Meie kirjanikud ja kodulugu

Otsing sellest blogist

laupäev, 4. juuli 2009

Ihu, hinge ja tervise heaks : 7/2009

Niklas Luhmann
Sotsiaalsed süsteemid
Sari Avatud Eesti Raamat
Ilmamaa, 2009


Saksa süsteemiteoreetiku Niklas Luhmanni (1927–1998) teooriast ei leia me inimest, subjekt kui sotsioloogiline kategooria puudub siit täielikult. Luhmann võtab inimese koost lahti ja jaotab kolmeks erinevaks süsteemiks: inimese organism kuulub bioloogiliste süsteemide hulka, teadvuses toimuvad protsessid moodustavad psüühilise süsteemi ja suhtlus teiste inimestega paneb aluse sotsiaalse süsteemi tekkele. Luhmanni võib kahtlusteta pidada üheks kõige terviklikuma ühiskonnakäsitluse loojaks 20. sajandi teise poole sotsiaalteadustes. Luhmanni teoste suurimaid plusse on see, et nad ärgitavad ebakonventsionaalseid teoreetilisi mõtisklusi.

Infusioonravi
Medicina, 2009

Raamatus kirjeldatakse erinevatel haigetel esinevaid infusioonravi probleeme ning esitatakse nende situatsioonide ravilahendused. Eraldi käsitletakse infusioonravi lastel, eakatel, traumahaigetel, šokis olevatel ja organpuudulikkusega haigetel. Raamatus esitatakse ka dieetravi üldised põhimõtted ja tutvustatakse parenteraalse toitmise aluseid. Infusioonravi praktilist rakendamist selgitavad raamatu lõpuosas esitatud haigusjuhtude näited.

«Infusioonravi« on praktiline abivahend kõigile arstidele, sõltumata erialast või kogemustest, kes tegelevad infusioonraviga või ravivad vedelikutasakaalu häireid. Raamat sobib õppevahendiks arstiteaduskonna üliõpilastele ning see võib olla kasulik ka infusioonravis osalevatele meditsiiniõdedele.

Isetegemine : 7/2009

Vaike Reemann
Kiri. Muster. Ornament
Eesti Rahva Muuseum, 2009


Eesti talurahvas on sadu aastaid nimetanud kirjadeks eelkõige mustreid ja ornamente. Kududes, tikkides, punudes, lõigates, nikerdades, põletades, graveerides ja teisi tehnikaid kasutades kirjati või kirjutati kauniks erinevast materjalist väga erineva otstarbega tarbekraami.
Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koostööväljaandes käsitleb Vaike Reemann põgusalt kirjade tähendust, nimetusi ja ornamendi laadi ning esitatakse erinevate tehnikate enimkasutatud kirjamotiivide jooniseid ja ERMi esemekogu muistsete mustritega esemeid.

Kultuur : 7/2009

Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni : Kihnlaste enneolematud ja pärasttulematud elulood
Kihnu Kultuuri Instituut, 2009

Kihnu kultuur pole üksnes kuulsad pulmad, lõputud regilaulud ning sajad kindakirjad. Kihnu ajaloo teevad rikkaks inimesed, kelle elulood on kui seiklusjutud maalt ning merelt. Neid lugusid siia kaante vahele korjates püüdsid Anu Raud, Jüri Tuulik, Joel Sang, Mark Soosaar, Harri Jõgisalu ning teised sulemehed maalida koondportreed kihnlasest, kes ei karda kuradit ega välku, kuid austab merd ning hoiab oma kodu sellel väikesel saarel.

Enn Haabsaar
Soome-ugri saamine : Uurali kivi- ja metalliaegne tsivilisatsioon
Argo, 2009

Kümmekond aastat tagasi tekitas iseõppinud ajaloolane (taustalt filoloog ja psühholoog) Enn Haabsaar (1943–2008) Eesti kutseliste ajaloolaste seas paraja tormi oma ootamatust vaatenurgast esitatud, kriitiliste ja intrigeerivate ideedega Venemaa ja soomeugri rahvaste varasest ajaloost, Vene riikluse kujunemisest jne. Ehkki teda toetasid mitmed meie ajalooteaduse korüfeed, tõrjus ajaloolaste tsunft autori uudsed seisukohad asjasse süvenemata kõrvale ja nõudis enne diskussiooni avamist nende põhjalikumat teoreetilist käsitlust. Enn Haabsaar tegeleski sellega kogu järgneva kümnendi ja tema töö põhiline, kivi-, pronksi- ja rauaaega käsitlev osa on esitatud käesolevas raamatus. Teos käsitleb ladusas poleemilises laadis ja väga laial arheoloogilisel, keeleteaduslikul, etnoloogilisel, folkloorialasel, antropoloogilisel jne taustal soomeugri rahvaste päritolu, kujunemist, kultuurimõjusid, mütoloogiat ja mõttemaailma. Sisult põnevat ja vormilt üldarusaadavat teksti aitavad mõtestada arvukad pildid, kaardid ja skeemid.

David Vseviov
Aja vaimud : Kirjutisi 1996-2009
Valgus, 2009


David Vseviov, D.Phil, on Eesti Kunstiakadeemia professor, raadiosaatesarja «Müstiline Venemaa« ning raamatute «Bütsantsi keisrid« (2004), «Venemaa – lähedane ja kauge« I, II (koostöös Vladimir Sergejeviga, 2002, 2007) ning kooli ajalooõpikute autor. Tunnustatud 2004. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja 2008. aastal Aadu Luukase missioonipreemiaga.
Raamatusse on koondatud ajaloolase David Vseviovi sadakond artiklit, 14 esseed ja 34 arvustust, mis on ilmunud perioodikas aastail 1996—2009. Et vaadata, mida aja vaimud on nende tekstidega teinud, mida valdavalt hävitanud ja mille alles jätnud. Väga paljude lugejate-kuulajate lemmikul David Vseviovil on mineviku-uurijana harukordne anne luua ajalooseikadega mängeldes üllatavaid seoseid ja öelda välja vägagi lihtsaid tõdesid, mille peale ise millegipärast pole tulnud. Ta jutustab, vaeb ja seletab meile ajalugu ikka oma rahulikul muhedal moel ning tundliku närviga inimesena vahel murelikult ja nauditavalt irooniliseltki. Kogumik ilmus lugupeetava ajaloolase juubeliks.

Jaakko ja Virpi Hämeen-Anttila
Müütide raamat : Mitme rahva lugusid lähedalt ja kaugelt
Tänapäev, 2009


Antiikjumalatest «Kalevala» kangelasteni, maailma sünnist manala õudusteni, Paabeli tornist kuningas Arturi seiklusteni... «Müütide raamat» on müütide küllusesarv. Selles on müüte maailma tekkimisest ja lõpust, jumalate ja inimeste mõõduvõtmistest, hea ja kurja igavesest võitlusest, surmast ja taassünnist. Oma osa mängivad nii asteekide jumalad kui ka muistsed germaani kangelased, võlurid ja imelised muinasjutuolendid kükloopidest majavaimudeni. Raamatus leidub lugusid Egiptuse mütoloogiast, piiblist ja budistlikust pärimusest, lähedalt Euroopast ning kaugelt Okeaaniast, Jaapanist, Indiast ja Aafrikast. «Müütide raamat» aitab mõista, miks tuhandeid aastaid vanad müüdid meid endiselt liigutavad: need pakuvad vastuseid elu suurtele küsimustele maailma ja inimeste kohta heade lugude kaudu, tunnete ja kujutlusvõime keeles.

Hugo Raudsepp : Bibliograafia
Eesti Rahvusraamatukogu, 2009

Eesti Rahvusraamatukogus ilmus pikaajalise töö tulemusena Hugo Raudsepa personaalbibliograafia. Kirjandusteadlane Lehte Tavel märgib saatesõnas, et tegemist on teejuhiga H. Raudsepalt ilmunud ja tema kohta kirjutatud tekstide juurde. Bibliograafia kajastab kirjandusklassikut näitekirjaniku, prosaisti, ajakirjaniku ning kirjandus- ja teatrikriitikuna nii kirjutiste, fotode kui ka karikatuuride põhjal. Bibliograafia pakub üle 4000 kirje ning palju viiteid ja registreid.Väljaande on koostanud Rahvusraamatukogu infospetsialist Tiina Ritson.

Ajalugu ja ajalooteadused : 7/2009

Karl Soonpää
Faatum : Eesti tee hävingule 1939-1940 : riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939-1940 : Molotovi - Ribbentropi pakti tagamaad : dokumente ja materjale
SE & JS, 2009

Raamat «Faatum. Eesti tee hävingule» avab pöördeliste aastate saatuslikke tagamaid nii sõnas kui ka pildis. Siin on poliitilisi, diplomaatilisi ja sõjandusalaseid dokumente, artikleid, kirju, allikmaterjale ning fotosid 1930. aastate lõpust ja 1940. aastate algusest, mida nii suurel hulgal koos ilmub esmakordselt. Kommentaaridega varustatud dokumendid, mida ilmestavad unikaalsed arhiivifotod, peegeldavad ehmatava aktuaalsusega ka tänapäeva. Kes iganes meist püüab vähegi mõista või endale lahti seletada tänase Eesti, Euroopa ja kogu maailma ees seisvaid probleeme, sellele võiks «Faatum» olla nii õpetaja kui ka tuleviku teejuht.

Karl Soonpää päeviku lugeja saab teada:
- mida president Konstantin Päts, peaminister Jüri Uluots, kindral Johan Laidoner, ja teised riigimehed 1939. ja 1940. aastal valitsuses Eesti olukorrast ja saatusest tegelikult rääkisid
- kes oli see Eesti tipp-poliitik, kes tahtis pärast baaside lepingu sõlmimist asuda otsekohe kaitsekulutusi kärpima ja tegema rahva hulgas kihutustööd Nõukogude baasidele heakskiidu saavutamiseks
- missugused paberid ja miks lasi peaminister Kaarel Eenpalu ära põletada 1939. aasta sügisel
kuidas tähistati Eesti Vabariigis juba 1939. aasta 7. novembril Oktoobrirevolutsiooni 22. aastapäeva
- kuidas Eesti Vabariik tegi endale musta raha, osaledes Euroopas relvade salakaubanduses
kes Eesti poliitikutest saatis Jossif Stalinile sünnipäeva puhul eraldi isikliku telegrammi
- mida arvasid Eesti juhid võimalusest leevendada vaikiva ajastu reegleid ja lubada taas erakondade tegevust. '

Ajaloolane Küllo Arjakas (sünd 1959) oli muinsuskaitseliikumise üks asutajaid ja 1987-1990 Muinsuskaitse Seltsi vastutav sekretär. Aastatel 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, IX ja X Riigikogu liige a. 1999-2003 ja 2003-2007. On järjepidevalt ajakirjanduses avaldanud ühiskonna-, ajaloo-ja kultuuriteemalisi artikleid. Raamatuid: «Eesti Vabariik 90» (2008), «Konstantin Konik. Unustatud suurmees»(2008).

Koduuurija teejuht

Eesti Kodu-uurimise Selts, 2009

Majanduslikult keerukatel aegadel muutuvad inimestele olulisemaks kodupaik ja esivanemad. Oma kodukoha tundmaõppimine nõuab teravat silma ja koolitatud kõrva. Abiks tuleb „Kodu-uurija teejuht“, mille autoriteks on kogemustega kodu-uurijad ja teiste alade spetsialistid. Eriti tuleks esile tõsta interneti kasutamise võimaluste tutvustamist kogumikus.

Reis [nõukogude] läände : kuurortlinn Pärnu 1940-88 : artiklite kogumik = Journey to the [Soviet] West : resort town of Pärnu 1940-88 : collection of articles
Pärnu Linnavalitsus, 2009

Käesoleva raamatu näol on tegu esimese põhjalikuma kokkuvõte aastatel 1940-88 Pärnus toimunud protsessidest, kirjutatud läbi üldiste olude ja kuurordi arengu. Raamat sisaldab hulgaliselt illustreerivaid kaarte ja fotosid.

Kogumiku autorid on Pärnu muuseumi direktor ajaloodoktor Aldur Vunk, Tartu ülikooli Pärnu kolledži teadur Tiit Kask ja Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Anu Järs.Kogumik annab esimest korda põhjalikuma ülevaate olulisematest Pärnu kuurorti ning suvituselu ja rannakultuuri kujundavatest-mõjutavatest protsessidest aastatel 1940-1988. Kogumikust leiab hulgaliselt ajaloolisi kaarte ja fotosid. Illustratsioonidega aitasid teose koostamisele kaasa Bruno Sõmeri, Olaf Esna ja Henn Soodla.

Esteetika ja kunst : 7/2009

10 kaunist mõisakodu : Maakodu album
Maalehe Raamat, 2009

«10 kaunist mõisakodu» on ajakirja Maakodu väljaanne tänapäevastest mõisatest, kus elatakse. Lugejale näidatakse mõisaid nii seest kui väljast ning jutustatakse juurde mõisa lugu. Kõnealuses albumis leiate pildid mõisatest just sellisena, nagu nad praegu on. Lisaks on mõisakodusid tutvustavate põnevate lugude kõrval ka ingliskeelsed kokkuvõtted. Väljaande muudab eriliseks asjaolu, et kõik need mõisad ei ole rahvale vaatamiseks avatud, mistõttu igaüks sinna ei satu. «10 kaunimat mõisakodu» annab aga kõigile võimaluse nendesse ajaloolistesse elupaikadesse sisse kiigata ja näha, mismoodi elavad mõisahärrad ja -prouad tänapäeval. Nende kodude kaunidust eksponeeritakse väljaandes rohkete suureformaadiliste fotodega.

Haridus ja kasvatus : 7/2009

Kate Kelly
Nõutu lapsevanema käsiraamat - kuidas teha lõpp halvale käitumisele : Täieliku võhiku käsiraamat - kuidas kasvatada teismelist ja kuidas kasvatada õnnelikke lapsi
Ersen, 2009


Kiired ja efektiivsed lahendused laste halva käitumise ohjeldamiseks ning kodurahu taastamiseks. Jonnid. Löömine. Avalik vastuhakk. Kui laps halvasti käitub, võib see vanemad täiesti nõutuks võtta. Ehkki täiuslikke lapsi pole olemas, on ometi olemas mõjusad meetodid halva käitumise parandamiseks. «Nõutu lapsevanema käsiraamat – kuidas lõpetada halba käitumist» sisaldab kiireid nõuandeid igaks elujuhtumiks. Äärmiselt ülevaatlik, pereelu harmoonilisemaks muutmiseks kirjutatud käsiraamat pakub meetodeid laste halva käitumise piiramiseks, õpetab negatiivseid hoiakuid ümber kujundama ja aitab tekitada õhkkonda, kus lapsed hästi käituma hakkaksid.

Muusika. Kino. Teater. Sport : 7/2009

Ferdinand Veike - mees, kes mängis nukkudega
Eesti Teatriliit, 2009

Mu elu on olnud triibuline nagu puust pikknina mütski – ikka heledam ja tumedam triip vaheldumisi. Olen vist õnnesärgis sündinud, sest olen surmast pääsenud kümmekond korda. Äärmused minu elus on olnud tohutud. On olnud ähvardavaid ohtusid ja tragöödiaid, aga ka palju rõõme ja sõpru nii Eestis kui välismaal. Elutöö on olnud pikk ja vaheldusrikas. Olen tantsinud, laulnud, näidelnud, ja lavastanud. Olen maailmas ringi rännanud ja kodumaad armastama jäänud.

Kõige kallim paik on mulle sünnipaik Lääne-Virumaal. Olen lavale toonud üle saja näidendi Draamateatris, Nukuteatris ja mujal, kuid ikkagi elab südames soov jätkata, panna oma nukud taas elama. Lavastamine on olnud minu missioon ja nukuteater jäänud südamelähedaseks kogu eluks. Soov kasvatada väikestes inimestes teatriarmastust elab minus edasi.„
(Ferdinand Veike)

Arnold Green
Eesti Olümpiakomitee, 2009

Mälestusraamatus antakse ülevaade Arnold Greeni tegevusest spordijuhina. Green oli olümpialiikumise taastajaid Eestis ning taasloodud Eesti Olümpiakomitee esimene president. EOK presidendina tegutses ta 1989-1997. Green on juhtinud Eesti Suusaliitu ja Eesti Maadlusliitu. 2001. aastal autasustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Arnold Greeni Olümpiaordeniga. Eesti Olümpiakomitee autasustas 2006. aastal Arnold Greeni EOK kõrgeima autasuga – teenetemärgiga.

Poliitika, majandus ja seadusandlus : 7/2009

Martin Kala
Euroopa maailma teljel
Eesti Päevaleht, 2009


„Tunne iseennast” on Euroopa vanemaid filosoofilisi õpetussõnu: Vana-Kreeka Delfi oraaklilt ettekuulutuse saamiseks pidi inimene end usaldama, sest muidu poleks ennustustest kasu.Raamat räägib rahvusvahelistest suhetest ja poliitilistest protsessidest, mis on Euroopat kujundanud. Autori põhitähelepanu on pööratud küsimustele, kuidas tunda end tugevana, kuidas õppida usaldama loodud mehhanisme ning kuidas osata Euroopa arengus näha positiivseid võimalusi. Ühtses poliitilises ruumis on iga inimese sooviks ühiskondlikku elukorraldust mõista, muudatuste tulvast aru saada ja kogemustest õppida, et harjuda end Euroopas tundma nagu kodus. Eessõna Siim Kallaselt. Bibliograafia raamatu lõpus ja joonealustes märkustes. Sisaldab registrit

Maria de Icaza
Kunst ja autoriõigus
Sari Õpi minevikust, loo tulevikku ; [2.]
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, 2009


„Kunst ja autoriõigus“ on noortele mõeldud WIPO „Õpi minevikust, loo tulevikku“ sarja teine väljaanne. Nimetatud sari anti välja laste ja noorte kui tulevaste autorite tähtsuse tunnustamiseks. Väljaanne on tõlgitud ja kirjastatud Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) loal, millele kuulub inglisekeelse originaali alusel autoriõigus. Käesoleva väljaande põhieesmärgiks on anda üldist teavet ning see ei asenda erialast õigusabi.

Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid : Sotsiaalkindlustus
Juura, 2009

Valimik sotsiaalkaitsega seotud Euroopa kohtulahendeid on erialainimestele, nii sotsiaal- kui õigusvaldkonnas, tõhus abimaterjal adekvaatse ja efektiivse sotsiaal- ja õiguskaitse pakkumiseks.


Materjali koostas sotsiaalministeerium ja sisaldab 44 Euroopa Kohtu ja 13 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendit.


Materjal raamatus on süstematiseeritud kronoloogiliselt, sisaldab loetelu lahendite tõlkijaist ja temaatilist märksõnastikku.

Eesti laevanduse aastaraamat 2009
Sekstant, 2009


Laevanduse aastaraamatus on artikleid laevanduse tänastest muredest ja arenguvõimalustest, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni, Eesti Mereakadeemia ja Veeteede ameti tähtpäevadest. Nagu ikka on aastaraamatus ka mitmesuguseid mälestusi ja ajalooteemalisi kirjutisi. Meenutatakse pagulaslaevandust, mõtiskletakse möödunudaastase Salme laevaleiu üle ning laevadest teispoolsuses.