see on oluline sündmus kogu perele. Päevakorda kerkivad uued küsimused nii lapse kui ka vanemate jaoks. Lapse arengut hakkab pere kõrval mõjutama lasteaia õppe- ja kasvatustöö. See raamat püüab toetada peresid, juhtides tähelepanu laste erinevatele tegevustele, tegevuste eesmärkidele, sisule ja võtetele.

Tihe koostöö lasteaia ja kodu vahel tagab edu kasvatustöös. Raamat püüab täpsustada lastevanemate teadmisi lasteaia õppe- ja kasvatustöö kohta ning pakkuda nõu ja abi perele selles, kuidas üht või teist tegevust lapsele eakohaselt ka kodus korraldada. Lastevanemate tähelepanu juhitakse sellelegi, millistes tegevustes ootab lasteaed perelt toetust.

Raamatus käsitletakse selliseid teemasid nagu kunst, muusika, keel ja kõne, lasteaiamatemaatika, loodus, laste kultuur, reklaam ja enesekohaste oskuste kujundamine.

Muusika. Kino. Teater. Sport : 6/2009

Kaheksa portreed
Sari Eesti heliloojad
Eesti Muusika Infokeskus, 2009

Raamat sisaldab 1990. aastatel eesti muusikas teed alustanud kaheksa helilooja – Galina Grigorjeva (1962), Tõnis Kaumanni (1971), Tõnu Kõrvitsa (1969), Märt-Matis Lille (1975), Jüri Reinvere (1971), Toivo Tulevi (1958), Helena Tulve (1972) ja Mari Vihmandi (1967) – loomingulisi portreid. Raamatu tekste komponeerisid tihedas koostöös heliloojatega Kristina Kõrver, Gerhard Lock, Maria Mölder, Sofi Oksanen, Ia Remmel, Anu Sõõro ja Evi Arujärv. Toimetaja oli Evi Arujärv.
Iga loomingulise portree telje loob helilooja valik oma teostest, mida ta peab mingil põhjusel oluliseks, ning igasse teksti on põimitud heliloojaga spetsiaalselt raamatu jaoks läbi viidud intervjuu, milles avanevad muusika kirjutamise praktiline külg, intellektuaalsed ja metafüüsilised ajendid ning avaramgi eluvaade. Arvestusega, et raamatu sisu oleks paremini mõistetav ka mittemuusikutele või õpilastele, on reaalustes antud (mugavuse mõttes igas tekstis eraldi toodud) selgitavad viited tuntud muusikutele või teiste kultuurialade esindajatele. Portreekirjutisi täiendavad loomingu ja heliplaatide nimekirjad, lisatud on ka kõigi heliloojate lühielulood. Ühiste kaante vahele köidetuna annavad kaheksa eesti tänases muusikaelus olulise helilooja portreed kontsentreeritud pildi eesti nüüdismuusikast.

Teo Maiste
Eesti Teatri Festival, 2009

See raamat on mõeldud neile, kes on läbi aastakümnete näinud teatris etendusi Teo Maistega, – ja neile, kes armastavad teatrit, – ja veel neilegi, kellele läheb korda meie lauluteatri tulevik. Öeldes, et elus võid olla surelik, aga laval pead olema rohkem, on Teo-Endel Maiste püüdnud lavastaja poolt talle usaldatud kostüümi kandvas kujus otsida eelkõige elusat hinge!

Anto Juske
Jahtidega ajaloo faarvaatril
Haapsalu ; Käsmu ; Tallinn : A. Juske, 2009

Meri ja raamatud – raamatud ja meri: need on insener Anto Juske lemmikud. Aeg-ajalt proovib ka Anto Juske ise raamatuid kirjutada. Siin on kaante vahel lugu Eesti esimesest, 1888. aastal asutatud ja 1940. aastani pidevalt tegutsenud jahtklubist – Eestimaa Merejahtklubist, kus lisaks purjejahtidele oli ka jääpurjekate ja autosektsioon. Jahtklubi lõpetas tegevuse seoses puhkenud Teise maailmasõjaga. Eestimaa Merejahtklubil oli Eesti purjespordi arendamisel väga tähtis roll, siit võrsusid ka Eesti esimesed olümpiavõitjad ja Euroopa meistrid purjespordi alal.

Poliitika, majandus ja seadusandlus: 6/2009

Lars Peter Fredén
Tagasitulekud : Rootsi julgeolekupoliitika ja Balti riikide iseseisvuse uus algus 1991-1994
Kultuurileht, 2009

Rootsi diplomaat Lars Peter Fredén käsitleb oma raamatus viieteistkümne aasta taguseid sündmusi. See oli aeg, mil vaid vähesed suutsid ette kujutada, et Eesti, Läti ja Leedu võiksid saada NATO või Euroopa Liidu liikmeks. See Venemaa, mida raamatus kirjeldatakse, on oma veidrustest hoolimata märksa mõistlikum riik, kui see, mida me näeme täna.

Autori teadmist mööda ei eksisteeri ühtki teist ülevaadet Eesti ja Venemaa vahelistest läbirääkimistest vägede väljaviimise üle aastatel 1991-1994. Sama lehtib ka Läti läbirääkimiste kohta, mis on selle raamatu teine suur teema. Vahest täidab avaldatud raamat sellega ühe lünga ka eesti lugejaskonna jaoks.

Riigikohus. Põhiseaduslikkuse järelevalve aastatel 1993-2008 : 15 aasta praktika : Süstematiseeritud väljavõtted Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditest 1993-2008
Juura, 2009

Käsiraamatus on Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendite väljavõtted varustatud märksõnadega ning sisu süstematiseeritud. Raamatu materjal on ühtlasi lisatud raamatuga kaasas olevale laserplaadile (küsida Viljandi Linnaraamatukogu Üldlugemissaali letist), millel on ühtlasi mitmeid lisavõimalusi otsingute tegemiseks.

Käsiraamat on jaotatud viieks peatükiks:
- põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust puudutavad küsimused;
- õigusallikad ja tõlgenduspõhimõtted;
- institutsionaalsed küsimused;
- õiguse üldprintsiibid;
- põhiõigused ja -vabadused.

Tulu- ja käibemaks 2009 : Kommenteeritud muudatused
Pandekt, 2009


Raamatu eesmärgiks on anda ettevõtjale selge ja ammendav ülevaade Tulumaksuseaduse ja Käibemaksuseaduse muudatustest, millega tuleb 2009. aastal arvestada.

Raamatus ja sellega kaasas oleval CD-plaadil (küsida Üldlugemissaali letist) on seaduste uute redaktsioonide kommenteeritud terviktekstid ja võrdlustabelid. Olulisematest ettevõtjat puudutavatest muudatustest mõlemas seaduses annavad ülevaate Kaido Loor ja Priit Raudsepp Advokaadibüroost Sorainen.

Tutvu raamatuga siit

Korrektsed töösuhted 2008/2009 : Personalitöötaja käsiraamat
Ten- Team, 2008


Autorid: Raili Karjane, Karin Vahtra, Heli Raidve ja Meelis Masso. Raamat on mõeldud ettevõtte/asutuse personalijuhtidele ja tööandjatele, kes täidavad personalijuhi kohustusi. Kaasas CD-ROM kõikide raamatus toodud näidiste, ametijuhendite ja kutsestandarditega (küsida Üldlugemissaali letist).

Tutvu raamatuga siit

Eesti majanduse aktuaalsed arenguprobleemid keskpikas perspektiivis
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009


TÜ majandusteaduskonna õppejõudude artiklikogumik. Autorid: Jüri Sepp, Janno Reiljan, Helje Kaldaru, Tiiu Paas, Raul Eamets, Kristjan-Olari Leping, Jaanika Meriküll, Urmas Varblane, Uku Varblane, Toomas Haldma, Margo Liik, Mark Kantšukov, Kulno Türk, Maaja Vadi, Tiia Vissak, Kadri Ukrainski, Jaan Masso

Tutvu raamatuga siit

Arend Lijphart
Demokraatia mustrid : Valitsemisvormid ja nende toimimine kolmekümne kuues riigis
Eesti Rahvusraamatukogu, 2009


Kuulsa raamatu Democracies («Demokraatiad») uuendatud ja laiendatud väljaandes esitab Arend Lijphart kogu maailma demokraatlike institutsioonide senisest avarama ja sügavama analüüsi. Vaadeldes kolmekümmet kuut riiki poole sajandi vältel (1945-1996), teeb Lijphart tähtsaid ja isegi ootamatuid järeldusi selle kohta, mis liiki demokraatia toimib kõige paremini. Kuigi tavaarusaama kohaselt on näiteks Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia enamusdemokraatia parem kui näiteks Šveitsi ja Iisraeli leppedemokraatia, tõendab Lijphart, et see ei ole nii. Tegelikult ergutab leppedemokraatia majanduskasvu, ohjab inflatsiooni ja tööpuudust ning piirab riigieelarve puudujääki täpselt sama edukalt kui enamusdemokraatia. Kui võrrelda poliitilist võrdsust, naiste esindatust, kodanike osalemist valimistel ning valitsuse poliitika ja valijate eelistuste kooskõla, on leppedemokraatia tulemused selgelt paremad.