Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

esmaspäev, 29. mai 2017

29. mai - Olev Kuusk 90



29.05.1927 Tali k, Saarde v—9.10.2013 Tartu
Kodukant Viljandimaa asutajaliige, külaelu edendaja
90 aastat sünnist





Olev Kuusk sündis 29. mail 1927 endises Saarde vallas Tali külas, kus veetis oma lapsepõlve ja noorusaja, töötades postivedaja, vallasekretäri ja pioneerijuhina. Ehitusbrigadiri töö tõi ta Saarepeedi valda Moori külla ning andis seal ka eluaseme.

Olev Kuusk on öelnud, et ajalehed olid talle aabitsa asemel. Tema vanaisal käis palju ajalehti ning vanaisa õpetas nende abil ka väikese Olevi lugema. Ajalehtede lugemisest tuli huvi laias maailmas sündiva vastu. 1957. aastast hakkas Olev Kuusk ajalehti koguma. Tema kogus oli enamik endises NSV Liidus ilmunud ajalehti, tänapäevased valla- ja linnalehed, kuid ka eksootilisemad lehed Alžeeriast kuni Vatikanini välja.
Eesti Looduskaitse Seltsis augustist 1969, sellest Saarepeedi sektsiooni juhatuse esimees 19 aastat. Kui Eestis algas külaliikumine ja 1995. aastal moodustati ühendus Kodukant Viljandimaa, oli O. Kuusk üks selle asutajaid ning kuulus aastaid ühenduse juhatusse. Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige aastast 2001.
Põlise maamehe ja loodusesõbrana muretses ta külaelu säilimise pärast ning hakkas tegutsema Saarepeedi vallas väikeses Moori külas, asutades küla arengurühma. Olev Kuuse eest-vedamisel ja külaelanike toetusel tehti heakorratalguid, peeti külapäevi, rajati loodus- ja ajalooline matkarada. Koduloo-huvilisena jäädvustas ta koduküla ajalugu ning andis aastaid välja külalehte Oma Küla.
Suri 9. oktoobril 2013 Tartus.
Allikad: 

  • Viljandimaa koduloolasi : teatmik. 2009. Lk. 37
  • In memoriam OLEV KUUSK : 29.V 1927—9.X 2013 // Sakala (2013) 16. okt., lk. 11
 
 
 
 

teisipäev, 23. mai 2017

23. mai - Johannes Tuul 95

23.05.1922 Väluste k, Tarvastu v—1991 USA
Pedagoog, füüsikaprofessor
95 aastat sünnist

 

Sündinud 23. mail 1922 Tarvastu vallas Väluste koolimajas. Nende pere elas seal, sest isa Juhan oli selle kooli juhataja ja ema Emilie samas õpetaja.

Väluste koolis õpetas Johannes Tuul 1941.-1943. aastani. Kool oli tollal 6-klassiline, igas klassis umbes kümme õpilast. Temal tuli anda matemaatikat, füüsikat, poiste võimlemist ja käsitööd.
Johannes Tuul alustas oma pedagoogiks saamise teed Tartu Õpetajate Seminaris viimastel Eesti Vabariigi aastatel. Tema esimene praktika oli Mõnnaste koolis ja esimene töökoht  Välustes, sealsamas, kus ta vanemad 20 aastat tagasi töötanud olid ja temagi sündis.

Ema ja isa lahkusid sellest koolist viis aastat pärast Johannese sündi. Nad asusid Suislepa lähedale Õmbleja külla ja hakkasid talu pidama. Kahjuks Õmbleja küla ei ole enam, isegi seda kohta mitte, sest maaparandusmehed tegid sealt majandile põldu juurde.
1943. aastal sattus Johannes Tuul soome, sai Rootsis inseneridiplomi. Hiljem siirdus J. Tuul Ameerikasse. Saanud doktori-kraadi 1960 aastal Browni ülikoolis, providence`is. Olnud 1960—1965 mitmes firmas uurija-füüsik, aastast 1965 sai  temast California Riiklikus Polütehnilises Ülikoolis õppejõud (aastast 1974 füüsikaprofessor). 1968—1970 Shīrāzi ülikooli (Iraanis) külalisprofessor. Teinud uurimusi füüsika ja füüsikalise keemia alalt vedelike ja gaaside adsorptsioonist, elektronide difraktsioonist ja ülikõrgvaakumtehnoloogiast.
 
Allikad: Pedai, Aino. Tarvastu kihelkond.—2001.—Lk. 100; Tuul, Johannes // Eesti Entsüklopeedia. 14 : Eesti elulood.—Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000.—Lk. 556; Cal Poly Pomona [kodulehekülg].—URL: https://www.cpp.edu/~sci/physics-astronomy/people/index.shtml (vaadatud 05.05.2017) 

teisipäev, 16. mai 2017

16. mai - Jüri Kuum 95

16.05.1922 Sürgavere v—30.06.2009 Tartu
Maaparandusteadlane ja põllumajandusajaloolane
95 aastat sünnist
 

Jüri Kuum on sündinud 1922. aastal Viljandimaal Rulli talus, mis sellal asus Suure-Jaani kihelkonnas Sürgavere vallas Tällevere külas.


Algkooli lõpetades oli Jüri Kuum 14-aastane. Ta soovis edasi minna Olustvere põllumajanduskeskkooli, kuid sinna alla 16-aastasi ei võetud. Seetõttu jäi ta kaheks aastaks kodutallu tööd tegema.

Lõpetas Olustvere Põllunduskeskkooli 1941. aastal, 1944. Tallinna tehnikumi maamõõdu ja maaparanduse osakonna ning 1947. aastal agronoomia erialal Tartu Riikliku Ülikooli. Ülikoolis õppimisega püstitas Jüri Kuum omamoodi rekordi: ta lõpetas selle juba kahe aastaga. Seejärel on ta töötanud Tartu ülikoolis ning põllumajanduse akadeemias ja põllu-majandusülikoolis assistendina, vanemõpetajana, dotsendina, professorina ja emeriitprofessorina.

Jüri Kuum on ainus omaaegse maaparanduse kateedri õppejõud, kes seisis 1951. aastal vastasutatud maaparandus-osakonna hälli juures. Temalt sõnalist õpetust saanute arv võib ulatuda kümne tuhandeni. Jüri Kuuma idee oli Eesti põlluharijate erialamuuseum. Eesti põllumajandusmuuseum loodi 1969. aastal.

Jüri Kuuma juhatusel pandi mälestustahvel esimese Eesti   põllutöökooli asupaika Kõos. Palju jõudu on ta kulutanud ja oma mõtteid rakendanud Carl Robert Jakobsoni talus Kurgjal asuva praeguse muuseumi väljaehitamisel.

Professor Kuum on oma töid põhiliselt avaldanud kunagi ainukeses põllumajandusajakirjas „Sotsialistlik Põllu-majandus“ ning ajalehtedes. Aastatel 1949—2007 on ajakirjanduses ilmunud ligi 500 tema artiklit.

President Lennart Meri on Jüri Kuuma autasustanud Valge Tähe III klassi ordeniga.
 
Allikad: Joandi, Aimur. Emeriitprofessor tähistas juubelit // Sakala (2007) 29. mai, lk. 7; Kuum, Jüri // Eesti Entsüklopeedia. 14 : Eesti elulood.—Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000.—Lk. 201
Foto: https://www.e-varamu.ee/binary/5PZ7EQJTRGUIKJCUOLIPIF7QLA6LDOTR/full/1.jpg

 

laupäev, 13. mai 2017

13. mai - Jaan Tomp 135

13.05.1882 Uue-Võidu v – 1943.
Eesti ajakirjanik
135 aastat sünnist
 
Ajakirjanik Jaan Tomp sündis 13. mail 1882 Viljandimaal Uue-Võidu vallas talupidaja pojana.

Õppis Viljandi valla- ja kihelkonnakoolis, mille lõpetas 1897. Alates 1905. aastast tegutses kutselise ajakirjanikuna. Esimene juhtkiri ilmus  Sakalas.

Oli Pärnus 1905—1911 ajalehtede Kodumaa, Kodumaa Hääl, Maa, Meie Maa ja Meie Kodumaa tegevtoimetaja. 1911—1915 töötas Tartus Meie Aastasaja ja Tartu Päevalehe toimetuses; 1915—1918 oli tegev Päevalehe toimetuses Tallinnas ja 1918—1937 Vaba Maa toimetuses (toimetuse sekretär, kodumaa osakonna juhataja ja 1920. aastast vastutav toimetaja).

Oli Eesti ajakirjanike liidu asutajaliige, esimees 1919-1920, juhatuse liige 1921-1923 ja 1929-1934. Aastast 1934 EALi auliige. Oli Eesti riigikogu liige. Suri 1943. aastal, tema surmakoht on teadmata.

Allikas : Eesti ajakirjanike lühielulugusid // Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900—1940.—Tartu Ülikooli kirjastus, 2000.—Lk. 232

 

kolmapäev, 10. mai 2017

10. mai - Silvi Saar 85

Sündinud 10.05.1932 Rakvere linnas
Töötas 1956-1987 Ülemõisa Algkooli juhatajana

Sündis 10. mail 1932. a. Rakvere linnas töölise perekonnas.

Lapsepõlv möödus Rakvere lähedal maal, kus lõpetas 6. klassi Karitsa Mittetäielikus Keskkoolis. 7. klassi lõpetas Rakvere Õpetajate Seminari Harjutuskoolis. Keskhariduse omandas Rakvere I Keskkoolis.

1951. a. astus Tallinna Õpetajate Instituudi eesti keele ja kirjanduse osakonda, mille lõpetas mittetäieliku keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutsega.

1953-1959. aastani töötas Tapa rajooni Aravete 8-klassilise Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning õppeala-juhatajana.

1. jaanuarist 1959 töötas Ülemõisa Algkooli juhataja-õpetajana. 1962. aastal lõpetas Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppe osakonna ning omandas keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse.

31. augustil 1987 jäi juhatajana pensionile, kuid õpetajana töötas veel mõned aastad.

Autasud:
1957—nimetus „Õpetaja—majakas“
1960—nimetus „Haridustöö eesrindlane“
1975—teeneline õpetaja
1984—õpetaja-metoodik
1986—kantud Viljandi rajooni haridustöötajate auraamatusse
2003—Halliste valla aukodanik

Allikas: Saar, S. Külakogukond läbi kooli silmade.—Kaarli Naisseltsi väljaanne, 1912

 

reede, 5. mai 2017

5. mai - Karl-Johannes Naanuri 95

5.05.1922 Viljandi—3.03.2001 Elva
Koolijuht, ajaloo õpetaja

95 aastat sünnist


Aastani 1939 Feldmann

Sündinud 5.05.1922 Viljandis. Aastani 1939 Feldmann. Isa Kaarli Naanuri (aastani 1939 Karl-Eduard Feldmann), ajakirjanik. Ema Marta Feldmann (sündinud Orik), õpetaja.

Abikaasad: Meeta (snd Maidla), Sunda N. (snd Ivanovski), õpetaja Aime N. (snd Lill), raamaukogutöötaja. Peres kaks last.

Õppis Viljandi 2. algkoolis, Pärsti 6-klassilises algkoolis,       Viljandi kaubaduskeskkoolis, 1946-1948 Tallinnas partei-koolis, 1952-1954 Tallinnas õpetajate instituudis, 1954-1955 Ed. Vilde nim Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Lõpetas    kiitusega. Täiendas end ÜPUI uurimiskursustel kooliajaloo alal.

Oli 1938-1941 Pärsti raamatukogus laenutaja, hiljem juhataja, 1941-1945 Nõukogude armees, 1949-1950 ajalehe Sakala vastutav toimetaja, 1951-1960 Viljandi 1. Keskkooli direktor, 1960-1962 Viljandi 2. Keskkooli ajalooõpetaja, 1962-1966      Viljandi kultuuriharidustöö kooli direktori asetäitja õppealal ning 1966-1969 õpetaja, 1969-1984 Puurmani keskkooli direktor ja õpetaja, 1987-1991 Tartus Kreutzwaldi nim Kirjandusmuuseumi vanemtoimetaja.

Kuulus Forseliuse Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi ja aastast 1985 ÜPUI-sse. Eesti Kodu-uurimise Seltsi liikmena korraldas Puurmanis koduloopäeva, kus osales ka Hans Kruus jt. TA    Kodu-uurimise Komisjoni liikmed.

On koostanud artikleid „Eesti kooli biograafilisele leksikonile“. Avaldanud ajakirjanduses ja kogumikes õppe-kasvatustööd ja kooliajalugu käsitlevaid ning kodu-uurimuslike kirjutisi.

Allikas: Viljandimaa koduloolasi : teatmik.—2009.—Lk. 48-49