25 KAUNEIMAT EESTI RAAMATUT 2008

Esimene raamatukujunduse võistlus toimus Eestis 1958. aastal. Konkurss taaselustati praegusel kujul 1998. aastal ning toimus tänavu juba üheteistkümnendat korda. Žüriide tööd juhtisid graafiline disainer ja õppejõud Mart Anderson ning vabagraafik ja õppejõud Kaisa Puustak. Valitud raamatuid pingeritta ei seatud.

Eesmärgiga väärtustada kaunist raamatut kui vaimse kultuuri nähtust, valisid Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti trükitööstuse esindajad hindamisele esitatud raamatutest möödunud aasta kauneimad. Kauneima raamatu võistlusele esitasid 67 kirjastajat 229 teost, mille on kujundanud ja illustreerinud eesti kunstnikud. Kauneima lasteraamatu võistlusele saabus 13 kirjastajalt 55 raamatut.

Raamatute puhul hinnati eelkõige terviklikku kolmemõõtmelist objekti, kus kõneka kaane taga on maitsekas tüpograafia, sobivalt struktureeritud sisu, hästi valitud ja töödeldud pildimaterjal ning heatasemelised illustratsioonid. Võrdselt tähtsaks peeti trükimaterjalide valikut, reprodutseerimise kvaliteeti ja köidet.

Ilusalt kujundatud raamatute nimekirja vaadates saab kohe aru, et eelmine aasta oli riiklikult oluline: suurt tähelepanu on pööratud Eesti Vabariigi seisukohalt oluliste mastaapsete trü­kiste kujundamisele, ilmselt suunati sinna ka suuremad rahavood.

Näitust meie kogus leiduvatest tunnustust pälvinud raamatutest saab näha Viljandi Linnaraamatukogu üldlugemissaalis. Käesolevas blogis räägime kõigist veidi lähemalt ning mainime ära, kas ja millises osakonnas nimetatud raamatut leida võib.

Reeli Kõiv
EERIK HAAMER

Kujundanud Tiit Jürna Kirjastanud Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseum – Kumu kunstimuuseum Trükkinud Printon 368 lk.

Kommentaar: hea klassikaline liigendus, teksti ja fotode vaheldusrikkus, pieteeditundeline lähenemine. Huviline saab seda teost lehitseda üldlugemissaalis

Eerik Haamer (1908-1994) on Pallase koolkonna võimsamaid maalikunstnikke. Käesolev raamat, esimene ülevaatlik käsitlus kunstnikust, on sündinud ühenduses mahuka näituse «Eerik Haamer. Kahel pool merd» koostamisega Tartu Kunstimuuseumis ja Kumus, mis tõi Rootsist kodumaale Haameri eksiilloomingu tuuma. Raamat liidab tervikuks end kahe maa vahel jaganud kunstniku elu ja loomingu, selle monograafilist osa täiendab väikepiltidega illustreeritud maalide ja joonistuste kataloog, kus on esitatud kunstniku kogu teadaolev looming, ligi 1000 teost.

MÕISALEGENDID

Koostanud Mari-Ann Remmel Kujundanud Angelika Schneider Kirjastanud Tänapäev Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 504 lk.

Kommentaar: hea ajastutunnetus, tugev tüpograafia. Huviline saab seda teost lehitseda üldlugemissaalis ja laenutada kojulaenutuse osakonnast

Laiale lugejaskonnale mõeldud kogumik sisaldab ka põgusat ajaloolist ja genealoogilist teavet mõisaomanike ning -hoonete kohta. Mõisate valikul pole arvestatud mitte mõisahoonete tänapäevast või varasemat esinduslikkust, vaid eeskätt mõisa ja selle omanike kajastumist pärimuses. Karmikoeline mõisapärimus annab tänapäevalgi mõtlemisainet ja paneb sügavamalt endasse vaatama nii eesti talurahva kui balti aadlike järeltulijaid.

EESTI VABARIIK 90. SÜNDMUSED JA ARENGUD

Koostanud Küllo Arjakas Kujundanud Piret Niinepuu-Kiik Kirjastanud Eesti Entsüklopeediakirjastus Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 344 lk.

Kommentaar: tasakaalukas makett, selge küljendus, oskuslik liigendus. Huviline saab seda teost lehitseda ja laenutada igas Viljandi Linnaraamatukogu osakonnas

Raamat käsitleb Eesti elu aastate lõikes: alates 1918. aastast kuni äsja lõppenud 2007. aastani. Iga aasta juures on sündmuste kronoloogia ja lühemad või pikemad artiklid. Raamatus on üle 600 foto ja kaardi ning isikuregistris on 1626 nime – kõik need inimesed on meie elu mõjutanud ja kujundanud. Raamatu eessõna on kirjutanud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Andres Kurg, Mari Laanemets
KESKKONNAD, PROJEKTID, KONTSEPTSIOONID. TALLINNA KOOLI ARHITEKTID 1972-1985

Kujundanud Indrek Sirkel Kirjastanud Eesti Arhitektuurimuuseum Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 336 lk.

Kommentaar: sisu ja vormi sobivus, maketi vahelduslikkus, ümbrispaberi huvitav kasutus. Huviline saab seda teost lehitseda üldlugemissaalis

Raamat käsitleb 1970. ja 1980. aastatel Tallinnas tegutsenud rühma arhitektide tegevust, mis oli suunatud arhitektuuri kontseptuaalsete ja esteetiliste võimaluste laiendamisele ning arhitektuuripraktika ümbermõtestamisele.

Arhitektid ja kunstnikud, kelle töid kataloog sisaldab: Ülevi Eljand, Ignar Fjuk, Veljo Kaasik, Tiit Kaljundi, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Avo-Himm Looveer, Kristin-Mari Looveer, Marika Lõoke, Ain Padrik, Jüri Okas, Jaan Ollik, Toomas Rein, Andres Ringo, Sirje Runge, Harry Šein, Tõnis Vint ja Matti Õunapuu. Täielik kuulsuste galerii meie arhitektuurimaailmas.

TERVITUSI KURESSAAREST

Koostanud Maret Soorsk Kujundanud Endla Toots (makett), Piret Niinepuu-Kiik (kaas) Kirjastanud Eesti Entsüklopeediakirjastus Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 208 lk.

Kommentaar: hea ajastumeeleolu peegeldamine kujunduses. Huviline saab seda teost lehitseda üldlugemissaalis ja laenutada kojulaenutuse osakonnast

Selle raamatu pildid on pärit Saaremaa Muuseumi 65-tuhandelisest foto-, postkaardi- ja negatiivikogust. Saaremaa fotoelu alguseks peetakse 1865. aastat. Ateljeefotograafide kõrval tegutsesid suvituspiltnikud ja hulk fotoamatööre. Suurem osa Saaremaa trükipostkaartidest pärineb tsaariaja kahest viimasest kümnendist. Raamatus on fotod ja postkaardid liigitatud teemade kaupa, igale teemale eelneb tutvustus.

Allan Tohv

EESTI VABARIIGI PABERRAHA

Kujundanud Mart Anderson Kirjastanud Allan Tohv Trükkinud Printon 312 lk.

Kommentaar: väärikas, silmapaistvalt hea kujundus, hea ajastutunnetus, haaratavus, eesti originaalkirja rõhutav. Huviline saab seda teost lehitseda üldlugemissaalis

Teosesse on koondatud põhjalik Eesti Vabariigi paberraha kataloog 1919-1940 ja 1991-2008, mida ilmestab rikkalik pildimaterjal.

Paberraha kogumine on viimastel aastakümnetel muutunud järjest populaarsemaks. Sellest johtuvalt otsustas autor tutvustada paberraha ajalugu, selgitada paberraha kogumise mõisteid ja tutvustada põhjalikult Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940, 1991-2008. Ülevaates tuuakse välja erinevate nominaalide eri seeriad, kupüüride erinevad värvitoonid, värviproovid, proovid, asendusrahad, vigatrükid ja võltsingud.

Eesti Rahvusraamatukogu eriauhind Kuldraamat

EESTI! SA SEISAD LOOTUSRIKKA TULEVIKU LÄVEL, KUS SA VABALT JA ISESEISVALT OMA SAATUST MÄÄRATA JA JUHTIDA VÕID. EESTI RIIKLUSE ALUSDOKUMENDID 1917-1920

Koostanud Ago Pajur Kujundanud Kalle Müller (Momo) Kirjastanud Eesti Ajalooarhiiv Trükkinud Greif 294 lk.

Kommentaar: hea ülesehitus, maitsekas juubeliaasta motiivide kasutus. Huviline saab seda teost lehitseda üldlugemissaalis ja laenutada kojulaenutuse osakonnast

Raamatus on välja toodud dokumendid aastatest 1917-1920. Siin on näiteks Autonoomiaseaduse eelnõu, Maanõukogu vanematekogu seletus Eesti poliitilise olukorra kohta, Vallavanemate protest Liivimaa Maakogu koosolekul 10.aprillil 1918, Memorandum Eesti poliitilise seisukorra üle 24.jaanuaril 1918 jne.

Jürgen Rooste
21. SAJANDI ARMASTUSLUULE. PÕDRAPÕMMUTAMINE JA PÕNNITIRTSUVADA

Kujundanud Piia Ruber Kirjastanud Verb Trükkinud Pakett 64 lk.

Kommentaar: vanade illustratsioonide huvitav kasutus. Huviline saab seda teost laenutada kojulaenutuse ja Männimäe osakonnast

„21. sajandi armastusluule” on Eesti ühe produktiivsema poeedi Jürgen Rooste juba teine luulekogu 2008. aastal. Kuid kui tundekarikas üle ääre ajab, peab seda teistega jagama. "Eestiparima" luuletaja anatoomiline sissevaade sotsiaalsesse haigusse nimega armastus. Haiguste ravi kontrollitud.

MIKK MIKIVER. TEATER

Koostanud Lilian Vellerand Kujundanud Jüri Kaarma Kirjastanud Eesti Teatriliit Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 896 lk.

Kommentaar: klassikaline, väärikas mälestusmärk eesti teatri suurkujule. Huviline saab seda teost lehitseda üldlugemissaalis ja laenutada kojulaenutuse ning Männimäe osakonnast

Mastaapne raamat on jaotatud kolmeks. “Mikk Mikiver teatriloos ja kaasaegses kriitikas”: enamasti eri väljaannetes juba ilmunud arvustused ja analüüsid kõikidest Mikiveri lavastustest ja rollidest kronoloogiliselt – teatrilooliselt väärtuslik materjal. “Mikk Mikiver teistest ja endast”: kõikvõimalikud tekstid, mida Mikiver ise on kirja pannud, pikad intervjuud ning ka näiteks Mikiveri õe Mai meenutused. Kolmanda osaga läheb raamat tõeliselt põnevaks – “Teised Mikk Mikiverist”: 33 kultuuri­inimese järelehüüded ja meenutused Mikiverist kõige erinevamates vormides.

Juhan Kristjan Talve
HÄÄL VABADUSEST

Kujundanud Andres Tali Kirjastanud Tammerraamat Trükkinud Greif 328 lk.

Kommentaar: lakooniline ja julge küljendus, hea tüpograafia. Huviline saab seda teost laenutada kojulaenutuse osakonnast

Juhan Kristjan Talve ongi võrdlemisi kibe autor, kuid see kibedus ei võrsunud mitte pahatahtlikkusest, vaid murest. Pealegi tasakaalustab seda teravmeelsus ja suurepärane huumorimeel. Ühe-kahe tema kirjutise lugemine annab ainet mõtisklusteks, on huvitav ja hariv. Terve kogumik kirjutisi on aga ekskursioon lähedasse ja samas juba üksjagu kaugesse(lähi)minevikku, midagi intellektuaalse seiklusturismi taolist. Ümbernurga heietamist ega keerutamist ei ole, kõik öeldakse otse välja ja igaüks saab nii, nagu ta ära on teeninud.

VANEM EDDA

Tõlkinud Rein Sepp Kujundanud Andres Tali Kirjastanud Tänapäev Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 320 lk.

Kommentaar: huvitavad jõulised illustratsioonid, sisu ja vormi ühtsus

Asko Künnap
SU ÖÖD ON LOETUD

Kujundanud Asko Künnap Kirjastanud Näo Kirik Trükkinud Printon 96 lk.

Kommentaar: terviklikem raamat, tugev tüpograafia ja trükitehniline lahendus AS MAP Eesti eripreemia parima paberikasutuse eest

Heljo Mänd
VÄIKESED VÕILILLED

Kujundanud Urmas Viik Kirjastanud Eesti Ekspressi Kirjastus Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 320 lk.

Kommentaar: hea loetavus, teksti ilmestavad mahedad vahelehed

Julia Maria Künnap, Doris Maninger, Lucia Massei
ALCHIMIA

Kujundanud Asko Künnap Kirjastanud Alchimia/Martes Martes Trükkinud Printon 96 lk.

Kommentaar: huvitav köide, hea tehniline lahendus, sisuga hästi haakuv kaas

Jaanus Järva
RABA

Kujundanud Kristiina Rosina, Kalle Müller (Momo) Kirjastanud Pegasus Trükkinud Printon 244 lk.

Kommentaar: emotsionaalne, sobiv formaat, vaoshoitud kujunduselemendid

Arvo Valton
ÜLEMISTE VANAKE

Kujundanud ja illustreerinud Jaan Tammsaar Kirjastanud Piktograaf Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 256 lk.

Kommentaar: meisterlikud illustratsioonid

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

SARI ELAVIK

Kujundanud Kadi Pajupuu Kirjastanud SE&JS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda

Kommentaar: lihtne ja tasakaalukas, parim pehmik. Huviline saab sarja erinevaid väljaandeid lehitseda üldlugemissaalis ja laenutada kojulaenutuse osakonnast

Raamatusari ELAVIK põhineb muuseumi kogudes olevatel ajaloolistel arhiivimaterjalidel nagu mälestused, kirjad ja kirjavahetused, päevikud, avaldamata artiklid, aga ka naljad, anekdoodid, saržid, joonistused ja fotod. Sarjas on ilmunud juba kaheksa raamatut ning lisa on oodata ka käesoleval aastal. Võislusel esindasid sarja 2008. aastal ilmunud „Tüdruk helesinises kleidis. Valik Villem Kapi kirju“ ning „Tants Kalevipoja ümber. Helmi Tohvelmani päevaraamat“.

MEIE INIMESED

Koostanud Tanel Veenre Kujundanud Angelika Schneider Kirjastanud Pilgrim Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 328 lk.

Kommentaar: värske, ebatraditsiooniline lahendus, head fotod. Huviline saab sarja erinevaid väljaandeid lehitseda üldlugemissaalis ja laenutada kojulaenutuse osakonnast

Pilgrimi kirjastuse originaalraamat "Meie inimesed" on raamat Eestile ja Eestist. Selle raamatu kaante vahel on ligi poolesaja inimese mõttepildid oma kodust. Vahetud, ausad ja emotsionaalsed. See raamat ei püüa anda eestlastest koondportreed, näidata statistilist keskmist kõige erinevamatest maailmapiltidest. Oma loo räägib nii 82-aastane laulumemm, 9-aastane koolijüts kui ka kasahhi juurtega õpetajanna. Iga lugu on erakordne, iga lugu on väärt kuulamist. Lugude ja inimeste vahel annavad hingamist Remo Savisaare ja Annika Haasi fotod haruldastest hetkedest looduses ja argitoimetuste ilust.

EESTI MÜTOLOOGIAD

Koostanud Martin Kala Kujundanud Villu Koskaru Kirjastanud Eesti Päevaleht Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 255 lk.

Kommentaar: värske, õhuline kujundus. Huviline saab seda teost lehitseda üldlugemissaalis ja laenutada kojulaenutuse ning Männimäe osakonnast

Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadates? Kuidas saab oma 90.juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril?Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti. Mahukas mõttekogus kõlavad hääled eri põlvkondadelt, ühiskonnaredeli astmetelt ja elualadelt

Signe Ora
ONU EEDI

Kujundanud ja illustreerinud Katrin Erlich Kirjastanud Päike ja Pilv Trükkinud Iloprint 16 lk.

Kommentaar: hea trükitehniline teostus

Kadri Hinrikus
MIIA JA FRIIDA

Kujundanud ja illustreerinud Urmas Viik Kirjastanud Eesti Ekspressi Kirjastus Trükkinud Printon 159 lk.

Kommentaar: hea formaat, sobivad illustratsioonid (ka kunstigurmaanile), omapärane värvilahendus

Leelo Tungal
SELTSIMEES LAPS JA SUURED INIMESED

Kujundanud Urmas Viik Kirjastanud Tänapäev Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 215 lk.

Kommentaar: nostalgiline, illustratsioonide omanäoline kasutus

Lia Virkus, Pille Enden, Tiina Väljaste
VANAEMADE KOKARAAMAT

Kujundanud Einike Soosaar Kirjastanud Ajakirjade Kirjastus Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 212 lk.

Kommentaar: hea ajastutunnetus, materjali ja köite valik

Anna Haava
LUULE

Koostanud Sirje Endre ja Linda Olmaru Kujundanud Andres Tali Kirjastanud SE&JS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 575 lk.

Kommentaar: hea klassikaline disain, sisu ja vormi ühtsus. Huviline saab seda teost laenutada kojulaenutuse osakonnast

Anna Haava (15.X 1864 Haavakivi talu, Pala v. - 13.III 1957 Tartu), eesti luuleklassik. Esmakordselt ilmub ühtede kaante vahel Anna Haava 700 luuletuseni ulatuv kõikluule, sh. tõlked. Koostajad ja kirjastus on Haava varajase luule avaldamisel võtnud peaaegu muutmata kujul aluseks kahes esmakogus (Luuletused I, 1888; Luuletused II, 1890) ilmunu, lähendades vaid mõnda sõna autori enda hilisemale redaktsioonile. Ülejäänud luulekogude puhul olid kirjastuse teejuhtideks nii 1924. aastal ilmunud «Anna Haava luuletuskogu», hilisemad uuskogud ja osaliselt ka valikkogud «Luuletused» (1954) ja «Laulan oma eesti laulu» (1996). Siin esmaselt ilmuvad luuletused on avaldatud Kirjandusmuuseumis asuvate Anna Haava käsikirjade järgi. Kuigi üle kahesaja Haava luuletuse on viisistatud ning paljud neist on tänaseks muutunud peaaegu rahvalauludeks, võib siiski öelda, et Anna Haava luuleloomingu suur avastamine seisab eesti lugejal alles ees.

Jumalaga! tänan kõiki.

Kellel oli kannatust

Kuni siiamaani jõuda,

Lugedes mu luuletust.

Jumalaga! võib ju olla,

Et enam kokku saa:

Äkist' alustama laulu

Pidin - nii ehk vaikin ka.

Jumalaga! surm ehk elu,

Rõõm ehk kurbtus - tõega

Hüüdkem: "Usk, arm, lootus olgu

Meie elu ehtija!"

Käbi Laretei
KUHU KADUS KÕIK SEE ARMASTUS?

Kujundanud Andres Tali Kirjastanud SE&JS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda 215 lk.

Kommentaar: hea formaat, huvitav ja värske tüpograafia. Huviline saab seda teost laenutada kojulaenutuse ning Männimäe osakonnast

Raamat sisaldab valiku Ingmar Bergmani kirjadest Käbi Lareteile aastail 1957-2001 ning Laretei päeviku ja taskukalendri ajast, mil ta oli abielus Ingrmar Bergmaniga.

Ihu, hinge ja tervise heaks : 2/2009

Armen Tõugu ja Martti Tiidelepp
Eluülesanded : Kuidas uurida oma eluküsimusi ja otsida lahendusi eluolukordadele
Väike Vanker, 2008

Kui minu elu on vastus, siis mis on küsimus? Mis rolli mängib mu elus saatus ja kas ma saan oma eluplaani ise luua? Kas mul on elus ülesanded?

Vabadus teha valikuid ja seeläbi oma elu kujundada on inimeseks olemise põhisisu ja -ülesanne. Samas on võimalus astuda ise oma elu peategelaseks mitte ainult ahvatlev, vaid paljudele inimestele ka hirmutav. Rakendades kitsalt oma igapäevast, ratsionaalset tarkust, võib inimene sattuda ummikseisu.Käesolev raamat aitab mõista inimese arengu laiemaid seaduspärasusi, mis kujundavad meist igaühe elu täna ja homme. Praktilises osas kirjeldavad autorid Armen Tõugu ja Martti Tiidelepp mina-dialoogide meetodit, tuginedes seitsmeaastasele nõustamiskogemusele. See on viis, kuidas
- leida iga eluolukorra olulised mõjutegurid ja anda olukorrale õige hinnang,
- leida õiged sammud ning nende järjekord ning
- saavutada oma elus vabadus, ahendamata teiste tegutsemisvälja

Marketta Sihvo

Terve hääl : Hääleravi ABC
Medicina, 2009

Silmad on hinge peegel, hääles kõlab hing. Inimene kasutab häält, räägib ja laulab, teadvustamata endale hääle olemust.

Raamatu eesmärk on juhendada ja tiivustada nii töös kui eraelus häält kasutavaid inimesi hoidma hääleelundkonda ja ennetama hääleprobleeme. Hääleprobleemide käes vaevlejaile pakutakse võimalusi, mis aitavad rääkimist kergendada. Hääle tundmine, lihtsad hooldamisvõtted ja regulaarne harjutamine leevendavad probleemidest tingitud vaimset pinget.

Raamatu abil võib saada hääle kõne- ja lauluvormi või õppida mingilgi määral oma häält valitsema. Nimetan selles raamatus olevaid harjutusi retseptideks, kuna nende regulaarne kasutamine on sama oluline kui arsti poolt määratud retseptiravimite võtmine.

Looduse ime – apteegikaan
N. Morgunova, 2008

Keha on apteegikaanil (Hirudo medicinalis) läikiv, tumerohelise varjundiga pruunikat tooni. Ripub pea alaspidi, kinnitunult iminapaga seina külge nagu seebialus. Tagaiminapp on suur ja selgesti näha. Kuid erinevalt seebialusest saab nappa kasutada mitte ainult millegi külge kinnitumiseks, vaid ka ujumise ajal uimena, ja aitab samuti roomamisel.

Aeglased sujuvad liigutused võimaldavad vaadelda kogu kaani keha. Selja tumedal taustal moodustavad eredad oranžid täpikesed kahe triibu kujulise keeruka mustri. Külgi mööda jookseb must rant. Kõhualune tundub õrn, heleda oliivi karva – tahaks lausa silitada.

Kuid kaani süütu ilu all peitub tema salarelv – väliselt tähelepandamatu eesmine iminapp. Suur hirmuäratav tagumine iminapp ei tekita mitte mingit füüsilist kahju, aga eesiminapas ehk suuiminapas peituvad lõuad, mis geomeetriliselt sarnanevad prestiižse autofirma Mercedese märgiga. Ent ka see pole kõige jubedam. Lõuad pole seni hirmsad, kuni pole näha hambaid ehk õigemini suiseid, neid on seal kuni 90 tükki. Seega arvestage ise, natuke vähem kui kolmsada – kokku 270 hammast. Siin ongi see salakavalus. Seda, et need lõikeriistad on väga väikesed ja üldsegi mitte metallist, vaid kitiinist, ja et kaan hammustab nendega nagu väikese saega (kuni 1,5 mm) ning see pole üldse valus, saame alles hiljem teada. Kuid seni oleme väga hirmul. Mida siin siis karta on? Me ei karda ju sääski, kärbseid ja teisi nendesarnaseid, kuigi parmu või sipelga hammustus on palju valusam. Aga kaan? Hammustas, nagu oleks korraks nõgesega kõrvetanud – ja ongi kõik. Edaspidi ei ole mitte mingit valu, sest kaani sülg sisaldab valuvaigistavaid aineid (analgeetikume). Kaan katab haava süljega ja «ohvril» ei ole enam valus. Las ta olla ja imegu palju tahab, kuni lahti laseb.

Jaan Aru ja Talis Bachmann
Tähelepanu ja teadvus
Tänapäev, 2009

Tähelepanu ja teadvus“ annab baasteadmised tähelepanust ja teadvusest kui nendest vaimsetest protsessidest, milleta meie normaalne elu ning eluga hakkamasaamine oleksid võimatud. Tähelepanupsühholoogia on keskne valdkond teaduslikus psühholoogias ning rakenduslikus inimesetundmises; teadvuseteadus on fundamentaalne filosoofia-, neuroteaduse ja meditsiinivaldkond, milles üritatakse vastata tähtsatele eluteaduste, vaimuteaduste ja maailmatunnetuse küsivatele narratiividele. Tegemist on esimese eestikeelse raamatuga, milles neid valdkondi süstemaatiliselt ning uuemate maailmateaduse teadmiste valguses käsitletakse ja tutvustatakse.

Me keegi ei kujutaks oma argipäeva ette ilma teadvuse ja tähelepanuta. Tähelepanu on selektsiooni-mehhanism, mis aitab valida ümbritsevast kõige tähtsamat, ühtlasi on tähelepanu-uurimine keskne nii kognitiivses psühholoogias kui ka kognitiivses ajuteaduses. Teadvus omakorda on selle ajaveebi peateema - teadvuse suur probleem on keskne nii vaimu-, elu- kui ka loodusteadustele. Koos moodustavad nad põneva koosluse, mida on huvitav uurida, mille üle on vahva mõelda ja millest ammutatud teadmistel on ka mitmekülgseid praktilisi rakendusi.

Raamat „Tähelepanu ja teadvus“ pakub esmakordselt põhjalikku eestikeelset käsitlust nendest teemadest, sisaldades endas suurt osa tähtsaimatest maailmateaduse uuringutest ja katse-paradigmadest. Samas on raamatu kirjutamisel üritatud sisu ja teadmisi edastada võimalikult mõistetavalt, st ka inimestele, kellel pole vastavat eksperimentaalpsühholoogilist haridust, kuid kes on antud teemaderingidest huvitatud.

Jaan Aru on õppinud psühholoogiat Berliini Humboldti Ülikoolis. Hetkel uurib ta teadvusega seotud ajuprotsesse Frankfurdis asuvas Max Plancki Aju-uuringute Instituudis.

Talis Bachmann on Tartu Ülikooli professor, ajakirja Consciousness and Cognition toimetuskolleegiumi liige, Euroopa Liidu teadvuse-uuringute meetme COST Action BM0605 juhtkomitee liige, Eesti Vabariigi teaduspreemia kahekordne laureaat (2001, 2006).

Talis Bachmann
Reklaamipsühholoogia
Ilo, 2009

Kas suudaksime ette kujutada reklaamitut igapäevaelu? Reklaamid ümbritsevad ja mõjutavad meid kõikjal, pahatihti meid kui ussikesi “õnge võttes”, ilma et ise seda taipaksimegi. Viimastel aastatel on täiustatud reklaamipraktikate ja uute elustiilide “õhuvoolud” hakanud puhuma ka reklaamiteoorias. Heaks abimeheks, kes aitab läbi näha psühhomanipulatsioone ja meile mittevajaliku osava pähemäärimise tehnikaid, saab olla reklaamipsühholoogia õpik. Lahtiseletatud reklaamipsühholoogia põhimõisted on koondatud raamatu lõpus asuvasse terminoloogiasõnastikku. Täiendatud trükk on kasulik kaaslane nii kõrgkooliõppuritele, reklaamipraktikutele kui ka tavalugejale.

Anti Kidron
Psühholoogia põhisuunad : Loengukonspekt
Mondo, 2008

Anti Kidron on Akadeemia Nord psühholoogiateaduskonna dekaan. Tema raamat juhatab lugeja paremini mõistma inimpsüühika saladusi. Missuguste psüühiliste protsesside kooslus tagab taju, mälu ja mõtlemise? Kuidas keskendada tähelepanu ja virgutada fantaasiat? Millised ajejõud juhivad inimkäitumist? Millest on tingitud meeleolu muutuvus? Mis määrab temperamenditüübi ja kujundab iseloomu? Kümned seda laadi küsimused teevad raamatu käepäraseks eriti neile, kes omandavad psühholoogia põhitarkusi kaugõppes või omal käel. Väljaanne teeb lugeja tuttavaks ka psühholoogia uurimismeetodite ja psühhoteraapia uute suundumustega.

Søren Kierkegaard
Ängi mõiste : Üks lihtne psühholoogilis-viitav kaalutlus. Pärispatu dogmaatilise probleemi suunitlusega
Sari Avatud Eesti Raamat
Ilmamaa, 2008

Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi isaks. Suurem osa Kierkegaardi varastest töödest on kirjutatud mitmete pseudonüümide all ning need "autorid" kommenteerivad varasemate "autorite" teoseid. Kierkegaard kritiseeris teravalt nii oma aja hegeliaanlust ning ka Taani kiriku sisutühja "kristlaslust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne.

Pseudonüümi Vigilius Haufniensis (Valvas Kopenhaagenlane) all väljaantud teos kannab alapealkirja „Üks lihtne psühholoogilis-viitav kaalutlus. Pärispatu dogmaatilise probleemi suunitlusega.“ ning selle põhiteemaks on juba Kierkaagrdi teistestki teostest tuttav äng. Raamat on nii temaatiliselt kui ajaliselt vahelüli „Võrgutaja päevaraamatu“ ja „Surmatõve“ vahel. Autorina on Haufniensis pigem psühholoog, kes vaatab psühholoogiale siiski teatud eetilisuse positsioonilt ülevalt alla, ta on inimesetundja, uudishimulik valvur.Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

DISTINKTSIOONIDE AEG ON MÖÖDAS, süsteem on saavutanud oma võidu. See inimene on haruldus, kes veel meie päevil toda aega armastab ja kelle hing januneb millegi nii haihtunu järele. Olgu kuidas on, kuid ometi jääb SOKRATES selleks, kes ta oli: lihtne tark oma imelise distinktsiooniga, millest ta ise kõneleski ja mille ta ise välja arendas ja mida Hamann1, see eriline mees, kordas esimesena alles kaks aastatuhandet hiljem, kordas imetledes: “Sokrates oli suur, kuna tegi vahet sellel, mida ta mõistis ja mida ei mõistnud.”

Rohkem väljavõtteid raamatust saab lugeda SIIT

Michael J. Losier
Külgetõmbeseadus
Ersen, 2009

Külgetõmbeseadus tõmbab just praegu see teie poole inimesi, situatsioone, töökohti ja suhteid – ja mitte ainult häid! Kui teie elu veereb allamäge ning hakkab sarnanema halva seebiooperiga, on aeg heita pilk sellesse raamatusse. Võite kasutada külgetõmbeseadust mõne üksiku muutuse esile kutsumiseks või võite teha oma elule ka täieliku kapitaalremondi.

Perearst : kodune nõustaja
Tänapäev, 2008

150 hõlpsastikasutatavat küsimuste ja vastuste tabelit aitavad tõlgendada sümptomeid ja eristada enamlevinud tervisehädade puhul esinevaid kaebusi. Koostatud tunnustatud Briti arstide poolt, kohandatud Eesti oludele. Eraldi tabelid imikutele, lastele, teismelistele, meestele ja naistele. Julgustavad ja praktilised nõuanded terviseküsimuste käsitlemiseks ning soovitused olukordadeks, kus on vajalik arstiabi.

Hõlpsasti mõistetav teave enamlevinud meditsiiniliste protseduuride kohta. Selgitused inimorganismi funktsioneerimise kohta ning soovitused hea tervise säilitamiseks.

Rein Vihalemm
Teadusfilosoofilisest vaatepunktist
Eesti Keele Sihtasutus, 2008

Autor (snd 1938) on teadusfilosoof, Tartu ülikooli emeriitprofessor. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli keemikuna, ent töötanud seejärel filosoofia õppejõuna, keskendudes uurimistöös teaduse, eriti keemia ja selle ajaloo filosoofiale.


Käesolevasse raamatusse on koondatud valik Rein Vihalemma eestikeelsetest artiklitest, mis on ilmunud varem, alates 1970. aastast. Valdavalt on need teadusfilosoofiast, kuid sisse on võetud ka mõned n-ö publitsistlikud tekstid. Terviklikkuse taotlusel on lisatud ka üks inglise keelest ja üks vene keelest eesti keelde (tagasi) tõlgitud ülevaatlikuma sisuga artikkel, mis mõlemad kajastavad autori otsingute suhteliselt viimast seisu. Raamatu pealkiri on tahtlikult kahemõtteline: ühest küljest viitab niisugune valik sellele, et ka publitsistika osa on mõneti teadusfilosoofilisest vaatepunktist kirjutatud, ent teisest küljest on just seesama vaatepunkt ise analüüsiva vaatluse all. See tähendab, et autor püüab selgitada, mis see teadusfilosoofia on ning mida ja kuidas see teaduse, teadusliku lähenemisviisi, teaduse meetodi kohta ütelda on tahtnud, tahab ja suudab ning mida teadusfilosoofialt üldse loota võib.

Isetegemine : 2/2009

Cecilia Eklund ja Ulrika Grönlund
Loovad ruutmeetrid : Kujunda kaunis koduaed
Sinisukk, 2009

Raamat on mõeldud kõigile, kes soovivad uuendada oma aeda ja muuta seda isikupärasemaks, olenemata sellest, kas tegemist on ridamaja juurde kuuluva pisikese maalapiga või suure eramuaiaga.

Kultuur : 2/2009

Endel Valk-Falk
Verba volant, scripta manent : Jutt lendab tuulde, kirjutatu jääb
Tartu Kõrgem Kunstikool, 2009

Nahakunstnik, Tartu Kõrgema Kunstikooli köitekunsti ajaloo ja restaureerimise õppejõud professor Endel Valk-Falk kirjutab raamatu tutvustamiseks järgmiselt: „Kui Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor tegi mulle ettepaneku avaldada valik artiklitest, mis on leidnud publitseerimist enam kui 30 aasta jooksul, seisin raske ülesande ees. Lõpuks otsustasin, et 15 artiklit peaks koonduma üldiseloomustuse „raamatuajaloo-alased uurimused” alla, sest kitsalt restaureerimisprobleeme käsitlev kogumik oleks pakkunud huvi vaid piiratud lugejaskonnale […]. Lugeja saab siit raamatust teada, milline on vanim trükis Tallinna Akadeemilises Raamatukogus; kes olid esimesed köstrid-raamatuköitjad St. Nikolause kirikus; millal trükiti esimesed raamatud Tallinnas; mida mõista pütipaberi vesimärgi all; milline oli Eduard Taska autasude ja medalite saatus jne.”

Edgar Saar
Põhjahantide rahvarõivad 20. sajandi viimasel veerandil = Folk Costumes of the Northern Khanty in the Last Quarter of the 20th Century
Eesti Rahva Muuseum, 2008

Handid on soome-ugri keelkonda kuuluv rahvas, kes elab Lääne-Siberis Obi ja selle lisajõgede ääres. Käesolev raamat annab ülevaate põhjahantide rõivastest 20. sajandi viimasel veerandil. Raamatu autor Edgar Saar on mitukümmend aastat uurinud Lääne-Siberis elavate hantide elu ning jäädvustanud nende rahvarõivaid. Tuuakse välja handi rõivastele iseloomulik, võrreldakse neid naaberrahvaste kehakatetega, näidates sarnasusi ja erinevusi. Kokkuvõttes tõdeb autor, et traditsiooniliste eluviisidega hantide talverõivad on sealses karmis kliimas sobivaimad ning aastatega üha enam pealetungiv poerõivastus neid välja ei tõrju.

Raamatule annavad lisaväärtuse rohked illustratsioonid - autori osalusel toimunud kümnetel välitöödel valminud fotod ja rõivajoonised.

Arthur Goldwag

-ismid ja -loogiad : Tõde 453 segadust tekitava mõiste kohta
Tänapäev, 2009

Arthur Goldwagi raamat annab hindamatu intellektuaalse ja sotsiaalse spikrina ülevaate poolest tuhandest -ismist ja -loogiast, mis on seotud poliitika, ajaloo, filosoofia, kunstide, teaduse, majanduse, religiooni, seksuaalperverssuste ja seadustega. Suurimad -ismid ja -loogiad defineerivad terveid ajastuid, vähemtuntud mõisted viivad meid inimkultuuri kõrvaltänavatele.

Eesti kirjandus paguluses XX sajandil
Sari Collegium Litterarum
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008

Arvuka autorkonnaga 824-leheküljeline kirjanduslugu annab ülevaate kirjandusprotsessist paguluses pärast Teist maailmasõda. Kokku kümnes peatükis on vaatluse all proosakirjandus, luule, memuaristika, näite-, laste- ja tõlkekirjandus, tõlked võõrkeeltesse ja võõrkeeltes ilmunud teosed, kordustrükid, kriitika ja kirjandusteadus. Raamatu peatükid on üles ehitatud üldsuundade iseloomustuste ja kirjanikuportreede vaheldumisele. Käsitluste laad varieerub akadeemilisest esseistlikuni, põhitähelepanu keskendub kirjandusteostele.

Raamatut väärtustavad nii peatükke lõpetavad mahukad valikbibliograafiad kui ka biograafiline andmestik, mis koondab informatsiooni 158 isiku kohta. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega ning varustatud ingliskeelse resümeega. Raamatu kasutamist hõlbustab nimeregister.

Hando Runnel : bibliograafia 1963 – 2008
Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2008

Hando Runnel, Tartu Ülikooli esimene kaunite kunstide professor on ennekõike üks eestlaste armastatuim luuletaja ja ehedaim esseist, kel on võime vallata ja valitseda sõna – seda tõendavad tema kirjutatud, koostatud ja saatesõnaga varustatud arvukad raamatud.

Käesolev bibliograafia esitab Hando Runneli trükis ilmunud tööd ja kirjutised tema kohta ajavahemikus 1963 - august 2008. Koostaja taotluseks on anda ülevaade Hando Runneli loomingust ja tegemistest.

Bibliograafia hõlmab Hando Runneli luulet, proosat ja publitsistikat. Koondatud on luule võõrkeeltes ja luule helisalvestitel, samuti laulud Hando Runneli sõnadele. Väljaanne annab ülevaate ka H. Runneli koostatud, toimetatud ja saatesõnaga varustatud raamatutest.

Hando Runneli esimene raamat «Maa lapsed» ilmus aastal 1965 ja oli nii õhuke vihik, et mahtus ilusasti taskusse. Tema seni viimane, novembri algul ilmunud paks ja kõvade kaantega «Väravahingede kriiksumist kuulnud» ajaks tavaliste mõõtmetega karmani lõhki. Selles on mõtisklusi märksõnade kaupa kolmsada lehekülge. Käesoleva bibliograafia kaante vahelt on kõige värskem raamat siiski välja arvatud, sest koostaja Sirje Tammoja on saatesõnadesse märkinud ajapiiriks aasta 1963 kuni tänavuse aasta august.

Bibliograafia jaguneb kuude ossa:
- Esimeses osas on Hando Runneli trükis ilmunud luuletuste, artiklite, esseede ja kõnede kogumikud.
- Teises osas on tema koostatud, toimetatud ja saatesõnaga varustatud raamatud.
- Kolmas osa annab ülevaate tema üksikluuletustest erinevates väljaannetes, sealsamas on kirja pandud ka tõlgetena ja plaatidel ilmunud luuletused. Esimeste luuletuste trükis ilmumisest saab peagi 45 aastat: «Pastoraal» ning «Isad ja pojad» ilmus aastal 1963 Loomingus nr 12.
- Bibliograafia neljandas osas on tema jutustused, esseed, artiklid, retsensioonid, intervjuud jms.
- Viiendas osas on kirja pandud laulud Hando Runneli sõnadele.
- Kuues osa koosneb kirjandusest tema kohta.

Lugejate jaoks teeb selle raamatu kasutamise hõlpsamaks erinevate registrite olemasolu: isikunimede, luuletuste, jutustuste ja esseede registrid.

Ole M. Høystad

Südame lugu
Atlex, 2008

Oma raamatus esitab Ole Martin Høystad südame kontseptsiooni, kirjelduse ja kujutamisviisid alates vanimatest Lähis-Ida, Babüloonia ja Egiptuse kultuuridest, nendest, mis olid levinud Vana Testamendi juutide ja Uue Testamendi kristlaste hulgas. Høystad leiab neis kultuurides hämmastavaid sarnasusi ning erinevusi, mis sageli vastanduvad tavateadmistele.

Erilist tähelepanu pälvib Homerose inimesekäsitus, mis eristub Platoni omast. Homerose inimesel ei ole südant meie mõistes, tal on mitu südant, kus paiknevad erinevad kired ja ihad, mis suunavad Homerose kangelasi ägedates võitlustes. Raamatus on kesksel kohal südame kontseptsioon islamiusus. Professor Høystad iseloomustab seda kui viimast ikka veel eksisteerivat südamekultuuri, kuna islamiusus ja sufismis on süda objektiivne hinge, mõistuse ning jumaliku armastuse elund, samas kui Euroopa kultuuris on ta taandunud metafooriks ja emotsioonide ning armastuse sümboliks. Islamiusundis inspireerib ja täidab südant jumalik vaim, ilmutades südames iseennast. Selle tulemuseks võib olla sissepoole suunatud meditatsioon, samas ka väljapoole suunatud agressiivne tegevus, sõltuvalt sellest, kuidas inspiratsiooni osaliseks saanud südant tõlgendatakse.Raamatu viimased peatükid on pühendatud Rousseau’, Herderi, Goethe, Nietzsche, Foucault’ ja Colin Campbelli klassikalistele töödele. Nende autorite metafoorsed kujutused ja tõlgendused inimese emotsionaalsusest näitavad, kuidas süda annab nüüdisaegsele eurooplasele tema heterogeensuses ja mitmekesisuses nii identiteedi kui ka terviklikkuse.

Ole Martin Høystad (s. 1947), PhD, on kultuuriloo professor Telemarki ülikoolikolledžis Bo’s, Telemarkis, Norras. Ta on õppinud ka kirjandust, ajalugu ja filosoofiat, õpetanud skandinavistikat, kirjandusteooriat, filosoofiat ning alates 1999. a kultuurilooga seonduvat. Hostad on arvukate raamatute ja artiklite autor.

Raoul Kurvitz

Attitude (1. osa) : Ülevaade hoiakulisest popkultuurist

Valgus, 2008

Raamat annab populaarses kultuuriloolises laadis ülevaate ajavahemikus 1789—1968 toimunud olulisematest ajaloolistest tähtsündmustest, autoritest ja kultuuriilmingutest, samuti popkultuuri mõistmiseks vajalikest sotsiaalsetest ja poliitilistest pidepunktidest, olles sel kombel omamoodi lühikonspekt demokraatliku ühiskonna ajaloost.

Raamat keskendub popkultuuri kui tänapäeval peaaegu kõikehõlmava nähtuse ühele olulisemale mõttekitsendusele, milleks autori veendumuse kohaselt on hoiakulisus ehk hoiak (attitude). Sellest lähtuvalt peab ta võimalikuks kontsentreeruda popile mitte niivõrd kui massikultuurile, vaid vähemal või enamal määral marginaalsetele, popkultuuri raamistikus elitaarsetele ning popi ja kultuuri kui terviku suhtes teedrajavatele nähtustele.

Raoul Kurvitz peab vajalikuks süstematiseerida paljusid fakte ja ilminguid, mille kohta leiab küll piisavalt materjali internetist ning popi süvateoreetilistest käsitlustest, puudub aga paraku nii Eestis kui mujal tema omaga ligilähedaseltki sarnane süsteemne lähenemine popkultuurile.

Uno Liivaku
Väike soveti keele sõnaraamat
Monokkel, 2008

Vene aja ametlik keel oli nahkne ja ümberütlev. Sõnad ei tähendanud enam seda mis enne. Tarvitusele tuli hulk vene kantseleikeelest abitult ümber pandud väljendeid. Vene võimu saatsid uljad hüüdlaused. Kõik hakkas olema enneolematu ja hiilgav ning toimus tohutu vaimustusega.

Lõputu eneseülistamine muutis võimu rahva silmis naeruväärseks. Rahvas nimetas asju omamoodi, täpsemalt ja piltlikumalt.

Selles raamatus on nii ametlikku kui rahvakeelt pisut alla 6000 sõna.

Heikki Rausmaa
Tuglase leek loidab : Tuglase Seltsi ja soome-eesti suhete ajalugu
Eesti Keele Sihtasutus, 2008

Tuglase leek loidab pole pühendusteos, kuigi selle ilmumine seostub seltsi 25. aastapäevaga. Ka ei esita see Tuglase Seltsi enda nägemust läbikäidud teest, kuigi autor on seltsi kauaaegne töötaja ja selts on toetatanud raamatu kirjutamist mitmel moel. Samuti ei käsitle see raamat kultuurilugu, ehkki Tuglase Selts on kahtlemata kultuuriselts. Tegemist pole isegi traditsioonilise organisatsiooni ajalooga, sest seltsi liikmeskond jääb täiesti kõrvalisse rolli, kuigi selts on olnud algusest peale just kodanikeühendus.

Vahest on raamatu kõige tabavam määratlus kultuuriseltsi poliitiline ajalugu. Teadsime ennegi, et Tuglase Seltsil on olnud tänuväärne osa Eesti taasiseseisvumisel ja noore riigi jaluleaitamisel, kuid ehk ei aimanud, et see panus oli nii suur. Tuginedes protokollidele ja statistilisele andmestikule näitab Heikki Rausmaa, kuivõrd ulatuslikku moraalset ja ainelist toetust eestlased Tuglase Seltsi vahendusel soomlastelt said. Seegi on killuke Eesti lähiajalugu ning au ja kiitus autorile selle täienduse eest.

Donald Sassoon

Euroopa kultuuri ajalugu : Aastast 1800 kuni tänapäevani
Varrak, 2008

Keskendudes Euroopa suurriikidele – Suurbritanniale, Saksamaale, Prantsusmaale, aga ka Itaaliale ja Venemaale –, annab see mahukas raamat üksikasjaliku ülevaate kultuurist, mis on Euroopas kujunenud alates aastast 1800 ja mida siin tarbitakse. Vaatluse all on kultuur selle arengus ja levikus: kuidas kõrgkultuur kujunes eliidi harrastusest kogu rahvast hõlmavaks valdkonnaks, kuidas kultuuri luuakse ja ümber kujundatakse, müüakse ja tarbitakse, kuidas see kujundab publikut ja poliitikat, kuidas seda mõjutavad seadused ja tavamoraal ning miks on mõni riik mõnes žanris iseäranis edukas. Teabekülluse poolest ei suuda Sassooni vaevata jälgitava ja ülevaatliku suurtööga võistelda ükski entsüklopeedia: siin käsitletakse nii kõrg- kui ka popkultuuri, lugejaid ja kirjanikke, publikut ja primadonnasid, Wagnerit ja hiphoppi, Verdit ja biitleid, Zolad ja koomikseid, Walter Scotti ja Jules Verne’i, nii 19. sajandi järjeromaane kui ka teleseriaali „Dallas”, klassika- ja popkontserte, poola ja taani menuraamatuid, prantsuse melodraamasid ja saksa kabareesid, fašistlikku ja nõukogude kino. Kindel koht on muinasjuttudel, menukitel, krimi- ja ulmekirjandusel, ajakirjadel, ajalehtedel ja koomiksitel, näidenditel, ooperil, muusikalil ja levimuusikal, filmil, raadiol, televisioonil ja internetil.

Loe katkendit raamatust SIIT

Sinu, minu ja meie Riia
Koostajad Livia Viitol ja Karl Kello
Vanemuise Selts, 2008

See raamat on tänuks Riias elanud ja elavatele eestlastele. Ta on tunnustuseks teistele riialastele, eeelkõige lätlastele kaastöötamise, kaasatundmise, kaasaelamise eest.

See raamat ei ole ei algus ega lõpp: eestlased olid Riias, on seal ning jäävad sinna. Neid on seal enam olnud, nende hääl on olnud kuuldavam. Ent ajad muutuvad, Vaikuse aastate järel kostab taas laulu. uude kuube ehib ennast eesti maju Pardaugavas, areneb eesti kool ning juba kavandatakse eesti lasteaeda.

Uued mütoloogiad : Tänase Eesti enesekuvand ja koht Euroopas
Koostanud Martin Kala
Eesti Päevaleht, 2008

Eesti Vabariik on 90 aastat vana ja sellega on käes esimeste kokkuvõtete tegemise aeg. Kas Eesti suudab olla iseseisev riik kõigis neis tähendustes, milles üks riik peab iseseisev olema? Kas me tegelikult oleme Euroopas ja Euroopa jaoks? Kui kaugel meist on teadmistepõhine ja säästev Eesti? Kas armastuse kallale tohib asuda alles peale tööd? Neid ja paljusid teisi küsimusi autorid käesolevas teoses esitavadki.

„Uued mütoloogiad“ on mahukas juubeliprojekt, mille huviorbiidil tiirlevad küsimused Eesti tuleviku kohta, selle kohta, mis meist saada võib ja saama peaks. Mõtlemisainet pakkuvad esseed tuntud poliitikute, teadlaste ja majandustegelaste, armastatud ajakirjanike, kunstnike ja literaatide sulest. „Edu ei taga see, kui sa teed samu asju, mida teised, ainult natuke rohkem ja paremini. Edu tagab hoopis see, kui sa teed midagi hoopis muud,“ väidab oma kirjatükis Raul Rebane. Mis võiks see „muu“ meie jaoks olla?

Raamatusse on koondatud Enn Soosaare, Jaan Kaplinski, Maimu Bergi, Jüri Alliku, Lii Undi, Helga Nõu, Erkki Bahovski, Kaia Sisaski, Imbi Paju, Vladimir Juškini, Riina Kionka, Marina Kaljuranna, Peeter Tulviste, Evelin Ilvese, Lauri Mälksoo, Iivi Anna Masso, Margit Sutropi, Margus Allikmaa, Anna Levandi, Tõnu Lehtsaare, Juhan Kiviräha, Jelena Skulskaja, Toomas Sildami, Aavo Koka, Allar Jõksi, Jaak Aaviksoo, Leelo Tungla, Ülo Kriguli, Mehis Heinsaare, Raul Rebase, Rein Langi, Toomas Kiho, Rein Veidemanin, Heldur Meeritsa, Krister Kivi, Tiina Laanemi, Martin Kala ja Mari Tarandi esseed.

Üks tekst kogumikust: „JÜRI ALLIK: Kas rahvusel on iseloom?“

Ajalugu ja ajalooteadused : 2/2009

Olaf Kuuli
Eesti ajaloo kujutamisest Stalini ja Hruštšovi aja
O. Kuuli, 2008

Kuidas Eesti NSV-s aastatel 1944-1964 kirjutati Eesti 20. sajandi ajalugu? Raamatus on analüüsitud valitseva kommunistliku partei seisukohtade ja nende muutuste kajastumist ajalookirjanduses. Ülevaade on antud ka ajaloolaste kaadri kujunemisest sõjajärgses Eesti NSV-s ning lahkhelidest ja vaidlustest ajaloolaste keskel Stalini ajal ja Hruštšovi «sula» tingimustes.

Eesti eest! : Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988 – 2008
Kuma, 2008

See on Kaitseliidu 90. aastapäevaks välja antud raamat, mis püüab anda ühe võimaliku pildi Kaitseliidu lähiajaloost. Raamat heidab pilgu kõigi 15 Kaitseliidu maleva taasloomisele ja tegevusele aastatel 1988-2008. Tegu on esimese raamatuga, mis üldse püüab haarata Kaitseliidu ajalugu tervikuna ühe perioodi ulatuses. Nendes ülevaadetes segunevad dokumendid ja inimmälu, kusjuures mitmegi maleva loos domineerib just viimane. Raamatu autorid soovivad lugejale äratundmishetki minevikku meenutades ning kaasamõtlemist ja koostöötahet Kaitseliidu tulevikuvisioonide teokstegemisel.

Eestlased Lätis (2. osa)
Välis-Eesti, 2008

Koguteose „Eestlased Lätis“ 2. raamat on pühendatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja võiduka Võnnu lahingu 90. aastapäevale.

Teose esimeses osas iseloomustatakse Läti kümmet suuremat kesk- ja kõrgkooli ning antakse ülevaade neis hariduse saanud eestlastest.

Teises osas on avaldatud teoloog Hannes Korjuse uurimus eesti kogudustest ja eestlaste usulisest tegevusest Lätis.

Kolmas osa on pühendatud eesti kirjameeste tegevusele, eesti päritolu kunstnikele, eesti kultuuri edendajatele Lätis ja Läti Vabariigis riiklikku tunnustust pälvinud eestlastele.

Koguteoses avaldatu toetub põhiliselt arhiivimaterjalidele, tunnistades neist sajandipikkustest eestlaste ja lätlaste haridus- ja kultuurialastest seostest, mis on kujundanud meie ühist kultuuriruumi. Koguteose 1. raamat ilmus 2007. a. ja peaks olema huvipakkuv Eesti diplomaatidele eelkõige selle III osas avaldatud prof. Heino Arumäe artikli „Ühist ja erinevat Eesti ja Läti välispoliitikas esimesel iseseisvusperioodil“ ja teiste diplomaatiat käsitlevate artiklite tõttu

Jon Balchin
100 teadlast, kes muutsid maailma
Ersen, 2008

«Kui ma nägin kaugemale kui teised,» ütles Sir Isaac Newton, «siis sellepärast, et ma seisin hiiglaste õlgadel.»

See raamat tutvustab sadat sellist hiiglast ning vaatleb nende saavutusi. Need mehed ja naised, kellesse sageli suhtuti äärmise skeptitsismi või millegi veel hullemaga, avardasid märkimisväärselt inimteadmiste piire. Raamat sisaldab mitmeid teadusvaldkondi, Koperniku ja Galileo kosmoloogiast Hippokratese ja Galeni meditsiiniliste revolutsioonideni. Esindatud on füüsika, bioloogia, keemia ja geneetika.

Raamat kõneleb ideedest, mis on vorminud tänapäeva maailma ning mis muudavad tulevikku.

Eestlased vene sõjaväes 1940-1945 : sundmobiliseeritud tööpataljonides = Estonians in Russian armed forses in 1940-1945 : persons mobilised to serve in labour battalions. Esimene osa (A-L)
Represseeritud isikute registrid (RIR) ; Raamat 9 (R9)
Eesti Represseeritute Registri Büroo : Leo Õispuu, 2008

1941. aasta Punaarmee mobilisatsioon oli erinev ja erandlik, sest mobiliseeritud inimressurss saadeti väljaõppe asemel peaaegu täielikult sunnitööle. See ei olnud sõjasündmustest ja asjaoludest tingitud asjade käik, vaid Nõukogude režiimi teadlik ja sihipärane poliitika. 1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon oli ainult osaline. Kui palju mehi oli üldse kavas mobiliseerida, ei ole teada. Nõukogude režiimi poolt Eestis 1941. aastal korraldatud mobilisatsioone tuleb tegelikult pidada küüditamisega võrreldavaks massirepressiooniks.

Mobilisatsioonid Eestis ei olnud kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Okupeeritud territooriumi elanikkonna mobiliseerimine okupeerija sõjaväkke oli sõjakuritegu 1907. aasta Haagi IV konventsiooni järgi, mille Nürnbergi kohus 1946. aastal tunnistas üldkohustuslikuks rahvusvaheliseks tavaõiguseks juba sõdadevahelisel ajal. Ennast mobilisatsiooni eest varjajate jälitamise ja represseerimisega seotud inimesed on sõjakurjategijad, sest nende tegevus oli vastuolus rahvusvahelisest õigusest üldtuntud ja – tunnustatud sõjapidamise seaduste ja tavadega.

Mobilisatsioonid Eestis olid lihtsalt üks massiküüditamise vorme, sest mobiliseeritud viidi tööpataljonide nime all Põhja-Venemaale NKVD GULAGi süsteemi sunnitööle ja neid hakati seal näljutamisega tapma.

Tööpataljonidest pääsenud meestest hakati 1942. aastal moodustama Punaaermee eesti väeosi. Nendes läbisid mehed poliitilis-repressiivse filtreerimise, millega eraldati Nõukogude julgeolekuasutuse hinnangul tegelikud ja potentsiaalsed Nõukogude režiimi vastased, kes mõisteti surma või saadeti sunnitöölaagrisse.

Käesoleva nimekirjaraamatu põhiosas „Nimestik A-L“ (675 lk.) esitatakse andmed üle 22000 isiku kohta.

Catarina Hurtig
Päris printsessid
Kunst, 2008

Rootsi õukonnareporter Catarina Hurtig portreteerib kümmet uue põlvkonna printsessi, kelle lugudesse mahub intriige ja petmist, kohutavaid õnnetusi, fantastilisi edulugusid ja loomulikult ka armastust. Kuningaperede ja printsesside elu on justkui glamuurne, kulukas ja meelelahutuslik seebiseriaal – võib-olla isegi kõige meelelahutuslikum seriaal läbi aegade.

Arturs Silgailis
Läti leegion : 153 foto ja 29 maakaardiga
Grenader, 2009

Eestikeelses kirjasõnas leidub lätlaste osalemisest Teises maailmasõjas seni väga vähe informatsiooni. See raamat püüab puudujääki mõnel määral korvata, tuues lugejani lõunanaabrite võitluse ühe tahu: lätlaste iseseisvuspüüded maailmasõja taustal. Näidatakse, kuidas Saksa okupatsiooni piiratud oludes üritasid nad anda endast parima.

Hiljutiste uurimuste tulemused näitavad, et Teise maailmasõja ajal teenis Saksa sõjajõudude koosseisus umbkaudu 110-115 000 Läti sõjameest. Peaaegu kolmandik nendest langes lahingutandritel. Kuna Lätimaa viibis natsliku Saksamaa okupatsiooni ja valitsemise all ning iseseisvate Läti kaitsejõudude loomine oli keelatud, ei jäänud Läti meestel üle muud, kui astuda sõjaväeüksustesse, mille olid moodustanud ja mida juhtisid sakslased.

Silgailise raamatu põhiosa on pühendatud Läti brigaadi, diviiside ja muude relvaüksuste sõjalistele saavutustele Saksa idarindel Nõukogude Venemaa, Läti ja Saksamaa territooriumil. Autor püüab poliitilisest aspektist selgitada Läti leegioni moodustamist ning leegioni tähtsust ja tähendust Teises maailmasõjas. See on veel tänapäevalgi vastakaid arvamusi esile kutsuv teema. Tekstis kirjeldatus leidub palju sarnast Eesti ja eestlaste saatusega. Vähesel määral on autor valgustanud ka eestlaste tegevust ning Eesti ja Läti piirialadel toimunut.

Enn Soosaar
Nuripidine aastasada : Ajast, isast ja teistest
Eesti Keele Sihtasutus, 2008

Enn Soosaare pilguheit 50 aastat kestnud okupatsioonile ning selle mõjust meie ühiskonnale.

Eessõnast:
„Meie kõik, kes me oleme kahekümnendast sajandist tulnud, kanname endal selle ränga sajandi pitserit.[…]Ei minu ega vanaisa olnud ajastutüüpiline eestlane. Neid ei vintsutatud ega mõnitatud nii rängalt kui paljusid eakaaslasi. Nad said jääda iseendaks, kui teisi murti, kui teised murdusid.[…]Järgnev ei ole ühe perekonnaloo kontsentraat ega võimalikult mitmekülgne mälestus isast ja teistest. Ma üksnes visandan, pakun valiku eluloofakte, mälestuskilde ning tagantjärele arvamusi, et huvilisel lugejal sugeneks ettekujutlus nendest üksikutest inimestest, keda kasutan – ka nii võib õelda – omakasupüüdlikult, isegi meelevaldselt ära.[…] Alustan vanaisa ja isaga ja ei unusta neid ka loo edenedes. Siiski ei ürita ma kirjapanduga jälgida mõlema mehe pikka elukulgu. Minu auahne lootus on muus. Ma ootan neilt abi XX sajandi kirjeldamisel ning mõistmisel. Valitud seigad nende ja mitme teise lähisugulase elust, nagu ka minu enda elust, toetavad ja ilmestavad – nii ma loodan – järgnevaid tagasivaatavaid arutlusi ning eritlusi.“