Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

pühapäev, 30. detsember 2012

Viktoriini Kultuurikonks detsembri küsimused


Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja „Sakala“ viktoriini „Kultuurikonks“ detsembrikuu küsimused:
  1. Kui mitu korda annetati Viljandis taaraautomaatide abil? Mitu last on ettevõtmisest saadud annetustega käinud Ugalas? (3 punkti)
  2. Tänavu novembris suri maailma ilmselt vanim helilooja Elliott Carter. Kui vanalt ta suri? (2 punkti)
  3. Eestis haridus-ja teadusministeeriumi käskkirjaga nr 298 on teaduskirjastustused jagatud headeks ja tavapärasteks. Mitu Eesti kirjastust on selles käskkirjas nimetatud indikaatorraamatukogude valguses laialdase levikuga ja seega kuuluvad „heade kirjastuste“ nimekirja? (5 punkti)
  4. Mikael Laidre käsitleb oma artiklis nelja ilmingut, mida tänapäev üritab alates Prantsuse revolutsioonist enda omaks kuulutada. Mis need on? (5 punkti)
  5. Mis oli esimene Eesti suurem keskus, kus NSV Liidu režiim Saksa rinde ees kokku varises? (3 punkti)
  6. Millised on märgatavad sarnasused Igor Stravinski teose „Kevadpühitsus“ ja NO99 lavastuse „Püha kevad“ vahel Kaia Otstaki arvates? (3 punkti)
  7. USA-s välja antud antoloogia Best European Fiction 2013 sisaldab muuhulgas üht Kristiina Ehini juttu. Mis on selle jutu pealkiri ja kes on tõlkija? (5 punkti)
  8. Kes oli Evald Saag? Milliseid teadusi ja valdkondi on E. Saag oma elu jooksul õppinud? (2 punkti + 1 punkt iga õige valdkonna eest)
  9. Lugemist naudib PISA küsitluse järgi 61% Eesti noortest. Kui suur osakaal 15-aastastest õpilastest loeb Helin Puksandi väitel meelsasti ilukirjandust? (2 punkti)
  10. Millisest tööd soovib Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudeng Vallo Kirs pärast kooli lõpetamist teha? (3 punkti)
  11. Karl Kello artiklis leiab väite, et ülikoolides on tehtud palju muudatusi. Mis on samas artiklis avaldatud Ülo Vooglaiu arvamuse kohaselt olnud nende muudatuste eesmärk? (5 punkti)
  12. Valle-Sten Maiste hinnangul jäi Ugalas etenduva lavastus „Ladu“ oma rollivalikutes ja –lahendustes Mäkelä filmile alla. Kelle teatrilaval mängitud osatäitmisi teatrikriitik hindas? (4 punkti)
 
 
Vastused saata 16. jaanuariks e-posti aadressil kultuurikonks@gmail.com või Viljandi Linnaraamatukokku. Lisada nimi, vanus ja kontaktandmed. Viktoriini võitjaid selgitades lähtutakse vastuste eest saadud punktidest. Iga küsimuse eest on võimalik saada 1-5(+) punkti, kusjuures õige viide allikale tagab ühe punkti. Parimaid tunnustatakse iga kuu ning kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Auhinnafondi kuuluvad põnevad meened ning kohalike kultuuri- ja spordiasutuste priipääsmed.
 
 
Küsimused on koostatud ajalehe „Sakala“ ja kultuuriväljaannete „Akadeemia“, „Hea Laps“, „Keel ja Kirjandus“, „KesKus“, „Kunst“, „Looming“, „Muusika“, „Sirp“, „Teater. Muusika. Kino“, „Täheke“, „Tuna“, „Vikerkaar“ ja „Värske Rõhk“ numbrite põhjal.
 
 
Osalemise statuut on linnaraamatukogu stendil ja blogis.


laupäev, 29. detsember 2012

Viktoriini Kultuurikonks novembrikuu vastused

Kogu maakonda hõlmava viktoriini „Kultuurikonks“ teine voor on lõppenud. Selles osales 24 inimest.

Teise vooru esinelikut eraldasid vaid poolepunktised vahed – vastajad olid väga tasavägised. Seekord vaid ühe vastusega keegi ei piirdunud ning vastajate arvu piiras kindlasti ka linnaraamatukogu kodulehega toimunud õnnetus. Nagu eelmiselgi korral paistsid rohke osavõtuga silma just gümnaasiumiealised noored, kuid esikümnesse mahtus neid vaid kolm.

Esimese koha saavutas teist korda järjest Ada Liber Adaverest, kellele pani auhinna välja kontserdikorraldaja Aivar Trallmann - kaks pääset Hennessey aastalõpukontserdile Pärimusmuusika Aidas 29. detsembril. Teisele kohale jäi pool punkti madalama tulemusega Diana Schmidt, keda rõõmustab Pärimusmuusika Keskus võimalusega valida kaks pääset kas 25. jaanuari Tantsumajja või 18. jaanuari kaminakontserdile. Napilt kolmandale kohale jäänud Marna Krabbi sai Viljandi Linnaraamatukogult 10-eurose RahvaRaamatu kinkekaardi.

Esimese hooga oli esikolmikusse vahesid raske leida ning oli päris keeruline auhindade jaotamise otsust teha. Lähemal uurimisel selgus siiski, et Marna jättis mainimata, et nii Jimi Hendrix kui Albert King mängisid parema käe kitarri teistpidi käes, ning Dianal jäi Ave Alavainu luuletuse juures märkimata, et inspireerinud fotol olnud nelja kodaraga ratas mererannal põles. Hetkel neljandale jäänud Monikatki vedas alt vaid eksimus Higgsi bosoni teooria arendaja nimega. Õnneks on kõigil vastajatel ees veel tervelt neli vooru, mille jooksul õhinal punkte koguda ja 3. mail 2013 märksa magusamaid auhindu võita.

Loosi tahtel saavad seekord „Kultuurikonksu“ logoga tassid Allar Anton ning Mari Kass. Viljandi
Gümnaasiumi küsimusekoostajatest jagavad sama loosiõnne ka Sander Põldveer ja Laura Mikk.

Lisaks linnaraamatukogu uuele kodulehele leiab teavet viktoriini „Kultuurikonks“ kohta meie lugemissaali blogist.
 
Viljandi linnaraamatukogu, Viljandi gümnaasiumi ja „Sakala“ viktoriini „Kultuurikonks“ novembrikuu küsimuste vastused:
1) Küsimus: Kellega kohtumine sai Jimi Hendrixi elu oluliseks pöördepunktiks? Mis oli neil ühist? (5 punkti)
Vastus: Oluliseks pöördepunktiks Hendrixi elus sai kohtumine kitarrivirtuoosi Albert Kingiga.
King oli sarnaselt Jimmyga vasakukäeline ja mõlemad mängisid parema käe kitarri teistpidi käes.
Allikad:
- Salumets, Vello. Jimi Hendrix // Hea Laps (2012) nr. 11, lk. 40-41
- Salumets, Vello. JUKEBOX – seitsmekÜMNENDAD – jimi hendrix // Sirp (2008) 11.
Küsimuse koostajad: Elli Kõiv II HU ja Merje Sepp II KU

 
2) Küsimus: Kes kuulutasid välja joonistusvõistluse „Kui ma oleksin kuningas Macius“? (3 punkti)
Vastus: Kuna üle maailma tähistatakse tänavu Korzaki aastat, on Poola Vabariigi suursaatkond koostöös Tallinna keskraamatukoguga välja kuulutanud joonistusvõistluse „Kui ma oleksin kuningas Macius“
Allikad:
- Janusz Korczaki aasta Eestis // Täheke (2012) nr. 11, lk. 14
- Eesti Lastekirjanduse Keskus http://www.elk.ee/news_item.2012-10-10.2818486330/image/image_view_fullscreen
- Tiritamm http://www.tiritamm.ee/blogi/2012/10/kui-ma-oleksin-kuningas-macius/
Hindamine: Üheosaline küsimus annab 2p, viide annab 1p.
Küsimuse koostajad: Martin Mäemees 11 HU ja Denis Požarski 11 HU

 
3) Küsimus: Mis aastaks plaanib haridusminister koolivõrgu muutmisega valmis saada? Millist meetodit on riik otsustanud kasutada? (5 punkti)
Vastus: 2020. aastaks. Suurte koolide loomiseks on riik otsustanud kasutada meelitamist. Maakonnakeskustele pakutakse võimalust luua riigigümnaasium. Õigeks loen ka vastuse, kus meetodina põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine
Allikas: Suurmägi, Marko. Minister alustab gümnaasiumide kaotamist põhkoolde toetamsega //
Sakala (2012) 7. nov., lk. 7 (ka SakalaPluss online link)
Hindamine: Kaheosaline raskem küsimus, eeldab analüüsi. Esimene osa annab 1p, analüüs 3p.,
viide 1p.
Küsimuse koostajad: Cäroly Ott ja Johanna Kipp II KU

 
4) Küsimus: Kes arendas välja Higgsi bosoni teooria? Kui pikk on selle „otsimiseks“ Euroopa tuumauuringute keskuse CERNi juurde ehitatud kiirendi? (4 punkti)
Vastus: Teooria arendas 20. saj. teisel poolel Inglise füüsik Peter Higgs. Kiirendi on 27 km pikkune.
Allikad:
- Saar, Kad Liis. Milleks meile Higgsi boson? // Akadeemia (2012) nr. 11, lk. 1923-1935
- Hektor, Andi ja Kristjan Kannike. 2012 osakestefüüskas: Higgsi boson // Horisont (2012) nr. 5, lk. 32-37
- Pappel, Piret. Higgsi boson ei üllata // Novaator 16.11.2012 URL:
http://novaator.ee/ET/energia/higgsi_boson_ei_ullata/
Hindamine: Kaheosaline kergem küsimus. Kumbki osa annab 1,5p, viide annab 1p
Küsimuse koostaja: Juta Klettenberg

 
5) Küsimus: Kelle luuletusi meeldis kunagi Hanna Kangrol lugeda? (3 punkti)
Vastus: fs, Metro Luminal, Andres Aule ja Vennaskond. Lisaks õige ka Arvi Siig ja Artur Alliksaar. *Vikerraadio saates„Kultuurikaja“ tehtud intervjuus nimetab Jan Kausi ja fs-i
Allikad: - Kangro, Hanna. Less is more / intervjueerinud Kairi Kruus // Värske Rõhk (2012) nr. 31, lk. 56-60
- Kultuurikaja saade Vikerraadios // ERR URL:
http://kultuurikaja.tumblr.com/post/32510941048/29-septembri-saade ja
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1888331
Hindamine: vähemalt nelja õige luuletaja nimetamine annab 2p. viide annab 1p
Küsimuse koostajad: Kristin Pae ja Kadi Põder II KUHU

 
6) Küsimus: Mitmest liikmest koosneb Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustik
KUNO? Kes ja mis kuupäeval valiti selle nõukogu esimeheks? (4 punkti)
Vastus: küsimuse esimeses osas loen õigeks vastused 16 liikmest või Juhtnõukogu koosneb 4 liikmest. 19. oktoobril EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Andres Tali. *Varem oli selleks
Maria Jürisson
Allikas: Varblane, Reet. Pealelend. Andres Tali // Sirp (2012) 2. nov., lk. 16 ja ka URL:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16325:pealelend-andrestali&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3414
Hindamine: Kolmeosaline küsimus, iga osa annab 1p, viide annab 1p.
Küsimuse koostajad: Kadi Ruus ja Merily Bremet 11 Humanitaar

 
7) Küsimus: Viljandimaa neiud võistlesid novembri alguses Navarra ringrajal pitbike`idel. Nimetage
neidude ja võistluse nimed! (5 punkti)
Vastus: Mirell Põllumäe, Kristiina ja Kristel Raba. Indoor Acsi World Cup – Recetto Navara
Allikad:
- Koorep, Sigrid. Eesti neiud kihutavad mootorratastega Itaalias // Sakala (2012) 3. nov., lk. 5 (ka SakalaPluss link)
- Eesti meeskond tuli Itaalias Pitbike of Nations võitjaks // Delfi Sport 15. 11. 2012 URL:
Küsimuse koostaja: Laura Mikk 11. kunst

 
8) Küsimus: Milline oli juulis Roomas toimunud rahvusvahelise muusikateaduse ühingu 19. kongressi teemade ring? Kui palju oli osalejaid? (4 punkti)
Vastus: Teema „Muusikad. Kultuurid. Identiteedid“. Osales üle üheksasaja muusikaloo uurijat kogu maailmast
Allikad:
- Veenre, Anu. Kultuuri- ja idenditeediuuringud muusikateaduses // Muusika (2012) nr. 11, lk. 20-21
- Lippus, Urve. Distsiplineerumisvaevustes muusikalugu // Sirp 26.10.2012 URL:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16252:distsiplineerumisvaevustesmuusikalugu&ampcatid=5:muusika&Itemid=12&issue=3414
Hindamine: Kaheosaline kergem küsimus, kumbki osa annab 1,5p, viide annab 1p
Küsimuse koostajad: Myleen Tammoja ja Anne-Liis Pärna 11 HU/KU

 
9) Küsimus: Millest on inspireeritud Ave Alavainu luuletus „Laulud rattast“? (3 punkti)
Vastus: Luuletus inspireeritud Toomas Kokovkini fotost, millel üles võetud nelja kodaraga põlev ratas mererannal
Allikas: Alavainu, Ave. [Luuletused] // Looming (2012) nr. 10, lk. 1369
Hindamine: Üheosaline küsimus anab 2p, viide annab 1p.
Küsimuse koostaja: Kristiina Vunder II KU

 
10)Küsimus: Iida galeriis toimus kolm aastat tagasi näitus, kuhu kutsuti esinema paarkümmend Eesti
ehtekunstnikku, kellel kõigil oli palutud tuua üks ehe. Kellele pidi see ehe tehtud olema? (3 punkti)
Vastus: mehele. Sõdalasele, kaunishingele, vastasele või partnerile. Võitjale. Kaotajale. Lihtsalt mehele
Allikad:
- Viirpalu, Krista. Iida galerii // Kunst.ee (2012) nr. 3, lk. 57
- Kuraatornäitus „Male“ // Iida galerii 7.11.2009 URL: http://www.iidagallery.ee/w/archives/144
Hindamine: Üheosaline küsimus, viide moodustab skoorist 1 p.
Küsimuse koostajad: Merit Klettenberg ja Karina Babenjuk 11 HU

 
11)Küsimus: Mis aastanumbriga on dateeritud luulekogumiku „Krümitor 0671“ esimene luuletus? Kes on autor ja kui vana ta luuletuse kirjutamise ajal oli? (4 punkti)
Vastus: 1983. aasta. Autor Karl Martin Sinijärv oli siis 12-aastane
Allikad:
- Tintso, Margit. Surematust sõnast ja surelikust muust // Vikerkaar (2012) nr. 10-11, lk.171-174
- Parksepp, Tõnis. Sõnalemb ja tähetark // Sirp 23.09.2011 URL:
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13040:sonalemb-jataeheraehk-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3361
Hindamine: kolmeosaline kergem küsimus, iga osa annab 1p, viide annab 1p
Küsimuse koostajad: Sander Põldveer II HU ja Mikk Puhk II KU

 
12)Küsimus: Tallinna – Narva maantee ääres, Kõrkküla piirialadel kõrgub paekivist tahutud rist. Mis oli mehe nimi, kelle auks rist tahuti? Kelle leeris võideldes ta langes? (5 punkti)
Vastus: Vene bojaar Vassili Rosladin, kes oli Ivan Julma repressioonide eest pagenud ja langes rootslaste leeris võideldes.
Allikad:
- Ohmann., Valdur. Kõrkküla ehk vene bojaari Vassili Rosladini kivirist // Tuna (2012) nr. 3, lk. 53-59 ja URL: http://www.eesti.ca/tuna-56-summary-est-eng/article37593
- Kõrkküla kivirist // Vikipeedia URL: http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rkk%C3%BCla_kivirist
Hindamine: Kaheosaline raskem küsimus, kumbki osa annab 2p, viide annab 1p
Küsimuse koostaja: Juta Klettenberg

Kutsehaigused

Käsiraamat tööandjale
Tallinn : Pandekt, 2012
280 lk. ; 1 CD

Linnulaul

Jan Pedersen 
Meie 150 linnuliiki ja nende häälitsused
Heli Lars Svensson
Fotod Jari Peltomäki ja Markus Varesvuo
Joonistused Jony Eriksson
Rootsi keelest tõlkinud Allar Sooneste
Tallinn : Tänapäev, 2012
255, [1] lk. : ill.

Linnud häälitsevad! Mõni neist laulab ilusat keerulise meloodiaga laulu. Mõni hüüab peibutavalt ja mõni hoiatab kraaksudes või muude lärmakate helidega. Kõigile on ühine see, et nad väljendavad ennast helide abil. Selles ainulaadses laulvas linnuraamatus iseloomustatakse meie kõige levinumaid linde täiesti uuel viisil – nii pildi, teksti kui ka helidega. See raamat õpetab linde mõistma ja aitab neid ühtlasi häälitsuste järgi ära tunda. Jan Pedersen (tekst) ja Lars Svensson (heli) kirjeldavad siin 150 meie kõige iseloomulikumat lindu. Koos Jari Peltomäe ja Markus Varesvuo fotode ning Jony Erikssoni joonistustega on see ehk üks mitmekülgsemaid linnuraamatuid, mis kunagi koostatud. Niisiis kuula raamatut ja avasta täiesti uus maailma!

Raamatu küljes on mälukiip ja kõlar, millega saad kuulata kõikide raamatus olevate lindude häälitsusi. Vali vaid linnu tutvustuse juures olev number kõlaripaneelil ja kuula tema laulu! Töötab 3 AAA-patareiga.

Nii uhket looduseraamatut ei mäletagi, et oleksin kunagi käes hoidnud – suurt ja paksu teost, kus kaasas ka linnulaulud. Tõelise looduseraamatu fännina on mul kodusel raamaturiiulil pea pooled looduseraamatud – nii vanad ja aastatetagused kui ka uued ja hiljuti ilmunud lemmikud. Olen kindel, et sellestki linnulaulu raamatust saab minu lemmik.

Raamat on sobilik nii väikesele kui ka suurele loodusesõbrale ja on kindlasti ka suurepärane kingitus (jõulud ju ka varsti ukse ees!).

Rootsi ornitoloog ja kirjanik Lars Svensson ning fotograaf ja kirjanik Jan Pedersen on pannud kokku uhke raamatu. Siin on nii silmailu (suurepärased fotod ja joonistused), palju tarka juttu (iga linnu kohta on põhjalik, kuid suhteliselt kompaktne tutvustus) kui ka rõõmu kõrvadele – juttu lugedes ja pilti vaadates saate sisse lülitada raamatu küljes oleva riistapuu ja just selle linnu laulu/häälitsust kuulata. Suurepärane!

Linde on palju erinevaid. Täpselt sama kehtib nende laulu kohta: osad neist laulavad, teised vilistavad, kolmandad teevad kummalisi häälitsusi, sirinaid, pirinaid, kraakse ja kes teab, mida veel. Nüüd on selle raamatu abiga võimalus 150 linnu häälitsusega tutvust teha ja äkki mõni neist ka meelde jätta, et metsa sattudes ja mõnda lindu kuulama jäädes saad ära arvata, kellega võiks parajasti tegemist olla.

Igal juhul on tegemist 5+ raamatuga, sest kõik meeled saavad oma osa, lisaks leiad ka palju teadmisi lindude kohta!

Tekst: Marko Tiidelepp

Allikas: Lastekas.ee

Looduslik kosmeetika

Karen Gilbert 
35 sammsammulist juhendit koduse kosmeetika valmistamiseks 
Tõlkija Helen Idarand
Madise (Harjumaa) : Wild Frog, 2012
144 lk. : ill.

Päeva jooksul puutub meie nahk kokku väga paljude kosmeetikatoodetega – hommikul dušigeeli, näopesugeeli ja kehalosjooniga, päeval niisutaja ja kätekreemiga ning õhtul rahustava õliseguga kuumas vannis. Aga oled sa kunagi mõelnud kui palju kemikaale need tooted sisaldavad?

Raamatus Loodussõbralik kosmeetika õpetab Karen Gilbert valmistama kättesaadavatest vahenditest lihtsate meetoditega koduseid losjoone ja salve. Raamatust leiad niisutajaid, näomaske ja puhastajaid näohoolduseks ning dušigeele, koorijaid kreeme ja seepe kehahoolduseks. Omavalmistatud huulepalsamid, massaa˛iõlid, vanniõlid ja silmageelid lisavad argipäeva luksust.

Proovi neroli niisutavat näovärskendajat või makadaamia- ja jojobaõliga puhastusõli, mango ja laimi kehakreemi või sidruni ja teepuuõliga jalapalsamit ning kakaovõiga huulepalsamit - kõige raskem on valida, millest alustada!

Looriga ja loorita

Rööppealkiri With or without the veil
Idee autor ja koostaja Piret Meos
Tekstide toimetaja Elinor Taluste
Ingliskeelne tõlge Kristi Tarand
Kujundaja Anne Järvpõld
Tallinn : Mixi Kirjastus, 2012
101 lk. : ill.

Raamat tutvustab pruudiloori kui sümboli kujunemise lugu ja traditsioone Eestis. Mõrsjaloor kui pruudi olulisim aksessuaar ei ole siiski päriselt moemaailma tegemistest kõrvale jäänud ning lisaks sümboolsele tähendusele on ka suuremad või väiksemad variatsioonid olemas loorimoes. Raamat annab sellest ülevaate aastakümnete lõikes alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Kuna raamatuke on pühendatud Linda Vildele, Eduard Vilde kauaaegsele elukaaslasele, abikaasale ja omas ajas väga julgele ning kindlameelsele naisele, siis leiab siit ka loo kuulsa kirjaniku kaasadest. Vilde ütlemised naistest ja abielust on raamatu teemalõikude vahepaladeks. Olulise täienduse ja teadmise annavad 12 pruudilooriga seotud vahvat lugu elust enesest. Pulmapildid, mida raamatus on rohkesti, on pärit fotomuuseumist ja erakogudest ning näha saab ka Mari Kanasaare moeeskiise.

Kui eestlaste uskumused välistasid pruutkleidi isetegemise, siis mõrsjaloori on pruut ajast aega võinud ise valmistada või kanda vanematelt, sugulastelt päranduseks saadud loori. Omaaegne moeajakiri Siluett sisaldas 1965. aastal lisaks kandmisõpetusele ka lõikelehte pruudiloori valmistamise lõigetega. Kalleid käsitsi tehtud pitsloore pärandati vanasti emadelt tütardele.

Kuigi ühiskonnas suureneb vaba kooselu vorm ei ole tänapäeval karta, et pruudiloori kandmise võimalus kaduma kipub. Uuringud näitavad, et Eesti ühiskonnas hinnatakse abielu kõrgelt, sest see toetab traditsioonide püsimist ja on kõige parem viis partnerile oma pühendumust tõestada.

„Abielu on pidev, kui ta on õnnelik, ja ta on õnnelik, kui ta on registreeritud looduse perekonnaseisuametis.”
Tsitaat Vilde novellist „Casanova jätab jumalaga”

Maksuõigus

Lasse Lehis
3., täiend. ja muud. tr.
Tallinn : Juura, 2012
392 lk. 
Sari Õigusteaduse õpik : avalik õigus

Õpiku struktuur vastab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppeaine maksuõiguse programmile. Joonealustes märkustes on viidatud olulisematele soovituslikele allikatele, mida saab kasutada vastava teema süvitsi uurimiseks. Kasutatud kirjanduse loetelu on koondina esitatud ka õpiku lisas. Maksimaalselt on õpiku tekstis ja märkustes viidatud asjakohastele Riigikohtu lahenditele. Lisatud on kasutatud lühendite loetelu, samuti märksõnaline sisujuht, kuhu on koondatud aine omandamise seisukohast kõige tähtsamad märksõnad.

Kuigi raamat on eelkõige mõeldud kasutamiseks õpikuna õigusteaduse erialal, on see abiks ka kõikidele maksuõiguse huvilistele. Maksuõiguse süsteemi ja printsiipide tundmine aitab paremini orienteeruda Eesti maksuseadustes, mis on sagedaste muudatuste ja poliitiliste tõmbetuulte tulemusena pahatihti ebasüsteemsed või lünklikud, normitehniliselt ebakorrektsed või täis Euroopa õigusaktide kiirustades tõlkimisest tekkinud terminoloogilisi apse. Loodetavasti õnnestub autoril õpiku lugejat veenda selles, et Eesti maksuõigus on kõigest hoolimata teeninud ära au kuuluda headuse ja õigluse kunstide hulka.

Patoanatoomia

Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam ... jt.
Õpik kõrgkoolile
Toimetanud Ingrid Mesila
Kaane kujundanud Kalle Paalits
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
645 lk. : ill.

Patoanatoomia on esimene terviklik eesti autorite koostatud patoloogilise anatoomia õpik, mis sisaldab üld- ja eripatoloogia osasid. Patoloogia on õpetus haigustest ning nendega kaasnevatest organismi struktuuri ja funktsioonide häiretest. Õpik annab ülevaate üldistest patoloogilistest protsessidest ja morfoloogilistest muutustest elundites erinevate haiguste korral elundsüsteemide kaupa.

645-lk värvitrükis õpik on vajalik arstiteaduskonna üliõpilastele ning kasulik residentidele ja praktiseerivatele arstidele, kuna on väga oluline suuta ette kujutada erinevaid muutusi, mis võivad haiguse korral elundites tekkida.

Raamatu autoriteks on patoloogid, kes omavad pedagoogilise ja praktilise meditsiinitöö kogemust.

Riskianalüüsi käsiraamat

Tallinn : Ten-Team, 2012
224 lk. : ill. ; 1 CD-ROM.

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi.

Käsiraamatusse on süstematiseeri- tult koondatud enamik materjalist, mis on vajalik tavaettevõtte riskianalüüsi läbiviimiseks.

Kaasas CD-ROM, millel asjassepuutuv seadusandlus ja juhendmaterjalid spetsiifiliste riskide hindamiseks.

Seto aabits

Hõrna Aarõ, Kauksi Ülle, Lillmaa Terje ... [jt.] 
Kuusingu Toomasõ pildiq
[Obinitsa] : Setomaa Valdade Liit, 2011
52 lk. : ill., portr.

Seto pärimuskultuuri- ja keeleõpe on jõudnud olulise teetähiseni: valmis on saanud seto aabits. Seto aabitsa õpilaste kätte jõudmine oli ajalooline hetk. Kunagi varem pole Setomaal omakeelset aabitsat tuntud. Nüüd on see käes ning avab võimaluse hakata lastele maast madalast omakandi keelt ja kultuuri õpetama.

Peale tähtede õpetab aabits ka mõne niisuguse sõna, mis on praeguseks kõnepruugist kadunud. Lisaks on aabitsa koostajad pannud iga tähe juures olevast sõnaloendist kokku hulga vahvaid ütlemisi, mis käivad kokku kõrvaloleva pildiga.

Seni käis seto keele ja kultuuri koolis õpetamine peamiselt paar aastat tagasi väljaantud seto lugemiku ja kodulooraamatu põhiselt. Keelt ja kirja tuleb samas õpetama hakata lasteaiast.

Aabitsa tegemisel lõid kaasa rohkem inimesi, kui ühe käe sõrmedel saab kokku lugeda. Pildid joonistas seto päritolu kunstnik Toomas Kuusing. Ning selle ilmumine on ka omamoodi märgiks seto kultuuri praegusest seisust.

Aabitsa väljaandmist toetasid Setomaa Kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Simuna kihelkonna mõisad IV ja V

IV, Paasvere
Koostanud Heino Ross
[Tõrva] : Väike-Viru, 2011
271, [1] lk. : ill., portr.

Teatavasti oli Paasvere üksiku saarena keset soid ja metsi olemas juba Läti Henriku siin kandis käimise ajal 1219.–1220. a. Miks või kunas see küla sinna soode ja metsade keskele tekkis, arvata võib, et otsiti varju idast ründavate rüüstajate-põletajate eest. Mõneks ajaks võis see isegi õnnestuda. Käesolev köide sisaldab peale mõisa ka mõndagi Paasvere valla kohta.
 
V, Muuga
Koostanud Heino Ross
[Tõrva] : Väike-Viru, 2012
199, [1] lk. : ill., portr.

Muuga mõis (Münkenhof) on suurejoonelise neorenessanss-stiilis kahekorruselise peahoonega mõis ajaloolises Simuna kihelkonnas Virumaal, praeguses Laekvere vallas Lääne-Virumaal. Mõisa peahoone on ehitatud mõisaomanikust kunstnik Carl Timoleon von Neffi projekti järgi aastail 1866–1872. Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones Muuga põhikool.

Muuga mõis (saksa k Münkenhof) on saanud nime preestermunkadelt, kuna ta kuulus keskajal Pirita kloostrile. Mõisat on esmamainitud 1526. aastal. Alates 17. sajandi keskpaigast kuni 1796. aastani oli mõis Zoege von Manteuffelite aadliperekonna valduses.

1860. aastal ostis esinduslikult välja ehitamata mõisa kuulus portreekunstnik Carl Timoleon von Neff (1804-76), kes töötas alates 1830test aastatest Peterburis. Neffist sai Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, Vene tsaari õuekunstnik ning Firenze Kunstiakadeemia Auliige. Temalt pärinevad paljud Vene tsaarilosside, samuti Peterburi, Moskva ja Londoni kirikute maalid.

Mõisa suurejooneline kahekorruseline neorenessanss-stiilis peahoone on ehitatud kunstnik von Neffi enda projekti järgi aastail 1866-1872. Ka paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise, mitmed aga tema poeg Heinrich von Neff. Mõisa vestibüülis asuv helehall marmortrepp on Vene keisri Aleksander II kingitus.
Mõisasüda kuulus von Neffidele kuni 1940. aastani. Neffide tohutu kustikogu viidi pärast Teist maailmasõda Eesti Kunstimuuseumi.

Alates 1944. aastast tegutseb mõisahoones kool; 1987-94 on hoonet põhjalikult restaureeritud. Säilinud on ka 1873 valminud väike väravahoone ning 1872. aastast pärinev kellatorn.

Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Simuna kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Lääne-Virumaale Laekvere valla territooriumile.

Skandinaavia tikand

Clare Youngs
35 sammsammulist juhendit skandinaaviapäraseks kodukujunduseks
Tõlkija Helen Idarand
Madise (Harjumaa) : Wild Frog, 2012
128 lk. : ill.

Raamatusse Skandinaavia tikand on käsitööekspert ja Skandinaavia disaini austaja Clare Youngs kogunud kaunid kingiideed, õmmeldud ja tikitud köögitekstiilid, kotid, riided ja aksessuaarid. Selge ja elegantse Skandinaavia disaini austajale on need 35 õmblustööd kindlasti inspireerivad.

Siit leiad armsad vildist ja fliisist prantsuse sõlmpistes kaunistustega beebipapud, klassikalisest ruudulisest kangast kardinahoidjad ja triibulise masintikandiga põlle. Tööde kaunistamisel on kasutatud aplikatsiooni, rišeljööd, lapitehnikat, masintikandit, varjutikandit ja paeltikandit. Efektne tulemus on saavutatud lihtsate pistete – prantsuse sõlmpiste, ristpiste, mähkpiste, linnusilmpiste ja aedpistega.

Clare´i ideed on ka algajale käsitöölisele sammsammuliste juhiste abil lihtsalt teostatavad.

Suhtlemine probleemsete õpilastega

Heiki Krips, Piret Siivelt, Aila Rajasalu
Toimetanud Anu Stolovitš
Kujundanud Kristiina Ojala
Tartu : Atlex, 2012
299 lk.

Selle raamatu eesmärk on rääkida probleemsetest lastest/õpilastest, kes käituvad agressiivselt, ja vanemate ning õpetajate õigest käitumisest nendega.

Siin räägitakse vanemate käitumise mõjust lastele, õpetajate suhtlemisest agressiivselt käituva õpilasega ja klassi kui grupi mõjust niisugusele õpilasele.

Raamatus käsitletakse ka eesmärgistatud ennetustegevust õpilaste antisotsiaalse käitumise vähendamiseks kogu kooli kontekstis ja esitatakse konkreetseid meetmete soovitusi. Peale nimetatu on raamatus veel mitmeid teemasid, mis seonduvad probleemsete õpilaste ja õpetaja omavahelise suhtlemisega.

Raamat pakub teadmisi, tähelepanekuid, praktilisi näpunäiteid, kuidas probleemsete õpilastega paremini toime tulla.

• Eri suhtlemisviiside mõjust probleemsele lapsele/õpilasele.
• Agressiivse käitumise taga peituvatest ekslikest uskumustest ja mõtetest.
• Õpetaja adekvaatsetest toimimisviisidest klassi kui grupi juhtimisel.
• Suhtlemisest käitumishäirega õpilasega.
• Näiteid, arvamusi ja lühilugusid õpilaste-õpetajate suhtlemisest.

Teoreetilise osa on kirjutanud pedagoogika doktor Heiki Krips. Oma mõtteid jagavad Piret Siivelt ja Aila Rajasalu, kellel on õpetajatöö kogemus nii käitumisraskustega õpilaste erikoolis kui ka tavakoolis. Teksti rikastavad küsitlustest ja fookusgrupi uuringutest saadud õpilaste ning õpetajate arvamused.                   

TEA entsüklopeedia 9. köide, Indeen - Kallak

Peatoimetaja Ahti Tomingas
Joonised: Jüri J. Dubov, Kaie Lilleorg, Urmas Sirp
Kaanekujundus: Kalev Tomingas
Tallinn : TEA Kirjastus, 2012
377, [23] lk. : ill., kaart., portr.

Selle 400-leheküljelise raamatuga jõuab suur teadmistevaramu märksõnadeni indeen–Kallak. Kõik uue köite artiklid, pildid ja multimeediaprogrammid on raamatust veelgi suuremas mahus loetavad ja vaadeldavad e-Entsüklopeedia veebileheküljel www.ents.ee.

Teistmoodi füüsikaraamat

Kertu Saks, Aare Baumer
Illustraator Kristi Kindel 
Fotograaf Kristjan Lepp
Kujundus ja esikaane foto: Lea Tammik
Toimetaja Piret Lilleväli
Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2012
136 lk. : ill.

Raamatu autorid, Energia Avastuskeskuse juhataja Kertu Saks ning teadus- ja arendusjuht Aare Baumer loodavad tekitada füüsika vastu suuremat huvi ning on lahti seletanud-kirjutanud põhilised koolifüüsika teemad. Teksti ilmestamiseks on lisatud katsete kirjeldusi, mida on näitlikustamiseks ka pildistatud või joonistatud. Lisaks leiutajate ja avastajate pildid ning väike ülevaade nende eluloost. Kui lugeja end füüsikasse sisse loeb, avastab ta peagi, et tegelikult on elus vähe valdkondi, mis pole füüsikaga seotud.

Vaimumolekul DMT

Rick Strassman
Arsti teedrajavad uuringud surmalähedaste kogemuste ja müstiliste kogemuste bioloogia vallas
Tõlkinud Jürgen Innos
Toimetanud Leelo Laurits
Tallinn : Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2012
450 lk.
Sari Transpersonaalse psühholoogia varamu

Dr. Rick Strassman (sünd. 1952) on psühhiaater, kelle teadusuuringute keskmes on kliiniline psühhofarmakoloogia. Pärast ligi veerand sajandit kestnud sunnitud pausi psühhedeelseid, hallutsinogeenseid ning enteogeenseid aineid kasutavates inimuuringutes oli Strassman esimene teadlane Ameerika Ühendriikides, kellele niisuguse töö teostamiseks 1990ndatel aastatel luba anti. Need dr. Strassmani uuringud keskendusid inimese ajus käbinäärmes sünteesitavale võimsale enteogeensele ainele N,N-dimetüültrüptamiinile (DMT). Strassman käsitleb DMT-d “vaimumolekulina”, kuna paljud inimesed on selle alkaloidse aine mõju all kogenud kokkupuuteid jumalataoliste olevustega. Dr. Strassman on New Mexico ülikooli meditsiiniteaduskonna psühhiaatriaprofessor. Ta on teadvuseuuringutele pühendatud Cottonwood Research Foundationi president ning asutajaliige.  

Värvi ja tapeedi

Värvid, õlid, vahad, maalritarbed, tapeedid, liimid
Toimetaja ja koostaja Margit Aedla
Kujundaja Katrin Kaev
Tallinn : Ühinenud Ajakirjad, 2012
134, [1] lk. : ill.

Enamik inimesi saab värvimistöödega väga hästi hakkama ja selleks ei pea alati palkama asjatundjat, kes on kulukas, mõnikord tujukas ja vajab kohati ikkagi juhendamist. Et omavahel värvid kokku sobitada, on tähtis teada värvivaliku põhimõtteid ja õigeid värvimise-tapeetimise töövõtteid. Seitsmest alateemast koosnev käsiraamat koondab väärtuslikku infot värvimisest ja tapeetimisest, värvide valikust ja sobitamisest ning valguse mõjust lõpptulemusele, erinevatest värviliikidest, keerulisemate pindade, sh nii puitfassaadi kui ka mineraalpindade värvimisest ja fassaadi vetikate ja seente eest kaitsmisest. Käsitlemist leiavad dekoratiivvärvide ja naturaalsete värvide ja krohvidega värvimine, pindade õlitamine ja vahatamine, töövahendid värvimiseks ja tapeetimiseks, tapeedi ja värvi kulu arvestamine, õiged töövõtted. Lisaks käsitleme ettetulevaid probleeme, nagu värvide- tapeetide koorumine ja mullitamine.

Mehed ei nuta [DVD]

Režissöör Sulev Nõmmik
Stsenaristid Enn Vetemaa ja Sulev Nõmmik
Helilooja Ülo Vinter
Operaatorid: Kaljo Jõekalda ja Eino Aas
Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (1 tund ja 20 min) : must-valge
Sari Eesti filmiklassika ; 24

V. Savini jutustuse „Lõbusad Robinsonid“ motiividel valminud telefilmi „Mehed ei nuta“ keskmes on grupp unetuse all kannatavaid mehi, kes saadetakse katseravile uude sanatooriumi. Ootamatult selgub, et sanatoorium ja uus unetusravi osutuvad täiesti teistsuguseks, kui nad oleksid osanud oodata, ja käivitub naljakate sündmuste jada.
 
„Mehed ei nuta“ on Eesti kuulsaim komöödia ning ühtlasi suure komöödiameistri Sulev Nõmmiku filmidebüüt. Film muutus rahva seas kiiresti ülipopulaarseks ning dialoogidest pärit fraasid on elujõulised tänapäevagi kõnekasutuses. Filmi teeb eriliseks veel seal kaasa teinud tolle aja teatri- ja lavakuulsuste absoluutne tipp Endel Pärna ning Ants Lauteriga eesotsas. 

Inimesed sõdurisinelis [DVD]

Režissöör Jüri Müür
Stsenaristid: Paul Kuusberg, Lembit Remmelgas, Jüri Müür 
Helilooja Eino Tamberg
Operaator Mihhail Dorovatovski
Tallinn : Eesti Päevaleht : Hea Lugu : Eesti Ajalehed [levitaja], 2012
1 DVD (1 tund ja 31 min) : must-valge
Sari Eesti filmiklassika ; 25

Filmi aluseks on Paul Kuusbergi 1961. aastal ilmunud romaan „Enn Kalmu kaks mina“, milles käsitletakse II maailmasõja aega, kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest moodustatakse pärast raskeid katsumusi tööpataljonis Eesti Laskurkorpus. Filmis on olulisel kohal laskurkorpuse võitlused Velikije Luki all ja Eestimaa pinnal Emajõe ääres.
„Inimesed sõdurisinelis“ on ainuke Eesti mängufilm, mis kujutab II maailmasõja lahinguid. Linateos on oma aja kohta julgelt aus ning tugeva liinina jookseb läbi väikerahvast tabanud tragöödia – eestlased sõdimas mõlemal pool rindejoont. Filmi režissöör Jüri Müür teenis ise 15-aastasena Saksa sõjaväes lennuväe abiteenistuses ja pääses repressioonidest vaid seetõttu, et läks filmindust õppima Moskvasse, kus tema tausta ei teatud.
Filmi tegemisse sekkuti Moskva poolt siiski sedavõrd, et toimetaja Lembit Remmelgas lasi oma nime filmi tiitritest kõrvaldada, kuna ei olnud nõus tehtud muudatustega.
Ralf Parve sõnadele loodud Eino Tambergi „Laul kaugest kodust“ on populaarne rivilaul ka tänastele Eesti sõduritele.

neljapäev, 20. detsember 2012

Eestlanna Pariisis

Rööppealkiri Une estonienne à Paris
Un film de Ilmar Raag
Scénario Ilmar Raag, Agnès Feuvre et Lise Macheboeuf
Chef opérateur Laurent Brunet
Son: Pierre Mertens
Produit par Miléna Poylo & Gilles Sacuto, Riina Sildos
Coproduit par Philippe Kauffmann
Musique originale: Dez Mona
Tallinn : [Amrion], 2012
1 DVD (1 tund 31 min.) : värv.

“Eestlanna Pariisis” on draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnas elaval Annel (Laine Mägi) avaneb võimalus asuda tööle Pariisi, hooldades seal nõudlikku väliseesti vanaprouat Fridat (Jeanne Moreau). Üksildase suurilmadaami ja provintsist pärit lihtsa naise suhe muutub aga keerukaks ja peatselt ootavad neid ees sündmused, mis muudavad mõlema elu igaveseks.

Eesti väikelinnades ja Pariisis üles võetud linateose peaosades mängivad eestlanna Laine Mägi ja legendaarne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau, kes on tuntud François Truffaut’i, Michelangelo Antonioni, Orson Welles’i jt tipprežissööride filmidest. Lisaks Mägile ja Moreau’le teevad filmis kaasa Patrick Pineau, Ita Ever, Piret Kalda, Ago Anderson jt tuntud näitlejad.

“Eestlanna Pariisis” stsenarist-režissöör on Ilmar Raag, kaasstsenaristid on Agnès Feuvre ja Lise Macheboeuf. Filmi operaator on Cesar´i auhinnaga pärjatud Laurent Brunet Prantsusmaalt.

Ristumine peateega [DVD]

Režissöör Arko Okk
Stsenaristid Jaan Tätte, Arko Okk
Operaator Dmitri Jermakov
Helilooja Jukka Linkola
Kunstnik Pille Jänes
Tallinn : Eesti Päevaleht, 2012
1 DVD (68 min) : värv

Laura ja Roland üritavad hääletades teise linna jõuda. Kolmanda autoga jõuavad nad ristmikule, kust enam edasi ei saa. Neid lihtsalt ei võeta peale. Laura eestvedamisel hakatakse liikuma mööda kitsast metsateed, et öömaja leida. Oma väikeses metsamajakeses elab Osvald, kellel on foto maailma kauneimast naisest, neli miljardit dollarit, mille ta sai maja taga jões elavalt kuldkalakeselt ja näib, et ta ootab kedagi. Fotol olev naine on päevitunud, tal on sünnimärk ja ta kannab kaelas peenikest kuldketti.

Roland ja Laura astuvad sisse ning tundub, et Osvald ongi Laurat oodanud. Ta on kindel, et rahast tulev jõud tõi temani tüdruku ajakirjakaanelt. Kuid asi ei möödu sekeldusteta. Laural on kaasas armastatud noormees, kellega Osvald ei ole arvestanud. Mees pakub Rolandile raha - miljard dollarit Laura armastuse eest. Algab mäng tegelaste mõistuse ja tunnete proovilepanekuga, mille käigus müüakse ning ostetakse armastust; tehakse mõistetamatuid kokkuleppeid; usutakse usutamatut ega nähta kõige lihtsamat. Teravmeelse dialoogi ja ettearvamatu sündmuste käiguga loos näeme, kuidas raha mõjutab meie mõtlemist, tundeid ning eesmärke. Raha võib sünnitada ja hävitada sõprust, kas ta aga suudab seda ka armastusega?

Osades Andrus Vaarik, Piret Kalda, Jaan Tätte ja Emil Urbel. Lavastaja Arko Okk, stsenaristid Jaan Tätte ja Arko Okk, muusika autor Jukka Linkola.

teisipäev, 11. detsember 2012

Kristiina Ehin. Vetelkõndimisest [CD]

 
Kõneleja Kristiina Ehin
Muusika: Sofia Joons
Kujundus: Mae Kivilo
Heli: Külli Tüli, Teet Kehlmann
Toimetaja Jaan Tootsen
Tallinn : Ööülikool, 2012
1 CD (55'16'')
Sari Raadio Ööülikool

Kuulatav: http://www.ylikool.ee/et/13/kristiina_ehin

Selles Ööülikooli loengus kehastub luuletaja Kristiina Ehin naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest - vete peal kõndmisest. Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks, ööülikoolil jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid bermuuda kolmnurga kohal ning Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa.

Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons:
"Kui ma esimest korda kuulasin Kristiina loengut ei osanud ma üldse lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et mul on vaja otsida oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge".
Väljaandja ja levitaja: MTÜ Ööülikool

Eesti Vabariigi postmargid ja tervikasjad : kataloog 2013

Rööppealkiri Catalogue of Republic of Estonia Postage stamps and postal stationery
Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliatoimkond
Koostanud Mart Aru
10th edition
Tallinn : Eesti Muinsuskaitse Selts, 2012
245 lk. : ill.

Kataloogi 10. väljaanne ilmub esmakordselt värviliste margipiltidega ning hõlmab Eesti Vabariigis aastatel 1918–40 ning 1991–2011 ilmunud postmarke ja tervikasju, samuti 1918. ja 1941.–1944. a Saksa okupatsiooni ajal Eestis kasutusel olnud postmarke ja tervikasju ning eri aegade kohalikke väljaandeid.

Jaak Kõdar. Homme on minevik

Tallinn : Steamark, 2012
78 lk. : ill.

Luuletusi inimesest ja tema olemusest, ajast ja selle vastuoludest, esitatakse luulevormis rahvatarkusi, riivamisi on riimitud õigust ja õiglust ning trükivalgust näevad autori 50 aasta eest kirjutatud luulekatsetused.
 
Raamatu motoks on luuletus:

Tulevik tuli ja juba on läinud,
olevik oli, kui polekski näinud,
kuid minevik tuli, oli ja jäi,
teda ma kummardan paljapäi.

Käibemaksuseadus 2012

Tallinn : Teataja Kirjastus, 2012
192 lk.
Sari Eesti Majanduse Teataja, 2012/[11] kaasanne

Eesti Majanduse Teataja avaldab käibemaksuseaduse 1. jaanuarist 2013 kehtima hakkava teksti ning Maksu- ja Tolliameti kommentaarid käibemaksuseaduse tõlgendamis-võimaluste kohta.

Majanduspoliitika alused

Diana Eerma, Ralph Michael Wrobel
Toimetanud Jüri Sepp
Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012
284 lk. : ill.

Raamatu eesmärgiks on pakkuda lähtekohti majanduse ja poliitika seoste tundmaõppimiseks, üritades ehitada silda majanduspoliitika teooria ja praktika vahele. Üheks peamiseks küsimuseks on siin riigi rolli ja tegevuse määratlemine turumajanduses. Sarnaselt teistele majandusteaduse osadele saame selleks analüüsiks majanduspoliitika teooriast kasutada normatiivset ja positivistlikku käsitlust. Mõlemad käsitlused leiavad raamatus ka rakendust, kuid valdavam on normatiivne lähenemine. Raamatus selgitatakse majanduspoliitika teoreetiliste käsitluste erinevusi sõltuvalt keele- ja kultuuriruumi traditsioonidest, mis aitavad mõista ka raamatu struktuuri süstemaatikat. Majanduspoliitika teooria ja praktika olulisemad aspektid leiavad kajastamist konkurentsi- , stabilisatsiooni-, raha-, struktuuri-, regionaal-, väliskaubandus- ja sotsiaalpoliitika valdkondades, sisaldades reeglina ülevaadet Euroopa Liidu ja Eesti vastavast poliitikast ning selle arengust.
 

Meie mitmekultuuriline lasteaed

Lapse teise keele arengu toetamine. Kasvukeskkonna kujundamine. Koostöö lastevanematega. Muusika keeleõppes. Suhtlemismängud. Keelemängud
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar
Koostanud Inna Järva
Toimetanud Kairit Henno
Kujundanud Kristiina Ojala
Kaane kujundanud Tarmo Teder
Tartu : Atlex, 2012
44 lk. : ill.
Sari Tea ja toimeta ; 40

Kultuur on keskkonnaks, mis nähtamatult ümbritseb meid kõiki. Kultuur kujundab meis väärtusi ja norme ning annab ühtekuuluvustunde, mis on inimese baasvajadusi. Kultuur on nagu prillid, läbi mille me näeme ja tõlgendame maailma, kuna kultuur õpetab meile seda, mida peame pidama õigeks või valeks, ilusaks või inetuks.

 Tänu saadud kasvatusele üritame käituda, nagu näevad ette kultuurinormid ja hea tava. Me teame, milliseid teemasid omavahelises vestluses käsitleda või vältida ning mida võib pidada söödavaks või mittesöödavaks.

Mesiniku ABC, ehk, Kasumlik mesindus pähklikoores

Mart Vabar
Saku : Aabitsakukk, 2012
56 lk. : ill.

Mesilased... ja mida nende pidamiseks tarvis
Mesindustehnilised võtted & arvestused
Peamised tööd mesilas vastavalt aastaajale
Esimesed mesinikud ja nende pärand

Mulkide almanak 22

MTÜ Mulkide Selts
Materjali kogusid, süstematiseerisid, redigeerisid ja toimetasid: Kaupo Ilmet ja Anu Reiljan
Kaas: Axel Rosman
[Tartu] : Mulkide Selts, 2012

Omailmad

Jakob von Uexküll
Koostajad Kalevi Kull ja Riin Magnus
Tõlkinud Mari Tarvas, Krista Räni
Toimetanud Kalevi Kull ... jt.
Kujundanud Kaljo Põllu
Tartu : Ilmamaa, 2012
415, [1] lk. : ill.
Sari Eesti mõttelugu, 105

Jakob von Uexküll (1864–1944) on Eestis elanud ja töötanud mõtleja, kelle töid tuntakse paljudes maailma maades ning mitmetes teadusharudes.

 Uexküll on õppinud Tallinna Toomkoolis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas zooloogina.

 Uexkülli 1940. aastal ilmunud raamatut “Tähendusõpetus” peetakse biosemiootika uue suuna rajanud tööks. Niisugune hinnang anti sellele pärast Uexkülli surma, 1970. aastail, mil hakkas kujunema semiootika ja bioloogia vaheline side. Semiootika kõrval on Uexkülli töödel olnud märkimisväärne tähtsus nii tema kaasaegse kui ka hilisema filosoofilise mõtte arengus.

 Siinne kogumik, mis koondab valikut Uexkülli mälestustest, populaarteaduslikest kirjatöödest ja teadustekstidest, on tema tööde esmakordne ülevaatlik tutvustus eesti keeles. Raamatu esimene ja teine osa loovad ettekujutuse Uexkülli kui baltisakslasest aristokraadi identiteedist, tema värvikast suguvõsast, kaaskondlastest ja kolleegidest ning kodumaistest mõjudest Uexkülli maailmavaatele. 

 Kolmandasse ossa on valitud tekstid, mis populaarteaduslikus vormis visandavad omailmaõpetuse alustalad. Siin kohtab lugeja enamikku motiive, mis leiavad kajastust ka Uexkülli teistes omailmaõpetusealastes töödes. Järgnevad peatükid vaatlevad lähemalt mõningaid omailmateooria komponente.

 Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.

Tartu Akadeemiline Meeskoor 100

Koostajad Age Raa, Alo Ritsing, Ants Nilson (fotod)
Toimetaja Mart Orav
Kujundaja Kalle Toompere
Tallinn : Aasta Raamat, 2012
229, [3] lk. : ill., portr.

Hiljuti tähistas Tartu Akadeemiline Meeskoor oma 100. juubelit. Selleks tähtpäevaks valmis ka mahukas juubelialbum.

Vabaduse raamat

Gerhard Schwarz, Gerd Habermann, Claudia Aebersold Szalay
111 teost liberaalsest vaimuloost
Saksa keelest tõlkinud Kalev ja Kaie Kukk
Toimetanud Paul-Eerik Rummo
Tallinn : Liberalismi Akadeemia, 2012
242 lk.

See on raamat vabadust ülistavatest raamatutest. Nende kaante vahelt leiad ülevaated 111 vabadusraamatust või lühemast kirjutisest, taustaks originaaltsitaadid. 2007. aastal Frankfurter Allgemeine Buch´i väljaandel ilmunud kogumiku koostajad-toimetajad on Claudia Aebersold Szalay, Gerd Habermann ja Gerhard Schwarz. Refereeritavate teoste autoriteks on teiste seas sellised maailmanimed nagu Aristoteles ja Cicero, Aquino Thomas ja Rotterdami Erasmus, Michel de Montaigne ja Charles de Montesquieu, John Locke ja Adam Smith, Max Weber ja José Ortega y Gasset, Ludwig von Mises ja Friedrich A. von Hayek, Karl Popper ja Milton Friedman. Esitletud kirjutiste sisima sõnumi on lugejateni toonud enamasti saksa ja šveitsi mainekad teadlased ja publitsistid.

 Vahest leiad nende seast mõndagi, mis paneb sind haarama algteksti järele, olgu see siis algkeeles või tõlgituna mõnda teise keelde. Meeldiva tõdemusena võib tunnistada, et neist 111-st refereeritud tippteosest on üllatavalt paljud tõlgitud aegade jooksul kas täielikult või osaliselt eesti keelde.

 Kui otsida kõigile neile kirjutistele ühist motot, siis sobiksid selleks kogumiku avaautori Lord Actoni poolt 135 aastat tagasi öeldud sõnad: „Vabadus ei ole kõrgema poliitilise eesmärgi saavutamise vahend. Vabadus on ise kõrgeim poliitiline eesmärk.“